Rendiarvestus Juta Tikk, TTÜ Majandusarvestuse instituudi lektor, EMBA Rentimine on leping kahe osapoole vahel, kus rendileandja (renditaja 1) annab oma vara rendimaksete eest rendiperioodi vältel rendilevõtjale (rentnikule) kasutamiseks. Rendilepingut käsitatakse üldjuhul katkestamatu lepinguna. Rendimaksed toimuvad ositi. Rendiarvestust käsitlevad IAS 17 "Rent" ja RTJ 9 "Rendiarvestus". Rentimine jaguneb kõige üldisemalt kasutusrentimiseks ja kapitaliseeritud rentimiseks. Renditehing klassifitseeritakse kasutus- või kapitaliseeritud rentimiseks rendilepingu jõustumisel, kusjuures klassifitseerimisel on aluseks tehingu majanduslik sisu. Kapitaliseeritud rentimisega on tegemist siis, kui kõik olulised riskid ja omandiõigusest tulenevad hüvised kanduvad üle rentnikule (IAS 17, p.6).
summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rentnik arvutab renditavalt varalt amortisatsiooni, lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest tavalistest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent. Rentnik ei arvesta varalt amortisatsiooni ja kajastab kasutusrendi maksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna, sõltumata sellest, millal rendimaksed tegelikult toimuvad. Käibemaksu arvestus Käibemaksuseaduse seisukohalt ei oma määravat tähtsust renditehingu raamatupidamislik kajastamine, mis tuleneb Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud Rendiarvestuse juhendist. 3 Kasutus-ja kapitalirent Varaobjektide kajastamisel bilansis tuleb lähtuda sisulisest kontrollist, mitte ainult
intressimäär on 10% aastas? Kui maksed sooritatakse perioodi lõpus, on tegemist hariliku annuiteediga (tavaannuiteet), kui aga perioodi algul, siis on tegemist avansilise annuiteediga. PV funktsiooni kasutamisel sisestame muutuja ,,tüüp" kohale vastavalt 0 või 1. 2. Ettevõte peab maksma igakuiselt rendimakseid 1 000 eurot (so kuumakse). Rendilepingu sõlmimise ajal peab ta tegema arvutlused, milline on aastase rendimaksesumma nüüdisväärtus, kui a) rendimaksed sooritatakse iga kuu lõpus b) rendimaksed sooritatakse iga kuu alguses. Diskonteerimismäär 12% aastas Makse suuruse leidmiseks kasutame PMT funktsiooni Rahanduse kategooriast. 3. Laenu kestus 5 aastat; intress 10 %; laenu summa 1250000 eur Arvutada aastane tagasimakse, kui tasumine toimub: a) üks kord aastas b) igakuiselt Kui suur on võit/kaotus, eelistades üht varianti teisele?
ül1 3 aasta jooksul tuleb teil maksta iga aasta lõpus 2000 eurot. Mis on selle PV 4 973,70 kr MAKSE - MÄRGIGA!!! Kui maksed sooritatakse perioodi lõpus, on tegemist hariliku annuiteediga (tavaannuiteet), ül2 Ettevõte peab maksma igakuiselt rendimakseid 1 000 eurot (so kuumak Rendilepingu sõlmimise ajal peab ta tegema arvutlused, milline on aastase rendima a) rendimaksed sooritatakse iga kuu lõpus IGA KUU LÕPUS -11 255,08 kr b) rendimaksed sooritatakse iga kuu alguses. Diskonteerimismäär 12% aastas IGA KUU ALGUSES -11 367,63 kr TÜÜP 1 Makse suuruse leidmiseks kasutame PMT funktsiooni Rahanduse kategooriast. ül3 Laenu kestus 5 aastat; intress 10 %; laenu summa 1250000 eur
lahendada probleeme riigita, kohtuvõim õigusemõistmine, kõlblus moraal, kolmas sektor inimeste oma algatus, kompromiss vastastikuse järeleandmisega saavutatud kokkulepe, konsensus üksmeel, konservatiivne alalhoidlik, korruptsioon - ametiisiku teene tegemine kellelegi raha või muu meelehea eest altkäemaks, kristlus ristiusk, legaalne seaduslik, leibkond ühise eelarvega inimgrupp, liising seadmete rendimaksed mis võetakse arvesse hilisemal väljaostmisel, majandus asjade ja teenuste tootmine, pakkumine ja müük, meedia nimetus ajakirjanduse, raadio ja tv kohta, minister juhib riigi halduse ala, valitsuse liige, monopol kaubaartikli ainumüügi või ainutootmis õigus, moraal käitumisnormid, mis määravad suhtumise inimestesse, nepotism onupojapoliitika, sugulaste eelistamine ametikohtadele, notar -
peaaegu igal pool Euroopas. Kui me tarbime vähem, tekib ka vähem jäätmeid ja me saastame vähem keskkonda. 5)Mida kujutavad endast laenamine, liising,järelmaks ja krediitkaart? Mis juhul on neid mõistlik kasutada? Laenamine - suure summa laenuks võtmine(paljumaksvate asjade jaoks) pangalt või liisingufirmalt.Mõistlik on kasutada, kui raha hulk mida on vaja koguda, on liiga suur. Liising - mitmesuguste seadmete, nt autode rentimine, kusjuures rendimaksed võetakse arvesse hilisemal võimalikul väljaostmisel. Mõistlik on kasutada, kui pole piisavalt raha, et endale auto osta. Järelmaks -aitab tasuda vajalike teenuste ja kaupade eest osade kaupa. Mõistlik on kasutada, kui vajatakse nt mingit kodumasinat, mida kasutatakse ka siis veel, kui järelmaks on tasutud. Krediitkaart - maksevahend ootamatute kulutuste katmiseks ja võimaldab sättida oma kulutuste tagasimaksed järgmisesse kuusse
Tarbimise mõju keskkonnale: mida rohkem tarbida, seda kiiremini saavad otsa ressurssid ning toitu ja jooki ei jätku enam. Tuleb ju ikkagi olla säästev. St. seda et vähem saastada keskkonda, ostame vaid vajalikke asju ning enne eseme soetamiset uurime välja, mis omadused sel on. Laenamine kujutab endast seda, et kui inimene ei suuda säästa nii palju raha, kui oli planeeritud, ja soovitakse kaup kohe kätte saada. Liising on mitmesuguste seadmete, nt autode rentimine, kusjuures rendimaksed võetakse arvesse hilisemal võimalikul väljaostmisel. Järelmaks on kaubanduses müüja ja ostja kokkulepe, mille kohaselt ostja tasub ostusumma teatud suurusega osamaksetana teatud perioodi jooksul. Krediitkaart on pangakaart, mis võimaldab maksta asjade eest laenuna ning hiljem tuleb see tagasi maksta Neid on mõistlik kasutada siis kui tõesti ei ole muud võimalust, on kindel sissetulek ning palk, millega raha tagasi maksta. 2. Avalik teave ja meedia (õp
liisingueseme kasutamise ees. Liising ainulaadne legaalne äritehing, kus majanduslikud varalsed vahendid antakse isiku kasutusvadusesse tasu eest. Miks kasutada liisingfinatseerimist? o Võimaldab hankida vajaliku sisseseade/tehnoloogia just siis, kui seda on vaja o Paraneb maksevalmidus o Liisingu kasutamine vähendab väheefektiivse seadme soetamise riski Kapitalirent Kasutusrent Rendimaksed kattavad vara maksumuse 100% Rendimaksed ei kata kogu vara maksumust Omandiõigus läheb lepingu lõppedes üle Lepingu lõppedes tuleb vara tagastada rendileandjale Intressimaksed kulusse Kogu maksed kulusse Liisingobjekt põhivarana arvel rentniku Liisingobjekt põhivarana arvel liisingfirma bilansis bilansis
liisingueseme kasutamise eest. Liising ainulaadne legaalne äritehing, kus majanduslikud varalsed vahendid antakse isiku kasutusvaldusesse tasu eest. Liisingfinantseerimise eelised: · võimaldab hankida vajaliku sisseseade/tehnoloogia just siis, kui seda on vaja · paraneb maksevalmidus · liisingu kasutamine vähendab väheefektiivse seadme soetamise riski. Kapitalirent Kasutusrent Rendimaksed katavad vara maksumuse 100% Rendimaksed ei kata kogu vara maksumust Lepingu lõppedes tuleb vara tagastada Omandiõigus läheb lepingu lõppedes üle rendileandjale Intressimaksed kulusse Kõik maksed kulusse Liisingobjekt põhivarana arvel rentniku Liisingobjekt põhivarana arvel liisingfirma 12 bilansis bilansis
alla aasta. (lühiajalised) 12. Mis on likviidsus? 2 Likviidsus a)näitab, kui kiiresti saab varasid muuta rahaks. b) on ettevõtte võime täita oma maksekohustusi. 13. Millised on püsikulud? Too näited Püsikulud on kulu, mis jääb muutumatuks, sõltumatu toodangu mahust. Näiteks: maamaks, hoonemaks, juhtkonna töötasu, rendimaksed, regulaarsed reklaamikulud jne 14. Millised on muutuvkulud? Too näited. Muutuvkulud on kulu, mis muutub tootmismahu muutumisel. Näiteks: tükitööliste palgakulu, toodangu pakkekulud, müügi komisjonitasu jne. 15. Kuidas jagunevad majandussüsteemid? Nimeta ja too välja olemus (4+1) Tavamajandus – tegeletakse käsitööga ja põllumajandusega. Käsumajandus – enamik omandiõigust riigi käes. Turumajandus – majandussüsteem, mis kasutab vabatahtlikku vahetust
On hea (ja riigihangete seaduse järgi kohustuslik), kui pakkujatele on ette teada, mille alusel nende pakkumisi hinnatakse. Tuleb panna paika proportsioonid, ehk anda protsentuaalselt osatähtsused või punktide arvestuse skeem lisaväärtuste eest: · funktsionaalsed omadused, · mittefunktsionaalsed omadused, · hind (soetushind: kõik kaasnevad kulud riistvarale, tarkvarale, koolitusele, oma protsesside ümberkorraldamisele jne ning püsikulu: rendimaksed, arendused/versioonid, oma töötajate kulu), · tarneaeg, · integratsioon ja juurutusprotsess (paigaldamine, koolitus, kasutajatugi, andmete sisestus või ületoomine, kohepealne testimine jms.), · pakkuja kvaliteet/tunnustatus, teenuste hindade stabiilsus, kogemused antud süsteemi valdkonnas, käive, teised kliendid, meeskond/stabiilsus, · SLA teenusleping, tugiteenus, garantii. Mille eest maksta enam?
lühi-ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Ettevõte kasutab arvelduskrediiti. Kapitalirenti kajastatakse rentniku bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse intressikuluks ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Kapitalirenti kasutatakse masinate ja seadmete ostmiseks ja kasutusrenti autode ostuks. Ettevõttel on nii kapitalirendi kui kasutusrendi lepinguid. Kulude kajastamise algdokumentideks on ostuarved. Ostuarved kantakse otse kuludesse, kui ei ole tegu põhivaraga. Materiaalseks
12 3.6. Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle ettevõttele. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik: Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kasutusrendimaksed
6. Rentnik kindlustab liisitava vara. 7. Rentnik maksab liisinguperioodil liisingufirmale regulaarseid liisingumakseid. 8. Liisinguperioodi lõpul läheb kapitaliliisingu puhul vara omandiõigus üle rentnikule ja kasutusliisingu puhul tagastab rentnik liisitud vara liisingufirmale. Rendilepingu sõlmimisel lepitakse kokku ka vara jääkväärtus (salvage value, residual value). Mida kõrgem see on, seda väiksemaks osutuvad hiljem rendimaksed. Vara jääkvääruseks võib olla ka null. Tavaliselt on rendimaksed annuiteetsed. Liisingumakse arvutamise metoodikaid on mitmeid. Alljärgnevalt esitatakse kõige traditsioonilisem. Kui perioodiline liisingumakse tasutakse perioodi järel ja pärast liisimisperioodi lõppu on liisitav vara ilma jääkväärtuseta, siis leitakse liisingumakse suurus (PMT) järgmiselt: PV (10.5) PMT = , 1
(ja riigihangete seaduse järgi kohustuslik), kui pakkujatele on ette teada, mille alusel nende pakkumisi hinnatakse. Infosüsteemi tasuvuse analüüsist tulenevalt tuleb panna paika proportsioonid, ehk anda protsentuaalselt osatähtsused või punktide arvestuse skeem lisaväärtuste eest: · funktsionaalsed omadused, · mittefunktsionaalsed omadused, · hind (soetushind: kõik kaasnevad kulud riistvarale, tarkvarale, koolitusele, oma protsesside ümberkorraldamisele jne ning püsikulu: rendimaksed, arendused/versioonid, oma töötajate kulu), · tarneaeg, · integratsioon ja juurutusprotsess (paigaldamine, koolitus, kasutajatugi, andmete sisestus või ületoomine, kohepealne testimine jms.), · pakkuja kvaliteet/tunnustatus, teenuste hindade stabiilsus, kogemused antud süsteemi valdkonnas, käive, teised kliendid, meeskond/stabiilsus, · SLA teenusleping, tugiteenus, garantii. 53. Selgita ettevõtte (visiooni täitmise) tasakaalustatud mõõtmise skeemi (BSC), lisa
Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt
finants-võimekus- kui palju 3)vara omanik ise liisib vara välja(müük järelmaksuga). jaoks tema ise) kesk-pankadele ja valitsustele ning omakap. Suudab juurde meelitada vara Kasutusliising Finantsliising nende poolt garanteeri-tud nõuded, nõuded EL-le ja EL- L=varad/omakap. ROE=L*ROA 1)rendimaksed täies ulatuses 1)rendimaksetest rentniku u poolt garanteeritud nõuded, nõuded B-tsooni(kõik rentniku kuludesse kuludesse lähevad intrressi teised riigid) keskpankadele ja valitsustele laenuvõtja Ikv =L*i/t; Ia =L*i 2)liisinguobjekt arvel põhi- maksed riigi rahvuslikus valuutas. ·II kategooria -20% risk: varana rendile andja bilansis 2)liisinguobj. põhivarana nõuded A-tsooni riikide ja Eesti krediidiasutusetele,
Tasutakse võrdseid osamakseid liisingettevõttele-annuiteetmakseid. Kasutakse autode, seadmete, kinnisvara ja signalisatsiooniseadmete soetamise finantseerimiseks. Tagatiseks jääb liisitav objekt. Kasutusrendi (operating lease) puhul jääb omandiõigus liisingfirmale, mis on panga tütarfirma reeglina ja klient maksab rendimakseid. Amortisatsiooniarvestust peab liisingettevõte. Käibemaksu rendimaksetelt saab klient tagasi. Rendimaksed vähendavad maksustatavat kasumit Kapitalirendi (financial lease) puhul toimub annuiteetmaksetega vara väljaostmine liisingettevõttelt. Koos viimase maksega läheb üle ka omandiõigus. Vara läheb kliendi bilanssi ja ta saab arvestada amortisatsiooni. See vähendab maksustatavat kasumit. Liisingfirma omandab rentniku huvides vara ja liisib siis selle rentnikule välja kas kapitalirendi või kasutusrendi kujul. Kapitalirent moodustab poole Eesti liisingettevõtete liisingportfellist)
Tasutakse võrdseid osamakseid liisingettevõttele-annuiteetmakseid. Kasutakse autode, seadmete, kinnisvara ja signalisatsiooniseadmete soetamise finantseerimiseks. Tagatiseks jääb liisitav objekt. Kasutusrendi (operating lease) puhul jääb omandiõigus liisingfirmale, mis on panga tütarfirma reeglina ja klient maksab rendimakseid. Amortisatsiooniarvestust peab liisingettevõte. Käibemaksu rendimaksetelt saab klient tagasi. Rendimaksed vähendavad maksustatavat kasumit Kapitalirendi (financial lease) puhul toimub annuiteetmaksetega vara väljaostmine liisingettevõttelt. Koos viimase maksega läheb üle ka omandiõigus. Vara läheb kliendi bilanssi ja ta saab arvestada amortisatsiooni. See vähendab maksustatavat kasumit. Liisingfirma omandab rentniku huvides vara ja liisib siis selle rentnikule välja kas kapitalirendi või kasutusrendi kujul. Kapitalirent moodustab poole Eesti liisingettevõtete liisingportfellist)
Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis põhivara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks (põhiosa tagasimakseteks) ja finantskuluks (intressikulu). Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem.
Materiaalne põhivara(kroonides)(4) 3.6 Rendid Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. (4)
ehk üldine sissetulek Sellest arvestab ta maha köik need kulud, mis kulusid taburettide valmistamiseks s.h. ka töötasu ning riigi ülalpidamiseks vajaminevad kulud. Järelejäänud summat nimetatakse puhtaks sissetulekuks Riik - tsentraliseeritud korras ettevötlusest saadavad rahad riiklike maksude näol See on kogu sissetulek ehk bruto, millest arvestatakse maha kulud, mis on tehtud(töötasu rendimaksed, jne) 20. Makromajandus ja sisemine koguprodukt(kogutoodang) (SKP) Tulude (sissetulek) kulude (väljaminek) ringlus. Näiteks ostate endale arvuti, maksate kauplusse raha, arvuti on teie oma. Olete teinud kulutuse, aga kes sellest tulu saab? Tavaliselt inimene ei mötle sellele. Tulu saavad müüja, ettevöte. Ettevöte peab maksma materjali eest, millest arvuti valmistati, materjali (oletame, et metall, elektroonika jne) metall omakorda ostetakse metallitööstuselt saades selle
ja mobiiltelefonikulud osakondade lõikes. Ekspluatatsioonikulude grupis (konto 55110 35 kuni 55490) summas 142 924,46 eurot on kajastatud laohoone rent, elekter, vesi, soojus, prügivedu ja haldus-, valve- ja koristusteenus ning ka ruumide remont ja hooldus. Vaadeldes pearaamatust ekspluatatsioonikulude kontode kandeid järeldas töö autor, et ruumide rendi all on kajastatud nii laopinna kui ka büroopinna rent. Kuna hoone rendimaksed ja kommunaalkulud on vajalikud, et ettevõte saaks tegeleda oma põhitegevusega, siis näeb lõputöö autor vastuolu RTJ 2 toodud kasumiaruande skeemi 2 kirjeldusega. Põhitegevusega seotud hoone rendi ja kommunaalkulud on otsekulud ja ilma nende kuludeta ei saa ettevõte oma põhitegevuse teenuseid osutada. Ülejäänud hoone haldamisega seotud kulud on autori arvates põhitegevusega seotud üldkulud ning neid kajastatakse jätkuvalt kasumiaruandes kirjel „Turustuskulud“.
annaabi.ee 
