Tasuja 1.Et see on mõisnikke paradiis ja talupoegade põrgu 2.Piiskopi pakkumise peale,et ta annab maad ja metsa Vahurile ,nõustus Vahur tapma Karu ja seejärel saigi vabaks meheks ja rajas metsa. 3.Tambet armastas liikumist ja ei hoolinud isamaa õnnetusest 4.Nad kohtusid esimest korda lossi hoovis Lodijärvel ja Oodo nõudis Jaanusega võitlemist ,sest Jaanus pidas teda rumalaks 5.Oodost sai Jaanuse vaenlane sets Jaanus laenas kord Oodole oma tugevat täkku ja kui Oodo oli täkku piitsaga löönud viskas hobune ta maha. Oodo vihastas ta peale ning hakkas Jaanust sõimama ja ütles ,et Jaanuse hobune on rumal . Jaanusele öeldu ei meeldinud ja ta lõi Oodod. 6.Jaanus luges raamatut Messeenia sõdadest. 7.Konrad Raupen sai surma jahil kui ta hobune ehmatas ning mees kukus hobuse seljast peaga vastu puud 8.Oodo tungis metsa tallu sõprade ässitusel Sest kubjas valetas Oodole ,et Jaanus teda sõimanud ja läbi peksnud 9.Võitlus lõppes paljude surmad...
Tasuja 1.Et see on mõisnikke paradiis ja talupoegade põrgu 2.Piiskopi pakkumise peale,et ta annab maad ja metsa Vahurile ,nõustus Vahur tapma Karu ja seejärel saigi vabaks meheks ja rajas metsa. 3.Tambet armastas liikumist ja ei hoolinud isamaa õnnetusest 4.Nad kohtusid esimest korda lossi hoovis Lodijärvel ja Oodo nõudis Jaanusega võitlemist ,sest Jaanus pidas teda rumalaks 5.Oodost sai Jaanuse vaenlane sets Jaanus laenas kord Oodole oma tugevat täkku ja kui Oodo oli täkku piitsaga löönud viskas hobune ta maha. Oodo vihastas ta peale ning hakkas Jaanust sõimama ja ütles ,et Jaanuse hobune on rumal . Jaanusele öeldu ei meeldinud ja ta lõi Oodod. 6.Jaanus luges raamatut Messeenia sõdadest. 7.Konrad Raupen sai surma jahil kui ta hobune ehmatas ning mees kukus hobuse seljast peaga vastu puud 8.Oodo tungis metsa tallu sõprade ässitusel Sest kubjas valetas Oodole ,et Jaanus teda sõimanud ja läbi peksnud 9.Võitlus lõppes paljude surmad...
Kas vahepeal on tunne, et te üritate põgeneda iseenda eest? Kas te olete kunagi selle VÕISTLUSE ka võitnud? Nüüd mõelge järele, kas on üldse on võimalik võita iseend? Võisteldes me tihtipeale petame teineteist .. Kas ennast on võimalik petta? Seda ma ei usu, endale ei saa öelda: "Ära nüüd vaata, et ma teen väikese kõrvalepõike. Pigista silm kinni ja unusta see." Kas te olete tundnud, et keegi justkui vaataks kõrvalt, kui teete midagi keelatut? Keegi justkui oleks piitsaga teie selja taga ning valmistuks kohe karistusi jagama vale sammu järel. See on vist meie südametunnistus, seda oskame me enamik võita. Aga kas me suudame siiski iseend võita? Selleks ei tohi me mõelda, peame lihtsalt käituma. Kuid kui me ei mõtle, siis on tagajärjed tavaliselt kõike muud kui head. Samas kui me võtame vastu tagajärjed, peame me mõtlema, seedima ja kaalutlema oma tegude põhjuseid. Sõda iseendaga lahingu võitsime, sõja võitis siiski keegi
Ühe sündmuse lahti kirjutus(2.3) Mulle jäi kõige enam see sündmus meelde, kui mõisahärra saatis sulase Jaani kaugelt külast tooma advokaadi. Ta ei tahtnud algul minna aga selle eest sai ta tasu ja ta otsustas ikkagi minna. Ning kui ta kohale jõudis ja nägi, et advokaat tuli majast välja karvase kasuka ja karvamütsiga siis ta arvas, et see on ahv. Ta hakkas teda ahviks kutsuma ja torkis vahet pidamatta teda piitsaga, et ahv talle tantsiks. Aga advokaad oli võõrmaalane ja ei osanud seda keelt mida sulane Jaan rääkis ja tänu sellele ei saanud ta aga midagi Jaanile öelda. Sulane Jaan ei jätnud ahvi rahule ja muutkui torkis teda ja vedas ta ka baari, et ahv väikse pitsi võtaks. Aga advokaat puikles vastu ja Jaan pani talle obatuse. Baar leti juures käsutas Jaan ahv istuma ja pistsi võtma, et ahv siis tantsiks kõikidele. Aga baarmen sai aru
Autor: Timo Loomets Kustas Kikerpuu Kustas Kikerpuu sündis 19. oktoobrils 1937 Tallinnas. Kustas Kikerpuu oli helilooja, džässmuusik, dirigent ja pedagoog. Ta on tuntud oma meloodilise ja romantilise laululoomingu poolest. Aastatel 1965-1976 töötas ta Eesti Televisiooni muusikatoimetajana ja ETV ansambli juhina. Põhiosa loomingust moodustavad umbes 200 levilaulu, millest peaagu kõik on loodud tema enda sõnadele. Paljud tema lauludest on võitnud võitnud auhindu eesti lauluvõistlustel. Tema lauludest populaarsemad on "Tule, tuul", "Ei kustu lootus", "Kevad tuleb, sinililled käes", "Taas punab pihlakaid", "Trummitüdruk", "Mu süda oled sa", "Anna andeks", "Tantsulaul". Tuntuimad tema laulude esitajad on Jaak Joala, Ivo Linna, Tarmo Pihlap, Heidy Tamme ja Helgi Sallo. Kustas Kikerpuu suri 20. oktoobril 2008 Tallnnas. Ehkki seitsmenda...
