VAIMUDE J A A M Elo-Maria Roots Tegelased: Eliisabet (Helen) Maiu (Mäx) Fred (Mäxi vend) Elmar Sarapuu (eesti keele õpetaja). President ja ta naine (Heleni ema ja isa) Ines, Heleni tädi (Heleni olemispaik) Müller (kuri ja kiuslik) Ege (joodikust isa, vaesus,ema jõuetus) Maiu(Mäx): Lastekodu Klassikaaslane Poisilik Hea sõbranna Fred (hauakaevaja): 28 aastat vana Elab surnuaias Budist Mäxi vend Ilus välimus Heleniga keerulised suhted Ilma hariduseta Vanglas 8 aastat Fred(hauakaevaja): 28.aastat vana. Elab surnuaias. Budist. Mäxi vend. Ilus välimus. Heleniga keerulised suhted. Ilma hariduseta. Vangla 8.aastat. Elmar Sarapuu: Eesti keele õpetaja Heleniga sobiv Raamatud Summerhill (Inglismaal tegutsev kool, kus õpilaste vabadust ei piirata ja õppetöö toimub hoopis teistmoodi) Kohvikus (Helen, Mäx, Fred...) Koolis Ege: Vaesus Vägivald Ema jõuetus Koolis Kodune elu Sündmused: Beriti ja Hele...
Selgitatakse, et jutu lõpus tuleb rääkida sellest, millega lugu lõppes/milline tulemus saavutati ja mida tegelased siis tundsid. Peamiste võtetena kasutatakse pildiseeriate järjestamist, jutustuse kuulamist ja sellele järgnevat struktuuri analüüsimist ning jutustamist pildiseeriale toetudes. Töö jutustuse makrostruktuuriga ja lausemallidega. 1. tegevus. Teema: Maiu ja Tommi. Töö jutustuse makrostruktuuriga ja töö lausemalidega. Eesmärk: Laps teadvustab täiskasvanu küsimuste toel millest tuleb igas jutustuse osas rääkida. (jutul on algus, keskpaik ja lõpp ning jutu alguses tuleb tutvustada tegelasi, tegevuse aega ja kohta; jutu keskpaigas sündmusesi/ tegevusi, nende tundeid ning tegevuse tulemusi, millega lugu lõppes/milline tulemus saavutati ja mida tegelased siis tundsid).
Tunnikontroll Esimene rida 1. Turismimajandus-turismialane ettevõtlus, mis tegeleb reisi planeerimise, kodanike sihtkohas viibimisega, kui ka reisiprogrammide sisestusega 2. Väljaminev turism- riigi elanike reisimine elukeskkonnast välja teise riigi territooriumile, 3. Riigisisene turism- nii sise- kui ka välisturistide reisimine konkreetses riigis 4. Õhutransport- ehk õhulennundus, inimeste või kaupade vedu lennukite või helikopteritega 5. Äriidee- idee, mida saab kasutada tulu eesmärgiks 6. Põhiteenused majutusasutuses on majutus ja toitlustus.(lisateenused) 7. Soomlased, venelased, lätlased 8. Üldine majanduskasv, stabiilne rahakurss, majanduslik stabiilsus, autoomanike arvu kasv 9. Turismimajanduse arenedes on rohkem töökohti. Turismimajandus püüab toetada majanduskasvu, kohalikku ja piirkonna arengut, kasutab võimalikult palju kohalikku tööjõudu ja teisi kohalikke ressursse, aitab säili...
Turismipakett 1.päev 10.00-11.00 Majutamine Viisnurga Holiday Home (Uulu küla, Tahkuranna vald, Pärnu maakond, 86500 Uulu ) ( Peamaja ees on suur terrass koos välibasseiniga, kus on hea suvel mõnusalt aega veeta. Kõikides tubades on miniköök koos vajalike toidu- ja jooginõudega, tualettruum duššiga ja WiFi ühendus. Ühes numbritoas on lisaks saun ja kahes numbritoas mullivann. ) 11.00-11.30 Sõit Lottemaa Teemaparki(Lottemaa asub mere ääres, männimetsa roheluses. Sõida 8 km Pärnust Riia suunal mööda Via Balticat ja kohal Sa oledki! Reiu, 86508 Pärnumaa ) 11.30-14.00 Lottemaa Teemapargi külastus 14.00-15.00 Lõunasöök Lottemaal 15.00-15.30 Sõit Pärnu Muuseumi (Aida 380010, Pärnu, Pärnumaa ) 15-30-18.00 Pärnu Muuseumi külastus (Näitused, giidituur Bastionite rajal, lastele töötoad) 18.00-19.00 Sõit majutuskohta ( Viisnurga Holiday Home ) 19.00-19.30 Sõit Pärnu Kuursaali (Mere pst 22) 19.3...
3. Sidesõnadega ,,KUI" algavad järellisandid komadega ei eraldata. N: Mikk Tagu kui meie kooli pikaajaline direktor esines kõnega. 4. Omastavas käändes (kelle, mille) järellisandid eraldatakse komadega ainult põhisõna poolt. N: Karol Kuntseli, kuulsa lastelavastuse ,,Buratino" Artemoni osatäitja kirjanduse hinne oli koolis alati 5. 5. Kõigis ülejäänud käänetes järellisandid eraldatakse komadega mõlemalt poolt. + Enamasti esineb lisand nimetavas käändes. N: Maiu, meie klassi eesti keele õpetaja, omab B- ja C- kategooria juhilube. Kadrioru lossis, Eesti Riikliku Kunstimuuseiumi filiaalis, avati näitus. IV Otsekõne Saatelausest ja isiku otseöeldud mõttest. 1. Saatelause:,,Otsekõne...,!?" N: Minu emakeele õpetaja Maiu Kiisk ütles:,,Reegleid võib arvestuse ajal kasutada!" 2. ,,Otsekõne...,!?" saatelause. N: ,,Karl, pane lause kirja!" ütles pinginaaber. 3. ,,Otsekõne,!?" saatelause ., ,,(o) Otsekõne... .!?"
METSADE MAJANDUSLIKU KASUTAMISEGA KAASNEVAD KESKKONNA- JA SOTSIAALSED PROBLEEMID HANNA-LIISA ROONE MAIU TALIRAND 2012 METSAMAJANDUS Metsandussektor on Eesti majanduse oluline tugisammas. Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse. Annab tööd tuhandetele inimestele. SÄÄSTEV METSANDUS TOOB TULU · Metsa majandamine tähendab metsa kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset. · RMK on riigimetsa hea peremees, kes majandab talle usaldatud vara säästvalt ja heaperemehelikult. ·
Tänavaküsitlus: Kanepi legaliseerimine Eestis Maiu-Liis Mänd 01.02.2014 Käisime talvisel laupäeval koos paarilisega Tartu raekoja platsis ning küsitlesime juhuslikke möödaminejaid vastuolulisel teemal. Mida arvavad inimesed kanepi legaliseerimisest meie enda väikseses Eestis. Küsimusteks olid: 1. Mida arvate kanepi legaliseerimisest Eestis? 2.Kas see avaldaks pigem positiivset või negatiivset mõju? 3. Kuidas mõjutaks kanepi legaliseerimine Eesti majandust? Selleks, et leida neli inimest, kes on nõus meie küsimustele vastama, pidime kokku küsitlema üheksat inimest, mis võttis meil umbes pool tundi aega. Vastajateks saime kaks noorukit, ühe keskealise naisterahva ja ühe vanema generatsiooni esindaja. Viis inimest vabandasid ilusti, kel ei olnud aega ja kes ei soovinud vastata. Vastuseks sellele, et kanep legaliseeritakse Eestis, arvas Tiina(45), et kanepit ei tohiks legaliseerida kuna see on siiski narkootikum. Ruthi(65) arvates...
Holograafia Juhendaja: Alli Kaarama Koostajad: HannaLiisa Roone Maiu Talirand Klass: 11 Holograafia Holograafia on fotograafia keerukam vorm, mis lubab kujutist salvestada kolmemõõtmelisena. Sõna "hologramm" moodustub kreekakeelsetest sõnadest holos `täielik' ja gramma' üleskirjutis'. Holograafia teooria lõi 1948. aastal Ungari füüsik Dennis Gabor, mille eest sai ta 1971. aastal Nobeli füüsikapreemia. Rakenduskõlblikuks sai holograafia alles 1960. aastal, mil leiutati laser.
