Facebook Like

Raha ja pangandus eksamikonspekt (7)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas jaotada oma sissetulekud tarbimise ja säästmise vahel ?
  • Kui palju täiendavat raha ringlusesse paisata ?
 
Säutsu twitteris
1. Raha olemus ja areng
Raha on
  • eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele.
  • üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend , ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja.
  • hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustatud instrument.

Raha omadused:
  • aktsepteeritavus
  • homogeensus
  • jaotatavus
  • äratuntavus
  • kaasakantavus
  • piiratus
  • säilivus

Raha kasutamine vähendab ajakulu , võimaldab majandusel areneda, alandab tehingukulusid, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks.
Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu.
Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas. Kohustusliku reservi määr Eesti krediidiasutustele langes seoses eurosüsteemi liikmes saamisega 15%-lt 2%-le. Rahakordaja:
, kus m – rahakordaja; r – kohustusliku reservi määr
Raha areng: kaupraha (raha, millel on väärtus ka siis, kui teda rahana ei kasutata; bartertehingud) → sümbolraha (dekreetraha; kattevaraga osaliselt või täielikult kaetud paberraha ) → arveldusraha ( elektrooniline raha).
2. Raha funktsioonid
  • maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse.
  • väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel.
  • akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel.

3. Rahasüsteemide ajalugu
Turu maht nõudis odavama raha kasutuselevõttu. Selleks sai paberraha. Kuna aga erinevalt kuld - ja hõberahadest paberraha mingit väärtust ei sisaldanud, vajas see lisagarantiid.
Rahasüsteemi võib liigitada suletud ja avatud süsteemiks. Suletud süsteemil ei ole mingit seost teiste süsteemidega, raha ei saa vahetada. Avatud süsteemid on tänapäeval enamus rahasüsteemid. Rahasüsteeme saab hinnata reguleerituse, likviidsuse ning usaldusväärsuse kaudu.
4. Kullastandard
19. sajandi keskpaigani kehtisid paralleelselt kuld- ja hõberahad. 1879 . aastat loetakse kullastandardi alguseks, see säilis kuni 1913. aastani.
Kullastandard on süsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. Riikide valuutade omavaheline väärtus ei muutunud, mis omakorda lihtsustas rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Kuld oli ainuke reservvahend.
Kullastandardi tekkeks oli vaja tagada see, et kuld saaks vabalt liikuda süsteemis olevate riikide vahel. Tulenevalt kulla homogeensusest on vahetuskursid üheselt määratud. Kullastandardi mehhanism on lihtne ning toimib automaatselt, kui kõik normidest kinni peavad.
Sellisel kindlal süsteemil olid ka nõrgad kohad, mis kriisiolukordades osutusid saatuslikuks. Nimelt oli kullastandardi tugevus - ringluses oleva raha hulga sõltuvus ainuüksi riigivälistest, maailmamajanduse olukorraga seotud teguritest - ühtlasi tema nõrkus. Tõsise kriisi korral, ei jätkunud tavaliselt keskpanga ja riigi kulla- ning hõbedavarudest. Kui siis ka välismaalt laenata ei õnnestunud, jäi ainsaks võimaluseks sundida keskpanka raha juurde trükkima, et suurte kulutuste eest tasuda. Tulemuseks oli raha väärtuse langus ning kullastandardist loobumine. Esimese maailmasõja puhkedes lagunes kullastandardil püsinud rahvusvaheline rahasüsteem. Kullastandardit üritati taastada, aga see ei õnnestunud, sest ühtset kokkulepet ei saavutatud.
5. Bretton Woods
Bretton Woodsi süsteem loodi 1944. aastal. Selle põhiideeks oli USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga. Bretton Woodsi süsteemiga ühinenud riikide keskpangad kohustusid tagama fikseeritud vahetuskursid turusekkumiste abiga. Lubatav oli kõikumine +/- 1%. Kuid maksebilansi olulise tasakaalustamatuse korral oli võimalik vahetuskursse poliitilise otsusega muuta. 1970. alguses varises Bretton Woodsi süsteem kohanemisviitaegade tõttu kokku. Lagunemise põhjused:
  • USA majanduspoliitika – USA ei jälginud enam muud majandust, keskendus iseendale
  • erinevate majanduste ebaühtlane areng – seotud süsteem hakkas segama, peatas arengut.
Süsteemist oli kasu, sest see aitas sõja läbielamistest välja tulla. Kuna kursid olid fikseeritud, siis see aitas majandust edasi. Loodi IMF.
Bretton Woodsi institutsioonid : moodustasid rahvusvahelise majanduse valitsemissüsteemi, mille eesmärk oli hoida maailmamajandus ja valuutakursid stabiilsena:
  • Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Eesmärk:
  • toetada rahvusvahelist rahandusalast koostööd
  • aidata kaasa rahvusvahelise kaubanduse tasakaalustatud kasvule
  • aidata kaasa maksesüsteemide rajamisele liikmesriikides
  • toetada vahetuskursside stabiilsust.
  • vaesuse vähendamine, inimeste elustandardi parandamine.
IMF’i ja Maailmapanga erinevused
Maailmapank
IMF
  • Laenab vaid arengu- või üleminekumajandusega riikidele
  • Laenud pikaajaliste probleemide lahendamiseks
  • Tegevus laieneb riigi majanduse spetsiaalsetesse sektoritesse
  • Teenuseid ja ressursse saavad kasutada kõik liikmesriigid
  • Laenud lühiajaliste probleemide lahendamiseks
  • Keskendub maailmamajanduse makro-majanduslikule tegevusele

