Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Pangandus konspekt (0)

Eesti Maaülikool - Majandus - Pangandus
5 VÄGA HEA
Punktid
08.09.
pangandus
Pank on raha koondav ja säilitav, laenu andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus.
Pangandus on pankadesse puutuvate majanduslike, maj. õiguslike ja tehniliste teadmiste, põhimõtete, korralduste ja seaduste kogumõiste.
Panga peamine kasumiallikas on hoiustajaile makstava ja laenusaajailt võetava kasviku ehk intressi vahe:
Hoius 2,5%
Laen 3,8%
1,3%
Pangatehingud liigitatakse:
  • aktivatehinguteks – teenitakse rahaga kasumit,
  • passivatehinguteks – kogutakse vaba raha, mis moodustub panga omakapitalist ja hoiustamisest.
    Pank tähendas algselt lauda või pinki , millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid.
    Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas.
    Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohustiste eest ning andsid võõrrahade arvelt lombard - (pandi) ja hüpoteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm.
    Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa , neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist.
    Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul „pärispankuriteks“, sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis žiirokäive.
    Žiiro – maksesumma ülekandmine sularaha kaasabita võlgniku kontolt võlausaldaja kontole.
    Esimene avalik ehk riiklik žiiropank moodustati Veneetsias 1587 , teine sealsamas 1619, mis püsis 1816. aastani. Itaalia eeskujul tekkis žiiropanku mujalgi Euroopas: Amsterdamis 1609, Nürnbergis 1621.
    Suure tähtsusega olid 1694. aasta, mil asutati Inglise pank ja 1695 , kui asutati Šoti pank.
    Erinesid linnalistest žiiropankadest seega, et nad asutati aktsiaseltsidena ning nad tohtisid anda ja võtta krediiti igal kujul ning nende kaudu kujunes pangatähtede emissioon, mille tõttu saavutasid nad suure mõju kogu majanduses (A: maailmas).
    18. sajand algas panganduses uus areng, milles juhtivat osa etendasid Madalmaad ja eriti Inglismaa. Tšeki ja pangatähe arengu tõttu omandas hoiuseäri üha suurema tähtsuse, tekkis pankade omavaheliste nõuete tasaarveldamine ehk nn kliiring.
    Euroopa mandriosas tekkis varsti samuti emissioonpanku. J. Law algatusel Prantsusmaal 1716, seejärel Taanis , Norras, Rootisis mujal.
    Eestis algab dateeritud panganduse ajalugu 2. oktoober 1802, mil keiser kinnitas Eestimaa Aadli Krediidikassa ja Liivimaa Aadli Krediidiühistute põhikirjad. Need olid esimestena ühistu põhimõttel loodud pangad (hüpoteegipangad) ja tegutsesid eeskätt põllumeeste (mõisnike) huvides.
    1858 tekkis St. Antoni gildi laenukassa Tallinnasse, mis oli peamiselt laenu vajavate käsitööliste ja meistrite ühendus.
    1868 asutati Viljandis Laenu-hoiukassa. Liikmeskonda kuulusid ka kaupmehed ja üksikud mõisnikud.
    Need krediidiasutused olid kõik muulaste (sakslaste, venelaste) loodud. Kuna muulaste pankadest oli eestlastel raske laenu saada, jäi ainsaks võimaluseks oma krediidiasutuse loomine.
    Eestis tegutses ka mitme tähtsa Venemaa panga osakondasid.
    1873 Pärnus, 1896 Tallinnas, 1914 Kuressaares avati Riia Kommertspanga osakondasid.
    1875 avati Venemaa Riigipank , mille asemel asutati 1919 Eesti Pank.
    Eesti esimene rahvuslik krediidiühistu (KRÜ) oli Tartu Eesti Laenuühistu, mille edukas tegevus aitas kujundada terve Eesti rahvusliku krediidiasutuste võrgu. KRÜ kõrgperiood oli aastatel 1907-1914.
    1919. a moodustatud Eesti Pank oli 1921. a-ks omandanud mõjuvaima koha, talle järgnesid aktsiapangad. KRÜ-de arv hakkas vähenema.
    Praegune Eesti Pank on 1919. a loodud panga õigusjärglane.
    Pärast II maailmasõda tekkis Eestis riigi monopolil põhinev pangasüsteem. Peale keskpanga olid tootmisharude (tööstus, ehitus, põllumajandus jne) pangad, mis teenindasid juriidilisi isikuid. Füüsiliste isikute vaba raha koondamiseks asutati hoiukassad.
    Esimene kommertspank NSVL panganduses oli Tartu Kommertspank, mis asutati 1988. 1990. taasasutati keskpangana Eesti Pank.
    KESKPANK
    Majandusteoorias ja –praktikas mõistetakse pangasüsteemi all riigi krediidiasutuste tegevuse korraldust.
    Pangasüsteemi saab vaadelda ka rahapoliitika organiseerituse ja korralduse aspektist , millest lähtuvalt eristatakse kahe- ja kolmetasemelist pangasüsteemi.
    Kahetasemelise pangasüsteemi puhul (kasutuses enamuses riikides sh Eestis):
  • aste – Keskpank
  • aste - Krediidiastutused sh kommetspangad
    Esimese astme funktsioonid:
  • hinnastabiilsuse tagamine,
  • kommertspangade kaudu ringlusesse mineva raha hulga juhtimine.
    Teise astme funktsioonid:
  • tavainimestele ja ettevõtetele vajalike pangateenuste osutamine (kontode avamine , laenu andmine, rikutud rahatähtede vahetamine, valuutaga kauplemine jne).
    Kolmetasemelise pangasüsteemi puhul:
  • aste – Kõrgem keskpank
  • aste – Allutatud keskpangad – suuremates regioonides
  • aste – Kommertspangad
    Riikides võib olla veel lisalülisid, spetsiifilised rahaasutused: väliskaubanduse finantseerimiseks, põllumajanduse finantseerimiseks, fondid, liisingufirmad jne.
    Keskpangad ei ole samas mõttes pangad kui kommertspangad. Riikide keskpangad kui omaette institutsioonid on aegade jooksul välja kujunenud vajadusest reguleerida ja korrastada raharinglust ning pankadevahelisi laenusuhteid.
    Keskpankade tekkimine
  • evolutsiooni teel – alustas kommertspangana, omandades aja jooksul täiendavaid ülesandeid (Bank of England ),
  • asutamise teel – asutajaks on valitsus ja tegevussihid on algselt juba seatud üldsuse huvist lähtuvalt.
    Keskpankade funktsioonid
  • Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine:
  • vahetuskursimehhanismi valik (ujuv-, fikseeritud kurss jne),
  • ametliku vahetuskursi kindlaksmääramine,
  • tingimuste määramine, millistel kommertspangad saavad keskpangalt rahvusvaluutat,
  • otsustamine selle üle, kas ja kui palju täiendavat raha ringlusesse paisata,
  • rahasüsteemi toimimist tagavate kulla- ja valuutareservide hoidmine,
  • rahasüsteemi toimimist iseloomustava info pakkumine majandusavalikkusele.
  • Maksekeskkonna ja raharingluse korraldamine:
  • rahvusvaluuta ringlusesse laskmine ,
  • pangatähtede ja müntide nimiväärtuste määramine ja sularaharingluse korraldamine,
  • maksekeskkonna kujundamine nii sularaha kui sularahata maksete tarvis, pankade vaheliste maksesüsteemide seire .
  • Finantssüsteemi stabiilsuse tagamine:
  • kommertspankade tegevust puudutavate reeglite ja normide kehtestamine,
  • finantssüsteemi turvavõrgustiku kujundamine,
  • finantssüsteemi toimimist iseloomustava info analüüs,
  • finantsüsteemi toimimist iseloomustava info pakkumine majandusavalikkusele.
    Keskpank rahapoliitika teostajana
    Teostab rahapoliitikat ehk reguleerib raha hulka ühiskonnas. Rahapoliitika e monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Rahapoliitika osana võib käsitleda ka riigi valuutareservide hoidmist.
    Rahapoliitika eesmärgid
  • majanduse pidev, ühtlane kasv
  • hindade stabiilsus
  • kõrge tööhõive
  • maksebilansi tasakaal jt ülesanded.
    Kuna ülaltoodud eesmärgid pole korraga saavutatavad, siis rõhutatakse eesmärgina ühte neist.
    Rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank raha pakkumist, mis avaldab mõju intressimääradele ja valuutakurssidele.
    Keskpanga vahendid rahapoliitika mõjutamiseks
  • pankade kohustuslikud reservid keskpangas
  • laenu ja hoiuse püsivõimalused
  • avaturuoperatsioonid
    KOHUSTUSLIK RESERV JA TEMA FUNKTSIOONID!!!
    Kohustuslik reserv on pankade kohustus hoida keskpangas teatud osa oma klientidelt vastu võetud hoiustest.
    Eestis on kohustuslik reserv 13% igast sajast kroonist, mis on panka hoiustatud või mille pank on oma klientidelt muul viisil kaasanud. Rahvusvahelises võrdluses väga range nõue.
    Kohustusliku reservi loomisega püüab keskpank pankade poolt väljalaenatava raha hulka kontrollida. Kohustusliku reservi määra ja raha pakkumise vahel on pöördvõrdeline seos: raha pakkumine suureneb reservimäära vähenedes ja raha pakkumine väheneb reservimäära suurenedes. See võimaldab keskpangal kasutada kohustusliku reservi määra raha pakkumise juhtimiseks.
    NÄIDE!
    Panka hoiustati 100 mln krooni.
    Panga bilanss mln kr
    Varad
    Kohustused
    Raha
    100
    Hoius
    100
    Kokku
    100
    Kokku
    100
    Keskpanga kohustusliku reservi määr 13%
    Varad
    Kohustused
    Reserv keskpangas
    13
    Hoius
    100
    Panga tegevuseks
    87
    Kokku
    100
    Kokku
    100
    Kui tahetakse raha rohkem ringlusse lasta, siis vähendatakse kohustusliku reservi määra ja vastupidi.
    Laenu ja hoiuse püsivõimalused
    Eesmärgid:
    • ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks
    • pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks

    Laenuvõimaluste üldine põhimõte
    • laenuvõimaluste korral ajutiste rahavajakute katmiseks on intress turumäärast kõrgem (kuna pankadel ei ole otstarbekas laenata üksteiselt raha kallimalt, kui on võimalik laenata keskpangalt, siis määrab püsilaenamisvõimaluse intress rahaturu intressitaseme ülempiiri);
    • laen tagatud keskpanga poolt eelnevalt vastuvõetavaks tunnistatud väärtpaberitega.

    Laenuvõimaluse eesmärgid:
    • vähendada maksesüsteemi riske,
    • vahend rahaturu intresside stabiliseerimiseks (intressiks on Euroopa Keskpanga deposiidiintressimäär, mis 2004. a jooksul oli 1,0%), kõik laenaksid keskpangalt kui seal oleks odavam.