Tasuja Eduard Bornhöhe raamatus „Tasuja“ kujutatakse kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Sel ajal tulid sakslased ja taanlased Eestimaale haridust ja katoliku usku tooma. Sissetulijad riisusid põliselanikud puupaljaks ja peksid oimetuks, et eestlased saaksid nende kristlikku armu maitsta, tegid eestlastest orjad ja saatsid nad nende eneste endisele pärispõllule tööle. Kupja piitsaga õpetati orjadele nende uue peremehe õigust , haridust, katoliku usku ja põlgust eestlaste ebajumalate hiiete vastu. Siiski oli siin orjuses üks mees, kel oli oma talu. Selle mehe nimi oli Tambet. Tema talu asus kaugel metsa sees ja sellepärast hüüti seda Metsa taluks. Tambeti isa Vahur oli olnud Tallinna piiskopi ori. Ta oli olnud suur ja tugev mees nagu Kalevipoeg. Ükskord saanud Vahuril küllalt, et teda kogu aeg piitsutatija ta põgenes metsa
● Detailid olid olulised, liigutused olid loetud nt 20 sõrmeliigutust, 7 käeliigutust. ● Lapsed õpivad koolis 5-13, siis näeb edasi, kas laps suudab konkureerida ● Olemas ka ooperi lasteaiad ● Värvidel tähendused. Punane - intelligentsus, vaprus. Lilla - õiglus. Must - neutraalne. Roheline - vägivald. Kollane - julmus. Valge - kurjus. ● Teksti illustreeriti. Kui näitleja kõnnib ringiratast, siis see tähendab, et ta on kõndinud juba pika maa. Kui piitsaga vehitakse, siis tähendab, et ratsutatakse. Pilt kalaga - vesi. Tegelane on laval aeruga, siis tähendab see paadisõitu, kui ta aga paneb piitsa maha siis see tähendab, et ta sidus oma hobuse puu külge. ● Näitlejal on tavaliselt etenduses sama tüüproll, mida ta tunneb peensusteni. Varem oli kombeks, et kõiki rolle, ka naiste osasid, etendasid mehed. ● Pekingi ooperis on see täiesti tavaline nähtus, et näitlejad etenduse ajal ennast
Ilus ja inetu romaanis ,,Jumalaema kirik Pariisis." Prantsuse kirjaniku romaan räägib elust 15. sajandi Pariisis. Selle aja sündmused olid pigem sünged, kui helged ja ilusad. Palju oli vaesust ja vihkamist. Rahvas tundis rõõmu kummalistest meelelahutustest nagu üles poomine, piitsaga peksmine. Võlla abil hoiti inimesi sõnakuulmises. Inimesed, kes olid puhtad, aga keda alusetult süüdistati, põgenesid kiriku rüppe, kuna uskusid, et pääsevad seeläbi karistuse saamisest. Ilus ja inetu vastanduvad ja põimuvad teineteisest läbi, erinevate inimsaatuste kaudu. Näiteks nagu Esmeralda ja Quassimodo. Esmeralda, kui romaani ilusümbol, oli mustlasneiu, kes lapsena mustlaste poolt ema käest ära varastati ja seejärel mustlaste poolt ka üles kasvatati
hobuse lihaseid ja jalg *koostööd inimesega 3) Ponid saab õpetada „asjalikeks” 2) Selgita kordetamise käiku Kordetamine tähendab treeningut, milles hobune liigub ringi peal, olles kordetaja poolt kontrollitud korderihma, häälekäskluste ja kordepiitsa abil. Kordepiits on kordetajal hobuse tagapoolses käes, suunaga hobuse saba poole. Kordepiitsaga antakse edasi liikumise käsklus hobust katsumata. Samas käes piitsaga on ka see korde osa,mis antud hetkel ringi suurusest tingituna üle jääb. Kordetaja hobuse peapoolses käest korde ainult jookseb läbi. 3) Millised võivad olla topeltkordetreeningu ohud noorhobusele? See on sunniviisiline, liiga koondav. Hobune hakkab ennast „rullima” 4) Selgita kuidas õpetada noorhobune ohjadesse. Enne kui noort hobust ohjadesse õpetama hakatakse, peab ta tundma pidurdamise ja edasiminemiseks antavaid häälkäsklusi
vastu võtta. Lõpuks ta siiski tegi seda, kuna pere oli kodus näljas ja vajas igat raasukestki süüa. Jõukamad inimesed tammuvad vaestemate peal, nagu need poleks midagi väärt. Aeg, kus orjad täitsid mõisnike soove on küll möödas, kuid vahel tundub, et see hakkab tagasi tulema. Samal päeval koduteel olles, kohtus Jaan oma tuttava Mihkliga. Nendest tuhisesid pidevalt mööda reed, mille eest pidi kraavi sügavasse lumme hüppama. Rikkurid, kes nendes olid, virutasid korra isegi piitsaga, ning ajasid pea-aegu alla ühe pimeda kerjuse. Ka ausus maksab midagi. Kuid paneb mõtlema, kas ka juhul, kui pere sellepealt kannatama peab. Jaan oli oma põhimõtetega mees. Kui teekäijad tulid talle külla, siis söödi-joodi, kuid saades teada, et tegelikult tahavad nood oma varastatud kraami seal peita, siis viskas mees nad välja, isegi siis, kui nad pakkusid suurt tasu. Tegelikult seekord oli see ka tõeline vedamine,
Piiratu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast. Kuid oma naise vastu ta ei saanud, tema vastu oli ta kindlasti aus. Kuid seega ei saanud Nipernaadi oma naist ka nii hästi kohelda, kui ta kohtles oma ohvreid. Neile võis ta ju valetada."Kuid nüüd sa oled näinud minu Katarina Jeed, eks ole? Ning ka temal on vali käsi küllalt ja ta paneb mulle nagu vaadile vitsad ümber ning õpetab piitsaga mind koormat vedama." Kerli Mängel 11c
väga reaalsena tunduvaid luiskeid. Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast. Kuid oma naise vastu ta ei saanud, tema vastu oli ta kindlasti aus. Kuid seega ei saanud Nipernaadi oma naist ka nii hästi kohelda, kui ta kohtles oma nö ohvreid. Neile võis ta ju valetada. "Kuid nüüd oled sa näinud minu Katarina Jeed, eks ole? Ning ka temal on vali käsi küllalt ja ta paneb mulle nagu vaadile vitsad ümber ning õpetab piitsaga mind koormat vedama." Nipernaadi oli nautija. Oma rännakute juures nautis ta ennekõike loodust. Ta võis tundide kaupa istuda heinamaal ja vaadata päikeseloojangut kuni selle ajani, mil ta jälle tõisma hakkas. Või siis jälle seisis ta mererannas külma tuule käes ning kuulas merekohinat, tundmata mingit ebamugavust. Ta oli suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud.