6. Eurooa Rahakursside süsteem
25.03.1957 – Rooma leping, loodi Euroopa Majandusühendus.
1970. aastal esitas Luksemburgi tollane peaminister Pierre Werner plaani edasiseks rahandusalaseks koostööks Euroopa Ühenduse riikide vahel. Plaan oli jõuda ühisrahani 1980. aastaks. Riikide vastuolude ning Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemise tõttu lükkus plaani rakendamine aga kaugele tulevikku.
1972 – valuutamadu. Valuutad fikseeriti dollari keskkursi suhtes ning võisid kõikuda selle suhtes kuni 2,25%. Hiljem piirati kahe süsteemis osaleva valuuta vahelist kõikumist 2,25%-le ning süsteemi hakati nimetama „valuutamadu tunnelis“. 1973. lõppes valuutamadu.
1979 – Euroopa Monetaarsüsteem (EMS). Eesmärk:
  • stabiilse süsteemi loomine
  • inflatsiooni kontroll
  • vahetuskursipoliitika koordineerimine kolmandate riikide suhtes.
Funktsioonid:
  • vahetuskursimehhanism (ERM) – kahepoolsete vahetuskursside kõikumisvahemike võrgustik kõigi liikmevaluutade vahel, mis määras kohustusliku interventsiooni.
  • Euroopa valuutaühik (ECU) – arveldusühik, mille põhjal arvutati valuutade keskkursse, mida omakorda kasutati EMS’is osalevate valuutade kahepoolsete kursside arvutamiseks.
  • Finantseerimine – ERM’i liikmetel oli ligipääs erineva kestusega krediidivõimalustele, mis võimaldas jooksevkonto defitsiidis olevatel riikidel kaitsta oma vahetuskursi tasakaalu.

7. Euroopa majandus- ja rahaliit
1989. aastal otsustati luua majandus- ja rahaliit. Funktsioonideks on liikmesriikide majandus-poliitika kooskõlastamine ning EL ühtne majanduspoliitika. Liitumiseks on vajalik välja töötada majanduspoliitiline programm, ühtlustada seadusandlus , täita Maastrichti kriteeriumid:
  • inflatsioon ei tohi ületada 1,5% liidu kolme kõige madalama inflatsiooniga riikide keskmist
  • pikaajalised intressid – mitte rohkem kui 2% võrra
  • eelarve defitsiit kuni 3% SKP-st
  • riigivõlg kuni 60% SKP-st
  • vahetuskurss peab olema püsiv vähemalt 2 aastat.
01.01.1999 – Euroopa Keskpank . Fikseeriti euroga liitunud valuutade kursid, euro tuli käibele arveldusrahana. 01.01.2002 – euro käibel sularahana. Ühisraha kasutuselevõtuga peaks:
  • suurenema turu efektiivsus
  • kaduma lisakulud , mis kaasnevad erinevate valuutade olemasoluga
  • suurenema rahvusvaheline stabiilsus.
Probleemid ühisraha kasutuselevõtul:
  • usaldus uue raha vastu
  • väheneb võimalus opereerida rahapoliitikaga sisemajanduse toetuseks
  • suureneb risk kaubandusdefitsiidi kontrolli alla saamiseks.
Eelised ühisraha kasutuselevõtul:
  • siseturu võimaluste parem ärakasutamine
  • majanduspoliitika stabiliseerumine
  • valuutaspekulatsioonide vähendamine
  • hinnaläbipaistvuse teke kaubavahetuses.
8. Finantsvahenduse olemus ja roll majanduses
Finantsvahendaja on instutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Finantsvahendus - ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahendus võimaldab koondada väiksemaid summasid ning investeerida need suurematesse projektidesse (nt üks inimene soovib hoiustada 5 000 EEK, teine inimene soovib laenu 50 000 EEK) ning ühildada erineva ajalise eelistusega investorite ja laenuvajajate vajadused.
Finantsturud jagunevad rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks. Erinevus on tehingute kestvuses. Rahaturul on lühiajalised tehingud (kuni 3 kuud) ja kapitaliturul pikemaajalised tehingud (rohkem kui 3 kuud).
Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks.
9. Finantsvahendajate liigitus
Rahandus- ja krediidiasutuste (finantsvahendajate) liigitus sõltub riigi seadusandlusest.
  • emissioonipank - reeglina riigipank, kohaliku pangasüsteemi keskpank. Kontrollib riigi rahandust, korraldab rahvusliku valuuta emissiooni. Neid on tavaliselt riigis üks, et emissioon oleks kontrolli all.
  • investeerimispank - tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel. Põhi-funktsioonid on väärtpaberite emissioonide korraldamine (IPO-d), korraldavad suuri aktsiate ostu-müügi tehinguid , sündikaatlaenude andmine (laenu annavad mitu erinevat panka korraga, laen on väga suur, investeerimispank otsib erinevaid laenuandjaid ja koondab need kokku). Tegeleb ka firmade restruktureerimisega, konsulteerib seda tegevust, aitab hinnata ettevõtete väärtust.
  • kommertspank - tavaline pank . Muudab tegevusetu kapitali tegutsevaks kapitaliks. Osutab erinevaid teenuseid, maksete vahendamist. Reguleeritud krediidiasutuste seadusega.
  • Muud rahandusasutused
  • hoiu- ja laenuasutused (hoiupangad ja krediidiliidud) - orienteeruvad kitsale teenuste ringile , omavad kitsast klientuuri või tegelevad kitsas majandussektoris. Baseeruvad osanike kapitalil. Hoiupangad on kommertspankadest väiksemad, suunatud eraisikutele.
  • lepingulised hoiustamisasutused - kindlustusettevõtted ja pensionifondid.
  • investeerimisfondid - ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogumid, mille eesmärgiks on tulu teenimine
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Raha ja pangandus eksamikonspekt #1 Raha ja pangandus eksamikonspekt #2 Raha ja pangandus eksamikonspekt #3 Raha ja pangandus eksamikonspekt #4 Raha ja pangandus eksamikonspekt #5 Raha ja pangandus eksamikonspekt #6 Raha ja pangandus eksamikonspekt #7 Raha ja pangandus eksamikonspekt #8 Raha ja pangandus eksamikonspekt #9 Raha ja pangandus eksamikonspekt #10 Raha ja pangandus eksamikonspekt #11 Raha ja pangandus eksamikonspekt #12 Raha ja pangandus eksamikonspekt #13 Raha ja pangandus eksamikonspekt #14 Raha ja pangandus eksamikonspekt #15 Raha ja pangandus eksamikonspekt #16 Raha ja pangandus eksamikonspekt #17 Raha ja pangandus eksamikonspekt #18 Raha ja pangandus eksamikonspekt #19 Raha ja pangandus eksamikonspekt #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 478 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristina236 Õppematerjali autor

Lisainfo

Sisukas konspekt
raha , pangandus

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (7)

TriinKa profiilipilt
TriinKa: väga põhjalik ja annab väga hea ülevaate aine sisust
23:17 17-05-2012
janzakas profiilipilt
janzakas: Väga korrektne ja teemakohane ning asjalik kontspekt
14:39 27-10-2013
pekirull123 profiilipilt
pekirull123: Väga põhjalik
15:56 22-12-2012


Sarnased materjalid

21
docx
Raha ja panganduse kordamine
46
doc
Pangandus konspekt
20
pdf
Raha ja pangandus eksami konspekt 2014
13
doc
Raha ja pangandus I KT
9
docx
Rahandus ja pangandus konspekt
32
docx
Raha ja pangandus
17
docx
Raha ja pangandus
23
docx
Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun