Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Panganduse konspekt 2007 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist intressimäära lubas pank hoiustajale ?
 
Säutsu twitteris

RAHA JA RAHARINGLUS
RAHA OLEMUS
Hüviste turg → raha tekkimise võimalus
Raha tekkimiseks vajalikud:
  • motiiv raha tekkimiseks
  • ressursid raha kasutuselevõtuks
  • ressursid raha valmistamiseks

Ressursid puudusid → bartertehing K –K
Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas → vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada.
Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata.
Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda .
Rahana kasutati → trofeed, ehteasjad
  • Aasias, Aafrikas – kaurikarbid
  • Okeaanias – nöörile lükitud karbikettakesed
  • Uus-Gineal, Melaneesias – kuldikihvad, koerahambad jne.

Vahetuskaupadest tunnustasid (eelistasid) müüjad kindlaid pante, need käibisidki RAHANA.

Raha kasutuselevõtt:
  • aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks
  • võideti aega tarbimiseks mõeldud hüviste loomiseks
  • raha valmistati üks kord → tarbiti mitmeid kordi , pikema aja jooksul
  • müümise ja ostmise protsessi lahkuviimine (mitte samaaegne tegevus, ajaliselt lahku) → ratsionaalsemad ostud, müügid.
  • võimaldas kollektiivtöölt ja ühisomandilt üle minna individuaalsele ja spetsialiseeritud tööle ja eraomandile
  • tänu rahale sai võimalikuks klassiühiskonna tekkimine
  • laenusuhete areng

Hüvise ja raha erinev käitumine vahetusprotsessis.
TOOTMISPROTSESS

VAHETUS TURUL
RARAHArrrrrrr
HÜVIS

TARBIMINE
RAHA → vahetusväärtus
HÜVIS → tarbimisväärtus
RAHA FUNKTSIOONID
Raha funktsioonid – ühiskondlikud ülesanded, mille täitmist rahalt oodatakse → milleks raha leiutati .
  • vahetuse tööriist (aitab turul olevatel hüvistel vahetada omanikku )

  • rikkuse säilitamine – rikkuse (hüviste) omandamise võimalused
  • arvestusühiku funktsioon
  • ümberjaotusfunktsioon (emiteerimiskulud, kaupade kallinemine)*

RAHA KVALITEET
Kvaliteetne raha – raha, mis suudab kõige paremini realiseerida oma ideed (olemust).
Turu arenguga → muutuvad nõuded raha kvaliteedile.
Raha kvaliteet sõltub:
  • raha tagatistest
  • raha hulgast ringluses
  • raha tunnustatusest
  • raha vastavusest turu arengutasemele
  • raha vastavusest rahaomanike vajadustele

NB ! Rahapoliitika esmane ülesanne:
tagada raha stabiilne kvaliteet.
Raha kvaliteedi näitajad:
  • hea jaotatavus
  • ehtsus
  • hea kontrollitavus
  • hea säilivus (kulumiskindlus)
  • sobiv kaal, mõõtmed
  • hõlbus äratuntavus
  • väikesed emiteerimiskulud
  • hea liikumisvõime (raha liigub rahakanalites lahus omanikest, kaup liigub lahus ostjatest-müüjatest)
  • vahetusväärtuse stabiilsus – inflatsioonikindlus ja vahetuskursi stabiilsus

RAHARINGLUS
Raha põhiülesanne: vahendada omanikuvahetust hüvise teekonnal algpunktist lõpuni.
Kaup ↔ Raha (liiguvad teineteisele vastassuunas )

Raha liigid:

Raharinglus – raha loomuliku eksisteerimise vorm.
Raha definitsioon
•Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav ja korduvkasutatav üldtunnustatud instrument ;
•Raha on objekt, mis on vahetuses üldiselt aksepteeritav või mida kasutatakse väärtusstandardina
•(David Hume: Raha on õli, millega kaubanduse rattaid määritakse)
•(Raha on turul kauba teener )
LIKVIIDSUS
Vara likviidsus sõltub sellest:
–kui kergesti seda saab osta või müüa;
–millised on ostmise või müümise tehingukulud,
–milline on vara hinna stabiilsus ja selle ennustatavus.
Raha likviidsus: vahetatavus
a)      sularaha – kõige likviidsem vara;
b)      krediitkaart ;
c)      jooksev konto ;
d)      tähtajaline pangakonto (hoius);
e)      lühiajalised riigikassa võlakirjad;
f)      pikaajalised valitsuse võlakirjad;
g)      aktsiad ;
h) materiaalne põhivara, vallas- ja kinnisvara
Raha emission
(väljalaskmine,loomine)
•Sularaha- emiteerib riik, valitseja, keskpank
•Hoiuseid, arveldusraha, aktsiaid (väärtpabereid) võivad emiteerida (luua) ka pangad , kompaniid
Emissiooni tingimused
•Emiteerija tagatis , tagamiskohustus, lunastuskohustus;
•Väärtpabereid tagavad ettevõtted ( väärtpaber- omandi- või võlatunnistus) oma varaga
•Kui raha valmistamise kulud on väiksemad kui nominaalhind, siis tekib täiendav emissioonitulu
PANGANDUSE ARENG
PANGANDUSE AJALUGU
Raha kasutuselevõtt → tekivad pangad kui rahaasutused.
Pankade tekkimise eeldused:
  • inimeste säästutegevus
  • säästude säilitamise ebapiisav turvalisus
  • säästude parem kasutamine

Pankade eelkäijad tekkisid muinasaegadel, tuhandeid aastaid tagasi.
Rooma , Babüloni, Hiina ja Egiptuse tsivilisatsioonid tundsid juba pankasid , kui:
  • hoiuste võtjad
  • laenude andjad
  • raha vermijad
  • raha vahetajad

Pankade baasteenused nii iidsetel aegadel kui tänapäeval:
  • klientide rahafondide turvalisuse tagamine
  • klientide laenuvajaduste rahuldamine

Pangad ainult rikastele, vaestel polnud panka asja.
Esipangad → templid ja pühakojad:
  • pakkusid garantiisid säästudele
  • ümbritsetud paksude müüridega, mis kaitsesid vaenlaste rünnakute eest
  • pühapaikadega seotud uskumus , et nende rüvetajaid karistab jumala viha
  • preestrid ja mungad jutlustasid aususest ja õiglusest, mistõttu nende endi aususesse usuti
  • usutegelaste seas oli levinud kirjaoskus, mis võimaldas raha hoiustamisega tekkivaid võla/omandisuhteid fikseerida

Raha hoiustamine → pankuritel raha, mida välja laenata pantide ja võlakohustuste vastu.
Rahasüsteemi tekkimine, turgude areng ja integratsioonpankadel rahavahetuse kohustus.
Tänapäeva pangad hakkasid tekkima 14. ja 15. saj. Itaalia kaubalinnades ( Veneetsia , Genua).
Pank – itaalia k. banko ehk banka – rahavahetaja laud, tool või rahalaekas, kus vahetusraha hoiti.
Ziiropank – 16. ja 17. saj. Itaalia, Madalmaade ja Saksamaa kaubanduskeskustes, tegid ka sularahata ülekandeid. Ziiropangale loovutati väärismetalli või väärismetallraha, mille väärtuse ulatuses hoiustaja sai makseid teostada, väärismetall oli ziiropanga varakambris aga selle omanikud vaheldusid vastavalt maksete tegemisele või maksetest raha saamisele.
Emissioonipank – andis ringlusesse pangatähti, kohustusega need väärismetallraha vastu lunastada.
Esimene emissioonipank 1656.a. Stockholmis .
Kaasajal on sularaha emissiooniõigus ainult keskpangal.
I revolutsiooniline pööre panganduses → pangabisness muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhiliseks sissetulekuallikaks.
II revolutsiooniline pööre panganduses → pangad hakkasid ise raha emiteerima.
Kaasaja pank:
  • raha koondav
  • raha säilitav
  • laenu andev
  • laenu võttev
  • klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav
  • raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus

Omandivormi järgi jagunevad pangad:
  • erapangad
  • riiklikud pangad
  • segaomandiga pangad

Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad:
  • suurpangad
  • keskmised pangad
  • väikepangad

Muud krediidiasutused
Krediidiasutus on ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laene
  • laenu-hoiuühistud
  • krediidiühingud
  • finantseerimisfirmad
  • faktooringfirmad
  • krediidigaranteerimisfondid
  • rahaturu fondid
  • liisingettevõtted
  • investeerimisfondid
  • kindlustusfondid
  • laenukontorid
  • pandimajad

Muud krediidiasutused vajalikud turu seisukohalt:
  • pakuvad konkurentsi pankadele, vähendades nende monopolieeliseid finantsteenuste turul; aitavad tõsta finantsteenuste kvaliteeti ja alandada hindasid

  • täidavad neid nišše, mida üha suuremaks kasvavad pangad ja pangapankrotid pangateenuste turule jätavad väikeklientide teenindamisel

