Harakas Harakat aitab ilmeksimatult teistest vareslastest eristada tema erakordselt pikk saba. Sulestik näib meile mustvalgena. Tegelikkuses pole siiski haraka sulestikus mitte ühtegi musta sulge – meile mustana näivad sulepartiid on hoopiski rohekad, violetsed jms tooni. Erinevalt teistest vareslastest ei moodusta harakas kunagi suuremaid parvi, vaid tegutseb üldjuhul paaridena või kuni neljast-viiest linnust koosnevate väikeste salkadena. Harakas on levinud kõikjal Eestis, vältides vaid rannikualasid ja paksu metsa. Meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja
Harakas on kõige intelligentsem laululind. Kõrvalt vaadates tundub harakas küll musta-valgekirju lind, kuid see olevat vaid näiline. Harakal pole mitte ühtegi musta sulge - tegemist on tumeroheliste, -siniste ja -violetsete sulgedega. Harakas on väga pika sabaga ja kädistava häälega lind, kes on enamikule inimestele tuntud, kuigi linnainimesed peavad millegipärast vahel ka hakki harakaks. Siiski on ta viimasest muuhulgas ka üksjagu suurem, haraka kehakaal ulatub 350 grammini! Tuntud linnuna on harakal väga palju rahvapäraseid nimesid. Küll hüütakse teda vibahännaks, pikksabaks, kädistajaks, muna- ja päevavargaks, kiitsakaks ning kiipsakaks. Samas on ka lausa veidraid nimesid nagu: kökk, kida-käda, harangas ja kidaharangas. Harakas on levinud katkendlikul areaalil valdavas osas Euraasias. Eestis on harakas kõikjal levinud, väldib ta vaid rannikualasid ja paksu metsa. Pikksaba meelispaikadeks on kultuurmaastikud, pargid,
et said minuga koos asju meisterdada. Tegime munarestist päkapikke. Kuna oli jõulu eelne period oli vaja kool ära kaunistada ja selles sain ka mina oma osa panustada. Tegin nimelt koos kunstiõpetaja Ene Udevaldiga mahulisi lumehelbeid, mi soli minu enda idée. Lugesin lastele raamatust muinasjuttu rätsepast ja päkapikkudest. Mulle väga meeldis päeva seal veeta, kuid pean tõdema, et selliste lastega koos olles väsib inimene kiiremini kuna lapsed vajavad erilist tähelepanu. Haraka Kodu Sihtasutus Haraka Kodu asutati 04.01.2006. Asutaja liikmed on MTÜ Puuetega Laste Keskus Lootus ja 13 inimest erinevatelt elualadelt, kellest paljud on lapsevanemad. Nendega koostöös on valminud käesolev arengukava. Arengukava eesmärgiks on määrata Haraka Kodu arengusuunad ja tegevusvaldkonnad aastani 2011. SA peaeesmärgiks on luua Põhja- Eestisse intellekti- ja liitpuudega noorte kodu. Arengukava lähtub Eesti Vabariigi seadustest ja Saue valla üldplaneeringust. Kava
Jänes ja rebase saba märkisid tulevase Emajõe suunda. Mutt kündis esimese vao ja mäger töötas sügaval. Hunt kaapis ja karu kandis ja pääsuke ja muud linnud olid kõik tegevuses. Kui jõesäng valmis sai siis tuli vanaisa vaatama. Vanaisa oli kõigega rahul ja ta kiidab igat töölist. Mutt ja karu töötasid kõige usinamini, vanaisa jätiski nende käpad ja koonu mustaks, kuna pori oli neil aurüü. Vanaisa aga imestas kus on vähk. Vanaisa sai vähi ja haraka peale pahaseks kuna vähk oli vanaisa kohta pahasti öelnud ja harakas ei olnud nõus tööd tegema. Vanaisa määras vähil silmad seljataha ja harakas ei tohtinud Emajõest kunagi janu kustutama, vaid lehtedelt piisku nokkima. Nii valmiski jõesäng ja Vanaisa valas enda kuldkausist vee sisse ja määras tema voolu suuna. See oli Emajõe sündimine ja seda juhtus kaevamisel.