    Avaturuoperatsioonid
    Tavapärased väärtpaberite ostu-, müügi- või repotehingud (tagasiostu). Lühiajalist raha kokku ostes või turule paisates muudab keskpank rahaturu likviidsust juhtides sellega lühiajaliste intresside kujunemist.
    EP rahapoliitika teostub valuutaturul, avaturuoperatsioonid pole Eesti oludes eriti otstarbekad ega vajalikud.
    Tagasiostuleping e repo on väärtpaberite müük tingimusel, et müüja need kokkulepitud ajal ja kokkulepitud hinnaga tagasi ostab. Sisuliselt on tegemist laenuga väärtpaberite tagatisel. Repo tähtajad on väga lühiajalised, piirdudes mõne päevaga.
    Tagasiostulepinguna vormistatud laenult maksab laenuvõtja intressi väärtpaberite ostu- ja müügihinna vahena.
    NÄIDE!
    Keskpank algatab väärtpaberi ostu 5 000 000 krooni ulatuses.
    Tehingu kestvus 1 päev
    Tehingu intressimääraks 20% aastas
    Keskpank ostab 5 000 000 krooni eest pangalt väärtpabereid ja annab selle eest vastu raha.
    Järgmisel päeval peab pank keskpangalt väärtpaberid tagasi ostma, kuid nüüd juba kallimalt ehk:
    5 000 000
    5 000 000*20%
    5 002 778
    360
    Kusjuures 2 778 krooni on makstav intressi summa.
    Rahapoliitika vormid:
  • LEEBE – suurendab raha pakkumise kasvu,
  • KARM – piirab raha pakkumise kasvu.
    ÜLESANDED!
    1. Hoiustati 450 mln, keskpanga kohustusliku reservi määr 13%
    Varad
    Kohustused
    Raha
    450,00
    Hoius
    450,00
    Kokku
    450,00
    Kokku
    450,00
    Varad
    Kohustused
    Reserv keskpangas
    58,50
    Hoius
    450,00
    Panga tegevuseks
    391,50
    Kokku
    450,00
    Kokku
    450,00
    2. Repo 1 päev
    Müük 18 000 000
    Ost 18 009 124
    Leia intressimäär?
    Ühe päeva intressisumma on 18 009 124 – 18 000 000 = 9 124 krooni
    Aasta intressisumma on 9 124 * 360 = 3 284 640 krooni
    18 000 000
    100%
    x=
    0,18248
    18,25%
    3 284 640
    x%
    15.09.
    3. Hoiustati 994 mln krooni, kohustusliku reservi määr on 9%; 11%; 14%
    Varad
    Kohustused
    Raha
    994,00
    Hoius
    994,00
    Kokku
    994,00
    Kokku
    994,00
    Varad
    Kohustused
    Reserv keskpangas 9%
    89,46
    Hoius
    994,00
    Reserv keskpangas 11%
    109,34
    Reserv keskpangas 14%
    139,16
    Panga tegevuseks 9%
    904,54
    Panga tegevuseks 11%
    884,66
    Panga tegevuseks 14%
    854,84
    Kokku 9%
    994,00
    Kokku 11%
    994,00
    Kokku 14%
    994,00
    Kokku
    994,00
    4. Repo 6 päeva
    Müük 58 360 000
    Intress 9,4% aastas
    Leia intressisumma?
    Ühe päeva intressisumma:
    x=
    58 360 000 * 0,094
    15 238,44
    360
    6 päeva intressisumma:
    15 238,44 * 6 = 91 430,67
    5. Repo 6 päeva
    Müük 58 360 000
    Ostetakse tagasi 58 439 644
    Leia intressimäär aastas?
    6 päeva intressisumma on: 58 439 644 - 58 360 000 = 79 644 krooni
    Aasta intressisumma on: 79 644 * 360/6 = 4 778 640
    Intressimäär aastas:
    58 360 000 – 100%
    4 778 640 - x% x = 8,188%
    Eesti pank
    EP on EV keskpank ning on 1919. a. asutatud panga õigusjärglane. EP on jur. isik, millel on põhikiri, pitsat, vapp ja muu seadusega lubatud atribuutika.
    Tugineb oma ülesannetel täitmisel 3 põhidokumendile: EV põhiseadusele, EP seadusele ja oma põhikirjale.
    EP seadusega vastuolus olevad õigusaktid EP suhtes ei kehti.
    EP ülesannete täitmiseks annavad Eesti Panga nõukogu ja EP president seaduste alusel ja täitmiseks välja õigusakte.
    EP kui Keskpanga ülesanded:
  • korraldada raharinglust sise- ja välisriigis, seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest,
  • emiteerida Eesti raha ja kõrvaldada raha käibelt (ainuõigus),
  • hoida riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarusid ning korraldada nende kasutamist,
  • teostada riiklikku raha- ja panganduspoiitikat, suunata krediidipoliitikat,
  • teostada järelvalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle,
  • teha koostööd rahvusvahelise raha-, pangandus- ja krediidiorganisatsioonidega ning pidada sidet teiste riikide keskpankadega,
  • sooritada pangatehinguid Eesti ja välisriikide valuutaväärtustega oma põhikirjas ettenähtud eesmärkidel ja korras,
  • koostada maksebilanss ( import -eksport).
    EP on muudest riigiasutustest sõltumatu, andes aru Riigikogule, kuid ei allu Valitsusele ega ühelegi teisele riigivõimu asutusele.
    EP ei vastuta riigi varaliste kohustiste eest ja riik ei vastuta EP varaliste kohustuste eest.
    EP-l on seadusega keelatud krediteerida otseselt või kaudselt riigieelarvet ja kohalikke eelarveid ning osta täidesaatva võimu poolt emiteeritud väärtpabereid.
    (väärtpaberid on ka kaudne laenutehing, sellepärast ka see on keelatud.)
    EP ja Valitsuse koostöövaldkonnad:
  • Riigi majanduspoliitikas iseseisva raha-, krediidi- ja pangapoliitika teostamise kaudu.
  • EP annab nõu Valitsusele raha, krediidi- ja panganduspoliitika küsimustes. Valitsus ei langeta olulisis majanduspoliitilisi otsuseid ilma EP seisukoha ärakuulamiseta.
  • EP esindab Valitsuse volitusel EV rahvusvahelises raha-, krediidi- ja pangandusorganisatsioonides.
  • EP toetab oma volituste piires Valitsuse majanduspoliitikat, kui see ei ole vastuolus seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest.
    Rahapoliitika ja raharinglus
    Rahapoliitika ja raharingluse valdkonnas on EP-l õigus kasutada järgmisi vahendeid:
  • Väärtpaberite emiteerimine , ost ja müük.
  • Väärismetalli, välisvaluuta ost ja müük.
  • Rahaturgu reguleerivate eeskirjade kehtestamine.
  • Kohustuslike reservide jm normatiivide kehtestamine Eestis tegutsevatele krediidiasutustele.
  • Laenude andmine krediidiasutustele piisava tagatise olemasolul .
  • EP intresimäärade kehtestamine.
  • Laenuandmise limiitide kehtestamine krediidi asutustele.
  • Sanktsioonide rakendamine raharingluse kohta kehtestatud eeskirjade rikkujate kohta.
    EP on keelatud otseselt või kaudselt krediteerida riigieelarvet ja kohalikke eelarveid ning osta täidesaatva võimu poolt emiteeritud väärtpabereid.
    EP annab krediidiasutustele tegevuslitsentse ja tühistab neid, kui krediidiasutused
    • ei vasta neile kehtestatud normatiividele,
    • rikuvad seadusi,
    • rikuvad EP poolt tegevuse korraldamiseks kehtestatud nõudeid.

    EP on kohustatud hoidma pangasaladusi sisaldavate andmete konfidentsiaalsuse.
    Pangasaladuseks on:
  • andmed klientide kontode kohta,
  • sooritatud tehingute kohta,
  • finantsmajandusliku seisundi kohta,
  • krediidiasutusete turvasüsteemide kohta.
    Pangasaladuseks ei loeta:
  • andmeid krediidiasutuste omanike kohta,
  • asutajate ja aktsionäride kohta,
  • aktsionäride osa suurust aktsiakapitalis,
  • andmeid omavahendite ja reservkapitali suuuruse kohta,
  • aruannete esitamise tähtaegadest kinnipidamist,
  • andemeid aruannete kvaliteedi ja usaldatavusnormatiivide kohta
  • ...
    EP juhtimine
    Kõrgeim organ Eesti Panga Nõukogu (EPN), mis koosneb esimehest ja 8 liikmest. Nõukogu esimehe nimetab 5 aastaks ametisse Riigikogu, Presidendi ettepanekul.
    Esimees korraldab nõukogu tegevust, juhatab istungeid, kontrollib nõukogu otsuste täitmist, esindab EPN ja vastab talle Riigikogus esitatavatele arupärimistele. EPN liikmed peavad olema EV kodanikud ja omama kõrgharidust. Ta ei tohi olla krediidi-, kindlustusasutuse või börsi teenistuses.
    EPN teostab järelvalvet EP kogu tegevuse üle ning tema ainupädevusse kuulub:
  • rahapoliitika kujundamine ja selle teostamise abinõude sh. usaldusnormatiivide määramine,
  • ettepaneku tegemine EV Presidendile EP presidendi ametisse nimetamisel,
  • EP juhatuse liikmete ametisse nimetamine ja vallandamine EP presidendi ettepanekul,
  • EP asepresidentide, pearaamatupidaja , Pangainspektsiooni juhataja jt EP iseeseisvate allasutuste juhtide ametisse nimetamine ja vallandamine EP presidendi ettepanekul,
  • EP põhikirja, Pangainspektsiooni jt põhikirjade kinnitamine,
  • EP eelarve kinnitamine ja täitmise järelvalve,
  • EP tegevuse sisekontrolli määramine, siseauditi tööplaani kinnitamine, siseauditi tulemuste alusel otsuste tegemine,
  • aastaaruande läbivaatamine ja esitamine Riigikogule,
  • uute rahatähtede ja müntide käibelelaskmine, nende nimiväärtuste kujundamine,
  • iseseisvate allasutuste asutamise, reorganiseerimise ja likvideerimise otsustamine EP presidendi ettepanekul,
  • EP strateegilised küsimused.
    EP tegevust juhib EP juhatus, kelle esimeheks on president.
    EP presidendi nimetab ametisse EV president EPN ettepanekul 5 aastaks. EP president annab EP tegevusest aru Riigikogule ja vastab temale esitatud EP tegevust käsitlevatele küsimutele. Regulaarselt annab aru EPN-le.
    EP presidendi pädevus:
  • EP tegevuse üldjuhtimine, kõigi sellega seotud küsimuste lõplik lahendamine.
  • EPN otsuste täitmise korraldamine.
  • Panganduse korraldamine kõigis küsimustes, mis EPN on andnud tema pädevusse või milles EPN ei ole avaldanud seisukohta.
  • EP esindamine (erivolitusteta) nii siseriigis kui välismaal.
  • Volituste andmine EP esindamiseks teatud juhtudel või teatud küsimustes. EPN-le ettepanekute tegemine EP asepresidentidel..
    EPN esimees, liige ja EP president tagandatakse süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.
    (Meil on neli võimu: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja ajakirjandus)
    Eesti Panga bilanss: ühtib kalendriaastaga.
    Aktiva iseloomustab ressursside paigutamist ja kasutamist – kuld ja konventeeritav välisraha kui emiteeritud raha kattevara.
    Paassiva kajastab omakapitali ja reserve ning kohustuste näol panga käsutuses olevaid ressursse – põhiliseks iseärasuseks (emiteeritud raha kui keskpanga kohustus raha omanike ees).
    EP: TULUD KULUD
    Intressitulud Intressid
    Väärtpaberitulu Müntide kulud
    Amortisatsioon
    EP ei maksa tulumaksu ega muid majandustegevusega seotud makse riigieelarvesse ega kohalikesse eelarvetesse välja arvatud0 füüsilise isiku tulumaksu. Tegevust kontrollivad sõltumatud audiitorid.
    Eesti rahasüsteemi üldpõhimõtted
    Eesti rahapoliitika põhineb fikseeritud vahetuskursi süsteemil, mida toetab Valuutakomitee põhimõtetel tuginev rahapoliitiline raamistik.
    Eesti Valuutakomitee ei ole eraldiseisev institutsioon, vaid funktsioneerib osana keskpanga tegevusest. Välisvaluutareservidega peavad olema tagatud mitte ainult baasraha, vaid kõik EP kohustused ning antud garantiid .
    Ei ole institusioon vaid on osa keskpanga tegevusest (valuutakomitee on tegevus!!!).
    Valuutakomitee süsteemi kolm ühisjoont:
  • Ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss (vahetuskurss – ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas), EEK vahetuskurss on fikseeritud euro suhtes 1 EURO= 15,6466 EEK.
  • Sularaha ja hoiused on täielikult kaetud intressikandvate ja kõrgekvaliteediliste välisvaluutareservidega.
  • Valuuta on täielikult konverteeritav kõikideks tehinguteks.
    EP hallatav maksete arveldussüsteem
    Süsteemi halduriks EP
    Süsteem koosneb kahest alamsüsteemist
  • kiirmaksete arveldussüsteem – kiireloomulised maksed ning suurmaksed (üle 15 miljoni kroonised maksed)
  • jaemaksete arveldussüsteem – väiksemate kui 15 miljoni suuruste maksete arveldamiseks.
    22.09.
    Krediidiasutused
    Mõiste
    Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine . Krediidiasutus võib tegutseda AS-i või ühistuna ja temale kohaldatakse AS-i või hoiu-laenuühistu kohta sätestatut, kui kas ei tulene teisiti.
    Ainult krediidiasutusel on õigus avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu võtta või tagasimaksmisele kuuluvaid rahalisi vahendeid muul viisil...
    Krediidiasutuse ärinimi ja selles sõna pank kasutamine
    Krediidiasutuse ärinimes peab kasutama sõna pank või ühistupank kui tegutseb ühistuna. Ainult krediidiasutus võib neid sõnu oma ärinimses kasutada. Krediidiasutuse filiaal võib lisada krediidiasutuse ärinimele filiaali asukoha nimetuse.
    Välismaa krediidiasutuse võib tegutseda Eestis oma asukohamaal registreeritud ärinime all, kui see on selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Vastaval juhul peab nimele lisama eristamiseks täiendi.
    Aktsiakapital
    Asutamisel peab tema sissemakstud aktsiakapital olema ekvivalentne 5 miljoni euroga vastavalt Eesti Panga kursile 78 233 000,00 krooni
    Panga askapitalina võib näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid.
    Panga asutamine ei või toimuda aktsiate avaliku märkimisega.
  • Panga asutamisel võib aktsiate eest tasuda ainult rahas. Piirang ei kehti krediidiasutuste ühinemisel.
  • Rahalised sissemaksed tasutakse asutamisel oleva panga nimele Eesti Panga avatud kontole või Eesti krediidiasutuses avatud kontole.
    Oluline osalus
  • Olulise osalusena käsitatakse KAS osalust äriühingus, mis moodustab otseselt või kaudselt äriühingu aktsia - või osakapitalist või häältest 10 või enam protsenti või mis annab muul viisil märkimisväärse osaluse selle juhtimises.
  • Pangas võivad olulist osalust omada isikud, kes on Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt võimelised tagama panga kindla ja usaldusväärse juhtimise ning kelle ärisidemed ja omanike struktuur on transparentne ega takista järelvalve teostamist.
    Krediidiasutustele lubatud tehingud ja toimingud (krediidiasutuste seadus §6 Finantsteenused )
    (1) Finantsteenused käesoleva seaduse tähenduses on isiku poolt majandus- või kutsetegevuses kolmandatele isikutele osutatavad teenused, mis seisnevad järgmiste tehingute ja toimingute teostamises:
    1) hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
    2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud äritehingute finantseerimise tehingud;
    3) liisingutehingud;
    4) arveldus-, sularaha siirdamise ja muud raha edastamise tehingud;
    5) mittesularahaliste maksevahendite (nt elektrooniliste maksevahendite, reisitšekkide, vekslite) väljastamine ja haldamine;
    6) tagatis - ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud;
    7) tehingud nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduse §-s 2 sätestatud kaubeldavate väärtpaberitega ning välisvaluutaga ja muud rahaturutehingud, sealhulgas tehingud tšekkide, vekslite, hoiusesertifikaatide ja muude selletaoliste instrumentidega;
    8) väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud;
    9) klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes ja äriühingute ühinemise, jagunemise või nendes osaluse omandamisega seotud tehingud ja toimingud;
    10) rahamaakleri tegevus;
    11) vara valitsemine ning investeerimisalane nõustamine;
    12) väärtpaberite hoidmine ning haldamine;
    13) krediidiinfo kogumine, töötlemine ja edastamine ;
    14) vara hoidmine;
    15) muud tehingud ja toimingud, mis on sisult sarnased käesoleva lõike punktides 1–14 loetletud finantsteenustega.
    (2) Krediidiasutused võivad teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tehinguid ja toiminguid , kui need abistavad või täiendavad vahetult põhitegevust. Nimetatud tehingute ja toimingute tegemiseks võib krediidiasutus asutada äriühingu või omandada kontrolli teise äriühingu üle (edaspidi abiettevõtja).
    (3) Krediidiasutuse abiettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, mille peamine ja püsiv tegevus on kinnisvara valitsemine, infotehnoloogiateenuste osutamine või mõni muu sellesarnane tegevus, mis abistab või täiendab ühe või mitme krediidiasutuse põhitegevust.
    Finantseerimisasutus
    Finantseerimisasutus on KAS mõistes äriühing, mis ei ole krediidiasutus, kuid mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on osaluste omandamine või ühe või mitme KAS §6 lg 1 punktides 2-12 loetletud tehingu tegemine. Näiteks BIG.
    Ühistupank kui krediidiasutus
  • Ühistupanga asutamisel, tegutsemisel ja lõpetamisel kohaldatakse hoiu-laenuühistu kohta sätestatut, kui KAS ei tulene teisiti.
  • Ühistupanga asutajaid peab olema vähemalt 50 isikut.
  • Ühistupanga asutamisel peab tema sissemakstud osakapital olema ekvivalentne vähemalt 5 miljoni euroga vastavalt EP kursile.
  • Ühistupanga osakapitalina võib näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid.
  • Ühistupanga reservkapital peab olema vähemalt 1/10 osakapitalist.
  • Igal majandusaastal tuleb kanda reservkapitali 1/20 puhaskasumist.
  • Kasum jaotakse üldkoosoleku otsusel.
  • Üldkoosoleku otsusega ei või juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanekus liikmetele väljamaksmiseks ettenähtud kasumiosa suurendada.
  • Liikmetele ei tohi väljamakseid teha, kui ühistupanga viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruande kohaselt omavahendite hulk KAS sätestatud summa ei tule kokku.
    Hoiu-laenuühistu
  • Hoiu-laenuühistu on finantseerimisasutus, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on tehingute ja toimingute teostamine hoiu-laenuühistu tegevuspiirkonnas elavate või seal kinnisasja omavate füüsiliste isikute ja samas tegevuspiirkonnas asuvate juriidiliste isikute teenindamiseks.
  • Hoiu-laenuühistu on tulundusühistu ning oma tegevuses juhindub Tulundusühistu seadusest ja Äriseadustikust.
  • Hoiu-laenuühistul peab olema vähemalt 25 liiget.
  • Vara tekib liikmete osamaksetest ja muudest maksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabist, annetustest jm laekumistest .
  • Osakapital moodustub liikmete osamaksetest, hoiu-laenuühistu osakapital peab olema vähemalt 500 000 krooni ja netovara peab tegutsemise igal ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile. Osakapitali ei või vähendada alla 500 000 krooni.
  • Osamakse suurus vähemalt 100 krooni ja tehtud ainult rahas.
  • Ärinimi peab sisaldama täiendust hoiu-laenuühistu ja võib sisaldada tema asukoha haldusüksuse või muud kohanime NT Kambja .
  • Asutatakse territoriaalsuse põhimõttel, kusjuures tegevuspiirkonnaks on ühe omavalitsusüksuse või mitme omavahel piirneva omavalitsusüksuse haldusterritoorium. Haldusterritooriumil võib tegutseda mitu hoiu-laenuühistut.
    Hoiulaenuühistu teostab järgmisi tehinguid ja toimingud:
  • raha hoiustamiseks vastuvõtmine oma liikmetelt;
  • laenude andmine oma liikmetele;
  • ülekannete ja väljamaksete sooritamine peetavatelt hoiukontodelt;
  • hoiukontode tulevate sissemaksete ja ülekannete vastuvõtmine;
  • välissularaha ost ja müük;
  • vahendusteenuste osutamine;
  • varakappide ja seifide üürimine;
  • klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes.
    Eeltoodu ei välista ega piira hoiulaenuühistu poolt tehtud muude...
    Hoiulaenuühistu peab oma tegevuses järgima kõiki alljärgnevaid usaldusväärsuse tagamise põhimõtted:
  • peab paigutama mitte vähem kui 10%...
  • võib omandada kinnisasju ainult sel hulgal...
  • investeeringud põhivarasse, sealhulgas fin. põhivarasse kokku ei tohi olla suuremad omakapitalist
  • peab võõrandama kinnis - ja vallasvara ning aktsiad ja osad, mille ta on omandanud
  • hoiu-laenuühistul on keelatud osaleda osanikuna täisühingus ja täisosanikuna UÜ
  • võib laene välja anda ainult hoiulaenuühistu seaduses ettenähtud korras.
  • hoiu-laenuühistu kohustuste summa kokku ei või ületada kahekümnekordset omakapitali summat .
    Teised rahaasutused
    Krediidiasutuste kõrval võtavad raha hoiule ka teised rahaasutused, näiteks kindlustusasutused ja investeerimisfondid.
    Hoiustamise eesmärk on neil juhtudel teine ja hoiuste paigutamise viis erinev.
    Ka ei nimetata teiste rahaasutuste käsutusse antud rahasummasid enamasti hoiusteks.
    Erinevalt krediidiasutustest loob kindlustusselts kindlustusvõtjale maksetest (hoiustest) fondi, millest kindlustusvõtjale edaspidi hüvitatakse kindlustuslepingus määratletud kahjud. Kindlustusselts kasutab kindlustusmaksete näol kogutud raha mõnevõrra teisiti kui krediidiasutus.
    Ka kindlustusselts laenab osa oma rahast välja, kuid põhilise osa summadest paigutab kinnisvarasse ja mitmesugustesse väärtpaberitesse.
    Investeerimisfondid, mille eriliike on pensionifond , koondab enda kätte teiste majandusagentide sääste nagu krediidiasutuski, kuid ta ei laena raha välja, vaid investeerib finantsturul väärtpaberitesse. Investeerimisfondi paigutatakse raha tulu saamise eesmärgil, mitte arveldusteenuste kasutamiseks.
    Rahaasutuste rahapaigutusviisid ja klientidele pakutavad hüved
    Rahaasutus
    Kliendile pakutav hüve
    Domineeriv rahapaigutusviis
    Krediidiasutus
    Arveldusteenused ja intressitulu
    Laenud
    Kindlustusselts
    Võimalike kahjude katmine
    Väärtpaberid ja kinnisvara
    Investeerimisfond
    Intressitulu
    Väärtpaberid
    Panga olemus ja spetsiifika
    Pank on ettevõte, mis sooritab arveldus-, krediidi- ja muid tehinguid vastavalt spetsiaalsele seadusele ning keskpanga litsentsi alusel.
    See, mida mõistetakse panga all juriidilises aspektis, fikseeritakse vastava riigi seaduses. Eestis on see reguleeritud Krediidiasutuste seaduses.
    Panga kui ettevõtte spetsiifika väljendub järgmistes põhimomentides:
  • Panga tegevussfääriks on taastootmisprotsessi vahetusstaadium.(ost-müük)
  • Panga tegevus on litsentseeritud ning panga tooted ja teenused on rahalised. Nende sortiment on lai ja kajasutb krediidiasutuste seaduses. (objekt on raha)
    Panga tooted ja teenused jagunevad:
    a) strateegilised tooted ja teenused:
  • väärtpaberite emissiooni korraldamine ja sellega seotud teenuste pakkumine;
  • krediitkaardid ja muud maksevahendid;
  • sündikaatkrediit – laenuandmise tehniline korraldus;
  • firmade liitumiste ja ühinemiste finantseerimine;
  • säästuhoiused
  • muud
    Sündikaatlaen: klient tahab laenu 35 mln USD
    b) operatiivsed tooted ja teenused
  • tarbija laenud
  • arvelduskrediit
  • rahaturu tehingud nii oma arvel kui klientide nimel
  • deposiittehingud
  • ülekandetehhingud
  • inkassatsioon
  • valuutateningud
  • muud
    c) klientide probleemide lahendamisega seotud tooted ja teenused
  • tagatisega laenud
  • krediitkaardid
  • hoiud-laenud
  • faktooring
  • liising
  • kindlustusega seotud tehingud
  • garantiitehingud
    d) klientide kriisi ületamisega seotud tooted ja teenused
  • refinantseerimine
  • firmade müük
  • muud
    Refinantseerimine:
    Klient laenab ühest pangast 3,8% laenu, kuid teisest pangast saab mingi aja pärast odavamalt nt. 3,3%, siis võtab klient teisest pangast uue laenu, millega maksab eelmise laenu ära ja hakkab siis teise panka laenu tagasi maksma.
  • Spetsiifilised on pangatoodete ja teenuste müük (nt tooted ja teenuseid müüakse tihti pakettidena, mõningaid tooteid /laene/ müüakse tinglikult ) ja müügisüsteemid (nt panga automaadid , terminaalid kaubandusvõrgus, modem -, SWIFT - ja internetiside jne.).
  • Panga põhirollid on:

  • Finantsressurssides domineerivad deposiidid ja teised, peamiselt lühiajalised kohustused.
    Seetõttu inrtessikulud muutuvad sageli koos turu intressimääradega, mille tõttu tekivad raskused aktivate struktuuri ja hindade kujundamisel.
    Omakapitali osatähtsus on väike.
  • Suurem osa aktivatest on esindatud finantsnõuetena.
  • Põhivara osatähtsus aktivates ja püsikulude osatähtsus kogukuludes on suhteliselt väike.
  • Erinevate riskide, sealhulgas spetsiifiliste pangariskide lai spekter .
  • Tegevuse kõrge reglementeeritus ja tugev keskpanga kontroll.
  • muud.
    Kommertspankade põhitüübid:
  • toodete ja teenuste tunnuste järgi:
  • universaalsed
  • spetsialiseeritud: hüpoteegi-, investeerimis-, innovatsiooni -, väliskaubanduspangad.
  • klientide tunnuse järgi:
  • jaepangad
  • hulgipangad
  • territoriaalse tunnuse järgi:
  • kohalikud (regionaalsed) pangad
  • pangad, kes teenindavad kliente kogu riigist
  • rahvusvahelised pangad.
  • organisatsioonilise tunnuse järgi:
  • filiaalideta (kontoriteta) pangad
  • filiaalidega (kontoritega) ja esindustega pangad
  • kontsernid (pangaholdingud) emaettevõtja koos tütarettevõtetega
  • suuruse järgi:
  • suured Eesti pangad bilansimahuga üle 2,5 mld krooni
  • keskmise suurusega 1-2,5 mld
  • väikesed alla 1 mld
    6. muude tunnuste järgi ( reiting , omandivorm)
    Pangapoliitika alused
    Panga usaldatavus ja efektiivsus sõltub juhtimise kvaliteedist, mille põhiaspektid on:
  • riskiaktivate juhtimine – krediidid , väärtpaberiportfell, bilansivälised riskid ;
  • kohustuste juhtimine – likviidsus, deposiitide kaasamine, klientide teenindamine, finantseerimine;
  • tootlikkus – tehingute efektiivsus, IT, teenistujate tööviljakus, finantstulemused;
  • kontrolli funktsioonid – siseaudit, info juhtimise skeem, laenude juhtimine
  • personalijuhtimine – personali ettevalmistus, komplekteerimine , kinnipidamine, stimuleerimine, rotatsioon, karjääri areng ja organisatsiooniline struktuur.
    Juhtimise sisuks on:
  • planeerimine :
  • strateegiline (panga poliitika, mis määrab kindlaks pikaajalised eesmärgid, arenguteed ja nende realiseeeimise abinõud)
  • taktikaline
  • finantsplaneerimine
  • eelarvestamine
  • analüüs
  • reguleerimine
  • kontroll!!!!!!!!!!!!!!!!!
    Panga olemus ja spetsiifika lihtsustatud panga bilanss
    VARAD
    Raha ja selle ekvivalendid
    Turukõlblikud väärtpaberid
    Investeeringud
    Antud laenud
    Põhivarad
    Muud varad
    VARAD KOKKU
    VÕÕR ja OMAKAPITAL
    Võõrkapital
    Hoiused
    Võetud laenud
    Muud kohustused
    Omakapial
    Aktsiakapital
    Jaotamata kasum
    Reservfondid
    VÕÕR-JA OMAKAPITALI KOKKU
    Antud bilansi aktiva on järjestatud likviidsuse järjekorras, passiva mahu järjekorras!!!
    Varad
    Nõudehoiused teistes pankades
    Raha ja ekvivalendid (valuuta)
    Kohustuslik reserv keskpangas, millest pank saab takistusteta kasutada proportsionaalselt osa vastavalt hoiuste vähenemisele.
    Turukõlblikud väärtpaberid on väärtpaberid, millele ulatub panga omandiõugus, milleks on võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid (võlakirjad, sertifikaadid, eelisaktsiad, mille puhul ei ole määratud tagasiostmine. Repo puhul ei laiene panga omandiõigus neile, käsutusõigust ei ole.
    Kasutamine, käsutamine, valdamine – omanis ja millele laineb käsutusõigus (müügiõigus)
    Investeeringud
    Ülejäänud väärtpaberid, aktsiad, osad
    Tütarettevõtete aktsiad ja osad – üle 50%, annab pangale kontrolli tütare/v üle
    Sidusettevõtete aktsiad ja osad – 20%-50% annab kontrolli
    Muud aktsiad ja osad
    Äriühingutel on aga pankadel mitte: varud, ostjate tasumata arved. Pangal on likviidsemad varad.
    Põhivarad - on panga tegevuses hädavajalikud.
    Laenud - mood panga varade suurima ja tulusama osa.
    Samas on laenud ka panga varade hulgas suhteliselt riskantsemad ja ka likviidsusprobleemidega.
    Muud varad – viitlaekumised, dividendinõuded
    võõrkapital
  • Nõudehoius – jooksev hoius, arvelduskonto on kõige levinum pangahoiuse vorm.
  • Tähtajaline hoius klient paigutab raha tähtajaks
  • Säästuhoius tähtajalise hoiuse alaliik
  • Laenud teistelt pankadelt või keskpangalt võetud laenud
  • Muud kohustused – nt võlad töövõtjatele
    Omakapital
  • aktsiakapital – 78 233 000,00 miinimumnõue (5 mln eurot)
  • reservfondid - moodustatakse kasumist võimalike laenukahjumite katteks.
  • aazio (üle või alakurss)
    Panga bilansi erinevus tavaliste äriühingute bilansist:
  • varud puuduvad
  • ostjate tasumata arved on asendunud väljalaenatud laenudega
  • põhivarade vähene osakaal varadest
    29.09.
    pangateenused
  • Hoiuteenused
  • Laenuteenused
    1. Hoiuteenused
    Nõudehoius on õigem nimetada arvelduskontoks.
    Sellel olevat raha kasutab klient peamiselt arveldamiseks, intressitulu on minimaalne ja kõrvalise tähtsusega.
    Intressi arvutatakse:
  • tegelikult kontojäägilt – intress arvutatakse iga päeva kontojäägilt eraldi,
  • perioodi püsisaldolt – intress arvutatakse kas kuu või mingi muu perioodi vähimalt kontojäägilt.
    Näide
    Hoiustajal pangas:
    1-15. aprillini 1 000 krooni ja
    16-30. aprillini 2 000 krooni.
    Nõudehoiuse intress 2% aastas
    Intress tegelikult kontojäägilt:
    (1 000 kr*2%*15/360)+(2 000 kr*2%*15/360)=2,5 krooni
    Intress püsisaldo meetodil:
    (1 000 kr *2%*30/360)=1,66 krooni
    Nõudehoiuse intressi võib pank muuta ühepoolselt.
    Tähtajaline hoius
    Raha hoiustatakse mingiks kindlaks tähtajaks, alates mõnest kuust kuni mitme aastani. Pangad võivad kehtestada ka minimaalsumma, millest alates ta ta tähtajalisi hoiuseid vastu võtab. (Sel ajal võib pank seda kasutada.)
    Hoiustatud raha saab klient kasutada alles pärast lepingutähtaja möödumist.
    Ennetähtaegselt lepingu katkestamisel kliendi soovil ei maksa pank intressi hoiustatud summalt või maksab seda tunduvalt alla kokkulepitud intressimäära.
    50 000 krooni 2,1% aastas
    Kui varem välja võtta siis intressi ei saa.
    Lühemaajalisemate hoiuste puhul, näiteks kuni üks aasta, saab klient intressi hoiustatud summalt lepingutähtaja lõppedes koos põhisummaga.
    Pikema tähtajaga hoiuste puhul võib pank kliendile intressi maksta ka kindlate ajavahemike – kuu või kvartali eest.
    Tähtajaliste hoiuste intressi pank üldjuhul ühepoolselt muuta ei saa, kuid võib siiski pikemajaliste hoiuste puhul jätta endale õiguse hoiutingimusi ühepoolselt muuta. (tavaliselt lepitakse kokku ujuvas intressimääras)
    Tähtajalise hoiuste puhul võib pank kasutada ka ujuva intressimääraga hoiuseid, kus tähtajalise hoiuse intressimäär seotakse mõne pangast sõltumatu majandusnäitaja, enamasti pankadevahelise rahaturu intressimääraga.
    Väikehoiuste puhul kasutavad pangad küll püsiintressimäära, kuid see võib tihti olla diferentseeritud hoiustamise tähtaja ja summa suuruse järgi.
    Säästuhoius
    Säästuhoiuse puhul ei hoiusta klient kogu summat mitte korraga, vaid osamaksetena.
    Säästuhoiuse tingimused võivad ka olenevalt pangast erineda.
    Mõni pank nõuab kliendilt kindla suurusega perioodilisi sissemakseid, mõni pank lubab aga sissemaksete suuruse üle otsustada kliendil endal.
    Säästuhoius on tähtajalise hoiuse eriliik.
    Erinevates pankades võib säästuhoiusel olla ka erinev nimetus.
    NT võib pank innustada kliente raha koguma mingil kindlal eesmärgil ( eluaseme soetamiseks) või orienteerib hoiuse kindlale sihtrühmale (lastehoius) või rõhub intressi arvestamise iseärasustele (preemiahoius) jne.
    Säästuhoiuse puhul ei saa klient säästuhoiusele paigutatud raha kasutada enne kokkulepitud tähtaega.
    Klient võib küll ühepoolselt lepingu katkestada, kuid kaotab sellega intressi saaamise õiguse või on intressimäär madalam kui lepingutingimuste täitmise korral.
    Erandjuhtudel võidakse lubada säästuhoiust sanktsioonideta katkestada juhul, kui klient sellest vähemalt 2-3 kuud ette teatab.
    Säästuhoiuse puhul on ka variante , mis lubavad kliendil mingi arv kordi mingi aja jooksul, näiteks kolm korda kvartalis kindla summa säästuhoiuselt välja võtta, tõlgendamata seda lepingu katkestamisena.
    Sel juhul on aga rangelt kindlaks määratud sissemaksete ajagraafik ja suurus.
    Säästuhoiuse intressi arvutatakse üldjuhul tegelikult kontojäägilt, mis tähendab, et pärast iga sissemakset hakkab pank sellelt kohe intressi arvestama.
    2. Laenuteenused
    Krediite võib jagada ka järgmiste tunnuste järgi, mille loetelu ei ole lõplik:
  • Laenusaaja järgi:
    • ärifirmad ja äriga tegelevad eraisikud (e/võtluskrediit),
    • finantseerimisasutused
    • kindlustusfirmad ja pensionifondid
    • keskvalitsus , eelarvevälised fondid, KOV
    • mittetulundusühingud,
    • eraisikud.

    b) Tähtaja järgi:
    - lühiajaline krediit – kuni 1aasta
    - pikaajaline krediit – üle 1 aasta,
    - nõudmiseni ja tähtajata krediit – konkreetne tähtaeg sõltub laenutootest, laenu summast, laenu teenimise määrast.
    c) Tagatise olemasolu järgi:
    - tagatisega krediit (garanteeritud)
    - tagatiseta krediit (blanko)
    Eesti pankade poolt väljastatavad krediidid on üldjuhul tagatud.
    Ettevõtluslaenud võib tinglikult jagada kahte gruppi:
    I Jooksva tegevusega seotud laenud, millest käsitleme:
    1) arvelduslaen – on panga poolt kliendile antud võimalus jääda arvelduskonto saldoga deebetisse ( miinusesse ), st saada laenu. Üldjuhul ei piira pank arvelduslaenu kasutamist kindla otstarbega: klient võib arvelduslaenu võtta alati, kui tal tekib mingil põhjusel käibekapitali puudus. Arvelduslaenu ei anta piiramatult, vaid kliendile kehtestatakse kindel limiit , mille suurus sõltub tema arvelduskonto käibest. Arvelduslaenu limiit tavatingimustes ei ületa 30-60% ettevõtja viimaste kuude (nt kuus kuud) keskmisest käibest.
    Raha kontol 150000
    Arve tasumiseks 190000 pank tasub puudu oleva selle kliendi eest
    - 40000
    Kuid näiteks kliendil on raha laekumise tähtajani kaks päeva, kui see laekub siis pank võtab koos intressidega selle raha maha.
    Arvelduslaenu saamine eeldab, et laenu taotlev klient on pangale pikka aega tuntud ning tema finants -majanduslik seisund vastab panga poolt aktsepteeritud nõuetele. Stabiilsete olude korral pangad arvelduslaenu saajatelt harilikult tagatist ei nõua.
    Kui on sõlmitud kokkulepe arvelduslaenu saamiseks, avab pank kliendile krediidilimiidi.
    Krediidilimiit on kas:
    - garanteeritud – tähendab seda, et kliendil on õigus pangast igal ajal ilma täiendavate lisaläbirääkimisteta varem kokkulepitud summas laenu saada.
    Pank peab hoidma teatud rahasumma kogu aeg valmis juhul, kui klient otsustab krediidilimiiti kasutada, seetõttu sellel perioodil pank sellelt intressi ei saa. Kuid selle kompenseerimiseks võtab pank kliendilt krediidilimiidi avamise eest teenustasu .
    Teenustasu on küll väiksem kui oleks saanud intressidest, kuid on see-eest riskivaba tulu.
    - garanteerimata krediidilimiit – tähendab aga seda, et pank ei anna kliendile laenu mitte igal ajal kui klient seda soovib, vaid juhul kui pangal on selleks vaba raha.
    Kummagi krediidilimiidi puhul ei saa klient pangale jääda võlgu igavesti , vaid see on reguleeritud lepingus kindla tähtajaga (üldiselt kuni 1aasta), mille lõppedes peab klient pangale laenu tagastama ja intressid tasuma .
    2) käibekapitali laen – on laen, mille abil finantseeritakse täiendav käibekapitali vajadus. Üldjuhul ei finantseerita selle arvelt jooksvaid kohustusi maksevõlgade osas. Peamiselt kasutatakse käibekapitalilaenu (KKL) ettevõtluse hooajaliseks finantseerimiseks üks kord kindlaks tähtajaks ja otstarbeks. KKL aitab ettevõtja üle ajavahemikust, kui tootmiseks on vaja teha kulutusi, kuid valmistoodangu müügist veel raha ei laeku. Selline olukord võib hooajalisuse kõrval tekkida ka veel tootmise kiirel laiendamisel.
    KKL intressi arvestuseks on kaks moodust:
    1. Klient maksab intressi laenutähtaja lõpus
    - laenusumma 10 000 kr
    - intress 15% aastas
    - intressi summa 1 500 krooni
    - laenu tähtaeg 1aasta
    2. Klient maksab intressi kohe enne laenusumma kasutamist
    - laenusumma 10 000 kr
    - intress 15% aastas makstakse kohe 1 500 kr
    - laenu tähtaeg 1aasta
    Kasutada jääb ettevõtjale seega 8500 kr ja tegelikuks intressimääraks kujuneb 1 500/(10 000-1 500)=17,6% Intressisumma / (laenusumma-intressisumma)
    Arvuta efektiivne (tegelik) intressimäär!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Kontrolltöös
    Pikemate laenutähtaegade korral võib pank nõuda intressi tasumist kas kord kuus või kord kvartalis.
    Sellisel juhul leitakse efektiivne intressimäär liitintressi valemiga:
    ief=(1+i/n)n-1
    ief efektiivne intressimäär
    i lepinguline intressimäär – 15%
    n perioodide arv – 4 kvartalit
    ief=(1+0,15/4)4-1=0,1586 ehk 15,86%
    Ülesanne
    1. Laenusumma 391 485 kr
    Intress 7,39 % aastas
    Intressi summa tasutakse kohe
    Periood 1aasta
    Leia ief?
    391 485*0,0739=28 930,742
    28 930,742/(391 485-28930,742)=28 930,742/362554,26=0,0798 ≈ 7,98%
    2. i=7,615%
    n=12 kuud
    laenusumma 127 000
    Leia ief?
    ief=(1+0,07615/12)12-1=0,0788648 ≈ 7,886%
    06.10.
    3) faktooring – on üks pangalaenu alternatiive, mille abil ettevõtja saab katta oma lühiajalist finantseerimisvajadust.
    Faktooringu puhul müüb ettevõtja oma klientide (võlgnike) tasumata arved, mille maksepäev ei ole saabunud, kolmandale isikule, keda nim faktooriks.
    Faktoor võib olla pank või tema tütarfirma või faktooringutele spetsialiseerunud finantsasutus.
    Faktooringu alaliikidest:
  • Diskontofaktooringu – puhul tasub faktor ettevõtjale ostetud võlanõude eest kohe ja raha kogumine võlgnikelt jääb faktoori hooleks. Kuna arve tasumise tähtpäev saabub hiljem ning võib ka juhtuda, et faktor ei saa võlga tagasi, ostab ettevõtjalt arve ära nimiväärtusest odavamalt. Stabiilsetes tingimustes võib faktooringu diskontomäär olla tavalislt 0,3-4%, ent tingimustes kus arve tasumine ei ole kindel võib diskontomäär olla ka kõrgem, ulatudes ka 10% või enam.
    Joonis: Diskontofaktooringu lihtsustatud skeem
    _ 500 000
    10%
    diskonteeritakse
    450 000
    10% peetakse kinni =
    405 000 makstakse kohe välja
    10% 45 000 arve tasumise tähtpäeval
  • Kustutusfaktooring – puhul ei saa ettevõtaja faktorilt raha kätte kohe, vaid arve tasumise tähtpäeval. Kui võlgnik ei ole faktoorile arvet tähtpäevaks tasunud, peab aga faktor ettevõtjale arve tasuma selleks tähtpäevks ning seega võtab faktor ka kustutusfaktooringu puhul enda kanda krediidiriski, kuid ta ei krediteeri ettevõtjat.
    4) liising – õiguslikust aspektist lähtudes erineb liising traditsiooniliset pangalaenust, kuid tegelikult on ta selle ekvivalent, kuna vara eest tasutakse maksetena.
    Liising on põhivara (vallas- ja kinnisvara) pikaajalise finantseerimise vorm, mis baseerub rendil. See on tehing, mille puhul liisingfirma ostab kliendi poolt väljavalitud objekti müüjalt ja rendib selle välja kokkulepitud tähtajaks, kusjuures omandiõigus liisitud varale jääb liisnguandjale kogu lepingu perioodiks ja võib rentnikule (liisinguvõtjale) üle minna ainult teatud tingumustel.
    Joonis: Liisingu lihtsustatud skeem
    Tingimuseks on:
    1) liisitud vara ostumaksumuse täielik kompenseerimine liisimise ajal või
    2) rentnik ostab pärast liisingulepingu lõppemist liisitava vara välja jääkväärtuse järgi.
    Liisingutehingu objektiks ei saa olla toore ja materjalid, mis tootmise käigus füüsiliselt ära tarvitatakse, samuti ei saa liisida väärtpabereid.
    Rentniku peamised kohustused liisimisel on:
  • rendimaksu tasumine liisingufirmale
  • renditava vara kindlustamine ja kindlustuspreemia maksmine kindlustusfirmale
  • liisinguvara säilimise tagamine
  • kahjude korvamine rendileandjale
  • liisinguvara mitteandmine kolmandale isikule ilma rendileandja loata
  • liisinguvara väljaostmine (kui see on ettenähtud lepingus).
    Liisingu põhieelised rentnikule on:
  • rentnik saab kauba vajadusel, mitte aga vaba raha olemasolu, st.. rentniku maksevõime ei nõrgene
  • rentnik kindlustab ennast uue tehnikaga ja tehnoloogiaga
  • üldjuhul pole vaja lisatagatist
  • liisingumaksete suurus on stabiilne vaatamata inflatsiooni või turuintressimäära muutustele
    Liisingu põhiliikideks on:
    Kasutusliising ( kasutusrent ) – mille puhul põhiliseks tingimuseks on et liisitava vara omandiõigus jääb liisingfirmale peale liisingulepingu lõppemist ja rentnikule jääb liisitava vara väljaostuõigus. Kasutusliising näeb lepingus kokkulepitud tingimustel ette katkestada leping rentniku poolt enne tähtaega.
    Finantsliising (kapitalirent) – on sisuliselt põhivara rentimine täisväljamaksega liisimise perioodi jooksul nii, et lepingu lõpuks on kõik liisimisega seotud kulud kompenseeritud ja vara jääb rentnikule, kellele läheb üle ka selle vara omandiõigus. Finantsliisingu lepingut enne tähtaega lõpetada ei saa või ainult juhul, kui rentnik ostab vara välja enne liisinguperioodi lõppu. Liisitav vara võetakse rentniku bilanssi .
    Liisingumakse arvutamise metoodika
    1. Liisimisperioodi lõpus on liisitav vara ilma jääkväärtuseta:
    PMT = PV/a
    PMT – liisingumakse suurus
    PV – vara nüüdisväärtus
    a - rendifaktor
    a = [1-1/(1+i)n]:i
    n – maksekordade arv liisimisperioodil,
    i – liisingu intressimäär liisingu ajavahemikus (nt kuus)
    Ülesanne!
    Ilma jääkväärtuseta liisingumakse arvutamine:
    PV=20 000
    n=6 kuud
    i=18,5% aastas (1,54% kuus e 0,0154)
    a=[1-1/(1+0,0154)6]:0,0154=(1-1/1,096031294):0,0154=(1-0,912382707):0,0154=5,68943455
    PMT= 20 000/5,68943455=3515,29
    2. Kui peale liisimisperioodi lõppu on liisitaval varal säilinud jääkväärtus:
    PMT = (PV - PVn) / a
    PVn = FV / (1+i)n
    vn = 1 / (1+i)n
    a = [1-1 / (1 + i)n]: i
    vn - diskonteerimistegur
    FV - vara jääkväärtus
    PVn - jääkväärtuse nüüdisväärtus pärast n perioodi
    n - maksekordade arv perioodis
    a - rendifaktor
    Ülesanne!
    PV=20 000
    n=6 kuud
    i=18,5% aastas (1,54% kuus e 0,0154)
    Vara jääkväärtus 10% alghinnast
    FV=20 000*0,1=2 000
    a=5,68943455 (sama, mis eelmises ülesandes)
    PVn=2 000/(1+0,0154)6=2 000/1,096031294=1 824,765416
    PMT=(20 000-1 824,765416)/ 5,68943455=3 194,559
    II Investeerimislaenud, millest käsitleme
    - hüpoteeklaen kasutatakse kinnisasjade (maatükkide ning elamis-, äri ja põllumajandusega seotud hoonete ja rajatiste) ostu, ehituse, arendamise või renoveerimise finantseerimiseks, kusjuures laenu tagatiseks jääb finantseeritav kinnisvara, millele seatakse hüpoteek. Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt , et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.
    Hüpoteeklaenude erinevused teistest laenudest:
  • keskmine laenumaht on suur
  • pikk laenuperiood (15-30) aastat, samas on ka lühema perioodiga
  • pika laenuperioodi tõttu tundlikud krediidi- ja intressiriski suhtes
  • laenu tagatiseks olev kinnisasi koormatakse vastavas riigiametis kinnispandiga ehk hüpoteegiga kreeditori kasuks.
    Nagu ka kõigi teiste laenutoodete puhul nii on ka hüpoteeklaenude korral laenusaaja kohustus kindlustada laenu arvel soetatud vara laenuandja kasuks.
    Pangakrediidid eraisikutele (põhimõtteliselt samad, mis laenud)
    Tarbijakrediidid, hüpoteegid, õppelaen, liising, arvelduskrediit jne.
    Tarbijakrediitide alaliigid:
    Järelmaksukrediit – põhivõlg ja intress
    Krediitkaardid – võimaldavad ostjal saada maksepikendust panga vahendusel ca 15-45 päevaks pärast kauba ostu.
    Krediitkaardil on kindel taastuv kuu krediidilimiit, mis reeglina ei ületa kliendi pangakontole laekuvat kahe kuu sissetulekut.
    Sündikaatlaen
    on on mitme panga poolt ühise laenulepingu raames ühele kliendile antud laen.
    Välja töötatud USA-s.
    Siseriiklikud sündikaadid koosnevad kuni paarikümnest pangast.
    Rahvusvahelise sündikaadi võivad vahel moodustada isegi kuni paarsada panka ja laenusummad ulatuvad miljardite dollariteni.
    Eripära: tegemist on suuremahuliste laenudega. Ühelt poolt klient teiselt poolt pankade sündikaat.
    Pankade ühinemist laenusündikaadiks soodustab ka see, et tavaliselt ei luba pangajärelvalve asutused anda pankadel ühele kliendile liiga suurt laenu.
    NT. EP usaldusnormatiivi järgi toohib pank ühele kliendile laenata kuni 25% omavahendite summast.
    Sün laenu tehing algab volikirjast, mille klient annab sündikaati korraldavale pangale.
    Korraldaja kohuseks on laenutehingu organiseerimine.
    Kui sündikaati kuuluvad pangad on selgunud, algavad läbirääkimised konkreetsete laenutingimuste üle.
    Tavaliselt kuulub läbirääkimiste juhtroll sündikaadi korraldajale, kes esindab ka teiste pankade huve.
    Kokkulepitud laenutingimused võivad olla väga erinevad, kuid harilikult sisaldab iga laenuleping märget, et sündikaadi korraldaja ei vastuta sündikaadi liikmete ees kliendi äririski eest.
    Laenulepingu sõlmimisele järgneb selle täitmine.
    Lepingu täitmist hakkab jälgima sündikaadi juht, kelleks võib saada sündikaadi korraldanud pank.
    Sün juht jälgib, et laenuvõtja tasuks õigel ajal intressi ja laenu ning informeerib sündikaati kliendi majandusseisust.
    Kuna sün laenu korral ei teki lepingulised suhted mitte üksnes pankade ja laenuvõtja, vaid ka pankade endi vahel, siis on laenuleping äärmiselt mahukas ja kulukas , nii et sün laenud on pankadele tulusad vaid nende suure mahu tõttu.
    PANKADEVAHELINE LAEN
    Pankadevaheline laen erineb teistest laenudest oma lühikese tähtaja poolest ja ka selle poolest, et laenutehingud tehakse pankade vahel.
    Kohalikel pankadevahelistel rahaturgudel domineerivad üleöölaenud, mis on antud üheks päevaks.
    Rahvusvahelistel rahaturgudel on enam levinud kuni kuuekuulised laenud.
    Kolmas pankadevahelise laenu iseärasus on see, et laenuvõtja usaldusväärsuse uurimisele pühendatakse väga vähe aega, sest pangad tunnevad üksteist üsna hästi.
    Tundmatule või halva kuulsusega pangale ei anta tavaliselt üldse laenu.
    Paljud pangad on leidnud, et pankadevahelisel rahaturul on mõistlik osaleda ka siis, kui selleks puudub otsene vajadus - kui panga nimi on teistel pidevalt kõrvus olnud, kiirendab see laenusaamist ka juhul, kui laenu tõesti vaja on.
    Paljud suured pangad on spetsialiseerunud rahaturutehingutele.
    Tuntus võimaldab neil saada suuri laene teistest veidi odavvamalt ja neid siis vaheltkasuga edasi laenata.
    Rahaturu tehingute kasumimäär ei ole küll kõrge, kuid suurte summade puhul võib nendega märkimisväärselt teenida.
    Rahaturutehingutele spetsialseerunud pankade tegevuse järgi kujuneb välja ka pankadevahelise rahaturu intressimäär, mida väiksematel pankadel jääb üle ainult aktsepteerida.
    Sisuliselt on see täiesti riskivaba intressimäär, sest laenu antakse vaid täiesti usaldusväärsetele pankadele.
    Pankadevaheline rahaturg on olemas kõigis arenenud pangasüsteemiga riikides, Eestis said pankadevahelised tehingud hoo sisse 1993. aasta sügisel.
    Viimastel aastakümnetel on kiiresti arenenud ka rahvusvaheline rahaturg, kus osaleb ligi 1500 panka enam kui 50 riigist.
    Tähtsaim valuuta rahvusvahelistel pankadevahelisel rahaturul on USD, EUR, CHF, aga ka Jaapani jeen.
    Turu keskuseks on London.
    Pankadevaheliste laenude puhul tuleb selgitada ka selliseid mõisteid nagu EURIBOR (on igal pangapäeval arvestatav eurotsooni pankadevahelise rahaturu intress), LIBOR , HELIBOR, TALIBOR jne
    EURIBOR – european inter bank offered rate – euroopa rahaturu intressimäär
    Libour – londoni
    Need on intressimäärad, millega pangad üksteisele laenu annavad
    Lühendi neli viimast tähte tähistavad sõnu inter, esimesed aga rahaturu keskust.
    LAENUINTRESSIMÄÄRA PÕHIELEMENDID JA KALKULEERIMISE MEETODID
    Panga tulususe juhtimise seisukohalt on tähtis nii akktsepteeritava laenuintressimäära suuruse kindlaksmääramine kui ka selle arvutamise ja võtmise optimaalse meetodi valimine.
    LAENUINTRESSIMÄÄRA PÕHIELEMENDID
    Panga tulususe juhtimise seisukohalt on tähtis nii aktsepteeritava laenuintressimäära suuruse kindlaksmääramine kui ka selle arvutamise ja võtmise optimaalse meetodi valimine.
    Pangalaenu intressimäära tähtsamad elemendid
    Laenuintressimäär
    Baasmäär
    Riskilisand või
    -aland
    Muud lisandid
    või alandid
    Krediidiressurside hind
    Puhas intressikasum
    • panga enda ressursside kaalutud keskmine piirhind või
    • rahaturu intress (TALIBOR, EURIBOR, LIBOR jne.)
    • laenu- ja muud tuludega mittekaetud mitteintressi kulud ja maksud
    • nõutav kasuminorm
    • haru- ja laenajarisk
    • projektirisk
    • laenutagatise risk
    • tähtajarisk
    • inflatsioonirisk
    • muud
    • kliendi ja panga vaheliste suhete kestus, aktiivsus ja tulusus
    • alternatiivse rahapaigutuse tulusus
    • konkurentsist tingitud lisand (aland)
    • muud

