31.12.2004 Omakapital (Stockholders' equity) Aktsiakapital (Paid-in capital) Eelisaktsiad (Preferred stock) (5%, nimiväärtus 10 $ , lubatud emiteerida 50 000 tk, emiteeritud 0 tk) Lihtaktsiad (Common stock) (nimiväärtus 2 $, lubatud emiteerida 100 000 tk, emiteeritud ja käibel 10 000 tk) Aazio - lihtaktsiad (Paid in capital in excess of par - common) Aktsiakapital kokku (Total paid-in capital) Jaotamata kasum / kahjum (Retained earnings / deficit) Omakapital kokku (Total Stockholders' equity) VASTUSED ÕPIKU KÜSIMUSTELE 1. 5% on emiteeritud, ülejäänud mitte. 1000 aktsia pealt makstakse 5000 dividende 2. 5$ 3
Aktsiad ja väärtpaberid Võlad tarnijatele Nõuded ostjate vastu' Muud lühiajalised võlad Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused Pikaajalised finantsinvesteeringud OMAKAPITAL Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Omakapital Omakapital- aktsiaseltsis või osaühingus · Aktsia(osa)kapitali nimiväärtus, · Aazio, · Annetatud kapital, · Ümberhindluse reserv, · Reservid: kohustuslik, muu reserv, · Eelmiste perioodide kasum (kahjum) · Oma aktsiad(osa) (miinus) Omakapital TÄISÜHINGUS FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA ETTEVÕTE (tekkepõhine raamatupidamine) Osanike omakapital aruandeaasta alguses Ettevõtte omakapital aruandeaasta alguses
Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt. Reservkapitali võib osanike otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta osaühingu vabast omakapitalist (eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvelt), samuti osakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha osanikele väljamakseid. Ülekurss- ülekurss ehk aazio tekib, kui aktsiaid või osasid emiteeritakse kõrgemas hinnas kui on nende nimiväärtus. Ülekurssi võib kasutada ettevõtte kahjumi likvideerimiseks, kui seda pole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi, kohustusliku reservkapitali või muude reservide arvelt. Samuti võib ülekurssi kasutada aktsia või osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel. Lausendid omakapitali arvestusel: Märgiti aktsiaid D Nõuded aktsionäridele K Märgitud aktsiad
Konverteeritavad võlakohustused Pangalaenud Muud laenud krediidiasutustelt Kokku 20. Muud pikaajalised võlad Hankijatele tasumata võlad Võlad tütar- ja emaettevõtetele Võlad sidusettevõtetele Kokku 21. Pikaajalised eraldised Pensionikohustused Muud eraldised Kokku Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 22. Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 23. Aazio (üle/alla nimiväärtuse) 24. Annetatud kapital 25. Ümberhindluse reserv 26. Reservid Kohustuslik reservkapital Muud reservid (liikide lõikes) 27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) 29. Oma osad või aktsiad (miinus) Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus kokku Omakapital täisühingus kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku
kohustusi ja omakapitali Omakapital o Käibevara+põhibara-kohustused Bilansi põhiskeem väidab o Kohustused+omakapital=varad Käibevara on o Raha ja pangakontod o Aktsiad ja muud väärtpaberid o Nõuded ostjate vastu o Viitlaekumised o Ettemakstud kulud Põhivara on o Immaterjaalne põhivara o Materjaalne põhivara o Pikaajalised finantsinvesteeringud Omakapitali koosseisu kuulub o Aktsiakapital normaalvärrtuses o Aazio o Reservid o Eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum o Aruandeaasta kasum/kahjum o Omaaktsiad ,,-,, Kasumiaruanne o Peegeldab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist o Kajastab aruandeperioondi tulusid, kulusid ja kasumit/kahjumit Pange õigesse järjekorda kasumiaruandes o Tulu o Kulu o Ärikasum o Kasum enne masksustamist o Puhaskasum Nimeta vähemalt viis finantseerimisallikat o Isiklikud vahendid o Väärtpaperite müük
10 Raha Aktiva 1000 Kassa Aktiva Raha 1001 Kassa EUR Aktiva Raha 1010 SEB Eesti Ühispank Aktiva Raha 1011 SEB Eesti Ühispank EUR Aktiva Raha 1020 Hansapank Aktiva Raha 1021 Hansapank EUR Aktiva Raha 1070 Panga vahekonto Aktiva Raha 1080 Nõudmiseni hoiused Aktiva Raha 1090 Rahaturufondid Aktiva Raha 11 Lühiajalised investeeringud Aktiva 1100 Finantsinvesteeringud aktsiatesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1110 Finantsinvesteeringud vekslitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1120 Finantsinvesteeringud muudesse väärtpaberitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 12 Nõuded ja ettemaksed Aktiva 120 Nõuded ostjate vastu Aktiva 1200 Ostjate laekumata arved Aktiva Nõuded ostjate vastu 1201 Ostjate laekumata arved EUR Aktiva Nõuded ostjate vastu 1208 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (-) Aktiva Nõuded ostjate vastu 121 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Aktiva 1213 Palgamaksude ettemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja taga...
Võlad ema- ja tütarettevõtetele 20.3. Võlad sidusettevõtetele KOKKU rühm 20. 0 kr 0 kr 21. Pikaajalised eraldised Page 2 of 4 RAAMATUPIDAMISBILANSS Pikaajalised kohustused KOKKU 0 kr 0 kr Kohustused KOKKU 0 kr 0 kr Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 22. Aktsia- või osakapitali nimiväärtus 23. Aazio (üle/alla nominaalväärtuse) 24. Annetatud kapital 25. Ümberhindluse reserv 26. Reservid 26.1. Kohustuslik reservkapital 26.2. Muud reservid (liikide lõikes) KOKKU rühm 26. 0 kr 0 kr 27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) 29. Oma aktsiad või oma osad Omakapital aktsiaseltsis/osaühingus KOKKU 0 kr 0 kr PAS S I VA K O K K U 0 kr 0 kr
Kutseeksam 1. Raamatupidamiskohustlane on: a) Ettevõtte juht; b) Raamatupidamisosakond; c) Registreeritud juriidiline isik; d) Ettevõtte pearaamatupidaja; e) Kõik eelpooltoodud; f) Ainult b ja c 2. Raamatupidamise põhivõrrand on: a) VARA = KOHUSTUSED OMAKAPITAL; b) VARA + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL c) VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL d) Mitte ükski eeltoodud pole õige 3. Kreditoorse lühivõla hulka kuuluvad: a) Ettemaksed tarnijale; b) Maksuvõlad; c) Arendusväljaminekud; d) Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 4. Rahasumma on hoiustatud kuueks aastaks, intressimääraga 8%. Kui intresse arvutatakse kvartaalselt, siis teguri tabeliväärtus leitakse, kasutades: a) 8% ja 6 perioodi; b) 2% ja 6 perioodi; c) 2% ja 24 perioodi; d) 8% ja 24 perioodi; e) Mitte ükski eeltoodud vastus pole õige. 5. Ettevõttes ...
Bilanss, kasumiaruanne 1 Triin Muulmann RAAMATUPIDAMISE KONTOPLAAN KÄIBEVARA Käibevara bilansis seitsme põhirühmana: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nõuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nõuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Käibevara olemus Vara - mida ettevõte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks; - mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis; - mis on kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks vajalike materjalide või pooltoodete vormis PÕHIVARA Põhivara jaguneb: 1)pikaajalised finantsinvesteeringud 2)materiaalne põhivara 3)immateriaalne põhivara Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavalis...
Finantsraamatupidamine Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga. Info kasutajad: Välistarbijad, vähemalt määral sisetarbijad. Ajaline suunitlus: minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne Objektid: Organisatsioon kui tervik Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega(raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) MÕISTED: · Kohustus- Raamatupidamiskohuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg(1. Mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. 2. Millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist) · Kohustis- Eraõiguslik suhe, milles üks pooltest(võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poolele(võla...