Tartu Hiie Kool Tartu Hiie Kool on HEV laste kool, kus on võimalik kuulmis- ja kõnepuudega lastel omandada põhikooli haridus ning kuulmispuudega koolieelikutel saada koolieelset ettevalmistust. Kuulmispuudega laste osakonda võetakse vastu liitpuudega õpilasi (kuulmispuudele kaasneb vaimne alaareng). Liitpuude korral suunatakse õpilane tema arengut enim soodustavasse erikooli või moodustatakse eraldi klass. (http://www.hiiekool.ee/?id=179&lang=est) SA Haraka Kodu ( http://www.harakakodu.ee/et/home) SA Haraka Kodu peaeesmärgiks on luua Harjumaale intellekti- ja liitpuudega noorte kodu. Süsteem on üles ehitatud nö peremudelile põhinevalt, elatakse kuuekesi koos, olenevalt puude raskusest on noortel iga päev abiks 1-3 ema. Jätkub ka Salu koolis alustatud õppetegevus ja samas harjutatakse elanikke iseseisvalt igapäeva eluga toime tulema. Kohad, asutused, kust abivahendeid saab. http://www.tallinnakoda
Kolmeteistkümnes lugu Kalevipoeg tegi iga päev rasket tööd. Peale päevatöö lõpetamist heitis end oma asemele pikali ja puhkas raskest päevatööst. Hommikul enne koitu oli Kalevipoeg juba jalgadel, lauakoorem õlgadel, sammud seatud kodu poole. Ta rändas mööda uusi radu, mööda maad ja raba, läbi metsa ja põõsastiku ikka Viru poole. Öövarjus raskest päevatööst puhates, silmitses mees tähti kuni uni võimust võttis. Hommikul end teele seades kostus Kalevipoja kõrvu haraka laul, kes soovitas tal koju kiirustada. Mees oli enese teadmata seitse pikka nädalat põõsa all maganud. Seepeale seadis Kalevipoeg kiirustades sammud kodu poole. Käinud pika tee maha, jõudnud mees Ilmajärveni. Kalevipoeg hakkas läbi järve kõndima, kuid juba kolmandal sammul pööras otsa ringi ja sammus kalda poole tagasi. Vesi ulatus mehel üle pea. Mees sammus ümber järve ikka Viru poole. Juba tüki maad kõndinud, märkas mees Manatarga
on helehall. Eestis on hakk levinud kõikjal. Hakid on suhteliselt lärmakad linnud. Üksiku haki häälitsuseks "kjakk-kjakk". Hakk toob inimesele kasu, hävitades suurel hulgal kahjurputukaid. Vares on tark lind. Sageli istub ta aiateiba otsas või katusel ja kraaksub. Käib teiste lindude pesades mune rüüstamas ja sööb kõike, mida kätte saab. Harakas on ereda must-valge sulestiku, pika saba ja kädistava häälega lind. Haraka pesa on tugev ja toekas ehitis. Harakas tekitab mõningast kahju, rüüstates teiste lindude pesi- munavaras. Harakas on tuntud oma vargaloomuse poolest. (läikivad esemed:lusikad, võtmed!?) Värvuselt põhiliselt hallikas. Tuvitiivad on pealtpoolt hallid, altpoolt sageli heledad. Lind hoiab saba lennu ajal tavaliselt lehvikuna laiali. Tuvi eelistab elupaigana inimasulaid. Sööb teravilja, taimi ja ka jäätmeid
Ilmselt on siin seoseid kodu- või majaussi motiiviga. Eesti rahvausundi järgi arvati igal majal olevat oma kaitsehaldjas, kes võis esineda muu hulgas ussi kujul. 4.4 Harakas Harakas ennustab eesti rahvausundi järgi surma, õnnetusi ja kohtuskäike - halba. Surmaga seotud endeid on rohkem Lõuna-Eestist. Harakad ennustavad siis surma, kui lendavad kellegi aiapostile või maja ukse ette. Ka tänapäeval tähendab haraka häälitsemine õuel surmateadet. 4.5 Kaaren ehk ronk Kaaren ehk ronk on kõige halvaendelisem mustadest lindudest. Nende üle katuse lendamine ja häälitsemine ennustab surnuid. Kaarnad ennustavad just sugulaste surma -7- 5. KOKKUVÕTE Eesti surmaennete puhul on tähelepandav üldine uskumus, et surm tuleb ikkagi siis, kui on saabunud selleks määratud aeg. See tingib ka eesti surmaennete funktsiooni: püütakse ette
