Makseviisid: · Sularahaline arveldamine · Kaardimakse · Kinkekaart Rahulolu: · Makseviisid vastavad ootustele. 1.3 Keskturu Maxima Makseviisid: · Sularahaline arveldamine · Kaardimakse · Kliendikaart Rahulolu: · Makseviisid on klientidele väga sobilikud. 2. Kaks toitlustusettevõtet 2.1 Vanalinna McDonald´s Makseviisid · Sularahaline arveldus · Kaardimakse Rahulolu: · Kiire, lihtne ja mugav teenindus. 2.2 Järve Keskuse Tempo bistroo Makseviisid: · Sularahaline arveldus · Kaardimakse Rahulolu: · Vajalikud makseviisid on olemas 3. Kaks teenindusettevõtet 3.1 Järve Keskuse Swedbank Makseviisid: · Rahalise tehinguid ei teostata. Rahulolu:
99,5% arveldustest on Eestis sularahatud arveldused, kus maksed teostatakse mittesularahalises vormis. Raha liigub sularatu arvelduse puhul ühelt kontolt teisele (nii pangasiseselt kui ka pangaväliselt). Klient saab ise valida millist arveldusvormi ta soovib-kumb on talle mugavam, kiirem ja turvalisem. Jaekaubandus toimib sularalise arvelduse teel ja hulgikaubanduses teostatakse makseid sularahatute arvelduste teel. Sularaha kätkeb võltsimise ja ärakadumise oht ja sularahatu arveldus kätkeb ohtu et pank ei ole võimeline raha üle kandma. Arvelduste vormi valikule avaldab mõju: 1. arveldussumma suurus ehk mida suurem summa seda rohkem soovitakse täiendavaid garantiisid arvelduste teostamiseks, 2. krediidilepingu olemasolu-nõue, et tuleb arveldada läbi konkreetse panga, 3. lepinguosaliste teineteise tundmise tase (vastastikune usaldusväärsus-kui ei usaldata siis kasutatakse akreditiive),
Eks siis suurest igavusest minnaksegi nt suusatama või ehitatakse lumememme koos oma lastega. Sammuti aitamise poole pealt on meil kõigil jõudu, et abistada abivajajaid. Näiteks kui juhtub mõni õnnetus, tuleb aidata nii palju kui võimalik. Meil Eestisgi on aidatud palju abivajajaid. Meedia vahendusel on näidatud kuidas mõnel õnnetul perel on maja maha põlenud ja siis saadavad isegi võhivõõrad inimesed nende arveldus kontole raha uue kodu rajamiseks. Eelmine või üle-eelmine aasta, siis kui veel head ajad olid, tulid ka firmad peredele appi. Üks aitas ehitada, teised andsid ehitusmaterjale jne. Või see lugu, kus paljulapseline pere elas kuskil logudikus majas ja ema suri ära ning vanem õde pidi linnas kooli poolelo jätma, et õdesid ja vendi abistada. Ja samamoodi aidati kodu üles ehitada-ära parandada. Tegelikult saavad ju kõik aidata kasvõi natuke. Mõne jaoks on õnnetus suur,
Suuline ja kirjalik kommunikatsioon. Sõnastikutöö
SKK kodutöö
1. Leidke, mida tähendavad ,,kalvados", ,,huur", ,,soppama", ,,déjà-vu" ja
,,mammaal", ,,lumekamp", ,,mõistekiri" ja meditsiin valdkonnas
,,resident". Leidke ka hääldus ja tähtsad vormid (nt käändsõnal omastav
mille? tegusõnal ehk verbil da-tegevusnimi mida teha?)
kalvados <-e> õunaviin
huur igavesti noor ja ilus neitsi islamiusuliste paradiisis
soppama
neid rahuldada. Tarbija sissetuleku allikad: töö, turu investeeringud(dividend, intress, rent), muud tulud(loteriivõit, pärandus), osadel valitsuse ümberjaotatud maksed (toetused). Brutopalk väljateenitud palk Tarbija kui säästja Säästukoha valikul tuleb arvestada tulusust(intressimäär) , ohutust ja likviidsust(kui kergesti sääste saab rahaks muuta). Säästukohad-pank(nõudlushoius e arveldus, tähtajaline hoius, kogumishoius e säästuhoius); väärtpaber(aktsiad-annab õiguse saada osa ettevõtte tulevastest tuludest, võlakirjad, investeerimisfond); pensionikindlustus; kogumiskindlustus; kinnisvara; väärismetallid; kunstiteosed. Hoiusetagamise seadus Liitintress põhisummalt võetakse intress Lihtintress põhisummalt kui ka intressilt Likviitsus on sularahalisus Tarbija ja krediit Krediit tarbijale müümine laenuga
Eestis tegutsevad pangad Eestis tegutsevad pangad on: Nord pank, Sampo pank, Swedpank, Bigpank, Krediidipank, Tallinna Äripank, LHV Pank Eesti, Bank DnB Nord ja SEB Pank. Pangad on rahaasutused, mis tegelevad raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega. Pangad teenivad tulu laenuintresside, investeerimise ja finantsteenuste osutamise eest võetava tasu pealt. Nendel pankadel on palju ühist: tegelevad erinevate laenude ja liisingute andmisega, raha hoiustamisega, kindlustusega, fondide, investeeringute ja mitmesuguste arveldamistega. Krediidipank on Eestis finantsteenuste turul väike, kuid tugev ja kindel pank. Üheks suureks erinevuseks teiste suuremate pankadega on Krediidipanga poolt pakutav kõrgem tähtajalise hoiuse intress. Näiteks tähtajaline hoius 12-ks kuuks on 2,10% EUR. Erakliendile, kellel on hoiuselepingu sõlmimise hetkeks olnud Krediidipangas maksekonto ...
