(4. Round-up õppetüki peale). Koostaja Heddy Uustal. Viljandi Maagümnaasium. Juhendaja Toomas Rähn. I love English Form 4 Test 4 name................................. 1. Kirjuta sobiv küsisõna. What? When? Where? Who? Why? 1) .................................... do you go after school? 2) .................................... books do you like? 3) .................................... do you like summer? 4) .................................... do you do in summer? 5) .................................... do you go to school? 2. Võrdle. Kasuta kesk-ja ülivõrret. 1) jäätis / sokolaad / GOOD / .......................................................................................
1. 5. 7. 9. 16. 1.Õppeaine 2.Mitu mängijat on jalgrattaoallis ühes võistkonnas? 3.Mitu tähte on taevas? 4. Roomajad teaduslikus keeles 5. Kes oli see Saksa astronoom, kes arvuta planeetide ellipsi kujulise trajektori välja? 6.Metsloom 7. Milline on elanike arvult Eesti suurim alevik ? 8. Kes oli Muinas-Eesti tuntuim maavanem? 9. ...madu 10. okaspuu 11. Jutu..... Asi milles on jutus sees 12. Magus hoidis 13. Õppevahend 14. Õpilaste palk 15. Küsisõna 16. Kuidas kutsutaks kahepaiksete vastseid? 17. Kui võidusõiduauto möödub 2. kohal olevast autost, siis mitmendal kohal ta on?
Ei panda ja, ning, ega, ehk, või, kui ka ette. Rõhu määrssõna-koma ei panda des ja mata lõpuga sõnade ette koma ei panda. koma käib esimese sidesõna ette. Kirjade alguses ja lõpus ei kasutata koma. üksteist hõlmavaid määrusi ei eraldata komadega. Üte eraldatakse komadega. kui ja nagu - koma pole SEMIKOOLON koondlause loetelu rühmad rindlausete osalausete vahel KÜSIMÄRK Küsilause lõpus Otsekõnes,kui saatelause on küsilause. Üksiku küsisõna järel lauses. PUNKT Väitlause lõpus alati punkt. Araabia numbrite järele pannakse punkt, kui nad pn järgarvsõnad. Rooma numbrid juba tähistavad järgarvsõnu, nende järele punkti ei panda. lõhendite järel punkti ei panda. Pärast punkti on alati tühik. KIIL Karmen sai ülikooli sisse, see oli ime, ning hakkas õppima. Palusin teate edasi anda Markol, oma vennal, ja ta oli nõus.
Koma: -des,-mata alguses( , ) -enne küsisõna on ( , ) Â(kes,mille,miks) -kui lauses on 2 mõttet( , ) -kui ja ning on pärast tegusõna ( , ) -(on , tegema,olemas,oleks) -kui teine pool on nimetav (mis) ( , ) -mine lause lõppus ( - ) -(ja,ning)kui on 2 mõtte . Lause peaks lõppema , aga lause edasi minekuks pannakse ( , ) -rindlause , koondlause siis ( -) -kui mõlemas pooles on öeldis ( , ) -kui alguses on öeldis siis ( - ) -kui võrdlus , teisel pool on öeldis siis ( , ) -sidesõna: tahad panna punkti aga paned sidesõna(ja,ning,kui,aga) siis ( , ) -kui lisand puudub siis( , ) Laused: S_: ,, O_ .!? `` ,, O_ ,!? ´´ S_ . Ãœhend: -l,m,n,r ( 2 s) -l,m,n ( ühend 1x) -gi- l,m,n,r-täis.(tema ees 2x) -ki- k,p,t,g,b,d,s,h,f(tema ees 2x) -modern+ne  liide ( modernne) -monarhi- mida? ( 1 x) -valss-(l,m,n,r  2s) -valsile-(keda?mille?mida?- 1s) -ainsus(2x)-kirss -mitmus(1x)-kirsid -Itaal/ia+lane=itaallane , Tsehh/i+lane=tsehlane , Portugaal+lane=portug...