Naksitrallid, värsked auraha kavalerid, satuvad oma rännakul Kingpoole lapsepõlveradadele. Harakas varastab Kingpoole rinnast helkiva auraha ja lendab sellega mäe otsast paistvate lossivaremete juurde, kus kasvava männi otsas on linnu pesa. Naksitrallid suunduvad auraha ära tooma, kuid varemetes avanev pilt on õõvastav paik on koduks tervele rotikarjale! Naksitrallidel läheb korda pääseda puu otsa, kuhu nad aga rottide kätte lõksu jäävad. Puutüve sees olevas haraka varakambris süstematiseeritakse ja pannakse kirja kogu sinna aegade jooksul kokkukantud vara. Ühtäkki aga rotid lahkuvad varemetest ning sõbrad pääsevad puu otsast alla. Nad võtavad haraka varanduse kaasa ning suunduvad linna, et leid loodusloomuuseumile annetada. Linnas aga selgub, et pärast kasside kadumist (esimeses osas), on needsamad rotid, kellega lugeja juba varemetes tutvust tegi, linnakese vallutanud. Valitseb kaos ja eriolukord, rahvas
juures tähtis, oluline ka see, et neis mängudes kasutatakse suuremat või väiksemat kehalist aktiivsust. Liikumismängud võivad olla jooksumängud, jõumängud (näiteks ,,Vägikaikavedamine") või näiteks osavusmängud. Tihti kasutati ka erinevaid abivahendeid mängude läbiviimiseks, näiteks palle (,,Muna") või klotse, toikaid (,,Kaikamäng") või salli (,,Pimesikk"). Liikumismänge mängiti ka pühadel. Mardipäeval mängiti ,,Haraka hüppamist", mis seisnes selles, et mängijad hüppavad kükkis haraka moodi (jalad veidi harkis). Kes kauem või kaugema piirjooneni hüppab, on võitja. Jõulude ajal meeldis noortele õlgedel mängida ,,Vägikaikavedu". Selles mängus istuvad vedajad sirgete jalgadega, tallad vastamisi, ning hoiavad mõlema mäega kaikast, kusjuures ühe vedaja käed on kas teise omade vahel koos või on mõlema käed vaheliti. Kaigas peab vedamise algul asetsema jalataldade kokkupuutekohal.
Laste Vanemate Ühing jne. Kindlasti on kergem kui saab oma muret ja rõõmu teistega jagada, ja kes veel paremini üksteisest aru saaks, kui ühesuguste probleemidega kokkupuutuvad inimesed. Koos on kergem infot ja kogemusi hankida ja vahetada. Ka lapsed saavad seal kohtuda omasugustega ja sõlmida sõprussuhteid, mis on ilmselt üsna tugevad ja millest saavad jõudu ka lapsed ise. Raskemate puuetega lastele on rajatud hoolekandeasutusi Maarja Päikesekodu, Käo Päevakeskus, Haraka Kodu. Loodetavasti saavad need ka kunagi lisa, et kõik abi vajavad lapsed seda ka saaksid. Siin on suur tööpõld omavalitsustel, kes hoolivad oma rahvast ja sotsiaaltöötajatel, kes teavitavad omavalitsusi probleemi suurusest. Lasteaia ja kooli õpetajatel peaks olema südameasi koolitada ennast märkamaks arenguhäirega last ja tegelemaks temaga heade tulemuste ja lapse tuleviku nimel. Lapsele on tähtis eduelamus. Motiveeritud
on kindlasti igaühele tuntud. Ta on levinud kõikjal Eestis, vältides vaid rannikualasid ja paksu metsa. Meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja pargid ning üldiselt kolib ta iga aastaga linnadele järjest lähemale. Harakad elutsevad paaridena, mis säilivad aasta ringi ning on suhteliselt paikse eluviisiga. Üksnes noorlinnud hulguvad talveperioodil siin-seal ringi. Pesa ehitatakse tihedasse puu- või põõsavõrasse 1...10 m kõrgusele maapinnast. Haraka pesa on tugev ja toekas ehitis, mis on meisterdatud oksaraagudest ning kaetud ka ülevaltpoolt. Seest on pesa mätsitud saviga ja vooderdatud sulgede, sambla ja rohuga. Pesa ümber askeldab harakapaar juba alates märtsist, kuigi 5...8 muna munetakse alles mai alguseks. Poegi haub ainult emaslind, kuid ka kaasa viibib samal ajal läheduses, kaitstes pesa ja hoiatades hädaohu eest. Pojad kooruvad 17...18 päeva pärast. Poegadele tassivad toitu mõlemad vanemad. Haraka toidulaud on kirju
Oma kodukoopaid kakud ise algusest lõpuni ei ehita (Pappel, 2001). Selle asemel pesitsevad nad puuõõntes, vanades linnupesades, puutüügastel (pilt 6), kaljueenditel, maas, mõni ka hoonetes (näiteks kirikutornides) (Eesti... 2011). Pilt 6 Händkaku kurn (Kontkanen jt, 2004:75) Üks kakkudest, keda ka koduhoovis pesitsemas võib leida, on kõrvukräts (pilt 7). Tema puuõõnsustest ei hooli ning seab kodu sisse näiteks vanas haraka- või varesepesas (Ader, 2008). Kõikidel kakuliikidel on valged munad. Tõenäoliselt pole hämaras pesaõõnsuses munadel kaitsevärvust väga vaja. Hele värvus aitab aga neid näha vanematel. Eesti kakkude pesades on tavaliselt 26 muna (Pappel, 2001). Haudumist alustab emaslind kohe pärast esimese muna munemist. Ülejäänud munad muneb ta vähemalt päevaste vahedega. Viimane poeg võib seetõttu kooruda kuni kaks nädalat hiljem esimesest järeltulijast
Segatoiduline. Aeglase ja kohmaka liikumisega ei ole võimeline mäger saaki jälitama. Toidub ussidest, tõukudest, linnupoegadest ja -munadest, hiirtest, sisalikest, konnadest, ka raipest, marjadest, seentest, juurtest. Sügisese intensiivse toitumisega kogub talveks endale rasvavarud, mis võivad moodustada 50...60% kehakaalust. 47 Linnud 1. Harakas (Pica pica) Rahvakeeli kiitsharakas, ka kiitsakas Haraka levila on üsna laialdane, hõlmates suurt osa Euraasiat ja Loode-Aafrikat. Harakas on üsna tavaline ka Eestis. Harakas on paigalind, teda võib meil kohata ka talvel. Haraka pesitsusaegset arvukust hinnatakse 15 000 30 000 paarile, talvist arvukust 40 000 80 000 isendile . Haraka meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja pargid, ta üldiselt väldib paksu metsa ja rannikualasid. Harakate toidu hulka kuuluvad selgrootud, väikesed selgroogsed loomad ning
Mart ripsib riidega,kadri kapsib kasukaga. Ilmad on nüüd juba muutlikud ja külmad. Kui mardipäeval kuu selgest taevast maha vaatab,tuleb soe talv ja kuiv suvi. Mardipäeva lumi toob hea vilja-aasta ja palju õunu. Mardipäeval ei tohi kedrata,muidu jäävad lambad pimedaks.tuleb,et maa müdiseb:maa külmetand. Kui mardid on mustad,siis jõulud valged-lumi maas,ja kui mardid on valged,siis jõulud mustad. MÄNGUD Harakahüppamine Mängijad hüppavad kükkis haraka moodi (jalad veidi harkis).Kes kauem või kaugemale hüppab,on võitja. Konnade võidujooks (Martna,1938) Lapsed kükitavad kahes reas,näod vastamisi.Hüpatakse kükakil vastasreani,pööratakse ümber ja hüpatakse oma kohale tagasi.Esimesena tagasijõudnud rida on võitja. Võitjale plaksutatakse. Kaelkirjak (Setu 1940) Mängivad 2 last.Esimene hoiab käes pikka tokki,mille otsas on saabas,teine on kummargil ja hoiab esimesest poisist vöökohast kinni.Nendest on üle laotatud
Telefonide maksuvus: · 1/10 õpilaste telefonidest on maksnud 0-50 eurot; · 1/10 50-100 eurot; · ½ telefonidest 100-200 eurot; · ¼ telefonidest 200-300 eurot; · ülejäänudel maksis telefon rohkem kui 300 eurot. 30 õpilase telefonil ei esinenud ühtegi viga, ülejäänudel kahjuks oli nii mõndagi ette kurta: · Samsung Galaxy Mini väga aeglane ning segane telefon; · Nokia - terve telefon on üks suur viga, ribadeks nagu haraka tiivad; · Nokia 5110 lõhub põrandaid, kui maha kukub, puudub kalender ning taskus kandes tirib pükse allapoole; · Nokia c6 - Kuna on miniklaviatuur, siis kulus juhe klaviatuuri ja ekraani vahel ära ja ei olnud näha enam pilti. Ilusti ja kiiresti parandati ära ning telefon töötab hästi; · Sony Ericsson Vivaz U5 - Suvel oli probleeme softwarega, tehti uuendused; · LG-T310i - Kuna on puutetundlik telefon, siis selle puudus on see, et vahepeal ekraan ei tööta;
9. Muinasjuttude liigitus ja sobivad muinasjutunäited. ● Loomamuinasjutud ○ on seotud kohaliku olustikuga, kuid motiivid on rahvusvahelised ○ tegelasteks on isikustatud loomad ○ “Reinuvader rebane” ○ “Kuidas harakas karjuks saanud?”- Rebane pettis ähvardustega harakalt kaks poega. Kui harakas nägi rebast maas lamavat, tahtis ta kättemaksuks rebase silmad välja nokkida. Rebane haaras haraka kinni ja tahtis ära süüa, katkus sulgi. Harakas pääses kavalusega lahti, aga uued suled kasvasid valged. ● Imemuinasjutud ○ tegelased omavad imelisi, üleloomulikke võimeid, esemeid või abilisi ○ “Lumivalgeke”, “Aladdin” ● Legendilised muinasjutud ○ piibli motiivid, pühakute lood ○ jõuluvana, päkapikud, trollid ○ “Õnneliku inimese särk”, “Jumal ja kirikuõpetaja”
Kuldnokk, kullanokk. Tallinn: Eesti Raamat 1984 3. Kuldnokk ja lõoke, Johannes Kallak, lk. 208-211. Tallinn: Eesti Kirjastus 1942 12 HARAKAS HARAKAS. Muistendi järgi on harakas tekkinud vanakuradi tütrest (ka: nõiast, vanatüdru- kust). Et harakal on pikk saba, sugeneb sellest saamisloo täpsustus: harakas on tekkinud sõr- mest või varbast. Ühe teate järgi on harakas kuradi süda. Seletused haraka pika saba kohta on veel: see on talle jumala poolt määratud peergude näppamise eest; inimesed on talle peeru- kimbu järele visanud (taha pistnud). Eraldi tähelepanu väärib ka tekkelugu, milles haraka sünd on seotud nõia või vanakurja hukkamisega. Ühe teisendi järgi vabanes peigmees oma mõrsja rivaalist järgmiselt: ... siis kutsunud ta mõlemad omad naised enese juurde ja öelnud neile: ,,Kumb enne selle sõrmuse selle lina pealt minu kätte toob, see jääb mulle naiseks
Aga need hetked, mille ta naistele kingib, on ehk ilusaimad nende elus. Aga tema jääb ikkagi alatiseks oma õiget kohta otsima. Toomas Nipernaadi Karakteristika Toomas Nipernaadi oli pikka kasvu, ta kuivetunud nägu oli põlenud ja sooniline. Nina oli tal suur ja kõver. Kaelas rippus tal kannel, rind oli eest lahti ja must kaabu oli visatud kuklasse. Ja ikka kaasnes tema minekuga vile. Tema kõnd meenutas kõrvalvaatajale haraka edevat hüplemist ja karglemist ning tema pikad käed vehklesid kui lipud tuules. Igas tema kõnes oli terake luiskamist, mis aga ei teeni omakasu, vaid avab inimeste soovide ja unistuse maailma. Ta püüab päästa inimesed nende igapäevaraamidest, äratada nad unest ja panna nad vaatama teise pilguga maailma. Aga samas, avades silmi, avab ta südameid. Paljud neiud, keda ta kohtab, armuvad temasse. Aga et mitte ise jääda oma saatuse vangi, võtab Toomas Nipernaadi
HARAKA LASTEAED MEIE LASTE LEMMIKRETSEPTID 2010 ANDERI JA ARONI LEMMIKSALAT Meie pere tervislik toit, mis ka lastele maitseb, on salat. Koosis: hiinakapsas, tomat, värske kurk, mais. Natukene oliiviõli ja maitse järgi viie pipra segu. Kõik läbi segada ja ongi valmis. ELIISE KANAFILEE - ODRARISOTO Kanafilee - odrarisoto, mis on mugandustega A. Kangi retseptikogust. Retsept on neljale. Ained: 400 gr kanafileed, 1 sl õli, 1 sibul, 3 dl odratangu, 6 dl puljongit, 1 dl apelsini mahla. Filee väikesteks tükkideks lõigata, sibul praadida. Lisada fileetükid, siis odratang, peale puljong ja mahl, segada. Hautada tulel kuni oder pehme. Meil gaasipliidil võtab see aega kuskil 20-30 minutit. Võib veel lisada purustatud sarapuupähkleid (50gr). On valgu- ja b-vitamiini rikas toit. Pähklid sisaldavad a, d, e ning b1 ja b6 vitamiine. ...
Teda kuuleb ainsana haldja tütar metsapiiga. Ta lubab, et vaeslaps leiab karjateelt õnne. Karjalaps leidiski lõomuna ja pani selle põue hauduma. Munast tulihiirepoiss. Seegi pandi põue. Hiirest sai kass, kassist koer, koerast lambatall, kellest kasvas kena lammas. Nüüd on vaenelaps rõõmus ja hoiab oma lammast kui silmatera. 13. LUGU RÄNNAK LAUDADEGA. MINEK ALLMAAILMA. PÕRGUPIIGAD. Kalevipoeg rändab jälle laudadega kodu suunas. Teel puhates kuuleb ta haraka laulu, kes vihjab, et Kalevipojal olnud seitse nädalt kestnud pikk uni ja et teda koju oodatakse. Kalevipoeg kiirustab jälle teele, Ilmajärv osutus nii sügavaks, et sellest läbi marssida ei õnnestunud. Tükk maad kõnnitud, juhtus vastu vanaeit, Soolasortsi sugulane. Eit laualb ussisõnu. Kalevipoeg jätab ussisõnad meelde. Edasi rännates satub Kalevipoeg koopa juurde, kust tõuseb suitsu. Koopas kükitavad katla ümber kolm tahmast meest.Kalevipoeg pärib, mida katlas keedetakse
tähendama umbes pooltes arhiivitekstides kannelt, pooltes viiulit. Liha süüakse, nahk müüakse, kondid ei kõlba koertelegi sobis samuti võrdse eduga tähendama nii lina kui ka kanepit. Eri mõistatused võisid olla ka sõnastuselt nii sarnased, et nende lahendused hakkasid segunema. Harakas aidas, saba väljas tähendas peamiselt aidavõtit, Part meres, saba väljas tähendas peamiselt kulpi, Täkk ~ Hobune tallis, saba väljas ~ räästas tähendas peamiselt tuld ja suitsu. Kuid haraka-mõistatus võis tähendada ka kulpi (lisaks veel nt. leivalabidat), hobuse- või täku-mõistatus võis tähendada vahel ka aidavõtit ja lusikaid vaagnas jne. Ka kujundit ennast on olnud võimalik kallutada, sobitamaks seda paremini ühe või teise tähendusega. Näiteks mõistatuse Ligu linu, pinu puid, natuke nahka, raasuke rauda tavaline lahend on `vokk', kuid võib ette tulla ka mitmeid muid. Kui lahendiks on `püss', on tekstis enamasti rauda, tihti ka tina
Pildi järgi jutustamine on ka analüüsioskus. Kas tuuakse välja olulised nüansid. Sünteesi võiks uurida: sageli toimub süntees ja analüüs koos. Mingi pildi kokkupanek näitab ka sünteesioskust: soovitatake panna kokku sirgete servadega pilte, siis ei saa servadele tugineda. VÕRDLEMINE - ül kus tuleb omavahel kõrvutada vähemalt 2 objekti ja vaadata nende (ühiseid, eraldi olevaid) tunnuseid. Vead võrdlemisel: oluline, et kumma kohta kumb tunnus käib nt haraka või varblase kohta. Võrdlemist läheb vaja õppimise käigus: uue info kohta saaadakse teada, et seda võrreldakse millegi teadaolevaga. Oluline siis vigade vältimiseks nimetada tunnuseid ja kelle kohta see käib. Vead, mida lapsed võivad teha: nt varblasel on lühike saba, aga harakas kädistab. Need on erinevad tunnused, need pole võrreldavad, et sisuliselt ei erista see ja ei teki tervikpilti nii. Teine probla, et kirjeldatakse nt harakal on pikk saba, aga varblased on
Talle ei meeldinud jalutada. Kassil oli hea tuju. Temale meeldis jalutada. 2. Sobimatu Kas selline algus sobib meie jutule? alguse ja jutule Ei sobi Miks ei sobi? sobiva alguse Abi: Seal toimub võrdlemine Millal toimub Maiu ja Tommi jutus tegevus talvel ja kuuldud jutu tegevus? Aga haraka räägitud jutus? öösel, meie jutus alusel Kes olid haraka jutu tegelased? Aga kes on suvi ja päev; täiskasvanu olid Maiu ja Tommi jutus tegelased?mis seal on tegelasteks suunavate juhtus haraka jutus? Mis Maiu ja Tommi kass ja poiss aga küsimuste toel. jutus toimus? meil tüdruk ja koer; seal ei taha
annaabi.ee 