väga reaalsena tunduvaid luiskeid. Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast. Kuid oma naise vastu ta ei saanud, tema vastu oli ta kindlasti aus. Kuid seega ei saanud Nipernaadi oma naist ka nii hästi kohelda, kui ta kohtles oma nö ohvreid. Neile võis ta ju valetada. "Kuid nüüd oled sa näinud minu Katarina Jeed, eks ole? Ning ka temal on vali käsi küllalt ja ta paneb mulle nagu vaadile vitsad ümber ning õpetab piitsaga mind koormat vedama." Nipernaadi oli nautija. Oma rännakute juures nautis ta ennekõike loodust. Ta võis tundide kaupa istuda heinamaal ja vaadata päikeseloojangut kuni selle ajani, mil ta jälle tõisma hakkas. Või siis jälle seisis ta mererannas külma tuule käes ning kuulas merekohinat, tundmata mingit ebamugavust. Ta oli suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud.
Fourth level Fifth level Karistused Kõige tavalisemad põhjused: Igasugune lisatoidu nõudmine Tööst kõrvale hiilimine Vähe töötamine Suitsetamine, liputamine Valede riiete kandmine Enesetapu katse Piitsutamine, 11 osakond, venitamine ("Post") Piitsutamine Avalikult Tavaliselt õhtuste loenduste ajal Kõigepealt tooli peal, hiljem spets masin "Kits" Kas kaigaste või piitsaga Pidid ise oma piitsahoope lugema, kui valesti, siis alustati otsastpeale 11 osakond Tavakongid, pimedad kongid, seisukongid Karistused seotud sabotaaziga, põgenemiskatsete või kaasa aitamisega Tavakongides sai magada puidust platede peal, siin aga palja põranda Post Üks piinavamaid karistusmeetodeid Ohvri käed seoti tihedalt seljataha ja ta riputati posti otsa nii, et ta jalad maapinda ei puudutanud. Karistust viidi täide mitu tundi ja tund aega järjest.
Oidipus hakkas pärima et kui palju mehi oli Laiosel kaasas ja et milline ta välja nägi selle peale ütles Iokase et ta oli umbes Oidipuse moodi halli päine mees ja kkaasas oli 5 meest tal. See mõrv oli toime pandud kolme tee ristil. Ja siis tuli Oidipusele meelde et tema olige isee tapja kuna kunagi ammu oli tal tulund vaner vastu ja nende vahel oli tekkinud väike rüselus ja Laiose vankri kutsal oli Oidipusele andnud piitsaga ja selle peale sai oidipus väga vihaseks ja tappis vankri olund . ja nüüd hakkas mõtlema et tegelikult tema oligi see mõrvar ja temale laskub surmasüü ja needus . III Iokaste põõrdub palvega Lykeiose- kõigi aitaja poole et too aitaks saada oidipusel üle oma masendusest . Siis ilmub saadik Korinthoses oidipuse sünnilinnast ja toob teateid et oidipus on valdjaks Istomosel kuulutatud, kuna hallpea Polybos oli surnud vanadusse. Siis rääkis saatja ka
surmaga, vaid kestis veel 27 aastat, mille truu naine pühendas kirjaniku käsikirjalise pärandi korrastamisele ja materjalide kogumisele tema kohta. Teose ajaline taust: Ajastu probleemid on antud teost mõjutanud kohe päris kindlasti. Raamat räägib selleaegsest vangla elust, mille eest inimesi kinni pandi ja kuidas neid karistati. Kuidas inimesi saadeti asumisele ja sunnitööle, lisaks olid veel füüsilised karistused nagu piitsaga peskmine ja kepihoobid, mida anti tohutult suurtes kogudes- nii 500 kuni 4000 hoobi haaval. Karistusi saadi kätte veel mitmetes kordade, sest inimene pole võimeline üle 1500 piitsahoobi korraga saama (see käis tugevamate inimeste kohta). Ükski hoop ei jäänud saamata-- halastust praktiliselt ei eksisteerinud. Teose teema, probleemistik: Kõige jubedam tundus inimeste muutumine ükskõikseks, külmaks ja kalgiks. Umbes nagu loomastumine, ainult et loomad tapavad, et süüa, kuid
ja ta võeti elama Kurma pererahva sauna. Suurest armastusest ja austusest Taaveti vastu, ei öelnud Anu mitte kellelegi tema poja isa nime ning võttis selle teadmise endaga hauda kaasa, samuti ei tunnistanud Taavet Joosepit oma pojaks, sest ta oli teenija laps, kes sündis abieluväliselt. Taavet ja Anu olid üksteisesse armunud, kuid kumbki ei saanud või ei tahtnud seda tunnistada, sest tolajal oli häbiväärne tegu peremehel naituda teenijaga. Alatihti tahtis peremees Anule soolatatud piitsaga peksa anda, aga ei suutnud seda teha ning alati ta külastas ja mõtles tütarlapse peale, sest viimane oli talle kummalisel kombel südame võitnud. Samuti leegitses Anu süda mõeldes Rabarauale. Ta oli tänulik mehele, sest too kinkis talle lapse ning ta ei pidanud olema üksi ega tundma elu lõpuni piinavat üksindust. Kui Anu elas Tuulemäel, poja ehitatud majakeses, siis igal õhtul põles tal tuli, mis paistis Ronivere tallu ning see ajas
ja ta võeti elama Kurma pererahva sauna. Suurest armastusest ja austusest Taaveti vastu, ei öelnud Anu mitte kellelegi tema poja isa nime ning võttis selle teadmise endaga hauda kaasa, samuti ei tunnistanud Taavet Joosepit oma pojaks, sest ta oli teenija laps, kes sündis abieluväliselt. Taavet ja Anu olid üksteisesse armunud, kuid kumbki ei saanud või ei tahtnud seda tunnistada, sest tolajal oli häbiväärne tegu peremehel naituda teenijaga. Alatihti tahtis peremees Anule soolatatud piitsaga peksa anda, aga ei suutnud seda teha ning alati ta külastas ja mõtles tütarlapse peale, sest viimane oli talle kummalisel kombel südame võitnud. Samuti leegitses Anu süda mõeldes Rabarauale. Ta oli tänulik mehele, sest too kinkis talle lapse ning ta ei pidanud olema üksi ega tundma elu lõpuni piinavat üksindust. Kui Anu elas Tuulemäel, poja ehitatud majakeses, siis igal õhtul põles tal tuli, mis paistis Ronivere tallu ning see ajas
naisesilmad ja lapsesuu. ,,Koduküla, kodumaa" Terve luuletus räägib koduküladest(kirjeldav). Näiteks: Kord siin lumi, kord siin pori, vaikne tarkus, lõõpiv lori, koduküla, kodumaa. Kuule, kõhisevad kaerad, keegi nutab, keegi naerab, koduküla, kodumaa. On, kes jäänud, on, kes läinud mitmeid siit on läbi käinud, koduküla, kodumaa. ,,Küsimus individuaalsest lähenemisest" Märksõnaks veri ja veidi humoristlik. Ühesamase pika piitsaga karjus koolitas hane ja härga. Härg võpatas veidi, kuid hanest jäi pilv sulgi ja laiguke märga. ,,Siin mu rõõmumaa" Pigitraadiga pandud, koormaköiega köidetud, suure sõlmega seotud süda siia-maa paika kiviklibude vahele, mullasõmera sekka, päeva palava paistele, vihmaviirgude alla. Siin mu rõõmumaa, siin see muremaa. ,,Lapsed" Tahun ma valmis päeva, tore mis igatpidi. Korjavad lapsed laaste, rõõmsamad siiski kui mina.
