Loodi LHV pensionifondid 2003 Alustas kauplemiskeskkond LHV Trader 2005 Avati esindus Vilniuses LHV lühiajalugu 2006 Eraldus ettevõtete nõustamisega tegelenud üksus 2007 Lõhmus, Haavel & Viisemann asemel võeti kasutusele uus logo LHV 2008 Avati klienditeenindus 2009 6. mail saadi pangalitsents ja kasutusele võeti uus ärinimi AS LHV Pank Alustati hoiuste ja ärilaenudega 2010 Käivitati arveldusteenused ja võeti kasutusele uued kontonumbrid Osteti laenuportfell Soomes ja tegevust alustas Helsingi esindus Avati Tartu esindus Rain Lõhmus Tõnis Haavel Andres Viisemann Tutvustus Alates 2009. aastast tegutseb LHV pangana. LHV Panga esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias, Vilniuses ja Helsingis. LHV Pangas töötab üle 100 inimese. Teenuseid kasutab üle 15 000 kliendi Eestis, Lätis ja Leedus ning 8000 Soomes. LHV II samba pensionifondidel on üle 50 000 kliendi, mis on suuruselt kolmas turuosa Eestis. Mida pakub LHV pank?
eelistama turupõhist finantseerimist, peamiselt tagatud võlakirju. Pankade finantseerimisele võib avaldada negatiivset mõju finantsturgude volatiilsuse ja ebakindluse kasv. Samas hoiuste mahu kasvu tõenäoline jätkumine võimaldab pankadel tururiskist tingitud ebamäärasust mõnevõrra vähendada. Emapankade rahastamise struktuur lähiajal tõenäoliselt oluliselt ei muutu. Reaalmajandus ja laenukvaliteet Pankade laenuportfell ulatus 2011. aasta veebruari lõpus 16,3 miljardi euroni, millest 90% moodustasid laenud ja 10% liisingud ja faktooringud. Laenuportfell on alates 2008. aastast kahanenud 10%. Portfelli struktuuri on muutnud laenusegmentide erinev amortisatsioon. Näiteks pikaajaliste eluasemelaenude osakaal on kasvanud just aeglase amortiseerumise tõttu, samal ajal on ettevõtete laenujääk laenude lühikese tähtaja tõttu kahanenud. Erandiks on kaubandus ja põllumajandus, kus laenuaktiivsus on kasvanud
võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid, millest suur osa on kauplemise eesmärgil soetatud likviidsed väärtpaberid. Ülejäänud väärtpaberiportfell koosneb aktsiatest ja osadest, sealhulgas tütar- ja sidusettevõtjate aktsiatest ja osadest. Laenuportfell · Moodustab üldjuhul kõige suurema osa panga varadest. · Eesti pankade tegevus on suhteliselt klassikaline (laenude andmine) enamus vahenditest on suunatud laenuturule, pankade laenuportfell moodustab ligi 60% pankade varadest. Laenuportfelli muutustest on olulisemad: laenuportfelli kasvu seos klientide hoiuste kasvuga, laenuportfelli jagunemine erinevate majandus- ja kliendisektorite vahel. Panga kohustused Oluline on jälgida, milline on: klientide hoiuste osakaal, nende jagunemine kliendigruppide ja hoiuseliikide vahel, panga koguvõlgnevuste suurus ja struktuur. Hoiuste puhul on vaja:
täidesaatvaks organiks panga juhatus. [4] Välisrahareservide täiendamiseks võeti 1,35 mln. Inglise naela (27,6 mln. kr.) suurune välislaen, millest Eesti Pank sai miljon naela. Keskpangale anti üle ka riigikassa kulla- ja välisrahatagavarad. Panga põhikapitali suurendati (2,5 mln. kroonilt) viie mln. kroonini. Määratleti emissiooni mahud kattevara suhtes. Reglementeeriti keskpanga laenutegevus, korrastati laenuportfell. Panga vabastamiseks mittelikviidseks muutunud pikaajalistest laenudest, kanti need üle selleks asutatud Pikalaenu Panka. [4] 1928. a. läbi viidud rahareformiga rajati Eestisse ajakohane rahasüsteem. Uue rahaseadusega kehtestati seaduslikuks maksevahendiks Eesti Panga pangatähena Eesti kroon, mis sisaldas 100 senti (1 sent võrdus endise margaga). Kroon võrdsustati ühe Rootsi krooniga. 1924. a. kehtestatud kullastandard (100/428 g) jäi muutmata, kuid see sai reaalse tagatise (kattevara)