Isa tahab selle eest 100 krooni saada. Kuna kuuskede tahtjaid on palju siis saavad minu kuused kahe päevaga müüdud. Ühe meetrise kuuse hind on 100 krooni.Kui mul on 400 kuuske ja sealt langes 10 % kuuski välja jäi mul 350 kuuske siis saan ma kõikide kuuskede müüdud hinnaks 35 000 krooni. Ja kõikk müük läks edukalt, osteti kõik kuused ära ja oldi väga rahul. Andmed 2 : Kulud : Tulud: Arveldus : kuuseistikud 1600 krooni marja ja seente raha 3000 krooni 38 000 - 2250 = + 35 750 krooni kuuse istikute kohale toomine edasi-tagasi 200 krooni kogu müüdud kuusked 35 000 krooni maamaks 50 krooni Kokku : + 38 000 krooni müügiplats 300 krooni kuuskede müügile viik 100 krooni Kokku : -2250 krooni
operatsioonid väärismetallidega. Tallinna Äripank on rahvusvahelise makseorganisatsiooni MasterCard International liige. Pank väljastab oma klientidele kahte tüüpi deebetkaarte MasterCard Maestro/Cirrus ja kolme tüüpi krediitkaarte MasterCard. Viimastel aastatel on pank spetsialiseerunud eesti ettevõtete ja nende partnerite (Euroopa Liidu riikides, Ukrainas, Venemaal ja USAs) kaubavoogudega seotud kompleksele arveldus ja laenuteenindusele, samuti farmidele vajalike põllumajandusseadmete krediteerimisele ja liisingule. Panga teenuste hulgas on ka kaubandus, tööstus ja ehitusettevõtete kompleksne finantseerimine. Rahaliste vahendite ohutuks investeerimiseks pakub pank eriliike pikaajalisi hoiuseid nii eesti kroonides kui ka välisvaluutas. Erinevatele kliendigruppidele kehtivad soodsamad intressimäärad ja teenuste hinnad
Faili nimetus teksti failinimi Vajutades nupule "Saldo", dokumendis täidetakse mitte ülekandetud maksude nimekiri. Deebet bilansi konto kantakse automaatselt. Panga teenused panga teenuste summa. Selle summa suuruses moodustatakse raamatupidamise lausendi pearaamatusse. Arvest. Kuu Summa maksu summa Artikkel kulu artikkel Dok. Num ja Dok. Kuupäev Saaja - Maksuamet Viitenumber maksu viitenumber Pank panga nimetus A/arve maksu arveldus arve Märkus Panka teenuste artikkel IVC-Raamat Avansiaruanne Tuletate tasumist aruandealuse isikutega. Loodav uut kirju, on vaja sisestada andmeid: Kuupäev tasumise kuupäev Kreedit bilansi konto, automaatselt kantakse Aruandvad isikud Dok. Number dokumendi number formeeritakse automaatselt Tab. Nr aruandealune isik Artikkel kulu artikkel Deebet bilansi konto - Tootmise põhikulud Tarnija , Summa , Dok. Käibemaks , Dok. Alus aluse dokument Kuup
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. HOIUSE MÕISTE.........................................................................................................3 2. HOIUSTE TAGAMINE JA TAGATISFOND............................................................. 4 3. HÜVITAMISE KORD..................................................................................................5 3.1. Krediidiasutused, kelle hoiused Tagatisfond hüvitab.............................................5 3.2. Hoiuste hüvitamise ulatus.......................................................................................6 3.3. Hüvitamiskohustuse tekkimise päev...................................................................... 7 ...
Finantsvahenduse küsimused EESTI PANGA SEADUS 1) kellele annab aru- Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru Riigikogule, ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele. 2)Eesmärk ja ülesanded (1) Eesti Panga esmane eesmärk on tagada hindade stabiilsus. Eesti Pank korraldab raharinglust Eestis ja välisriikidega ning seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest. (2) Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. Raha emiteerimine ja käibelt kõrvaldamine toimub seaduse alusel. (3) Eesti Pank hoiab riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarusid ning korraldab nende kasutamist. (4) Eesti Pank teostab riiklikku raha- ja panganduspoliitikat ning suunab krediidipoliitikat. (5) Eesti Pank teeb finantsstabiilsuse tagamiseks koostööd Finantsinspektsiooniga. Eesti Pangal on õigus saada Finantsinspektsio...
Rahandus - Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. Rahandus on raharessursside juhtimine. See jaguneb kolmeks osaks: Riigi rahandus Ettevõtte rahandus Kodumajapidamis rahandus Raha põhifunktsioonid: maksevahend, väärtuse mõõt ja akumulatsioonivahend (rikkuse akumuleerimine) Raha liigid: Kaupraha e. kaup – sellel on väärtus ka siis, kui seda ei saa kasutada rahana. Näiteks kuldmündid saab vermida eheteks Metallraha – mündid ja sendid Paberraha Krediitraha - nt. Ülekanne ühelt pangakontolt teisele Raha omadused: Stabiilsus Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Raha likviidsuse püramiid- kõige üleval asub sularaha (kõige likviidsem), seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. ...
Välisarvelduste optsioon annab omanikule õiguse osta optsioone väljaandjalt vahendid ·turvameeskond. takistused: ·erinevates riikides erinev seadusandlus ·korrespon- kindlaksmääratud tähtajal ja teat. hinnaga aktsiaid. Sularahata arveldus: Eelised: ·mugav ·odav Puudused: dentpankades suured pangad ·väiksemad pangad ei taha võtta endale Pank väärtpaberitehingute vahendajana Tähtsamad väärt- ·aeganõudev. kulusid ·suurtele pankadele ei ole vastuvõetavd samad normatiivid kui paberiteenused: 1)VP emissioonide korraldamine; 2)ostu- ja
kirjeldamise alusel (1]otse kulud 2]kaudsed kulud); kontrollitavuse aspekt (1]kontrollitavad 2]mittekontrollitavad) Kuluarvestus • Majandusarvestus – majandusinfo indentifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess. Eesmärk on tagada erinevatele infotarbijatele neid huvitav info. • Finantsarvestus – vara muutmisele ja maksesündmustele orienteeritud ettevõtte kui terviku kogutegevust hõlmav arvestuse osa, kus arveldus korraldus, aruandluse koostis, struktuur ja sisu seadusandlikult reglementeeritud. Selgitatakse ettevõtte bilanss ja kasumiaruanne. Huvitab väliseid infotarbijaid. Süsteemkäsitlus • On iseloomulik: 1)teadus vaatleb igat objekti süsteemina, mis ühest küljest koosneb paljudest allsüsteemidest ja teisest küljest on ise ühe suurema süsteemi osa 2) uuritavat objekti vaadeltakse süsteemina, mis on kirjeldatav elementide kaudu Väärtusringe
V Rights Issue uusemissioon Valuation hindamine RiskAverse, RiskNeutral, RiskTaking riskivastane, riskivaba, riskeeriv S W Senior Bond vanem väärtpaber Warrant garantii Window Dressing vaateakna väljapanek Short Hedge puudulik ettevaatusabinõu Settlement arveldus Y Short Position lühike positsioon Yield (Internal rate of Return) Short Selling tühjaksmüük intressikasum Speculation arutlus Yield to Maturity launuaja intressikasum Stock Splits aktsialõhed Subordinated Bond kõrvaltagatis Z Substantial Shareholder oluline Zero Coupon Bond aktsionär
panga president . EMU- euroopa majandus ja rahaliit, tegutseb alates 1988a- abistab riike, kus võetakse käibele euro. börs ehk rahvusvaheline finants turg, mille eesmärk on raha vajajaid ja pakkujaid omavahel kokku viia jaguneb: rahaturud- kauplemine valuutadega. väärtpaberiturud- kauplemine väärtpaberitega (võlakirjad, aktsiad). NewYorkis, Londonis, Tokyos. 19. EL vabadused. 20. EURO (kasutamine, ajad, riigid). võeti käibele 1999 arveldus rahana- elektrooniline raha pankades, firmades. 2002 ka sularahana. euro on kasutsuel paljudes euroopa liidu liikmes riikides ja ka seal kus varem kehtsi saksa, parantsuse, itaalia raha oma raha on nn suuremael riikidel- SBR- nael, taan ja rootsi- kroon.
usalduse võitmiseks. 5 Usalduse tarbeks pakub ettevõte omapoolset garantiid 6 kuud ja lisateenusena tasuta kohale- toimetamist maakonna piires ja toodete kohapeal monteerimist vastava tasu eest. Samuti on võimalik järelmaks 3-ks kuuks. Krediitkaardiga makse võimalus puudub, aga on võimalik tasuda internetiülekandega kohapeal vastavale firma pangakontole, kas siis Swedbank või SEB. Peamine arveldus toimub siiski sularahas. Tootmine ja muu tegutsemine Kuna ettevõte ostab sisse juba valmis liimkilbi õigel paksusel ja laiusel on vajalik vaid pikkusele saagimine, avade puurimine ja viimistlemine. Seega on vajalikud masinad formaatsaag(vt. Lisa 2) ja puurimiskeskus(vt. Lisa 3) . Samuti viimistlusrobot(vt. Lisa 4), mis viimistleks sellel ajal, kui tööline lõikab detaile, või sisestab neid puurimiskeskusesse. Järgnevalt masinate täpne loetelu:
Üldarendavad, spetsiaalsed ja võistlusharjutused. Ühtlus-, vaheldus-, intervall- ja kordusmeetod, võistlusmeetod. Sporditreeningu koormuse komponendid – maht, intensiivsus, tihedus, sagedus. 1.4. Sporditreeningu planeerimise tasemed (2 tundi) - kehaline harjutus, harjutuste seeria, treeningutund, treeningupäev, mikrotsükkel, mesotsükkel, makrotsükkel, mitmeaastane treening. Noorsportlaste treeningu planeerimise iseärasused. Treeningupäevik, treeningu arveldus ja analüüs. 1.5. Põhiliste kehaliste võimete – jõu, kiiruse, vastupidavuse, osavuse, painduvuse liigid ja nende arendamiseks kasutatud harjutused ja treeningumeetodid (2 tundi) Kehaliste võimete arendamise ealised aspektid. Kehaliste võimete arengu hindamine igapäevases treeninguprotsessis – testid ja kontrollharjutused. 2. Treeneritöö psühholoogilised alused (6 tundi) 2.1. Grupitöö alused (2 tundi) Grupi loomine ja areng
1. Leksikoloogia ja sõnaõpetuse mõisted Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades. Sõna, täpsemalt: leksikaalne sõna ehk lekseem, on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum jõgi, jõe, jõge, jõkke, jões, ..,jõed, jõgede, jõgesid .., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse algvormiks ehk võtmevormiks. Kui pole tarvis täpselt eristada, siis kasutatakse sõna ka sõnavormi tähenduses. Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtud, oled teinud,...
Mobiilimakse E-arve püsimaksekorraldus E-arve maksekorraldus Piiriülene SEPA otsekorraldus Inkassokorraldus Tsekk Veksel. Sularahata arveldusvormid: Pangaülekanne kreedit-tüüpi maksekorralduse alusel ehk kreeditülekanne Pangaülekanne deebet-tüüpi maksekorralduse alusel ehk otsene deebet Akreditiivarveldus Inkassoarveldus Tsekiarveldus Arveldus avatud konto kaudu 27. Pankade poolt pakutavad välismaksete tüübid. Viisid: Ettemakse Kohene makse pärast kauba lähetamist või teenuse osutamist Järelmaks 28. Akreditiivarvelduse eripära ja liigid. Akreditiiv – on maksja palvel ja juhisel maksja panga poolt võetud kohustus tasuda raha saajale lähetatud kaupade eest eeldusel, et kõik akreditiivi tingimused on müüja poolt teatud aja jooksul täidetud Akreditiiv lõppeb akreditiivi
Raha hoidmine hoidlas oli rahvale tasuline. Kõik, kes raha hoidlasse viisid, said vastu paberi, kus olid kirja pandud olulised rekvisiidid- kes raha tõi, millal tõi, kui palju. See paber oli väärpaberi eelkäija. Tegemist oli veksliga. VEKSEL- tingimusteta kirjalik lubadus, millega laenuvõtja kohustub laenuandale maksma nõudmisel või teatud tähtajal teatud rahasumma. Nimeline veksel- paberil nimi kirjas, ainult see inimene sai raha kätte. Turva kaalutlustel hakkas toimuma sularahata arveldus. Tseki tagaküljele hakati kirjutama, mida ja kui palju ta on tseki eest ostnud. See oli aga ebamugav, sest paber sai täis, määrdus jne. Hoiustajatele väljastatakse tsekke ( veksel), aga ei kirjutata enam nime. Ei kirjutatud enam kogu summat, kui tahtis 100 raha, sai mõne tseki 50-se, 20-se jne. Tekkis nn. esitaja väärtpaber. Kes selle hoidlasse esitas, see selle raha sai. ( siit tuli küll turvarisk, kuid ilmselt polnud see nii suur võrreldes mugavusega, mis sellega kaasnes)
tagastada raha täies ulatuses ehk summas 1000 eurot. Kui töö on osaliselt tehtud ja tehtud osa on üle antud käsundiandjale, siis lähtudes VÕS § 629 lg 1 esimesest lausest (kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust) tuleb teha arveldus ja vähendada tagasi nõutava raha summa tehtud ja käsundiandjale välja antud töö maksumuse võrra. Lepingu tingimustel ühe lehekülje tõlge maksab 40 eurot (1000+3000=4000:100=40). 2. 5.A ostis B käest kasutatud sõiduauto Suzuki Baleno. Enne tehingu sõlmimist tehti proovisõit. A jäi auto kvaliteediga rahule. Nädal aega hiljem oli A sunnitud viima auto remonditöökotta, kus selgus, et mootori õlitase on langenud alla lubatud normi ning süüteküünlad ja õli tuleb vahetada
