Harakas Harakas Harakas on kõige intelligentsem laululind. Kõrvalt vaadates tundub harakas küll musta-valgekirju lind, kuid see olevat vaid näiline. Harakal pole mitte ühtegi musta sulge - tegemist on tumeroheliste, -siniste ja -violetsete sulgedega. Harakas on väga pika sabaga ja kädistava häälega lind, kes on enamikule inimestele tuntud, kuigi linnainimesed peavad millegipärast vahel ka hakki harakaks. Siiski on ta viimasest muuhulgas ka üksjagu suurem, haraka kehakaal ulatub 350 grammini! Tuntud linnuna on harakal väga palju rahvapäraseid nimesid. Küll hüütakse teda vibahännaks, pikksabaks, kädistajaks, muna- ja päevavargaks, kiitsakaks ning kiipsakaks. Samas
Harakas Harakat aitab ilmeksimatult teistest vareslastest eristada tema erakordselt pikk saba. Sulestik näib meile mustvalgena. Tegelikkuses pole siiski haraka sulestikus mitte ühtegi musta sulge – meile mustana näivad sulepartiid on hoopiski rohekad, violetsed jms tooni. Erinevalt teistest vareslastest ei moodusta harakas kunagi suuremaid parvi, vaid tegutseb üldjuhul paaridena või kuni neljast-viiest linnust koosnevate väikeste salkadena. Harakas on levinud kõikjal Eestis, vältides vaid rannikualasid ja paksu metsa. Meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja pargid ning üldiselt kolib ta iga aastaga linnadele järjest lähemale. Harakad elutsevad paaridena, mis säilivad aasta ringi ning on suhteliselt paikse eluviisiga. Üksnes noorlinnud hulguvad talveperioodil siin-seal ringi. Pesitsemine algab aprillis. Pesa ehitatakse tihedasse puu- või põõsavõrasse 1-10 m kõrgusele maapinnast. Haraka pesa on tugev ja
30 Lõnga St Tartu Ardi harakas February 3, 2004 Mr Urmas Kase Chiefeditor Postimees 1 Gildi Tartu 50095 Dear Mr Kase Thank you for giving me the great opportunity to meet you and find out more about Postimees. I liked the athmosphere and I would like to put my commitmet to your firm. The position you are offering provides the exact type of work I have always wanted. I understand that I am young and my experience in this kind of position is somewhat
Mutt kündis esimese vao ja mäger töötas sügaval. Hunt kaapis ja karu kandis ja pääsuke ja muud linnud olid kõik tegevuses. Kui jõesäng valmis sai siis tuli vanaisa vaatama. Vanaisa oli kõigega rahul ja ta kiidab igat töölist. Mutt ja karu töötasid kõige usinamini, vanaisa jätiski nende käpad ja koonu mustaks, kuna pori oli neil aurüü. Vanaisa aga imestas kus on vähk. Vanaisa sai vähi ja haraka peale pahaseks kuna vähk oli vanaisa kohta pahasti öelnud ja harakas ei olnud nõus tööd tegema. Vanaisa määras vähil silmad seljataha ja harakas ei tohtinud Emajõest kunagi janu kustutama, vaid lehtedelt piisku nokkima. Nii valmiski jõesäng ja Vanaisa valas enda kuldkausist vee sisse ja määras tema voolu suuna. See oli Emajõe sündimine ja seda juhtus kaevamisel.
-sulestikuga lind. Haki tunneb ära silma värvuse järgi, mis on helehall. Eestis on hakk levinud kõikjal. Hakid on suhteliselt lärmakad linnud. Üksiku haki häälitsuseks "kjakk-kjakk". Hakk toob inimesele kasu, hävitades suurel hulgal kahjurputukaid. Vares on tark lind. Sageli istub ta aiateiba otsas või katusel ja kraaksub. Käib teiste lindude pesades mune rüüstamas ja sööb kõike, mida kätte saab. Harakas on ereda must-valge sulestiku, pika saba ja kädistava häälega lind. Haraka pesa on tugev ja toekas ehitis. Harakas tekitab mõningast kahju, rüüstates teiste lindude pesi- munavaras. Harakas on tuntud oma vargaloomuse poolest. (läikivad esemed:lusikad, võtmed!?) Värvuselt põhiliselt hallikas. Tuvitiivad on pealtpoolt hallid, altpoolt sageli heledad. Lind hoiab saba lennu ajal tavaliselt lehvikuna laiali. Tuvi eelistab elupaigana inimasulaid
........................ 5 4. UNENÄOD ................................................................................................. 6 4.1 Koer .................................................................................................... 6 4.2 Mutt ................................................................................................... 6 4.3 Uss ...................................................................................................... 7 4.4 Harakas ................................................................................................ 7 4.5 Kaaren ehk ronk ....................................................................................... 7 5. KOKKUVÕTE ............................................................................................. 8 6. KASUTATUD MATERJAL ............................................................................. 9 -2- 1
suurt lambaikaldust. (Kadrina) Kevadistele rändlindudele tuleb öelda: "Tere, tere, linnukesed, tulite jälle meile tagasi!" (Kadrina) "Teretere, linnukene, kauge teekonna lõpetaja!" Nii öeldi kevadel lindudele, kes tulid. (Kodavere) Ära kulli sega, kui ta üleval hiirt, ussi või rotti passib. (Saaremaa) LÕOKE TOOB LÕUNASOOJA,PÄÄSUKE TOOB PÄEVASOOJA ÖÖBIK , SEE TOOB ÖÖSOOJA . (Paistu) Hommiku hoolekägu, lõuna leinakägu, õhtu õnnekägu. Harakas laulab haigust, vares laulab vaesust. Kui kured kisendavad, tuleb kurja ilma. Kui luiged madalalt lendavad, siis tuleb madal talv; kui luiged kõrgelt lendavad, siis tuleb sügav talv. Kui vares 3 korda vaagub, siis tuleb kevad. (Saarde) Parem varblane peos kui tuvi katusel Linavästrik taob jõejää oma pika sabaga puruks. Luiged viivad lume. Kägu kukub lehed puusse. Kui pääsuke lendab tuppa, siis juhtub midagi väga halba. Kui lind kakab peale, see toob õnne.
Näpumäng: „Päikesele külla” Meil on külas muinasjutt „Päikesele külla”, (Matkid sõrmed laiali päikeseketast) laseme need tegelased, oma tuppa tulla. Tibu, tibu, tibu (tõstad kordamööda üles 10 sõrme) jänes, harakas ja tigu. Part, siil, pilv ja päikene, tore seltskond väikene. Loendamine. Kokku kümme neid sai, teeme neile pika pai. (Käed teevad teineteisele pai).
NÄITEID EESTI LINDUDEST Metsis Naerukajakas Kägu Cuculus canorus Käo muna võõras pesas Suitsupääsuke Musträstas Musträstas Kuldnokk Lehelinnud Metsvint Metsvindi pesa Kuldpeapöialpoiss Põldlõoke Ööbik Rasvatihane Koduvarblane Leevike Hallvares ja künnivares Harakas Sinitihane Sabatihane Tutttihane Pasknäär Hakk Ronk tuttpütt Tuttpüti pesa Must toonekurg Valgetoonekurg siniraag jäälind habekakk merikotkas hiireviu Suurkirjurähn musträhn roherähn linavästrik kiivitaja Kühmnokkluik laululuik
(linnud): (kalad): 1. - vares 1. -haug 2. - kurg 2. -forell 3. - tuvi 3. -räim 4. - hakk 4. -lõhe 5. - harakas 5. -kilu (loomad): (kliima): 1. - ilves 1. - mereline 2. - metssiga 2. - soe 3. -põder 3. - palav 4. -siil 4. -päikseline 5. -hunt 5. - niiske (puud): 1. - pärn 2. -kask 3. - tamm 4. - mänd 5. - kuusk 6. - nulg
........................................5 Hakk................................................................................................................................................5 Metsvint...........................................................................................................................................6 Herilaseviu......................................................................................................................................7 Harakas............................................................................................................................................8 Kahepaiksed.........................................................................................................................................8 Harilik kärnkonn.............................................................................................................................8 Mudakonn..................................................
Üks, kaks, kolm, lendas tuhk ja tolm! KROKODILL Poiste sõit käib tuhatnelja trepilt alla, õuest välja, nagu tuhk ja tolm. Üks, kaks kolm! Hoidke eest! Läbi porist, veest! Üle aasa, üle mäe, kaldalt alla, läbi jõe, läbi porist, veest! AHNEPÄITS Hoidke eest! Heljo Mänd Üks, kaks, kolm! Kord elas ahne harakas, Lendab tuhk ja tolm! Läbi laane, läbi luha, kes oli väga varakas. marjamaale, metsa taha, Tal oli pesa asju täis, nagu tuhk ja tolm. Üks, kaks, kolm! kuid veelgi otsimas neid käis. Ei varastanud ta, ei-ei! Vaid kohe lihtsalt leidis neid. Miks jäeti asjad laokile ja ukse-aknad paokile! ÕHTU
2010-11-28 To whom it may concern: This is recommendation from ...... I have worked with this outstanding individual for a while. Madis has proved to be a remarkably competent, caring and effective by tractor driving. I find his skills very good. Madis left because of the studying in school, which are very important to everyone. Now I can say that he will no more have such problems and can work for w long time. I could recommend no individual more highly than ....... Sincerely yours, Kristo Harakas
CITYTRUMP AS 18 Vanemuise St Tartu 4 February 2004 Tarmeko Sales Department 56 Sõbra St Tartu Dear Sirs In my letter on 15 January I asked about the wooden furniture and requested your newest catalogue. On 24 January we received your newest catalogue, which did not contain the information I asked for. Obviously I cannot place an order if I do not have the right catalogue. We need to have our rooms ready as soon as possible, but without the furniture it is not deal able. We know that everyone makes mistakes, but we were really grateful if you could send us the right catalogue. So we could place the order. Yours sincerely Ardi Harakas Managing Director
CITYTRUMP AS 18 Vanemuise St Tartu March 4, 2004 Dear Sirs/Madam Every firm needs to update their computers software and hardware. Thats where our firm comes in! We have the best quality hackers and tools to make your system work properly. You can choose many different updates whats best for your system.. Nowadays your system is most vulnerable by the viruses and unqualified workers . Who would not want that their system to be secure and to work properly? After you read the enclosed brochure with detailed information about every update, I'm sure that you will find suitable for you. If you are interested in something particular, you can contact us in our office or call on 555-800-2534. Looking forward to making your system hacker-proof and more c...
