Panganduse konspekt 2007 (0)

RAHA JA RAHARINGLUS
RAHA OLEMUS
Hüviste turg → raha tekkimise võimalus
Raha tekkimiseks vajalikud:

• motiiv raha tekkimiseks
  
• ressursid raha kasutuselevõtuks
  
• ressursid raha valmistamiseks
  

Ressursid puudusid → bartertehing K –K
Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas → vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada.
Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata.
Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda .
Rahana kasutati → trofeed, ehteasjad

• Aasias, Aafrikas – kaurikarbid
  
• Okeaanias – nöörile lükitud karbikettakesed
  
• Uus-Gineal, Melaneesias – kuldikihvad, koerahambad jne.
  

Vahetuskaupadest tunnustasid (eelistasid) müüjad kindlaid pante, need käibisidki RAHANA.
Raha kasutuselevõtt:

• aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks
  
• võideti aega tarbimiseks mõeldud hüviste loomiseks
  
• raha valmistati üks kord → tarbiti mitmeid kordi , pikema aja jooksul
  
• müümise ja ostmise protsessi lahkuviimine (mitte samaaegne tegevus, ajaliselt lahku) → ratsionaalsemad ostud, müügid.
  
• võimaldas kollektiivtöölt ja ühisomandilt üle minna individuaalsele ja spetsialiseeritud tööle ja eraomandile
  
• tänu rahale sai võimalikuks klassiühiskonna tekkimine
  
• laenusuhete areng
  

Hüvise ja raha erinev käitumine vahetusprotsessis.
TOOTMISPROTSESS
↓
VAHETUS TURUL
RARAHArrrrrrr
HÜVIS
↓
TARBIMINE
RAHA → vahetusväärtus
HÜVIS → tarbimisväärtus
RAHA FUNKTSIOONID
Raha funktsioonid – ühiskondlikud ülesanded, mille täitmist rahalt oodatakse → milleks raha leiutati .

• vahetuse tööriist (aitab turul olevatel hüvistel vahetada omanikku )
  

• rikkuse säilitamine – rikkuse (hüviste) omandamise võimalused
  
• arvestusühiku funktsioon
  
• ümberjaotusfunktsioon (emiteerimiskulud, kaupade kallinemine)*
  

RAHA KVALITEET
Kvaliteetne raha – raha, mis suudab kõige paremini realiseerida oma ideed (olemust).
Turu arenguga → muutuvad nõuded raha kvaliteedile.
Raha kvaliteet sõltub:

• raha tagatistest
  
• raha hulgast ringluses
  
• raha tunnustatusest
  
• raha vastavusest turu arengutasemele
  
• raha vastavusest rahaomanike vajadustele
  

NB ! Rahapoliitika esmane ülesanne:
tagada raha stabiilne kvaliteet.
Raha kvaliteedi näitajad:

• hea jaotatavus
  
• ehtsus
  
• hea kontrollitavus
  
• hea säilivus (kulumiskindlus)
  
• sobiv kaal, mõõtmed
  
• hõlbus äratuntavus
  
• väikesed emiteerimiskulud
  
• hea liikumisvõime (raha liigub rahakanalites lahus omanikest, kaup liigub lahus ostjatest-müüjatest)
  
• vahetusväärtuse stabiilsus – inflatsioonikindlus ja vahetuskursi stabiilsus
  

RAHARINGLUS
Raha põhiülesanne: vahendada omanikuvahetust hüvise teekonnal algpunktist lõpuni.
Kaup ↔ Raha (liiguvad teineteisele vastassuunas )
Raha liigid:

• sularaha
  
• arveldusraha
  
• väärtpaberid
  
• tsekid, vekslid , pangakaardid
  

Raharinglus – raha loomuliku eksisteerimise vorm.
Raha definitsioon
•Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav ja korduvkasutatav üldtunnustatud instrument ;
•Raha on objekt, mis on vahetuses üldiselt aksepteeritav või mida kasutatakse väärtusstandardina
•(David Hume: Raha on õli, millega kaubanduse rattaid määritakse)
•(Raha on turul kauba teener )
LIKVIIDSUS
Vara likviidsus sõltub sellest:
–kui kergesti seda saab osta või müüa;
–millised on ostmise või müümise tehingukulud,
–milline on vara hinna stabiilsus ja selle ennustatavus.
Raha likviidsus: vahetatavus
a)      sularaha – kõige likviidsem vara;
b)      krediitkaart ;
c)      jooksev konto ;
d)      tähtajaline pangakonto (hoius);
e)      lühiajalised riigikassa võlakirjad;
f)      pikaajalised valitsuse võlakirjad;
g)      aktsiad ;
h) materiaalne põhivara, vallas- ja kinnisvara
Raha emission
(väljalaskmine,loomine)
•Sularaha- emiteerib riik, valitseja, keskpank
•Hoiuseid, arveldusraha, aktsiaid (väärtpabereid) võivad emiteerida (luua) ka pangad , kompaniid
Emissiooni tingimused
•Emiteerija tagatis , tagamiskohustus, lunastuskohustus;
•Väärtpabereid tagavad ettevõtted ( väärtpaber- omandi- või võlatunnistus) oma varaga
•Kui raha valmistamise kulud on väiksemad kui nominaalhind, siis tekib täiendav emissioonitulu
PANGANDUSE ARENG
PANGANDUSE AJALUGU
Raha kasutuselevõtt → tekivad pangad kui rahaasutused.
Pankade tekkimise eeldused:

• inimeste säästutegevus
  
• säästude säilitamise ebapiisav turvalisus
  
• säästude parem kasutamine
  

Pankade eelkäijad tekkisid muinasaegadel, tuhandeid aastaid tagasi.
Rooma , Babüloni, Hiina ja Egiptuse tsivilisatsioonid tundsid juba pankasid , kui:

• hoiuste võtjad
  
• laenude andjad
  
• raha vermijad
  
• raha vahetajad
  

Pankade baasteenused nii iidsetel aegadel kui tänapäeval:

• klientide rahafondide turvalisuse tagamine
  
• klientide laenuvajaduste rahuldamine
  

Pangad ainult rikastele, vaestel polnud panka asja.
Esipangad → templid ja pühakojad:

• pakkusid garantiisid säästudele
  
• ümbritsetud paksude müüridega, mis kaitsesid vaenlaste rünnakute eest
  
• pühapaikadega seotud uskumus , et nende rüvetajaid karistab jumala viha
  
• preestrid ja mungad jutlustasid aususest ja õiglusest, mistõttu nende endi aususesse usuti
  
• usutegelaste seas oli levinud kirjaoskus, mis võimaldas raha hoiustamisega tekkivaid võla/omandisuhteid fikseerida
  

Raha hoiustamine → pankuritel raha, mida välja laenata pantide ja võlakohustuste vastu.
Rahasüsteemi tekkimine, turgude areng ja integratsioon → pankadel rahavahetuse kohustus.
Tänapäeva pangad hakkasid tekkima 14. ja 15. saj. Itaalia kaubalinnades ( Veneetsia , Genua).
Pank – itaalia k. banko ehk banka – rahavahetaja laud, tool või rahalaekas, kus vahetusraha hoiti.
Ziiropank – 16. ja 17. saj. Itaalia, Madalmaade ja Saksamaa kaubanduskeskustes, tegid ka sularahata ülekandeid. Ziiropangale loovutati väärismetalli või väärismetallraha, mille väärtuse ulatuses hoiustaja sai makseid teostada, väärismetall oli ziiropanga varakambris aga selle omanikud vaheldusid vastavalt maksete tegemisele või maksetest raha saamisele.
Emissioonipank – andis ringlusesse pangatähti, kohustusega need väärismetallraha vastu lunastada.
Esimene emissioonipank 1656.a. Stockholmis .
Kaasajal on sularaha emissiooniõigus ainult keskpangal.
I revolutsiooniline pööre panganduses → pangabisness muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhiliseks sissetulekuallikaks.
II revolutsiooniline pööre panganduses → pangad hakkasid ise raha emiteerima.
Kaasaja pank:

• raha koondav
  
• raha säilitav
  
• laenu andev
  
• laenu võttev
  
• klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav
  
• raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus
  

Omandivormi järgi jagunevad pangad:

• erapangad
  
• riiklikud pangad
  
• segaomandiga pangad
  

Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad:

• suurpangad
  
• keskmised pangad
  
• väikepangad
  

Muud krediidiasutused
Krediidiasutus on ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laene

• laenu-hoiuühistud
  
• krediidiühingud
  
• finantseerimisfirmad
  
• faktooringfirmad
  
• krediidigaranteerimisfondid
  
• rahaturu fondid
  
• liisingettevõtted
  
• investeerimisfondid
  
• kindlustusfondid
  
• laenukontorid
  
• pandimajad
  

Muud krediidiasutused vajalikud turu seisukohalt:

• pakuvad konkurentsi pankadele, vähendades nende monopolieeliseid finantsteenuste turul; aitavad tõsta finantsteenuste kvaliteeti ja alandada hindasid
  

• täidavad neid nišše, mida üha suuremaks kasvavad pangad ja pangapankrotid pangateenuste turule jätavad väikeklientide teenindamisel
  

Pankade integratsioon:

• algpõhjuseks turgude integratsioon
  
• rahaomanike mobiilsuse tõus
  
• kaasaegsed arveldusmeetodid
  
• uued pangateenused
  
• suured riskid , mis sunnivad pankasid koopereeruma, et paremini toime tulla
  

Pankade ülesanded:

• üldriiklikud ülesanded (rahapoliitika)
  
• klientide tellimused ja soovid ( finantsteenused )
  
• omanike taotlused ja ootused ( kasumid )
  

RAHAPOLIITIKA
Raha kasutuse teatud tasemest alates muutus vajalikuks raharingluse suurem korrastatus, et tagada raha võime oma ülesandeid ootuspäraselt täita.
Rahamajanduse korrastatus = rahasüsteem
Iga süsteem vajab valitsemist (juhtimist) →
Rahapoliitika sisuks on rahasüsteemi juhtimine.
Rahapoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast.
Rahaasutuste tegevuskeskkonda mõjutab oluliselt riigi rahapoliitika, mida viib ellu keskpank.
Rahapoliitika eesmärgid:

• majanduse ühtlane kasv,
  
• hindade stabiilsus,
  
• kõrge tööhõive,
  
• maksebilansi tasakaal
  

Rahapoliitikaga sarnased eesmärgid on ka eelarvepoliitikal e. fiskaalpoliitikal.
Rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank raha pakkumist.
Raha pakkumine on kogu ringluses olev raha, mida kasutatakse majandustegevuses.
Rahapoliitika:

leebe rahapoliitika → tulemuseks on raha pakkumise kasv

karm rahapoliitika → püüab raha pakkumise kasvu piirata
Kui rahapoliitika ei suuda rahasüsteemi „head tervist” tagada → rahasüsteemi kriis (hüperinflatsioon) → rahareform (uue usaldusväärsema rahasüsteemi kasutuselevõtt).
Inflatsioon→ raha vahetusväärtuse alanemine hüviste vahetusväärtuste suhtes.
Näit. Eile lammas turul 10 münti, täna 12 münti, s.t raha ostujõud on 20% vähenenud.
Tarbijahinnaindeksi muutumine on inflatsiooni peamine indikaator.
Rahasüsteemide vajalikkus ja liigid
Rahasüsteemi vajadus tekkis, sest:
1.raha areng edestas turu arengut

• turu maht nõudis odavama raha kasutuselevõttu, aga turg ei olnud stabiilne
  
• rahale pidi andma lisagarantiisid, et oleks aktsepteeritav raha
  

2.emissioonitulude jagamise ja omandamise üle otsustamine
- kellel õigus raha emiteerida, kellel emissioonitulu
Iga turul aktsepteeritav raha on rahasüsteem.
Rahvusvahelised rahasüsteemid
Rahvusvaheline rahasüsteem s.o. reeglid, tavad, vahendid, abinõud ja organisatsioonid rahvusvaheliste rahavoogude juhtimiseks .
Rahvusvahelise rahasüsteemi arenguetapid :

• kullastandard, mis lõppes I Maailmasõja algusega 1914.a. (algas umbes 1870), sõjakulutused→katteta raha, inflatsioon
  
• 1914-1944 prooviti taastada kullastandardit ja katsetati ujuva vahetuskursisüsteemiga
  
• fikseeritud vahetuskursi e. Bretton Woodsi ajajärk 1945-1973.a.
  
• 1973.a.-st nn. kaasaegne hübriidsüsteem, katsetatakse ujuva kursi süsteemi, reguleeritud ujumist kui ka fikseeritud vahetuskurssi
  

Valuutakurss – hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teises valuutas maksma.
Fikseeritud kurss – rahasüsteem, milles keskpank on sidunud riigi raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega (1 DEM=8 EEK, 1EURO=15,6466 EEK)
Vabalt ujuv valuutakurss – rahasüsteem, milles keskpank ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse; raha hind, mis kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras.
Reguleeritult ujuv valuutakurss – rahasüsteem, milles keskpank sekkub valuutaturgudel kursikõikumiste vähendamiseks.
KESKPANK
Keskpank on riigi rahasüsteemi korraldav riiklik finantsasutus, kelle ülesandeks on:

Rahapoliitika teostamine (rahasüsteemis stabiilsuse tagamine)

Raha emiteerimine ,

Rahatähtede trükkimine (Inglise ja Prantsuse keskpank, mitte Eestis).

Riigi valuutareservide hoidmine ja paigutamine .

Pangajärelvalve teostamine ehk pangasüsteemi stabiilsuse tagamine (mitte enam Eestis kuna finantsjärelvalve on nüüdsest iseseisev asutus)

Maksebilansi koostamine

Makromajanduslike analüüside ja prognooside tegemine

Tegutseb valitsuse agendina võlakirjade emiteerimisel ja hoiab valitsuse vabu vahendeid (mitte Eestis)

“Lender of last resort” – pankadele laenu andmine kriisiolukorras (mitte Eestis)
Rahapoliitika
Rahapoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast.
Rahapoliitika teostamine on enamikus riikides tehtud ülesandeks täitevvõimust ( valitsusest ) sõltumatule keskpangale
•Keskpank on täitevvõimust sõltumatu põhiseaduslik institutsioon
Raha- ja kursipoliitikaga seotud funktsioonid
•Eestis sätestab fikseeritud kursi nõude seadus Eesti krooni tagamise kohta.
•Rahalise stabiilsuse tagamine on rahapoliitika üldtunnustatud eesmärk.
•Rahalise stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust, mis sisuliselt näitab ka raha ostujõu säilimist.
Hinnatase pole otseselt kontrollitav
Keskpangal tuleb enamasti keskenduda mõne niisuguse näitaja mõjutamisele, mis asub keskpanga otseses mõjuväljas oleva raha- ja valuutaturu ning rahapoliitika lõppeesmärgi vahel.
Vaheorientiiridena kasutatakse selliseid näitajaid, nagu rahamass , laenumaht, intressitase ja vahetuskurss.
Vahetuskursi juhtimine
Vahetuskursi rolli on riigid oma rahapoliitika kujundamisel käsitlenud mitmeti.
Ühed on seda pidanud täielikult vabaturu nähtuseks, mille väärtuse kujundamise peab jätma turu meelevalda.
Teistes riikides on vähemalt teatud ajajärkudel vahetuskursi riiklikku reguleerimist peetud majanduse konkurentsivõime parandamise vahendiks .
Seotud vahetuskurss
Üks suhteliselt sagedasti kasutatavaid lähenemisi on rahvusvaluuta vahetuskursi sidumine mõne stabiilse valuutaga. Nii looodetakse saavutada oma valuuta ostujõu säilimine ja kodumaise hinnataseme stabiilsus
Sõltuv väikeriik
Tänapäeva piirideta finantsurgude ja kiiresti kasvava väliskaubandusliku läbikäimise tingimustes ei ole üksikul väikeriigil võimalik oma hinnataset ning selle muutusi ülejäänud maailma ja eelkõige oma väliskaubanduspartnerite hindadest suvakohaselt isoleerida.
Keskpanga reguleerimisvõimalus
Keskpank püüab soovitud vahetuskursi taset või selle kõikumisvahemikku hoida ennekõike lühiajaliste intresside suunamise abil.
Nii toimib vahetuskurssi jälgiv keskpank juhul, kui ei ole tegemist valuutakomiteega
Valuutakomitee süsteem
Valuutakomitee süsteemi rakendamine on vahetuskursi stabiilsust taotleva rahapoliitika erijuhtum.
Valuutakomitee süsteem erineb tavapärasest seotud vahetuskursiga rahapoliitikast selles, et keskpank annab kindlaksmääratud vahetuskursile eelkõige sularaha, kuid tihti ka kogu baasraha (s.o. valuutakomitee, keskpanga kõigi kohustuste) suhtes otsese garantii .
Kohustuslik reservi suurus
Eestis ei ole valuutakomitee keskpangast institutsionaalselt eraldatud, seetõttu peavad meil välisvaluutareservidega kaetud olema nii baasraha kui ka kõik muud Eesti Panga kohustused ja antud garantiid.
Valuutakomitee süsteemide kolm ühisjoont:
1) ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss;
2) valuutakomitee kohustused (sularaha ja hoiused ) on täielikult kaetud intressikandvate ja kõrgekvaliteediliste välisvaluutareservidega;
3) valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev- kui kapitalikontotehingutes.
Valuutakomitee sobib eriti hästi
1) väikesed avatud majandusega riigid, kus keskpanganduse kogemust ühel või teisel põhjusel napib, ning finantsturgude areng on algjärgus;
2) riigid, kes soovivad kuuluda mingi laiema kaubandus- või valuutapiirkonna koosseisu;
3) riigid, kes soovivad tugevdada oma vahetuskursi juhtimisel põhineva inflatsioonitõrjepoliitika usutavust
Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab:
• Eesti raha käibelelaskmise ainuõigus on Eesti Pangal.(§111)

• Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest.
  

• Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule.(§112)
• Eesti Pangaseadus on üks neist seitsmeteistkümnest eraldi loetletud seadusest, mida saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega.(§104)
Eesti Panga missioon
•kindlustada nii siseriiklikku kui rahvusvahelist usaldust Eesti raha ja rahasüsteemi stabiilsuse ning terviklikkuse vastu.
EP ülesanne on raha- ja pangasüsteemi pikaajalise stabiilsuse – ja seeläbi majanduse pikaajalise stabiilse arengu tagamine.
Stabiilne panganduskeskkond
•Pangasüsteemi stabiilsuse tagamisel on oluline:
1) stabiilne majanduskeskkond ;
2) adekvaatne normatiivne (seadused jms) baas;
3) piisav järelevalve (finantsinspektsiooni töhusus).
Eesti Panga peaeesmärgid
1) Eesti krooni väärtuse säilitamine ja täisväärtuslikkuse kindlustamine raha funktsioonide täitmisel;
2) Eesti pangandussüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse edendamine;
3) Eesti finantssüsteeemi, eelkõige makse- ja arveldussüsteemide efektiivsuse ja arengu toetamine ;
4) ühiskonna sularahanõudluse rahuldamine
Eesti Panga strateegilise arengukava kohaselt
•võtta suurema tähelepanu alla finantsvahendajad, kes ei ole pangad;
•arendada finantsasutuste ühtset järelevalvesüsteemi (finantsinspektsioon);
•olla valmis rahvusvahelistest tavadest rangemate usaldatavusnormatiivide ja muude regulatsioonide kehtestamiseks vastavalt üleminekumajanduse suurematele makro- ja mikroriskidele.
Pangajärelvalve prioriteetid
•tururiskide suurem arvestamine usaldatavusnormatiivides,
• krediidiasutuste operatsiooniriskide juhitavuse tagamine,
• enesekontrolli ja heade pangandustavade järgimise ning
•tegevuse ja võetud riskide läbipaistvuse tähtsustamine panganduse stabiilsuse kindlustamisel.
Panganduse järelevalve esmane ülesanne → pangasüsteemi stabiilsuse jälgimine.
See ei ole päriselt seesama, mis iga üksiku panga stabiilsuse tagamine.
Pangakriiside korral on Eesti Panga eesmärk vältida nende ülekasvamist süsteemseks kriisiks.
Kriiside lahendused peavad olema ühiskonnale tervikuna võimalikult odavad, tagama avalikkuse usalduse säilimise finantssüsteemi ja Eesti krooni vastu ning mitte soodustama moraalse riski teket.
Süsteemiriski leevendamiseks
1. Makromajandusliku stabiilsuse tagamine (varade väärtuse järskude tõusude-languste vältimine), s.t. keskkond.
2. Pangakorraldajatele ja pangajärelevalvele võib anda volitused , mis võimaldaksid luua piisava kindlustusvõrgu, vältimaks hoiustajate kahjumeid seoses panga varade ebasoodsalt kiire müümisega ja hoiustaja pöördumist sularaha poole – s.t. tagajärgede leevendamine.
3. Pangakrahhide põhjuste vältimine riskihaldusmeetmete rakendamisega.
Makse- ja arveldussüsteemidega seotud keskpanga funktsioonid
makse- ja arveldussüsteemidega seotud funktsioonid on viimastel aastatel kõikide keskpankade tegevuses tähtsustunud.
Eesti Panga eestvedamisel on selles valdkonnas käivitunud reaalaja -suurarveldussüsteemi (RTGS) projekt.
Sularaharinglusega seotud keskpanga funktsioonid
Sularaharingluse korraldamisega tegelevad peaaegu kõik keskpangad.
Harvadest eranditest võiks nimetada näiteks Hongkongi keskpanka. Tänapäeva maksekeskkonnas tähtsustuvad üha enaam elektroonsed maksevahendid. See valdkond peaks sularaharingluse kõrval edaspidi ka keskpanganduses tunduvalt tähtsustuma.
Keskpankade poolt valitsustele osutatavad teenused
Hulk keskpankasid osutab valitsusele agenditeenuseid, haldab riigikassa kontosid , korraldab riigi võlainstrumentide esmalevitamist.
Nüüdisaegne keskpangandusteooria tunnistab , et sellest võib sugeneda probleeme keskpanga esmaste funktsioonide – rahapoliitiliste funktsioonide täitmisel.
Meie rahasüsteemi ülesehituse eripäradest tulenevalt täidab Eesti keskpank praegusajal seda tüüpi funktsioone vaid äärmiselt piiratud ulatuses.
Muud keskpanga funktsioonid

• statistiliste andmete kogumine,
  
• suhtlemine mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonidega jms.
  

Nende funktsioonide kajastusi leiab muuhulgas Eesti Panga regulaarsetest statistika publikatsioonidest ja EP internetileheküljelt
Rahapoliitika instrumendid
• avaturuoperatsioonid (open market operations);
•laenu ja hoiuse püsivõimalused (standing facilities );
•pankade kohustuslikud reservid keskpangas (required reserves).
Valuutakomitee süsteemi järgiv Eesti Pank
•kasutab oma rahapoliitika teostamise peamise vahendina otsest osalemist valuutaturul.
Traditsiooniliste avaturuoperatsioonide tulemuslikkust piirab meil rakendatav valuutakomiteele tuginev rahasüsteem. Samas ei tähenda see, et osalemine valuutaturul oleks Eesti Panga jaoks ainus võimalus ning et muude keskpanga instrumentide kasutamine oleks täielikult välistatud.
Kohustusliku reservi nõue
Reservinõuet kasutab Eesti Pank eelkõige maksesüsteemi riskide vähendamise ning rahaturu intresside stabiliseerimise eesmärgil.
Rahamassi juurdekasvu piiramine, milles maailma keskpangandus kunagi nägi kohustuslike reservide rahapoliitilist põhiülesannet, pole tänapäeva praktikas kuigi levinud: see meetod on liiga kohmakas ja suhteliselt vähe tõhus
Keskpanga rahapoliitika eesmärgid ja instrumendid,
mida keskpank saab kasutada.
Rasvases kirjas toodu puudutab Eesti Panka.
PIKAAJALINE EESMÄRK
VAHE-EESMÄRK
RAHAPOLIITIKA INSTRUMENDID
1. RAHA VÄÄRTUSE KINDLUSTAM. EHK INFLATSIOONI OHJELDAMINE
2.MAJANDUSKASVU TOETAMINE
1. RAHAMASSI JUHTIMINE
2.VALUUTAKURSI JUHTIMINE
1. AVATURU OPERATSIOONID

• VALUUTATURUL
  
• VÕLAKIRJATURUL
  

2. PÜSIVÕIMALUSED

• LARENU JA HOIUSE PÜSIVÕIMALUS
  
• VALUUTA OSTU-MÜÜGI PÜSIVÕIMALUS
  
• VÄÄRTPABERITE OSTU-MÜÜGI PÜSIVÕIMALUS
  

3. KOHUSTUSLIK RESERV
4. TURGUDE PSÜHHOLOOGILINE MÕJUTAMINE
PANGA JUHTIMINE
Panga rajamine on raskem kui tema röövimine.
Pank ei saa kunagi valmis → pidevalt arenev
Panga loomiseks on vaja:

• vaba kapitali olemasolu, et oleks tagatud miinimumkapitali nõue
  
• antud piirkonnas on olemas rahuldamata nõudlus pangateenuste järele ( arveldused , krediidiressursid)
  
• uued teenused, mida veel ei ole osutatud
  
• uue panga teenused odavamad konkurentide hindadest
  
• parem äriidee kui tegutsejatel samas piirkonnas
  
• soodne asukoht
  
• vajalike oskustega personal
  
• hea riskitaluvus
  

RISK:

• valeotsuse tegemise oht
  
• planeeritud tulemuse mittesaavutamise oht
  
• ebasoodsa sündmuse esinemise võimalus
  
• prognoos võib olla vale
  

RISKID PANGANDUSES

• likviidsusrisk
  
• krediidirisk
  
• intressimäära risk
  
• valuutarisk e. kursirisk
  
• tururisk
  
• kasumirisk
  
• tehingurisk
  
• teenuste müügi risk
  
• inflatsioonirisk
  
• poliitiline risk
  
• kuruitegevusest tulenevad riskid
  
• muud riskid
  

PANGANDUSE POSITIIVSED EFEKTID

• vähendab laenu andmise riski
  
• muudab laenud likviidsemaks
  
• vähendab laenu andjate ja –võtjate informatsiooni- ja tehingukulusid
  
• muudab hõlpsaks üksikisikute, ettevõtete ja riigi vahelised arveldused
  
• suur osa maksetest võimalik teha sularaha kasutamata→ odavam, kiirem
  
• riigi maksude kogumine ja laekumine kiirem
  
• pangad vahendavad kapitali liikumist
  

PANKADE RISKIDE JUHTIMINE
Seadusandlus
Regulatsioon Järelvalve Sanktsioonid
RIIK
Hea Riik tagab
pangandustava pankadevahelise
konkurentsi
KLIENDID
Vajavad Haritud klient Risk
finantsteenuseid on tundlikum Tolerance
pangainfo suhtes
PANGATEENUSED
Finantsteenused Pankadevahelised Nõuanded
klientidele tehingud
PANGATEENUSED
HOIUSTAMINE LAENAMINE
ARVELDUSED MUUD TEENUSED
HOIUSTAMINE
Nõudmiseni hoius: kontol oleva summa piires ülekanded, sularaha väljavõtmine.
Tähtajaline hoius: pikemaajaliseks rahasummade hoiustamiseks, kehtestatud summa miinimumpiir, täiendavaid sissemakseid teha ei saa. Intress kõrgem, sõltub tähtajast, ennetähtaegse lõpet. korral kõrgemat intressi ei maksta.
Tähtajaline säästuhoius: pikemaajaliseks raha hoiustamiseks ja kogumiseks, tähtaeg 6-24 kuud, saab teha täiendavaid sissemakseid, kehtestatud miinimumpiir, ennetähtaegsel lõpetamisel kõrgemat intressi ei maksta.
Kasutushoius: pank kannab igakuiselt hoiustaja või tema poolt näidatud isiku kontole hoiuse ja sellelt teenitud intressid kokkulepitud ulatuses, tähtaeg 6-24 kuud. Sobib rahakasutuse reguleerimiseks.
Muud sihtotstarbelised hoiused: puhkehoius, pulmahoius, elamuehitushoius jne.→ ahvatlevad inimesi säästma, pangas hoiustama ja samast pangast laenama.
LAENAMINE
Laenud jaotatakse peamiselt:

Tagatise järgi- hüpoteegiga tagatud laenud, käenduse ja garantiiga tagatud laenud.

Kasutusala järgi - tarbijakrediit, käibekapitali krediit (ettevõtete käibevarade finantseerimiseks), arvelduskrediit (ajutiste käibekapitali vajaduste finantseerimiseks), investeerimislaen, krediit väärtpaberioperatsioonideks, eksport ja importkrediit (akreditiivi, või faktooringu vormis), teatud vara soetamiseks ( liising -kinnisvara, auto, arvutid , mööbel), krediitkaardid (Eurocard/ Mastercard , VISA , American Express , Cirrus Maestro ) maksmiseks kaubandustehingute korral.
Eestis ei tohi kommertspangad intresssita laene anda ja laenud peavad olema tagatud kas kinnispandiga (hüpoteek) või vallaspandiga (käsipant, registerpant ). Enamus pangalaene on pikaajalised (Eestis 90% laenudest) ja hoiused on lühiajalised. Viimasega kaasneb likviidusriski oht ehk tõenäosus sattuda makseraskustesse.
Krediidi ratsioneerimine – Väljaantava laenumahu piiramine. Esineb tavaliselt siis kui intressimäärad tõusevad ja sellega võiks kaasneda paljude riskiprojektide finantseerimine. Pank selleks, et oma laenuportfelli riski mitte liialt tõsta jätab teatud osa laenunõudlusest rahuldamata, kes oleksid nõus antud intressimääraga laenu võtma.
ARVELDUSED
Arveldused – toimuvad jooksvatel kontodel nii Eesti kroonides kui ka välisvaluutas. Üks klassikalise kommertspanga teenuseid.
Arvelduse sooritamise koha järgi jagatakse: Pangasisesed, siseriiklikud ja välisarveldused.
Vormiliselt jagunevad arveldused sularahaliseteks ja sularahatuteks arveldusteks. 99,5% arveldustest on Eestis sularahatud arveldused, kus maksed teostatakse mittesularahalises vormis. Raha liigub sularatu arvelduse puhul ühelt kontolt teisele (nii pangasiseselt kui ka pangaväliselt). Klient saab ise valida millist arveldusvormi ta soovib- kumb on talle mugavam, kiirem ja turvalisem.
Jaekaubandus toimib sularalise arvelduse teel ja hulgikaubanduses teostatakse makseid sularahatute arvelduste teel.
Sularaha kätkeb võltsimise ja ärakadumise oht ja sularahatu arveldus kätkeb ohtu et pank ei ole võimeline raha üle kandma.
Arvelduste vormi valikule avaldab mõju:

arveldussumma suurus ehk mida suurem summa seda rohkem soovitakse täiendavaid garantiisid arvelduste teostamiseks,

krediidilepingu olemasolu-nõue, et tuleb arveldada läbi konkreetse panga,

lepinguosaliste teineteise tundmise tase (vastastikune usaldusväärsus-kui ei usaldata siis kasutatakse akreditiive),
Stabiilsetes raha ja pangandussüsteemides ja väikse varimajanduse osakaaluga riikides on sularahalised arveldused kaduvväikse osakaaluga. Selleks, et vähendada sularalisi arveldusi on kasutusele võetud ka maksekaardid , millega saab maksta väikeste ostude eest tasudes sisuliselt arverahaga.

Peamised sularahatu arvelduse vormid:

Akreditiiv- Kasutatakse rahvusvahelistes arveldustes, kui müüja ei tunne ostjat. Tegemist on ostja panga poolt võetud kohustusega maksta müüjale ettenähtud summa eeldusel , et müüja on õigeaegselt saatnud kauba saatmist kinnitavad dokumendid (makse dokumentide vastu), mis vastavad akreditiivi tingimustele. Kui dokumendid on vastavalt ostu-müügi lepingule kohal, siis maksab Ostja pank Müüjale ja annab kaubadokumendid Ostjale. Ostja pank võtab endale kohustuse maksta müüjale. See eeldab Ostja ja Müüja panga eelnevat kokkulepet. Ostja pank annab tehingu toimumisele omapoolse garantii. Akreditiivi avab tavaliselt importija eksportija kasuks (miinuseks on kulukus, kasutatakse siis kui üksteist täielikult ei teata ja usaldata).

Maksekorraldus- on isiku korraldus teda teenindavale pangale teatud summa ülekandmiseks teise isiku kontole. Maksekorraldus kehtib 10 päeva. 3 eksemplari 1 jääb maksjale, 2 lähevad saaja panka , millest üks jääb pangale ja teine antakse kliendile. Ülekanne peab toimuma 48 tunni jooksul. Kasutatakse ka püsikorralduslepinguid (näiteks laenu osamaksed) määratud suurusega maksete puhul millega võetakse raha automaatselt kliendi kontolt maha. Kasutatakse ka otsekorralduslepinguid (üüri, elektri ja telefoniarvete eest). Paberil maksekorraldusi eelistatakse suuremate tehingute puhul, kuid nende osatähtus sularahata maksetest on väike (umbes 3%).

Tsekid- Konto omanik kirjutab maksmisel välja tseki , mille alusel tseki saaja saab pangast raha (tseki kirjutaja pangast).Kehtivad 10 päeva. Nende osatähtusu sularahata arveldustes on suhteliselt väike.

pangatsekk kirjutatakse välja panga poolt. Pank annab tsekiraamatu, mille arvelt maksate.

reisitsekid- reisile minev inimene saab seda omast pangast- American Express, Thomas Cooke, Eurocheques. Kirjutatakse välja pangas kontol olevate vahendite arvelt. Kui ära kaob siis tuleb sellest koheselt pangale teatada .

Pangakaardid (mitte ainult kui maksevahend , vaid ka kui sularaha võtmise vahend pangast).
Eestis kasutatakse 80% kaarte sularaha väljavõtmiseks ja 20% makseteks.
Soodustamaks sularaha ehk reaalse raha hoidmist pangas, mida pank saab kasutada omades huvides. Sularahaautomaatidest on võimalik võtta igal ajal sularaha, kui selleks vajadus tekkib . Pakutakse rahvusvahelisi kui ka siseturule mõeldud kaarte.
Suurem osa (tehingute arvult) sularahata maksetest teostatakse kas interneti teel, telepanga kaudu või otsekorraldustena (maksekorraldused) või kaardimaksetena.
Pangakaarte on kahesuguseid:

Automaatkaardid- sularaha võtmiseks sularahaautomaatidest ja saldo kontrollimiseks.

Maksekaart- saab tasuda kauplustes, teeninduspunktides, sularahata arveldusteks.
Maksekaardid jagunevad:

deebetkaart - tasuda saab kliendi kontol oleva rahaga . N: Statoilis kasutatavad magnetkaardid on ka deebetkaardid, tasuda saab ettemakse ulatuses.

Krediitkaart- Kliendile võimaldatakse panga poolt krediiti, mis on sisuliselt protsendita laen , kuna kliendilt nõutakse raha hiljem (arvatakse tema kontolt maha).
Eestis on võimalik taotleda nelja rahvusvahelist krediitkaarti- VISA, Eurocard/Mastercard, American Express, Cirrus Maestro. 2 esimese turuosa maailmas on 90%.
4. Valuutatehingud - sularahavaluuta vahetamine ja arvevaluuta vahetamine. Forward tehingud ja optsioonid.
5. Liising- (spetsiaalne laenutoode). Liising on vara finantseerimise skeem. Vormilt pikaajaline vara rent või väljaostmine (järelmaks) liisingettevõtte käest. Tasutakse võrdseid osamakseid liisingettevõttele-annuiteetmakseid. Kasutakse autode, seadmete, kinnisvara ja signalisatsiooniseadmete soetamise finantseerimiseks. Tagatiseks jääb liisitav objekt.
Kasutusrendi (operating lease ) puhul jääb omandiõigus liisingfirmale, mis on panga tütarfirma reeglina ja klient maksab rendimakseid. Amortisatsiooniarvestust peab liisingettevõte. Käibemaksu rendimaksetelt saab klient tagasi. Rendimaksed vähendavad maksustatavat kasumit
Kapitalirendi (financial lease) puhul toimub annuiteetmaksetega vara väljaostmine liisingettevõttelt. Koos viimase maksega läheb üle ka omandiõigus. Vara läheb kliendi bilanssi ja ta saab arvestada amortisatsiooni. See vähendab maksustatavat kasumit. Liisingfirma omandab rentniku huvides vara ja liisib siis selle rentnikule välja kas kapitalirendi või kasutusrendi kujul. Kapitalirent moodustab poole Eesti liisingettevõtete liisingportfellist). Liisitakse nii kinnisvara (hooned, korterid, maa) kui ka vallasvara .
Rentimisega kaasneb vabatahtlik kindlustus renditavale objektile . Teatud ulatuses nõutakse rendilevõtjalt esialgset sissemakset. N : 30 % (sõltub objekti likviidsusest) renditava vara väärtusest, et vähendada rendileandja riski.
6. Faktooring – tehing, millega ostetakse finantsnõudeid (debitoorsed võlgnevused, laenud)
Müüja müüb kauba ja esitab arve ostjale, mille alusel see kohustub tasuma teatud tähtpäevaks. Müüja müüb arve koos saatedokumentidega pangale, kes siis tasub teatud ulatuses (90%) nende arvete summast koheselt müüjale. Ostja tasub seejuures otse pangale, kes võtab laekunud summast maha intressid ja laenu põhisumma ja ülejäänud summa kannab Müüja arvele. Reeglina jääb tehingusse regressiõigus müüja vastu kui ostja ei suuda tasuda arvet õigeaegselt.
7. Inkassoteenuste pakkumine- sularahaveo teenuste pakkumine, varahoidmise ehk seifi teenused
8. Rahvusvahelised arveldused.
Tavaline pangaülekanne on tehniliselt lihtsaim rahvusvaheliste arvelduste viis. Pangaülekanded sobivad kõige paremini olukordades , kus vähemalt üks kaubatehingu osapooltest teist usaldab st., et kättetoimetatud kauba eest saab tasuda arve alusel.
Rahvusvahelise makse üks eripära on see, et makseid sooritatakse paljude eri riikide valuutades ning erinevates riikides asuvate isikute vahel ja seetõttu on kogu tegevusse kaasatud erinevate riikide pangad ja maksesüsteemid.
Rahvusvaheline maksesüsteem on välisvaluutaturgudel toimuvate tehingute ja tavaliste välismaksete teostamiseks vajalike asutuste ühendus.
Kaasaja rahvusvaheliste arvelduste süsteem põhineb suures osas pankadevahelistel korrespondentsuhetel ja vastavate korrespondentpankade võrgule. Korrespondentsuhted tähendavad seda, et rahvusvahelisi makseteenuseid pakkuv pank on avanud arvelduste teostamiseks mõnes teises pangas korrespondentkonto. Välismaksete teostamine toimub korrespondentkontode vahendusel. Korrespondentpangad täidavad välismaksete teostamisel analoogselt siseriiklike maksete süsteemiga kliiringasutuse funktsiooni.
Korrespondentkontol olevad summad noteeritakse selle riigi kohalikus valuutas või Euroopa ühtse rahasüsteemi (EMU) liikmesriikides EURO-s, et vältida liigseid erinevate valuutade vahelisi konverteerimisi.
Kuna välismakse sooritamisest võivad osa võtta mitmed pangad, on sellise operatsiooni teostamine pikaajalisem protsess kui näiteks siseriiklikud maksed. Välismakseid käsitlevatel korrespondentpankadel puuduvad ühtsed protseduurid, siis võib üks pank käsitleda makset tunduvalt kauem kui teine ning seepärast ei saa kindlalt väita kui kaua võtab aega välismaksete sooritamine . Mistahes maksete sooritamise kiirust mõjutab ka rahvusvahelise maksekorralduse panka esitamise kellaaeg (enne kella 12:00 pangapäeval või peale 12:00 pangapäeval), saaja panga asukoht ja valuuta milles makse teostatakse.
Pankades kasutatakse välismaksekorraldusi puudutava info edastamiseks põhiliselt S.W.I.F.T. -süsteemi. Analoogiliselt S.W.I.F.T. -süsteemiga kasutatakse siseriiklike arvelduste juures info edastamiseks Eesti Panga netoarveldussüsteemi.
Pangad kasutavad oma teenuste pakkumisel erinavaid jaotuskanaleid:
Lisaks traditsioonilistele otsekanalitel (pangakontorid ja postipank ) kasutatakse jaotuskanalitena (panga teenuse pakkumise viis) ka kaugkanaleid.
Kaugkanalites klient ja klienditeenindaja asuvad erinevates asukohtades – nende kanalite areng vähendab filiaalide tähtsust, mis aitab kokku hoida personali ja halduskulusid.
Telefonipank
Internetipank
Mobiilpangandus (GSM pank, SMS teenus)
Pankade usaldusnormatiivid
Pankadele on kehtestatud suurem järelvalve ja regulatsioon kui on seda teiste ettevõtete puhul.
Kuna pankade finantsvahendusega kaasnevad erinevad riskid, mis võivad ohtu seada klientide deposiidid . Selleks peab olema teatud kahjumi puhver , katmaks võimalikke panga tegevuse kahjusid. Täiendavat kasumit võivad pangad teenida raha juurdevoolu teel, kuid see ei saa kesta lõputult kuna vastasel korral muutuks pank kreeditoride jaoks liialt riskantseks. Ühe panga raskused võivad ahelreaktsioonina üle kanduda kogu pangandussüsteemile, mille tulemusena võivad sattuda raskustesse ka teised hästi tegutsevad pangad.
Pankade puhul on oluline tema usaldusväärsus, kuna tema käekäigust on huvitatud aktsionärid, hoiustajad, laenajad samuti kogu majandus (et ei tekkiks panganduskriise, mis põhjustakshäireid arveldustes, pankrotte, välisinvesteeringute ja rahapakkumise vähenemise, mis halvaks majanduskasvu). Kuna läbi pankade toimib ka rahasüsteem siis panganduskriis halvaks kogu majandust. Läbi pankade toimib ka rahaloomisprotsess (baasrahast tehakse arveraha), siis usaldamatus pangandussüsteemi kui terviku suhtes mõjutaks ululiselt raha pakkumist ja seeläbi majandust (krediidihinnad muutuvad kallimaks, välislaenud lahkuvad pangast jne). Kõrgem intressimäär toob kaasa laenuportfelli halvenemise.
Panga riske peaks seetõttu hindama pidevalt kõik pangaga seotud osapooled, kuid tihtipeale paljud panga tegevust kajastavad dokumendid on salastatud ( laenuportfell , väärtpaberitehingud, panga strateegiad ja plaanid). Seetõtte on panku kohustatud seadusega andma pidevalt aru oma tegevusest pangajärelvalvele, kes kontrollib pankade tegevuse vastavust neile kehtestatud normatiividele ja nõuetele. Samuti raharingluse toimimist on lihtinimesel väga raske kontrollida-puudub informatsioon.
Panganormatiivide eesmärk on tagada panganduse tõrgeteta toimimine. Kontrollida, et pank vastaks miinimum nõuetele, mis kindlustaks pangandustegevuse stabiilsuse.
Kommertspankade usaldusnormatiivid (Krediidiasutuste seaduse põhjal):

Kapitali adekvaatsuse nõue- 10% - see on panga omakapitali suhe riskiga kaalutud aktivatesse. Eesti pangad on hetkel tugevasti ülekapitaliseeritud (kapitali adekvaatsus on 14-15% juures).

Omavahendite minimaalsuse nõue - panga asutamisel peab tema sissemakstud aktsiakapital olema ekvivalentne vähemalt 5 miljonile Eurole vastava summaga .

Riskikonsentratsiooni määr- (tuleneb riskide jaotamise ideest).
Suure riskiga laenuks loetakse laenu, mis ületab 10% krediidiasutuse omavahenditest, milliseid tohib anda ainult vastava pädevusega põhikirjalise organi otsuse alusel.
* Suure riskikonsentratsiooniga klientide võlakohustuste summa suhe panga omakapitali või olla kuni 80 %.
* Krediteerimisel ei ole lubatud anda ühele isikule või seotud osapooltele laenu kokku
summas, mis ületab 25% krediidiasutuse omavahenditest.
3. Investeerimispiirangud:
Krediidiasutuse oluline osalus üheski teises ettevõttes ei või ületada 15% krediidiasutuse omavahenditest. Krediidiasutuse olulised osalused teistes ettevõtetes kokku ei või ületada 60 % krediidiasutuse omavahenditest.