    Laenuintressi baasmäära arvestuse näide
    Lähteandmed
    Panga aktsiakapitali ja koguaktivate suhe
    8,00
    Nõutav tulunorm
    15,00
    Krediidiressursside keskmine kaalutud piirhind
    10,00
    Nõutav intressilisand (0,08 X 0,15 = 0,012)
    1,20
    Baasintressimäära elemendid:
    • ressursside piirhind
    10,00
    0,50
    • + maksud (protsentides tulutoovatest aktivatest)
    0,50
    • = kogukulud
    11,00
    • + nõutav intressilisand
    1,20
    • = baasintressimäär
    12,20
    Laenuintressimäära põhiliigid:
  • reaalne – ilma inflatsioonilisata
  • nominaalne - iflatsioonilisa sisaldav
  • fikseeritud – krediidiperioodi jooksul muutumatu
  • ujuv – baasintressimääraga seotud ning sõltuvalt raha- ja kapitalituru tingimuste muutusest muutuv.
    Lihtintressimeetod – intressi arvutatakse ainult põhivõlgnevuselt
    ARVELDUSED – õpetaja antud materjalid.
    10.11.
    Rahvusvaheline valuutafond - IMF
    IMF ülesanne on jälgida, kuidas riigid peavad kinni rahvususvahahelistest rahandus – ja kaubanduslepetest, ning luua laenuvõimalusi nendele riikidele, millel on ajutisi raskusi maksebilansi tasakaalustamisel.
    Vajadus sellise organisatsiooni järele tekkis 1930ndatel aastatel, kui maailmakaubanduses valitsev kriis põhjustas rahvusvahelise valuutasüsteemi krahhi.
    Valuutakursid muutusid järsku ja ettearvamatult ning paljud riigid piirasid valuutavahetust.
    Kõik see pidurdas aga majanduse arengut ning eriti tugevasti kannatas rahavusvaheline kaubandus.
    IMF asutati 1945 aastal
    Peakorteriga Washingtoni, D.C.-s
    Liikmete arv 184
    Eesti ühines IMF-iga 26. mail 1992 aastal
    IMF-iga ühinenud riigid kohustuvad mitte ette võtma rahvusvahelist valuutasüsteemi destabiliseerivaid samme .
    Peavad teada andma oma valuutakursi määramisest ja mitte takistama rahvusvaluuta vahetamist.
    Kvoot
    IMF-iga ühinedes tasuvad riigid sisseastumismaksu – kvoodi , mis sõltub riigi majanduslikust võimsusest.
    25% kvoodist tasutakse välisvaluutas, nimetatakse ka reserviosaks.
    Kvootidena laekunud summadest toetatakse liikmete majanduslikku arengut.
    Kvootide suurusest sõltub liikmesriigi juurdepääs IMF-i rahadele ja hääleõigus.
    Kvoodi suurusest sõltub ka finantsabi, mida IMF oma liikmesriikidele maksebilansi tasakaalustamiseks annab.
    Välisvaluutas sisse makstud kvoodi osa, kvoodi reservosa ulatuses saab liikmesriik vahetada rahvusvaluutat välisvaluutaks piiranguteteta.
    Reservosa ületavate summade korral on aga sisuliselt tegemist laenuga.
    09. okt 2005 a seisuga kvootide kogusumma 213,48 miljardit SDR-i
    USA 37149 milj SDR, 17,40%
    Suurbritannia 10738,5 milj SDR, 5,03%
    Soome 1264 milj SDR, 0,59%
    Eesti 65,2 milj SDR, 0,03%
    SDR – Eriõiguste Reserv valuuta, mis on loodud IMF-i poolt rahvusvaheliste valuutareservide suurendamiseks.
    SDR väärtuse alus on valuutakorv: USD, EUR, JPY, GBP.
    Korrigeeritakse viie aasta järel.
    Kursi arvutamise aluseks on korvi kuuluvate valuutade keskpäevased kursid Londoni valuutaturul USD suhtes.
    Riikidevahelistes arveldustes saab SDR-i vahetada kõigi teiste valuutade vastu, selles rahaühikus käib ka IMF arvepidamine. On arvestusühik.
    SDR-i loomise põhjused
    Kuni 1960. aastateni koosnesid riikide reservfondid peamiselt kullast ja USA dollarist.
    Nii kullal kui ka dollaril on reservvahendina omad puudused.
    Kuld on loodusvara, mille varud on piiratud ja mille kaevandamiskulud üha suurenevad.
    Seetõttu jääb kullavarude kasv maailmamajanduse kasvust kaugele maha ning praegu ei ole kulla roll raha tagatisena enam kuigi oluline.
    Samuti ei ole ka USA dollar kui rahvusvaluuta ideaalne reservvahend.
    Võimalus dollarit kasutada sõltub sellest, kas USA tahab, et väljaspool tema piire ringleks pidevalt kasvav hulk dollareid või mitte.
    SDR, mille aluseks on valuutakorv, on neist puudustest vaba.
    Tema emiteerimine ei piira ühegi riigi võimalusi ajada iseseisvat rahapoliitikat.
    Rahvusvahelised arveldused s.w.i.f.t.
    Pankadevahelise info leviku ja rahvusvaheliste maksete kiirendamiseks töötab Society for Worldwide Interbank Financial Telekommunication – S.W.I.F.T.
    Liitumine SWIFT-i võrku tagab, et kõik maksed, mille kohta on teatatud, et nad on pangast välja läinud või panka sisse tulnud on seda ka tõepoolest teinud.
    Swift kood
    Infovahetuse lihtsustamiseks annab swift igale ühinenud, kui ka mitteühinenud rahaasutusele, mis osaleb rahvusvahelistes finantstehingutes ning kavatseb ühineda koodi BIC
    SwiFT koodi üldformaat – BBBBCCLLRRR
    S.W.I.F.T. koodi üldformaat - BBBBCCLLRRR
    Üldformaadi selgitus
    BBBB
    neljast tähest koosnev panga kood, mis on igale rahaasutusele ainuomane
    CC
    kahest tähest koosnev riigi kood, mille aluseks on ISO (Rahvusvahelise Standardiseerimise Organisatsiooni) riikide tähised
    LL
    kaks tähte või numbrit (v.a. 0 ja 1) või nende kombinatsioon, mis võimaldab geograafilist eristamist ühe riigi piires (linn, osariik , ajavöönd)
    RRR
    kolm tähte või numbrit või nende kombinatsioon (v.a. X esimese märgina). Need märgid ei ole koodis kohustuslikud. S.W.I.F.T.-i kasutajad saavad nende märkidega tähistada kindlat filiaali või osakonda.
    Koodi kasutamise näide
    S.W.I.F.T. kood
    BNPAGB2LLDN
    HABAEE2X
    Panga kood
    BNPA -
    Banque Nationale
    de Paris
    HABA -
    Hansapank
    Riigi kood
    GB - Suurbritannia
    EE - Eesti
    Asukoha kood
    2L - London
    2X - kus X näitab, et ühendus
    võrguga on mõne teise
    riigi kaudu
    Filiaali kood
    LDN - Londoni filiaal
    INVESTEERINGUPANGANDUS
    Mitmetes riikides nõuavad seadused kommerts- ja investeeringupanganduse lahushoidmist, st kommertspankadel on keelatud investeeringupangandusega tegelda.
    EL riikide ja Eesti seadused kommerts- ja investeeringupanganduse lahushoidmist ei nõua, erinevalt maailma investeeringupanganduse juhtriikidest nagu USA või Jaapan, kuid ka seal on seadused nüüdseks leebemaks läinud.
    Investeeringupanganduse mõiste
    Investeerimispankadeks nimetatakse järgmistele teenustele spetsialiseerunud pankasid :
  • klientide väärtpaberi emissioonide korraldamine;
  • väärtpaberitega kauplemine nii panga enda kui ka kliendi huvides;
  • ettevõtjate nõustamine ühinemise, liitumise , finantseerimise ümberkorraldamise ja muudes suurte finantstehingute küsimustes.
    Investeeringupangandusega on tihedalt seotud hooldus - ja varahaldusteenused.
    Hooldusteenuste korral jätab klient panga hooleks investeeringu korraldamise vormilise külje:
  • dividendide ja intresside kogumise,
  • müügi- ja ostukäskude täitmine jms.
    Varahaldusteenuste puhul lisandub sellele investeeringute portfellide koostamine ja selle muutmine vastavalt turu oludele.
    Varahaldusteenuseid pakkuv pank hoolitseb ka kliendi investeeringute sisulise külje eest.
    VÄÄRTPABERIEMISSIOONIDE KORRALDAMINE
    Väärtpaberiemissiooni korraldamisel on panga või pankade sündikaadi kliendiks ettevõtja kes soovib oma projekti finantseerida väärtpaberite müügist saadava rahaga.
    Klienti nimetatakse emitendiks.
    Väärtpaberiemissiooni korraldamine jaguneb kolmeks etapiks:
  • selgitavad pank ja emitent, milliseid väärtpabereid on kõige kasulikum välja anda.
  • hakkab pank potentsiaalsetele investoritele ettevõtja ja kavandatava emissiooni kohta infot jagama .
  • on väärtpaberite hinna määramine ja väärtpaberite müümine lõppinvestoritele.
    Kui tegu on uue emitendiga, kelle aktsiaid ei ole varem avalikult müüdud, siis lähtub investeeringupank ettevõtte varasematest ja prognoositud kasuminäitajatest.
    Uue emitendi võlakirjade hinna määramisel lähtub investeeringupank ettevõtte krediidiriskist.
    Väärtpaberiturul juba tuntud ettevõtte aktsiaid ja võlakirju on lihtsam hinnata, aluseks võetakse siin varem emiteeritud väärtpaberite hind.
    Üldjuhul määratakse uue emissiooni müügihind turuhinnast veidi madalam, et investoritel tekiks huvi emissiooni vastu.
    Investeeringupanga põhiline risk emissiooni korraldamisel tuleneb väärtpaberituru muutlikkusest. (õiglase hinna ja intressimäära määramisest)
    Emissiooniaegse ja –järgse järelturu stabiilsuse hoidmine on ka üks investeeringupanga ülesandeid.
    Emitent võib emissiooni korraldamiseks investeeringupangaga sõlmida kahte liiki kokkuleppeid:
    I Kui on tegu vähe tuntud emitendiga, siis ei taga pank kõigi väärtpaberite müümist, vaid müüb nii palju kui lõppinvestorid on nõus ostma. Tuntud emitendi puhul ostab ära kogu emissiooni, võttes jaotusriski enda kanda.
    II Teist liiki kokkulepped jagunevad kaheks:
  • juhul valib klient emissiooni korraldaja pärast läbirääkimisi paari talle tuntud investeeringupangaga,
  • juhul kuulutab emitent välja avaliku vähempakkumise ja valib välja investeeringupanga, kes lubab emissiooni korraldada kõige soodsamatel tingimustel (seda võimalust saavad kasutada üksnes kliendid, kes on väärtpaberiturul hästi tuntud ja kõrgelt hinnatud.
    Võlakirjaemissiooni korraldamise eest võtavad investeeringupangad komisjonitasu paar protsenti vähem kui aktsiaemissiooni eest.
    Muud emissiooni korraldamisega seotud kulud on nii aktsiate kui ka võlakirjade puhul enam-vähem võrdsed.
    Suurte kulude tõttu ei tasu väikestel emitentidel alati avalikku aktsia- või võlakirja emissiooni korraldada.
    Selle asemel võib investeeringupank organiseerida väärtpaberite otsemüügi ühele või paarile suurinvestorile.
    Vahel korraldavad investeeringupangad ka niinimetatud teiseseid pakkumisi – aitavad leida ostja suurtele väärtpaberi kogustele, mida ei saa järelturul tavalises korras ilma hinda alla löömata maha müüa.
    Turutegemine ja väärtpaberitega kauplemine
    Investeeringupangad tegutsevad aktiivselt ka väärtpaberite järelturuga. Nad on huvitatud sellest, et nende vahendusel müüdud väärtpaberid muutuksid järelturul kiiresti likviidseks .
    Sellest sõltub panga kui emissiooni korraldaja reputatsioon. Samuti pakub kauplemine võimalust saada tulu hinnavahe ja komisjonitasuna.
    Investeeringupanga seisukohast jaguneb väärtpaberitega kauplemine kolmeks liigiks :
  • vahendamiseks,
  • turutegemiseks,
  • omal kontol kauplemiseks.
    Vähem likviidsete ja riskantsemate väärtpaberite puhul on investeeringupankurid harilikult nõus olema vaid vahendaja, kes viivad ostja ja müüja kokku.
    Pank ostab selliseid väärtpabereid üksnes siis, kui saab need kohe edasi müüa.
    Väärtpaberi turutegija rolli täidab investeeringupank siis, kui ta on pidevalt valmis ja võimeline väärtpaberit ostma ja müüma.
    Turutegijaks olemine tähendab, et vahendaja peab enda käes hoidma pidevalt kindlat hulka väärtpabereid, mille turgu ta teeb.
    Väärtpaberivahendajad on aga üldjuhul nõus turgu tegema ainult neile väärtpaberitele, mille vastu valitseb suur huvi, sest siis kompenseerib ostu-ja müügitehinguist saadav vahendustasu nende hoidmisega kaasneva hinnariski.
    Omal kontol kauplemine tähendab seda, et pank omandab väärtpabereid, et need hiljem kasuga maha müüa.
    Erinevalt kahest eelmisest juhtumist, kus pank teenib komisjonitasult, loodab pank siin kasu saada väärtpaberite hinna muutumisest.
    ÜHENDAMISED JA ÜLEVÕTMISED
    Investeeringupanga teine põhitegevusala väärtpaberiemissioonide korraldamise kõrval on ühendamiste ja ülevõtmiste organiseerimine ja finantseerimine.
    Harilikult ei ole investeeringupank ühinemiste ja ülevõtmiste algataja, vaid täidab konsultandi rolli ning saab selle eest tasu.
    Ühendamisega on tegu siis, kui kahe ettevõtte juhtkonnad ja aktsionärid toetavad ühinemise ideed ning on ühinemisest huvitatud.
    Sisuliselt tekib ühendamise korral uus ettevõte, kus on esindatud mõlema ühinenud ettevõtte omanike huvid. (Kasumi teenimine läbi turuosa laiendamise.)
    Ülevõtmise korral ostab üks ettevõte teise ära ning ülevõetav ettevõte saab ülevõtva ettevõtte osaks.
    Ülevõtmine võib olla sõbralik, mille puhul aktsepteerivad tehingut nii ülevõetava ettevõtte suuraktsionärid kui ka juhtkonnad.
    Kuid ülevõtmine võib olla ka vaenulik , mille puhul nii ülevõetava ettevõtte suuraktsionärid kui ka juhtkond on tehingu vastu ja ülevõtja üritab ettevõtte üle kontrolli saavutada väikeaktsionäride aktsiaid kokku ostes.
    Ülevõtmise ja ühendamise põhjused võivad olla väga erinevad:
  • parema turupositsiooni saavutamine,
  • tegevuse diversifitseerimine ,
  • uute turgude võitmine.
    VARAHALDUSTEENUSED
    Pank võib klientidele pakkuda nii personaalset kui ka kollektiivset varahaldusteenust.
    Esimese puhul koostatakse kliendile individuaalne väärtpaberiportfell, mis arvestab võimalikult täpselt kliendi vajadusi ja eelistusi. See eeldab, et tegemist on väga jõuka kliendiga.
    Teisel juhul pakub pank kliendile standardseid raha paigutamise variante ehk võimalust paigutada raha mõnda investeerimisfondi, mis kogub kokku mitme investori raha ja paigutab selle siis väärtpaberitesse.
    Investeerimisfonde on kahte tüüpi:
  • kinnised investeerimisfondid – osakute (või aktsiate) arv on lõplik, nad võivad osakuid vahetevahel juurde emiteerida, kuid siis on emissioonimaht ja –aeg täpselt kindlaks määratud.
  • avatud investeerimisfondid – osakute arv ei ole lõplik ja see muutub sedamööda, kuidas investorid fondi raha juurde panevad või seda fondist välja võtavad.
    HOOLDUSTEENUSED
    Hooldusteenuseid osutades aitab pank kliendil korraldada mitmesuguseid rutiinseid operatsioone, mis kaasnevad väärtpaberite omamise , ostmise ja müümisega.
    Eriti on sellist teenust vaja investoritele, kell tegevusväli ei piirdu ühe riigiga, vaid hõlmab paljusid riike.
    Kõige lihtsam hooldusteenus on väärtpaberiarvelduste korraldamine, mille tulemusel ostja saab väärtpaberid ning müüja raha.
    Teine levinud hooldusteenus on dividendide ja intresside kogumine. Selle tehingu keerukus sõltub väärtpaberite hoidmise süsteemi tehnoloogilisest tasemest riigis.
    Hooldusteenust osutav pank hoolitseb sageli ka selle eest, et tema klient kõik dividendidelt ja intressidelt vajalikud maksud makstud saaks.
    See hooldusteenus on pankadele tulus kuna seda valdkonda on raske automatiseerida.
    Hooldusteenuste hulka kuulub ka investeeringute raamatupidamine ning tulususe mõõtmine, mille raames valmistab pank invesorile ette investeerimisotuste tegemiseks vajaliku info.
    17.11.05
    riskid panganduses
    Risk on ebakindlus kasumite ja kahjumite esinemise osas ehk kaotamise võimalus majandusüritusest.
    Põhilised riskid panganduses
  • Kvantitatiivsed riskid
  • Kvalitatiivsed riskid
    • personalirisk
    • tehniliste süsteemidega seotud riskid.