olümpia. Impres laadile läheneb alles 70ndatel a. Toonid heledamax, teravus kaob. Monet- põhi impr. Kõik mis impr kohta, käib Monet kohta. Jäi impr surmani. Noorpõlves figuuri ja zanri pilte. 70ndate algul jõudis impr-i. Impr nimipilt on päikesetõus e impressioon. Kuulsad seeriad- ühte ja sama motiivi erinevatel ajahetkedel. heinakuhjad, paplid. Renoir- osaliselt impr, peam figuurimaal, pehmed õrnad näojooned, ümaramad, daam mustas, tütarlaps piitsaga, etc. Gegas- impr osaliselt, pööras tähelepanu valgusele, maalis heledates toonides, siiski ei hüljanud täielikult lineaarsust. Nt absint, erinevad tantsijad, mitmed aktimaalid. Impr on andnud ka ühe naiskunst Bert Morisot- tütrega aias. NEOIMPRESSIONISM- mõned peavad viimaseks impr etapiks, värvida tuleb spektrivärvidega, panid värve väikeste pintslitõmmetega üksteise kõrvale mosaiigi sarnaselt, pintslitõmmetel kindel kuju (ovaal, nelinurk, punkt
Tema saatis kohale maanõunike kolleegiumi komisjoni. Talupojad ei kaevanud mitte niivõrd mõisniku kui mõisavalitseja Lofrenz Wissori peale. Talupoeg Lepa Jaak tunnistas, et seitsme päeva jooksul on teda üheksa korda pekstud ja mõisavalitseja on teinud seda sellise ägedusega, et ,,selg pragusid täis nagu puukoor ja augud peas". Sado Märt oli aga kaheksa päeva jooksul viis korda peksa saanud ja seda nii vitste kui ka piitsaga. Valitseja lükkas süüdistused ümber ja ütles, et olevat käitunud vastavalt mõisniku instruktsioonidele. Talupoegade ülestunnistustest jahmunud kolleegium määras Friedrich Adolf von Stackelbergile 500 rubla trahvi. Vihane mõisnik pöördus keisri poole. Stackelbergile määratud trahv tühistati ja Sivers tagandati ametist. Halvast iseloomust hoolimata hakkas just Friedrich Adolph von Stackelberg Abja mõisasüdant esinduslikult välja ehitama.
Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga lüüa.Järsku tuli metsast välja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta pärast. Tambet kolis isa saadud majasse ning piiras õue palkseintega. Tambet hakkas
sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Kuidas oli see mees pärisperemeheks saanud , kui kõik muud Eestlased olid orjad. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahur oli väga tugev. Vahuril sai küllalt et teda kogu aeg piisutati ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas, kuid piiskop leidis ta üles ja tahtis teda piitsaga lüüa. Järsku tuli metsast välja karu piiskop kohe paluma Vahurit et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta pärast. Tambet ostis endale kolm sulast, ehitas ilusa ja suure maja, piiras õue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata
noa otse piiblisse ja viskas katku ahju. 2.3 Ühe sündmuse lahti kirjutus Mulle jäi kõige enam meelde see sündmus, kui mõisahärra saatis sulase Jaani kaugelt külast tooma advokaadi. Ta ei tahtnud algul minna aga selle eest sai ta tasu ja ta otsustas ikkagi minna. Ning kui ta kohale jõudis ja nägi, et advokaat tuli majast välja karvase kasuka ja karvamütsiga siis ta arvas, et see on ahv. Ta hakkas teda ahviks kutsuma ja torkis vahet pidamata teda piitsaga, et ahv talle tantsiks. Aga advokaat oli võõrmaalane ja ei osanud seda keelt, mida sulane Jaan rääkis ja tänu sellele ei saanud ta Jaanile ka midagi öelda. Sulane Jaan ei jätnud ahvi rahule ja muutkui torkis teda ja vedas ta ka baari, et ahv väikse pitsi võtaks. Aga advokaat puikles vastu ja Jaan pani talle obaduse. Baari leti juures käsutas Jaan ahvi istuma ja pitsi võtma, et ahv siis tantsiks kõikidele. Aga baarmen sai aru advokaadi
moonduda hoopis Krabat. Laadal oleks nad vabalt kohe saanud hobuse eest 50 kuldnat, aga siis ilmus välja üks ühesilmne kaupmees, kes lubas 100 kuldnat maksta. Kaupmees andis raha Jurole ja tahtis hobusega ära sõita. Viimasel hetkel meenus Jurole päitsenöör, aga kaupmees ei andnud neid käest. Nüüd tundis Juro kaupmehes Meistri ära. Krabat püüdis Meistrit seljast maha visata, kui teda üle põldude risti-rästi aeti, kuid Meister nüpeldas teda piitsaga, selle eest et Krabat ei teinud nii nagu Meister ütles. Lõpuks murdis Meister Krabati vastupanu. Siis vabastas ta päitsenööri ja Krabat moondus taas inimeseks. Kogu ta keha oli piitsahoopide, marrastuste, sinikate ja haavadega kaetud. Kui Meister lahkus, soovitas ta Krabatil oma kannatused Jurole edasi anda. Krabat seda aga ei teinud. Jurol oli mingit salvi, millega ta määris Krabati haavu ja need paranesid kiiresti. Kui nad hakkasid
taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Kuidas oli see mees pärisperemeheks saanud , kui kõik muud Eestlased olid orjad. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahur oli väga tugev. Vahuril sai küllalt et teda kogu aeg piisutati ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas, kuid piiskop leidis ta üles ja tahtis teda piitsaga lüüa. Järsku tuli metsast välja karu piiskop kohe paluma Vahurit et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta pärast. Tambet ostis endale kolm sulast, ehitas ilusa ja suure maja, piiras õue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata
Eduard Bornhhe Tasujas on kirjeldatud kolmeteistkmnenda sajandi sndmusi. Harjumaa phjapoolses osas Tallinna lhedal seisis ks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli he maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta pgenes metsa. Piiskop asus teda jlitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga la.Jrsku tuli metsast vlja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tki maad plluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta prast. Tambet kolis isa saadud majasse ning piiras ue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt ppima
Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast. Kuid oma naise vastu ta ei saanud, tema vastu oli ta kindlasti aus. Kuid seega ei saanud Nipernaadi oma naist ka nii hästi kohelda, kui ta kohtles oma nö ohvreid. Neile võis ta ju valetada. "Kuid nüüd oled sa näinud minu Katarina Jeed, eks ole? Ning ka temal on vali käsi küllalt ja ta paneb mulle nagu vaadile vitsad ümber ning õpetab piitsaga mind koormat vedama." Nipernaadi oli nautija. Oma rännakute juures nautis ta ennekõike loodust. Ta võis tundide kaupa istuda heinamaal ja vaadata päikeseloojangut kuni selle ajani, mil ta jälle tõisma hakkas. Või siis jälle seisis ta mererannas külma tuule käes ning kuulas merekohinat, tundmata mingit ebamugavust. Ta oli suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud. Ta sai esineda tegelasena, kes ta
Auschwitz Tartus 2010 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Laagrid................................................................................................................................4 Auschwitz I.........................................................................................................................5 Auschwitz II........................................................................................................................6 Auschwitz III.......................................................................................................................7 Karistused............................................................................................................................8 Hukkamised....................................................................
146. Mis leiba laps nutab, seda ta saab 147. Lesepõli vaene, vaeselapse elu hale 148. Kes ottab lese kolme lapsega, ottab neli varast majasse 149. Iga linnul oma lend, iga lapsel oma töö 150. Lind armastab oma pesakest ja laps oma kodukest 151. Lind äratab oma poega lauluga, vaenelaps äratadaks piitsaga 152. Linnud metses laulavad, lapsed ilusa isa õue pääl 153. Mis on loll laps, sest ei saa midagi meest, aga mis oskab vallatust teha, see pärast ka viitsib tööd teha 154. Leigatud laps hoiab nua eest 155. Mees nägusam, kui piip suus; naine nägusam, kui laps süles 156. Mees põrgu, naene kurat, lapsed vaesed vaeva all
[---] Kui teatrid pärast suvepuhkust sügisel taas tööd alustasid, oli Eesti vahepeal okupeeritud ja annekteeritud ning põhilised poliitilised muutused juba läbi viidud. Üleminek totalitaarsusesse oli järsk kõigil elualadel, kuid esimesel nõukogude aastal olid uued võimud rohkem hõivatud poliitiliste ja majanduslike valdkondadega. Kultuuri jõudis stalinliku terrori täisvägi alles sõjajärgsel ajal. Esialgu rakendati siin kõrvuti piitsaga präänikut, ahvatledes kunstnikke riiklike tellimustöödega ning lisades teatritele toetussummasid, mis lubas (eriti perifeerias) truppe suurendada. Vasakpoolsed meeleolud olid kultuuriinimeste seas traditsiooniliselt tugevad; nii nende kui paratamatustunde ajel läksid nüüd mitmed murranguga kaasa." (Rähesoo 2011: 228) Sisuliselt tähendas Nõukogude Liidu okupatsioon Eesti territooriumil 1940 aasta algul seda, et totaliataarses riigis ei olnud võimalik jätkata teatriga nii nagu varem
kui ta mõtles välja oma väga reaalsena tunduvaid luiskeid. Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast. Kuid oma naise vastu ta ei saanud, tema vastu oli ta kindlasti aus. Kuid seega ei saanud Nipernaadi oma naist ka nii hästi kohelda, kui ta kohtles oma nö ohvreid. Neile võis ta ju valetada. "Kuid nüüd oled sa näinud minu Katarina Jeed, eks ole? Ning ka temal on vali käsi küllalt ja ta paneb mulle nagu vaadile vitsad ümber ning õpetab piitsaga mind koormat vedama." Nipernaadi oli nautija. Oma rännakute juures nautis ta ennekõike loodust. Ta võis tundide kaupa istuda heinamaal ja vaadata päikeseloojangut kuni selle ajani, mil ta jälle tõisma hakkas. Või siis jälle seisis ta mererannas külma tuule käes ning kuulas merekohinat, tundmata mingit ebamugavust. Ta oli suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud. Ta sai esineda tegelasena,
oma väga reaalsena tunduvaid luiskeid. Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast. Kuid oma naise vastu ta ei saanud, tema vastu oli ta kindlasti aus. Kuid seega ei saanud Nipernaadi oma naist ka nii hästi kohelda, kui ta kohtles oma nö ohvreid. Neile võis ta ju valetada. "Kuid nüüd oled sa näinud minu Katarina Jeed, eks ole? Ning ka temal on vali käsi küllalt ja ta paneb mulle nagu vaadile vitsad ümber ning õpetab piitsaga mind koormat vedama." Nipernaadi oli nautija. Oma rännakute juures nautis ta ennekõike loodust. Ta võis tundide kaupa istuda heinamaal ja vaadata päikeseloojangut kuni selle ajani, mil ta jälle tõisma hakkas. Või siis jälle seisis ta mererannas külma tuule käes ning kuulas merekohinat, tundmata mingit ebamugavust. Ta oli suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud. Ta sai esineda tegelasena, kes ta just parajasti olla tahtis, olles samas
