üle minna. Rentnik kajastab rendi jõustumisel kapitalirendi oma bilansis renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rentnik arvutab renditavalt varalt amortisatsiooni, lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest tavalistest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent. Rentnik ei arvesta varalt amortisatsiooni ja kajastab kasutusrendi maksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna, sõltumata sellest, millal rendimaksed tegelikult toimuvad. Käibemaksu arvestus Käibemaksuseaduse seisukohalt ei oma määravat tähtsust renditehingu raamatupidamislik kajastamine, mis tuleneb Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud Rendiarvestuse juhendist. 3 Kasutus-ja kapitalirent
Aruandeaasta kasum ? Autode kasutusrendi kulu 7 621 Autode kütuse kulu 5 590 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 46 985 Elektri kulu 2 682 Ettemakstud rent 13 692 Intressikulud 7 687 Isiku tulumaksu võlg 2 390 IT teenuste kulu 3 034 Kantseleikulud, postikulu 1 834
Kapitalirendi kajastamine Rendileandja aruannetes: kapitalirendi alusel väljarenditud vara oma bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Tekkiv tulu: müügitulu ja finantstulu Rentniku aruannetes: oma pilansis vara ja kohustustena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete min.summa nüüdisväärtuses, juhul, kui see on madalam. Min.summa arvutamisel diskontomääraks rendi sisemine intressimäär või alternatiivne määr. Kasutusrendi kajastamine Rendileandja kajastav kasuturendi tingimustel väljarenditud vara oma bilansis tavakorras, analoogiliselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale. Kajastatakse lineaarselt, kui mõni muu meetod pole objektiivsem. Rentniku aruannetes kajastatakse lineaarse kuluna välja arvatud juhul, kui mõni muu meetod on objektiivsem. Müügi ja tagasirenditehingud Kapitalirendi tingimustel kajastatakse tagasirenti kui finantseerimistehingut,
Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Maa, mida hoitakse pikaajaliselt turuväärtuse tõusmise eesmärgil jamida ettevõte ise ei kasuta Hoone, mida ettevõte omab või rendib kapitalirendi tingimustel ning rendib välja kasutusrendi tingim Hotellihoone, mille omanik ei tegele hotelli opereerimisega, vaid see ostetakse täielikult sisse rendi Materiaalne põhivara Maa Ehitised Hoone, mida ettevõte omab või rendib kapitalirendi tingimustel ning kasutab enda äritegevuses Rajatised Teed Masinad ja seadmed Tootmisseadmed Transpordivahendid Muud masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Inventar
Elektri kulu 2,235 Töötuskindlustuse kulu 2,403 Ruumide kommunaalkulud 2,444 IT teenuste kulu 2,529 Põhivara amortisatsioonikulu 2,875 Kohustuslik reservkapital 4,000 Autode kütuse kulu 4,659 Sotsiaalmaksu kulu töötasult 5,663 Müüdud kauba kulu 5,896 Telefoni ja interneti kulu 5,903 Sotsiaalmaksu võlg 6,258 Autode kasutusrendi kulu 6,351 Intressikulud 6,406 Ostjate laekumata arved 6,702 Ruumide rendikulu 6,912 Võlg töövõtjale 8,168 Müüdud teenuste Transpordikulu kulu ja kaupade 8,822 materjalide müügil 9,189 Tooraine ja materjal 10,280 Ettemakstud rent 11,410 Masinad ja seadmed 15,267
10. Mis on sisemine ja välimine omakapital? Sisemised allikad- need, mis moodustatakse ettevõtte majandustegevusest (puhaskasum, amortisatsioon). Välised allikad- võõrvahendid (laenud, omafinantseerimine). 11. Mis on laenu hind? Laenu hind on intress. 12. Millised võimalused on Eesti ettevõtetel laenu saamiseks? 13. Kasutus- ja kapitalirent kui võimalus investeerida tootmisvahenditesse Kasutusrent on sobiv siis, kui sa ei soovi saada sõiduki omanikuks. Kasutusrendi puhul ostab liisinguandja sinu valitud auto ning annab selle sulle liisinguperioodiks kasutada. Perioodi lõppedes peab liisinguvõtja auto liisingufirmale tagastama, Kapitalirent sobib juhul, kui sõiduk on liisitud sooviga saada lepingu lõppedes auto omanikuks. Liisinguperioodi lõppedes läheb omandiõigus üle liisinguandjalt liisinguvõtjale. Seda ainult siis, kui lepingutingimused on nõuetekohaselt täidetud ehk kõik liisingumaksed on tasutud. 14. Mis on kapitali hind
Arvutustehnika ja tarkavara kulud 50 50 50 Muud üldkulud Kantseleitarbed Pangakulu Seadmete hooldus ja remont 1,900 1,600 1,600 Koolituskulud 700 Ostetud teenused 16,000 8,000 5,000 Asutamiskulud 100 200 Kasutusrendi maksed 8,000 Maksud Muud maksud (maamaks, EV tulumaks, riigilõiv jmt) 1,000 1,000 1,000 KOKKU 43,048 25,650 25,400 Tööjõukulud Brutopalk 13,000 14,000 15,000 Sotsiaalmaks 4,290 4,620 4,950
6. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need: a) pikendavad objekti kasutusiga b) taastavad objekti algset tootlustaset c) parandavad toodete kvaliteeti 7. Mis on kinnisvarainvesteering: a) administratiivhoone, mida ettevõte kasutab enda majandustegevuses b) hoone, mida ehitatakse kellegi tellimusel c) hoone, mida ettevõte omab või rendib kapitalirendi tingimustel ning rendib välja kasutusrendi tingimustel d) maa, mida hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ettevõte ise ei kasuta e) hotellihoone, kui selle äritegevust juhitakse ettevõte poolt 8. Eraldis kajastatakse bilansis juhul, kui selle realiseerumise tõenäosus on: a) vähem kui10% b) 1050% c) 50-90% d) suurem kui 90% 9. Maksuvõlgade hulka kuuluvad: a) maamaks b) maksutrahvid c) maksuviivised d) tollimaks e) dividendide tulumaks f) aktsiisimaks 10
8.Milline maks on Eestis osaliselt rakendatud teehoiu finantseerimiseks? 9.Millise riigiasutuse eelarves kajastatakse vahendeid põhimaanteede Kütuseaktsiis hooldele? Raskeveokimaks Majandus ja kommunikatsiooniministeerium 9.Milles seisnevad kapitali- ja kasutusrendi põhimõttelised erinevused 10.Milliseid võimalusi on teehoiuettevõttel võimalik kasutada esimest kajastatakse bilansis ja amortiseeritakse, teist kasumiaruandes käibevara finantseerimiseks? 10.Mis on ettevõtluse pikaajaliseks põhieesmärgiks? tulud, kulud, kasumid ja investeeringudVariant 2 Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengu fondVariant 1 1.Kuidas erinevad ajalise suunitluse poolest finants-, kulu ja 1
2015/2016 õppeaastal maksimaalmääraga 960 eurot laenusaaja kohta, kelle õpingute kestus õppekava järgi on kuus kuni 8 kalendrikuud ning 1920 eurot laenusaaja kohta, kelle õpingute kestus on üheksa kalendrikuud või enam. LHV õppelaenu ei paku. intressimäär SEB-is on 5% laenujäägilt aastas ning Swedbankis on täpselt samad tingimused. 1.4 AUTOLIISING JA AUTOLAEN Swedbank pakub autoliisingut alates 5000 eurost , ilma käibemaksuta. Liisingu tähtaeg on 12-84 kuud ning kasutusrendi puhul kuni 60 kuud. Omafinantseering peab olema 10% auto hinnast. Autot liisingusse võttes peab olema kuine sissetulek vähemalt 600 eurot ning kaskokindlustus on kohustuslik. Liisitud auto kuulub liisingufirmale. SEB pakub autoliisingut alates 3000 eurost mis on Swedbank-iga võrreldes 2000 eurot väiksem. Liisinguperioodi pikkus on 12-72 kuud ning omafinantseering peab samuti olema 10%. Minimaalset sissetulekut SEB maininud ei ole kuid palgast peab piisama laenukohustuste
Maa, mida hoitakse pikaajaliselt turuväärtuse Maa, mida ettevõte on seni kasutanud oma tõusmise eesmärgil ja mida ettevõte ise ei otstarbeks, kuid nüüd otsustab müüa kasuta (kajastatakse varudena) Hoone, mida ettevõte omab või rendib Hoone, mida ettevõte omab või rendib kapitalirendi tingimustel ning rendib välja kapitalirendi tingimustel ning kasutab enda kasutusrendi tingimustel äritegevuses (kajastatakse materiaalse põhivarana) Hoone, mida ettevõte soovib välja rentida, Hoone, mida ehitatakse kellegi tellimisel kuid hetkel on kasutuseta, kuna rentnikke (kajastatakse kui pikaajalist ehituslepingut) pole leitud Hotellihoone, mille omanik ei tegele hotelli Hotellihoone, kui hotelli omanik tegeleb
Arvestatud kulum 114 000 Akumuleeritud kulum 31.12.2008 482 274 Jääkmaksumus 31.12.2007 3 431 726 Jääkmaksumus 31.12.2008 3 317 726 Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud ehitist, mida ettevõte rendib välja kasutusrendi tingimustel (lisa 15). 15 AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 2008 2007 Renditulu kinnisvarainvesteeringult 265 000 265 000 Kinnisvarainvesteeringu haldamisega seotud kulud -56 000 -84 000
Kliendikesksus: 1) jõuab iga kliendini; 2) tegutseb avatult ja läbipaistvalt; 3) on paindlik. Usaldusväärsus: 1) toetuvad pikaajalisele kogemusele; 2) on pühendunud meeskond; 3) täidavad oma lubadused. Innovaatilisus: 1) on avatud uuendustele; 2)viivad ellu head ideed. Jätkusuutlikkus: 1) saavutavad seatud eesmärgid; 2) on säästlikud oma tegemistes. 5 1.2.1 Mõisted Ostuarve Posti poolt ostetud vara/teenuse arve, välja arvatud müügiks ostetud kauba arved, kasutusrendi ja kapitalirendi arved ning perioodiliste väljaannete tellimiste arved. Arve registreerija andmehalduse osakonna töötaja, kelle ülesandeks on ostuarvete nõuetekohane kontroll, registreerimine ja edasi suunamine kulujuhile. Kulujuht Posti töötaja, kes vastutab kindla valdkonna/osakonna kulude planeerimise, teostamise ja aktsepteerimise eest oma pädevuse piires.
12IT teenuste kulu 2 529 13Põhivara amortisatsioonikulu 2 875 14Kohustuslik reservkapital 4 000 15Autode kütuse kulu 4 659 16Sotsiaalmaksu kulu töötasult 5 663 17Müüdud kauba kulu 5 896 18Telefoni ja interneti kulu 5 903 19Sotsiaalmaksu võlg 6 258 20Autode kasutusrendi kulu 6 351 21Intressikulud 6 406 22Ostjate laekumata arved 6 702 23Ruumide rendikulu 6 912 24Võlg töövõtjale 8 168 25Müüdud teenuste kulu 8 822 26Transpordikulu kaupade ja materjalide müügil 9 189 27Tooraine ja materjal 10 280 28Ettemakstud rent 11 410
- Laofinantseerimine - Arvelduskrediit - Faktooring Investeeringud põhivarasse (st reaalinvesteeringud) - masinate ja seadmete soetamine teehoiutööde teostamiseks - Aktsia- ja/või võlakirjaemissioon - Omanike sissemaksed aktsia- või osakapitali - Rahakäive põhitegevusest ja mittevajaliku vara realiseerimisest - Ettevõtlustoetus - Laenutooted (n. investeerimislaen, seadmeliising) Kapitali- ja kasutusrendi erinevus: esimest kajastatakse bilansis ja amortiseeritakse, teist kasumiaruandes Kasutusrent - Vara tagastatakse liisingperioodi lõpus liisinguandjale või ostab liisinguvõtja selle välja - Kasutusrendi intresse kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna, põhiosamakseid põhitegevuskuluna - Erandjuhtum täisteenusliising Kapitalirent - Vara omandiõigus läheb liisingperioodi lõppedes üle liisinguvõtjale
mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Ettevõte kasutab arvelduskrediiti. Kapitalirenti kajastatakse rentniku bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse intressikuluks ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Kapitalirenti kasutatakse masinate ja seadmete ostmiseks ja kasutusrenti autode ostuks. Ettevõttel on nii kapitalirendi kui kasutusrendi lepinguid. Kulude kajastamise algdokumentideks on ostuarved. Ostuarved kantakse otse kuludesse, kui ei ole tegu põhivaraga. Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid
122602 Aruandev isik /nimi/ Aktiva Muud lühiajalised nõuded 1227 Antud lühiajalised laenud Aktiva 122701 Antud lüh. laen /nimi/ Aktiva Muud lühiajalised nõuded 123 Ettemaksed teenuste eest Aktiva 1231 Ettemakstud kindlustus Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1232 Ettemakstud perioodika, telefonikataloogid Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1233 Ettemakstud rent Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1234 Ettemakstud töölähetuskulu Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1235 Ettemakstud kasutusrendi 1.sissemakse Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1239 Muud ettemakstud kulud Aktiva Ettemaksed teenuste eest 13 Varud Aktiva 1310 Tooraine ja materjal Aktiva Tooraine ja materjal 1320 Lõpetamata toodang Aktiva Lõpetamata toodang 1330 Valmistoodang Aktiva Valmistoodang 1340 Müügiks ostetud kaubad Aktiva Müügiks ostetud kaubad 1350 Ettemaksed tarnijatele varude eest Aktiva Ettemaksed varude eest 14 Bioloogilised varad Aktiva 1400 Tarbitavad bioloogilised varad Aktiva Bioloogilised varad
16)Kulude kajastamine ja olemus. Tuua erialaseid näiteid ettevõtete kuludest. Tulud ja kulud 17)Lausendid ja kanded kontoristidele. 18)Kontode olemus 19)Tulu- ja kulukontode eripära 20)Töötasude arvestus ja deklaratsioon vorm TSD 21)Lisatasude olemus ja maksmine, milliste tegevuste eest võib maksta ettevõttes lisatasu? 22)Käibe tekkimine ja deklareerimine 23)Pearaamat. Mis see on ja kuidas toimub sinna kannete tegemine? 24)Varude arvestuse meetodid (FIFO, LIFO jt) 25)Kapitali- ja kasutusrendi olemus ja erinevus Kapitalirent on liisinglepingu liik, mille korral liisinguvõtja tasub graafikujärgsete maksetena kogu liisingueseme maksumuse ja saab liisingulepingu lõppedes sõiduki omanikuks. Kasutusrent on liisinglepingu liik, mille puhul liisinguvõtja tasub makseid sõiduki ostuhinnast jääkväärtuseni. Jääkväärtusele sõlmitakse tagasiostuleping kas sõiduki müüjaga või mõne muu liisinguandja aktsepteeritud partneriga. See jätab
- K Tarnijatele tasumata arved 24 000.- Ostureskontros kajastub võlg tarnijale arve nr xx eest summas 24 000 eurot. Tarnijale arve tasumisel arvelduskontolt koostatakse lausend D Põhivara 24 000.- K Arvelduskonto 24 000.- Ostureskontros kajastatakse tasumine arve eest. 2. Eraldis Ettevõte rendib kasutusrendi tingimustel teatud tootmishooneid, makstes renti 10 000 eurot aastas. 31.12.20X1 kolib ettevõte uutesse tootmishoonetesse, kuid vanade hoonete rendileping lõpeb alles kolme aasta pärast 31.12.20X4. Lepingu katkestamisel peaks ettevõte maksma leppetrahvi kahe aasta rendisummas (20 000 eurot). Ruumide väljarentimisel on realistlik saada rendituluna umbes 7 000 eurot aastas (s.o ettevõte saaks rendilepingult järgmise kolme aasta jooksul kahjumit 3 000 eurot aastas)
- K Tarnijatele tasumata arved 24 000.- Ostureskontros kajastub võlg tarnijale arve nr xx eest summas 24 000 eurot. Tarnijale arve tasumisel arvelduskontolt koostatakse lausend D Põhivara 24 000.- K Arvelduskonto 24 000.- Ostureskontros kajastatakse tasumine arve eest. 2. Eraldis Ettevõte rendib kasutusrendi tingimustel teatud tootmishooneid, makstes renti 10 000 eurot aastas. 31.12.20X1 kolib ettevõte uutesse tootmishoonetesse, kuid vanade hoonete rendileping lõpeb alles kolme aasta pärast 31.12.20X4. Lepingu katkestamisel peaks ettevõte maksma leppetrahvi kahe aasta rendisummas (20 000 eurot). Ruumide väljarentimisel on realistlik saada rendituluna umbes 7 000 eurot aastas (s.o ettevõte saaks rendilepingult järgmise kolme aasta jooksul kahjumit 3 000 eurot aastas)
Tegevuskasum üldiselt kasvab (sõltudes ka sellest kas R&D kulud kasvavad või mitte). Mõju puudub kui amortisatsioon ja tegevuskasumile lisatav R&D kulu on võrdsed. Puhaskasum kasvab proportsionaalselt tegevuskasumiga. Omakapitali raamatupidamislik väärtus kasvab kapitaliseeritud uuringuvara võrra. Kapitalimahutused kasvavad R&D kulude võrra. 6 Tegevuseks vajaliku põhivara kasutusrendi kulud kajastatakse tegevuskulude all kuigi tegelikult on see finantskulu ning tuleks ka vastavalt ümber klassifitseerida Võla osakaal kasvab mõjutades kapitali hinna arvutusi Tegevuskasum kasvab Kapitali tootlus üldiselt kahaneb kuna tegevuskasumi kasv on investeeritud kapitali kasvuga võrreldes proportsionaalselt väiksem 7 Puhaskasum (kapitalimahutused amortisatsioon)
*töövõtja ei või nõuda tasu töö eelarve koostamise eest *töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest 11. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liigid:* kapitalirendi tüüpi – liisinguperioodi lõppedes läheb liisingueseme omand üle liisinguvõtjale *kasutusrendi tüüpi – liisinguvõtjal puudub kohustus liisingueseme omandamiseks 12. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tunnused: *reaalne leping *ühekülgne leping *eelduslikult tasuta leping, kui intressi pole kokku lepitud
kasutusrendileping. Kombineeritud rent. Eelnevate kombinatsioon. Nt sõlmitakse kasutusrendileping, kuid lepingus nähakse rendilevõtjale ette optsioon saada lepingus sätestatud tingimustel rendiperioodi lõppedes vara omanikuks. Liising: kasutusliising, kapitaliliising. Liisingulepingu kohaselt on liisingulepingul kolm osapoolt: liisinguandja, liisinguvõtja, liisingueseme müüja. Hilisem rent võidakse sõlmida kapitalirendi või kasutusrendi tingimustel. Finantseerimisallikad võib liigitada pikaajalisteks ja lühiajalisteks. Täisühingus ja usaldusühingus on omakapitaliks-Osakapital; Eelmiste perioodide jaotamata kasum; Aruandeaasta kasum (-kahjum). Veksli andja e trassant e kauba müüja, Veksli võtja e remitent, Veksli edasi andmine e indosserimine. Nominaalne intressimäär ehk lepingujärgne intressimää on laenulepingus kokku lepitud intressimäär. Teoreetiliselt eeldatakse
Rentnik arvutab arvestusperioodi rendikulu lepingutingimustest tulenevalt. Kui renditaja nõuab ettemaksu, siis kirjendab rentnik ettemaksu: D: ettemakstud rendikulu K: pangakonto Majandusaasta lõpul korrigeerib rentnik ettemaksu perioodi kulu summas: D: kasutusrendikulu K: ettemakstud rendikulu Renditud varaobjekt jääb renditaja bilanssi. Renditaja kirjendab renditulu ning arvestab põhivaraobjekti depretsiatsiooni. Ettemakstud kasutusrendi puhul kirjendab renditaja: D: pangakonto K: ettemakstud tulevaste perioodide tulu Majandusaasta lõpul korrigeerib renditaja ettemaksu: D: ettemakstud tulevaste perioodide tulu K: kasutusrenditulu D: põhivara depretsiatsioonikulu K: põhivara akumuleeritud kulum Kui on tekkinud kahtlus, et renditava vara väärtus on langenud tema bilansilisest maksumusest madalamale, viib renditaja läbi vara väärtuse testi.
4. Valuutatehingud - sularahavaluuta vahetamine ja arvevaluuta vahetamine. Forward tehingud ja optsioonid. 5. Liising- (spetsiaalne laenutoode). Liising on vara finantseerimise skeem. Vormilt pikaajaline vara rent või väljaostmine (järelmaks) liisingettevõtte käest. Tasutakse võrdseid osamakseid liisingettevõttele-annuiteetmakseid. Kasutakse autode, seadmete, kinnisvara ja signalisatsiooniseadmete soetamise finantseerimiseks. Tagatiseks jääb liisitav objekt. Kasutusrendi (operating lease) puhul jääb omandiõigus liisingfirmale, mis on panga tütarfirma reeglina ja klient maksab rendimakseid. Amortisatsiooniarvestust peab liisingettevõte. Käibemaksu rendimaksetelt saab klient tagasi. Rendimaksed vähendavad maksustatavat kasumit Kapitalirendi (financial lease) puhul toimub annuiteetmaksetega vara väljaostmine liisingettevõttelt. Koos viimase maksega läheb üle ka omandiõigus. Vara läheb kliendi bilanssi ja ta saab arvestada amortisatsiooni
4. Valuutatehingud - sularahavaluuta vahetamine ja arvevaluuta vahetamine. Forward tehingud ja optsioonid. 5. Liising- (spetsiaalne laenutoode). Liising on vara finantseerimise skeem. Vormilt pikaajaline vara rent või väljaostmine (järelmaks) liisingettevõtte käest. Tasutakse võrdseid osamakseid liisingettevõttele-annuiteetmakseid. Kasutakse autode, seadmete, kinnisvara ja signalisatsiooniseadmete soetamise finantseerimiseks. Tagatiseks jääb liisitav objekt. Kasutusrendi (operating lease) puhul jääb omandiõigus liisingfirmale, mis on panga tütarfirma reeglina ja klient maksab rendimakseid. Amortisatsiooniarvestust peab liisingettevõte. Käibemaksu rendimaksetelt saab klient tagasi. Rendimaksed vähendavad maksustatavat kasumit Kapitalirendi (financial lease) puhul toimub annuiteetmaksetega vara väljaostmine liisingettevõttelt. Koos viimase maksega läheb üle ka omandiõigus. Vara läheb kliendi bilanssi ja ta saab arvestada amortisatsiooni
Vara liisijaks võib olla ka müüja. Sellisel juhul on tegemist otsese liisinguga. Kui aga müüja ja ostja vahel on veel liisingufirma, siis on tegemist kaudse liisinguga. Liisingu peamisteks objektideks on tavaliselt: · sõidukid, · arvutustehnika, · seadmed, · kinnisvara. Liisinguliike on mitmeid. Kõige üldisemalt võib liisinguliigid jaotada kasutusrendiks ja kapitalirendiks. Täisteenusliising on tavaliselt nende eriliik. Kasutusrendi (operating lease, service lease) puhul jääb omandiõigus liisingufirmale ka liisingu lõppedes, mis tähendab, et kui liisinguperiood lõpeb, siis peab vara kasutaja selle liisingufirmale tagastama. Liisinguperioodil peab vara kasutaja maksma liisingufirmale rendimakseid, aga amortisatsiooniarvestust peab liisinguettevõte. Ühtlasi tähendab see, et liisitav vara ei kuulu liisija bilanssi. Kuna liisitaval varal on kasutusväärtus ka pärast liisinguperioodi lõppu, siis
Vara liisijaks võib olla ka müüja. Sellisel juhul on tegemist otsese liisinguga. Kui aga müüja ja ostja vahel on veel liisingufirma, siis on tegemist kaudse liisinguga. Liisingu peamisteks objektideks on tavaliselt: · sõidukid, · arvutustehnika, · seadmed, · kinnisvara. Liisinguliike on mitmeid. Kõige üldisemalt võib liisinguliigid jaotada kasutusrendiks ja kapitalirendiks. Täisteenusliising on tavaliselt nende eriliik. Kasutusrendi (operating lease, service lease) puhul jääb omandiõigus liisingufirmale ka liisingu lõppedes, mis tähendab, et kui liisinguperiood lõpeb, siis peab vara kasutaja selle liisingufirmale tagastama. Liisinguperioodil peab vara kasutaja maksma liisingufirmale rendimakseid, aga amortisatsiooniarvestust peab liisinguettevõte. Ühtlasi tähendab see, et liisitav vara ei kuulu liisija bilanssi. Kuna liisitaval varal on kasutusväärtus ka pärast liisinguperioodi lõppu, siis see täielikult
aktsepteeritav? Võrreldakse sisse pandud laenu praegust väärtust selle põhiosa ja intressimaksete praeguse väärtusega. IRR-i võrreldakse pankade WACC-iga. ○ Milline D/E suhe tagaks laenu teenindamise võime piisava varuga? ● Tüüpilisim laenuteeninduse kattekordaja (DSCR) igal aastal – seatakse piir üldjuhul 1,3 ja 1,5 vahele sõltuvalt projekti riskist. 24. Mis on kasutusrendi olulisimaks eeliseks võrreldes kapitalirendiga? Kasutusrent (operating lease) – lühiajaline ja katkestatav leping, mille kohaselt rentnik saab kasutada liisinguandjale kuuluvat varaobjekti, kusjuures liisinguandja vastutab mõnikord kindlustuse, maksude ja rendiobjekti korrashoiu eest. Kapitalirent (capital or financial lease) – Rentnik tasub rendiperioodi jooksul vara väljaostumaksetena kogu vara maksumuse, intressid ja käibemaksu,
Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse maha kantavat maksumust lähtudes asendamise hetke soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Rendiarvestus Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Tulude arvestus Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta. Tulu teenuste müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist, teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulutused.
Eesti Aviokütuse Teenuste AS (osalus 51%), mis pakub Tallinna Lennujaamas lennukite kütusega tankimise teenust; AS Amadeus Eesti (osalus 60%), mis pakub kohalikele reisibüroodele broneerimissüsteeme ja vastavat tuge. Estonian Airi lennukipark koosneb neljast lennukist: kaks Boeing 737-500, kaks Boeing 737-300. Estonian Air Regionali lennukipark koosneb kahest Saab 340 tüüpi lennukit. Kõik Estonian Airi lennukid on soetatud kasutusrendi tingimustel. Saab 340 tüüpi lennukid on edasi renditud tütarettevõttele AS Estonian Air Regional. /21/ 6 Joonis 1.1. Boeing 737-300 Joonis 1.2. Boeing 737-500 Joonis 1.3. Saab SF340A Tabel 1.1. Estonian Air Kontserni käitavate lennukite parameetrid /21/ Boeing 737-300 Boeing 737-500 Saab SF340A
pakett ning järelhoolduse vahetusaparaatide fond. Mobiiltelefonide järelmaks on mõeldud olemasolevatele EMT eraklientidele, kes ei soovi mobiiltelefonide eest koheselt täies ulatuse tasuda. Renditoode on mõeldud äriklientidele, kellele tahetakse pakkuda lahendus, mis lahendab kliendil mobiiltelefonide vananemisega ja vahetamisega seotud probleemid. Viimased kujutavad endast vananevate mobiiltelefonide hooldust ning kasutatud mudelite realiseerimist. Teenus töötaks kasutusrendi põhimõttel, mille kohaselt renditakse firmale vajaminev kogus telefone ning kokkulepitud aja möödudes ettevõte, tasudes nende eest igakuist tasu, tagastaks telefonid. Lepingu lõppedes rendib firma endale uued mudelid ning sõlmib uue rendilepingu. Andmeside lahenduse osas peab Esmofon hakkama pakkuma ka vajaminevaid seadmeid: pihu– ja sülearvuteid. Sülearvutite osas planeeritakse müüma hakata väikese
liisingulepinguga seotud isik. Kuna liisingulepingust tulenevate kohustuste kaudu on eelpool nimetatud kolm isikut omavahel seotud, siis nimetatakse liisingu suhtet tihti ka kolmnurksuhteks. Liisingulepinguid saab liigitada väga erinevatel alustel Üldjuhul liigituvad liisingulepingud vallas- ja kinnisasjade liisingulepinguteks, sõltuvalt liisingulepingu eseme liigist. Praktikas aga jagatakse liisingulepinguid lähtuvalt lepingu iseloomust kaheks, kasutusrendi- ja kapitalirendilepinguks. Nimetatud liisingulepingu liigid erinevad üksteisest oma maksuõigusliku iseloomu poolest. Samas tuleb arvestada tõsiasjaga, et võlaõigusseaduses toodud liisinguleping ei kattu iseenesest praegu maksuõiguses kasutusel oleva liisingulepingu käsitlusega, kus eristatakse kasutusrenti ning kapitalirenti. Seega tuleb maksuõigusliku küsimuse lahendamisel lähtuda vastavast käsitlusest maksuõiguses 1.
Käibemaksu ei tohi maha arvata juhul, kui maksustatav väärtus ühe tehingu kohta ületab 50000 krooni ja selle eest on tasutud sularahas. Tarnijatele tasumata arveid tuleb inventeerida enne aastaaruande koostamist. Lausend: Osteti tarnijatelt kaupa müügiks. Arvel näidatud ostuhind käibemaksuta 250000.- sisendkäibemaks 45000.-. Arve on tasumata. D Kaup (müügiks) 250000.- D Käibemaks 45000.- K Võlad tarnijatele 295000.- Lausend: Saadi büroo kasutusrendi arve 5000.-, millele on lisatud tarnija poolt käibemaks 900.-, arve summas 5900.- on tasumata. D Üldhalduskulud 5000.- D Käibemaks 900.- K Võlad tarnijatele 5900.- 23.Müügi arvestus. Müügikulud, müügitulud. Tulu on aruandeperioodi majandusliku kasu suurenemine, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendab raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali.
Lähtuvalt niisugusest suurest kapita- livajadusest veokipargi soetamisel ja veokite amortiseerumisjärgsel asendamisel on peamiseks trans- pordivahendite soetamise vormiks liisingu kasutamine. Liising võidakse vormistada kas kapitali- rendi või kasutusrendi lepinguga. Juhul, kui soovitakse jätta veok pärast liisinguperioodi lõppemist ettevõttesse, sõlmitakse liisinguirmaga üldjuhul kapitalirendi leping. Kui selline vajadus puudub, soetatakse veok tavaliselt kasutusrendi lepingu alusel. Samas võimaldatakse ka sel juhul osta rendi-
annaabi.ee 