ARVESTUSTE ALUSED 7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul; tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast. Kohustised, mis ei ole lühiajalised, on pikaajalised. Kohustiste liigitus ...
ja jätkusuutlikkus on ohus. 2. Kui materiaalne põhivara väheneb 10% võrra perioodi algusega võrreldes, on võimalik, et põhivara kanditakse ettevõttest välja. 16 3. Kui omakapital on negatiivne, on pankrotioht. 4. Kui intressikandvate kohustuste osatähtsus bilansis on suurem kui omakapitali osatähtsus, on jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis nõrk. 5. Kui aktsiakapitali, aazio ja kohustusliku reservkapitali osatähtsus kokku on väiksem kui 10% bilansimahust, on jätkusuutlikkus ohus. 6. Kui omakapitali osatähtsus on majandusaastal vähenenud rohkem kui 10% võrra, on jätkusuutlikkus nõrk (6). Vertikaalanalüüsi algandmed on leitavad Lisa 7 kuni Lisa 12. 2.2.1 Tallinna Vesi AS Ettevõtte põhivara osatähtsus bilansimahust on 78,28%, seega ei ole ettevõte veel ületanud 80% piiri,kuid on väga lähedal
Näide 2 Bilanss Varad Lisa 31.12.2006 31.12.2005 Käibevara Raha 2 256 021 20 022 Nõuded ja ettemaksed 8 3 438 541 3 550 133 Varud 4 4 989 181 2 180 253 Käibevara kokku 8 683 743 5 750 084 Põhivara Tütarettevõtete aktsiad x Materiaalne põhivara 5 16 846 553 17 594 952 Põhivara kokku 16 846 553 17 594 952 Varad kokku 25 530 296 23 345 036 Kohustused ja omakapital Lühiajalised kohustused Laenukohustused 6 1 095 304 2 084 742 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised 7;8;9;10;12x 4 981 9370 2 924 7570 Lühiajalised ko...
BILANSISKEEM Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhiv...
Mittekonverteeritavad võlakohustused Konventeeritavad võlakohustused Pangalaenud Muud laenud krediidiasutustelt Kokku · Muud pikaajalised võlad Hankijatele tasumata võlad Võlad tütar- ja emaettevõttele Võlad sidusettevõtetele Kokku · Pikaajalised eraldised Pensionikohustused Muud eraldised Kokku · Pikaajalised kohustused kokku · Kohustused kokku OMAKAPITAL AKTSIASELTSIS VÕI OSAÜHINGUS · Aktsiakapital või osakapital nominaalväärtuses · Aazio · Annetatud kapital · Ümberhindluse reserv · Reservid 12 Kohustuslik reservkapital Muud reservid · Eelmiste perioodide jaotamata kasum · Aruandeaasta kasum (kahjum) · Tresooraktsiad · Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus kokku · Passiva kokku Omakapital täisühingus · Osanike omakapital aruandeaasta alguses · Ümberhindluse reserv · Jooksval aastal osanikele väljamaksed/ osanike sissemaksed
Kohustused - need on laenuks võetud vahendid. Need on kolmandate isikute nõuded firmale, mille täitmise eest vastutab firma oma varaga. Lühiajalised ja pikaajalised kohustused. Piir on ikka aasta. Kolmas kohustus: omakapital, mis näitab aktsionäride osaluse suurust ning koosneb esialgsetest investeeringutest ning jaotamata kasumist. Aktsiakapital on bilansis nimiväärtuses. Omakapitali koosseisus: aktsia ülekurss -ka aazio võib olla selle sama mõiste tähenduses. Reservid - kohustus võib tekkida seadusest või põhikirjast. Jaotamata kasum (kahjum) . Tagasiostetud oma aktsiad (tresooraktia). Omakapitali koosseisus kajastatakse neid miinusmärgiga, niiet nad vähendavad omakapitali. Need tuleb realiseerida aasta jooksul ja kui seda ei suudeta, siis tuleb kanda need kahjumisse. Aktsiakapitali peab olema väheamlt 25000. Varad = Kohustused + omakapital
võib hoiuste maht lühikese perioodi jooksul märgatavalt muutuda, kas tegemist on residentide või mitteresidentide hoiustega. Pikaajalised kohustused. · Teistest krediidiasutustest saadud vahendid, sh pikaajaliste ressursside näol saadud krediidiliinid, emiteeritud võlakirjad ning allutatud kohustused (laenud). Panga omakapital · Panga omakapitali koosseisu kuuluvad aktsiakapital, aazio, reservid, eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum ning jooksva majandusaasta kasum või kahjum. · Kasumiaruande põhjal saab hinnata pankade peamisi tulu- ning kuluallikaid. · Pankade kasumlikkuse hindamisel vaadeldakse konkreetse panga erinevate perioodide tulemusi. Peamised tuluallikad: Peamiseks tuluallikaks on intressitulud, Teiseks oluliseks tuluallikaks on pangateenuste tasud Kolmas tuluallikas on intressid ja dividendid investeeringutelt
võlakohustuse variant, mis annab veksli võtjale õiguse nõuda vekslil märgit. summa tasumist veksli kehtiv. tähtaja möödum. 9 7. Omakapitali arvestus. Omakapital on bilansis: · esitatud jääkväärtusena (e/v vara, millest on maha arvatud tema kohustused); · liigend. õigusl. piirangute järgi (vastavalt äriseadustikule). Omakapital esit. 8 kirjel: 1) aktsiakapit. või osakapit. nimiväärtuses, 2) aazio (üle/alla nimiväärtuse), 3) annetatud kapital, 4) ümberhindluse reserv, 5) reservid, 6) eelmiste per. jaotamata kasum (kahjum), 7) aruandea. kasum (kahjum), 8) oma aktsiad või oma osad (miinus). Omakapital = käibevara + põhivara - lühiajal. kohustused - pikaajal. kohustused e. Omakapital = varad - kohustused · Omakapital riigiettevõtetes: riigikapital, ümberhindluse reserv, muud reservid (liikide lõikes), eelmiste per
Int. võib olla omavah.- sisssemaksed; aktsiakapital; eelmiste aastate materjaalne vallasvara, debitoorsed arved, väärtpaberid, fikseeritud või ujuv. Vt. Laenu tagasimaksmine. jaotamata kasum; aruandeperioodi kasum/kahjum; pangahoiused, mitmesugused õigused ja nõuded 1. Kinnisvara laenu puhul tuleb laenuvõtjal teha üldine pangandusreserv; reservkapital, aazio Käsipant e. otsene pant on pandipidaja valdusse antav mõningaid kulutusi: 1)kinnisvara hindamise tasu; 2)Täiendavad omavah.- allutatud kohustused; pandi esemeks olev vallasasi ise või vallasasja 2)laenulepingu tasu; 3)notaritasu ostu-müügi lepingu ümberhindamiste reserv; mmud kapitali isel. kirjed. puutumatust tõestav dokument 2.1 Register-pant e. sõlmimisel; 4)vara registr
Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaota...
1. Ettevõtte kavandab aktsiaemissiooni. Planeeritakse väljastada 1 000 000 lihtaktsiat hinnaga a 10 EUR Ettevõtte bilansi passiva struktuur eelmisel aruandeperiodil: bilansi maht 16 000 000 EUR, sh kohustu aktsiakapital 2 000 000 EUR, eelmise perioodide kasum 6 000 000 EUR. Varasemalt oli emiteeritud 1 000 000 lihtsaktsiat nominaalginnaga a 2 EUR, mis moodustaski aktsiaka Leida sellle etevõtte aktsia hinna ja tulukuse suhe (P/E ratio). Kui valdkond on atraktiivne, kas investee varasemalt Kogus hind 1 aktsia Kogus 1,000,000 10 1,000,000 Bilanss 16,000,000 kohustused miinus 7,000,000 Aktsiakapital miinus 2,000,000 Eelm per kasum miinus 6,0...
Täisühing: liikmelisusel põhinev; vastutus- osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest kohu oma varaga; asutamine ja juhtimine- lihtsustatud asutamine, juhtimine, raamatupidamine, aruandlus ja finantskontroll. OÜ: kapitalil põhinev; vastutus- osanikud ei vastuta isiklikult OÜ kohustuste eest, OÜ vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga; asutamine ja juhtimine- ranged nõuded asutamisele, juhtimisele, raamatupidamisele, aruandlusele . · Mis on aazio? Too näiteid, millal seda kasutatakse. aazio on vahe väärtpaberi tegeliku hinna (börsihind, kurss, turuväärtus) ning sellest madalama nominaalhinna (nimiväärtus, nominaalväärtus) vahel. Aazioks nimetatakse ka väärtpaberi müügist saadud tulu. See osa väärtpaberi võõrandamishinnast, mis ületab väärtpaberi nimiväärtust. Aazio kui võõrsõna eestipärane vaste on ülekurss. Viimast mõistet kasutatakse peamiselt väärtpaberite emiteerimisel hinnaga,
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend li...
Arveldused aruandvate isikutega (1) ... ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kajastatakse kontodel: _ Nõuded aruandvate isikute vastu (vara) _ Võlad aruandvatele isikutele (kohustus) Toimuvad arveldused (v.a töötasu): _ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine _ Tööandjale kulude hüvitamine Sünteetiline ja analüütiline arvestus Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva isiku põhiselt. Majanduskulud Majanduskulude avanss on aruandvale isikule makstud raha materjali, vahendite, tarvete või teenuste ostmiseks ettevõtte jaoks. Majanduskulude arvestamine ja hüvitamine toimub aruandva isiku poolt esitatud ostudokumentide alusel. Tööandjale kulude hüvitamine Tööandja on kokku leppinud kululimiidid töötajaga. Limiiti ül...
KASSAVOOG iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust: 1. Jooksvast majandustegevusest (kasum, amortisatsioon, kasum põhivara müügist, kapitaliosalus, käibekapital aktsiad ja muud väärtpaberid, varud, ettemaksed, maksuvõlad). 2. Investeerimisest (finantsinvesteeringute müük, finantsinvesteeringud, põhivara ost). 3. Finantseerimisest (saadud pikaajalised laenud, tagasimaksed, aktsiakapitali suurenemine, aazio, müümata omaaktsiad). 4. 8.4. Raamatupidamisbilanss BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. AKTIVA PASSIVA VARAD VARADE MOODUSTAMISE ALLIKAD Ettevõtte vara koostis ja paigutus Varade soetamiseks vajalike vahendite arvestus
Raamatupidamise arvestuses ei tehta ranget vahet pikaajaliste ja lühiajaliste kohustuste vahel, sest pikaajalise kohustuse lühiajalist osa kajastatakse lühiajalise kohustusena. Omakapital iseloomustab aktsionäride osaluse suurust ning ta koosneb otsestest investeeringutest aktsiakapitali ning jaotamata ehk akumuleeritud kasumist. Aktsiakapital kajastatakse nimiväärtuses. Omakapitali koosseisus on seaduslikud ja põhikirjalised reservid; samuti emisjooni kasum (ülekurss) ehk aazio see tekib aktsiate esmakordsel müügil ülekurssiga. Ülekurssi võib kasutada ainult kahjumi katteks kui kõik muud võimalused on kasutatud ja teine suund - on võimalik ülekurssi kasutada aktsiate fondi emissiooniks. Omakapitalis võib olla ka selline kirje, nagu ,,omad tagasiostetud aktsiad" tresoor aktsiad. Üldiselt ettevõttel on piiratud oma aktsiate tagasi ostmine (et piirata spekulatiivseid võimalusi)
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx Baltic Chess Group OÜ Raamatupidamise praktika I Juhendaja: xxxxx Tallinn 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.ETTEVÕTTE AJALUGU, TEGEVUSALAD, STRUKTUUR..............................................4 2.RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE, STRUKTUUR, KASUTATAV RAAMATUPIDAMISSÜSTEEM..............................................................................................5 3.RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS..............................................................................8 3.1. Pangakontod ja nende arvestus..............................
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS J...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse- ja maksunduse osakond xxxxxx ,,Tuha Talu OÜ" Praktikaaruanne Õpperühm:xxxxx Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2008-2009 SISSEJUHATUS...................................................................................................... 4 1. TUHA TALU OÜ STRUKTUUR, AJALUGU JA TEGEVUSVALDKONNAD....................................................................................6 2. TUHA TALU OÜ TURUNDUSTEGEVUS, TARNIJAD JA KLIENDID NING KONKURENDID..........................................................................................7 3. TUHA TALU OÜ PERSONALITÖÖ...............................................................8 4. TUHA TALU OÜ RAAMATUPIDAMISE TÖÖKORRALDUS JA TÖÖJAOTUS..............................................................