e · Aed-roolind · Kukkurtihan · Tuttlõoke · Rästas- e · Põldlõoke roolind · Peoleo · Räästapääsu · Käosulane · Punaselg- ke · Mustpea- õgija · Metskiur põõsalind · Hallõgija · Sookiur · Aed- · Pasknäär · Hänilane põõsalind · Harakas · Kuldhänilane · Vööt- · Mänsak · Linavästrik põõsalind · Hakk · Siidisaba · Väike- · Künnivares · Käblik põõsalind · Pruunselg- · Vares · Võsaraat · Ronk põõsalind
Mälumäng 1-6.klassile ,,Loomad ja linnud" Klass: .......................................... 1. Kas lindudel on hambad? EI 2. Kas lind Kiivi saab lennata? EI 3. Kas öökullid saavad oma silmi liigutada? EI 4. Mis lind toob rahvajutu järgi lapsi? TOONEKURB 5. Missugustele lindudele meeldib näpata säravaid asju? HARAKAS 6. Meie metsades elutseb vaid üks kaslane. Kes? ILVES 7. Mitu jalga on krabil? 10 8. Kes lõvidest tegelevad rohkem jahiga kas isased või emased? EMANE 9. Milline on ainus Eestis aretatud koeratõug? EESTI HAGIJAS 10. Milline täpilise karvkattega loom on kiireim maismaal? GEPART 11. Kuidas kutsutakse isast siga? KULT 12. Kas elevandid saavad hüpata? Miks saavad/ei saa? EI, NAD ON LIIGA RASKED 13. Kes on ainus lendav imetaja? NAHKHIIR 14
aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), 2007 "Heureka" (luulekogu), 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), 2010 "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), 2010 Luulekogus on väga palju loodustemmatikat Putukad : ämblikud, sipelgad, rohutirtsud,liblikad Linnud: ööbik, harakas, kurg, kajakas, tihane,rohevint,kukk Puud, põõsad, õitsemine Väga palju on kasutatud otsekõnet Vabavärsiline Palju on kasutatud vandumist
Linnud - birds Alk aue Raisakotkas vulture Faasan pheasant Rasvatihane great titmouse Hahk eider Ronk raven Haigur heron Rukkirääk corn-crake Haigur heron Rähn woodpecker Hakk daw Siisisaba - silktale Hani goose Sinikaelpart smallard Harakas magpie Sookurg crane Harksabakull kite Suitsupääsuke barn swallow Jaanalind ostrich Teder black grouse Jahikull falcon Tedrekana grey-hen Jäälind ice-bird Tedrekukk black-cock Kajakas sea-gull Tihane titmouse Kakaduu cockatoo Tikutaja snipe Kalakotkas osprey Tuttpütt grebe Kaljukotkas goldeneagle Tutttihane crested titmouse
Eestimaa Looduse Fondi kodulehel www.elfond.ee Õppematerjali võib paljundada sihipäraseks kasutamiseks. © Eestimaa Looduse Fond, 2006 ISBN-13: 978-9949-13-918-7 ISBN-10: 9949-13-918-X Sisukord Eessõna 4 Kes on linnud? 5 6 Leevike 7 Tihased 8 Varblased 10 Varesed 12 Kuldnokk 13 Harakas 14 Linavästrik 15 Rähn 17 Lõoke 19 Toonekurg 21 Pääsukesed 25 Kägu Mänge lindudest 28 Kirjandust lindude kohta 32 3 Saateks Elva Lasteaed Murumunal on projekti raames koostöös Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Keskkonnahariduskeskusega, Eesti Ornitoloogia Ühingu nõul
Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid linnamäed Nt. Tarvastu park kloostripargid Nt. Padise kloostri park Puud Sarapuu Harilik pöök Männid Pärnad Hobukastanid Lehised Pärn Vahtrad Sarapuu Kask Kadakas Kuldnokk Linnud Kägu Suur-kirjurähn Hallvares Käblik Kuldnokk Hallrästas Porr Ööbik Punarind Kodutuvi jpt. Ööbik Kanakull Läbirändajad linnud Kanakull Ronk Harakas Peoleo Siidisaba Leevike Pöialpoiss Suitsupääsuke Siisike Siisike jpt. Orav Loomad Halljänes Siil Mink Orav Nirk Nirk Mutt Nahkhiired Mets-karihiir Tuhkur Mink jpt. Putukad Click to edit Master text styles Palukuklane Second level Arukuklane Third level Fourth level Karukuklane
Metsa läksin ma... Oli üks suve hommik. Päike paistis ja ma mõtlesin metsa jalutama minna. Mets oli roheline ja ilus. Kuid see polnud ainus mis ma metsas n ägin. Mida võib veel metsas näha? Metsa jõudes nägin kõrgeid puid mis olid lehtede ja okastega kaetud, oli tunda värsket männi lõhna. Puudel istusid oravad ja üle nende lendas üks ilus,suur ja must harakas. Lausa külmavärinad käisid läbi. Kui mul tuli mõte kirjutada metsa ohta paar rida: Metsa läksid sa, mühisevasse metsa, läksid tuulutama, närve puhkama. Metsa läksin ma, metsast tulid välja sa. Teadsin, metsast pead sa välja tulema! Kui äkki nägin sambla sees kasvamas suuri, siniseid mustikaid. Ilma mõtlematta asusin neid kohe sööma. Kui äkki ehmatates hüppas rohust välja pruun ja limane kärnkonn. Selle peale kargasin kohe püsti ja märkamatult