LÕPUKÕNE See on tee,mis meil on ühine, sellele me ühekoos mõtleme. See on mälestusi,mis ei unune, ja on aegu mil oleme kui õde ja vend, siin on hetki ,mis iial ei unune. Sinu perekonnaks on sinu klass, Sinu kõrval igaüks unistamas. Sa julgustad teisi sellel teel. Sa oled kevadpäikene, mitte öökülm sügisene kui keegi vajab sind ,ole see.. Ära käi üksi seda teed, lähme koos,siis on kergem see anname käed üksteisele. Kui sa kedagi näed langemas ära halvusta, vaid aita sa võid teinekord ise seal olla maas. See on koolitee,mis meil on ühine, koolile me ühekoos mõtleme. Kooliaeg on see ,mis ei unune, siin on aegu mil tunda võid halvasti end, ja on aegu mil oleme kui õde ja vend, siin on hetki ,mis iial ei unune. Lugupeetud külalised, Täna on kätte jõudnud see päev, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpet...
Milliseid probleeme võib märgata eesti ühiskonnas Maiu Rosin Veel mõnikümmend aastat tagasi ei uskunud paljud inimesed, et pääseme võõrvõimudest ning omame oma riigipiire ja presidenti. Nüüdseks on meie kiirelt arenenud muutused riigis viinud selleni, et oleme jõudnud Euroopa Liitu ning isegi NATOsse. Igapäevaselt võime näha linnu, eesotsas Tallinnaga, mis aina suurenevad ning muutuvad võimasamaks
Tööleping Number: 789 Kuupäev:8.12.2014 LEPINGU POOLED Juhataja Maiu-Liis Mänd, edaspidi TÖÖANDJA, ja Hindrik Kemps, edaspidi TÖÖTAJA, sõlmisid käesoleva töölepingu järgmistel tingimustel: TÖÖLEPINGU TÄHTAEG JA TINGIMUSED TÖÖTAJA asub tööle 22.12.2014 TÖÖTAJA asub tööle katseajaga 7 kuud. Tööleping on sõlmitud tähtajatult. TÖÖTAJA töökoht asub Rakveres. TÖÖ SISU TÖÖTAJA asub tööle klenditeenindajana. TÖÖTAJA töökohustused on kindlaks määratud ametikirjeldusega (lepingu lisa 1). TÖÖAEG TÖÖTAJA asub tööle täistööajaga, arvestuslikult 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas, puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. Tööaja algus, lõpp ning lõunaaeg on määratud töösisekorrareeglitega. TÖÖTAJA põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva. Täiendavat lapsepuhkustei antakse TLS § 63 alusel. TÖÖT...
Sirje Allikmäe Marika Hellermann Helena Altmanis Riina Erin Kätlin Ivask Epp Karin Mall Help Tõnu Jõesaar Kristiina Kungla Kristel Kiik Kenti Kadarik Andreas Lend Imbi-Malle Kuus Triin Krigul Kaja Kiho Katrin Oja Kirti-Kai Loorand Maiu Mägi Mairit Mitt Eva Petuhhov Astrid Muhel Kristjan Nõlvak Martti Mägi Lauri Toom Hanna-Liis Nahkur Varje Remmel Juhan Palm-Peipman Margus Uus Tõnis Pajupuu Urmas Roomere Pille Saluri Maris Vallsalu Merje Roomere Mail Sildos Svjatoslav Zavjalov Piret Sandberg Miina Laanesaar Toomas Veenre
Energiajookide mõju tervisele Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Maiu Mängli 10b Mis on energiajook ? Energiajook on üks jookide liigist, milles sisaldub palju erinevaid aineid. Tootjate sõnul peaks energiajook suurendama energiavarusid, kuid tegelikult ei anna energiajook lisaenergiat vaid hoopis aitab ära kasutada olemasolevad varud. Energiajook pole ohutu ! Energiajook ei ole tavaline karastusjook, mida võib juua janu kustutamiseks. Selle tarbimisega peavad olema ettevaatlikud isegi terved inimesed.
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Kairi Varik, Maiu Talirand, Ruslan Pilkov LÄÄNE – VIRUMAA MAJUTUSTURU ÜLEVAADE Referaat Juhendaja Tartu 2014 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö eesmärk on uurida Lääne-Virumaa piirkonna majutusturu ülevaadet. Saada teada majutuskohtade, voodikohtade ja tubade arvu, täitumustaset ning keskmist ööbimiste arvu
...annab ülevaate kergetööstuse erialal õpitavast. Proovitakse oma käega luua visandeid, räägitakse moest, riietumisstiilidest, isiksuse väljendusviisidest läbi riietumise. Antud eriala omandamisel on võimalik edasi õppida rõiva tekstiilieriala ressursikorraldust, rõivaste tehnilist disaini ja tehnoloogiat. Oodatud on 8.-9. klassi õpilased. Grupi suurus kuni 10 õpilast. Töötuba toimub üks kord kuus, kestus 60 minutit. Juhendaja: Maiu Praakli ÕPIOSKUSTE TÖÖTUBA (alates oktoobrist ) Nagu kõiki oskusi, saab ka õpioskusi pidevalt juurde õppida ja täiustada. Esimese sammuna on aga vaja teadvustada õpioskuste olemasolu. Seda eesmärki püüabki täita 90 minuti pikkune töötuba, kus arutletakse õpioskuste olemuse ja struktuuri üle, rõhutatakse õpioskuste teadliku kasutamise olulisust. Õpioskuseid on erinevaid ja nende kasutamisel tuleb arvestada enda kui õppija individuaalsusega
Ilu ja inetus, headus ja kurjus, tõde ja vale ... Mis on mis ja mis peitub nende sees, nende taga või ümber? Ilmselt on sarnaste küsimuste üle juureldud juba maailma algusaegadel, kuid et keegi pole veel leidnud ühtset kõigilesobivat lahendust, siis on neil teemadel mõtisklejail veel tööd küllaga. Raske proovikivi tõe ja vale lahendamisest on enesele kanda võtnud ka Nietzsche. NIETZSCHE ,,TÕEST JA VALEST MORAALIVÄLISES MÕTTES" Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem, teab vanarahvas rääkida. Nii alustab ka Nietzsche oma mõtisklusi tõe ja vale ,,tõest" ja ,,valest" sellest, mis igapäevaselt kõige lähemal on. Ja mis oleks inimesele lähemal kui ta ise? ,,Inimeses jõuab moonutamise kunst oma tipule: siin on petmine, meelitamine, valetamine, tüssamine, tagarääkimine, eneseupitamine, laenatud hiilguses elamine, maskeering, kommete kattevari, näitlemine teiste ja iseenda ees, lühidalt, üha kestev veiklemine selle tühisuse ühe leegi ü...
tegudest aitab eakal tugevdada stressiga toimetulekut. 3 TOIMETULEK JA TEGEVUSED Eaka inimese tervist ja heaolu mõjutab tema toimetulek igapäevaeluga. Mõiste tegevusvõime kirjeldab vanuse, tervise ja elutingimuste omavahelist seost, nende erinevates valdkondades toimuvad muutusi ( füüsiline, psüühiline, tegevuslik/ funktsionaalne, sotsiaalne) ja muutuste elulist oodatava eluea, tervisliku seisundi ja iseseisva elu seisukohast ( Maiu Kauber,2011). tegevusvõime võib jagada füüsiliseks, psüühiliseks ja sotsiaalseks tegevusvõimeks. Eakate tegevusvõimet hinnates kasutatakse jaotust: füüsiline, kognitiivne ja psühhosotsiaalne tegevusvõime. 3.1Füüsiline: Aktiivsusteooria- võtmesõnadeks on aktiivsus. Antud eakas on aktiivne( töö, trenn, jalgratas, koeraga jalutamine, kepikõnd). Selle teooria kohaselt võimalike kaotuste korvamist mingil aktiivsel viisil ( vanur tegeleb nii palju ise endaga, et mitte mõelda oma
Miina Härma Gümnaasium TANSAANIA ÜHENDVABARIIK Piia Maria Tomberg Juhendaja: Maiu Kaljuorg Referaat Tartu 2013 1. Geograafiline asend Tansaania on riik, mis asub Aafrika mandri idarannikul. Tansaania pindala on 945 203 ruutkilomeetrit. Tansaania pealinn on Dodoma. Tansaanial on maismaapiir 7 riigiga: põhjas Uganda ja Kenyaga, lõunas Mosambiigiga, edelas Malawi ja Sambiaga ning loodes Burundi ja Rwandaga. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Ida poolt külgneb ta India ookeaniga.
Miina Härma Gümnaasium Kenya Mari-Ann Lepp Uurimistöö Juhendaja: Maiu Kaljuorg, geograafiaõpetaja Miina Härma Gümnaasiumis Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Geograafiline asend 3. Rahvastik 4. Suurregioon 3.1 Majandusorganisatsioonid 5. Linnastumine 6. Põllumajandus 7. Transport 8. Turism 9. Metsamajandus 10. Kasutatud lingid Sissejuhatus Koostasin käesoleva referaadi iseseisvalt. Kõik töös esitatud andmed ning muud faktid on
TARTU MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM 10.KLASS NORRA KUNINGRIIGI ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Kadri Kiiker Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2014 1 Sisukord Norra geograafiline asend........................................................................................................ 3 Kuulumine suurregiooni.......................................................................................................... 4 Arengutase.................................................................................................
Miina Härma Gümnaasium Greetel Kala 10a LÕUNA - AAFRIKA VABARIIK Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2014 Sisukord I Üldandmed 1.1 Lipp 1.2 Vapp II Kliima, loodusolud, maavarad 2.1 Maastik 2.2 Kliima 2.3 Taimestik 2.4 Loomastik 2.5 Jõed III Riigikord ja haldusjaotus 3.1 Riigikord 3.2 Haldusjaotus IV Rahvastik 4.1 Rassiline ja etniline koosseis 4.2 Usuline koosseis 4.3 Haridus V Majandus ja energia tootmine 5.1 Mäetööstus . 5.2 Energeetika tööstus 5.3 ergetööstus 5.4 Põllumajandus Kokkuvõte
Tartu Miina-Härma Gümnaasium KANADA Referaat Sirelin Tallo 10A klass Maiu Kaljuorg Juhendaja Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1. Riigi geograafiline asend ........................................................................................... 4 2. Riigi kuulumine suurregiooni .................................................................................... 4 3. Riigi arengutaseme näitajad. .............
Miina Härma Gümnaasium PORTUGALI VABARIIK Kristel Raudik Referaat Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Sisukord 1.Riigi geograafiline asend......................................4 2.Suurregioon........................................................4 3.Arengutase.........................................................5 4.Majandusorganisatsioonid....................................5 5.Rahvastik............................................................6 5.1.Rahvastiku muutumine.......................................6 5.2
Siim Karel Koger Klass: 10B Kool: MHG Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Sisukord BANGLADESH (ÜLDANDMED) ................................................................................................................ 3 1) RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND ............................................................................................................ 4 2) KUULUMINE SUURREGIOONI (LÕUNA- AASIA) .................................................................................
Miina Härma Gümnaasium BRASIILIA Richard Bossenko Uurimistöö Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Riigi üldiseloomustus Pealinn: Brasilia Riigikeel: portugali Rahvaarv: 197,597,678 Pindala: 8 511 970 km2 Peamised usundid: kristlus 90%,muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: real Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameerikast ja on suurim Ladina-Ameerika riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist.
ajades ja vingerdades rõõmsalt kallakust alla tormavad ühinedes üksteisega kibedas jooksuhoos haarates teelt kaasa pehkinud lehti oksapuru ja sammalt ning kandes kõike seda oma turjal jõe suurde voolu kui pidutsevasse tantsusaali. Taevas jooksid valged pilvekiud maapind külmunud ja krobeline tundus jalge all kuidagi ebasõbralikuna. Seejärel kuulis ta kuidas aken mille ta oli sulgenud tasase kriuksatusega lahti läks. Maiu oli olukorda analüüsides omad järeldused teinud ei tema ega sõbranna polnud valesti toiminud kuigi nende käitumist ei saanud ehk ka päris õigeks lugeda. Pamp uute raamatutega seljas jändrik kadakakepp käes uued plaanid hinges kripeldamas nõnda tuli Madis üle jäävälja järjekordselt linnareisilt. Viimase lehe langetanud puu tardus sirutades peenikesi pruunikaid oksi nagu kondiseid käsi heleda osavõtmatu talvetaeva poole. Uus naaber tähelepanelik ja abivalmis
16 Vaatlus Kirjaldad võimalikult täpselt, mida sa näed; 8.04.2016 Allikad https://www.entk.ee/valmis-uurimus-tartlaste-rahulolu-noorte-vaba-aja-tegevustega (08.04.2016) Toomel, Paula 2006. Eesti Päevaleht. Saiakang vs ekstreemsport ehk millega noored vabal ajal tegelevad. http://epl.delfi.ee/news/melu/saiakang-vs- ekstreemsport-ehk-millega-noored-vabal-ajal-tegelevad?id=51032927 (Toomel, 2006. 08.04.2016) Uus, Maiu 2005. Läänemaa noorteuuringu tulemuste analüüs. https://l.facebook.com/l.php?u=https%3A%2F%2Fwww.tlu.ee%2FUserFiles %2FHaapsalu%2520Kolled%25C5%25BE%2FLETS%2FLaanemaa-noorteuuringu- tulemuste-analuus.pdf&h=hAQGkA8U1 (Uus, 2005. 08.04.2016) Nimmerfeldt, Gerli 2009. Noortemonitor. Noorte vaba aeg. http://www.noorteseire.ee/system/resources/BAhbBlsHOgZmIjkyMDEwLzEyLzE0LzE 1XzM4XzQwXzcwMV9Ob29ydGVNb25pdG9yXzIwMDlfZmluYWwucGRm/15_38_40
Mul ei ole eriti palju meeles oma esimest klassist, aga seda ma tean küll, et seal sain esimese märkuse: ma olin käinud jääl. Päevikust järele vaadates tundub, et mul läks esimeses klassis hästi: igal pool olid naerunäod. Need olid esialgu hinnete asemel. Käitumine ja hoolsus olid mul head. 16 Vestlus ema Terje Lehtmega, 20. veebruar 2010 26 Foto 17. VKG esimese klassi pilt. Teises reas vasakult esimene klassijuhataja Maiu Vislapuu. Kolmandas reas kõige vasakpoolsem Sander Lebreht. Fotograaf teadmata. Foto pärineb perekonna fotokogust. Kui esimene kooliaasta mööda sai, otsustasid mu vanemad mind panna Pikakannu Põhikooli. Ma olevat saanud esimeses klassis soki, kuna nii palju õpilasi oli.17 Pikakannu Põhikool asub umbes 22 kilomeetri kaugusel Võru linnast. Ma käisin sinna kooli igal hommikul bussiga ja tagasi tulin ka bussiga. Sealt tuli kaks bussi linna. Üks tuli kell 14 ja teine kell 16. Kui ma
Põltsamaa Ametikool Kohv Referaat Maiu Roio Põltsamaa 2010 Kohvi kodumaa on Aafrika. Kohvi avastamise kohta on mitmesuguseid lugusid. Ühe tuntuma legendi kohaselt olevat kohvitaime avastanud kitsekarjus, kes märkas, et tema loomad ei taha enam öösiti magada. Ta jälgis loomi ning pani tähele, et kitsed närivad mingi tundmatu taime lehti. Seejuures hakkasid loomad rõõmsalt kepslema. Karjus rääkis oma avastusest naabruses asuva kloostris, kus otsustati asja uurida
süüks. See aga tähendab, et inimesele ei määrata ka õiget ravi ning ta ei saa toetavaid teenuseid, mis võiks olukorda nii inimese enda kui ka tema lähedaste jaoks märgatavalt kergendada. Veelgi enam, üldise teadmatuse tõttu ei osata ka mäluhäireid ennetada, kuigi see on mingil määral võimalik. Projekti Eesti-poolse partneri, Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari sotsiaaltöö ja täiendusõppe osakonna juhataja Maiu Kauberi sõnul on oluline sotsiaaltöötajate teadlikkuse tõstmine sageli avalduvad mäluhäired toimetulekuraskustes, millega jõutakse enne arsti just sotsiaaltöötaja juurde. Uurimuse «Sotsiaaltöötajate teadlikkus mäluhäiretest» oluliseks järelduseks on vajadus sotsiaaltöötajate haridustaseme tõstmise järele: nendest, kellel on omandatud erialane haridus, tunneb ära ja suudab toetada mäluhäiretega inimesi 60 protsenti, kuid nendest, kellel
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