4. Jalga lasknud abikaasa laskis lõpuks ka kätte. 5. Poolavatud hoovi väravataha üritas ennast varjata aadamaülikonnas meest rahvas. 6. Lasteaiaõpetajaks saab õppida Tallinnas ja Rakveres. 7. T-särgi esisele oli kujutatud neli f- sõna. 8. Väikemees oli tuntud lastearst. 9. Ei tea, kuhupoole see kontserdisaal peaks jääma? 10. Keemia osa kond ootab oma vilistlasi osa konna taas avamise viie kümnenda aasta päeva kokku tulekule, osa võtu maks kanda seltsi arveldus kontole Sampo pangas. 11. Päriti päeva kangelase enese tunde järele ja pakuti talle päeva praadi. 12. Musta verd minia tekitas ämma ja äia vahele paksu verd. 13. Pool toorest biif steegist tekkisid pea tehnoloogil seede häired, mis tõttu uute pool toodete ülem degustaatoriks määrati spetsialist ehitus järele valve alal, tuntud plekk magu. 14. Eesti Hobuse kasvatajate Selts korraldas Toris tõu hobuste sõidu ja veo katsed. 15
käendusega. Arveldused toimuvad jooksvatel kontodel nii Eesti kroonides kui ka välisvaluutas. Arveldused jagunevad soorituskoha alusel: pangasisesed, siseriiklikud ja välisarveldused Välisarveldused: euromaksed http://www.pangaliit.ee/SEPA/ teised välismaksed Arveldused jagunevad vormiliselt: sularahata tehinguteks sularahaga tehinguteks Arveldamise ohud: sularahas arvlemine kätkeb endas sularaha võltsimise ja ärakadumise ohtu sularahatu arveldus kätkeb ohtu, et pank ei ole võimeline raha üle kandma (maksevõimetus). Arvelduste vormi valikule mõju avaldavad tegurid: arveldussumma suurus siduva krediidilepingu olemasolu lepinguosaliste teineteise tundmise tase Peamised sularahatu arveldamise vormid: akreditiiv maksekorraldus tsekid pangakaardid Akreditiiv on ostja panga poolt võetud kohustus maksta müüjale ettenähtud summa eeldusel,
7. Bretton Woodsi süsteem - põhiideeks USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga 1 9. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest - Metallrahasüsteem - aluseks mingi väärismetall Paberrahasüsteem - käibel on valitsuse, keskpanga või muu autoriteeti omava asutuse määratud paberist rahasedelid ehk paberraha Arveldus - ehk kontorahasüsteem - elektrooniline ehk e-raha Muu (kinkekaardid, taaratsekid) 10. Rahapoliitika - ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Leebe rahapoliitika tulemuseks on rahapakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab rahapakkumise kasvu pidurdada Eesmärgid: kõrge tööhõive, hindade stabiilsus, stabiilne majanduskasv, maksebilansi tasakaal, sobiv välisvaluutakurss. 11. Rahapoliitika teostamise vahendid (instrumendid)
1 7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Paljud ettevõtted õigustavad suurt rahavaru ett...
8. Raha ajalugu Eestis: 1) 1918. a – Eesti Mark 2) 1928. a – Eesti Kroon 3) 1940. a – Vene Rubla 4) 1941. a – idamark 5) 1944. a – Vene Rubla 6) 1992. a – Eesti Kroon 7) 2011. a – Euro 9. Rahasüsteemide liigitus Raha vormi alusel 1) Metallrahasüsteem – aluseks mingi väärismetall (bimetallism, monometallism) 2) Paberrahasüsteem – käibel on valitsuse, keskpanga või muu autoriteeti omava asutuse määratud paberist rahasedelid ehk paberraha. 3) Arveldus –ehk kontorahasüsteem – elektrooniline ehk e-raha. 4) Muu - kinkekaardid, taaratsekid Tagatuse alusel 1) Kullastandard 2) Kullastandardi taastamise ajajärk 3) Bretton Woodsi süsteem 4) Kaasaegne süsteem Valuutakursi alusel 1) Rahvuslik maksevahend (traditsiooniline kursside sidumine) 2) Rahvusliku maksevahendi puudumine (nn dollariseerimine) 3) Valuutaliit (riigis tegutsev keskpank loobub ise rahapoliitikast)
RAHA JA RAHASÜSTEEMID(11-48) 1. Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Väärtuse mõõt-mingi kaup on niipalju väärt,kui palju saab teda turul vahetada teiste kaupade vastu Maksevahend-maksete teostamise vahend Akumulatsioonivahned-väärtuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha-raha,mis on väärtuslik ka muul moel kui raha (nt ehted,relvad,karusnahad,kariloomad e. kõik mis inimesel võiks vaja minna) Metallraha-metallkangid,metallmündid(täisväärtuslik-hõbedast vermitud mündid). Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda. Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a) Paberraha-keisril vaja sõ...
1. Tootmise planeerimise olemus (plaanimise mõiste, komponendid ja eesmärgid, plaan, kavandamine, plaanimise struktuur ja etapid) Planeerimine- e. plaanimine, kavandamine kõige laiemas tähenduses mingi tulevikus saavutada kavatsetava majandusliku eesmärgi ja sellele viivate teede põhjalik läbimõtlemine (läbitöötamine), et valida kõige soodsamaid teid ja ökonoomsemaid talitusviise juba enne vastavate eesmärkide tegelikule taotlemisele asumist. Selles mõttes plaanimiseta pole kunagi saadud läbi ühegi keerukama majandusliku ülesande lahendamisel ega saada läbi ka tulevikus. Planeerimine -on ettevõtte tulevaste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalikke meetmete ja resursside määratlemine. Lähtuvalt aja horisondist eristatakse: 1)pikaajaline/strateegiline planeerimine 1- 5 a.; 2)keskmise ajalist/taktikaline planeerimine 1a; 3)lühiajaline/operatiivne planeerimine- nädala pikkune. Plaan- kava, programm; tulevikus ellu viia kavatsetavate ü...
Hiiumaa Ametikool Väikeettvõtlus Käesolev töö on koostatud Siret Tara poolt Radisson Blu Hotell Tallinna kohta Suuremõisa 2012 SISUKORD: 1.ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST................................................................................................3 1.1Ettevõtte nimetus, asukoht ning põhitegevusala................................................................3 1.2Ettevõtte ärinimi, omandivorm, ettevõtte majandamise mudel.........................................3 1.3Ettevõtte kinnisvara haldusstruktuur, haldajate ja haldamise iseloomustus......................3 1.4Ettevõtte äriidee, visioon, missioon...................................................................................4 1.5Ettevõtte juhtimisstruktuur.......................................................................................
KORDAMINE EKSAMIKS (2018 sügis) Avatud küsimused (~4 küsimust), Mõistete tundmine (4-5 mõistet) (4 ülesannet + boonus). 1. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: spetsiifiline risk- (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne süstemaatiline risk- kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). -Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult. -Väiksema süstemaatilise riskiga on seevastu sellised väärtpaberid, mill...
vaid legaalselt sõlmitud ja omanike õigustel põhinevatest lepingutest. Ettevõte võib pankrotti minna või ise oma tegevuse lõpetada, kuid kehtima jäävad äritehingute lepingud (uute ja vanade partnerite vahel) akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiivne kauba(ndus)bilanss - riigi kaubavahetuse seis, kus eksport ületab importi aktiivne raha - raharingluses olevad maksevahendid aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsess - lisakohustus aktsia - omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa
99,5% arveldustest on Eestis sularahatud arveldused, kus maksed teostatakse mittesularahalises vormis. Raha liigub sularatu arvelduse puhul ühelt kontolt teisele (nii pangasiseselt kui ka pangaväliselt). Klient saab ise valida millist arveldusvormi ta soovib-kumb on talle mugavam, kiirem ja turvalisem. Jaekaubandus toimib sularalise arvelduse teel ja hulgikaubanduses teostatakse makseid sularahatute arvelduste teel. Sularaha kätkeb võltsimise ja ärakadumise oht ja sularahatu arveldus kätkeb ohtu et pank ei ole võimeline raha üle kandma. Arvelduste vormi valikule avaldab mõju: 1. arveldussumma suurus ehk mida suurem summa seda rohkem soovitakse täiendavaid garantiisid arvelduste teostamiseks, 2. krediidilepingu olemasolu-nõue, et tuleb arveldada läbi konkreetse panga, 3. lepinguosaliste teineteise tundmise tase (vastastikune usaldusväärsus-kui ei usaldata siis kasutatakse akreditiive),
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab
79. Nimetage rahanduse erikursusi. Rahandus kui õppeaine on väga mitmetahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahndus jms. 80. Millega tegeletakse finantsjuhtimises? Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus, mikro- ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika. Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte. Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist. 81. Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused? Tooge ka nende seos bilansiga. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine ...
08.09. PANGANDUS Pank on raha koondav ja säilitav, laenu andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus. Pangandus on pankadesse puutuvate majanduslike, maj. õiguslike ja tehniliste teadmiste, põhimõtete, korralduste ja seaduste kogumõiste. Panga peamine kasumiallikas on hoiustajaile makstava ja laenusaajailt võetava kasviku ehk intressi vahe: Hoius 2,5% Laen 3,8% 1,3% Pangatehingud liigitatakse: 1. aktivatehinguteks teenitakse rahaga kasumit, 2. passivatehinguteks kogutakse vaba raha, mis moodustub panga omakapitalist ja hoiustamisest. Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid...
futuuri alusvara tarnetingimused on kindlaks määranud vastav börs, kus selle futuuriga kaubeldakse. Standardiseeritakse näiteks lepingu aluseks oleva alusvara kogus, aegumistähtajad, iga-päevane kasumi/kahjumi arvestus (marking to market) jne Futuuri hind (futures price) – hind, millega tehing tulevikus toimub Väärtuspäev (settlement date) – päev, millal kokku lepitud tehing toimub Arveldus (settlement type) – lepingu lõppemisel toimuv arvelduse viis – cash settlement (enamasti), physical settlement (harva) Alusvara (underlying) – vara mida väärtuspäeval futuuri hinnaga ostetakse / müüakse Pikk positsioon (long position) – võtab futuuri ostja Lühike positsioon (short position) – võtab futuuri müüja o Futuuri ostja saab kasu, kui alusvara hind tõuseb. o Futuuri müüja saab kasu, kui alusvara hind langeb
standardiseeritud ning futuuri alusvara tarnetingimused on kindlaks määranud vastav börs, kus selle futuuriga kaubeldakse. Standardiseeritakse näiteks lepingu aluseks oleva alusvara kogus, aegumistähtajad, iga-päevane kasumi/kahjumi arvestus (marking to market) jne Futuuri hind (futures price) hind, millega tehing tulevikus toimub Väärtuspäev (settlement date) päev, millal kokku lepitud tehing toimub Arveldus (settlement type) lepingu lõppemisel toimuv arvelduse viis cash settlement (enamasti), physical settlement (harva) Alusvara (underlying) vara mida väärtuspäeval futuuri hinnaga ostetakse / müüakse 16 Pikk positsioon (long position) võtab futuuri ostja Lühike positsioon (short position) võtab futuuri müüja
Rahanduse kordamisküsimused I osa – raha ja rahasüsteemid 1. Rahanduse mõiste Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha põhifunktsioonid on: 1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 2) Maksevahend – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või k...
Miinused: Kontroll kauba üle kaob kohe pärast veksli aktsepteerimist; võimalikud protesti- või kohtukulud; rist, et dokumente ja kaupa ei aktsepteerita. 77. Akreditiiviga tasumise põhimõte. Millisel juhul kasutada akreditiivi? Akrediitiv maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel Kasutada suuremate kaubatehingute puhul, kui ostja ja müüja vaheline ärisuhe on uus ning puudub piisav informatsioon partneri äritegevuse ja maksevõime kohta; puudub vastastikune usaldus; üks või mõlemad partnerid asuvad majanduslikult või poliitiliselt kõrge riskiastmega
tulevikutehinguteks Telefoni teel kauplemine| Meie diilerid abistavad Teid spot-ja derivatiividetehingutega Internetipank| Automaatselt madalamad hinnavahed spottehingutele üle 10 000 euro Instrumendid| Spot, forward, swap, optsioonid, struktuurid TOORAINED |Fikseerige sisendi ning lõpptoodangu hinnad Alusvarad | Nafta, elekter, gaas, metallid, süsi, teraviljad, tselluloos, CO2, jms Instrumendid| Swap-id, optsioonid, futuuride koopiad, struktuurid Sularahas arveldus | Tooraine füüsilist kohale toimetamist ei toimu; pangaga arveldatakse fikseeritud hinna ja turuhinna erinevus rahas 1. Acceptance of deposits and other repayable funds 2. Lending including, inter alia: consumer credit, mortgage credit, factoring, with or without recourse, financing of commercial transactions (including forfeiting) 3. Financial leasing 4. Money transmission services 5. Issuing and administering means of payment (e.g. credit cards, travellers' cheques and bankers' drafts) 6
garanteerib vaatastikuse usalduse ja sujuva koostöö. 20. Ehituse töövõtulepingu soovitatav ülesehitus ja koostisosad ( Jüri Sutt lk31) Fikseeritakse nii lepingu objektid kui ka subjektid, projektit, töö, hind, ehitusplats, leping, aeg ja perioodid, subjektide esindajad. 2. Töövõtja kohustus ja vastutus 3. Tellija kohustus ja vastutus 4. Alltöövõtu karraldus 5. Lepingu sõlmimine ja muutmine 6. Arveldus 7. Tellija ja töövõtja koostöö 8. Vaidlused ja arbitreerimine 21. Hinnal põhinevad töövõtulepingud, nende kasutamise üldloogika ( Jüri Sutt lk33) Hinna kujunduse viis mõjutab otseselt juhtimistöö korraldust ja riskijaotust investeerimisprojektis osalejate vahel. Pärast lepingu sõlmimist tehtud muudatuse mõju lepingu hinnale ja tähtajale on vastavalt üldtingimustele vaja fikseerida kahe poole vahel kirjalikult enne, kui teenust või tööd muutma hakatakse 22
IBAN on seega olemasoleva kontonumbri standardvorm rahvusvaheliseks kasutuseks. Peale saaja 13 kontonumbri sisaldab IBAN ka saaja riigi ja panga tunnust. IBANiga jõuab raha ühest riigist teise kiiremini ja pikemas persepktiivis ka odavamalt. SWIFT standardiseeritud rahvusvaheline pankadevaheline infovahetusvõrk, mille kaudu saab edastada tehingukorraldusi eri tiikides asuvatele pankadele. Pankadevaheline arveldus: Eesti Pank haldab Eesti pankadevahelisi arveldussüsteeme. Maksete arveldamiseks pankade vahel on kaks süsteemi: ESTA (tavamaksed), reaalajas (kiirmaksed). Kaartide liigitus: · territoriaalse kehtivuse järgi · väljaandva organisatsiooni järgi pangad, kütusefirmad, jaemüügiettevõtted · kasutamisvõimaluse järgi · tehnilise aspekti järgi kiipkaardid · sõltuvalt makse teostamise ajast raha kas võetakse kaartilt kohe või hiljem. Korraldused:
standardiseeritud ning futuuri alusvara tarnetingimused on kindlaks määranud vastav börs, kus selle futuuriga kaubeldakse. Standardiseeritakse näiteks lepingu aluseks oleva alusvara kogus, aegumistähtajad, iga-päevane kasumi/kahjumi arvestus (marking to market) jne · Futuuri hind (futures price) hind, millega tehing tulevikus toimub · Väärtuspäev (settlement date) päev, millal kokku lepitud tehing toimub · Arveldus (settlement type) lepingu lõppemisel toimuv arvelduse viis cash settlement (enamasti), physical settlement (harva) · Alusvara (underlying) vara mida väärtuspäeval futuuri hinnaga ostetakse / müüakse · Pikk positsioon (long position) võtab futuuri ostja · Lühike positsioon (short position) võtab futuuri müüja o Futuuri ostja saab kasu, kui alusvara hind tõuseb. o Futuuri müüja saab kasu, kui alusvara hind langeb.
Mõne päeva pärast tuli ka maalri tööd vaatama Karin, kes alguses ehmatas sellest ära ja ka tema rääkis Mägariga seal tükk aega, ainult Mägar oli Karini suhtumisest palju rohkem huvitatud ja ta kutsus Karinit isegi Geeniuseks. XXIII Advokaat paralepp oli sattunud täbarasse olukorda. Nimelt oli ta püdnud mitu korda Kariniga kokku saada: tänaval kohates ja enda juurde kutsudes ja talle koju kirja saates. Sellele kirjale vastas Karin ainult sellega,et ta ei tule ja lisas oma arveldus konto kui midagi peaks olema.Paralep saatis alduses sinna tagasi laenu summa. Kuid selle saatis Karin talle tagasi.Kuid see ei rahuldanud Paraleppa , ta arvutas välja ja kandis sinna lubatud protsendid, mida ta oli ennem pettuse avalikuks tulemist lubanud. Kuid selle saatis Karin heategevuseks, millest kirjutati ka ajalehes ja lisas alla Paralepa nime. See pani Paralepa kolleege naerma ja Paralepa üle tehiti nalja. Ainukesena pidi ta seda selgitama oma naisele
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematis...
L50 = 69.55 + 26.16 log f - 13.82 log hBS - - a( hMS ) + ( 44.9 - 6.55 log hBS ) log d 8. Moodulpõhine. 9. Monitooring ja manahgeerimine. 10. Võrgu jõudlus. 11. Arveldus. Leida levikadu avamaastikul. L50 (linnas ) - 4.78[ log f ] + 18.33 log f - 40.94
1)reklaami- ja kuulutustemaks 2)teede- ja tänavate sulgemise maks 3)mootorsõidukimaks 4)loomapidamismaks 5)lõbustusmaks 6)parkimistasu 55. Millised on suurimad tululiigid ja suurimad kululiigid KOV eelarves? 56. Nimetage erinevad sularahata maksevormid! 1)tsekkidega 2)maksekorraldustega (ülekannetega) 3)akreditiividega 4)inkasso 5)pangakaardiga 57. Kirjeldage a)maksekorralduse, b)tsekkide, c)inkasso, d)akreditiiviga tasumise põhimõtet. a) Maksekorraldus - arveldus võrreldes tsekiarveldusega on märksa lihtsam, sest info ning raha liiguvad samas suunas. 1)kauba üleandmine ja arve esitamine 2)ostja esitab maksekorralduse pangale kanda raha müüja kontole 3)kannab raha müüja panka 4)raha ülekandmine müüjani Halb see, et müüjal pärast kauba üleandmist raske mõjutada ostjat tasuma. Head küljed avalduvad siis, kui vaja teha regulaarseid makseid. Püsimaksekorraldus on Teie
Kõik futuuri tingimused peale hinna on standardiseeritud ning futuuri alusvara tarnetingimused on kindlaks määranud vastav börs, kus selle futuuriga kaubeldakse. Standardiseeritakse näiteks lepingu aluseks oleva alusvara kogus, aegumistähtajad, iga-päevane kasumi/kahjumi arvestus (marking to market) jne Futuuri hind (futures price) hind, millega tehing tulevikus toimub Väärtuspäev (settlement date) päev, millal kokku lepitud tehing toimub Arveldus (settlement type) lepingu lõppemisel toimuv arvelduse viis cash settlement (enamasti), physical settlement (harva) Alusvara (underlying) vara mida väärtuspäeval futuuri hinnaga ostetakse / müüakse Pikk positsioon (long position) võtab futuuri ostja Lühike positsioon (short position) võtab futuuri müüja o Futuuri ostja saab kasu, kui alusvara hind tõuseb. o Futuuri müüja saab kasu, kui alusvara hind langeb.
Tallinna Kristiine Gümnaasium EESTI RAHA 1918-2011 Uurimistöö Katharina-Rosande Talviste 11B klass Tallinn 2011 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA ................................................................... 5 1.1. Eesti marga sünd .................................................................................................... 5 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd ........................................................................... 8 2. OKUPATSIOONIVÕIMUDE RAHAD..................................................................... 10 2.1. Nõukogude rubla ja Saksa mark ......................................................................... 10 3. EESTI KROON 1992-2010 .............................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
