import jne. Suurimaid ühiskonna mõjutajaid 20. sajandil. Pani rõhku klassiühiskonnale. 4. Engels. "Kommunistliku partei manifest" koostöö Marxiga. 5. Revisionistid. re-videre 6. Plaanimajandus. majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile, käsumajandus, bürokraatia, propaganda, Stahhanov, Lunin, Hrustsov 7. Rahanduse põhimõisted. Kullastandard on rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Tänapäeval ei ole kullastandard enam rahasüsteemina kasutusel. Bretton Woods (1944) pandi alus rahvusvahelisele valuutasüsteemile, dollar seoti kullaga ning teised süsteemiga ühinenud valuutad dollariga dollar hakkas dikteerima, süsteem lagunes 60.-ndatel aastatel, kui kulla turuhind tõusis liiga kõrgeks. BW-s loodi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. RAHAREFORMID??? 8
poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati valmistama kindla kulla- või hõbedasisaldusega münte. Raha valmistamise õigus oli tavaliselt ainult valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutus müntidega arveldamine tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tšekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha. Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb. 2.2 Esimesed mündid Esimesed väärismetallist mündid võeti kasutusele 600 aastat e.k.r Aasias
RAHA AJALUGU Preili Kristina Mida kasutati otsese raha asemel ? · Loomanahad · Teokarbid · Tööriistad: kirved jne · Asteekidel olid kasutusel kohvioad · Hiinas sool · Nigeerias jalarauad · Orjad, tütarlapsed Kuld ja hõbe · Kõige esimesena hakati kasutama otsese rahana kulda ja hõbedat · Vermiti teatud suurusega mündid · Võeti kasutusele tsekid ja võlakirjad · 19.sajandil kehtestati kullastandard rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja hindadega Kullastandard Hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon) ja hindade tõus. Pärast inflatsiooni pidurdamist (19221928) üritati kullastandardit taastada, kuid 19291933 toimunud majanduskriisi ajal enamik riike sellest loobus. Veel juttu Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui
Hüperinflatsioon- situatsioon, mille puhul inflatsioon on (riigi) kontrolli alt väljunud. See väljendub kiires hinnatõusus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtust. Deflatsioon- raha kallinemine, hindade langus. Ettevõtja ei pruugi saada kulusid tagasi ja tekib pankroti laine. Tarbjahinnaindeks- on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Kvartal on 3 kuud, aasta jaguneb 4 kvartaliks. 4. Rahasüsteemid: mis on kullastandard, mis oli Bretton Woodsi süsteem. Euroopa piirkondliku valuutasüsteemi teke 1970. aastate lõpus, ECU kui tänapäeva euro eelkäija. Kullastandard- 19.saj riigid sidusid oma rahvusraha kullaga, mis riigil oli olemas. Eesmärk luua usaldus rahasüsteemi vastu Bretton Woodsi süsteem- pärast 2.ms modifitseeritud kullastandard, rahvusvahelisel raharinglusel oli kaks tuge: kuld ja USA dollar. 1945-1946 u 80% kullavarudset oli USAs
efektiivsem. Ei ole ju mõtet poes kirjutada hinnasildile, et kilo õunu maksab kaks kilo kartuleid, mis omakorda maksavad 2 tahvlit sokolaadi jne. Raha kui hoiustamise ja laenamise vahend Raha võimaldab valida tarbimise aega ja tulusid-kulusid paremini planeerida. Kui soovitakse osta midagi, milleks raha ei jätku, saab seda laenata. Kui soovitakse koguda raha, mida hiljem kasutada, on võimalus seda hoiustada. Rahasüsteemid Kullastandard Kullastandard on rahasüsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. 1871. aastal Prantsuse-Preisi sõja järel võttis ning vastühendatud Saksamaa kasutusele Reichsmarga ning läks üle kullastandardile, kasutades rahapakkumise suurendamiseks Lõuna- Aafrikas kaevandatud kulda. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Peagi läks ka enamik teisi maailma riike üle kullastandardile. Rahal oli kehtestatud
Reservvaluuta riik ei pea oma valuutat teiste suhtes fikseerima · Maailmas, kus on N riiki N valuutaga, on reservvaluuta suhtes vaid N-1 vahetuskurssi Seega võib reservvaluuta riik ajada majanduse stabiliseerimiseks iseseisvat rahapoliitikat · Ülejäänud riigid aga peavad importima reservvaluuta riigi rahapoliitika Kullastandard. Selle voorused ja puudused. · Kullastandard Keskpangad hoiavad oma välisreserve kullas Keskpangad fikseerivad oma riigi valuuta kulla suhtes, olles valmis seda iga hetk kulla vastu vahetama Taaskord arbitraaziprotsess · Kullastandard plussid Sümmeetriline rahvusvaheline rahaline kohandumine · Puudub N-nda valuuta probleem Keskpangad ei saa tõsta rahapakkumist reaalsest rahanõudlusest kiiremini
LOODUD 10.-14. Sept 1960 EESMÄR- Kuni 1970. Kaitsta inimõigusi, Kordineerida ja GID Aastateni oli pluralistlikku ühtlustada naftapoliitikat Reguleerida põhieesmärk demokraatiat ja liikmesriikides ja tagada riikidevahelist säilitada õigusriigi põhimõtteid, stabiilne naftaturg, kaubandust kullastandard. tõsta teadlikkust kindlustamaks tõhus, Nüüd Euroopa kultuurilisest tarbijale ökonoomne ja jätkusuutlik ja identiteedist ja regulaarne varustatus, stabiilmne mitmekesisusest ning tootjale stabiilne majanduskasv seda soodustada. Leida sissetulek ja ning ühiseid lahendusi investeeringute õiglane
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Raha Referaat Juhendaja: Koostaja: TALLINN 2018 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. RAHA MÕISTE..................................................................................................... 4 2. RAHA AJALUGU................................................................................................... 5 3. RAHA FUNKTSIOONID......................................................................................... 6 4. RAHAGA SEOTUD TERMINID...............................................................................7 KOKKUVÕTE..................................
2.emissioonitulude jagamise ja omandamise üle otsustamine - kellel õigus raha emiteerida, kellel emissioonitulu 10 Iga turul aktsepteeritav raha on rahasüsteem. Rahvusvahelised rahasüsteemid Rahvusvaheline rahasüsteem s.o. reeglid, tavad, vahendid, abinõud ja organisatsioonid rahvusvaheliste rahavoogude juhtimiseks. Rahvusvahelise rahasüsteemi arenguetapid: - kullastandard, mis lõppes I Maailmasõja algusega 1914.a. (algas umbes 1870), sõjakulutusedkatteta raha, inflatsioon - 1914-1944 prooviti taastada kullastandardit ja katsetati ujuva vahetuskursisüsteemiga - fikseeritud vahetuskursi e. Bretton Woodsi ajajärk 1945-1973.a. - 1973.a.-st nn. kaasaegne hübriidsüsteem, katsetatakse ujuva kursi süsteemi, reguleeritud ujumist kui ka fikseeritud vahetuskurssi
universaalne ja seda oleks piisavalt vähe, et selle väärtus püsiks. -) Inimese arengu käigus hakati rahana kasutama maavarasid (hõbedat, kulda, vaske), mis muutusid müntideks. -) Hiljem tuli kasutusele paberraha, mis aitas asja veelgi (muutes asja lihtsamaks ja kergemaks kaasas kandmisel). -) Kui asi arenes veelgi, siis väärismetallid jäid pangale/riigile ja nemad hakkasid jagama paberraha. Tekkis kullastandard, kus igaüks võis vahetada paberraha kulla vastu. -) Nii esimese, kui teise maailmasõja ajal vahepeal katkestati kullastandard, lõpuks lõpetati kullastandard kõikjal peale Ameerika kehtestati Bretton-Woodsi süsteem (1944a). -) 1971 aastal läks USA Vietnami sõtta ja katkestas igasuguse kullastandardi. Sellest ajast peale pole rahal mitte mingit väärtust sisuliselt väärtus on tal ainult usalduspõhine.
Kuld. Levimuselt on kuld haruldane metall. Ajalooliselt on väljakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni: raha ja ehete valmistamise materjal. Alates ürgajast on kuld olnud ehtemetall ja kuna seda leidublooduses harva, siis sümboliseerib kuld rikkust ja selle kaudu ka võimu. Umbes kaks ja pool tuhat aastat tagasi hakkas kuld kandma raha funktsiooni. Ajalooliselt oli Lüüdia kuningasKroisos 6. sajandil eKr esimene valitseja, kes hakkas vermima kuldmünte[4]. Need mündid olid kõrge kullasisaldusega (98%). Kullastandard on olnud monetaarpoliitika aluseks läbi ajaloo. Viimasena loobusid kullastandardist 1932. aastal pärast Suurt depressiooni Ameerika Ühendriigid. Enamik riike Euroopas heitis kullastandardi kõrvale pärast Esimest maailmasõda 1914. aastal, kuna suuri sõjast tingitud võlgu ei suudetud kullana tagastada.[5][6] Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu millele säilib kulla kollane värvus...
lk 18-22, TV ptk 3, mõisted: humanitaarabi, majandussanktsioonid, agressor, koloonia, diktatuur, Komintern. 4. Maailmamajandus 1) Esimese maailmasõja majandusliku tagajärjed 2) majandus 1920. aastail 3) Suur ülemaailmne majanduskriis Tööülesanded: lk 23-25, TV kordamine (ptk 1-4) 4) kriisist väljumise teed 5) majandus 1930. aastail Tööülesanded: lk 25-27, TV ptk 4, mõisted: inflatsioon, tarbekaubad, spekuleerimine, totalitarism, devalveerimine, kaitsetollid, kullastandard, ideoloogia. Korrata kontrolltööks § 1-4 5. Demokraatia Euroopas kahe maailmasõja vahel 1) demokraatia edusammud 2) tähtsamad poliitilised voolud pärast esimest maailmasõda 3) pealetung demokraatiale Kontrolltöö § 1-4 Tööülesanded: lk 28-31, TV ptk 5, mõisted: autoritaarne, sotsialism, revansistlik, kapitalism, kodanlus, kommunism, vabaturumajandus 6. Suurbritannia 1) kaotatud edumaa 2) muutused sisepoliitikas 3) Briti impeerium 4) Iirimaa probleem
http://www.abiks.pri.ee Nimed F.D.Roosevelt -USA president 30. Aastatel A.Hitler -Saksamaa peaminister, diktaator B.Mussolini -Itaalia diktaator J.Stalin -NSVL diktaator W.Churchill -Suurbritannia peaminister O.Strandmann -Eesti riigivanem K.Päts -Eesti esimene president V.Lenin (Uljanov) -NSVL rajaja I riigijuht F.Franco -Hispaania diktaator W.Wilson -USA president C.G.Dawes -USA riigisekrätär Mõisted Reparatsioon -sõja võitnund riigile tekitatud kahju täielik hüvitamine kaotatud riigi poolt Totalitarism -tugevasti tsentraliseeritud, autokraatsel või diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm või poliitiline rezhiim Varsailles' rahu -rahu, mis lõpetas I maaimasõja Patsifism -maailmav...
kogus. Hiinlased võtsid paberraha kasutusele ligi aastal 800, mis püsis ringluses pikalt. Paberrahal puudus tarbeväärtus, ehk niiöelda dekreet raha (raha ilma tegeliku väärtuseta), kuna see oli siiski ainult tükk paberit. Nagu tänapäeval populaarne on sularaha, sai paberraha eelistatud rahatüübiks Euroopas 17. sajandil ja on olnud seda siiamaani. Metallmündid on kasutusel vaid peenrahana. Enamasti valmistatakse seda ristkülikukujulisena. Hiljem loodi ka kullastandard. Selle tekkeks oli vaja tagada, et kuld saaks vabalt liikuda riikide vahel. Keskpangad hoidsid kullavarusid , et tagada oma vääringu usaldusväärsus. Mündid ja paberraha võis fikseeritud kursi alusel kullaks ümber vahetada. Kuid see süsteem hakkas lagunema kuna esimene maailmasõja suurte kulutuste tõttu trükiti väljamineku katteks palju kullakatteta raha, millega omakorda kaasnes ostujõu langus e. Inflatsioon ja hindade tõus.
Nullifitseerimine käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti väärtusetuteks ja uute käibele laskmine, kusjuures vanu rahamärke välja ei osteta või makstakse nende eest ainult tühist hüvitist. 13. Kullastandardi olemus Kullastandard raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis. Rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. 19.saj kullastandard rahvuslik valuuta seotud kullavarude ja kulla hinnaga. 1821-1914a nn klassikaline kullastandard, enamik maailma riike olid kehtestanud kullastandardi ja fikseerunud oma valuuta kulla suhtes. Ühtlasi standardiga liitunud riikide valuutad omavahel fikseeritud. 2 Kullastandardi süsteem lagunes I maailmasõja ajal, kui trükiti palju kullakatteta raha. Kullastandard kui monetaarsüsteem on eelkõige komplitseeritud üld- ja rahanduspoliitiline
THI, tootjahinnaindeks, elamuehitus jne. - poliitilised tegurid poliitilisest ebastabiilsusest tingitud aspektid mõjuvad riigi valuutale kahjulikult, kahandades selle väärtust. - loodusõnnetused ja ökoloogilised katastroofid nende mõju rahvuslikule valuutale on negatiivne. Mida suurem katastroof, seda neg mõju riigi majanduslikule olukorrale. 17.Mis oli/on kullastandard? Tänapäeval ei ole kullastandard enam rahasüsteemina kasutusel. 19. sajandi keskpaigani kehtisid paralleelselt kuld- ja hõbe rahad. 1879. aastat loetakse kullastandardi alguseks, see säilis kuni 1913. aastani. Kullastandard on süsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. Riikide valuutade omavaheline väärtus ei muutunud, mis omakorda lihtsustas rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Kuld oli
Küsimus 1 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui Jaapan impordib USA põllumajandussaadusi ja ekspordib USA-sse autosid, siis ilmselt: Vali üks: a. Ameerika farmerid võidavad, Jaapani farmerid aga kaotavad b. USA autotootjad võivad kaotada kaubavahetuse tõttu c. Jaapani autotootjad ja toiduainete tarbijad võidavad d. Kaubavahetuse kasud on suuremad kui kaotused e. Kõik bimetatud väited on õiged Küsimus 2 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nullsummamängu korral: Vali üks: a. Ühe riigi tulu väliskaubandusest toob kaasa teise riigi sama suure tulu b. Ühe riigi tulu väliskaubandusest toob kaasa teise riigi sama suure kaotuse c. Ühe riigi kulu väliskaubandusest toob kaasa teise riigi sama suure kulu d. Ühe riigi eksport toob kaasa teise riigi sama suure impordi e. Ei teki mitte ühtki eeltoodud olukorda Küsimus 3 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsi...
massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga hoiuseid M2= M1 + säästuhoiused · M3a moodustavad agregaat M2, tagasiostulepingud, rahaturufondide aktsiad ja osakud ning
Raha põhifunktsioonid on: 1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 2) Maksevahend – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis. • Puhas kullastandard – raha koosnes eri kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetest. • Klassikaline kullastandard – rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega. Paberraha ehk kauba esindav raha. Kindlustunde annab keskpank, kes võtab kohustuse vahetada see näiteks kuldmüntide vastu. • Vaegväärtuslik metallraha ehk kaalult kergema / väiksema metallisisaldusega metallraha (nt sendid praegust)
sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon) ja hindade tõus.
kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus. Numismaatika e. müntide kogumine Erinevate kultuuride ja riigikordade kiire hävimine ja vahetumine jätsid inimeste taskutesse lugematul arvul erinevaid münte. Ega täpselt polegi teada, kes ja kuna numismaatikaga tegelema hakkas, aga kehtetute müntide väärtustamine levis 20. sajandil väga kiiresti. Näiteks
Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Kui Jaapan impordib USA põllumajandussaadusi ja ekspordib USA-sse autosid, siis ilmselt Vali üks: a. Ameerika farmerid võidavad, Jaapani farmerid aga kaotavad b. Jaapani autotootjad ja toiduainete tarbijad võidavad c. kõik nimetatud viited on õiged d. kaubavahetuse kasud on suuremad kui kaotused e. USA autotootjad võivad kaotada kaubavahetuse tõttu Tagasiside Õige vastus on: kõik nimetatud viited on õiged. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Eesti firma sõlmis lepingu partii toodete tarnimiseks USA-sse hinnaga 1000 Valuutakurss tehingu sõlmimise hetkel oli 1,2 /$. Kulud ühe toote tootmiseks moodustavad 6000 . Hinnake, kuidas muutus eksportöri kasum eurodes, kui euro kurss tõuseb 10%. Kursi muutus mõjutas ühikult kasumit järgmiselt: Vali üks: a. Vähenes 758 b. Suurenes 858 c. Suurenes 758 d. Vähen...
sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon) ja hindade tõus.
sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid jäid käibele vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon) ja hindade tõus.
5)pikaajalised võlakirjad, 6)aktsiad, 7)materiaalne vallas ja kinnisvara 6. Kullastandardi olemus -raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetavate pangatähtede vormis. Puhas kullastandard-nt.Vana-Roomas kogu ringluses olev raha koosnes eri kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetes. 19.saj kullqastandard-rahvuslik valuuta seotud kulla varude ja kulla hinnaga 1821-1914 nn klassikalised kullastandard, raha Kullastandardi taastamise ajajärk 1919-1971 Iga riik määras oma raha kullasisalduse 7. Bretton Woodsi süsteemi olemus Bretton Woodsi periood 1944-1971- toetus kullale ja dollarile 8. Raha ajalugu Eestis Eesti krooni kasutuselevõtt 1985a isemajandava Eesti projekt 1989a ametlikult kurss enda rahale, konkurss paberraha kavandite saamiseks 1990a ettevalmistused trükkimiseks 20juuni 1992 tehtud! 9
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis- ja pensionifondid; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru kutselised osalised; Väärtpaberituru kauplemiskohad; E-raha asutused; Makseasutused. 3. Eesti krediidiasutused Pa...
r ber Sümbolrahad: Pa Fidutsiaarrahad: RESERVIDEGA TÄIELIKULT KAETUD PABERRAHA EMITEERIB KESKPANK – KULLASTANDARD – VALUUTAKOMITEE RAHAD Fiat-rahad: RAHANA RINGLEB VÄÄRISMETALLIGA VÕI MUU RESERVIGA OSALISELT KAETUD PABERRAHA Surrogaatrahad: RAHA, MIS EI TÄIDA OMA FUNKTSIOONE JA MIDA EI USALDATA Deposiitrahad: KOMMERTSPANKADE POOLT LOODUD RAHA
Koostanud: Kadri laur Pärnu Raeküla Gümnaasium 12 B klass. Ajaloo referaat 1900. aasta Suveolümpiamängud Pariisis Sissejuhatus Sündmused maailmas olid kirjud. Aasta 1900 oli paljudele teadlastele, kunstnikele, poliitikutele ja üldiselt tervele rahvale maailmas vägagi läbimurdelised: USA-s võeti kasutusele kullastandard, ilmus Sigmund Freudi raamat "Unenägude tõlgendamine", Moskvas esietendus Nikolai Rimski-Korsakovi ooperi "Tsaar Saltaan", William McKinley valiti teist korda USA presidendiks, Saksamaal toimus 1900. aasta Saksamaa rahvaloendus; rahvaarvuks saadi 56 miljonit, Max Planck tegi Berliinis Saksa füüsikaühingu istungil ettekande. Seda päeva peetakse kvantteooria sünnipäevaks, Reginald Fessenden kandis esimesena raadio teel üle inimhäält.
1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend, Arvestusühik, Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 6.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Rikaajalised riigi võla...
,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" ütleb meile, et standard on 'norm', aga standart on 'ruudukujuline lipp'. standard 1. hulga, omaduste, väärtuse, hinna, aja, jms. norm, ühtsed kohustuslikud nõuded; tehniline dokument nende nõuete kindlaksmääramiseks. | (laiemalt:) näidis, eeskuju, etalon, millega midagi võrreldakse. Ls. ettevõtte-, euro-, haridus-, maailma-, termini-, toote-, tõustandard; elustandard; kullastandard. VÕI 2. endisaegne inglise ruumimõõt, 165 kuup jalga (u. 4,67 m3). standart (ruudukujuline lipp), a. (ratsaväeüksusel). b. riigipea lipp, mis heisatakse tema kohalviibimise märgiks. AGA Tegelikult on sõnadel standard ja standart ühine päritolu. Inglise keeles on mõlema sõna vaste standard, kusjuures sõna algne tähendus oli 'kuninga lipp, mille alla koondusid lahinguväljal sõjamehed'. Mõiste
valuutade või kulla suhtes. Eesmärk – tõsta riigi toodete konkurentsivõimet välisturgudel. Võib tekkida devalvatsiooniahel erinevates riikides. Revalveerimine - Omavaluuta kursi tõstmine teiste riikide valuutade või kulla suhtes. Tulemuseks riigi konkurentsivõime langus välisturgudel. 13. Kullastandardi olemus. Süsteem, mille puhul ringlev paberraha oli täielikult kaetud kullareservidega. (kehtis 19. sajandi lõpust I maailmasõjani). Kullastandard kui monetaarsüsteem on eelkõige komplitseeritud üld- ja rahanduspoliitiline institutsionaalne kokkulepe, mis püsib lubadusel ja kohustusel teatud reeglitest kinni pidada. Kullastandard tagab pikaajalise hinnastabiilsuse, hoides raha pakkumist kontrolli all. Lühiajaliselt võib tuua kaasa märkimisväärseid hinnakõikumisi. 14. Bretton Woodsi süsteemi olemus. Peale II maailmasõda loodud rahvusvaheline rahakursside süsteem, mis
meetmetest (ehk intressimäärade muutmisest). 27. Rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse Peamine probleem: rahapoliitiliste intressimäärade muutmine ei avalda oodatud mõju ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimustele ja seeläbi majandusaktiivsusele ja inflatsioonile. Selle lahendamiseks on euroala keskpangad võtnud tarvitusele erakorralised rahapoliitilised meetmed. 28. Kullastandard kullastandard on toorainel põhinev rahasüsteem, kus koduvaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. Kuld oli ainuke keskpanga reservvahend. 19. sajandi keskpaigani kehtisid paralleelselt kuld-ja hõberahad. riikide valuutade omavaheline väärtus ei muutunud, mis omakorda lihtsustas rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid.
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Erakorralised meetmed on seega ajutised ja täiendavad tavapäraseid meetmeid. 26. Rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse Rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse ning selle häired Peamine probleem: rahapoliitiliste intressimäärade muutmine ei avalda oodatud mõju ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimustele ja seeläbi majandusaktiivsusele ja inflatsioonile. Selle lahendamiseks on euroala keskpangad võtnud tarvitusele erakorralised rahapoliitilised meetmed. 27. Kullastandard Kullastandard on toorainel põhinev rahasüsteem, kus koduvaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. Kuld oli ainuke keskpanga reservvahend. 19. sajandi keskpaigani kehtisid paralleelselt kuld-ja hõberahad. Riikide valuutade omavaheline väärtus ei muutunud, mis omakorda lihtsustas rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Kullastandardi kasutuselevõtt eri maades: 1844 aastal – Suurbritannia
40. Rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse Rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse ning selle häired 16 Peamine probleem: rahapoliitiliste intressimäärade muutmine ei avalda oodatud mõju ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimustele ja seeläbi majandusaktiivsusele ja inflatsioonile. Selle lahendamiseks on euroala keskpangad võtnud tarvitusele erakorralised rahapoliitilised meetmed. 41. Kullastandard Kullastandard on toorainel põhinev rahasüsteem, kus koduvaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. Kuld oli ainuke keskpanga reservvahend. 19. sajandi keskpaigani kehtisid paralleelselt kuld-ja hõberahad. Riikide valuutade omavaheline väärtus ei muutunud, mis omakorda lihtsustas rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Kullastandardi kasutuselevõtt eri maades: 1844 aastal Suurbritannia
5. Maksebilansi tehingud, mille tulemuse raha voolab riigist välja on: a. deebetsisendid b. kreeditsisendid c. katteta tehingud d. sõltumatud sisendid 6. USA dollari kursi tõus: a. ei mõju Eestile, kuna Eesti kroon on seotud EUROga b. tagab USA kaupade hinnalanguse Eesti turul c. põhjustab USA kaupade hinnatõusu d. mõjub soodsalt USA kaupade maaletoojatele 7. Rahvusvahelises rahanduses kullastandard: a. näitab kullasisaldust kullas ja on kullaproovi etaloniks b. toimis rahvusvahelises valuutasüsteemis 19.sajandi keskpaigast kuni 1930. aastateni c. näitab minimaalset vajalikku kullavaru suurust keskpangas d. toimis rahvusvahelises valuutasüsteemis 19.sajandi keskpaigast kuni möödunud aastani 8. Kaubavahetuse defitsiit väheneb: a. kui SKP väärtus suureneb b. välisinvesteeringute puudumise tõttu c
Raha liik Selgitus I Kaupraha Bartertehingud (kaup-kauba vastu) Metallraha, -mündid II Kaupa esindav raha Vaegväärtuslik metallraha Paberraha III Krediitraha Raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus 6. Kullastandard - süsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. 7. Bretton Woodsi süsteem - põhiideeks USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga 1 9. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest - Metallrahasüsteem - aluseks mingi väärismetall
Kaupraha (kaup millel on ka siis väärtus, kui teda ei saa kasutada rahana). Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel, kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust) Sularaha, krediitkaart, jooksev konto, lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara. 6. Kullastandard ja selle olemus Selle puhul oli ringluses olev paberraha täielikult kaetud kullareservidega. Süsteem eeldas inflatsiooni puudumist. Kestis 1919-1939. 7. Bretton woodsi süsteem ja selle olemus Rahakursside süsteem, mis toetus kullale ja dollarile, mille tunnusteks olid fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ja dollari kasutamine põhivaluutana. Kestis 1944-1971. 8. Raha ajalugu Eestis 1918 Eesti Mark. 1928 Eesti Kroon (vahepeal devalveeriti). 1940 Rubla. 1941 Saksa mark
3. Rahasüsteemide ajalugu Turu maht nõudis odavama raha kasutuselevõttu. Selleks sai paberraha. Kuna aga erinevalt kuld- ja hõberahadest paberraha mingit väärtust ei sisaldanud, vajas see lisagarantiid. Rahasüsteemi võib liigitada suletud ja avatud süsteemiks. Suletud süsteemil ei ole mingit seost teiste süsteemidega, raha ei saa vahetada. Avatud süsteemid on tänapäeval enamus rahasüsteemid. Rahasüsteeme saab hinnata reguleerituse, likviidsuse ning usaldusväärsuse kaudu. 4. Kullastandard 19. sajandi keskpaigani kehtisid paralleelselt kuld- ja hõberahad. 1879. aastat loetakse kullastandardi alguseks, see säilis kuni 1913. aastani. Kullastandard on süsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. Riikide valuutade omavaheline väärtus ei muutunud, mis omakorda lihtsustas rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Kuld oli ainuke reservvahend.
miljonites, miljardites ja veel suuremates ühikutes. Paberraha muutub lühikese ajaga vanapaberiks. Ühte ja head reeglit hüperinflatsiooni lõpetamiseks ei ole, kuid tavaliselt on selle eelduseks stabiilsuse saavutamine ühiskonnas, riigi funktsioonide taastamine ja rahareform. Õnneks on Eesti majanduskeskkond piisavalt stabiilne, et ülaltoodud mustad stsenaariumid meid ei ähvarda. Rangelt peetav kullastandard tagab pikaajalise hinnastabiilsuse, hoides raha pakkumist kontrolli all. Lühiajaliselt, vastupidi, võib kullastandardi mehhanism kaasa tuua märkimisväärseid hinnakõikumisi. Kullastandardile on tüüpiline, et see toimib võrdlemisi hästi ajani, mil ilmneb selle allumatus poliitikute või ühiskonna tahtele pidada üleval heaoluriiki, finantseerida sõjalisi kampaaniaid, välispoliitikat või leevendada riigi majandusprobleeme.
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. Rahanduse uurimisobjektiks on rahavoogude jaotumine ajas ja majandussubjektide vahel. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu (määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamis...
c. * pakkumiskõver nihkub vasakule d. pakkumine muutub piki kõverat suuremate koguste suunas 22. Valitsus tõstis X kauba käibemaksu. Selle tulemusena nõudlus a. suureneb, kuna nõudluskõver nihkub graafikul paremale b. *???? väheneb, kuna nõudluskõver nihkub graafikul vasakule c. suureneb, kuna nõudlus nihkub piki kõverat nõudluse suurenemise suunas d. * väheneb, kuna nõudlus nihkub piki kõverat nõudluse vähenemise suunas 23. Rahvusvahelises rahanduses kullastandard: a. toimis rahvusvahelises valuutasüsteemis 19.sajandi keskpaigast kuni möödunud aastani b. näitab kullasisaldust kullas ja on kullaproovi etaloniks c. näitab minimaalset vajalikku kullavaru suurust keskpangas d. * toimis rahvusvahelises valuutasüsteemis 19.sajandi keskpaigast kuni 1930. aastateni 24. Kaubavahetuse defitsiit väheneb: a. välisinvesteeringute puudumise tõttu b. kui suurenevad kulutused söjalistele kulutustele c. kui SKP väärtus suureneb d
5) 1944. a – Vene Rubla 6) 1992. a – Eesti Kroon 7) 2011. a – Euro 9. Rahasüsteemide liigitus Raha vormi alusel 1) Metallrahasüsteem – aluseks mingi väärismetall (bimetallism, monometallism) 2) Paberrahasüsteem – käibel on valitsuse, keskpanga või muu autoriteeti omava asutuse määratud paberist rahasedelid ehk paberraha. 3) Arveldus –ehk kontorahasüsteem – elektrooniline ehk e-raha. 4) Muu - kinkekaardid, taaratsekid Tagatuse alusel 1) Kullastandard 2) Kullastandardi taastamise ajajärk 3) Bretton Woodsi süsteem 4) Kaasaegne süsteem Valuutakursi alusel 1) Rahvuslik maksevahend (traditsiooniline kursside sidumine) 2) Rahvusliku maksevahendi puudumine (nn dollariseerimine) 3) Valuutaliit (riigis tegutsev keskpank loobub ise rahapoliitikast) 4) Valuutakomitee (sõltumatu emiteerija süsteem) 10. Lääne rahasüsteemi toimimise põhimõte – VT. TÖÖLEHT
sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon)
Areng Maailma eksport on 20 aastaga pea kahekordistunud 20. sajandi lõpu kaubandus Uued aspektid võrreldes varasemaga Intra- trade (või ka intra-industry trade) o Intra firm trade Lisandväärtuse ahela jaamine o Super-kauplejad o Madalapalgalised tootjad- eksportöörid Teenused WTO Kitsas raha Lai raha Raha- ja finantssüsteem Rahasüsteem Valuutakursid: kullastandard, Bretton Woods, vabakurss Finantssüsteem Investeeringud ja rahavood Kriisid Investeeringud Portfolio investeering FDI o Pikaajalisus, keerulne tagasi võtta, prestiiž o Green field Ülevõtmine Liberalism Ideoloogia o Turg ja riik on lahus o Turg on konfliktivaba o Riigi roll turus peaks olema väike Muutused ajas Eeldused o Indiviid o Ratsionaalsus
paberraha vastu läksid riigid üle kullastandardile esimene rahasüsteem ajaloos. Riigid sidusid ringluses oleva paberraha nende käsutuses oleva kullavaruga. Igale paberrahaühikule kehtestati teatud kullakogus. Raha sai pangas kulla vastu ümber vahetada. Suurbritannia 1816 läks kullastandardile üle ja teised läksid 19.saj. jooksul. Kullastandardi nõrgad kohad: 1. raha hind sõltub kullahinnast, kullahind omakorda turul olevast kullakogusest. 2. kullastandard toetub usaldusele valitsuste suhtes, aga usaldust on väga kerge kõigutada. Lõpliku surmahoobi kullastandardile andsid I maailmasõda ja suur majanduskriis 30. alguses. 31. loobus Suurbritannia lõplikult kullastandardist ja inglise nael lasti ujuvale kursile, naela kurss sõltus usaldusest majanduse vastu ja inglise riigi vastu. Peale II maailmasõda töötati välja uus rahasüsteem Bretton-Woodsi süsteem (USA kirdeosas, kuurortlinn), 1944 aastal
Reglementeeriti keskpanga laenutegevus, korrastati laenuportfell. Panga vabastamiseks mittelikviidseks muutunud pikaajalistest laenudest, kanti need üle selleks asutatud Pikalaenu Panka. [4] 1928. a. läbi viidud rahareformiga rajati Eestisse ajakohane rahasüsteem. Uue rahaseadusega kehtestati seaduslikuks maksevahendiks Eesti Panga pangatähena Eesti kroon, mis sisaldas 100 senti (1 sent võrdus endise margaga). Kroon võrdsustati ühe Rootsi krooniga. 1924. a. kehtestatud kullastandard (100/428 g) jäi muutmata, kuid see sai reaalse tagatise (kattevara). Riigikassa- ja vahetustähtede emissioon lõpetati. Krooni usaldusväärsuse kindlustamiseks kohustus Eesti Pank kroone välisraha vastu ümber vahetama. [4] Kõik need meetmed taastasid usalduse kodumaise panga- ja rahasektori vastu, aidates kaasa riigi majanduslikule tugevnemisele ning Eesti riigi maine tõusule rahvusvahelises mõõtkavas. 4.4 1931-1940 Läbi majanduskriisi ja devalvatsiooni majandustõusule
Väliskaubandusbilanss Eksport-import, peaks olema soovitatavalt positiivne Positiivne tuleb hoida, kuna: tuleb hoida end sõltumatuna teistest riikidest RV rahandus Välisinvesteeringud erineval kujul Eesti tahab välisinvesteeringuid: ergutab majandust. Valuuta RV valuutareziimid Vahetuskursid Hetkeolukord maailmas RV rahandusorganisatsioonid WB IMF Valuutareziimid läbi aegade Rahvusvaheline kullastandard Kõige aluseks oli vahetuskurss kullaga Kestis I MS ja taaselustati lahe sõja vahel Britid juhtisid mängu, riigid käitusid nii liberaalselt kui võimalik Bretton Woods- kuni 1973 Kõik seotud dollariga, mis omakorda oli seotud kullaga Kestis päris kaua Kukkus kokku seoses muude valuutade tõusu, naftakriisi ja muude probleemidega Kõikuvad kursid- alates 1973 Valuurakursid (kui palju saad ühe valuuta eest vastu) Erinevad kursisüsteemid
11 1800 19800 -200 40000 3636,36 7000 -20200 -1836,36 12 1600 19200 -600 47500 3958,33 7500 -28300 -2358,33 MAJANDUS (24.05.10) Bartnerkaubandus tähendab kaude ja teenuste vahetamist raha otseselt kasutamata. RAHALIIGID Kauprahad: rahana ringleb väärismetall Sümbolrahad: fidutsiaarrahad: reservidega täielikult kaetud paberraha: kullastandard ja valuutakomitee rahad Fiat-rahad: rahana ringlev väärismetalliga või reserviga osaliselt kaetud paberraha. Surrogaatrahad: raha, mis ei täida oma funktsioone ja mida ei usaldata. Raha peab olema: Homogeenne ühesuguse väärtusega rahad peavad pöe,a võimalikult identsed Aktsepteeritav majandustehingute osapooled usaldavad ja on nõus raha vastu võtma, olles kindlad, et saavad seda tulevikus kasutada
Rahvusvaheline poliitökonoomia I loeng Rahvusvaheline poliitökonoomia - majandus, riik Poliitiline ja majanduslik (Carporaso, Levine) Poliitiline o Valitsus o Avalik o Jaotamine Majanduslik o Kalkuleerimine o Eesmärgistatus o Piiritletav valdkond Balaam, Veseth Riik kollektiivse otsustamise (valimine) ja tegutsemise ruum o (Põhiseadus) võimu paigutamine ja jagamine Turg- individuaalne otsustamine ja tegutsemine o Ressursside paigutamine ja jagamine Frieden, Lake Poliitika institutsioonid ja reeglid, mis valitsevad sotsiaalseid ja majanduslikke suhteid Majandus jõukuse tootmise, jagamise ja kasutamise süsteem Gilpin Riik hierarhia, lojaalsus, territoriaalsus, välistamine Turg vastastikune sõltuvus, funktsionaalne lõimumine, kaasamine ...