Kirjutamine - veel ideid (0)

Kirjutamine - veel ideid
Sisukord:
lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale
lk.3 Uurimistegevused/õpetajale
lk.4 Kunstitegevused/õpetajale
lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale
lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale
lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale
lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale
lk.9 101 kasutust
lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale
lk.11 Seosed
lk.12 Võrdlused
lk.13 Järjejutud
lk.14 Legendid
lk.15 Tegevused
lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine
lk.19-20 Kirjand
lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut?
lk.22 Raamatu hindamisleht
lk.23-24 Uudise ülesehitus
lk.25 Jutu ülesehitus
lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale
Kirjutamistegevused
Teatud väliskujuga raamatu valmistamine.
Pisimõõtmelise raamatu valmistamine.
Hiiglasuure raamatu valmistamine.
Jutu koostamine piltmõistatuste kujul.
Telegrammi kirjutamine.
Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele.
Mõistatuste kirjutamine.
Elulookirjelduse kirjutamine.
Aabitsa koostamine.
Luuletuse kirjutamine.
Erinevate lõppudega jutu koostamine.
Järjejutu kirjutamine.
Kirjutamine näidise järgi.
Päeviku pidamine.
Päevaraamatu pidamine.
Loo kirjutamine pealkirjaga “Kes? Kus? Mida?”
Uurimistegevused
Maakaardi joonistamine.
Merehoovuste kaardi koostamine.
Mängulaua valmistamine.
Ajaleheartikli kirjutamine.
Raamatuautori või kirjandustegelase eluloo kirjutamine.
Faktikogumi koostamine.
Temaatilise sõnastiku koostamine.
Noorematele lastele mõeldud teatmiku koostamine.
Raamatu koostamine pealkirjaga “Mida me teame ...“ (näiteks päikesest).
Raamatu koostamine pealkirjaga “ _____ kohta on vaja teada” (näiteks loomadest).
Kunstitegevused
Seinalehe valmistamine, kus on esitatud õpilaste koostatud lugu,
ja seda lugu esitleva plakati valmistamine.
Pildijutu ehk koomiksi koostamine.
Dioraami valmistamine. Dioraam on:
1) läbipaistavale riidele, matile klaasile jm mõlemalt poolt maalitud valgusefektiga
pilt;
2) maalitud taustaga plastiline kujutis näitusesaalis või muuseumis, mis hõlmab osa
vaateväljast.
Kollaazi (mitmesugustest materjalidest valmistatud kompositsioon ) loomine
värvilisest paberist lõigatud ja alusele liimitud tükkidest.
Käpiknukkude valmistamine.
Plastiliinist mudelite valmistamine.
Piltide joonistamine lemmikosade kohta õpilaste koostatud loos .
Sünnipäevakaartide valmistamine.
Paberilehe voltimine kolmeks osaks – ühele joonistada pilt loo alguse, teisele loo
keskpaiga ning kolmandale loo lõpu kohta.
Paberilehe voltimine neljaks osaks ning nendele selliste piltide joonistamine, mis
vastaksid küsimustele kes?, kus?, millal?, mis?.
Vilumusi arendav tegevus
Õigekirjareeglite koostamine.
Kodeeritud sõnumi koostamine (näit. igale numbrile, pildile, sümbolile vastab kindel
täht).
Harjutused sõnaraamatuga.
Ristsõnamõistatuse koostamine ja lahendamine.
Akrostihhoni kirjutamine ( luuletus , mille ridade või salmide algustähed annavad
kokku sõna või lause).
Sõnade loetelu koostamine (asjad, mis kuuluvad _______ hulka).
Sõnaotsing sõna määratluse (definitsiooni) järgi.
Harjutused teksti sisu mõistmiseks.
Loo kohta viie tõese ja viie valelause koostamine.
Küsimuste koostamine teksti põhjal.
Jutustuses kasutatud sõnade loetelu koostamine (tegevust tähistavad sõnad,
kirjeldavad sõnad, liitsõnad.)
Ülesanded
Ülesanne 1.
Hämmastavad sarnasused:
· anna igale õpilasele (paarilisega) üks lehekülg lõpetada;
· arutage läbi vastused;
· iga õpilane (paarilised) vastutab ühe lehekülje lõpetamise eest;
· iga õpilane (paarilised) vastutab ühe lehekülje lõpetamise eest;
· koosta kõigest lehekülgedest raamatuke;
· lisa: kas nad suudavad välja mõelda analooge.
Ülesanne 2.
Rumalad võrdlused:
· anna igale grupile sõnu sünonüümide loomiseks;
· seleta, et see peab olema rohkemat, kui see, mis niigi ilmne;
· kui palju näiteid nad suudavad välja mõelda ühe sõna jaoks?;
· arutage läbi õpilaste vastused;
· iga õpilane on vastutav ühe sünonüümi lõpetamise illustreerimise eest.
Ülesanne 3.
Järg:
· muuda tuttavate lugude lõppe;
· vali tuttav jutustus, nagu “ Naksitrallid ”, “Punamütsike”…;
· kirjuta uus seiklus , mis algab sealt, kus vana lõppes;
· lugu võib olla täiesti erinev eelmisest, ta võib selle üle isegi nalja heita;
· palu õpilastel jagada oma uusi lugusid klassikaaslastega;
· enne õpilastele ülesande andmist, loe läbi võimalikult palju nendele kättesaadavaid
raamatuid;
· soovita neile lugusid, mis kajastavad eesti kultuuri.
Ülesanded (järg)
Ülesanne 4.
Kasvav kirjeldamine
· koostage kahesõnaline lause, mis koosneb alusest ja tegusõnast;
· laske õpilastel lauset täiendada, lisades sellele järjest uusi omadussõnu ning
määrusi;
· näidake õpilastele, kuidas võib lisada mitu omadussõna ja määrust ühele lausele ja
siis laske neil selliseid liitlauseid moodustada;
Näiteks:
KASS HÜPPAB
MUST KASS HÜPPAB KÕRGELE
SALAPÄRANE MUST KASS HÜPPAB NOBEDASTI KÕRGELE
SALAPÄRANE MUST KASS HÜPPAB NOBEDASTI KÕRGELE JA LASEB
KUKERPALLI
· kui õpetaja on paar lauset koos lastega koostanud, võivad lapsed korrata tegevust
ühe partneriga;
· õpetaja võib lastele alused ja tegusõnad ette määrata, või lapsed võivad neid ise
välja mõelda;
· laste töö tulemusi tuleb arutada terve klassiga.
Ülesanne 5.
101 kasutust
· kuidas saame loovalt ja praktiliselt kasutada igapäevaseid asju teisiti kui oleme
harjunud neid kasutama?;
· õpetaja nimetab näiteks mõnd harilikku eset ja mõtleb koos lastega välja
igasuguseid muid võimalusi, kuidas seda eset võiks rakendada;
· kui õpetaja on koos lastega seda tegevust harjutanud, jagatakse lapsed
rühmadesse;
· igale rühmale antakse 4 või 5 sõna, millega lapsed toimivad sama moodi;
· töötulemusi tuleb kogu klassiga läbi arutada;
· klass koostab sõnadest ja kujutatavate esemete kasutamisvõimalustest
raamatukese, mida soovi korral võib ka illustreerida.
Ülesanded (järg)
Ülesanne 6.
Sarnasusi sõnades
· igale õpilasele antakse kaart, millele on kirjutatud üks sõnadepaar;
· õpilastel tuleb leida võimalikult palju sarnasusi asjade vahel, mida sõnad
kujutavad, otsitagu sarnasusi, mille peale nad ehk varem pole tulnudki;
· kahe- või kolmekaupa rühmades võivad õpilased oma töö tulemusi võrrelda;
· seejärel arutatakse tulemusi terve klassiga;
· iga õpilane joonistab pildi, millel ta kujutab visuaalselt oma sõnu ning kirjutab
pildi juurde kõik leitud sarnasused;
· kõik joonistused köidetakse kokku raamatukeseks.