"I have learnt 20 new words today" -> he said (that) she had learnt 20 new words that day " I have been learning English for 2 years -> she said (that) she had been learning English for 2 years ENNEMINEVIK JÄÄB SAMAKS! "I hava learnt a few words of English -> he said (that) she had learnt a few words of English. KAS KÜSIMUSTEL TOIMUVAD JÄRGMISED MUUTUSED: SIDESÕNAKS TULEB IF 1) " Do you speak English" -> she asked me if I spoke English teasel puhul jääb sidesõnaks küsisõna näiteks-> -> "what are you talking about?" -> she wanted to know what I was talking about (sõnade järjekord muutub nii nagu jaatavas lauses) TEISI MUUTUSI .. oluline Rasmus!!! Õpi päheeee!!! Today -> that day That/These->those Tomorrow-> the next day Here->there Yesterday -> the day before Can->could Ago-> before Will->would
mis ei anna midagi juurde, vaid risustavad teemat ning muudavad selle ebahuvitavaks. Kasutan vaid ühte argumenti, mille peale toetub terve kirjandi ülesehitus. Liiga palju lihtlauseid. Kokkuvõttes toon väite, mida pole sisus kajastanud. Kirjutan nagu katkendit ajalooõpikust, kuid ei analüüsi kirjutatud väiteid ega too endapoolset arvamust teema kohta. Õigekirjavigu on palju. Sidesõna, ja ees käib koma, kui mõte muutub. Verbita lauselühend, järellisand ja üte eraldatakse komadega. Küsisõna ette pannakse koma, kui too asetseb lauses sees ja millele järgneb öeldis. Liitsõnad kirjutatakse kokku. Kui lauses on mõtte muutus, eraldatakse uus idee sealt alates komaga. Omaenda kirjutatakse kokku. Keelevaistu mittetundes oleks mõistlik õppida need sõnad pähe, mis on veaohtlikud. Vaesetel on vale kirjapilt, õige oleks vaestel. Välismaiseid nimesid käänatakse ülakoma kasutades, näites Goriot´d
) 11. Traktorist töötab (põld) teatrisse (kuhu?) Ma panen õpikud (kott) 12. 13. Ma loen raamatut (tuba) kinos (kus?) 14. Koer magab (põrand) põllul (kus?) 15. Panen oma riided (kapp) kotti (kuhu?) toas (kus?) põrandal (kus?) kappi (kuhu?) Harjutame Kirjuta sobiv küsisõna ja tõlge! 1. 1. kus? koolis 2. 2. kuhu? toolile 3. 3. kus? kapis 4. 4. kuhu? kotti 5. 5. kus? laual 6. 6. kus? põrandal 7. 7. kuhu? aeda 8. 8. kuhu? kappi 9. 9. kus? linnas 10. 10. kuhu? tuppa Tagasõnad laua peal peale alla all
) Some examples of linkers: firstly, secondly, thirdly, lastly, in conclusion, in addition, (un)fortunately, on the other hand, on the one hand, furthermore, frankly, personally, to be honest, to be exact, in my opinion, I suppose, as a matter of fact, what really matters etc. Look at New Headway Upper-Intermediate pg 114. 3. At least 3-4 indirect questions. You should add some extra information about one of them. 4. Word order: In a question: küsisõna, abitegusõna, alus, öeldis. For example: "When(KS) will(ATS) the flat(A) be(Ö) available?" In an indirect question: küsisõna, alus, abitegusõna, öeldis. For example: "I would like to know, when(KS) the flat(A) will(ATS) be(Ö) available." In an indirect question with IF: if, alus, öeldis. For example: "The advertisement did not mention if(IF) the flat(A) is(Ö) available." 5. Newspaper's name in the first paragraph. If there's not said in which
Nurksulud Hääldus Tsitaadis [kus,kes,millal] Kaldkriips Valikuvõimaluste Järjestiku olevate NB! Ei tohi kasutada vahel aastaarvude vahel. lühendites. Küsitava / kahtlust Lauses üksiku Väidete lõppu ei panda äratava fakti järel. küsisõna järel. küsimärki, kui nad on Küsimärk pealkirjad. (?) (Küsimusele miks? ei osanud ta vastata.) (,,Maailmalõpp on Kui saatelause on küsimus ja otsekõne ka ( Miks ta ei vastanud mu küsimusele: ,,Kus sa olid?"? )
Sõnavälde  sõna viimase kõnetakti välde A-tüvi  kelle, mille. Tegusõnade puhul mina vorm(mina õpin) B-tüvi  keda, mida. Tegusõnade puhul Ânud vorm. (Ma olen õppinud) Palatalisatsioon ehk peenendus  iseloomulik hääldusnüanss, mis kaasneb l, n, s, d ja t ähede hääldamisega, kui neile häälikuile järgneb häälik i või j. N: Palataliseeritud  tulp, mänd, kass (lill, puu, loom) Palataliseerimata  tulp, mänd, kas(sammas, vispel, küsisõna) Võõrsõnade õigekiri ja tsitaatõnad. Võõrsõna  eesti keele reeglitega muganemata laensõna Laensõna  Kui võõrsõna on keeles kaua kasutusel olnud, siis häälikulised võõrjooned ajajooksul kaovad ja ta muutub omasõnadega nii sarnaseks, et tavakõneleja enam ei tajugi, et tegu on võõrsõnaga. Kõnes tuleks vältida vähetuntuid võõrsõnu, kirjas võõrsõnade liigtarvitamist. Võõrhäälikud  f, s, z, z. Võõrsõnade erijooned: 1) Esineb võõrhäälikuid
7 Samaväärsed määrused(täiendid) Komad olemas Nt: esmaspäeval, 6. novembril Nt: ilusaim, kõige kenam Nt: siin, trepi peal Sama- ja eriliigilised täiendid ja määrused Sama liik: koma on, Nt: kapis rippusid sametist, siidist ja villasest sallid Eri liik: koma pole, Nt: meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer Robi. Kaudne kõne jutustatakse ümber, mida keegi ütles 1) saatelause algusesse 2)sidesõna "et" 3)küsilause puhul küsisõna 4)isik muutub 5)kõneviis, tegumood ( isikuline, umbisikuline, kaudne, käskiv jne) 6)jutumärgid ja koolon kaovad ära Põimlaused Delfiinid, kes on väga armsad, magavad üks silm lahti. Sebra, kes on ise triibuline, ei näe oranzi värvi. Verbita lauselühend verb-tegusõna(pöördsõna) Põimlause kõrvallausest saab teha lauselühendi Lauselühend on komadega eraldatud. Nt: Mees, kellel oli lips ees, tuli meie poole. -> Mees,lips ees,tuli meie poole. nud- ja tud- lõpuline lauselühend
· Pikemad viisiütlevad määrsõnad - LAHKU · ammuli sui · langetatud päi · lehvivi hõlmu · värisevi käsi · · · · Kahesilbilised viisiütlevad NII VÕI NAA · paljapäi/ palja päi · üksisilmi/ üksi silmi · vanuigi/ vanu igi · · SIDEKRIIPS määrsõnades · samatüvelistes liitmäärsõnades, kui esimene sõna on nimetavas, teine alaltütlevas käändes · päev-päevalt, aasta- aastalt, aeg-ajalt, tahes-tahtmata · · Küsisõna täiendiks · LAHKU · kes tahes · mis tahes · mis iganes · mille tõttu · mille tarvis · mille jaoks · KOKKU · mispuhul · mispeale · mistarvis · mispidi · misläbi · mispoolest · · valik +/- määrsõnu · just+kui · konti+mööda · piki+silmi · nii +kaua · endist + viisi · suuri +vaevu
- I'm wearing a läkiläki või It's a läkiläki! How much money do you have? - I have only $10. How old are you? - I'm 16. 23. Subject question Küsimuse sees peitub juba oodatav vastus. Näiteks tahetakse teada tegijat ja küsimus algab "Who". Who will buy milk? Who's in charge here? What makes you think so? Who wants some coffee? 24. Tag question Teegiküsimused koosnevad kahest osast. Esimene osa on üldsõnaline lause. Teine osa on lühike põhiküsimus. Jaatava lause puhul on küsisõna eitavas vormis. Eitava lause puhul on küsisõna jaatav. Esimeses osas tuleb kasutada madalat hääletooni, teises osas jällegi kõrgemat või madalat hääletooni. It's a nice day, isn't it? It was true, wasn't it? You know him, don't you? He went there, didn't he? You can swim, can't you? He should go, shouldn't he? You live here, don't you? - Yes, I do. / Yes, I live here. You don't live here, do you? - No, I don't. / No, I don't live here. 25. Reported question
* Ühendsidesõnade SEST ET, SELLEKS ET, OLGUGI ET, ILMA ET, NIIPEA KUI, NII NAGU jne kombinatsioonide puhul pannakse koma tavaliselt sidesõnade ette, kui eriti ei rõhutata. * Siduvad asesõnad KES, MIS, MISSUGUNE, MILLINE, KUMB, MITU, MITMES (kõigis 14 käändes) esinevad põimlause kõrvallause alguses ja vajavad koma. * Siduvad määrsõnad KUS(POOL), KUHU(POOLE), KUST(POOLT), KUIDAS(MISMOODI), MILLAL(KUNAS), MIKS(MISPÄRAST, MISTÕTTU), MILLEKS, KUI PALJU ja küsisõna KAS esinevad põimlause kõrvallause alguses ja vajavad koma. 3. Segaliitlause Ma armastan arvutit, aga mitte sel määral, et ma sellega metsa või maanteele orienteeruma läheksin. 4. Lauselühend 1. des- ja mata-lühend Koma oleneb tuuma asukohast  Jõudes koju, helista. / Koju jõudes helista. 2. Määruseline nud-, tud-lühendi puhul kasutatakse koma, olenemata peasõna asukohast. (millal?) Jõudnud koju, istus isa kohe tugitooli. / Viimaks ajalugu õpitud, hakkasin koristama. 3
Bengali keele sõnajärg on SOV ehk subjekt-objekt-verb, mis tähendab, et esmalt on lauses alus, seejärel sihitis ja lõpuks tegusõna. Nende sõnajärg võib varieeruda, kuid küsilausetes jääb see üldiselt siiski samaks ja erineb ainult intonatsioon (langeb). Eesti keele sõnajärg on SVO ehk subjekt-verb-objekt, mis tähendab, et esmalt on lauses alus, seejärel tegusõna ja lõpuks sihitis. Eesti keeles võib küsimusi moodustada kas küsisõna abil või ilma küsisõnata, kuid viimasel juhul muutub küsilause intonatsioon (tõuseb). Nii eesti kui ka bengali keeles esineb tagasõnu sagedamini kui eessõnu. ( Grammar, 2017)(Syntax, 2017) Bangla alphabet (Bangla bornomala). Kasutatud 26.09.2017. http://www.betelco.com/bd/bangla/bangla.html#alphabet Bengali (). Kasutatud 26.09.2017. https://www.omniglot.com/writing/bengali.htm Bengali. Kasutatud 22.09.2017 https://www.ethnologue.com/language/ben Bengali keel. (1985). Kasutatud 22.09
Eesti keele õigekiri ei kajasta palatalisatsiooni. Foneetilises ja fonoloogilises kirjas tähistab peenendust püstkriips tähe kohal või kõrval: n´, l´. Palataliseeritud vasted on eesti keeles neljal konsonandil: l´, n´, s´, t´. See, et tegemist on foneemidega, mitte ühe ja sama foneemi erinevate, naabrusest või kõneleja isikupärast tingitud häälikuvariantidega, selgub, kui võrdleme sõnapaare nagu tall (omastav talle) ja tall (omastav talli), on ja onn, küsisõna kas ja nimisõna kass, kott (omastav kota) ja kott (omastav koti). Märkus. Sageli võib sõna siiski hääldada nii palataliseeritud kui palataliseerimata konsonandiga, ilma et see tähendust muudaks. Nt sõna kuut (omastav kuudi) saab hääldada nii palataliseeritud kui palataliseerimata t-ga, võõrsõna fond nii palataliseeritud kui ka palataliseerimata n-iga. Ühe- või teistsugust hääldust võib niisugusel juhul pidada kõneleja isikupäraks.
erisuguseks muutumine (näiteks koridor ~ kalidor, ) · Siirdehäälikud - kahe konsonandi vahele võidakse hääldada üks lisa vokaal või consonant nt Hiiumaalt pärit võib hääldada lehm _ lehem · Metatees  häälikute v häälikuühendite kohavahetus sõnas või sõnaühendis nt praegu _ paergu 12. Mis on palatalisatsioon (tooge näiteid)? Moodustuskoha erinevusest on tingitud ka palatalisatsioon e peenendus nt kas (küsisõna), kas_s · Palatalisatsioon on nähtus, mille korral konsonant omandab i-lise varjundi nt palk (omastav palga) ja pal_k (omastav palgi). Palataliseeritud vasted on eesti keeles neljal konsonandil: l', n', s', t' Eesti keele õigekirjas ei tähistata palatalisatsiooni, sõnastikus tähistataksent pal'k, kas'k 13. Missugused on kõne prosoodilised tunnused? Inimkõne ladusaks voolamiseks ei piisa kõne jaotumisest silpideks
Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda. Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid. Need võivad olla 1) alistavad sidesõnad: et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid: siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et... jpt 3) küsisõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses) 4) küsiv-siduvad ase- ja määrsõnad: kes, kelle, keda, kellesse kuhu, kus, kust mis, mille, mida, millesse milline, millise, millist Kõrvallause võib asetseda pealause järel: Tean, et sa tahad kinno minna. Ei tea, kuhu nad läksid. Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust. Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli tuupinud terve õhtu. NB
Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda. Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid. Need võivad olla 1) alistavad sidesõnad: et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid: siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et... jpt 3) küsisõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses) 4) küsiv-siduvad ase- ja määrsõnad: kes, kelle, keda, kellesse kuhu, kus, kust mis, mille, mida, millesse milline, millise, millist Kõrvallause võib asetseda pealause järel: Tean, et sa tahad kinno minna. Ei tea, kuhu nad läksid. Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust. Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli tuupinud terve õhtu. NB! Mitmesõnaliste sidendite puhul sõltub koma asend
1. Küsilause ja hüüdlause  Küsilauses on küsisõna kohe algul. Käksiva kõneviisis on mitmuse esimene pööre kõrgstiilne nt: Lulgem üks isamaa laul! Argistiilis eelistatakse kindlat kõneviisi nt: sööme või ärme sööme. Kindel kõneviis annab käsule kõrgema kategoorilisuse kui käskiv kõneviis nt: Sa tuled kohe siia. Tavalise kategoorilise käsu väljendajad kõnekeeles on küsilauses, mida kasutatakse käsuväljendamiseks käskiva intonatsiooniga nt: Kas jätad juba järele! Kaudne käsk vormistatakse möönva kõneviisi abil nt: Rohelised kogunegu koolimaja ette. Soovlaused ehk hüüdlaused algavad sidesõnaga kui või tingivas kõneviisis verbiga nt: Kui pääseks vaevast! Võetaks meid tõsiselt! Segedased on ka verbita soovlaused, kindlates situatsioonides kasutatavad standart väljendid nt: Tere hommikust! Nõrgemat käsku väljendava hüüdlause intonatsioonilised erinevused väitlausest on vähe märgatavad ning kirjas selle lõpus hüüu märki ei kasutata nt: Lähme t...
1 SAKSA KEELE GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 3 Umbmäärane artikkel 3 Määrav artikkel 3 ASESÕNA 6 Isikulised asesõnad 6 Omastavad asesõnad 6 Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 7 Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga) 8 NIMISÕNA 9 Nimisõnade sugu 9 Nimisõnade mitmus 9 Nimisõnade käänamine 10 OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11 Omadussõna...
Why ...? By bus. How many ...? In New York. How much ...? Jack. How ...? The black one. Whose ...? It's mine. Which ...? Four. Sõnade järjekord küsimuse puhul: KÜSISÕNA ABITEGUSÕNA/OLEMA/MODAALVERB ALUS ÖELDIS When do you usually start your day? How are you? How long can you stay? Kui küsisõna tähistab küsimuses alust, on lauses esimesel kohal küsisõna ja sellele järgneb öeldis. Abitegusõna do/does/did ei lisata. What happened? Which is the best restaurant? Who left the room? Practise: Ask someone: 1. what the time is. 2. what he/she did last night. 3. what sort of books he/she likes reading. 4. how he/she is. 5. how he/she usually gets home from here. 6. when he/she got up this morning. 7. when he/she first visited Helsinki.
2. Saatesõna järel on sidesõna that. 3. Saatesõnade say ja tell järel jäetakse sidesõna that tavaliselt ära. 4. Kaudkõnes tuleb muuta asesõnu vastavalt sellele, kes räädib. Tom tells me he's hungry. He adds that he has eaten nothing today. Küsimused kaudses kõnes 1. Küsimused ilma küsisõnata  juhatatakse sisse whether või if (kas) abil. "Do you play an instument?"  They wanted to know if I played an instument. 2. Küsimused küsisõnaga  küsisõna jääb püsima. The group asked: "Why did you move here, Harry?"  The group asked Harry why had he moved here. Otsekõne Kaudkõne 1. Ajavormid nihkuvad mineviku poole: The present simple The past simple writes wrote The present continous The past continous
2. Saatesõna järel on sidesõna that. 3. Saatesõnade say ja tell järel jäetakse sidesõna that tavaliselt ära. 4. Kaudkõnes tuleb muuta asesõnu vastavalt sellele, kes räädib. Tom tells me he's hungry. He adds that he has eaten nothing today. Küsimused kaudses kõnes 1. Küsimused ilma küsisõnata  juhatatakse sisse whether või if (kas) abil. "Do you play an instument?"  They wanted to know if I played an instument. 2. Küsimused küsisõnaga  küsisõna jääb püsima. The group asked: "Why did you move here, Harry?"  The group asked Harry why had he moved here. Otsekõne Kaudkõne 1. Ajavormid nihkuvad mineviku poole: The present simple The past simple writes wrote The present continous The past continous
Ich freue mich wir freuen uns du freust dich ihr freut euch er, sie,es freut sich sie freuen sich Sie freuen sich Enesekohaline asesõna on vormilt väga sarnane isikulise asesõnaga, seetõttu tekitavad nad meis teatud segadust.Vt. ka isikuline asesõna. Küsiv asesõna ( Interrogativpronomen) Wer will mitsingen? Was ist das? Was tun Sie nun? Wessen Buch ist das? Wen siehst du da? In welchem Stock wohnen Sie? Was für ein Zimmer hast du? Küsisõna muudkui küsib. "Welcher" küsimus esitatakse asja või nähtuse kohta sarnaste asjade või nähtuste hulgas." Was für ein" küsimuse puhul esitatakse küsimus asja või nähtuse omaduse või tunnuse kohta. 5 Das Pronominaladverb - ?? asesõnaline määrus Pronominaladverb on lähedane asesõnale. Need moodustatakse määrsõnast da(r) või wo(r) ja eessõnast. Neid eraldatakse kahte gruppi:
Tehakse teste. - Substitutsioon (asenda nimisõna asesõnaga) - Permutatsioon ehk siire. Topikaliseerimine  kui teatud sõnarühma saab nihutada muule süntaktilisele positsioonile lauses, siis see sõnarühm on moodustaja. Sõnarühmi, mis pole moodustajad, ei saa nihutada nii, et lause jääks grammatiliseks. - Küsimuse esitamine (seotud 2 esimesega). Kui on võimalik asendada kontrollitav sõnade jada küsisõnaga ja nihutada see küsisõna lause algusesse, siis on see sõnade jada moodustaja. 9. Fraasistruktuurigrammatika. Fraasistruktuurireeglid. Mis on fraasistruktuurigrammatika puudused? Fraasistruktuurigrammatika reeglite üldkuju on X Y (kus '' tähendab `asendada'); need on reeglid sümbolite asendamiseks, s.t. asendada võib ainult üks sümbol korraga. Fraasistruktuurireeglid on näiteks: S NP VP NP Det N VP V NP V meet, drink, sing
Kes seda ütleb? Vad heter du? Mis su nimi on? Hur mår du? Kuidas sa end tunned? Var är mormor? Kus vanaema on? Vart går han? Kuhu ta läheb? Varifrån kommer hon? Kust ta tuleb? Varför skrattar du? Miks sa naerad? u Üldküsimus Küsisõna puudumisel algab küsilause öeldisega, ehk tegemist on ümberpööratud sõnajärjekorraga (öeldis eelneb alusele). Selliseid üldküsimusi tõlgime eesti keelde tavaliselt küsisõna Kas abil. Öeldis Alus Sihitis Määrus Tõlge Sade du någonting? Kas sa ütlesid midagi? Heter han Kalle? Kas ta nimi on Kalle? Mår hon - bra? Kas ta tunneb ennast hästi
Morfoloogiaküsimus koosneb küsisõnast ja esitatakse sõnavormile sõltuvalt sõnaliigist (nädalaks — milleks?, punasele — missugusele?, seitsmes - mitmes?). Morfoloogiaküsimuse esitamisel ei arvestata sõnade (võimalikku) seost lauses või sõnaühendis. Süntaksiküsimus koosneb põhisõnast ja küsisõnast ning kajastab seda, mis loogilise seose alusel laiend põhisõnale alistub. Seejuures võib küsisõna morfoloogiaküsimusega kokku langeda, võib aga ka sellest erineda (laual — millel?, seisab laual — seisab kus?; vennale — kellele?, ulatas vennale — ulatas kellele?). Küsisõnade erinevus ilmneb eriti selgelt aega väljendatavate sõnade puhul (nädalaks — milleks?, laenas nädalaks — laenas mis ajaks?; õhtuni — milleni?, töötas õhtuni — töötas mis ajani?). Süntaksiküsimust võib vaadelda ka küsilause elliptilise variandina. NT: Mis ajaks laenas ema sõbrannalt raha
külalistele pakkuda. Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid. Need võivad olla 1) alistavad sidesõnad: et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid: siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et... jpt 3) küsisõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses) 4) küsiv-siduvad ase- ja määrsõnad: kes, kelle, keda, kellesse kuhu, kus, kust mis, mille, mida, millesse milline, millise, millist Kõrvallause võib asetseda pealause järel: Tean, et sa tahad kinno minna. Ei tea, kuhu nad läksid. Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust. Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli tuupinud terve õhtu. NB
17 käsiraamatu järgi on tegemist ajakirjandusliku moeliialdusega, mis vormistatakse pealkirjaks ainult väitlause lõppu küsimärgi lisamisega. Neisse küsimustesse oli peidetud ka küsisõnu, kuid traditsiooniliselt lause alguse positsiooni asemel olid need peidetud lause keskele, paisates sõnajärje segi. Näiteks nüüd see aparaat näitab meile siis mida täpsemalt siin ekraanil näitab, kuidas küsisõna mida on alles lause teises pooles, aga lause algab jutustava lausena. Sama võib täheldada ka teiste näidete põhjal, kuid küsisõna on juurdemõeldav, sest see on välja jäetud mõlemas lausungis: ideest teostuseni kaua läinud on ja see on nüüd kõik eestis toodetud või mõni jupp on ikka välismaalt ka tarnitud. Need küsimused esitas ta arvutiinimestega vesteldes. 18
NOMINA Ich Du Er Sie Es Wir Ihr Sie TIV DATIV Mir Dir Ihm Ihr Ihm Uns Euch Ihnen AKKUSE Mich Dich Ihn Sie Es Uns Euch Sie TIV Nominativ – Kes? Mis? Dativ - Kellele? Millele? Akkusetiv – Keda? Mida? Saksa keeles kirjutatakse kõik nimisõnad suure tähega Saksa keeles on öeldis 2. kohal Küsisõna Kas? puudub, selle küsimuse puhul hakkab lause öeldisega -ma tegevusnimi on –en lõpuga Preposition – Eessõnad Eessõnad on muutumatud abisõnad mis väljendavad sõnade vahelisi suhteid Eessõnu kasutatakse kindla käändega Dativ Mit – koos aus - -st lõpp Nach – pärast ausser – peale (selle; midagi veel) Bei – juures von - -lt lõpp Zu - juurde seit – alates Akkusetiv Durch – läbi gegen - vastu
Muidugi võib küsija vastust teada ja küsida, kontrollimaks, kas vastaja ka teab. Küsida võib asju, mida ei teata ja mille teadmist ei loodeta ka sellelt, kellelt küsitakse. Küsimus moodustab koos vastusega tervikliku loogilise struktuuri. Küsimuse defineerimise teeb keerukaks asjaolu, et küsilaused on vaid üks võimalus küsimuse püstitamiseks. Küsilaused sisaldavad märgist, väljendatud interrogatiivi, mis võib olla esitatud eksplitsiitselt (ilmutatult) küsisõna abil või implitsiitselt (ilmutamata) lause grammatilise vormi kaudu. Märgist ehk interrogatiivi võib mõista kui infopuudusele osutavat mõtlemise vormi. Nt märgis esineb ilmutatud kujul küsisõnana kas küsilauses ,,Kas mu kass on kodus?" ja ilmutamata kujul küsilauses ,,On mu kass kodus?". Küsilausetega tegelevat loogikat nimetatakse interrogatiivloogikaks (interrogative logic). Eroteetilist ja
küsilauseteks, umbisikutegumoe kasutamine. Keeletel on väga suured erisused. Siis hakati tp pöörama semantikale. Juba süvatsruktuuris leiti, et peab lisama tähendusi. Süvastruktuur peab kajastama neid suhteid, mida hiljem saab välja öelda. Muuteoppe vähendati oluliselt ja hakati kasutama reegleid: mida võib teha ja mida ei või teha. Keeltekaupa on reeglid erinevad. Nt meil onn sõnajärg suht vaba, mitte aga nii vaba, aga vabam palju kui ingilisekeeles. Eestis oluline ka küsisõna paigutus. Pm saab selle ka lause keskele paigutada, enamasti, aga mõnes keeles ei saa üldse seda lause keskele panna. Ka muuteoppide sooritamisel on vajalik tähendust pidevalt arvestada. Siis me ju selle protsessi käigu kontrollime, kas tähendus on olemas w mitte.Kui pindtsruktuur on paigas, rakendab see fonoloogilisi struktuure. Ülimaks jäi ikkagi süntaks Chomi ajal. Mida süvatruktuuriseisukohal oluliseks peeti. 2)
sina lõpeta lause. sidendeid et, eesmärk- sest Tibu küsib: Miks Helene õue ei läinud? Laps lõpetab lause. liitlause ja lauseskeemidel põhjus- (juhendaja rõhutab küsisõna miks/milleks ) e toetudes. liitlause Kana vastab. Helene ei läinud õue sest,... skeemid. Juhendaja (õues oli külm). osutab lauset
annaabi.ee 