kasumi või fondiemissiooni arvelt või vahetusvõlakirjade aktsiateks ümbervahetamise teel või allutatud laenu lepingust tuleneva rahalise nõude ja aktsiate väljalaskehinna tasaarvestamise teel. Aktsiakapitali võib vähendada kahjumi katmiseks, kuid mitte rohkem, kui 5 miljoni euroni. 4. Krediidiasutuse vara struktuur Vara struktuuris domineerib finantsvara, sh laenuportfell, millel on suur mõju krediidiasutuse riskidele ja likviidsusele. (Laenuportfell 75%, Raha ja nõuded KP'le 18%, Muu vara 3,7%, Väärtpaberiportfell 3,1%, Põhivara 0,2%) 5. Krediidiasutuse finantsressursside struktuur Kaasatud finantsressursside struktuuris domineerib võõrkapital, sh klientidelt kaasatud hoiused, millel on suur mõju krediidiasutuse likviidsusele. Omakapitali osakaal on suhteliselt
finantsteenistus. Igapäevategevuses korraldatakse linna rahavoogude juhtimist, eelarve koostamist ja muudatuste teostamist, kontsernraamatupidamist ning finantsinfosüsteemide arendamist. 2013. aastal teeniti linnale finantstulu linna vabade vahendite paigutamisest ööpäeva deposiitarvele 1, 260 tuhat eurot. Laenude arvelt saadud vahendeid kasutatakse ainult investeeringuteks. 2013. aasta alguseks oli kogu laenuportfell 16 737,198 tuhat eurot ehk 47,8% põhitegevuse tuludest. 2013. aastal võeti laenu 5 327, 182 tuhat eurot, millest 4 066,695 tuhat eurot SA-lt KIK projekti „XXX piirkonna ühisveevarustuse renoveerimine“ rahastamiseks; 636,727 tuhat eurot teede renoveerimiseks 623,76 tuhat eurot muu linnavara renoveerimiseks. Laenu on tagastatud 927,712 tuhat eurot, sh sildfinantseerimise laen 105 847 tuhat eurot. Laenud on võetud aasta lõpus soodsatel tingimustel, millest 2013
nõuded keskpangale ja teistele krediidiasutustele ning kauplemise eesmärgil lühiajaliste finantsinvesteeringutena soetatud väärtpaberid. Väärtpaberiportfell ·Suure osa pankade väärtpaberiportfellist moodustavad võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid, millest suur osa on kauplemise eesmärgil soetatud likviidsed väärtpaberid. Ülejäänud väärtpaberiportfell koosneb aktsiatest ja osadest, sealhulgas tütar- ja sidusettevõtjate aktsiatest ja osadest. Laenuportfell ·Moodustab üldjuhul kõige suurema osa panga varadest. ·Eesti pankade tegevus on suhteliselt klassikaline (laenude andmine) enamus vahenditest on suunatud laenuturule, Pankade laenuportfell moodustab ligi 60% pankade varadest. Laenuportfelli kvaliteedi hindamisel on oluline näitaja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete osakaal kogu laenuportfellist. ·Pangad peavad hindama nõudeid ja laene individuaalselt, võttes arvesse nii pangasisese kui
kaigus tasuda aktsiate eest mitterahalise sissemaksega. Krediidiasutus on kohustatud teatama Finantsinspektsioonile aktsiakapitali kavandatava suurendamise tingimused; •• aktsiakapitali voib vahendada kahjumi katmiseks, kuid mitte rohkem, kui 5 mln euroni. Muul eesmargil aktsiakapitali vahendamiseks peab olema Finantsinspektsiooni nousolek. 35. Krediidiasutuse vara struktuur Krediidiasutuse vara struktuuris domineerib finantsvara, sh laenuportfell, millel on suur moju krediidiasutuse riskidele ja likviidsusele. 36. Krediidiasutuse finantsressursside struktuur Kaasatud finantsressursside struktuuris domineerib voorkapital, sh klientidelt kaasatud hoiused, millel on suur moju krediidiasutuse likviidsusele. Omakapitali osakaal on suhteliselt vaike (tavaliselt alla 10% passivast), millel on otsustav moju maksevoimele. 37. Krediidiasutuse kasumiallikate struktuur Krediidiasutuse kasumiallikate struktuuris:
·seadmete, personali ·võlgn. eraklientidele ·emiteeritud võlakohustused selles on väärtpaberid arvel soetushinnaga. Deposiit- ebaefektiivne kasutamine ·heade klientide kaotamine ·valitsuse laenu- ja välisabifondid ·allutat. kohustused; hoius; Mittedeposiit- laen; Väärtpaberiportfell on ·tooraine ja materjalide allikate kaotamine ·spekulatiiv- 2)teenustasu kulud; 3)netokahjum finantstehingutest; likviidsem kui laenuportfell, see on eelis. Invest. ne tootmisvarade ost ·toomisvarade ebaratsionaalne 4)administratiivkulud: ·palgakulu ·üürikulu ·reklaami- portfellis teatud osa kujutab endast osalusi teistes valik; 6)suhted pangaga: ·kontojäägi vähenemine ·suur kulu ·sidekulu ·teenustasu audiitorkontrolli eest; 5) firmades s.t pank on ostnud firmade aktsiaid. Kom.p.
1. Eelisaktsiakapital 1 1. Lihtaktsiakapital 5 1. Kohustused kokku: 100 1. Panga bilansist nähtub, et tema peamiseks tegevuseks on hoiuste kaasamine, millest kujunevad panga kohustused ning laenude andmine , millest kujunevad panga varad. Sellest võib järeldada, et likviidsete varade osakaal aktivates on suhteliselt kõrge, selleks et tagada klientide nõuete ja ootamatute nõuete täitmine. 1. Varade koosseisus on peamiseks laenuportfell erinevalt tavaettevõtetest, kus peamise osa moodustavad erinevad käibevarad ja põhivarad. 2. Kohustustest moodustavad 90% erinevad hoiused ja aktsionäride poolt investeeritud osa on vaid 4%. Kasumiaruanne: 1. Intressitulud 10 2. Intressikulud -7 3. Kokku puhas intressitulu: 3 4. Muud tulud 1 1. Intressid ja muu tulu kokku: 4 1. Laenukahjumide provisjon -1 1. Puhastulu peale provisjone 3 1
TARU ÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAHANDUSE JA ARVESTUSE INSTITUUT PANGANDUS I (FINANTSTURUD JA INSTITUTSIOONID) 1. OSA Autor: Andres Juhkam, lektor [email protected] Sügis 2004 Finantsinstrumentide majanduslikud funktsioonid 1. Vabade vahendite ülekandmine- ressursside efektiivseks juhtimiseks säästjatelt finantseerimist vajavatele majandusüksustele (aktsiad, võlakirjad) 2. Riskide juhtimine- majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse (investeerimisrisk, valuutarisk, intressimäärarisk, krediidirisk) juhtimiseks- tuletistehingud, optsioonid, forwardid, swapid. Eraldi võiks veel käsitleda raha (kui finantsinstrument) ja tema funktsioone: maksevahend, rikkuse säilitamise vahend ja rikkuse mõõtühik. Finantsturud Kauplemine finantsinstrumentideg...
pangad. Konkursi võitjaks osutub Hansapank, kellega Eesti pank sõlmib 1993. aasta aprillis aktsiate ostu-müügi lepingu, mille alusel hoiupanga aktsiakapital suureneb 21 miljoni kroonini, millest 7 kuulub Hansapangale, samuti lepiti kokku, et esialgne investeering Hoiupanka on 60 miljonit krooni, millest Eesti pank katab 40 ja Hansapank 20 miljonit. 1994 aataks Hoiupanga bilansimaht on 1113 miljonit krooni, millest laenuportfell on 300 miljonit. Põhja-Eesti pank kasvab 1994 aastal suhteliselt stabiilselt ning ta tõuseb neljandaks bilansimahuga 1039 miljonit. Bilansimaht kasvas tänu sellele, et valitsus viis osa oma eelarve vahenditest Põhja-Eesti panka ning samuti suurenes klientide arv, kuna arvati, et riigi aktsiaseltsina on ta usaldusväärne. Lisaks ka väike laenuprotfell 338 miljonit, sest Keskpank ja valitsus ei tahtnud võtta suuri laenuriske. 1994 aasta jaanuaris oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