" Tjaden oli voodimärgaja, Himmelstossil oli oma meetod, ta otsis ka teise voodimärgaja ja panid nad vahetustega üksteise peale magama üks öö üks ja teine öö teine. See oli jõle ja Tjaden vihkas selllepärast Himmelstossi. Kuid nad maksid talle kätte ühel ööl ootasid nad teda, teades ta lemmik kõrtsi, et ta sealt tuleks. Nad viskasid talle koti selja tagant üle pea, peksid ja mõnitasid teda, tõmbasid püksid alla, peksid piitsaga. Haie lõik kaks korda pähe ja poisid jooksid ära. Ta ei saanud kunagi teada, kes teda ründasid. Ja nüüd tuli Himmelstoss pärid sõtta, kus poisid teadsid temast rohkem. 4. ptk. Neid saadeti ette kaevikuid kaevama. Sõitsid pimedas, et mitte tähelepanu äratada. Rinne on rahutu, täna öösel läheb märuliks. Ümberringi tulistatakse. Kat arvabl et varsti inglased pommitavad neid. Paul ja teised ei ole hirmund ent on pinges ja nad on valmsi varjuma
Kogu võim kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring. Teoses kuulus kogu võim Napoleonile ja teda ümbritsesid mõningad sead. Konkurendid ja teisitimõtlejad kõrvaldati: Lumepall aeti minema, varem protestinud sead tapeti (lk 62). Sarnasuseks oli GULAG, mis oli sunniviisiline töölaager. Loomade tingimused olid samuti väga halvad ja nad ei saanud oma töö eest piisavalt süüa. Sead valvasid loomi töö ajal piitsaga (lk 93). NSVL-s oli kommunistliku ideoloogia ulatuslik propaganda ja juhikultus. Sama oli ka teoses. Peale farmi vallutamist hakkasid sead tuvisid saatma Loomade farmi propageerima (lk 34). Isegi kui farmil läks halvasti ja loomad olid näljas, püüti jätta muljet, nagu läheks neil väga hästi (lk 57). Loomadele anti teada, et toodang on pidevas kasvus, kuigi loomad olid näljas (lk 66-67). Napoleoni hakati kutsuma Juhiks ja öeldi, et kõik, mis on hästi, on seda tänu temale (lk 67)
(Ilmselgelt tunnistas ta seda piinapingil olles) Saun enne lihavõtteid ja kutsari piits · Õigeusk nõudis, et paastu esimesel nädalal käivad usklikud armulauaks valmistudes saunas. Kombeks oli, et mehed ja naised käivad seal koos. Peeter ja Madam Tsoglokova läksid seetõttu kõvasti riidu, kuna Peeter keeldus sauna minemast. Talle oli vastu kõik venemeelne ja eriti saun. · Peeter tõmbas kogemata kutsari piitsaga endale vastu nägu, nõnda et haav oli hästi näha. Kuna ta ei julgenud Jelizavetale põhjust öelda ja sellise näoga ei saanud avalikkuse ette ilmuda, siis palus ta abi Katariinalt. Katariinal õnnestuski teda aidata niiviisi, et keegi sellest aru ei saanud. Austrid ja näitleja · Peatükk puudutas Jelizaveta armuafääre, kus kaks võistlejat omavahel konkureerisid ning milles üks kadett nimega Beketov pidi Suvalovile alla vanduma.
Mahtra talupojad, need kes ei olnud nõus sõnnikut vedama, kutsuti Habajale haagikohtu ette. Mehed mõtlesid, et kui nad tahavad, et uus seadus kehtestataks, et siis peaksid nad minema ja selle eest seisma, kuid neid takistas Miina. Miina oli tulnud jooksuga Mahtrasse. Ta rääkis, et olid kutsutud viie valla talitajad kokku ja need keldrisse luku taha pandud. Sinna olid tulnud 600 soldatit laetud püssidega.Seal olid soldatid pekstud üht meest piitsaga 110 korda, et ta vannuks vana seadust, kuid see ikka ei vandunud. Teised mehed lõid kartma ja vandusid alla. Mehed mõtlesid, et nad lähevad kirikuhärra juurde ja paluvad, et ta kirjutaks haagikohtule, et nad ei tuleks Mahtrale. Teel kirikusse nägid nad ka ühta kohtuniku, kellel nad palusid kirikusse kaasa tulla. Nii nad siis läksidki koos kohtunikuga kirikusse. Kirikus palusid nad kirjutada haagikohtule, kuid kirikuhärra ei kirjutanud. Ta ütles, et ainult siis
Mahtra talupojad, need kes ei olnud nõus sõnnikut vedama, kutsuti Habajale haagikohtu ette. Mehed mõtlesid, et kui nad tahavad, et uus seadus kehtestataks, et siis peaksid nad minema ja selle eest seisma, kuid neid takistas Miina. Miina oli tulnud jooksuga Mahtrasse. Ta rääkis, et olid kutsutud viie valla talitajad kokku ja need keldrisse luku taha pandud. Sinna olid tulnud 600 soldatit laetud püssidega.Seal olid soldatid pekstud üht meest piitsaga 110 korda, et ta vannuks vana seadust, kuid see ikka ei vandunud. Teised mehed lõid kartma ja vandusid alla. Mehed mõtlesid, et nad lähevad kirikuhärra juurde ja paluvad, et ta kirjutaks haagikohtule, et nad ei tuleks Mahtrale. Teel kirikusse nägid nad ka ühta kohtuniku, kellel nad palusid kirikusse kaasa tulla. Nii nad siis läksidki koos kohtunikuga kirikusse. Kirikus palusid nad kirjutada haagikohtule, kuid kirikuhärra ei kirjutanud. Ta ütles, et ainult siis
olid saanud. Kui mehed edasi liikusid jõudsid na varsti võrsijärve juurde ja peatusid seal ühes talus. Kui öösel ukse peale koputati hõikas ohvitser et siin magab Eesti sõjaministeeriumi esindus. Peale seda oli õhk puhas. Talumees oli nii õnnelik, et pääses suurest rüüstamisest. Ta viis mehed Viljandisse Enne Viljandit nägid nad suurt koormat (lk 86) seal sõitis Balahhovits oma rüüstelt saadud saagiga. Mees küttis hobust piitsaga nii mis jaksas ja kihutas voorist tuulekiirusel mööda. Ahas jõudis nüüd siis oma isa koju. Ega ta eriti ei tahtnud seal olla, sest vanematel polnud raha ning Ahas ei tahtnud neid veel endaga koormata. Samuti oli kodus igav. Kõik raamatuid oli ta juba lugenud ka neid mis raamatukogus olid. Jõulud möödusid suures viletsuses. Mõni päev käis Ahase isal külas Jaak. Nemad ootasid koos, et punased võimule saaksid. Sest siis tuleks neil jõukus ja nad saaks maad
olid saanud. Kui mehed edasi liikusid jõudsid na varsti võrsijärve juurde ja peatusid seal ühes talus. Kui öösel ukse peale koputati hõikas ohvitser et siin magab Eesti sõjaministeeriumi esindus. Peale seda oli õhk puhas. Talumees oli nii õnnelik, et pääses suurest rüüstamisest. Ta viis mehed Viljandisse Enne Viljandit nägid nad suurt koormat (lk 86) seal sõitis Balahhovits oma rüüstelt saadud saagiga. Mees küttis hobust piitsaga nii mis jaksas ja kihutas voorist tuulekiirusel mööda. Ahas jõudis nüüd siis oma isa koju. Ega ta eriti ei tahtnud seal olla, sest vanematel polnud raha ning Ahas ei tahtnud neid veel endaga koormata. Samuti oli kodus igav. Kõik raamatuid oli ta juba lugenud ka neid mis raamatukogus olid. Jõulud möödusid suures viletsuses. Mõni päev käis Ahase isal külas Jaak. Nemad ootasid koos, et punased võimule saaksid. Sest siis tuleks neil jõukus ja nad saaks maad
Mihkel jäi äkki seisma, ja küsis Jaani käest, ega ta rohkesti saia koju ei vii. Jaan ütles, et ta ei või ühtku ära anda. Siis natukese aja pärast, aga lubas ühe või äärmisel juhul kaks saia Mihklile anda. Mihkel oli kahega nõus, kui Jaan talle veel paar kopikat raha laenab, siis saab ta veel poest läbi käia. Siis aga möödus neist paar kihutavat saani, nad hüppasid hirmust tee äärde, nabani lume sisse. Ühest saanist löödi neile piitsaga järele, ja Mihkel sai selle otsaga vastu silma, alles tüki aja pärast näitas ta oma punetavat silmalaugu Jaanile, kuid Jaan sai neile saanidele vaid rusikat näidata, mida aga keegi tähelegi ei pannud. Sõitjate hulk hakkas aegamööda vähenema ja nad said mõni aeg rahulikult mööda teed käia. Viimaks lähenes neile kahe hobusega vene mundris habemik kutsariga. Saani sees istusid kaks kallite kasukate sisse mähitud inimest, kongus nina ja pikkade
Kaks naist mere ääres. · Edgar Degas(1834-1917)- Impressionist oma loomingu teatud külgedega. Ei hülga täielikult lineaarsust ja maalib palju ka inimesi. Erinevad tantsijate pildid. Tantsijad sinises. Tantsuklass. Baleriinid proovis. Harrastas ka aktimaali. Tualetti tegev naine. · Pierre- Auguste Renoir(1841-1919)- Temale oli omane pehme, romantiline, õrn naise tüüp. Lemmikmodelliks oli näitleja keegi... Tüdrukud klaveri taga. Terrassil. Tütarlaps piitsaga. · Alfred Sisley(1839-1899)- Rahvuselt inglane, sündis Prantsusmaal. Loodusemaalija. Eriti hinnatud on tema talvevaated. Üleujutus Marley sadamas. Saint- Germain vaated?. · Berthe Morisot(1846-1895)- Naiskunstnik. Häll. Ema ja õde. · Neoimpressionism: Loetakse impressionismi viimaseks staadiumiks. Kunstnikud, kes rajasid oma kunsti teaduse saavutustele. Maalida tuleb spektrivärvidega, värvid, mis tekivad värvide lahustumisel prisma abil
Romantism tähendab seal võõrustamis"mõisa elu). Varsti elu aga realistlik/naturalistlik. (Villu on vanaema juures, vaeste linnas). Vaestele ehitatud hütid Kukulinnas. Villu lapsepõlv rõõmutu. Jalavarje polnud. Vahel said süüa, vahel mitte. Kui vanaema sureb, läheb Villu naabertallu elama, lahtise peaga. Läheb mõisapõllule tööle. Asub mõisapreilide õpetajaks. Suhteliselt autobiograafiline. Villule tahetakse koht kätte näidata. Villu saab piitsaga pähe, kaotab terve mõistuse. Jõuab ringiga tagasi Kukulinna. EDUARD VILDE I Eesti professionaalne kirjanik Sündinud mõisateenijate peres Lapsepõlv suhteliselt õnnelik 18 aastaselt asus tööle ajakirjanikuna Elulugu heitlik, rändas palju ringi, tutvus sotsiaaldemokraatidega, punaste poolel, Kohtu hirmus suundus Euroopasse elama Viljakaim kirjanik Vilde kogutud teosed 34's köites Kirjutas palju ajalehe juures töötades
lause Miks Kusti tahtis, et lõvi üles ärkaks? Lõvi haigutas. moodustamine. Mida lõvi tegi? Tibu jutustab sulle. Kuulame, kas ta sai kõigest õigesti aru. Iga lause järel ütled sina, kas lause on õige. Kui lause on vale, ütled sina õigesti. 6. Jutustamine 2. pildi kohta Kusti rõõmustas ja vehkis piitsaga. Ta tahtis, et lõvi magama jääks. Kusti hakkas lõvi peale sosistama. Ta karjus aga lõvi Laps jutustab ainult haigutas selle peale. Jutusta nüüd sina õigesti! 3. pilt: Vaatame, mis nüüd edasi juhtus. Õnnetu mees otsustas lõvi magama viia. Ta tõstis lõvi oma õlale ja hakkas minema. Hiirekesel hakkas Kustist kahju
Kunstnikud maalisid ilusate värvidega eesti loodust, lilli ja inimesi just nagu trotsides ümbritsevat elu. Kui Punaarmee hakkas Eestisse tungima, algas paljude eestlaste pagulustee ja eesti kunstielu uus lõhenemine. Läände põgenes ligi kolmandik eesti kunstnikest. Uue nõukogude okupatsiooni esimesed aastad olid kunstnikele suhteliselt rahulikud. Okupantide peahuvi olio ma võimu kindlustamine ja selle hulka kuulus kunstielu käivitamine. Kunstnikke püüti mitte niivõrd piitsaga sundida vaid präänikuga meelitada. Kahjuks 1948 aastal võimude surve kunstile tugevnes ning kunstrikke hakati lausa terroriseerima prääniku asemel. Vangistati või küüditati mitmeid kunstnikke ja suur rühm kunstiüliõpilasi. Need, kes jäid kunstielus püsima, pidid oma isikupära maha suruma ja jäljendama realismi nõukogulikku varianti. 27) EESTI KUNST 1955-1975 1950. aastate lõpus, pärast stalinismi esimest kriitikat 1956. aastal, hakkas kõige süngem
figuratiivselt loomaks, taimeks, asjaks või ka inimeseks endaks; aga kui on vaja tagada, et vanasõna mõistetaks nimelt kui ütlust tõelise asja, loodusnähtuse, haiguse, taime, looma vm. mitteinimliku kohta, siis on seda objekti võimalik nimetada ainult ta "õige" nimega (taime taimeks, looma loomaks, haigust haiguseks, eset esemeks jne.): Kui pole talve talve ajal, siis pole suve suve ajal; Mets on vaese mehe kasukas; Hobust ära aja piitsaga, vaid kaertega; Müts on mehe au; Haigus hobustega tuleb, aga härgadega läheb Vanasõna kommunikatiivsed funktsioonid ja didaktiline funktsioon Kuidas saab vanasõna õpetada? Vanasõna on välise lausemoodi poolest tavaliselt indikatiivne (Igal linnul ise laul; Kus hoolekest, seal koorekest) või imperatiivne (Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal; Ära vanasse kaevu sülita, kui uut veel pole). Need moodid on omavahel seotud hinnangulise, aksioloogilise moodi kaudu,
ole vahet, kas nad täna toodavad tikke ja homme vorsti, nad toimivad samuti edasi. Metaomadused Karismaatiline liider · Enesekindel · Domineeriv · Paindlik rollide vahetamine mitu tööriista taskus · Endast mulje kujundamine · Isiklikult veetlevad ja külgetõmbavad Käitumisteooria Milline on sobivam käitumismall. Pole tähtis, mida ta sisimas tunneb, vaid tähtis on see, mis ta teeb. Motiveerida saab nii prääniku kui ka piitsaga. Ühele tulebki anda piitsa aga teist ei saa sa liikuma. On töötajakeskne lähenemine ja töökeskne lähenemine juhil peaks olema mõledmad arsenalis kui koos korraga neid kasutada ei saa. Likerti juhitüübid Ekpluat autokr Heatahtlik autokr Konsult demonkr Osavõtlik demokraat Simwnsioonide ristumisel saame rääkida teatud tüüpidest 5 on parim, mis võib olla -> tasakaal ja mõlemad korraga fookuses. Situatsioonilised teooriad Kombinatsioon
Hadrianus piiras ka isanda õigust surma mõista. Antonius Pius võimaldas orjadel kaebekirju esitada ( Hadrianusest järgmine keiser). Hadrianus põhjendas ka oma kaitseseadusi. Pius kuulutas ka põhjuseta orja tapmise võrdseks võõra orja tapmisega. Constatinus Suur ( I kristlik keiser) selgelt nimetas isandat süüdi mõrvas, kui ta sihilikult tapab oma orja. Õiglase ja heausklikult karistab orja , pole see tapmine ega mõrv (319). Prja tohtis kasut vitstee ja piitsaga, kui neid kasut suri siis ei saanud midagi ette heita . Orja ei võinud karistada kepi, kivi või relvaha,mis oleks mõrv olnud. Riik nägi ka üha enam ette olukordi kus riik võis isanda ja orja tegevustesse sekkuda. Võõra orja tapmine ol i selgelt trahvitav. Samas isegi võõra orja tapmine ei pruukinud midagi muuta, kui nt tabas abielurikkumise. Keisri seadused näitavad, et keisri ajal hakkas riiklik huvi ja keisri regulatsioon olema kõrgemal kui indiviidide ja eraomanike huvid.
Piiskopil oli tugevast sulasest kahju; ta vandus, maksku mis maksab, redu jälle kinni püüda. Ta saatiski sulased välja, ronis ise rammusa mära selga ja ratsutas metsa. Metsas eksis ta küll ära, kuid leidis truudusetu sulase tüvika, paksulehelise tamme varjul rahukalt puhkamast. «Küll ma su hellasti äratan,» urises piiskop, ronis mära seljast maha, tõstis piitsa -- tsiuh! «Hellasti» äratatud pahategija kargas kui nõelatult püsti ja nühkis aietades piitsaga puudutatud kohta. «Sa- pahareti sulane! Sa redu, kurjategija, mi-is? Sulased, siia, halloo! Vaat sulle, säh!» - Vaimulik isand tõstis jälle piitsa, mille õel vilistamine pahareti sulase hinge ärritas. Aga sel silmapilgul kiskus mära enda valju hirnumisega isanda käest äkki lahti ja putkas tuhatnelja metsa. Lähedalt kostis tume urin. Suur metselajas tuli nähtavale ja näis nõu pidavat, kas maksab kahejalgseid külalisi ligemalt vaatama minna. «Karu
tekkis esimest korda läbini ilmalik riik, milles usk oli pagendatud isiklikku sfääri. Mõni sõna ka juudi fenomenist. Juudid nimelt asutasid pangad. Või vähemalt rahalaenamise süsteemi, millest hiljem kasvasid välja pangad. Teatavasti kehtisid Euroopas katoliiklastele kaua kitsendused raha intressidega laenamisel (teoloogid vaidlevad siiani selle üle, miks Jeesus enne juutide paasapühi rahavahetajad Jeruusalemma pühakojast piitsaga välja ajas). Basilius Suur nimetas intressivõtmist „hirmsaks koletiseks“. Lactianus nimetab protsendivõtmist röövimiseks, Ambrosius mõrvataoliseks. Paavst Aleksander II kuulutas, et liigkasuvõtmise patt pole andeksantav. Katoliku kiriku juhtiv teoloog Aquino Thomas pidas intressi valeks, kuna see võrduvat „kahekordse maksmisega“ nii asja enese kui ka selle kasutamise eest. Protsendivõtmist peeti ajaga hangeldamiseks, mis ei olevat inimese õigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