Ulesanne 7.
Ahvatlev algriim
· paberile kirjutatud kirjatähed asetatakse kotti;
· iga õpilane valib kotist ühe või kaks tähte;
· õpilane peab nimetama looma, kelle nimi algab selle tähega (häälikuga);
· õpilane püüab leida antud tähega algava tegusõna, omadussõna ja määruse;
· nendest ühe häälikuga algavatest sõnadest koostab õpilane lause;
· laused näidaku võimalikult palju loovust;
· lauseid võib läbi arutada kogu klassiga;
· õpilane kirjutab oma algriimiga lause paberile ning illustreerib selle joonistusega;
· lehed köidetakse raamatukeseks.
Nimi ____________________
Kuupäev ________________
101 KASUTUST
Kirjuta, kuidas saad neid asju kasutada.
Kirjaklamber- panen paberid kokku, teen keti, kasutan meisterdamiseks.
Juuksenõel- ____________________________________________________
Kamm - ________________________________________________________
Luud - ________________________________________________________
Tass- ________________________________________________________
Nööp- ________________________________________________________
Puur- _________________________________________________________
Paberitükk- ____________________________________________________
Puuoks- _______________________________________________________
Laud- ________________________________________________________
Tool- _________________________________________________________
Nõel- ________________________________________________________
Rehv - ________________________________________________________
Vihmavari- _____________________________________________________
Sokk - ________________________________________________________
Raamat- ______________________________________________________
Kohver - _______________________________________________________
Pliiats - _______________________________________________________
Redel - ________________________________________________________
Telliskivi- _____________________________________________________
Küünal- _______________________________________________________
Müts- ________________________________________________________
Nael - ________________________________________________________
Prügikast- _____________________________________________________
Taldrik - _______________________________________________________
Padi- _________________________________________________________
Lusikas - ______________________________________________________
Sõrmus- ______________________________________________________
Kuidas on need sarnased?
1. RÜHM
Kuidas on need sarnased?
kutsikas / imik
vihm / pisarad
käärid / muruniiduk
2. RÜHM
Kuidas on need sarnased?
ajaleht / raamat
laut / hotell
saag / kamm
3. RÜHM
Kuidas on need sarnased?
tuulelohe / purjepaat
lennuk / lind
jõgi / vihm
4. RÜHM
Kuidas on need sarnased?
jäätis / lumi
sügis / vanadus
kotkas / lõvi
5. RÜHM
Kuidas on need sarnased?
küünal / pliiats
draakon / vulkaan
uisud / jalgratas
6. RÜHM
Kuidas on need sarnased?
Jaga klass kuude rühma. Milline rühm leiab põnevamaid seletusi? Lase õpilastel
kirjutada need paberile. Palu neil vahetada ülesandeid.
piim / vesi
vulkaan / ilutulestik
kala / seep
Nimi ____________________
Kuupäev _____________
SEOSED
Mis sulle seostub nende sõnadega? Jätka!
Kanaarilind : puur, lemmiklind, ilus, lärmakas
Rüütel: ________________________________________
Hiir : __________________________________________
Kana: __________________________________________
Karu: __________________________________________
Dirigent: _______________________________________
Kohvik : ________________________________________
Prillid: _________________________________________
Püramiidid: _____________________________________
Pilvelõhkuja: ____________________________________
Sinine: _________________________________________
Nimi ____________________
Kuupäev __________________
VÕRDLUSED
Millega saad neid sõnu võrrelda? Jätka!
Vali nagu tuul
Okkaline nagu _________________
Punane nagu __________________
Hirmuäratav nagu ______________
Kõrge nagu __________________
Läikiv nagu ___________________
Külm nagu ____________________
Pikk nagu ____________________
Lärmakas nagu ________________
Valge nagu ___________________
Ilus nagu ____________________
Vaikne nagu ___________________
Pehme nagu ___________________
Häbelik nagu __________________
Madal nagu ___________________
Tuline nagu ___________________
Roheline nagu _________________
Terav nagu ___________________
Soe nagu _____________________
Õrn nagu _____________________
Sõbralik nagu _________________
Nimi ____________________
Kuupäev __________________
JÄRJEJUTUD
“Lõpp” ei pea alati tähendama “lõppu”. On jutte , mis võivad
jätkuda igavesti .
JUHISED:
1. Vali mõni endale tuttav lugu (“Naksitrallid”, “Kolm karu”).
2. Kirjuta uus seiklus, jätkates sealt, kus vana lõppes (5-6
lauset).
3. Anna jutt sõbrale. tema jätkab seiklust (5-6 lauset).
NÕUANNE:
Uus lugu ei tohiks olla väga sarnane eelmisega , kuid lugejad
peaksid aru saama, kellest räägitakse.
Nimi ____________________
Kuupäev __________________
LEGENDID
1. Mis on sinu legendi pealkiri?
2. Millist nähtust sa oma legendis kirjeldad?
3. Leia 5 uut nimisõna, kasuta neid oma legendis ja kirjuta neile
seletus. Kui vajalik, kasuta sõnaraamatu abi. Legend ei tohi
olla lühem kui 12 lauset.
_____________________________ :______________
_____________________________ :______________
_____________________________ :______________
_____________________________ :______________
_____________________________ :______________
4. P r o o v i o m a l e g e n d i s a s e n d a d a 5 t e g u s õ n a m õ n e
samatähendusliku sõnaga:
_____________________________ :______________
_____________________________ :______________
_____________________________ :______________
_____________________________ :______________
_____________________________ :______________
Nimi ____________________
Kuupäev __________________
TEGEVUSED
Vali üks järgmistest tegevustest:
1. Jutusta oma legend. Vajadusel võid kasutada väikesele
paberile tehtud märkmeid.
või
2. Joonista pilt oma legendist ja kirjuta juurde väike lõik
tähtsama informatsiooniga.
või
3. Meisterda papist marionetid (nukud) ja esita legend
näidendina. Kui tegelasi on palju, võta appi teisi õpilasi.
või
4. Salvesta legend kassetile. Võid esitada ise kõiki osi, kuid
võid ka kasutada sõprade abi.
Nimi ____________________
Kuupäev __________________
Muistendi kirjutamise kavandamine
Kujuta ette, et Sa elad kauges-kauges minevikus. Sa tahad mõista, kuidas või miks
on mõni asi saanud just selliseks , nagu ta on. Siin on mõned näited:
- Kuidas kobras sai endale saba?
- Miks äikese ajal müristab?
- Miks merel on lained?
Mõelge koos pinginaabriga välja teisi taolisi küsimusi. Pane need siia lehele kirja
(Sinu pinginaaber kirjutab need omal lehel).
Kuidas______________________?
Miks__________________________?
Kuidas______________________?
Miks__________________________?
Kuidas______________________?
Miks__________________________?
Vali nende küsimuste seast üks ning sellest saabki Sinu muistendi pealkiri. Sinul ja
Su pinginaabril peavad olema valitud erinevad teemad. Kirjuta oma muistendi
pealkiri siia:
________________________________________________________________________
Muistendite kirjutamist tuleks arutada koos pinginaabriga. Kuula ära tema
ettepanekud. Aita pinginaabrit omapoolsete ettepanekutega.
Vasta järgmisel lehel leiduvatele küsimustele. See aitab kavandada muistendit enne
kui Sa hakkad seda kirjutama.
Nimi ____________________
Kuupäev __________________
Muistendi kirjutamise kavandamine (järg)
1. Kuidas Sa alustaksid oma loo jutustamist nii, et lugeja tahaks seda lugeda?
Kirjuta siia esimene lause (näiteks „Ammustel aegadel ...“)
______________________________________________________________
2. Millal ja kus algab Sinu lugu?
______________________________________________________________
3. Millised on aeg ja koht, kus toimub tegevus?
______________________________________________________________
4. Milliseid sõnu kasutad kirjeldamaks tegevuse aega ja kohta nii, et lugejal tekiks
sellest ettekujutus ?
_____________ ______________ ______________ ______________
_____________ ______________ ______________ ______________
TEGELASED:
5. Kes on Sinu loo peategelased? Sul ei pea neid palju olema. Otsusta ise.
_____________ ______________ ______________ ______________
6. Kirjelda lühidalt peategelasi (Millised nad on? Millised nad välja näevad? Milliseid
iseloomuomadusi neil on? Kuidas nad omavahel suhtlevad?)
______________________________________________________________
______________________________________________________________
______________________________________________________________
______________________________________________________________
7. Mida peavad loo peategelased tegema?
Nimi ____________________
Kuupäev __________________
Muistendi kirjutamise kavandamine (järg)
MUISTENDI ÜLESEHITUS
8. Mis juhtus alguses? Mis juhtus seejärel? Mis juhtus lõpus?
________________________________________________________________________
LOO LAHENDUS:
9. Kuidas lahenevad asjad loo lõpus? Jälgi, et loos oleks vastus pealkirjas esitatud
küsimusele.
______________________________________________________________
10. Milline saab olema Sinu muistendi lõplik pealkiri? See võiks alata sõnaga „Kuidas“
või „Miks“.
___________________________________________________________________________
Nüüd, kui Sa oled oma mõtted kogunud ja kirja pannud (et neid mitte unustada),
võid asuda muistendit kirjutama!
Pane kirja oma muistendi mustand .
Loe see pinginaabrile. Kuula ära tema ettepanekud. Arutage omavahel. Seejärel
tehke sama pinginaabri looga.
Vaata veelkord oma muistend üle ja veendu, et see jutustab pealkirjas esitatud loo
parimal viisil.
Anna oma muistend õpetajale, et ta vaataks selle üle ja parandaks vead.
Kirjuta lugu puhtalt ümber.
Suurepärane töö!
Nimi ____________________
Kuupäev __________________
Kirjand
Kirjandi kirjutamine mõnel teemal aitab korrastada Sinu mõtteid. Kirjandi abil saab
ka lugeja mõista mitte ainult seda teemat vaid ka Sinu tundeid, mis on selle
teemaga seotud.
Kirjuta kirjand „Kas on vaja kaitsta loodust?“. Arutage seda teemat klassis ning
seejärel pane oma mõtted paberilehele kirja. Iga mõte tuleks kirja panna eraldi
punktina. Ära unusta ka seda, et Sinul peab olema isiklik seisukoht looduse
kaitsmise vajalikkusest . Seepärast mõtle hoolikalt läbi, kuidas kirjutada nii, et
lugeja mõistaks Sinu tundeid ning et tal võiksid tekkida samasugused tunded.
Sinu kirjand peab koosnema:
sissejuhatavast lõigust
2-3 lõigust, kus Sa esitad oma mõtted
kokkuvõtvast lõigust
Sissejuhatavas lõigus pead Sa ühe või kahe lausega esitama kirjandi teema ja oma
seisukoha.
Järgmistes lõikudes tuleb Sul üksikute näidete põhjal vastata järgmistele
küsimustele:
1. Mis paneb Sind kõige rohkem muretsema, kui Sa mõtled looduse peale?
2. Mida Sa tunned , kui näed, kuidas loodusega ümber käiakse?
3. Millised tagajärjed võivad olla juhul, kui ei tehta nii, nagu Sinu arvates peaks
tegema?
Paku lahendusi selleks, et Sinu ettepanekuid saaks ellu viia.
Viimases lõigus pead Sa lühidalt kokku võtma selle, millest Sa kirjutasid enne ning
andma vastuse pealkirjas esitatud küsimusele.
Nimi ____________________
Kuupäev __________________
Kirjand (järg)
Võtted, mis peaksid aitama Sind kirjandi kirjutamisel :
Tee märkmeid ning pane nad kirja punktidena selleks, et oleks lihtsam alustada
kirjandi kirjutamist. Ära unusta, et töötada tuleb alati koos sõnaraamatuga.
Kirjuta kirjandi mustand
Loe mustand läbi
Aruta seda koos pinginaabriga
Aruta kirjandit koos õpetajaga
Kirjuta see puhtalt ümber
Hindamiskava: punkte
Sissejuhatus - 5
Lõigud - 10
Kokkuvõte - 5
Puhtus ja korrapärasus - 5
Õigekiri ja keelelasutus - 5
Kokku 30 punkti
Pärast selle ülesande täitmist jäävad Sulle kätte punktidena kirja pandud märkmed,
kirjandi mustand koos paranduste ja muudatustega ning lõplikul kujul kirjutatud
kirjand.
Soovin Sulle edu!
Võid nüüd alustada!
Nimi ____________________
Kuupäev _________________
Kuidas hinnata isetehtud raamatut?
Järgmisel leheküljel leiad Sa raamatu hindamislehe. Täida see pärast seda, kui oled
mu raamatu läbi lugenud. Selleks, et Sul oleks lihtsam minu raamatut hinnata, loe
läbi hindamise põhimõtted.
HINDAMISE PÕHIMÕTTED
Lugu peab olema kirjutatud nii, et teistel oleks seda huvitav lugeda. Pildid, olgu
need siis just selle loo jaoks joonistatud või mujalt leitud, peavad olema lugejale
abiks, et ta saaks mõista, millest see lugu räägib.
Kokku võib raamatule anda kuni 100 punkti.
Lugu ise võib saada kuni 60 punkti. Punktide määramisel tuleb pidada silmas seda, et
kirjutatud lugu oleks algklassi õpilase jaoks huvitav, kasulik ja sobiv lugemiseks.
Samuti tuleks arvestada lausete ülesehitust, sõnade õiget kasutamist ning
õigekirjareeglite järgimist.
Kuni 30 punkti võib anda raamatu kujunduse eest. Siin peab vaatama, milliseid pilte
on kasutatud ning kas nad aitavad mõista loo sisu. Kui pildid on just selle raamatu
jaoks joonistatud, siis milliseid värve on kasutatud ning kuidas need värvid mõjuvad
vaatajale. Tähtis on ka esilehe kujundus ning raamatu üldine väljanägemine.
Kuni 10 punkti võib tuua raamatu kirjutamisele eelnenud ettevalmistustöö. Siin
hinnatakse: töö üldist kavandamist, raamatu kava ja visandi koostamist, märkmete
tegemist, rühmatööd.
Raamatu valmistamisel võib kaaslastelt või täiskasvanutelt paluda abi, kui on vaja
raamatulehti trükkida printeri abil või pilte joonistada. Abistajad tuleks sellisel
juhul muidugi raamatus ära märkida. Kuid lugu ise ja ka ideed piltide kohta peavad
olema raamatu autori omad.
Iga raamat peab olema köidetud. Igal raamatul peavad olema:
- kaaned
- tiitelleht
- märge autoriõiguse kaitse kohta
- andmed autori kohta
- leheküljenumbrid.
Raamat peab olema puhas ja korralikult kujundatud. Raamatus ei tohi olla ei
värviplekke ega ka kirjavigu.
Nimi ____________________
Kuupäev __________________
Uudise ülesehitus
Kui oled oma mustandi valmis kirjutanud, kontrolli, kas kõik jutu elemendid on kirjas.
Millal? Kes? Kus?
Mis? Miks?
Eelmisel teisipäeval läksin peale kooli koju.
Kodus läksin rulaga kõnniteele sõitma.
Kõnnitee on hall ja sile ja minu rula on roosa .
Tuul puhus kõvasti. Ma olin üksi kodus ja mul
oli tore olla, sest ma sõitsin kiiresti.
Nimi ____________________
Kuupäev __________________
Uudise ülesehitus
Millal? Kes? Kus?
Mis? Miks?
Nimi ____________________
Kuupäev __________________
Jutu ülesehitus
2.Tegelased 3. Olustik
Kus:
Millal:
1.Pealkiri
4.Probleem 5.Lahendus
6.Sündmused
Julgusta ennast detailselt kirjeldama
· Küsimuste esitamine:
- laiendada teemat;
- lisada detaile;
- näita õpilastele, kuidas välja öelda kõike, mis pähe tuleb;
· kuula ära mitu vastust
· kirjuta vastused üles - nõus? vastu? kas detaile on vaja lisada?
· kirjuta üles kõik, mida tead - näita kõike, mida tead;
· kasuta graafilisi abivahendeid mõtete organiseerimisel (joonised, diagrammid
jne.);
· kasuta piltsõnastikke;
· juhi lugemisel tähelepanu detailide kirjeldusele, märgi tekstis detailid
· julgusta õpilasi kirjutama: sõnade “nimekirjad”, keelatud sõnad.
JAGA
· küsimused
· mõtlemine
· lahendus
· meetmed
· tunded
Sõnavara arendamiseks
· näita eeskuju, innusta ;
· “päevasõna”, “nädalasõna”;
· sõnatahvel, grupeeritud, kasuta 3 korda;
· korda, vaheta, kinnita;
· jutusta ümber;
· kasuta matemaatikasõnastikke - õpilased kirjutavad üles kõok matemaatikaga
seotud terminid ja definitsioonid.
RÄÄKIDA,
RÄÄKIDA,
RÄÄKIDA!
Asjade seostamine - tagasiside
· eeskuju “õpetaja keel”;
· raammõiste;
· kas see meenutab sulle midagi muud?;
· oled sa midagi sarnast varem näinud?;
· kujutlusvõime: pane silmad kinni ja kuula - mida sa näed?;
· kasuta graafilisi abivahendeid seoste näitamiseks;
· mille poolest on nad sarnased? Erinevad? Võrdle!;
· mõtle, loe üle, mõtle... siis vasta;
· mõtle, pane kaks asja kokku, jaga;
· esita küsimus “Mis juhtuks siis, kui..”
Järelduste tegemine
· eeskuju: loe lõik ja too välja, millised järeldused võiks teha - näita ette, milline
võiks olla mõttekäik;
· teeme järeldused vastavalt meie kogemusele;
· õpeta, harjuta, rakenda;
· märgista tekstides;
· kui..., siis... ;
· seosta olemasolevate teadmistega;
· küsimuste esitamine - mida sa tead? Mida sa mõtled? Miks?;
· ära pidevalt vasta;
· väldi hinnangu andmist;
· kontrolli, kuidas asjast aru saadakse;
· lugedes peab lugeja pidevalt oma mõtlemist kohandama, selleks, et tekstist aru
saada.
RÄÄKIMINE ON OLULINE!
Kuidas esitada oma arvamusi põhjendatult?
Küsi:
· Oled sa kindel?
· Miks sa nii arvad ?
· Miks? Kuidas?
· Mille põhjal jutus sa nii arvad? Tunned? Mõtled?
· Kas kellelgi on teistsugune arvamus?
- Jaga arvamusi ja põhjendusi.
- Julgusta teisi kaaluma ja vaatlema erinevast vaatevinklist, julgusta esitama erinevaid
arvamusi.
- Nõus? Vastu? Miks? Seosta teadasaadut oma seniste kogemustega.
Esita küsimus:
· Kirjuta üles võimalikud vastused.
· Küsi endalt, milline vastus oleks parim ja miks?
· Põhjenda oma seisukohti detailselt ja selgelt.
- Loe üle – tekst – vastus – toimeta.
- Esita kõrgematasemelisi küsimusi (mitte ainult sisu puudutavaid), millele vastuste
saamiseks tuleb väljuda teksti piiridest.
Visuaalsete materjalide kasutamisest
· Kasuta erinevaid mudeleid ja väljapanekuid
· Kasuta: * T – diagramme
* ringdiagramme
* tabeleid
* kaarte
* kleepse
* ajurünnakut
· Näita, mida tead.
· Kasuta pilte: * illustratsioone
* sõnu
* jooniseid
* numbreid
* informatsiooni püramiide
· Märgista ja too raamatutest välja info, mida saab sellest pildist või joonisest
õppida.
Kriitilise hinnangu andmine
· Eeskuju – liikumine lihtsamalt keerulisemale.
· Innusta – kasuta sõnavara – kriitiline analüüs, mõtlemine.
· Poolt ja vastu joon (ühes ruumi otsas on need, kes on poolt – teises need,
kes on
vastu – igaüks leiab endale koha sellel joonel ).
· Väitlus.
· Rollimäng – näitlemine.
· Lahenda küsimusi/probleeme.
· Toeta oma arvamust – miks sa nii arvad?
· Iseloomu analüüs – teod – tõekspidamised – väärtused.
Jaga rubriiki
Enne:
· Mida ma otsin /uurin?
· Püstita selged kriteeriumid.
Tegevuse käigus:
· Tuleta meelde ~ mõtle ~ viita .
Pärast:
· Anna hinnang.
· Enese- ja kaaslaste hinnang.
· Paranda.
· Too näide, aruta parandusi.
Alusta lihtsatest ja mõõdetavatest mõistetest !
Alusta väikeste projektide hindamisest või keskendu ühele küsimusele
Toetu oma kogemustele !
Toetu õppekavale!
Kuidas toime tulla keerukate tekstidega?
· Näita kõike, mida tead – ürita veel midagi meenutada.
· Lisa pidevalt detaile ~ laota infot laiali ~ koosta graafikuid.
· Ürita välja tuua erinevaid vastuseid.
· Too erinevate keerukusastmetega näiteid – anna hinnang – paranda.
· Milline on parim vastus? Miks? Seleta põhjendusi.
· Esita “suuri küsimusi” (info kohta väljaspool teksti).
· Pööra tähelepanu lause- ja lõigu ehitusele.
· Liigu konkreetselt abstraktsemale.
· Lisa mõni detail, dimensioon , perspektiiv.
RÄÄKIMINE
ON OLULINE!!!
Tugevda arusaamise alusmüüre
· Enne ~ tegevuse käigus ~pärast.
· Sõnavara on oluline.
· Pööra tähelepanu protsessile – võta endale aega.
· Kasuta taustteadmisi ~täida tühimikud oma teadmistes.
· Organiseeri info graafiliselt: joonista pildid ~ tabelid ~ sedelid.
· RÄÄGI! RÄÄGI! RÄÄGI!
· Tee kindlaks, et sinust saadakse õigesti aru – loe üle, loe edasi.
· Mõtle pidevalt, kas kõik on loogiline.
· Tee paus ja mõtle (iga lõigu, lehe ja osa järel).
· Sõnasta ümber.
· Vasta küsimustele teiste vaatevinklist.
· Ennusta lähtudes pealkirjadest, piltidest, sisukorrast.
MÕISTA PROBLEEMI!
* Loe. Mõtle, millist infot saad loetust leida? Leia tähtsaimad mõtted!
KOOSTA TEGEVUSPLAAN!
* Vaata näidismaterjale, tööta tagantpoolt ettepoole , koosta tabelid – oleta ja
kontrolli, kasuta loogilisi põhjendusi.
PROOVI LIIKUDA VÄLJAPOOLE OMA PLAANI!
VAATA ÜLE JA ANNA TAGASISIDET!
KASUTA OMA PROGRAMMIS
· Kirjanduslikke huviringe.
· Lugejate teatrit.
· Autoritooli.
· Vaatenurga muutmist.
· Peategelaste ahelat.