53. Mis on ülekurss? Too näiteid, millal seda kasutatakse. Ülekurss on aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu (väärtuse ja väljalaskehinna vahe). Ülekurssi võib kasutada (ÄS § 155 lg 2): 1) osaühingu kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali ning muude põhikirjas ettenähtud reservide arvel; 2) osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel. 54. Mis on aazio? Too näiteid, millal seda kasutatakse. Positiivne ülekurss. Aazio saab kasutada piiratud eesmärkidel: (ÄS § 155 lg 2) a) kahjumi katmiseks ja b) kapitali suurendamiseks fondiemissooni teel. Kui ettevõte müüb oma aktsiaid kallimalt kui nimiväärtus, nimetatakse müügihinna ja nimiväärtuse vahet aazioks ehk ülekursiks. 55. Selgita peamisi erinevusi osa ja aktsia vahel? Igal osanikul on üks osa (ÄS § 148 lg 4) erisus AS. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro
Probleemid 1. Mille poolest erinevad panga finantsjuhtimise prioriteedid tavalise äriettevõtte finantsjuhtimise omadest? 1. Millised on panga finantsjuhtimise prioriteedid ehk peamised eesmärgid? 1. Millised on panga finantsjuhtimise 5 põhivaldkonda? 2. Kes ja kuidas on huvitatud panga normaalsest kasumlikust majandustegevusest? 3. Millest juhindutakse panga kasumi planeerimisel? 4. Millised on erinevate finantsallikate riskid ja kuidas nad mõjutavad panga kasumlikkust? Finantsjuhtimise roll panga juhtimises Iga äriettevõtte kõige üldisem eesmärk juhtimises on tagada ettevõtte maksimaalne kasumlikkus, mis tähendab aktsionäride puhastulu suurenemist ning firma turuväärtuse tõstmist. Seetõttu peab iga firma juhtkond seadma endale eesmärgid toota ja pakkuda just selliseid tooteid, mis vasta...
kokku 6650 9475 Käibevarad kokku 6300 12300 Pikaajalised kohustused 4650 10000 Kohustused kokku 11300 19475 Pikaajalised finantsinvesteer 3200 4600 Aktsiakapital nimiväärtuse 4000 5000 Aazio: omaaktsiad 200 400 Materiaalne põhivara (soetus 9700 15100 Eelisaktsiad 500 750 Kulum -3000 -5100 Säilitatud kasum 100 675 Immateriaalne põhivara 800 600 Kasum 900 1200 Põhivarad kokku 10700 15200 Omakapital 5700 8025
RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas kaurikarbid - Okeaanias nöörile lükitud karbikettakesed - Uus-Gineal, Melaneesias kuldikihvad, koerahambad jne. Vahetuskaupadest tunnustasid (eelistasid) müüjad kindlaid pante, need käibisidki RAHANA. Raha kasutuselevõtt: · aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks · võide...
mitme väiksema nimiväärtusega aktsiaga. Näiteks asendatakse üks aktsia nimiväärtusega 1000 EEK 100 aktsiaga nimiväärtusega a' 10 EEK Kuna käigusolevate aktsiate arv sajakordistus, langes ca 100 korda ka ühe aktsia turuhind. See operatsioon ei too aga investorile kahju, kuna temale kuuluvate aktsiate arv kasvas 100 korda. Fondiemissioon operatsioon, mille käigus suurendatakse ettevõtte aktsiakapitali teiste omakapitali kirjete (eelmiste perioodide jaotamata kasum; aazio jms) arvel. Äriseadustiku kohaselt võib fondiemissiooni teostada kahel viisil: kas emiteerida uusi aktsiaid või suurendada olemasolevate aktsiate nimiväärtust. Kui ettevõte otsustab kasutada esimest moodust, siis antakse igale aktsionärile tasuta uusi aktsiaid sõltuvalt temale kuuluvate aktsiate arvust. Kui näiteks teostatakse fondiemissioon, mille korral iga olemasoleva aktsia kohta
2. Tähtajaline hoius klient paigutab raha tähtajaks 3. Säästuhoius tähtajalise hoiuse alaliik 4. Laenud teistelt pankadelt või keskpangalt võetud laenud 5. Muud kohustused nt võlad töövõtjatele OMAKAPITAL · aktsiakapital 78 233 000,00 miinimumnõue (5 mln eurot) · reservfondid - moodustatakse kasumist võimalike laenukahjumite katteks. · aazio (üle või alakurss) Panga bilansi erinevus tavaliste äriühingute bilansist: · varud puuduvad · ostjate tasumata arved on asendunud väljalaenatud laenudega · põhivarade vähene osakaal varadest 29.09. PANGATEENUSED 1. Hoiuteenused 2. Laenuteenused 1. Hoiuteenused Nõudehoius on õigem nimetada arvelduskontoks.
Eksam: Teooriaküsimused + kaasus (sarnane sellele, mis seminaris läbivõetud ja kodutööna lahendatud) 1. ÜHINGUÕIGUSE PÕHIMÕISTED 1.1. Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