Kohustuslik reservimäär - 13% (sellest 20% võib olla panga kassas ja 50% likviidsetes kõrgekvaliteediga väärtpaberites). Selle eesmärk eelkõige on tagada pankade likviidsus maksevõime.
Teatud määral on normatiividel ka rahapoliitilised kaalutlused- Eriti meie rahasüsteemis (valuutakomitee süsteemis), kus rahapakkumist kujundavad pangad. Normatiivide karmistamine piirab pankade rahapakkumist (adekvaatsus, likviidsus, koh. reserv), mida karmimad on normatiivid seda kallim on panga poolt pakutava raha hind ja väiksem kogus.
Kommerts- ehk äripangad kui krediidiasutused võivad toimida ainult aktsiaseltsidena (aktsiapankadena).
Krediidiasutusel peab tegutsemiseks olema Eesti Panga poolt väljastatud tegevuslitsents.
Tegevuslitsentsiks on vaja panga omanikel paigutada panaga aktsiakapitali 5 miljonit Eurot.
Usaldusnormatiividest kinnipidamist kontrollib Eestis finantsinspektsioon (Eesti Panga alluvuses, kuigi eraldiseisva eelarvega ).
Krediidiasutuse (kommertspanga) juhtorganiks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Krediidiasutuse tegevjuhil peab olema majandusalane või juriidiline kõrgharidus või vähemalt viieaastane rahandusalane töökogemus juhtival ametikohal.
Moratoorium on, vastavalt Krediidiasutuste seadusele makseraskustes oleva kommertspanaga tegevuse osaline peatamine eesmärgiga selgitada välja makseraskuste põhjused ja iseloom ning võtta tarvitusele abinõud olukorra parandamiseks ja klientide huvide kaitsmiseks.
(1) Krediidiasutus on kohustatud lõpetama väljamaksed kõikidele klientidele, kui ta ei suuda ühe tööpäeva jooksul rahuldada kas või ühe kliendi õigustatud nõuet, ja teatama sellest samal päeval Eesti Pangale.
(2) Eesti Pank võib kehtestada krediidiasutusele kas tähtajalise või määramata tähtajaga moratooriumi.
(3) Moratooriumi kestus ei või ületada kuut kuud.
(4) Eesti Pank määrab moratooriumihalduri, kellel on õigus esindada ja juhtida krediidiasutust.
Moratooriumi eesmärk on panga makseraskuste põhjuste väljaselgitamine ja deposiitorite huvide kaitse.
Rahapesu – kriminaalkorras karistatava teo otsese tulemusena saadud varaga tehingute tegemine, mille eesmärgiks on vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine.

Hetkel tegutsevad pangad (9)

Hansapank
EÜP
SAMPO Pank
SBM Pank (Pretoni Pank)
Eesti Krediidipank
Nordea Pank
Tallinna Äripanga AS
Parex Pank
BIG
Eestis on kommertspangandus kõrgelt konsentreerunud 2 suurema panga kätte.
TULETISVÄÄRTPABERID
OPTSIOON – leping, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa kindel arv aktsiaid (väärtpabereid) kokkulepitud hinnaga teatud perioodi jooksul.
FUTUUR - (e. standarditud tähtajatehing), leping, mis
kohustab lepingupooli tulevikus müüma (ostma) mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga (erinevalt forward-tehingust on futuuri tingimused standardiseeritud ja teda saab enne lepingu lõppemist finantsturgudel ostja olemasolu korral maha müüa).
FORWARD - tehing - finantsvara etteost või -müük; tulevikutehing, mis kohustab lepingupooli tulevikus müüma (ostma) mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga (summad ei ole piiratud ja tagatist ei nõuta)
Mulliteooria (bubble theory)
Teooria eeldab, et investorid ei ole ratsionaalsed (ei langetata investeerimisotsuseid ettevõtete kohta käiva info baasil). Teooria sobib turuanomaaliate seletamiseks. Selle teooria alusel ei väljenda väärtpaberite hinnad alati nende tegelikku väärtust. Aegajalt tekkib börsil nn. mull, mis võib lõhkeda. Mullid võivad tekkida siis kui investorid pimesi järgivad nn. turuiidolite käitumist ja nende avaldatud seisukohti. Selle tulemusena kaugenetakse reaalsusest. Mullid on üldiselt lühiajalised turuanomaaliad.
Börsikrahhid on üks nähtus, millede seletamisega efektiivse turu teooria ei saa hakkama, sest viimane kinnitab, et aktsia hinnad peegeldavad alati aktsia tegelikku väärtust. Ilma informatsioonita kiirete hinnaliikumiste seletamisega tuleb toime paremini mulliteooria. Erinevalt efektiivse turu teooriast võtab mulliteooria arvesse ka psühholoogilisi tegureid, mis investorite otsuseid ja käitumist mõjutavad. Tihti võetaks soovitut tegelikkuse pähe ja kiputakse ülehindama teatud informatsiooni – tekkib mull. Aktsiate hinnad tõusevad põhjendamatult üle reaalse väärtuse. Mull võib aga hiljem lõhkeda. Mulliteooria väidab, et turud kalduvad tasakaaluseisundist kas ühele või teisele poole ja finantsturud ise mõjutavad sündmusi, mida oodatakse. Spekulatiivseid mulle põhjendatakse ka nn. viimase rumala ootamise teooria abil ( greater fool theory) – investor on nõus spekuleerima aktsiaga ükskõik milliselt hinnatasemelt, kui on loota , et keegi ostab veel kõrgemalt tasemelt temalt selle aktsia hiljem ära – pole oluline, mis on aktsia põhjendatud hind. Mulli võimendab veelgi finantsvõimendus (odava raha pakkumine) ja eufooria tekkinud kasumitest.
Eesti rahapoliitika perspektiivid
Referendum 14.09.2003. → JAH Euroopa Liiduga ühinemisele.
Võimalus ühineda ka Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga (EMU)
Positiivne mõju eesti majandusarengule → tingimused püsivaks majanduskasvuks ja hinnastabiilsuseks.
Liitumine EMU ja eurosüsteemiga - 2 etappi :

27.06.2004.a. on Eesti ERM2 liige (ERM2 – vahetuskursimehhanismi liige, rahaliidu mittetäieliku liikme staatus) → Eestil viia majandus-, eelarve- ja rahapoliitikat sätestavad seadused vastavusse EL-i õigustikuga. Täita Maastrichti kriteeriumid.

Ühinemine euroalaga, rahaliidu täieõigusliku liikme staatus → EURO
Eestis inflatsioonitempo ja riigieelarve tasakaal kontrolli all.
Eesti majanduse suurim eripära :

• madal sissetulekute tase
  
• kiirem majanduskasv EMU liikmesriikidega võrreldes
  

MAASTRICHTI KRITEERIUMID
Kriteeriumi nimetus
Kriteeriumi põhimõtted
Inflatsioonikriteerium
Liituda sooviva riigi inflatsioon ei tohi ületada kolme madalama
 
inflatsioonitasemega EL riigi keskmist inflatsiooni, millele on lisatud 1,5pp - 2002.a. oli see näitaja 2,9%
Intressikriteerium
Liituda sooviva riigi rahvusvaluutas nomineeritud pikaajalise (10 a.) riikliku võlakirja intressimäär ei tohi ületada kolme madalama inflatsiooni- tasemega liikmesriigi keskmist pikaajalist intressimäära, millele on lisatud 2pp -2002.a. oli see näitaja 6,9%
 
Vahetuskursi kriteerium
Liituda sooviva riigi rahvusvaluuta kurss ei tohi ERM2 perioodi jooksul kõikuda euro suhtes üle +/- 15%. Tavaliselt võetakse
 
liitumislepingus väiksem kõikumismäär.
 
Riigieelarve kriteerium
Liituda sooviva riigi aastane eelarve puudujääk ei tohi ületada 3% selle riigi aastase SKP suhtes.
 
Riigivõla kriteerium
Liituda sooviva riigi valitsussektori võlakoormus ei tohi ületada 60% selle riigi aastase SKP suhtes
 
Maastrichti kriteeriumide täitmine kandidaatriikides
RAHA AJAVÄÄRTUSTEOORIA
Kuna riigi majanduses toimib selline nähtus nagu inflatsioon, siis võime väita, et tänane raha on väärtuslikum kui tulevane raha.
Asjaolus, et olevikust tulevikku vaadates hindab turg tulevikus saadavat rahatähte odavamaks kui kohe saadavat sama rahatähte (nominaalis), väljendubki raha ajaväärtus.
Selleks, et seda n.ö. odavamat raha kompenseerida, peaks:

• raha väljaandja (ehk säästja) küsima raha kasutamise eest tasu ( intressitulu ) ja
  
• raha laenaja (emitent) peab arvestama raha kasutamise eest makstava tasuga (intressikulu).
  

Kapitali (raha) kasutamise eest makstavat tasu ja investeeringult teenitud tulu nimetame kapitaliintressiks ehk kasvikuks.
Lihtsuse mõttes räägime edaspidi ainult intressist. Kui tulu investeeringust laekub ühe maksena, leitakse intress lõppsumma (FV) ja algsumma (PV) vahena.
Summade erinevus (tasu raha kasutada andmise eest) väljendatakse intressina (I).
Intress = Lõppsumma –Algsumma ehk
I = FV – PV, kus
I - intress
FV – raha tulevikuväärtus
PV – raha praegune väärtus.
Et võrrelda erinevaid investeeringuid, kasutatakse ka mõisteid intressimäär ehk tulumäär, mis leitakse intressi ja algsumma suhtena ja väljendatakse protsentides.
Lõppsumma - Algsumma
Intressimäär =  ehk
Algsumma
FV - PV
r = 
PV
Intressimäär = intress / algsumma
Kui 100 kr on paigutatud nii, et aasta pärast saadakse 110 kr, on tulumäär:
Intressimäär = 10/100 = 0,1 ehk 10%
Harilikult väljendataksegi intressi- ja tulumäära protsentides ühe aasta kohta.
Teades intressimäära, on võimalik arvutada kapitali lõppväärtus aasta lõpuks.
Lõppsumma = Algsumma x (1+ intressimäär) ehk
FV = PV (1+r).
Kui panka hoiustatakse aastaks 250 kr intressimääraga 12%, siis koguneb aasta lõpuks
250 x (1+0,12) = 280 kr. Kogunenud intress on
280-250= 30kr.
Juhul aga kui hoiustamine toimub mitme järjestikuse aasta (perioodi) jooksul, siis leitakse intressi eelnevalt kasvanud rahasummalt. Sellist intressiarvutamist nimetatakse liitintressi ehk kumulatiivse intressi leidmiseks.
Liitintress koguneb pikema aja jooksul, kusjuures iga osaperioodi lõpus lisatakse seni kogunenud intress kasvitatavale kapitalile.
Oletame, et raha hoiustati panka kolmeks aastaks sama intressimääraga.
Algsummale 250kr lisandub esimese aasta jooksul intressina 30kr. Kokku pangas aasta lõpuks 280kr.
Järgmisel aastal kasvab 12%-ga juba see summa ning teise aasta lõpuks on pangas
280 x (1+0,12) = 313,60kr, mis on sama kui
250 x (1+0,12) x (1+0,12)
Analoogiliselt jätkates saame, et kolmanda aasta lõpuks on pangas juba
250 x (1+0,12) x (1+0,12) x (1+0,12) = 351,23 kr
Viimasele arvutusele tuginedes saame valemi lõppsumma leidmiseks liitintressiga kasvitamisel
FV = PV x (1+r)t
FV – tuleviku väärtus
PV – tänane väärtus
r – intressimäär
t – perioodide arv
Viimase arvutuse saame nüüd teha märksa lihtsamalt
FV = 250x (1+0,12)³
Sageli on vaja leida intressi- või tulumäär, teades algsumma ja lõppsumma suurust ning ajavahemiku pikkust, milleks kapital oli paigutatud.
FV
r =
 - 1
PV
Pikemate perioodide korral tuleb see leida viimasest valemist mõningast matemaatikat kasutades.
Eeldame, et kaheaastasele tähtajalisele hoiusele paigutati 10 000 kr ning pank lubas perioodi lõpuks hoiustajale üle anda 12 100 kr ning küsime, millist intressimäära lubas pank hoiustajale? Kasutades lõppsumma arvutamiseks intressimäära r, saame
12 100
12 100 = 10 000 (1+r)² ehk 1+r = √ 
10 000
Siit jõuamegi panga poolt pakutud intressimäära arvutuseni, mida kirjeldab viimane valem
r =
– 1 = 0,1 ehk 10%
Raha ajaväärtus on põhjustatud meie eelistustest ning valikutest tänase tarbimise ja säästmise- investeerimise vahel ning ta avaldub selles, et turuosalised hindavad olemasolevaid varasid kõrgemalt kui mingi aja pärast oodatavalt saadavaid varasid.
Teiselt poolt, inimesed on sageli valmis loobuma osast tänasest tarbimisest, kui neil on alust arvata, et see toob enesega kaasa piisava kompensatsiooni tulevaste tarbimisvõimaluste näol.
Paigutades oma vara (kapitali) mingisse projekti, soovib investor selle eest tasu, mis sõltub paigutuse kestusest ning peaks kompenseerima inflatsiooniga seotud raha ostujõu muutuse, teistest projektidest loobumise tõttu saamata jäänud tulu ning riski, mis konkreetse projekti valimisega võeti. Õiglane tasu määr, millega oleksid nõus mõlemad tehingu osapooled, kujuneb turul samuti nagu kaupade hinnad.
Raha ajaväärtust mõõdetakse kapitali hinnaga. Kapitali hind võrdub intressi- või tulumääraga, mida investor võiks teenida paigutades oma kapitali turul teistesse analoogilistesse projektidesse.
Kujutleme investorit, kes paigutab aastaks 10 000 kr projekti, mille tulumäär on 10%. Aasta lõpuks on tal 11 000 kr ja ta on 1 000 kr võrra rikkamaks muutunud. Samal ajal oli ka palju muid analoogilisi suurema tulumääraga võimalusi, mis pakkusid 20%.
Oletades, et ülejäänud investorid paigutasid oma vahendid neisse projektidesse, on neil aasta lõpuks 12 000kr. On selge, et investorid on muutunud absoluutselt rikkamaks.
Meie esimene investor on aga muutunud teiste investoritega võrreldes suhteliselt vaesemaks.
Raha- ja kapitalipaigutusi analüüsides tuleb eristada:

• nõutavat
  
• oodatavat
  
• tegelikku ehk realiseerunud tulumäära.
  

Oodatav tulumäär on enne projekti alustamist antav hinnang (riskiga seotud) tulumäärale, mida projekti ettevõtmisel oleks võimalik teenida.
Nõutav tulumäär võrdub kapitali hinnaga ning oodatav tulumäär peaks olema vähemalt sama suur kui nõutav tulumäär.
Tegelik tulumäär selgub pärast projekti lõppemist.
Kapitali hinda kasutades on võimalik anda hinnang projektist oodatava tulu väärtusele projekti alguses. Kui tegemist on projektiga, mille tulemusel saadakse rahasumma FV, saame leida summa, mida tuleks paigutada analoogilistesse projektidesse turul praegu, et jõuda sama tulemuseni.
Seda summat nimetatakse FV praeguseks väärtuseks ning ta leitakse valemiga
FV
PV = 
(1+r)t
Praeguse väärtuse leidmist nimetatakse diskonteerimiseks.
Näide:
Vaatleme kolmeaastast projekti, mille kapitali hind on 12% ning oodatav kogutulu projekti lõppemisel 180 000 kr.
Sellest projektist saadava tulu praegune väärtus on
FV 180000 180000
PV =  =  =  = 128120,26 kr
(1+r)t ( 1+ 0,12)³ 1,40493
Praeguse väärtuse leidmine pikematele projektidele, mille tulu laekub tulevikus mitme summana, on arvutuslikult keerulisem. Sellisel juhul leitakse iga tulevase rahasumma praegune väärtus ning kogu projekti väärtus on nende praeguste väärtuste summa.
Näide:
Prognoosi kohaselt genereerib projekt, mille kapitali hind on 15%, tulu esimese aasta lõpul 20 000 kr ja teise aasta lõpul 30 000 kr.
PV = 20000/1,15 + 30000 /1,15² = 17391.30 + 22684.31 =
40075,61
Sageli on tulevased rahasummad C ühesugused ja nad laekuvad võrdsete ajavahemike tagant.
Sellist maksete seeriat nimetatakse annuiteediks ning tema praegune väärtus leitakse järgmist valemit kasutades:
PVa = C [ 1/r – 1/r(1+r)N ]
N-tulevaste maksete arv
PVa- annuiteedi nüüdisväärtus
C-annuieetmakse
r-intressimäär
n-perioodide arv
Kuigi nimetus annuiteet viitab üheaastastele perioodidele, võib maksetevahelise perioodi pikkus olla ükskõik milline.
Oluline on, et kõik perioodid oleksid ühepikkused, intressimäär vastaks sellele perioodile ning kõik maksed tuleksid perioodide lõpus nagu eelnenud joonisel. Sellisel juhul saame praeguse väärtuse esimese perioodi alghetkeks.
Näide:
Olgu meil saada 50 000 kr iga järgneva nelja aasta lõpus, kusjuures meil on olemas ka alternatiivne paigutusvõimalus, mis genereeriks tulumäära 15%. Praeguse väärtuse leidmiseks tuleks leida iga summa praegune väärtus eraldi ja need kokku liita → need arvutused teebki viimane valem.
PV = 50000 (1/0,15 – 1/[0,15 (1+0,15)4 ]) =
50000 (6,66667 – 3,81170) = 50000 * 2,855 = 142 750
Täpselt samasuguse tulemuseni jõuaksime, kui 50000 kroonised maksed tuleksid iga järgneva nelja kvartali lõpus ja intressimäär oleks 15% kvartalis .
Lõpmatu kestvusega annuiteeti nimetatakse perpetuiteediks.
Perpetuiteet on lõpmatu kestusega võrdsete ajavahemike tagant maksmisele tulevate võrdsete maksete C seeria . Tema praeguse väärtuse leidmiseks on mugav kasutada valemit
PVp = C/r
Näide:
Oletame, et meile pakutakse tehingut, mille tulemusel hakataks meile (ja meie lapselapselapse... lastele) maksma iga aasta lõpus 10 000 krooni lõpmatult ning me teame, et pikkade ajavahemike puhul on keskmine intressimäär 10% aastas.
Lõpmatu maksete seeria praegune väärtus ehk summa, mis tasub välja käia praegu sellise tulevase maksete seeria saamise õiguse eest on:
PVp = 10000/0,10 = 100 000 kr
Eelpool toodud näidetest tulenevalt ja saadud tulemusi võrreldes diskonteerimata raamatupidamislike summadega võib iseloomustada veel ühte erinevust raamatupidamise ja rahanduse vahel.
Rahanduses väärtusest mõeldes ei saa me enam erinevatel aegadel laekuvaid summasid lihtsalt liita. Mida pikemad on ajaperioodid, seda olulisemaks muutuvad raha ajaväärtusest tingitud erinevused.
Kommertspanga finantsjuhtimine

Pankade finantsjuhtimise hindamiseks peaksime teadma millest kujunevad panga tulud, kulud, varad , kohustused.
I Peamine finantsseisundit kajastav dokument: Bilanss
Panga varad
•Kõrge likviidsusega varade hulka kuuluvad
–sularaha,
–nõuded keskpangale ja teistele krediidiasutustele ning
– kauplemise eesmärgil lühiajaliste finantsinvesteeringutena soetatud väärtpaberid.
Väärtpaberiportfell
•Suure osa pankade väärtpaberiportfellist moodustavad
–võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid, millest suur osa on kauplemise eesmärgil soetatud likviidsed väärtpaberid.
Ülejäänud väärtpaberiportfell koosneb
–aktsiatest ja osadest, sealhulgas tütar- ja sidusettevõtjate aktsiatest ja osadest.
Laenuportfell
•Moodustab üldjuhul kõige suurema osa panga varadest.
•Eesti pankade tegevus on suhteliselt klassikaline (laenude andmine)
–enamus vahenditest on suunatud laenuturule,
–Pankade laenuportfell moodustab ligi 60% pankade varadest.
Laenuportfelli kvaliteedi hindamisel on oluline näitaja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete osakaal kogu laenuportfellist.
•Pangad peavad hindama nõudeid ja laene individuaalselt, võttes arvesse nii pangasisese kui välise informatsiooni, sealhulgas tehingupoole maksevõime ja tagatisega seotud asjaolud
Laenuportfelli muutused
•Laenuportfelli muutustest on olulisemad:
–laenuportfelli kasvu seos klientide hoiuste kasvuga,
–laenuportfelli jagunemine erinevate majandus- ja kliendisektorite vahel.
Suur osakaaluga on rahandussektori laenudel, mis tähendab, et pangad suunavad suure osa oma laenurahast liisingfirmade finantseerimiseks. Kõrge valuutalaenude osakaal laenuportfellist tuleneb sellest, et pangad seovad oma laenud valuutariski katmiseks valuutaga, peamiselt euroga.
Panga kohustused
Eelkige klientide arveldusarvetel n nöudmiseni hoiused, aga ka tähtajalised hoiused ja deposiidid.
Oluline on jälgida, milline on:
–klientide hoiuste osakaal, jagunemine kliendigruppide ja hoiuseliikide vahel,
–panga koguvõlgnevuste suurus ja struktuur.
Hoiuste puhul on vaja vaadelda nende käitumist erinevate perioodide jooksul-
–väiksemate pankade puhul võib hoiuste maht lühikese perioodi jooksul märgatavalt muutuda,
–kas tegemist on residentide või mitteresidentide hoiustega.
Pikaajalised kohustused
•Teistest krediidiasutustest saadud vahendid sh.
–pikaajaliste ressursside näol saadud krediidiliinid,
–emiteeritud võlakirjad ning
–allutatud kohustused (laenud).
Oluline on see, et kui pangal krediidiliinide tasumise ja võlakirjade lunastamise tähtajad saabuvad, siis suudab pank need ka tagasi maksta või refinantseerida.
Panga omakapital
•Panga omakapitali koosseisu kuuluvad
–aktsiakapital,
– aazio ,
–reservid,
– eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum ning
– jooksva majandusaasta kasum või kahjum.
II Kasumiaruanne
•Kasumiaruande põhjal saab hinnata pankade peamisi tulu- ning kuluallikaid.
•Pankade kasumlikkuse hindamisel vaadeldakse konkreetse panga erinevate perioodide tulemusi.
Peamised tuluallikad
•Peamiseks tuluallikaks on intressitulud,
•Teiseks oluliseks tuluallikaks on pangateenuste tasud
•Kolmas tuluallikas on intressid ja dividendid investeeringutelt
Peamised kulud
•Pankade peamised kuluallikad on:
– intressikulud ja
– administratiivkulud (juhtimise ja halduskulud).
Viimasel ajal on administratiivkulude osakaal langenud, sest pangad on sulgenud mitmeid kontoreid ja keskendunud elektrooniliste kanalite kaudu teenuste pakkumisele sh. Internetipangandusele. Samuti on juhtimiskulusid vähendanud ka pankade liitumised.
Finantsanalüüs: kasumi suhtarvud
I Puhaskasumiga seotud näitajad:
•omakapitali tootlus
–( puhaskasum jagatud omakapitaliga, ROE),
•varade tootlus
– (puhaskasum jagatud koguvaraga, ROA),
II Puhas intressimarginaal
–(puhas intressikasum jagatud intressitootvate varadega, NIM),
III Kogutuluga seotud näitajad:
•puhastulukus
–(puhaskasum jagatud kogutuludega, PM ),
•varade tootlikkus
– (kogutulud jagatud koguvaradega, AU)
IV Intressiväline tulukus
–(intressivälised tulud jagatud intressiväliste kuludega )
Pankade usaldatavusnormatiivid
Panga netoomavahendite minimaalsuurus peab olema vähemalt 5 miljonit eurot.
Netoomavahendite hulka kuuluvad
–panga esmased omavahendid ja
–täiendavad omavahendid (kokku brutoomavahendid),
–millest arvatakse maha aktsiad ja osakud teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes ning allutatud nõuded neile.
Esmased omavahendid
•omakapitali kirjed
–kasumit võib esmaste omavahendite hulka arvata vaid siis kui see on auditeeritud,
–kahjum kuulub esmaste omavahendite hulka igal juhul.
Esmaseid omavahendeid vähendab immateriaalne põhivara (ka teitse pankade aktsiad ja allutatud nõuded neile ja omaaktsiad, mis kajastatakse miinusmärgiga.
Täiendavad omavahendid
Pankade poolt võetud allutatud laenud ja muud sarnased kohustused.
–nende tähtaeg peab olema vähemalt 5 aastat ja pank võib need ennetähtaegselt tagasi maksta ainult finantsinspektsiooni loal.
–Laenulepingu lõppemise või lõpetamise päevale eelneva viie aasta jooksul tuleb igal järgneval aastal täiendavate omavahendite hulka arvatud laenusummat vähendada 20% võrra laenu algsummast.
Täiendavad omavahendid võivad moodustada maksimaalselt 50% esmastest omavahenditest.
Kapitali adekvaatsus väljendab panga omavahendite piisavust panga tegevusega kaasnevate riskide katmiseks.
Eestis on pankadele ja nende konsolideerimisgruppidele kehtestatud 10 %-line kapitali adekvaatsuse miinimummäär.
Kapitali adekvaatsuse arvutamisel jagatakse
–panga netoomavahendid ja kauplemisportfelli tururiski katmiseks kasutatavad omavahendid krediidi- ja tururiskide ning teiste riskide katmiseks kehtestatud kapitalinõuete summaga
Riskide kontsentreerumine
•Suureks riskide kontsentreerumiseks loetakse ühe kliendi või omavahel seotud isikute võlakohustusi, mis on võrdsed või ületavad 10% panga või tema konsolideerimisgrupi netoomavahenditest.
•Maksimaalne lubatud piirmäär on siin 25%.
Omavahel seotud isikud
Omavahel seotud isikuteks loetakse isikuid siis, kui üks isik omab
–kas otseselt või kaudselt kontrolli teise või teiste tegevuse üle või
–kui isikud on seotud omavahel nii, et ühe finantsseisundi halvenemisel ilmnevad tõenäoliselt makseraskused ka teisel või kõigil teistel.
Investeerimispiirangud on seotud panga ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingute tehingute osas.
–oluline osalus üheski teises äriühingus ei või ületada 15% panga või tema grupi netoomavahenditest.
– investeeringud finantspõhivara kujul teistes äriühingutes kokku ei tohi ületada 60% netoomavahenditest.
–investeeringud kokku ei tohi olla suuremad netoomavahenditest
Investeerimispiiranguid ei rakendata
•investeeringutele teistes krediidi- või finantseerimisasutuses või sama krediidiasutuse abiettevõtjas.
•Samuti ei kehti need investeeringute suhtes, mis on omandatud kahjude ennetamiseks või vältimiseks ja
•kui pank ei hoia neid kauem kui 2 aastat ning peamise ja püsiva tegevuse teostamiseks omandatud kinnisvara suhtes
KINDLUSTUSETTEVÕTE
Kindlustusseltsid
Kaasab vahendeid lepinguid sõlmides- contractual financial institution
Elukindlustused ja kahjukindlustused peavad juriidiliselt olema eraldi, sest nende rahavoogude iseloom (ajalisus) ja riskid on erinevad. Elukindlustusseltsidel on kasutada pikaajaline raha, mis eeldab neilt suuremat konservatiivsust.
Kindlustusselts on finantsasutus, mis kogub kindlustusvõtjatelt kindlustuspreemiaid ja maksab nende arvelt moodustatud reservidest hüvitisi mingi kokkulepitud kindlustusjuhtumi toimumisel kokkulepitud aja jooksul.
(Kindlustuspoliis on kindlustuslepingu sõlmimist tõendav dokument. Kindlustuspoliisi kaotamise või hävitamise korral on kindlustusvõtjal õigus nõuda omal kulul dublikaadi väljaandmist.)
Kindlustusjuhtum - Kindlustusjuhtum on seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või
-hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kohustus.
Kindlustusrisk on kindlustusjuhtumi saabumise tõenäoline oht, mille tagajärgede vastu kindlustatakse. Mida suurem on risk seda kallimad on poliisid (optsioon saada kindlustusjuhtumi korral hüvitust)
Kindlustusselts emiteerib kindlustuspoliise, millega ta võtab kohustuse korvata kindlustusevõtjale kindlustusjuhtumiga tekkinud kahju. Kindlustuslepingus võib ette näha ka mitterahalise
hüvitise. Hüvist makstakse alati kindlustussumma piires. Varakindlustuses jäetakse tavaliselt ka oma kindlustusvõtja omavastustus.
Vormilt jagunevad kindlustused vabatahtlikuks ja sundkindlustuseks (kohustuslik liikluskindlustus ).
Kindlustuse liigitus:
Kahju ehk varakindlustus : eesmärgiks on kindlustusjuhtumiga seostud kahjude hüvitamine ja juhtumi eelse olukorra taastamine.
1. Varakindlustus- (nt. Ehitised, kodune vara, transpordivahendid, aknaklaasid , veosed) teatud kahju põhjuse: kasko (kõikide põhjuste vastu), tulekahju, loodusõnnetuse, varguse, veeõnnetuse, vandalismi vastu.
2. Ärikatkestuse kindlustus- mingi õnnetuse tagajärjel äritegevuse katkemisega seotud saamata tulu või täiendavate kulude kompentseerimine.
3. Vastutuskindlustus: Liikluskindlustus (kolmanda isiku kahju kindlustus), vedaja vastutus, toote vastutus, tööandja vastutus, Tsiviilvastutuse kindlustusega, mis tagab kindlustusvõtja oma vastutusvõimelisuse kolmandate isikute ees, seega on mainitud kindlustusliik mõeldud kolmandatele isikutele võimalikult tekitatavate kahjude (nii vara-kui ka isikukahjude) ning nendest tulenevate nõuete katmiseks, kui seaduslik vastutus asetleidnud kahjude eest lasub kindlustusvõtjal. Tsiviilvastutuse kindlustus on orienteeritud eelkõige kõikvõimalikele ettevõtetele, kuigi näiteks kindlustatakse oma vastutust kolmandate isikute ees reeglina ka üksikisikute puhul. Maailmas on väga levinud teatud elukutsete ja erialade tsiviilvastutuse kindlustus, paljudel juhtudel seadusjärgse kohustusliku kindlustusena. Arstid, notarid, advokaadid, arhitektid ja projekteerijad, konstruktorid, konsultandid, maaklerid, turvamehed ja paljude teiste erialade esindajad võivad kergesti oma erialatöös teha hooletusest või asjatundmatusest vigu, mis toovad kolmandatele isikutele kaasa suuri, mõnikord korvamatuid kahjusid. Eestis on esimese kohustusliku erialase tsiviilvastutuse kindlustusena kehtestatud notarite erialase tsiviilvastutuse kindlustus. Kohustuslik liikluskindlustus on stabiilne ja toob raha ka rasketel aegadel sisse. Selle baastariifid kinnitab valitsus- tariif , millest üle ei saa minna. Baastariif on piirkonniti erinev.
Elu ehk isikukindlustus (pikaajaline): tavaliseks eesmärgiks on tavaliselt rahalise säästmisskeemi pakkumine.
1. Elukindlustus
2. Pensionikindlustus - kuulub elukindlustusseltside poolt pakutavate teenuste hulka (maksusoodustus)
3. Tervisekindlustus , reisikindlustus – alalise haige kindlustus, õnnetusjuhtumi kindlustus, pagasi hilinemise kindlustus, ravikulude ja haigetranspordi kindlustus (see on kõige väiksema kahjususega (21-25%), kuid sellest kindlustusest laekuvate poliiside mahud ei ole märkimisväärsed (4-5%) kogu preemiatest
Elukindlustuse liigid
Äri põhineb riskide jagamise põhimõttel- kõik korraga ikka ära ei sure- suremus on jaotatud reeglina ühtlaselt ajas ja on reeglina ennustatav inimgruppide peale.
Riskielukindlustus- kindlustatakse määratud aja jooksul saabuva surma vastu, preemiad on väikesed ja pärast poliisi lõppu ei saa kindlustatu midagi tagasi.
Iga suurema elukindlustuslepingu sôlmimisel kontrollitakse kindlustatava tervislikku seisundit , Kui on tegemist haige inimesega siis tôstetakse vaid kindlustusmakse suurust.
Eluaegne surmakindlustus- kindlustussumma makstakse välja kindlustatu surma korral; poliisil tekkib tagasiostuväärtus (lepingu katkemise puhul makstav summa) mingi aja pärast peale sõlmimist.
Kapitalikogumiskindlustus- See on hetkel peamine elukindlustuse liik surma ja üleelamiskindlustus, kus kindlustussumma makstaks välja kas kindlaksmääratud ajal tulevikus või varasema surma korral ja kogunenud preemiate pealt makstakse ka investeerimistulu (kindlustus on ühendatud investeeringuga)

• Kasumita poliisid- maksavad ainult garanteeritud tulu
  
• Kasumiosalusega poliisid- lisaks garanteeritud tulule makstakse kindlustusseltsi kasumist boonuseid (kas igaaastaseid või lõppboonust).
  

Investeerimisriskiga elukindlustus- elukindlustus, mille preemiad investeeritakse poliisiomaniku soovi kohaselt, tavaliselt investeerimisfondidesse. Seega seob poliisiomanik oma kindlustussumma suuruse investeerimise edukusega (vastavalt investeeringu tootlusele makstakse kindlustussumma välja tulevikus). Või seotakse kindlustuse kasumiosa teatud fondi tulususega (rahaturufondiga, indeksiga )
Pensionikindlustus: kindlustatakse pensioni maksmine pensionile mineku hetkest.
Tervisekindlustus: Üksikisiku õnnetusjuhtumi kindlustus tagab kindlustatule õnnetusjuhtumil rahalise hüvituse ja päeva- või valurahad õnnetusejärgsel töövõimetuse perioodil.
Töötaja õnnetusjuhtumikindlustus on tööandja poolt sõlmitud töötaja õnnetusjuhtumikindlustus, mis kompenseerib töötajale temaga juhtunud õnnetuse, kusjuures
hüvitatakse ajutisest töövõimetusest tekkinud lisakulutused.
Reisikindlustus:
Reisikindlustus hüvitab järgmised välisreisi ajal toimunud kahjujuhtumid:

• Ootamatu haigestumise või õnnetusjuhtumiga seotud ravikulud
  
• Reisi tühistamise ja katkestamisega seotud kulutused
  
• Reisile hilinemisest tekkinud lisakulud
  
• Reisipagasi varguse, transpordi käigus kadumise või kahjustumisega seotud kulutused
  

Kindlustuse müügivõrk: Kindlustus müüb oma tooteid läbi agentide võrgu- lepingulised agendid, kes teenivad raha vastavalt müüdud poliisi preemiate hulgale või läbi kindlustusmaaklerite- pangakontorid, postkontorid, poed (autupoed), bensiinijaamad, reisibürood jne.Maaleri tasu on vastavalt komisjonitasu kogutud preemiate pealt.
Edasikindlustus- Otsene kindlustaja saab hajutada riski. Suuremate võetud riskide edasi kindlustamine peamiselt väliskindlustusseltsides. Edasikindlustusseltsiga jagatakse kogutud preemiad ja makstud hüvised.
Kahjukäsitlus- on tegevus, mille ülesandeks on toimunud kindlustusjuhtumite asjaolude kontroll ja kahjude hüvitamine ja summade kindlustule väljamaksmine. Hõlmab kahjude hindamist, hüviste väljamasmist või taastamist, regress .
Kindlustustegevuse hindamine
Kahjukindlustuse tulemust näitab tehniline aruanne, mis näitab kindlustustegevusega otseselt seotud tegevuse tulusid ja kulusid :
Teenitud preemiad, millest on maha võetud makstud edasikindlustuspreemiad (netona edasikindlustusest)
Miinus
Kahjunõuded netona edasikindlustusest ja kahjukäsitluskulud (ekspertiis, transport)
ja miinus regressina või jääkvara realiseerimisest saadud tulu
miinus
tegevuskulud (sõlmimiskulud, administratiivkulud, komisjonitasud)
TEHNILINE TULEM
Kahjukindlustuse mittetehniline aruanne on kasumiaruande teine pool, milles tehnilisele tulemile arvestatakse juurde investeerimistegevuse ja kindlustusega mitteseotud tulud ja kulud, erakorralised tulud ja kulud. Seeläbi saadakse kindlustusseltsi kasum/kahjum.
Reservid ( eraldised ) kindlustusvõtjate poolt makstud preemiate arvel moodustab kindlustusselts reservi, millest kindlustusjuhtumi toimumise puhul tehakse väljamakseid. Reservid tagavad kindlustusseltsi maksejõulisuse.
Kindlustusseltside regulatsioon:
1. Litsentseerimine- tegevusloa saamine
2. Kindlustusseltside maksejõulisust reguleeritakse kindlustusinspektsiooni poolt väljatöötatud normatiividega- potentsiaalsed nõuded (kohustused peavad olema kaetud omakapitaliga). Omavahendid peavad ületama maksejõulisuse piiri normatiivi.
3. Nõuded poliisidele-rekvisiitidele
4. Reservinõuded (reservide suurus ja arvestamise kord)
5. Kindlustusaktsiaseltsi aktsiakapital peab olema vähemalt:
1) edasikindlustusega tegelemise korral kakskümmend miljonit krooni;
2) elu- või pensionikindlustusega tegelemise korral kaksteist miljonit krooni;
3) kohustusliku liikluskindlustuse, teiste vastutuskindlustuste, samuti krediidi-, garantii- või finantsriskide kindlustusega tegelemise korral kümme miljonit krooni;
4) muude kahjukindlustusliikidega tegelemise korral viis miljonit krooni.
6. Riskikonsentratsioonipiirangud- kindlustusportfell on passiva poolel. Kindlustusportfell on ühe kindlustusandja käes olev kehtivate kindlustuslepingute kogum koos nende juurde kuuluvate reservidega.
Kindlustusseltsi poolt enda kanda võetud üksik suurim risk ühe kindlustusobjekti suhtes võib olla kuni 10 protsenti omavahenditest (ülejäänud peab olema edasikindlustatud) ja erinevate kindlustusriskide summa ühe kindlustusjuhtumi kohta ei või ületada 20 protsenti omavahenditest.
Näiteks kui kindlustusseltsil on mitmeid kindlustuslepingud, mille omavastutus ületab 10% nõuet omakapitalist siis edasikindlustuslepingud võivad muutuda kehtetuks. Sel juhul on petetud edasikindlustajat, kui reaalne omakapital ei vasta edasikindlustusseltsile väidetule, sest siis on edasikindlustuspreemiat makstud vähem kui ta oleks tegelikult pidanud maksma. Mida suurem on kindlustusseltsi omakapital, seda suuremaid riske ta saab võtta ja seda odavam on tema edasikindlustamise hind.
Kindlustusseltside omandistruktuur
1. Piiramatu vastutusega ühing- kindlustusühingu liikmed vastutavad kindlustusvõtja ees mitte ainult reservide ja sissemakstud kapitaliga (omakapitaliga), vaid ka isikliku varaga.
N: Lloydsi kindlustus, mille liikmeteks on 10 000 eraisikust liiget.
2. Koperatiivsed kindlustusseltsid (mutual insurance companies )- kindlustusseltsi omanikud on ise kindlustusvõtjad - väiksemad preemiad ja suuremad boonused. Omanikuks saab see kes end ise kindlustab ja omanikuõigus lõppeb kindlustuslepingu lõppemisega (vastastikkused kindlustusseltsid)
3. Allutatud kindlustusseltsid (captive insurance companies) – suurte kontsernide
tütarettevõtete asutatud kindlustusselts emafirma riskide katmiseks. Selle eeliseks on turul kindlustamatute riskide katmise võimalus (N: toote garantiikindlustus), kulude kokkuhoid võrreldes otseste kindlustusandjatega ,võimalikud maksesoodustused luues allutatud firma maksuefektiivses piirkonnas.
4. Aktsiaseltsidena kõige levinum ja Eestis ainus lubatud omandivorm
Pensionifondid
Tööeas inimese tarbimine on väiksem kui sissetulekud – ülejääk tuleb investeerida vanaduspäevadeks (pensionieaks), kui tarbimine ületab sissetulekud. Seda mittevastavust aitab lahendada pensionifond .
Pensionifondide seadus võeti vastu Eestis 10 juunil 1998 a. Pensionifondide seadus määratles vabatahtliku kogumispensioni teenuse loomise. Kogumispensioni seadus reguleerib 2. samba pensionifondide loomist ja tegevust.
Pensionifondid on finantsasutused, mis võtavad vastu osamakseid emiteerides pensioniosakuid eraisikutele ja investeerivad saadud raha finantsinstrumentidesse. Seaduse definitsioon: Pensionifond on lepinguline investeerimisfond , mille põhieesmärk on täiendava tulu võimaldamine pensionifondi osakuomanikule pärast tema 55-aastaseks saamist või täieliku ja püsiva töövõimetuse korral.
Pensionieraldisi (contributions) võib maksta nii eraisikud , tööandjad kui ka riik (neid nimetatakse sponsoriteks)
Pensionifondide haldajad võivad olla:
Võib toimuda tööandja enda bilansis (mujal maailmas, mitte Eestis)
Spetsialiseeritud varahaldusfirmad haldavad neid kui avatud tüüpi fonde. Vajavad finantsinspektsiooni litsentsi.
Elukindlustusseltside poolt.
Eestis eristatakse 2. Samba ehk kohustusliku kogumispensioni fonde ja vabatahtliku pensioni fonde (3 sammas).
Nõuded Eestis haldava ettevõtte aktsiakapitalile- Pensionifondivalitseja aktsiakapital peab olema Eestis vähemalt 12 miljonit krooni. Pensionifondivalitseja omakapital peab olema vähemalt 2% tema poolt valitsetavate pensionifondide aktivate turuväärtusest.
3. samba fondi osakuomanikul on õigus nõuda osakute tagasivõtmist (pensioni väljavõtmine), mitte enne kahe aasta möödumist tema poolt nende osakute omandamisest. Osakuomanikul on õigus nõuda osakute tagasivõtmist tagasivõtmishinnaga, kui ta on vanem kui 55 aastat või kui ta on täielikult ja püsivalt töövõimetu. 3. samba tooted on:

vabatahtlik pensionifond

garanteeritud tulususega pensionikindlustus

investeerimisriskiga pensionikindlustus
Pensionifondide investeerimispiirangud- vaid kvaliteetväärtpaberitesse
Aktsiatesse ei või pensionifondi vara investeerida rohkem kui 40% ulatuses vabatahtliku pensionifondi aktivate turuväärtusest. Kohustusliku puhul on see 50%.
Riski hajutamine: Vabatahtliku pensionifondi varasse kuuluvate ühe isiku poolt väljalastud väärtpaberite väärtus ei või moodustada rohkem kui 10% pensionifondi aktivate turuväärtusest. (Teise samba fondi puhul on see 5%)
Maksustamise efekt:
Vabatahtliku pensionifondi puhul on tulumaksumäär 10 % väljamaksetelt, mida tehakse:

pensionifondist osakuomanikule pärast tema 55-aastaseks saamist või tema täieliku ja püsiva töövõimetuse korral või pensionifondi likvideerimisel;

Pensionifondi ja elukindlustusseltsile tehtavad sissemaksed võib inimene arvata maha oma tulust 15% ulatuses.
Kui võetakse pension välja võrdsete osade kaupa peale 55 aastaseks saamist siis tulumaksu määr on 0.
II. samba fondi puhul:
Inimene paigutab ise 2% brutopalgast ja saab juurde riigilt 4% palgast. 1983 aastal ja hiljem sündinutele on 2 sammas kohustuslik.
Kui isik soovib enam pensionipõlveks säästa kui pakub seda 2. sammas siis võib ta täiendavalt investeerida 3. sambasse.
48