    Krediidirisk
    Komplektsselt võib laenuriski iseloomustada laenusaaja äri- ja finantsriski ning majanduspoliitilise riski summana.
    Äririsk kujutab endast laenusaaja oodatavate maksude ja intresside eelse kasumi suhtelist varieeruvust.
    Äririsk on mitme teguri mõju koondtulemus.
    (Kasumiaruandes ärikasumi realt saame vaadata)
    Äririski näitajad on (panga poolt vaadatuna):
    • laenusaaja toodangu nõudluse tundlikkus üldiste majanduslike tingimuste suhtes.
    • Laenusaaja konkurentsisituatsioon
    • Toote diversifikatsioon (riskide hajutatus, tooteid rohkem)
    • Kasvuperspektiivid ja suurus.

    Kommertspanga laenujuhtimise teooriates on levinud nn 6 “C“ teooria, mille kohaselt klassifitseeritakse kliendi krediidianalüüsi riskifaktorid kuue kriteeriumi järgi:
  • Iseloom (character)
    • kliendi eelnevate laenude tasumine
    • kliendi äriline ettenägelikkus
    • laenude eesmärgi põhjendatus.
  • Õigusvõime ( capacity )
    • kliendi teovõimelisus
    • asutamisdokumendid
    • kirjeldus ettevõtte struktuurist, omanikest ja põhitegevusaladest
    • muud õiguslikku seisundit määravad dokumendid .
  • Kapital (capital)
    • eelmiste perioodide sissetulekud
    • dividendid
    • müügikogemus
    • projekteeritud rahavoo adekvaatsus
    • likviidsete reservide olemasolu
    • käibekiirus
    • kapitali struktuur
    • kulutuste kontroll
    • juhtimise kvaliteet
    • audiitori hinnang
  • tagatis (collateral)
    • ettevõtte aktivate väärtus ja vanus
    • pandid jms piiravad tingimused varale
    • kindlustus
    • renditud vara osatähtsus
    • väljastatud garantiid
    • panga kui kreeditori suhtiline positsioon
    • võimalikud tulevased finantseerimisvajadused.
  • turu tingimused ( conditions )
    • kliendi positsioon turul
    • suhted konkurentidega
    • kliendi ja tegevusharu tundlikkus äriliste ja tehnoloogiliste muutuste suhtes
    • tööturu seis
    • inflatsiooni mõju kliendi finantsseisundile
    • tegevusharu pikaajaline perspektiiv
    • keskkonnakaitse ja poliitiline olukord.
  • kontroll laenude üle ( control )
    • rakendatavad panganduse regulatsioonid aktsepteeritavate laenude tingimuste suhtes
    • korrektselt vormistatud laenudokumendid
    • panga teiste osakondade hinnangud laenutaotlustele.

    Laenuriski juhtimine krediidianalüüsiga
    Krediidianalüüsi protsess
    Laenutaotleja krediidikõlblikkuse analüüsis võib eristada kolm etappi , mis on üksteisega kokku põimunud.
    Neid ei saa vaadata kui mingit kindlat tööde järjestust laenuprojekti analüüsil.
    I Kliendikontaktid
    - Esimene kontakt on laenutoodete ja –tingimuste tutvustamine ning laenutaotlemiseks vajalike materjalide, dokumentide küsimine kliendilt.
    • Intervjuu käigus toimub laenutaotleja esmane hindamine, millega püütakse selgitada laenutaotleja motiive ja tagamaid laenu taotlemisel.
    • Vaadeldakse laenutaotleja isiksuseomadusi, esitatakse küsimusi laenusoovi, samuti ettevõtte tausta ja omanike kohta.
    • Kliendi ettevõtte külastamine, et tutvuda tema äritegevusega kohapeal.
    • Usaldusväärsete suhete loomine panga ja laenutaotleja vahel hoiab ära asjatuid pooltevahelisi pingeid.
    • Usaldusväärsete sidemete loomine laenuvõtjaga julgustab teda aegsasti rääkima oma probleemidest.

    II Informatsiooni kogumine
    Sisemised infoallikad
    • laenuspetsialisti kogutud info
    • panga kaudu sooritatud tehingud

    Välised infoallikad
    • teave partnerfirmadest
    • intervjuu firmajuhtidega
    • finantsaruanded
    • ametlikud dokumendid jm.

    Dokumendid laenu taotlemiseks
    Laenuavaldus panga blanketil
    Asutamisdokumendid
    • äriregistri väljavõte
    • asutamisleping
    • põhikiri
    • litsentsid, tegevusload
    Finantsaruanded
    • eelmise majandusaasta aruanne koos audiitori järelotsusega
    • kvartalite bilansid ja kasumiaruanded
    • fianantsaruandeid muude perioodide kohta.
    Äriplaan
    • kokkuvõtlik ja sisutihe äriplaan firma senise tegevuse ja tulevaste plaanide kohta
    • tuleviku finantsprojektsioonid
    Koostöölepingud partneritega
    • maarendilepingud
    • hoonete ja masinate rendilepingud
    • lepingud turustajatega ja hankijatega.

    Informatsioon tagatise kohta
    • laenutaotleja pakkumine laenu tagatise kohta
    • tagatise omandiõigust tõendavad dokumendid, kindlustuspoliisid
    • panga nõudmisel ka hindamisakt aktsepteeritava hindaja pool.

    III Analüüsietapp
    Ärikeskkonna analüüs
    • Majandusharu analüüs – hetke situatsioon, trendid majandusharus.
    • Seadusandluse analüüs – antud majandusharu puudutav seadusandlus Eesti Vabariigis ja vajaduse korral ka teistes riikides, mis on otseselt seotud ettevõtte majandustegevusega. Jälgida maksuseadusi ja vajadusel tolliseadusi ning nende mõju ettevõtte tegevusele.
    • Turuanalüüs – hetkesituatsioon ning trendid turul, millel ettevõte tegutseb, sealhulgas turu suurust, segmente ja konkurente.

    Ettevõtte analüüs
    Toote/teenuse analüüs
    • ettevõtte poolt pakutavad tooteid/teenuseid, nende positsioon turul.
    • Investeerimisvajadused toodete/teenuste müügi edendamiseks.

    Finantsaruandluse analüüs
    • eelnevate aastate raamatupidamise aastaaruanded ja kvartaliaruanded.

    Hinnatakse finantsaruannete koostamise korrektsust.
    Sageli esineb pangale toodud aruannetes lihtsaid aritmeetilisi ja loogilisi vigu.
    Soovitav on nõuda aruandeid koos audiitori järeldusotsustega.
    Ettevõtte klientide ja hankijate analüüs
    • analüüsida ettevõtte kliendibaasi ja hankijaid.
    • Hinnata kui suuresti mõjutab mõne kliendi või hankija äralangemine ettevõtte majanduslikku olukorda.

    Tehnilise potentsiaali analüüs
    • hinnata, kas ettevõttel on olemas piisav tehniline baas (hooned, seadmed, transpordivahendid , sidesüsteemid jne)
    • kindlaks määrata olemasoleva tehnika kasutatud ja allesjäänud ressurss.
    • Millised on tulevikus hädavajalikud investeeringud seadmetesse.

    Omanike, juhtkonna ja personali analüüs
    • hinnata ettevõtte omanike usaldusväärsust,
    • juhtkonna pädevust ja personali tööoskust
    • leida, kas ettevõttel puuduvad mõned kriitilised oskused, mis on projekti teostamiseks olulised.
    • Analüüsida olukorda tööjõuturul – kui kerge on leida piisavate oskuste ja kogemustega töötajaid.

    Ettevõtte juhtkonna, organisatsiooni ja omanike hindamisel tuleks lähtuda järgmistest näitajatest:
    • tegevjuhtide reputatsioon, edukus senisest tegevusest;
    • kollektiivi õhkkond, meeskonnatöö, motivatsioon ;
    • spetsialistede haridus , kompetentsus, ambitsioonikus;
    • omanike huvitatus firma kestvast tegevusest, nende osalemine firma juhtimises;
    • organisatsiooni alluvussuhted, vastutuse korrektsus.

    Tootmisplaani, müügiplaani, investeerimisplaani analüüs
    • hinnata, kas ettevõtte tootmisplaan , müügiplaan ja investeerimisplaan on teostatavad, optimaalsed ja omavahel kooskõlas.

    See kuulub eelkõige pikaajaliste laenuprojektide analüüsi juurde.
    Projekti analüüs – eesmärk selgitada projekti elujõulisus.
    Tundlikkuse analüüs – hinnata, kuidas põhinäitajate muutus võrreldes prognoosituga võib mõjutada projekti õnnestumist.
    Siin tuleb rakendada erinevaid kulu- ja tulukoefitsiente vastavate laenutaotleja poolt prognoositud kuludega ja tuludega ning hinnata seejärel firma seisundit ja tulemusi.
    Riskide analüüs – hinnata projekti nõrku kohti, mis võiksid põhjustada projekti nurjumise.
    Laenutaotluse analüüs – hinnata taotletava laenu summa, intressimäära, tagasimaksegraafiku jm optimaalsust. Leida, kas pakutavate tagatiste väärtus on piisav laenu tagamiseks.
    Keskonnaohutuse analüüs – hinnata projekti keskkonnaohutuse seisukohalt. Uurida, kas projekti teostamine toob kaasa keskkonnariske ning kas ettevõttel on vaja keskonnalubasid (loodusvarade käsutamise, uurimise ja kaevandamise luba ning saasteload) ning kas need dokumendid on olemas. Kas keskkonnaohtutuse tagamisega või potentsiaalsete trahvidega seonduvad kulud ei ohusta projekti õnnestumist.
    VALUUTARISK
    Valuutariski põhjustab panga varade ja kohustuste erinev struktuur.
    Valuutariskide muutudes muutub ka varade ja kohustuste väärtus ning sissetulekute ja väljaminekute suurus koduvaluutas arvestatuna.
    Valuutariski näitab avatud valuutapositsiooni suurus, mis on välivaluutavarade ja –kohustuste vahe.
    Avatud valuutapositsioon = välisvaluutavarad – välisvaluutakohustused
    Kui avatud valuutapositsioon on positiivne, ehk välisvaluutavarad on suuremad kui välisvaluutakohustused, nimetatakse seda pikaks positsiooniks.
    Pikk positsioon on ohtlik kui välisvaluuta nõrgeneb:
  • väheneb panga kogutulu välisvaluutatulude tõttu rohkem kui välisvaluutakulude tõttu.
  • Väheneb varade turuväärtus enam kui kohustuste turuväärtus.
    Kui avatud valuutapositsioon on negatiivne e välisvaluutavarad on väiksemad kui välisvaluutakohustused nim seda lühikeseks positsiooniks.
    Lühike positsioon on ohtlik kui välisvaluuta tugevneb:
  • Suureneb panga kogukulu välisvaluutakulude tõttu rohkem kui välisvaluutatulude tõttu.
  • Suureneb kohustuste turuväärtus enam kui varade turuväärtus.
    45
    • .DOC Laadi alla originaalfail 46 lk · .doc · 72 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Pangandus konspekt #1 Pangandus konspekt #2 Pangandus konspekt #3 Pangandus konspekt #4 Pangandus konspekt #5 Pangandus konspekt #6 Pangandus konspekt #7 Pangandus konspekt #8 Pangandus konspekt #9 Pangandus konspekt #10 Pangandus konspekt #11 Pangandus konspekt #12 Pangandus konspekt #13 Pangandus konspekt #14 Pangandus konspekt #15 Pangandus konspekt #16 Pangandus konspekt #17 Pangandus konspekt #18 Pangandus konspekt #19 Pangandus konspekt #20 Pangandus konspekt #21 Pangandus konspekt #22 Pangandus konspekt #23 Pangandus konspekt #24 Pangandus konspekt #25 Pangandus konspekt #26 Pangandus konspekt #27 Pangandus konspekt #28 Pangandus konspekt #29 Pangandus konspekt #30 Pangandus konspekt #31 Pangandus konspekt #32 Pangandus konspekt #33 Pangandus konspekt #34 Pangandus konspekt #35 Pangandus konspekt #36 Pangandus konspekt #37 Pangandus konspekt #38 Pangandus konspekt #39 Pangandus konspekt #40 Pangandus konspekt #41 Pangandus konspekt #42 Pangandus konspekt #43 Pangandus konspekt #44 Pangandus konspekt #45 Pangandus konspekt #46
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 46 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor klavrik Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    laen pank hoiu intress hoius klient krediidiasutus finants pangad liising intressimäär intressimäär reserv keskpanga hoiuse

    Sarnased õppematerjalid

    Raha ja panganduse kordamine
    21
    docx

    Raha ja panganduse kordamine

    1.Raha olemus ja areng. Raha funktsioonid. Raha on väärtuse mõõt. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ­ ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga h

    Raha ja pangandus
    Panganduse konspekt 2007
    48
    doc

    Panganduse konspekt 2007

    RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K ­K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas ­ kaurikarbid - Okeaanias ­ nöörile lükitud karbikettakesed - Uus-Gineal, Melaneesias ­ kuldikihvad, koerahambad jne. Vahetuskaupadest tunnustasid (eelistasid) müüjad kindlaid pante, need käibisidki RAHANA. Raha kasutuselevõtt: · aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks · võideti aega tarbimiseks

    Arendustegevus
    Raha ja pangandus eksamikonspekt
    20
    doc

    Raha ja pangandus eksamikonspekt

    1. Raha olemus ja areng Raha on · eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. · üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. · hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustatud instrument. Raha omadused: · aktsepteeritavus · äratuntavus · säilivus · homogeensus · kaasakantavus · jaotatavus · piiratus Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, alandab tehingukulusid, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas. Ko

    Raha ja pangandus
    Eksam
    4
    doc

    Eksam

    Panga bilansi struktuur Bilanss- raam.pid. aruanne, mis Hüpoteek on oma olemuselt reaalaktivatega tagatud ja maksepikendust 15-45 päevaks. Max. limiit 2kuu näitab panga varade koosseisu ja nende moodustamise regulaarseid sissemakseid nõudev veksel. Kindustatud sissetulek. allikaid. Panga bilansis sisaldub kapitali kahekordne pantkirjad on seotud väiksema avansilise sissemaksea, Pikaajalised laenud on kinnisvara laenud, eluaseme- analüüs. Omavahendid- aktsiakapital; aazio(aktsiate madalama intressi määraga, pikema laenu per.-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.; müügikasum); aruandeperioodi kasum/kahjum; eelmiste väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida 2)maa ostmiseks; 3)maja, korteri kap. remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirju oma käes või müüa need jär

    Raha ja pangandus
    Rahanduse ülevaade
    82
    docx

    Rahanduse ülevaade

    Sularahata arveldamine – kviitung ehk lihtveksel (1. Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes. Homogeensus – kõik ühesugused rahaühikud peak

    Finantsanalüüs
    PANGANDUS I-FINANTSTURUD JA –INSTITUTSIOONID
    22
    doc

    PANGANDUS I (FINANTSTURUD JA –INSTITUTSIOONID)

    TARU ÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAHANDUSE JA ARVESTUSE INSTITUUT PANGANDUS I (FINANTSTURUD JA ­INSTITUTSIOONID) 1. OSA Autor: Andres Juhkam, lektor [email protected] Sügis 2004 Finantsinstrumentide majanduslikud funktsioonid 1. Vabade vahendite ülekandmine- ressursside efektiivseks juhtimiseks säästjatelt finantseerimist vajavatele majandusüksustele (aktsiad, võlakirjad) 2. Riskide juhtimine- majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse (investeerimisrisk,

    Pangandus
    Pangandusõigus
    36
    doc

    Pangandusõigus

    Lisaks sellele oli juriidilistele isikutele tööstus- ehituspank ja välismajanduspank. Nii riigipangaga kui ka nende eelmistega tavainimesel kokkupuudet ei olnud. AGRO pank, hoiukassate süsteem Hoiupangaks ja uue pangana tehti Sotsiaalpank. Põhimõtteliselt oli siis juba 6 panka NSVL-is. Eesti panga oma süsteem sündis Tartu kommertspank, EVEA pank. Eesti pank keskpangaga hakkas tegutsema uuesti 1. jaan 1990. Eesti Pank andis välja tegevuslubadusi, valmistas ette Eesti enda pangandus seadusandlust ja rahvusliku panganduskaadri kasvatamine. Eesti pank korraldas ka valuutaoksjone. Esimesed kogemused said ka tolleaegsed pangatöötajad. Rain Lõhmus oli nende oksjonite läbiviija. Täna oleme sellises olukorras, et meil on 7 eestis asutatud ja registreeritud krediidiasutust. Kõik tegutsevad universaalasutustena. Raha mõiste ja vormid Raha: · Üldtunnustatud valuutaväärtus · Maksevahend · Arvestusühik · Väärtuse säilitaja Raha vormid:

    Õigus
    Raha ja pangandus
    32
    docx

    Raha ja pangandus

    Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis t

    Raha ja pangandus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun