üleöö öö ja j mõiste õi t M1 asemel): l) + nõudmiseni hoiused lihtdeposiidid raha ringluses + muud +nõudmiseni deposiidid. pangatsekkide alusel toimivad deposiidid. M2 M1 M1 Ebaraha (kvaasiraha) + väikesed äik d + kuni k i 2-aastased 2 d k kasutusell mõiste
Mis on inter netipank? v Internetipank on kaasaegne pangasüsteem, mis võimaldab mugavalt ja turvaliselt internetis panga tehinguid teha. v Vaja on vaid internetiühendusega arvutit ning turvakoodi sisselogimiseks. Inter netipanga omadused v Kaasaegne, lihtne, paindlik ja turvaline ligipääs. v Lai valik pangandustooteid, mida saab käepäraselt ja efektiivselt internetipangas kasutada (nt siseriiklikud ja välismaksed, püsikorraldused, laenud, deposiidid jne). v Teenustasudelt säästmine internetipangas tehtavatel tehingutel madalam hinnatase võrreldes filiaalis tehtavate tehingutega. v Aja kokkuhoid maksete tegemiseks ei ole vaja personaalselt panka kohale minna Internetipank pakub laias valikus teenuseid ja funktsioone: v Ülevaade arveldustest ja kontode jääkidest ning tehingute ajalugu tagasiulatuvalt 15 kuud. v Rahavoogude juhtimine ülevaade panga ning teiste
Piirtulu ATC-keskmine kogutulu ATCmin-minimaalne keskmine tulu Töö piirprodukti tulu AVC-keskmine muutuvkulu kus L on töötajate arv Piirprodukti väärtus C-tarbimiskulutused C=MPC-tarbimise piirkalduvus Töö piirprodukti tulu mittetäieliku konkurentsi D-hoiused ehk deposiidid korral D-amortisatsioon E-kogukulutused Kogukulutused (E) Eq;p-nõudluse hinnaelastsuse koefitsient Sisemajanduse puhasprodukt FC-püsikulu NDP=SKP-D, kus D on amortisatsioon G-avaliku sektori kulutused NDP=C + ( I D ) + G + (X-M) GDP-sisemajanduse koguprodukt
Kõige lihtsam valem rahakordaja arvestamiseks (rahakordaja tähis m) m= 1/0,1 (ehk siis 1 jagatud kohustusliku reservi pöördväärtusega). Et rahakordajat paremini määrata tuleb leida palju on ringluses raha tarvis. Selleks mõõduks on nn baasraha (tähis m0). Baasraha ehk vajaliku raha ringluses määravad ära kaks komponenti. M0 = CU + R = CU + KR + TK (kohustuslik reserv + täiendav reserv) CU – currency e sularaha R – reserv M1 = CU + D (sularaha + deposiidid) Rahakordaja leidmiseks teine variant: (nii on oluliselt täpsem ning arvesse on võetud ka hoiused ja reservid) m= M1 / M0 Tegurid, mis mõjutavad veel (lisaks rahakordajale) raha loomise protsessi: - Majanduses puudub küllaldane laenunõudlus, mis pidurdab raha loomise protsessi (kui laenuvõtjaid ei ole, siis raha jääb panka seisma) - Ei ole piisavalt laenukõlbulikke projekte - Raha lekkimine pangandussektorist (raha läheb pangast välja) (nt usalduse kaotus
on kohustusliku reservi pöördväärtus. Pankadel on õigus ja kohustus moodustada veel teisigi reserve, selliseid reserve, mis tulenevad seadusest, aga võivad ka ise oma põhikirjalisi reserve juurde teha. Need tingimused võivad eripankadel olla erinevad. S.t osa raha on veel ringlusest välja võetud. Rahapakkumist mõõdab keskpank kahe näitaja alusel . CU currency- sularaha R- reservid, peavad olema rahaga tagatud. D- deposiidid, hoiused KR- kohustuslik reserv, TR- täiendav reserv M0= CU + R ( KR+TR) = M1= CU + D m= M1/M0 Mis piirab raha loomist? Laenunõudlus- võib tähendada seda, et puuduvad laenukõlbulikud, vastuvõetavad projektid. Rahaloomise protsess on pidurdatud. Raha leke- raha läheb sellest keskkonnast välja, kus rahaloomine toimub. Toimub ainult deposiitide vastuvõtmisel ja välja laenamisel. ( nt kindlustus, importkaupade ostmine)
näitajatest ja mida kasutatakse viimaste ennustamiseks või äraseletamiseks. Ökonomeetria- majanduse indikaatorite kasutamine majandusliku arengu modelleerimisel ja majandusliku info statistilisel töötlemisel Majandussüsteemi printsiibid: neutraalsus, suunatus, lihtsus, võrdsus, efektiivsus Keskpanga rahapoliitika viljelemise vahendid: vabaturu operatsioonid, intressimäära muutmine, välisvaluuta ost ja müük, valitsuse deposiidid, kohustusliku reservi nõue Maksebilanss- mingi riigi kõigi majandusüksuste poolt aasta jooksul välismaale ülekantud maksete ja neile välismaalt laekunud maksete kõrvutus Maksebilanss näitab: jooksvate operatsioonide seisu, kapitali juurdevoolu ja äravoolu antud riigis, välisvaluutareservide muutumise põhjuseid, riigi välismajanduslikku positsiooni Fikseeritud valuutakursside süsteem- kujuneb kas antud maa oma raha hinna ühepoolse sidumisena
kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades. M2 ehk laen rahapakkumine= M1+ tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Baasraha- sularaha ringluses Keynesi rahateooria- rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: tehingumotiiv( soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid ), ettevaatusmotiiv( soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks ) ja spekulatsioonimotiiv( soov omada raha juhuks, kui intresimäär tulevikus tõuseb) Aktiva- varad passiva- kohustused + omakapital Deposiidid- panga kohustused, mis kujutavad endast raha, mida pank võlgneb hoiustajatele. Keskpank- pankade pank, mille põhieesmärk on rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine. Rahapoliitika vahendid- diskontomäär, kohustuslik reservinõue ja avaturu operatsioonid Diskontomäär- intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kitsendav rahapoliitika- pidurdab inflatsiooni diskontomäära tõstmisega, avaturu
Ülesanne 2.2.5 Punkte 4 Pangal A ei ole lisareserve ja tema bilanss on järgmine: KOHUST USED JA VARAD OMAKAPI TAL Nõude- Reservid 20 deposiidid 200 Omakapita Laenud l 30 Väärtpaberid a) täida tabel b) arvuta kohustusliku reservinõude %, Ülesanne 2.2.6 Punkte 2 Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 130000 ühiku eest.
"Krediidiasutuste seadusega" (15.12.1994) ettenähtud tehinguid. Eesti Vabariigis võib tegutseda ainult aktsiaseltsina, nt. kommerts- ehk äripank. 13. Universaalpank(universal bank)( )(die Universalbank )- pank, mis pakub võimalikult suurt valikut pangateenuseid. (laene, hoiustada, väärtpaberid jne). Universaalpangad pakuvad nii kommertspankade kui ka investeerimispankade teenuseid (arveldused, laenud, liising, faktooring, deposiidid, (seadmete ja transpordivahendite), väärtpaberitehingud (emissioonivahendus, maaklerlus ja diierlus, varahaldus), ühinemised ja ülevõtmised ja nende alane konsultatsioon, ja on suunanud oma tenused kõikidele kliendirühmadele. 14. Kommertspank (commercial bank)( Geschäftsbank )( )- peamiselt kaubandust finantseeriv eraomandusel baseeruv krediidiasutus, mis pakub pangateenuseid üldsusele (erinevalt investeerimispangast). Kommertspank on
KOHUST USED JA VARAD OMAKAPI TAL Nõude- Reservid 20 deposiidid 200 Omakapit Laenud al 30 Väärtpaberid a) täida tabel b) arvuta kohustusliku reservinõude %, Ülesanne 2.2.6 Punkte 2
Langustempo kiirenes viimases kvartalis järsult ning süveneb selle aasta esimeses pooles ilmselt veelgi. Aasta teises pooles pidurdab eratarbimise vähenemist tarbijahindade oodatav pööre langusele. Finantssektoris eraisikutele ja ettevõtetele antud laenude jääk on 2008. aasta lõpust alates hakanud vähenema ning see trend jätkub ilmselt 2009. aastal. Eraisikute hoiuste kogumahus pole kaheksa kuu jooksul muutusi toimunud. Kõrged hoiuseintressid suunavad nõudmiseni deposiidid tähtajalistele arvetele. Baasintresside ja EURIBORi kiire langus toob leevendust vaid vanade laenude intressimaksetesse, kuna uute laenude riskimarginaalid on tõusnud oluliselt. Tööturg 2008. aasta IV kvartalis ulatus hõivatud inimeste arv 652 600 inimeseni, mis on 1200 võrra vähem kui samal ajal aasta tagasi. Tööpuuduse määr tõusis viimase kolme aasta kõrgeimale tasemele ulatudes 7,6%-ni. Keskmine brutokuupalk ulatus IV kvartalis 13 117 kroonini, mis on
kas III samba pensionifondidesse Väljamakseid täiendava kogumis- või pensioni fondidest saab isiku III samba kindlustustoodetesse soovil tegema hakata juba 55 eluaasta täitumise Box 12.2: Hansa Pensionifond V2 Teiste fondide osakud Deposiidid 3% Sularaha Eesti 77% 3% 24% Aktsiad Rootsi 4% 21% Soome 5% Muu Euroopa 14% Ameerika 1% Võlakirjad
1) Universaalpangad, mis teostavad kõiki lubatud panga tehinguid. Tehingute loetelu on välja toodud vastavas seaduses. 2) Regionaalpangad (lokaal), teenivad eelkõige konkreetse piirkonna/regiooni eesmärke ja vajadusi. 3) Eriotstarbelised pangad tegutsevad mingis konkreetses tegevusvaldkonnas. Nt hoiu-, laenu-, investeerimispangad. Äripanga peamised funktsioonid: · Hoiustamistehingud- arvelduskonto, deposiidid, võõrkapitali kaasamine. · Laenutehingud- mis on kasumi teenimise allikas. Laenud, liisin ehk vara rentimine, faktoorik e. nõude õiguse omandamine. · Garantiitehingud · Arveldustehingud · Investeeringud · Rahavahetustehingud · Nõustamistehingud- personaalpangandus 3 · Vahendustehingud- teiste rahaasutuste toodete müük. Keskpank
ringlema kas mingid kaubad või teised valuutad rahapoliitika - vahendite ja meetodite kogum raha- ja kapitaliturgude tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimiseks rahaturg - väärtpaberituru osa, kus kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni üks aasta rahaturufond - investeerimisfond, mis paigutab investorite vahendid lühiajalistesse võlakirjadesse ja pangadeposiitidesse Raha- ja kapitalituru instrumendid on: · nõudmiseni deposiidid; · tähtajalised deposiidid; · laenud; · võlakirjad; · repo-tehingud (võlakirja müügi- ja tagasiostulepingud); · tuletisväärtpaberid ehk derivatiivid; · aktsiad; · aktsiaoptsioonid. Rahaturu instrumentideks on lühemaajalised (tavaliselt kuni üheaastased, vahetevahel kuni 5-aastased) võlakirjad. Pikemaajalised võlakirjad (tavaliselt üle aasta) kuuluvad kapitalituru instrumentide hulka. rahavoog - ettevõtte rahaliste vahendite laekumiste ja väljaminekute vahe
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel.
d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 17. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 18. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. võlakirjad c. jooksvad deposiidid d. veoautod 19. Milline on 1000 kroonise kupongvõlakirja müügihind täna, kui realiseerimiseni jääb kolm aastat? Igaaastane kupongi makse on 100 krooni ja võlakirja nõutav tulumäär e. teiste analoogsete võlakirjade intressimäär on 5%. PV = 100 / 1,05 + 100 / 1,052 + 1100 / 1,053 = 95 + 91 + 951 = 1137 krooni a. 975 b. 1136 c. 1000 d. 1321 20. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? a. standarditele mittevastavat b
kulud samuti 20 krooni. Mitu krooni on ühe toote lisandväärtus? a. 100 b. 150 c. 200 d. 250 39. Kas Phillipsi kõver iseloomustab: a. investeeringute suurus sõltuvalt SKP suurusest b. tööhõive suuruse ja rahvatulu muutuse vahelist seost c. inflatsiooni ja tööpuuduse vahelist seost d. inflatsiooni ja SKP vahelist seost 40. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. võlakirjad c. jooksvad deposiidid d. veoautod 41. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? a. standarditele mittevastavat b. kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele c. kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele d. kui sissetulekute tõustes kaob kaup müügilt 42. Netoinvesteeringud on a. planeeritud investeeringute ja tegelikult realiseeritud investeeringute vahe b. koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahe c
raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel kommertspangad võtavad keskpangast rohkem laenu. Rahahulga kasv alandab üldist intressimäära riigi majanduses. · Kohustusliku reservi nõue - see osa kommertspankade reservidest, mida nad on kohustatud hoidma keskpangas. Rahapakkumise suurendamiseks võib keskpank reservikohusust vähendada ehk kommertspankadel tekivad lisareservid raha väljalaenamiseks. · Valitsuse deposiidid valitsuse vabad rahalised vahendid keskpangas, rahapakkumise suurendamiseks kannab keskpank deposiidid üle kommertspankadesse · Valuuta ost ja müük - kui keskpank soovib ära hoida valuutakursi kõikumisi, siis ta saab seda teha, ostes või müües välisvaluutat. Seda poliitikat ei saa teostada valuutakomitee süsteemi korral, kus kodumaise valuuta hulk peab vastama riigi välisvaluuta reservide suurusele.
osa deposiitidest ja sellist raha loomise protsessi nimetatakse osalise reserviga panganduseks. Näide raha loomise protsessi kohta: Esimene etapp: Oletame, et pank A võtab deposiidi 1000 krooni. Kui kohustusliku reservi määr on 20%, siis võib pank A laenata 800 krooni ja peab panema vähemalt reservi 200 krooni.800 krooni ja peab panema vähemalt reservi 200 krooni. Teine etapp: Võetud laen 800 krooni võib paigutada panka B. Sel juhul leiab pank B, et tema deposiidid on suurenenud 800. Sel juhul leiab pank B, et tema deposiidid on suurenenud 800 krooni võrra ning ta võib omakorda laenu anda. Kui pank B ei pea samuti vajalikuks omada täiendavat reservi, siis laenab ta välja 640 krooni ja paigutab 160 krooni reservi. Kolmas etapp: See 640 krooni, mille pank B välja laenas võib omakorda minna panka C, kes omakorda laenab osa sellest välja jne. kui see protsess jätkub ja sularaha vahepeal
Kindlasti tuleks portfelli hajutada eri varaklasside ja regioonide vahel, kuid kasu toob ka regulaarne paigutamine. (Saario 2007: 62 - 64) a) aktsiad - see varaklass on läbi aegade pakkunud kõige suuremat tootlust, kuid olnud samas ka kõige riskantsem b) fikseeritud intressimääraga instrumendid (võlakirjad) - võlakirjad on enamasti aktsiatest väiksema volatiilsuse ja tulususega, kuid pakuvad investoritele stabiilsust. c) rahaturu instrumendid - siia kuuluvad deposiidid, lühiajalised võlakirjad, valuuta jms. Kõige turvalisem varaklass, kus negatiivse tootluse tõenäosus on äärmiselt väikene, kuid see-eest on ka tulusus tagasihoidlik. (Väärtpaberite Teejuht, 2008: 180 - 183) Aktsiad on tavapäraselt pakkunud kõige suuremat tootlust, kuid samas teinud läbi ka suurimaid langusi. Ajaloos on väga harva esinenud juhuseid, kus kõik kolm peamist varaklassi korraga negatiivset tootlust näitaksid. Väheste kogemustega investoril ei tasu
Pankade liigitus Tegevusvaldkondade järgi eristatakse universaalpankasid ja spetsialiseeritud pankasid: jaepangad, hüpoteegipangad, investeerimispangad. Universaalpangad (pakuvad suurt ulatust finantsteenuseid) - mis tegelevad kõikide pangandusoperatsioonidega (Eestis kõik kommertspangad). Universaalpangad pakuvad nii kommertspankade kui ka investeerimispankade teenuseid (arveldused, laenud, liising, faktooring, deposiidid, (seadmete ja transpordivahendite), väärtpaberitehingud (emissioonivahendus, maaklerlus ja diierlus, varahaldus), ühinemised ja ülevõtmised ja nende alane konsultatsioon, ja on suunanud oma tenused kõikidele kliendirühmadele. Spetsialiseeritud pangad: Kommertspangad (depositaarsed emiteerivad finantsvahendajad, rahaloome asutus) - teenindavad eraiskust kliente ja ettevõtteid ja pakuvad neile suunatud teenuseid (hoiused, laenud, arveldused,
d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 3. Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. * keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 4. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. * võlakirjad c. * jooksvad deposiidid d. veoautod 5. Maksebilansi tehingud, mille tulemuse raha voolab riigist välja on: a. sõltumatud sisendid b. * deebetsisendid c. kreeditsisendid d. katteta tehingud 6. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? a. standarditele mittevastavat b. * kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele c. kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele d. kui sissetulekute tõustes kaob kaup müügilt 7
puhul. Ettevõtte kaudu investeerides on võimalik seda teha ilma makse maksmata. Ka teenitud tulu pealt ei tule makse maksta enne, kui see tulu on firmast välja tarbimisse võetud. Ettevõttena tegutsedes saab ka esitada oma tööandjale tehtud töö eest arve ja nii on võimalik säästa maksude pealt. Samuti on võimalik viia mõned väljaminekud (tel. arve, autokulud) firma kuludesse ja nõnda veelgi vähendada endale makstava palgaga seotud kulusid. Tähtajalised hoiused ehk deposiidid on tähtajalise lepinguga laenud pangale, mille eest pank maksab hoiustajale intressi. Saadud intress on tulumaksuvaba ja kuni 100k € summas riikliku garantii all. Pikaajaliseks rikastumiseks deposiit ei sobi, sest intress on üliväike. Hoiusel on jumet vaid siis, kui on plaan hiljemalt aasta või paari pärast osta näiteks eluase või mõni muu suurem planeeritud väljaminek. Kõrgemat intressi on võimalik teenida hoiu-laenu-ühistutes. Näiteks maksab Tartu Hoiu-laenuühistu (www
(Seppo Saario 2007; 62 - 64) 5.1 Portfelli hajutamine varaklasside vahel Kolm peamist varaklassi on: · aktsiad. See varaklass on läbi aegade pakkunud kõige suuremat tootlust, kuid olnud samas ka kõige riskantsem; · fikseeritud intressimääraga instrumendid (võlakirjad). Võlakirjad on enamasti aktsiatest väiksema volatiilsuse ja tulususega, kuid pakuvad investoritele stabiilsust; · rahaturu instrumendid. Siia kuuluvad deposiidid, lühiajalised võlakirjad, valuuta jms. Kõige turvalisem varaklass, kus negatiivse tootluse tõenäosus on äärmiselt väikene, kuid see-eest on ka tulusus tagasihoidlik. Professionaalid arvavad varaklasside hulka ka kinnisvara, tooraineid, mitmesuguse suurusega ettevõtteid ning erineva investeerimisstiiliga fonde. Nende varaklasside vahel hajutamine on siiski märgatavalt keerukam. Aktsiad on tavapäraselt pakkunud kõige suuremat tootlust, kuid samas teinud läbi ka
Kohustuslik reserv 100 hoius 1000 Laen 900 Rahakordaja – on tegur, mis näitab raha pakkumise kasvu baasvara kasvamisel ühe ühiku võrra m= kohustusliku reservi pöördväärtus e 1/kohustuslikreserv m= 1/0,1 Pankadel on õigus luua täiendavaid reserve. Igal reservil oma kord. Keskpangal raske kommertspanga tegevust jälgida. MØ =CU+R – näitab palju raha peab ringluses olema CU – Currency R – Reservid (kohustuslik ja täiendavad) M1= CU + D D – deposiidid e jooksev hoius m=M1/ MØ = (CU+D)/(CU+R) Tegurid, mis pärsivad rahaloomisprotsessi: Laenu nõudluse puudumine – madal laenunõudlus piirab rahaloomisprotsessi ning mis on iseloomulik majanduse surutise perioodidel Laenukõlbulike projektide nappus – neid ei esitata pankadele piisavalt Rahasummade leke finantssektorist – osa raha finantssektorist kaob, lekkevõimalused on sukasäär, läheb välja importkaupade ostuks, raha
Tintigniak- sulendikust Prantsusmaal tuli välja hunnik pronksesemeid-pooleks murtud mõõku, trompetiosi, inim-ja loomakujuliste pronksfiguuride osi. Asulaid kaevates keskendutakse profaansele poolele, kui sealt tuleb midagi veidrat, siis hakatakse uurima. Danebury oppidum, Inglismaal. Matusepaigad, lisaks tuli välja hunnik lohke, kus polnud tavapäraseid leide nagu säilitamiseks vili vms, vaid just nt loomaluid või potte. Structured deposits- deposiidid mis pole rämps, vaid kindla tähendusega, meelega maetud. Rooma ajalugu algab traditsiooniliselt 509. eKr. Järgmise 2,5 at vältel laienes ipeerium üle kogu Apenniini poolsaare. Kiiresti tekkis konflikt Kartaagoga, kes oli sel ajal üks Vahemere valitsevaid jõude. 264-146 eKr 3 Puunia sõda,mille tulemusena Rooma sai endale lisaks Itaalia saared, Kartaagio koloonia P-Aafrikas ja L-Itaalia. Samal ajal laiendas Rooma oma asualasid Kreeka ja Makedoonia väikelinnade näol
õige ja usaldusväärse ülevaate; aruannetes peavad kajastuma ka varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul avalist - veksligarant avanss - ettemakse avansseerima - ette maksma avansseeruma - teenistusredelil edasi liikuma, paremale ametikohale tõusma aviis - kirjalik teade kauba või veksli saatmise või rahaliste vahendite ülekandmise kohta avuaarid - deposiidid välispankades bonifikatsioon - hüvitus juhuks, kui kaup on varem kokkulepitust parem boniteet - maksevõimelisus broking - väärtpaberite vahendus brutokasumi osatähtsus netokäibes (%) - brutokasum * 100 / realiseerimise netokäive börs - kauba, väärtpaberite või välisvaluuta hulgiturg, mis vahendab majanduses ringlevate vahendite ümberjaotamist majandusharude ning omanike vahel börsipagi - kursside äkktõus ootamatute teadete mõjul
d. on alati suurem kui reaalintress Raha kui väärtuse mõõt tähendab, et a. raha on ühtseks võrdlusaluseks erinevatele kaupade ja teenuste hindadele b. rahaks saab olla ainult ülemaailmselt tuntud rahad nagu dollar või euro c. kõiki kaupu ja teenuseid võrreladakse kulla väärtusega d. tema väärtus ajas ei vähene Fikseeritud valuutakursreziim tähendab olukorda, mille puhul valuutakurss sõltub riigieelarve tasakaalust. - Vale Raha pakkumine majanduses võrdub: (C - sularaha; D - deposiidid) a. C /D b. C +R c. C + D d. C - D Oletame, et majanduses toodetakse ainult üht toodet, kokku 1000 ühikut. Selle tooteühikuhind on 15 senti. Raha hulk majanduses on 50 eurot. Kui suur peab olema raha kvantitatiivse tasakaaluvõrrandi kohaselt raha käibekiirus? a. 1,5 b. 5 c. 0,33 d. 3 Stagflatsiooniks nimetatakse kõrge inflatsiooni ja majanduslanguse üheaegset esinemist. Rahamass M1 koosneb a. sularahast ja nõudmiseni hoiustest b. M0+nõudmiseni hoiused c. M0 + kõik pangadeposiidid d
Kaugkanalites klient ja klienditeenindaja asuvad erinevates asukohtades nende kanalite areng vähendab filiaalide tähtsust, mis aitab kokku hoida personali ja halduskulusid. Telefonipank Internetipank Mobiilpangandus (GSM pank, SMS teenus) Pankade usaldusnormatiivid Pankadele on kehtestatud suurem järelvalve ja regulatsioon kui on seda teiste ettevõtete puhul. Kuna pankade finantsvahendusega kaasnevad erinevad riskid, mis võivad ohtu seada klientide deposiidid. Selleks peab olema teatud kahjumi puhver, katmaks võimalikke panga tegevuse kahjusid. Täiendavat kasumit võivad pangad teenida raha juurdevoolu teel, kuid see ei saa kesta lõputult kuna vastasel korral muutuks pank kreeditoride jaoks liialt riskantseks. Ühe panga raskused võivad ahelreaktsioonina üle kanduda kogu pangandussüsteemile, mille tulemusena võivad sattuda raskustesse ka teised hästi tegutsevad pangad.
· kodeerimine; · pakendamine. Kuidas valida hankijaid? Kuidas toimub varustamine? Kliendid Pereettevõtte võimalused · sihtturg; * aeg · konkurendid; * raha · dumping; * võim · ülehüppajad; * vastutus · kaubamärk; * kiire kasv · konflikt; · garantii; · deposiidid; · Tarbijakaitse. 13.10 Müsliloeng. Silver Saaremäel Äriidee * uuri turgu * otsi veel täitmata nissi - Eestis - Välisriikides * Tee iga idee kohta finantsprognoos * Idee: müslitootmine - Kindel plaan oli hakata midagi tootma - Eestis puudus eelnev müslit tootev ettevõte - Inimeste toitumine ja eluviis muutuvad järjest tervislikumaks Äripartneri valimine - Äripartner vali pikaks ajaks - Kõige tähtsam on usaldusväärrsus
Inventeermisega tehakse kindlaks ja inveteerimisaktides fikseeritakse näiteks ladudes, allüksustes või kassas kaupade, materjalide, inventari või raha tegelik jääk ning selgitatakse varade üle- või puudujääk, võrreldes arvetsusandmetega [20 : 82]. Inventuuri objekt Kuidas/mida inevteeritakse? Käibevara Raha ja pangakontod · fikseeritakse kõik pangakontodel olev raha (sh hoiused ja deposiidid); · sularaha märgitakse ülesse kõik rahatähed ja sendid ning koostatakse invetuuriakt; Nõuded ja ettemaksed · saadetakse saldoteatised ja hinnatakse arvete laekumise tõenäosust; Varud · materjalid ja kaubad loetakse tükkhaaval üle, vajadusel kodeeritakse. Põhivara
maksta selle kasutamise eest. Nt. Kui pank annab ettevõttele laenu 100 000 krooni intressiga 5% aastas, peab ettevõtte selle 100 000-kroonise rahasumma kasutamise eest maksma pangale 5000 krooni intresse. 29. Kapital Terminiga rikkus tähistatakse kapitali ehk vara, mida mõõdetakse kroonides (eurodes) teatud kindlal ajahetkel ja see jaotub kahte gruppi: 1) füüsiline vara – maa, hooned, tarbekaubad jne. 2) finantskapital – sularaha, pangahoiused ehk deposiidid, aktsiad ja muud väärtpaberid. Põhierinevus rikkuse kahe osa vajel seisneb selles, et füüsiline kapital on nö käega katsutav, finantskapital aga mitte. Samal ajal toob finantskapital oma omanikule õigesti paigutatuna tulu intressi või dividendide näol. *Kapital on väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, seadmed jne. Kapital, mis ei loo lisaväärtusi, on niinimetatud surnud kapital, näiteks
nappus mingites piirkondades ja ülejääk teistes. Maksusüsteemi muutused. Muutused rahvusvahelistes finantsregulatsioonis, mis võib muuta kapitali liikumise tingimusi rahvusvahelistel turgudel kui regulatsiooni muutuvad leebemaks siis suureneb rahvusvaheline konkurents ning see võib mõjutada intressimäärasid. TÄHTAEGADE TEISENDAMINE Kui hinnata panga bilanssi, siis reeglina võib jõuda tulemuseni,et varad ehk väljaantud laenud on vähemlikviidsed kui kohustused ehk deposiidid. Sageli võib väikeste ja keskmiste pangaklientie hoiuste tähtaeg olla mõnest kuust aastani, kuid igaljuhul on nende laenuhuvi tavaliselt aasta või üle selle. Suuremad erinevused tähtaaegades on suuremate klientide hulgas, sellest tulenebki panga üks keskseid funktsioone finantsvahenduses, milleks on tähtaaegade teisendamine ehk pangavõime teisendada lühemaajalise hoiusetähtajad pikemaajalisteks laenutähtajadeks. Panga selline tegeuvs
jooksul kogu maailmaga sooritatud majandustehingud. Maksebilansi põhiosad on: · Jooksev konto - kaubandusbilanss =kaupade eksport-import - teenustebilanss - tulud (dividendid, intressid, mis tulevad üle riigipiiri)reservkonto - ülekanded (toetused) · Kapitali- ja finantskonto - investeeringud (portfeli- investeeringud väärtpaberitega; otse-kõik muud) - laenud - hoiused (deposiidid) - väärtpaberitehingud Deebetis kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riigist välja. Import ja välismaiste väärtpaberite ost on riigi maksebilansis deebetina. Kreeditis kajastuvad tehingud, mille tulemusena rahavood liiguvad riiki sisse. VAHETUSKURSS Välisvaluutaturg on turg, kus ostetakse üht valuutat teise valuuta eest. Vahetuskurss on ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas (valuutades). Vahetuskurss võib olla ujuv ja fikseeritud:
genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Käesoleva juhendi lisas 3 on esitatud kaudmeetodil koostatud rahavoogude aruande näidis. 36. Raha ekvivalentideks loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, näiteks lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides (eeldusel, et fond investeerib finantsvaradesse, mis vastavad raha ekvivalentide mõistele). (SME IFRS 7.2). Rahavood äritegevusest 37. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otse- või kaudmeetodit. (SME IFRS 7.7). 38. Otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised äritegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad, nagu näiteks (SME IFRS 7.4, 7.9): (a) kaupade või teenuste müügist laekunud raha;
2.3 omavalitsutsele ja riigiasutustele Valitsused võtavad tingimusele: 1)Täiend. OV < esmast. OV; 2) allutat. Notariaalne pant- nt. hooned, nende osad kui maa pole laenu väärtpaberite emiteerimise teel. Võlakirjad kohust. 50% esmast. OV-st. Panga võõrvahendid kantud kinnistusraamatusse. Regist. panthoone registris. võivad olla valuutas ja omarahas. VK realiseeritakse Olulisema on hoiused (deposiidid)-peamised vara Intell. omandi pant. Väärtpaberipant- toimib nagu kodumaa ja välismaa finantsturgudel. VK-a väärtuse moodust. allikad. Üksikhoiuse suuruse ja vastavate käsipant. 4. Kinnipidamisõigus 5.Nimetu pant järgi võivad VK-d olla suunatud jae- ja hulgiturule- VK- hoiuste arvu järgi võib hoiused jaotada jae- ja ehitisele Pandiobjektid peavad vastama järgm
Puudjäägi esinemisel nõutakse puudujääk sisse raha eest vastustavalt isikult. Puudujäägi esinemisel tehakse kanne: D Nõuded K Kassa Ülejäägi esinemisel tehakse kanne: D Kassa K Muud tulud (tulum) Lühiajalised finantsinvesteeringud e rahalähendid (cash equivalents) on lunastustähtajani hoitavad väärtpaberid, kui lunastustähtaeg on bilansipäevast arvestades 12 kuud või vähem. Näiteks võlatähed, obligatsioonid, rahaturufondide osakud, deposiidid, tuletisväärtpaberid jne. Väärtpaber dokument, mis tõendab selle omaniku nõudeõigust, omandiõigust või osalusõigust ja tulu saamise õigust väärtpaberi emiteerimisel määratud puhul ja vormis. Väärtpaberid on näiteks aktsiad, võlakirjad, vekslid, tuletisväärtpaberi jne. Lühiajalised finantsinvesteeringud võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. 28 Näide 1
1/15%-ga Kui kohustusliku reservi määr on 15 %; kas siis panga reserv vastab keskpanga poolt kehtestatud nõuetele? Selgitage vastust. 150 000 peaks olema, vastab nõuetele, sest suurem võib alati olla. 15% tuleb võtta deposiitide hulgast!! Panga probleem on, et 50 000 ei teeni kasumit. Panga varad Panga kohustused Reservid 200 000 Deposiidid 1000 000 Laenud 800 000 Valitsuse roll majanduses ressursside paigutamine ümberjaotav roll regulatiivne roll Fiskaalpoliitika Maksud, avaliku sektori kulutused Valitsuse fiskaalpoliitilised otsused kajastuvad riigieelarves Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud! Maksud Kõige levinumad maksustamise viisid on: maksud palgafondilt - sotsiaalmaks maksud üksikisikute sissetulekutelt tulumaks
investeeringutena. Muud investeeringud on kõik ülejäänud investeeringud, mis ei ole otse- ega portfellinvesteeringud: kaubakrediit müüdud kaupade ja teenuste eest laekumata või tasumata summad ning ettemaksed, mis kajastatakse tekkepõhiselt nii maksebilansi kui rahvusvahelise investeerimispositsiooni arvestuses; laenud majandussektorite laenusuhted, kui need ei ole seotud otseinvesteeringuga; sularaha ja deposiidid (hoiused) mitteresidentide pangahoiused Eestis ning Eesti residentide pangahoiused välismaal (ka need on oma olemuselt investeeringud välisriiki). Muud nõuded ja kohustused muud tähtajaks laekumata või tasumata summad (muu debitoorne ja kreditoorne välisvõlgnevus), mis tulenevad tekkepõhisest majandusarvestusest. Reservid riigi keskpanga kulla- ja välisvaluutareservid, mis moodustavad Eesti rahasüsteemis krooni kattevara.
Finantsinstrumendi liigid: Võlainstrumentide turg; Omandiväärtpaberite turg; Valuutaturg; Tuletisväärtpaberite turg 15.Mis on eurovaluutaturg ja eurodollar? Eurovaluutaturg on rahvusvaheline finantsturu osa, kus suurimad kommertspangad vahendavad tehingud eurovaluutas. Tegemist on enamasti pankadevahelise turuga. Eurovaluutaturg hakkas arenema 1950. aastate lõpus, mil esimene USA panga deposiit viidi Londoni panka. Nii tekkiski eurodollar. Eurodollarid on panga tähtajalised deposiidid, mis on domineeritud USA dollarites ja väljapoole USAd ja nende põhjal antakse eurodollarilaene. Seega ei ole see turg eurovaluuta vahetuseks ega pruugi asuda Euroopas. Eurovaluutaturg on kreeditiks, mitte makseteks. 16.Mis on finantsinstitutsioon? Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Finantsvahenduse vormid konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. 17
SWIFT- ja internetiside jne.). 4. Panga põhirollid on: laenusaaja laenuandja vahendaja deposiitor investor garant, käendaja korrespondent agent (klientide korralduse täitja) aktseptant mittesularahaliste maksevahendite emitent: krediitkaardid, pangatsekid ekspert konsultant jne. 5. Finantsressurssides domineerivad deposiidid ja teised, peamiselt lühiajalised kohustused. Seetõttu inrtessikulud muutuvad sageli koos turu intressimääradega, mille tõttu tekivad raskused aktivate struktuuri ja hindade kujundamisel. Omakapitali osatähtsus on väike. 6. Suurem osa aktivatest on esindatud finantsnõuetena. 7. Põhivara osatähtsus aktivates ja püsikulude osatähtsus kogukuludes on suhteliselt väike. 8. Erinevate riskide, sealhulgas spetsiifiliste pangariskide lai spekter. 9
turuosa pakkudes erinevatele klientidele erinevaid tooteid. Nii on näiteks madalama sissetulekuga kliendigrupile välja mõeldud just neile sobivate tingimustega tooted. Tihti on näiteks laenud ja kindlustustooted ühendatud. 4. Pikaajalise finantseerimise kättesaadavus – alternatiivid laenuandjatele, arvestades erinevaid tingimusi, maksumust ja jätkusuutlikkust. Alternatiivid võivad olla deposiidid, teiste pankade krediit, rahvusvahelised finantsinstitutsioonid, võlakirjad jne. Kõige kitsam ja spetsiifilisem kategooria, hüpoteeklaenude rahastamine ja laenude edasimüük, hõlmab endas instrumente nagu hüpoteekidega kaetud võlakirjad ja väärtpaberid. Nende instrumentide olemasolu sõltub järgmistest teguritest (Roy 2008: 136): 1. Seadusandlus, millega on määratud raamatupidamislikud juhised ning laenude garantiidele esitatavad nõuded.
algväärtuseks. Suuruse tegeliku väärtuse y´ ja mudeli abil arvutatud väärtuse y vahe on mudeli absoluutne viga vastavas punktis, y ' y´ & y . y Suhteline viga näitab, mitu protsenti absoluutne y viga moodustab suuruse väärtusest. NÄIDE 7.8. Eesti finantssektori eksponentsiaalsed mudelid. Aastatel 1995-1996 oli nõudmiseni deposiitide DEPN (elanike ja ettevõtete hoiused) kasv Eestis eksponentsiaalne. Olgu y nõudmiseni deposiidid miljonites kroonides ja t aeg kuudes (jaanuar 1995 t = 1). Sellisel juhul võib vastava eksponentsiaalse mudeli kirja panna järgmiselt: y (t) ' y0 e k t . Joonis 52 Deposiitide muutus ajas MAJANDUSMATEMAATIKA I Elementaarfunktsioone 53
Kui keskpank tahab suurendada rahamassi, siis ta alandab diskontomäära. Keskpanga selline käitumine innustab kommertspanku keskpangast laenu võtma ja kasutama saadud vahendeid laenude andmiseks. Rahahulga kasvu korral alaneb üldine intressimäär. 3. Välisvaluuta ost ja müük. Keskpank võib osta kommertspankadest välisvaluutat, suurendades sellega kommertspankade reserve ja rahapakkumist, mis omakorda toob kaasa intressimäära languse. 4. Valitsuse deposiidid. Tavaliselt hoiab valitsus oma vabu rahalisi vahendeid keskpangas. Rahapakkumise suurendamiseks kannab keskpank need vahendid lihtsalt keskpankadesse üle. 5. Kohustusliku reservi nõue- kommertspangad peavad hoidma keskpangas kohustuslikke reserve. Rahapakkumise suurendamiseks võib keskpank reservikohustust lihtsalt vähendada. See võimaldab pankadel kasutada rohkem hoiuseid rahapakkumise kasvatamiseks 53
annaabi.ee 