Pealkiri : Müütilised muistendid Autor : Fr. R. Faehlmann Loomine : Loomine räägib sellest, kuidas Vanaisa ning tema abilised Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulane lõid maailma. Nad lõid taevavõlvi, maastiku ning kõik selle, mis meil siiani teadaolevalt on. Emajõe sünd : Emajõe sünd räägib sellest, kuidas Vanaisa käsikis kaevata kuningale jõe, kus ta saab elada ja valitseda. Plajud loomad said oma töökuse eest kauni kuue, kuid vähk ja harakas said karistada oma ebaviisaka käitumise eest. Vanemuise laul : Toomemäega seotud muistendist, Vanemuise laulust said kõik loomad endale mingi laulu, heli, mis on neile siiani omane. Isegi jõed ja tuuled said omale omase heli, mida nad ikka ja jälle meelde tuletavad. Ainult inimene mõistis laulu täielikult, seetõttu tungib tema laul südame sügavustesse ja üles jumalate eluasemeni. Vanemuise kosjaskäik : Habemik Vanemuine läheb kolmele ilusale neiule kosja
Tähendus on, et viin pole see, mis sunnib end jooma. Inimene tõstab ise klaasi suule ning rüüpab, on andnud viinakuradile näpu. 5. Küll kaval rebane ka ükskord raudu satub. Tähendab, et lõputult ei saa petta ja vassida, ükskord jääd ikka vahele. Mõistatus rahvaluule lühivorm, milles antakse mingist asjast rida tundemärke, mille põhjal tuleb see ära arvata. Mõistatus koosneb küsimusest ja vastusest. Näiteks : Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata? Harakas aidas, saba väljas? Eeposest ,,Kalevipoeg": 1. Küsimus :,,Kes see kõnnib kõrta mööda, astub aiaääri mööda, piirab pilliroogu mööda?" Vastus :,,Mesilane, linnukene, see'p see kõnnib kõrta mööda, astub aiaääri mööda, piirab pilliroogu mööda." 2. Küsimus :"Mis sealta jõesta jooneb, katsub küla kaevudesta, kivikildude keskelta?" Vastus :" Vikerkaar jooneb jõesta, katsub küla kaevudesta, kivikildude keskelta." 3
absoluutselt puhas Kvaliteet peab olema dokumenteeritud Toit peab olema kasvanud elukoha läheduses Toiduained: head ja halvad Tarbivad toidulisandeid Olulised on toidukogus, kalorsus, söömisaeg ja kestus Tunnused Juhutoitumine välistatud Väljas liikumine piiratud Koguvad toitumisalast kirjandust Suruvad oma vaateid teistele peale Ravi Ainus ravi on psühhiaatriline Pika Pika Inimene sööb tahtlikult mittesöödavaid asju Ld.k pica - harakas Mida süüakse? Geofaagia - savi, muld, liiv, killustik, tärklis, Amülofaagia - tärgeldusained, jahu, kliister Pagofaagia - jää, lumi Veel: Majapidamiskemikaalid seep, söögisooda, õhuvärskendaja, pliivärvid, naftaleen Bioobjektid loomade väljaheited, lehed, juuksed, vill, kohvipaks Erinevad asjad tahm, tuletikud, konid, riided, pliiatsid, kriit, nöör Põhjused Erinevad vaegused Etnokultuurilised müüdid
Pargis, aias *millest linnalinnud toituvad? Putukad, seemned, prügi(eriti varesed ja kajakad), inimesed toituvad Linnalinnud söögi järgi Seemne-marja-toidulised Putuka-tõugu-teo-toidulised Segatoidulised Linna- pääsuke Hall vares Peoleo Künnivares rästas Varblane Hakk Piirpääsuke Harakas Tihane tuvi tangud, pihlakaseemned, Mage rasv, kaerahelbed, päevalille- päevalilleseemned seemned, pihlakamarjad, saiapuru *Kuidas saavad inimesed aidata lindudel söögivaene ( ka külm) talv üle elada Teha toidulaua, ripitada pargis rasvased pallid koos seemnetega, ehitada varjud(majakesed) Milliseid linde võib kohata linnas
9. Liikumismäng(ud) tunni põhiosas - kiiruse arendamine. Reguleerimine, varieerimine. LINNUKAUPMEES. Linnukaupmees e õpetaja paneb igale mängijale ühe linnu nime. Kull tuleb oma pesast välja ja hiilib ümberringi ning hüüab ühe linnu nime. Nimetatu peab jooksma ümber torbiku oma kohale tagasi. Kull püüab teda tabada. Tabatud linnu viib kull oma pessa, hakkavad koos püüdma. 1) Mingi hetk vähendan maa-ala. 2) Kull võib öelda ka: „Kõik linnud“ või „Harakas ja vares“. N: Luik, harakas, vares, lõoke, tihane, suitsupääsuke, leevike, part, toonekurg, öökull, tuttpütt, papagoi, kajakas, kägu, kakk, rähn, linavästrik, ööbik, kuldnokk, ronk. 10. Tunni lõpetav osa – kaks erinevat sobivat tegevust. • KEERUKUJU. Jälgida mängujuhti, mitu sõrme üles tõstab, nii mitme inimesega moodustada kujud. • „Klass, joonele kogu!“ „Klass, paariks, loe!“ - tennisepallidega üle keha massaaž. 11
Friedrich Robert Faehlmann oli lugupeetud arst, harrastusteadlane, õppejõud Tartu ülikoolis, rahvusvahelist tunnustust leidnud meditsiinilise monograafia autor. Samal ajal suutis ta õpetada Tartu ülikoolis eesti keelt, uurida ja arendada eesti keele grammatikat. F.R.Faehlmann sündis 31.dets. 1798 Järvamaal Koerus Ao mõisa eestlasest valitseja pojana. Tolles mõisas toimus ka ta esimene kokkupuude meditsiiniga ja tekkis soov saada arstiks. Faehlmann õppis Rakvere alg- ja kreiskoolis. Juba väiksena paistis ta silma oma võimete ja töökusega. Pärast Tartu gümnaasiumi lõpetamist suundus ta Tartu ülikooli, kus ta õppis 10 aastat. 1827.aastal lõpetas ta Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja talle anti esimese eestlasena meditsiinidoktori kraad ja arstikutse. Faehlmann töötas kogu elu praktiseeriva arstina Tartus ja selle ümbruses. Sellega saavutas Faehlmann Tartu lugupeetavaima arsti positsiooni. 1842- 1850 töötas ta ka arstiameti kõrvalt Tartu ül...
3)Numbriooper 4)Kastraadikultuse lõppemine Tähtsamad tegelased: Gioacchino Rossini(1792-1868) Kirjutas kokku 39 ooperit. Tema muusikat iseloomustab meloodilisus, hea karakteersus ja rütmiselgus. Suuremad kordaminekud ooper Buffa.Opera buffa tunnused süzee on eluline, kaasajast, tegevus kiire, muusika lihtne, pilati rikkaid, peategelasteks olid nutikad teenrid, kes igast olukorrast kavalusega välja oskasid tulla. Looming: ,,Tuhkatriinu" ,,Varastaja harakas" Giuseppe Verdi Tema looming on Itaallaste jaoks väga tähtis kuna see on seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, teda armastasid kõik. Looming: ,,Rigoletto" ,,Kuningas üheks tunniks" Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes. Itaalia kuulsaim ooperiteater on La Scala. Prantsusmaa Koos klassikalise balletiga kujunes Prantsusmaal 17.saj välja ka klassikaline ooper. Mõlema zanri tekkimisel sai määravaks itaalia
● Arvukordused ○ 3,7,9 ○ 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada, lumivalgeke satub 7 pöialpoisi juurde ● Kaksuse seadus ○ dialoogid, kolmas tegelane tumm kaaslane 9. Muinasjuttude liigitus ja sobivad muinasjutunäited. ● Loomamuinasjutud ○ on seotud kohaliku olustikuga, kuid motiivid on rahvusvahelised ○ tegelasteks on isikustatud loomad ○ “Reinuvader rebane” ○ “Kuidas harakas karjuks saanud?”- Rebane pettis ähvardustega harakalt kaks poega. Kui harakas nägi rebast maas lamavat, tahtis ta kättemaksuks rebase silmad välja nokkida. Rebane haaras haraka kinni ja tahtis ära süüa, katkus sulgi. Harakas pääses kavalusega lahti, aga uued suled kasvasid valged. ● Imemuinasjutud ○ tegelased omavad imelisi, üleloomulikke võimeid, esemeid või abilisi ○ “Lumivalgeke”, “Aladdin”
HARJUTUS – VIITAMINE Tsitaadid raamatutest: „Harakas laskus sealsamas lähedal kasvavale sarapuupõõsale ja hakkas uudishimulikult naksitrallide poole vahtima.“ (Raud, 1996, lk.21) (lisada viide allikale 1, lk.21) „Kooliõuelt kostis kolinat, tõstsin hajameelselt pea. Tuul mürgeldas prügikasti kaane kallal, puud olid lookas, krabinal lendas peotäis kirjusid lehti vastu aknaklaasi.“ (Vallik, 2007, lk.56) (lisada viide allikale 2, lk.56)
1972 Valdur Rootsi õpilasena Tallinna Muusikakeskkooli klaveriklassi ja aastal 1977 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Anatoli Garsneki kompositsiooniklassi. Aastail 19771979 täiendas end Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Aram Hatsaturjani ja Aleksei Nikolajevi juhendusel. Aastast 1979 on Eespere Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete õppejõud. Aastast 2002 on ta professor. Ta on paljude lastelaulude ("Aeg", "Maa lapsed", "Unelaul", "Saanisõit", "Varastaja harakas") ja isamaaliste koorilaulude autor ("Ärkamise aeg" (1983), "Armastan sind, Eestimaa" (1987)), loonud kammer- ja orkestrimuusikat ning kooriteoseid. René Eespere on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor. Looming Eespere sai laiemalt tuntuks 70. aastatel Vanemuises lavastatud allegooriliste lühiballettidega "Inimene ja öö" (1976), "Fuuriad" (1977) ja "Kodalased" (1978). 80. aastatel kirjutas ta oma tekstidele rea tugeva eetilise sõnumiga vokaalsümfoonilisi teoseid
See eksootiline värvipalett avaldub eriti siniraagu lennupildis, kui kõik need erksad värvid vaheldumisi välgatavad. Isas- ja emaslind on välimuselt väga sarnased, kuid isaslinnu saba äärmisi siniseid sulgi ehivad pisut välja ulatuvad mustad tipud. Tema nokk ja tiivad on tugevad nagu varestel. Kuna ta ka suuruselt hakki meenutab, on talle mitmeid tema võõramaisusele viitavaid nimesid pandud: Saksamaa vares, Saksamaa harakas, Saksamaa pasknäär, Austria vares, Jaapani vares jne. Siniraag on haki suurune, Kehapikkus on 3032 cm, tiiva siruulatus 5258 cm. Täiskasvanud lind kaalub 120-126 g. Lend on sirgjooneline. Pesitsemine ja paljunemine Siniraag pesitseb suuremates puuõõnsustes ja eriti musträhni vanades pesakoobastes. Sobivate looduslike õõnsuste puudusel hõivab ka pesakaste, seejuures sobivad kuldnokkadele valmistatud tehiskodudest vaid need, mil suurem lennuava
Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond 5. Kulutuskõrgustikud on Emumägi, 166 m , Rutu mägi, 146 m. 6. Pandivere kõrgustik, Otepää kõrgustik, Karula kõrgustik , Haanja kõrgustik , Sakala kõrgustik. 7. Põhja-Eesti madalik, Peipsi madalik , Võrtsjärve madalik , Pärnu madalik , Lääne-Eesti madalik . 8. Sood jaotakse madalsooks, siirdesooks, ja rabaks. 9. Eestis on 7000 jõge . 10.Eestis on 1400 järve. 11. Kodukakk, Teder, Kühmnokk- Luik, Harakas, Kirjurähn, Koduvarblane, Puukoristaja, Pääsuke , Vares, Tuvi. Need ei ole loodusaitse all. 12. Põder, Metsiga , Ilves Lk, Rebane , Halljänes, Hunt, Pruunkaru , Kobras, Mäger, Metskits 13.Vallal ja linnal kui kohaliku omavalitsuse üksusel on võrdne õiguslik staatus. 14.Kaitseliit loodi 1918 ja taasloodi 1991 aastal. 15.Kt loodi 1932 aastal ja taasloosi 1991aastal. NK loodi 1930 ja taasloodi1991aastal. 16
Eestis seatakse üles sobiva suurusega pesakaste Arvukus Erinevatel andmetel on siniraage Eestis 2- 15 paari. Euroopas 53.000-110.000 paari. Iseärasused Jõnksuliste tiivalöökidega kruvib isane end kõrgele puude kohale (kuni 200m kõrgusele), kus viskleb kraaksudes küljelt küljele ning sööstab alla näidates oma kirevat sulestiku. Sellega avaldatakse muljet emaslindudele ja kaitstakse territooriumit sissetungijate eest. Rahvapäraseid nimetusi Saksamaa vares, Saksamaa harakas, Saksamaa pasknäär, Austria vares, Samaaria vares, Jaapani vares, merevares, mandli vares, kolkvares, sinine vares, sinivares, roheline vares, linnukull, kesavares, vihmaharakas, laanelind. Koht ökosüsteemis Eredavärvilise sulestikuga pakub inimestele ilusat vaatepilti. Väikese arvukuse tõttu erilist tähtsust ökosüsteemis ei oma, vähesel määral hävitab kahjurputukaid. Kasutatud kirjandus L. Jonsson „Euroopa linnud“, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000 C-F. Lundevall, M
tagajäsemed e jalad koosnevad : reis,säär,jookse,4 varvast küünistega kehakatted nahk , suled suled : udusuled(hoiavad sooja) kontuursuled : kattesuled(katavad kehapinda) hoosuled(lendamiseks) tüürsuled(lendamiseks) pulma e hundsuled(kaaslase meelitamiseks) 2.Putuktoidulised- hänilane, käosulane ja kiivitaja Segatoidulised- harakas, suur-kirjurähn ja punarind Taimetoidulised- leevike, karmiinleevike ja kanepilin 3.Linnud on lahksugulised.Isastel seemnesarjad,kus tekivad seemnerakud,emastel munasarjad,kus tekivad munarakud.Lindudel on sisemine viljastamine:munaraku viljastamine toimub emaslinnu munajuhas.Linnud munevad ja hauduvad.Väikesed linnud hauvad 2nädalat suured linnud 2kuud.Otsene areng.Pesitsemine toimub kevadel ja suvel.Pesitsemiseks valib isaslind pesitsemisala ja kinnitab
Ortoreksia • Toitumishäire, mille puhul ülehinnatakse tervisliku toitumise tähtsust. Ehk siis tervislik toitumine muutub kinnisideeks, menüüst kaovad paljud eluks vajalikud toitained ning kasutatakse ohtralt toidulisandeid, mis on ohtlikud, kuna mikrotoitained on ülekülluses toksilised. Ortoreksia ei teki üleöö, vaid aja jooksul ning on tervisele ohtlik haigus. Pika • Tuleneb ladinakeelsest sõnast pica ehk harakas ning on häire, mille puhul inimene sööb korduvalt mittesöödavaid asju. Pika on levinud majanduslike raskustega inimeste, arenguhäirega inimeste, 2-3 aastaste laste ja ka rasedate naiste seas. Kuna haige võib süüa väga erinevaid esemeid, võib selline haigus üsna kergelt lõppeda surmaga või raske haigusega. Psüühika muutused • hirm, et ei suuda söömist lõpetada • hirm süüa teiste nähes
Nendeks põhjusteks on raha ja aeg, mis ümbritsevad meid igal pool. Vanaisa naljatas alati, et raha paneb isegi logardid ja vargad tööle, mis siis veel tööinimestest, tuleb ainult valida, kas rabad palehigis või petad kaaslasi. Loomulikult saan aru, et siin maailmas maksab kõik, kuid miks ei võiks poemüüja mulle kordki ilusa naeratuse eest toidukoti tasuta kaasa anda, selle asemel, et puuduvaid sente nõuda nagu ahne harakas ehetekastil? Nüüd jääb ainult loota, et ehk pesitseb mõni kroonike teksade tagataskus, mida kaunistavad pankroti tiitel ja suured moeaugud. Huvitav, kas sadu aastaid tagasi armastasid ja mõistsid inimesed teineteist rohkem? Miks ei lõiganud Rapuntsel oma muinasjutus ise patsi maha, kuigi nägi ,et prints mööda seda tema poole ronib? Siis oleks ta kahjurõõmus vaadanud, kuidas vaeseke oma sinikaid ja marrastusi silub
elupaigast ning toidu kättesaadavusest. Segatoiduline. Aeglase ja kohmaka liikumisega ei ole võimeline mäger saaki jälitama. Toidub ussidest, tõukudest, linnupoegadest ja -munadest, hiirtest, sisalikest, konnadest, ka raipest, marjadest, seentest, juurtest. Sügisese intensiivse toitumisega kogub talveks endale rasvavarud, mis võivad moodustada 50...60% kehakaalust. 47 Linnud 1. Harakas (Pica pica) Rahvakeeli kiitsharakas, ka kiitsakas Haraka levila on üsna laialdane, hõlmates suurt osa Euraasiat ja Loode-Aafrikat. Harakas on üsna tavaline ka Eestis. Harakas on paigalind, teda võib meil kohata ka talvel. Haraka pesitsusaegset arvukust hinnatakse 15 000 30 000 paarile, talvist arvukust 40 000 80 000 isendile . Haraka meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja pargid, ta üldiselt väldib paksu metsa ja rannikualasid.
2. Balkon e. Rõdul 3. Olympia Claude Monet (1840 1926) Impressionismi peaesindaja. Nooremas eas maalis ta põhiliselt figuraalkompositsiooni, vanemaks saades eelistab aga maastikumaali. (Vaata impressionismi üldiseloomustust.) 1. Eine vabas roheluses 5. Roueni katedraal 2. Naised aias 6. Vesiroosid (Jaapani sild) 3. Impressioon. Tõusev päike. 7. Vares (Harakas) 4. Daam aias 8. Autoportree August Renoir (1841 1919) 2 Prantsuse impressionistlik maalikunstnik, impressionistide seas suuremaid figuuri, akti ja portree maalijaid. Tema maalide peategelasteks on naised, tööde meeleolu on rõõmus ja helge. 1. Esimene õhtu väljas 4. Gabrielle avatud pluusiga 2
rukkipõld, raiuti salu maha, varastasid kirve ja sae. Samuti ässitas ta kino äri alustama ja Lätimaale pärdiku järgi minemast. PÄRLIPÜÜDJA Toomas Nipernaadi oli pikk ja kuivatanud, nägu oli päikesest põletanud ja soonine, suur kõver nina oli ees kui põiki kirves. Ta on lapselikult koomiline ja koguni arg, ta suurte silmade üle kasvasid kulmud kui põõsad. Kogu ta olemises oli midagi artistlikku ja naiivset. Ta käib nagu harakas edevalt hüpates ja kareldes, pikad käed tuules veheldes. Ta käib vilistades ja trallidades. Ütles, et tuleb kaugelt ja rändab niisama ringi ning vahel lõhub ka tööd teha. Ta ei armastanudki nii väga tööd teha, kuid ta käskis ja juhatas sulaseid ning tüdrukuid ja nood jooksid kui koertest puretud. Perenaine oli temasse armunud ning ei osanud Nipernaadit küllalt kiita ja hellitada.
2.4.7. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: kuldnoklased (Sturnidae)..........................28 2.4.7.1. Kuldnokk (Sturnus vulgaris).....................................................................................28 2.4.8. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: vareslased (Corvidae)...............................29 2.4.8.1. Hallvares (Corvus corone).........................................................................................29 2.4.8.2. Harakas (Pica pica)....................................................................................................31 2.4.8.2. Hakk (Corvus monedula)...........................................................................................32 2.4.8.3. Pasknäär (Garrulus glandarius).................................................................................33 2.4.9. Selts: rähnilised (Piciformes), sugukond: rähnlased (Picidae).........................................34
Ja unustada ei tohiks sedagi, et Märt Laarman on hoiatanud: "Kunstniku tunnustamine ja kõrgele tõstmine on olnud alati kindlam abinõu tema loomingu kahjutuks tegemiseks". Loomingu näited : Graafika Lamav mees (Linoollõige, 1919; esimene linoollõige) Autoportree (Linoollõige, 1921) Värav (Puulõige, 1922; esimene puulõige) Sadam (Puulõige, 1923) Oleviste ja Niguliste (Puulõige, 1927) Tsellomängija (Puulõige, 1927) Õhtu (Puulõige, 1947-1948) Harakas jõel (Puulõige, 1953) Lilled (Puulõige, 1958) Tüdruk (Puulõige, 1962) Sõudja (Värviline puulõige, 1962) Laevad (Värviline puulõige, 1962) Kaks figuuri (Värviline puruplaadilõige, 1964) Pirita (Värviline linoollõige, 1966) Maalietüüdid: Nuustaku alev (1921) Kevadmaastik (1922) Oleviste ja Niguliste (1926) Laud (1928-1929) Haige (1930) Õhtu (1933) Raamatukunst "Käik tuultesse" (autor Marie Under, 1938) "Talvõlaul" (autor J. Ph. v. Roth, 1938) "Piksepalve 1644" (1939)
P. Brueghel vanem. Jaanuar. P. Brueghel vanem. Märts. P. Brueghel vanem. August. Jahimehed lumes Sombune päev Lõikus Brueghel vanem oli üks esimesi tõelisi maastikumaalijaid, kuid loodust seostas ta ikka inimesega. Imeilus on ta aastaaegade sarjast pärinev "Jaanuar. Jahimehed lumes". Kauguses kihab tööelu, sinendaval tiigijääl tiirutavad uisutajad ning kogu selle sinivalge avaruse kohal lendleb üksik harakas. Nagu Brueghel vanem, hakkasid ka teised ta kaasmaalased huvi tundma maastikumaali ning nn. zanri-ehk olustikumaali vastu - viimases kujutatakse sündmusi inimeste igapäevasest elust. Suurejoonelisi renessanss-stiilis ehitisi Madalmaades ei ehitatud. Suuremad ja esinduslikumad hooned rajati endiselt gooti stiilis. Gootilikud kõrged viilud koos renessanslike kaunistustega ehtisid aga rikaste kaupmeeste ja käsitööliste elamuid Madalmaade linnades. Palju kasutati seal ehitiste
Hugo (,,Rigoletto"), Shakespeare (,,Othello", ,,Macbeth") Opera seria-(Tõsine)Uus peategelase tüüp:Ilus ,armas,habras, kannatav neiu(SOPRANID).keskklassitegelased ja eluheidikud. Lõppeb kastraatlauljate aeg. Viimaseks opera buffaks-(koomiline ooper) loetakse Donizetti ,,Don Pasquale" Uus zanr Semiseria(pooltõsine). Tekkis pääsmisooperide mõjudel 19.sajandil Prantsusmaal- retsitatiivid(sisu skeemipõhine)Rossini ,,Varastaja harakas'', Bellini ,,Uneskõndija''. Itaalia trupid tegutsesid üle euroopa,eriti õukondades. Prantsusmaa Kosmopoliitne linn(maailma kodanike linn).Rahvusvaheline ooperikeskus. Pariisi Ooperid- tõsised ooperid. Itaalia Teater-nii koomiline kui tõsine.Lisandus Muusikaline teater- toodi lavale muusikalised draamad(lüürilised ooperid)Giubod,,Faust'',Masseneti ,,Werther'' Pariisi Ooperis kulutati väga palju raha,parimad lava tehnilised võimalused(päikese tõusu teostamine nt)
Seitsmeteistkümnenda ooperi "Sevilla habemeajaja" (1816) esietendus Roomas lõppes läbikukkumisega. Ooperi tempo oli väga kiire ja ei tohtinud langeda. Niiditõmbaja oli habemeajaja Figaro. Krahv Almaviva oli saamatu esimene armastja. Dr. Bartolo ja Don Basilio olid karikatuurid. Rossini ei põlga efekte. Domineerivad kiires tempod. Laulma pidi kiiresti (eriti madalal häälel on kiirkõne koomiline). Järgnesid ooperid: "Othello" (1816); "Tuhkatriinu" (1817) lõbus draama; "Varastaja harakas" pooltõsine ooper; "Moses Egiptuses" (1818) traagiline ooper piibli ainetel; "Muhamed II" . 1822. a. sõitis 30- aastane Rossini esimest korda välismaale - Pariisi. 1824- 1836. a. elas ta Pariisis. Rossini Pariisis elatud viimase kümne aasta loomingut tuleks vaadelda teda varasemad 20 aastat vaevanud füüsilise haigluse ning hingelise kurnatuse taustal. Alles Pariisis ärkas Rossini otsekui uuesti ellu. Tema tervis paranes märgatavalt, tagasi tuli tema tuntud huumoritaju
pahandust. 126. Ülekohus ei seisa kotis. 6 KÕNEKÄÄNUD 1. Ajas pilli lõhki. 2. Ei lausu valget. 3. Ei seisa pudeliski paigal. 4. Hea nagu ema süda. 5. Jahvatab nagu tatraveski. 6. Jooksis vasikaga võidu. 7. Jäi kahe silma vahele. 8. Jänes põues. 9. Kadus nagu tina tuhka. 10.Kadus nagu vits vette 11.Kange nagu juurikas. 12.Kaval nagu rebane. 13.Kädistab nagu harakas. 14.Laisk nagu porikärbes. 15.Lasi leiba luusse. 16.Nagu hane selga vesi. 17.Nagu kass ja koer. 18.Nagu kass ümber palava pudru. 19.Nagu kana takus 20.Nagu kits kahe heinakuhja vahel. 7 21.Nagu kivi kaelas. 22.Nagu orav rattas 23.Nagu silgud pütis. 24.Nagu sukk ja saabas.. 25.Nagu öö ja päev. 26.Nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista. 27.Nokk kinni, saba lahti. 28.On pigis. 29.Otsi nõela heinakuhjast. 30.Otsi tuult väljal. 31
Pane puuduvad komad. Värvi sidesõnad .Mine võta kinni kas olid Muhv ja Kingpool väsinud või avaldas tee lõpuks mõju kuid igatahes vajusid naksitrallid unne. Ümberringi siristasid rohutirtsud ja sumisesid igat seltsi muud putukad. Metsast kostis lindude laisavõitu laulmist. Eemal külas hakkasid haukuma koerad sest Sammalhabe oma piimamannerguga oli sinna jõudnud. Muhv ja Kingpool ei kuulnud midagi vaid norskasid vaikselt ühes ja samas taktis. Nad ei kuulnud ka seda kuidas üks harakas lärmakalt kädistades metsast välja lendas. E. Raud "Naksitrallid Joonas tahaks ujuma minna aga vesi on järves veel külm. Klass oli tühi sest lapsed olid õues jooksmas. Harril on hallid aga Hannesel on sinised silmad. Isa teab et emale meeldivad kollased roosid. Liis ja Pille elavad linnas aga mina elan maal. Ahti ja Anna annavad koerale piima sest tema kõht on tühi. Kevad on jälle käes
Rikas elustik. Ala linnustik on maastike mitmekesisusest tulenevalt üsna liigirohke. Tavalised laululinnud on punarind, käblik, võsaraat, metskiur, must- ja laulurästas, mustpea-põõsalind, käosulane, mets-, väike- ja salu-lehelind, mets- ja rohevint, leevike jt. Rannalähedastel lagendikel on kuulda ka soo-roolindu ja ööbikut. Mõistagi ei puudu siit ka laanepüü, kaelustuvi, kägu, pasknäär, hallvares, harakas ega ronk. Öösiti saab kuulda öösorri "nurrumist" ning kevadõhtuti jälgida metskurvitsa mängulendu. Röövlindudest on pesitsejatena teada tuuletallaja ja händkakk, nähtud on ka raudkulli, talviti värbkakku. Suurimetajatest on võimalik sattuda põdra, metskitse või metssea tegevusjälgedele. Üsna palju elab siin rebaseid ja kährikuid, samuti metsnugiseid ja oravaid. Samas võib viimaste roheliste koridoride
Kirjas tuleb sõnaalgulist hd aga märkida ja selleks peab ära õppima sõnad, kus sõna algul kirjutatakse h. Kirjuta konspekti, milliste sõnade puhul esineb sõna algul h ja milliste puhul mitte (õp lk 16). TÄHEORTOGRAAF IA Sõna algul h Sõna algul hd ei ole hani, habras, hagijas, angerjas, haigutama, haihtuma, aevastama, alp, haldus, haljendma, ere, (tuule)iil, halleluuja, harakas, irvitama, oigama, harilik, haukuma, hernes, ulguma, hertsog, hilp, hommik, ulgumeri, ädal, huikama, hukas, äkitselt, hõiskama, hõlbus, hõlmad, õõtsuma, hõrgutav, häbematu, ümisema, ämblik, härdalt, hajameelne, ässitama, õel, TÄHEORTOGRAAFIA h õigekiri h sõna keskel ja lõpus I. Ühe tähega kirjutatakse: 1. Pika täishääliku järel olev h • STIIHIA • STIIHILINE • PAPAAHA
annaabi.ee 