Pankade integratsioon:
  • algpõhjuseks turgude integratsioon
  • rahaomanike mobiilsuse tõus
  • kaasaegsed arveldusmeetodid
  • uued pangateenused
  • suured riskid , mis sunnivad pankasid koopereeruma, et paremini toime tulla

Pankade ülesanded:

RAHAPOLIITIKA
Raha kasutuse teatud tasemest alates muutus vajalikuks raharingluse suurem korrastatus, et tagada raha võime oma ülesandeid ootuspäraselt täita.
Rahamajanduse korrastatus = rahasüsteem
Iga süsteem vajab valitsemist (juhtimist) →
Rahapoliitika sisuks on rahasüsteemi juhtimine.
Rahapoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast.
Rahaasutuste tegevuskeskkonda mõjutab oluliselt riigi rahapoliitika, mida viib ellu keskpank.
Rahapoliitika eesmärgid:
  • majanduse ühtlane kasv,
  • hindade stabiilsus,
  • kõrge tööhõive,
  • maksebilansi tasakaal

Rahapoliitikaga sarnased eesmärgid on ka eelarvepoliitikal e. fiskaalpoliitikal.
Rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank raha pakkumist.
Raha pakkumine on kogu ringluses olev raha, mida kasutatakse majandustegevuses.
Rahapoliitika:
  • leebe rahapoliitika → tulemuseks on raha pakkumise kasv
  • karm rahapoliitika → püüab raha pakkumise kasvu piirata
    Kui rahapoliitika ei suuda rahasüsteemi „head tervist” tagada → rahasüsteemi kriis (hüperinflatsioon) → rahareform (uue usaldusväärsema rahasüsteemi kasutuselevõtt).
    Inflatsioon→ raha vahetusväärtuse alanemine hüviste vahetusväärtuste suhtes.
    Näit. Eile lammas turul 10 münti, täna 12 münti, s.t raha ostujõud on 20% vähenenud.
    Tarbijahinnaindeksi muutumine on inflatsiooni peamine indikaator.
    Rahasüsteemide vajalikkus ja liigid
    Rahasüsteemi vajadus tekkis, sest:
    1.raha areng edestas turu arengut
    • turu maht nõudis odavama raha kasutuselevõttu, aga turg ei olnud stabiilne
    • rahale pidi andma lisagarantiisid, et oleks aktsepteeritav raha

    2.emissioonitulude jagamise ja omandamise üle otsustamine
    - kellel õigus raha emiteerida, kellel emissioonitulu
    Iga turul aktsepteeritav raha on rahasüsteem.

    Rahvusvahelised rahasüsteemid
    Rahvusvaheline rahasüsteem s.o. reeglid, tavad, vahendid, abinõud ja organisatsioonid rahvusvaheliste rahavoogude juhtimiseks .
    Rahvusvahelise rahasüsteemi arenguetapid :
    • kullastandard, mis lõppes I Maailmasõja algusega 1914.a. (algas umbes 1870), sõjakulutused→katteta raha, inflatsioon
    • 1914-1944 prooviti taastada kullastandardit ja katsetati ujuva vahetuskursisüsteemiga
    • fikseeritud vahetuskursi e. Bretton Woodsi ajajärk 1945-1973.a.
    • 1973.a.-st nn. kaasaegne hübriidsüsteem, katsetatakse ujuva kursi süsteemi, reguleeritud ujumist kui ka fikseeritud vahetuskurssi

    Valuutakurss hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teises valuutas maksma.
    Fikseeritud kurssrahasüsteem, milles keskpank on sidunud riigi raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega (1 DEM=8 EEK, 1EURO=15,6466 EEK)
    Vabalt ujuv valuutakurss – rahasüsteem, milles keskpank ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse; raha hind, mis kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras.
    Reguleeritult ujuv valuutakurss – rahasüsteem, milles keskpank sekkub valuutaturgudel kursikõikumiste vähendamiseks.

    KESKPANK
    Keskpank on riigi rahasüsteemi korraldav riiklik finantsasutus, kelle ülesandeks on:
  • Rahapoliitika teostamine (rahasüsteemis stabiilsuse tagamine)
  • Raha emiteerimine ,
  • Rahatähtede trükkimine (Inglise ja Prantsuse keskpank, mitte Eestis).
  • Riigi valuutareservide hoidmine ja paigutamine .
  • Pangajärelvalve teostamine ehk pangasüsteemi stabiilsuse tagamine (mitte enam Eestis kuna finantsjärelvalve on nüüdsest iseseisev asutus)
  • Maksebilansi koostamine
  • Makromajanduslike analüüside ja prognooside tegemine
  • Tegutseb valitsuse agendina võlakirjade emiteerimisel ja hoiab valitsuse vabu vahendeid (mitte Eestis)
  • Lender of last resort” – pankadele laenu andmine kriisiolukorras (mitte Eestis)

    Rahapoliitika
    Rahapoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast.
    Rahapoliitika teostamine on enamikus riikides tehtud ülesandeks täitevvõimust ( valitsusest ) sõltumatule keskpangale
    •Keskpank on täitevvõimust sõltumatu põhiseaduslik institutsioon
    Raha- ja kursipoliitikaga seotud funktsioonid
    •Eestis sätestab fikseeritud kursi nõude seadus Eesti krooni tagamise kohta.
    •Rahalise stabiilsuse tagamine on rahapoliitika üldtunnustatud eesmärk.
    •Rahalise stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust, mis sisuliselt näitab ka raha ostujõu säilimist.
    Hinnatase pole otseselt kontrollitav
    Keskpangal tuleb enamasti keskenduda mõne niisuguse näitaja mõjutamisele, mis asub keskpanga otseses mõjuväljas oleva raha- ja valuutaturu ning rahapoliitika lõppeesmärgi vahel.
    Vaheorientiiridena kasutatakse selliseid näitajaid, nagu rahamass , laenumaht, intressitase ja vahetuskurss.
    Vahetuskursi juhtimine
    Vahetuskursi rolli on riigid oma rahapoliitika kujundamisel käsitlenud mitmeti.
    Ühed on seda pidanud täielikult vabaturu nähtuseks, mille väärtuse kujundamise peab jätma turu meelevalda.
    Teistes riikides on vähemalt teatud ajajärkudel vahetuskursi riiklikku reguleerimist peetud majanduse konkurentsivõime parandamise vahendiks .
    Seotud vahetuskurss
    Üks suhteliselt sagedasti kasutatavaid lähenemisi on rahvusvaluuta vahetuskursi sidumine mõne stabiilse valuutaga. Nii looodetakse saavutada oma valuuta ostujõu säilimine ja kodumaise hinnataseme stabiilsus
    Sõltuv väikeriik
    Tänapäeva piirideta finantsurgude ja kiiresti kasvava väliskaubandusliku läbikäimise tingimustes ei ole üksikul väikeriigil võimalik oma hinnataset ning selle muutusi ülejäänud maailma ja eelkõige oma väliskaubanduspartnerite hindadest suvakohaselt isoleerida.
    Keskpanga reguleerimisvõimalus
    Keskpank püüab soovitud vahetuskursi taset või selle kõikumisvahemikku hoida ennekõike lühiajaliste intresside suunamise abil.
    Nii toimib vahetuskurssi jälgiv keskpank juhul, kui ei ole tegemist valuutakomiteega
    Valuutakomitee süsteem
    Valuutakomitee süsteemi rakendamine on vahetuskursi stabiilsust taotleva rahapoliitika erijuhtum.
    Valuutakomitee süsteem erineb tavapärasest seotud vahetuskursiga rahapoliitikast selles, et keskpank annab kindlaksmääratud vahetuskursile eelkõige sularaha, kuid tihti ka kogu baasraha (s.o. valuutakomitee, keskpanga kõigi kohustuste) suhtes otsese garantii .
    Kohustuslik reservi suurus
    Eestis ei ole valuutakomitee keskpangast institutsionaalselt eraldatud, seetõttu peavad meil välisvaluutareservidega kaetud olema nii baasraha kui ka kõik muud Eesti Panga kohustused ja antud garantiid.
    Valuutakomitee süsteemide kolm ühisjoont:
    1) ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss;
    2) valuutakomitee kohustused (sularaha ja hoiused ) on täielikult kaetud intressikandvate ja kõrgekvaliteediliste välisvaluutareservidega;
    3) valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev- kui kapitalikontotehingutes.
    Valuutakomitee sobib eriti hästi
    1) väikesed avatud majandusega riigid, kus keskpanganduse kogemust ühel või teisel põhjusel napib, ning finantsturgude areng on algjärgus;
    2) riigid, kes soovivad kuuluda mingi laiema kaubandus- või valuutapiirkonna koosseisu;
    3) riigid, kes soovivad tugevdada oma vahetuskursi juhtimisel põhineva inflatsioonitõrjepoliitika usutavust
    Eesti Vabariigi
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Panganduse konspekt 2007 #1 Panganduse konspekt 2007 #2 Panganduse konspekt 2007 #3 Panganduse konspekt 2007 #4 Panganduse konspekt 2007 #5 Panganduse konspekt 2007 #6 Panganduse konspekt 2007 #7 Panganduse konspekt 2007 #8 Panganduse konspekt 2007 #9 Panganduse konspekt 2007 #10 Panganduse konspekt 2007 #11 Panganduse konspekt 2007 #12 Panganduse konspekt 2007 #13 Panganduse konspekt 2007 #14 Panganduse konspekt 2007 #15 Panganduse konspekt 2007 #16 Panganduse konspekt 2007 #17 Panganduse konspekt 2007 #18 Panganduse konspekt 2007 #19 Panganduse konspekt 2007 #20 Panganduse konspekt 2007 #21 Panganduse konspekt 2007 #22 Panganduse konspekt 2007 #23 Panganduse konspekt 2007 #24 Panganduse konspekt 2007 #25 Panganduse konspekt 2007 #26 Panganduse konspekt 2007 #27 Panganduse konspekt 2007 #28 Panganduse konspekt 2007 #29 Panganduse konspekt 2007 #30 Panganduse konspekt 2007 #31 Panganduse konspekt 2007 #32 Panganduse konspekt 2007 #33 Panganduse konspekt 2007 #34 Panganduse konspekt 2007 #35 Panganduse konspekt 2007 #36 Panganduse konspekt 2007 #37 Panganduse konspekt 2007 #38 Panganduse konspekt 2007 #39 Panganduse konspekt 2007 #40 Panganduse konspekt 2007 #41 Panganduse konspekt 2007 #42 Panganduse konspekt 2007 #43 Panganduse konspekt 2007 #44 Panganduse konspekt 2007 #45 Panganduse konspekt 2007 #46 Panganduse konspekt 2007 #47 Panganduse konspekt 2007 #48
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 139 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Carl78 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Raha ja raharingluse konspekt. Panganduse areng, ajalugu, rahapoliitika.
    konspekt , raha , raharinglus , turg , ressursid , hüvised , tarbimine , likviidsus , emissioon , pangandus , krediit , kurss , kullastandard , pank , hoiustamine , laenamine , arveldus , intress , kindlustus , pensionifondid

    Mõisted

    raha funktsioonid, rikkuse säilitamine, vahetusväärtuse stabiilsus, raharinglus, sularaha, pank, emissioonipank, krediidiasutus, rahapoliitika sisuks, rahapoliitika, raha pakkumine, tarbijahinnaindeksi muutumine, valuutakurss, fikseeritud kurss, keskpank, pangajärelvalve teostamine, rahapoliitika teostamine, vahetuskursi rolli, pangakriiside korral, esmaste funktsioonide, panga rajamine, panga loomiseks, valuutarisk, finantsteenuseid, tagatise järgi, kasutusala järgi, oht, arveldused, arveldustest, arveldussumma suurus, akreditiiv, maksekorraldus, tsekid, soodustamaks sularaha, sularahaautomaatidest, pangakaarte, maksekaart, valuutatehingud, liising, liisingettevõttele, faktooring, inkassoteenuste pakkumine, tavaline pangaülekanne, rahvusvaheline maksesüsteem, pankadele, seetõtte, eesti pangad, riskikonsentratsiooni määr, kohustuslik reservimäär, teatud määral, kommerts, tegevuslitsentsiks, rahapesu, optsioon, futuur, mullid, börsikrahhid, kapitaliintressiks, lõppsumma, raha ajaväärtus, oodatav tulumäär, pva, perpetuiteet, suur osakaaluga, hoiuste puhul, investeerimispiirangud, elukindlustusseltsidel, kindlustusjuhtum, kindlustusrisk, varakindlustus, ärikatkestuse kindlustus, tsiviilvastutuse kindlustus, kohustuslik liikluskindlustus, pensionikindlustus, riskielukindlustus, eluaegne surmakindlustus, kapitalikogumiskindlustus, kasumita poliisid, investeerimisriskiga elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, kindlustusmaaklerite, edasikindlustus, kahjukäsitlus, litsentseerimine, normatiividega, nõuded poliisidele, riskikonsentratsioonipiirangud, ise kindlustusvõtjad, pensionifondid, pensionifond, sündinutele

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    46
    doc
    Pangandus konspekt
    8
    docx
    Rahanduse arvestuse konspekt
    20
    docx
    Majandus alused konspekt
    20
    doc
    Raha ja pangandus eksamikonspekt
    33
    docx
    Rahanduse aluste kontrolltöö vastused
    20
    pdf
    Raha ja pangandus eksami konspekt 2014
    9
    docx
    Rahandus ja pangandus konspekt
    22
    doc
    PANGANDUS I-FINANTSTURUD JA –INSTITUTSIOONID





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun