Raha ja panganduse kordamine (1)

Q: Kuidas jaotada oma sissetulek tarbimise ja säästmise vahel?

Vastus leiad õppematerjalist: Raha ja panganduse kordamine

Q: Miks kasutada liisingfinatseerimist?

Vastus leiad õppematerjalist: Raha ja panganduse kordamine

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Raha ja pangandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas jaotada oma sissetulek tarbimise ja säästmise vahel?
Miks kasutada liisingfinatseerimist?

1.Raha olemus ja areng. Raha funktsioonid.

Raha on väärtuse mõõt.
Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele.
Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument .
Raha areng:

Kaupraha

Sümbolraha (dekreetraha)

arveldusraha
Raha omadused:

aktsepteeritavus
homogeensus
jaotatavus
äratuntavus
kaasakantavus
piiratus
säilivus

Raha funktsioonid:

2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard . Bretton Woods .

Raha pakkumine – ringluses olev raha.
Raha agregaadid:

M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid.

M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused

M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga hoiuseid

M2= M1 + säästuhoiused

M3a moodustavad agregaat M2, tagasiostulepingud, rahaturufondide aktsiad ja osakud ning kuni kaheaastase tähtajaga võlakirjad

M3 =M2 + tähtajalised hoiused
Erinevates riikides agregaadid võivad erineda.
1.Rahvusvahelised rahasüsteemid
Turu maht nõudis odavama raha kasutuselevõttu. Odavam raha vajas lisagarantiisid. Kui kuld ja hõberahad sisaldasid mingit väärtust, siis paberraha olulist väärtust ei oma ja seetõttu vajab lisagarantiisid.
Rahasüsteemi võib liigitada suletud ja avatud süsteemiks. Suletus süsteemil ei ole mingit seost teiste süsteemidega, raha ei saa vahetada. Avatud süsteemid on tänapäeval enamus rahasüsteemid. Rahasüsteeme saab hinnata reguleerituse seisukohalt, likviidsuse järgi (kui suured tagatised rahasüsteemil on), usaldusväärtus koha pealt.
19.sajandi keskel kehtisid paralleelselt kuld ja hõberaha. 1879 . a loetakse kullastandardi alguseks.
2.Kullastandard
1879 – 1913
Kuld ainuke reservivahend.
Rinngluses olev rahahulk kindlaksmääratud kvoodi ulatuses koguvarudega tagatud
Keskpank on kohustatud pangatähti ja kulda kullapariteega määratud suhtes piiranguteta vahetama
Kullastandardi tekkel oli vaja tagada see, et kuld saaks vabalt liikuda süsteemis olevate riikide vahel. Kullastandard on tegelikult väga lihtne ja usaldusväärtus on tagatud.
Kuna kuld on homogeenne , olid vahetuskurssid üheselt määratud
Kõrge ülemaailmse inflatsiooni vältimine (positiivne külg)
Mehhanismi lihtsus, toimub automaatselt, kui kõik normidest kinni peavad
Toimis 1. maailmasõjani ilusti, hiljem pidid rigid sellest loobuma , sest sõjatööstus vajas palju lisaraha ja enam ei peetud kinni kulla hulgast, kullastandard lagunes . Üritati hiljem taastada, aga ei õnnestunud, sest ühtset kokkulepet ei saavutanud (riikide suhted oli teised peale sõda)
3. Bretton Woods
Loodi IMF
Loodi Maailma Rekonstruktsiooni ja Arengupank
Kehtestati kullale ja USA dollarile toetuv rahasüsteem
Teiste valuutade kurssid olid seotud USA dollaritega, kulda sai alati vahetada dollariteks. 1 unts kulda oli 35 $. Ülejaanud valuutad oli seotud dollariga.
Toimis üsna pikalt päris hästi. Kuna USA oli sõjas vähe kannatada saanud, oli $ heaks veduriks selles süsteemis. Edasi hakkasid pihta väikesed raskused.
USA majanduspoliitika – USA ei jälginud enam mud majandust, keskendus iseendale . Bretton Woods hakkas lagunema .
Erinavate majanduste ebaühtlane areng – seotud süsteem hakkas segama, peatas arengu.
1873.a Bretton Woodsi rahasüsteemi lõpp
Süsteemis oli kasu, sest ta aiyas sõja läbielamistest välja tulla. Kuna kurssid olid fikseeritud, siis see aitas majandust edasi. Loodi IMF, oli reguleeeriv katuseorganisatsioon, hoidis süsteemi kontrolli all, kordineeris, hoidis valuutapoliitika ühtlasena. IMF-l on ka tänapäeval bäga tähtis roll. Süsteem hoidis ära devalveerumise ohu, kindlustas hinnastabiilsust.
Alates 1973.a loodi fikseeritud valuutakurss . Rahapoliitikaga pole võimalik riigil majandust tasakaalust välja viia.
IMF
Tegevuse põhieesmärgid:
toetada rahvusvahelist majandusalast koostööd
aitas lahendada rahvusvahelisi probleeme
aitas toetada vahetuskursside stabiilsust
säilitas vahetuskursse
aitas kaasa aktsiaüsteemi arengule riikide vahel
IMF-I juhib kuberneride nõukogu, kuhu iga riik saadab oma esindaja.
Maailma Rekonstruktsiooni ja Arengupank
Koosneb finantsinstitutsioonidest.
Valuutakommitee
Kasutusel olnud ajaloo vältel 70-s riigis. Peamine erinevus valuutakommitee süsteemi ja kullastandardi vahel – tagatiseks lisaks kullale ka välisvaluutareservid.
Põhilised omadused, millel valuutakommitee baseerub:

fikseeritud vahetuskurss
sularaha ja hoiused (valuutakommitee kohustused) on tagatud kulla ja välisvaluuta reserviga
konverteeritavus

Eelised

lihtsus
aitab tekitada usaldust riigi vääringu suhtes
mõjutab positiivselt väliskaubanduslike transaktsioone

3.Euroopa rahakursside süsteem. Euroopa majandus- ja rahaliit .

1978. aastal loodi Euroopa monetaarsüsteem.
Eesmärgid

Uue stabiilse süsteemi loomine
Inflatsiooni kontroll
Vahetuskurssipoliitika kordineerimine kolmandate riikide suhtes

Kõik EL-u rigid olid liikmed. Võtsid kasutusele rahaühiku ECU (European Currency unit ), mis oli

arveldusvahend
maksevahend
reservvaluuta
teiste valuutade hind ei tohtinud ECU suhtes kõikida rohlem kui 2,25 % (1993 15%)

ECU-d füüsiliselt ei eksisteerinud.
Euroopa majandus- ja rahaliit.
Pidi ühtlustama liikmete majanduspoliitika ning EL ühtse rahapoliitika väljatöötamine.
Liitumiseks vajalik

Riigid pidid välja töötama majandus ellarvepoliitilise programmi
Seadusandluse ühtlustamine
Maastrichti kriteeriumide täitmine

Maastrichti kriteeriumid

Inflatsioon ei tohi ületada 1,5% EL-u kolme kõige madalama inflatsiooniga riikide keskmist
Pikkajalised intressid mitte rohkem kui 2% võrra
Eelarve defitsiit 3% SKP-st
Riigivõlg 60% SKP-st
Vahetuskurss peab olema püsiv vähemalt kaks aastat

Euroala riigid: Austria, Belgia, Eesti, Holland , Iirimaa , Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg , Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Sloveenia , Slovakkia
Üleminekuetapp

1999.a hakkas tööle Euroopa Keskpank

Fikseeriti euroga liitunud valuutade kurssid

Euro tuli käibele arveldusrahana

Euro tuli käibele sularahana
Ühisraha peaks

suurenema turu efektiivsus
kaduma lisakulud, mis kaasnevad erinevate valuutade olemasoluga
suurenema rahvusvaheline stabiilsus
suurenema hinnastabiilsus

Probleemid: usaldus uue raha vastu, väheneb võimalus opereerida rahapoliitikaga sisemajanduse toetuseks , suureneb risk kaubadefitsiidi kontrolli alla saamiseks

4.Finantsvahenduse olemus ja roll majanduses. Finantsvahendajate liigitus.

Finantsvahendus võimaldab koondada väiksemad summasid ning investeerida need suurematesse projektidesse (nt üks tahab hoiustada 5 000EUR, teine tahab laenu 50 000EUR) ja ühildada erineva ajalise eelistusega investorite ja laenuvajajate vajadused
Finantsturud jagatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud . Erinevus on tehingute pikkuses. Rahaturul on lühiajalised tehingud (kuni 3 kuud) ja kapitaliturul pikemaajalised tehingud (rohkem kui 3 kuud).
Finantsvahendajate liigitus:
Rahandus- ja krediidiasutuste (finantsvahendajate) liigitus sõltub riigi seadusandlusest.

Pangad

Emissioonipank – on reeglina riigipank, kohaliku pangasüsteemi keskpangaks. Kontrollib riigi rahandust, korraldab rahvuslikku valuuta emissiooni. Neid on tavaliselt riigis 1, et emission oleks kontrolli all.

Investeerimispangad – tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel. Pühiülesandeks on vahendamine . Põhifunktsioonid on väärtpabetite emissioonide korraldamine, suuri aktsia ostu-müügi tehingu korraldamine, sündikaatlaenu andmine. Tegeleb ka firma restruktureerimisega, konsulteerib seda tegevust, aitab hinnata ettevõtete väärtust. Aitab ettevõtetel hinnata nende rahastamisvõimalusi.

Kommertspangad – tavaline pank . Tema muudab tegevusetu kapitali tegutsevaks kapitaliks. Osutavad ka erinevaid teenuseid, teostavad maksete vahendamist. Reguleeritud krediidiasutuste seadusega.
Pangad tegutsevad krediidivahendajatena säästjate ja investeerijate vahel.

Muud finantsvahendajad

Hoiu- ja laenuasutused – orienteeruvad kitsale teenuste riigile, omavad kitsast klientuuri või tegelevad kitsas majandussektoris. Baseeruvad osanike kapitalil. Hoiupangag ja krediidiliidud. Hoiupangad on väiksemad kui kommertspangad, eraisikutele orienteeritud.

Lepingulised hoiustamisasutused – siia kuuluvad kindlustusettevõtted ja pensionifondid.

Investeerimisfondid
Panga tegutsemisvaldkonnad:

Krediittehingud – tehakse klientide raha
- aktiva
- passiva
Panga omatehingud – pank võib ka oma vahenditega tehinguid teha, investeerida, neid välja laenata
Teenindus
- arveldused
- tehingud väärtpaberitega

Kindlustus
“Nähtamatu toode” – kindlustuslubadu
Leping, mille kehtivus tõestatakse alles tulevikus
Kindlustushuvi – risk on kindlustatav kui sellel on otsene seos kindlustusvõtja huvidega
Juhuslikkus – kindlustusjuhtumi toimumine peab olema juhuslik, ei tphi olla pettusi
Kindlustuse liigid

kahjukindlustus
elukindlustus
edasikindlustus – risk kindlustatakse mingi kolmanda isiku juures edasi, kui risk on väga suur
kindlustusvahendus – kindlustusagen ja maakler , kes tegelevad kindlustuse vahendamisega

Kindlustuse vormid

vabatahtlik
kohustuslik – ilma selleta ei saa, nt autokindlustus
sundkindlustus - haigekassa

Risk on kindlustatav
Kindlustatav sündmus peab olema juhuslik
Riski realiseerimise tõenäosus ja kahju ulatus peavad olema liigikaudselt kalkuleeritavad
Kahju rahas mõõdetav
Kindlustuse eesmärk: kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale kahju hüvitamine kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise teel seaduses ja kindlustuse lepingus ettenähtud korras.
Kindlustusandja – juriidiline isik, kellel on seadusega kehtestatud korras õigus kindlustustegevuseks.
Kindlustusvõtja – füüsiline või juriidiline isik, kes sõlmis kindlustusandjaga lepingu ja kellel lasub kindlustusmaksete (preemiate) tasumise kohustus ning kellele kidlustusandja on kohustatud kindlustusjuhtumi saabudes välja maksma kindlustussumma või hüvitise, kui lepingus ei ole nähtud teisiti.
Kindlustatu – kindlustusvõtja ise või kolmas isik, kelle huvides on sõlmitud kindlustusleping.
Kindlustuspoliis – kindlustust tõetav leping.
Kindlustusagent – isik, kes sõlmib kindlustuslepinguid ja täidab teisi funktsioone kindlustusandjaga sõlmitud lepingu alusel ja tema nimel. Ta on ametlik esindaja.
Kindlustusmaakler – iseseisev vahendaja (nt e-kindlustus).

5.Regulatsioonid Eestis. Krediidiasutuste seadus

Krediidiasutuste seadus.
Võeti vastu 1999. aastal.
Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine .
Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või ühistuna ja temale kohaldatakse aktsiaseltsi või hoiu-laenuühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Moratooriumi mõiste

Moratoorium on makseraskustes oleva Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali (edaspidi käesolevas peatükis krediidiasutus) tegevuse osaline või täielik peatamine eesmärgiga selgitada välja makseraskuste põhjused ja iseloom ning võimalused maksevõime taastamiseks ja kaitsta võlausaldajate varalisi huve.
Õigus otsustada moratooriumi kehtestamine Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali suhtes on üksnes Finantsinspektsioonil.
Finantsinspektsioonil on õigus otsustada kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes moratooriumi kehtestamine, kui vastava kolmanda riigi järelevalveorganiga ei ole kokku lepitud teisiti.

Välisriigi krediidiasutuse tegevuse nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Hoiu-laenuasutuste seadus
Hoiu ja laenuühistu on territoriaalne ühistu. Piirneb mingi valla vms-ga.
Hoiu-laenuühistu on tulundusühistu.
Hoiu-laenuühistu ärinimi peab sisaldama täiendit «hoiu-laenuühistu» ja võib sisaldada tema asukoha haldusüksuse või muud kohanime.
Muu isiku, asutuse või ühenduse nimes või nimetuses ei või kasutada sõna «hoiu-laenuühistu», samuti eksitavalt sarnase tähendusega sõnu või lühendeid eesti ega muus keeles.

Hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise põhimõtted

Hoiu-laenuühistu tegutseb liikmelisuse alusel ja moodustatakse:

territoriaalsuse põhimõttel, kusjuures tema tegevuspiirkonnaks on ühe kohaliku omavalitsuse üksuse või mitme omavahel piirneva kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoorium;

töö-, teenistus - või kutsealasel põhimõttel;

ühiste majanduslike huvide põhimõttel.

Hoiu-laenuühistu tehingud

Hoiu-laenuühistu peamine ja püsiv tegevus on oma liikmetega järgmiste tehingute tegemine:

hoiustamistehingud hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;

laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud ja faktooring ;

liisingutehingud

Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) asutatud sihtasutuste, struktuurifondide, makseagentuuride või teiste sarnaste isikute poolt pakutavate tagatiste, garantiide, toetuste ja sihtotstarbeliste tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamine ja nende vahendamine;

krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja poolt pakutavate tagatiste, garantiide ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamine ja nende vahendamine;

nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes;
Kindlaksmääramata isikute ringile võib hoiu-laenuühistu osutada:

valuutavahetusteenuseid;
rahasiiret ning teisi makseteenuseid vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses sätestatule.

Sisseastumismaksu ja osamaksu tasumine
Hoiu-laenuühistu asutajad peavad sisseastumismaksu ja osamaksu tasuma täielikult rahas asutamislepingus nimetatud Eesti krediidiasutuses avatud kontole enne hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist , kui asutamislepingus ei ole ette nähtud varasemat tähtaega.
Iga hoiu-laenuühistu liikmeks astuja peab tasuma sisseastumismaksu põhikirjas ettenähtud korras ja summas, kuid mitte vähem kui 6 eurot.

Hoiu-laenuühistu vara ja osakapital

Hoiu-laenuühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest ja muudest maksetest, ühistu tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohalike omavalitsuste majandusabist, annetustest ja muudest laekumistest .
Hoiu-laenuühistu osakapital moodustatakse liikmete osamaksudest.
Hoiu-laenuühistu osakapital peab olema vähemalt 31 950 eurot. Hoiu-laenuühistu netovara peab tegutsemise igal ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile.

Hoiu-laenuühistu usaldusväärsuse tagamine

Hoiu-laenuühistu peab oma tegevuses järgima kõiki alljärgnevaid nõudeid:

hoiu-laenuühistu peab paigutama vähemalt 5 protsenti oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutusse;

hoiu-laenuühistu võib omandada ainult oma peamiseks ja püsivaks tegevuseks vajalikke kinnisasju;

hoiu-laenuühistul on keelatud osaleda osanikuna täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus;

hoiu-laenuühistu investeeringud põhivarasse, sealhulgas finantspõhivarasse ei tohi kokku olla suuremad hoiu-laenuühistu omakapitalist;

hoiu-laenuühistu bilansiliste nõuete summa klientide vastu ja bilansiväliste kohustuste summa kokku ei või ületada kümnekordset omakapitali summat .

Nõuded laenudele

Hoiu-laenuühistu on kohustatud laenude andmisel järgima krediteerimise häid tavasid ning kontrollima laenusaaja maksevõimelisust, usaldusväärsust ja piisava tagatise olemasolu.
Laenuandmise otsus peab tuginema eelnevale laenuanalüüsile.
Laenuandmise otsusele eelnev laenuanalüüs peab olema suunatud eelkõige laenusaaja krediidivõimelisuse hindamisele. Krediidivõimelisuse hindamisel peab hoiu-laenuühistu arvesse võtma kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmise tõenäosust. Laenuanalüüsi sisu ja ulatus peab sõltuma laenu suurusest , laenutootest, laenusaajast ja sellest, kui oluline mõju on analüüsitaval laenul hoiu-laenuühistule tervikuna ja kui suurt riski see laen kujutab.
Hoiu-laenuühistu on kohustatud informeerima laenuvõtjat võimalikest riskidest laenude võtmisel.
Hoiu-laenuühistu üldkoosoleku otsusega määratud piirmäärast suuremate laenude andmine ja pikendamine toimub laenukomitee igakordse otsuse või üldkoosoleku otsuse alusel, kui hoiu-laenuühistus ei ole laenukomiteed moodustatud.
Laenu andmine hoiu-laenuühistu liikmest juhatuse, nõukogu või revisjonikomisjoni liikmele ja nendega samaväärset majanduslikku huvi omavatele isikutele võib toimuda ainult üldkoosoleku otsusega ettenähtud korras.
Hoiu-laenuühistu võib hüpoteegiga tagatud laene välja anda tähtajaga kuni kümme aastat ja muid laene tähtajaga kuni viis aastat.
Ühele hoiu-laenuühistu liikmele antud laenude summa kokku ei tohi ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui 20-kordselt ega 20 protsenti hoiu-laenuühistu omakapitalist.

6.Eesti Pank kui keskpank.

Pangasüsteem:

keskpank
kommertspangad

Keskpanga funktsioonid

Vääringu stabiilsus

Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine

vahetuskurssi mehhanismi valik
tingimused, mille alusel saavad kommertspangad keskpangalt rahvusvaluutad
kas ja kui palju täiendavat raha ringlusse paisata
reservide hoidmine

Finantssüsteemi stabiilsus

kommertspangade tegevust puudutavate reeglite kehtestamine
finantssüsteemi toimumist iseloomustava info analüüs
info avalikkusele

Maksekeskkond ja arveldused

rahvusvaluuta ringlusse laskmine
maksekeskkonna kujundamine
pangatähtede nimiväärtuse määramine ja sularaharingluse korraldamine
pankadevahelise maksesüsteemi seire

Keskpank on valitsusest sõltumatu.
EKPS ülesanded:

Hinnastabiilsuse tagamine euroalal

Maksesüsteemide tõrgeteta toimimise tagamine

Statistika kogumine

Sularaharingluse korraldamine
Eesti Panga roll ja ülesanded euroalas
Muutus eesmärk: seni hindade stabiilsus Eestis, nüüd hinnastabiilsus euroalal.
Euroala rahapoliitika otsustes osalemine tõi kaasa uued ülesanded:

Euroala majanduse monitooring ja analüüs
Rahapoliitika raamistiku ja instrumentide analüüs
Rahapoliitika transmissiooni ja mõju analüüs euroalal
Rahapoliitika diskussioonis osalemine
Märksa suurem fookus globaalsetele teemadele

7.Pankade teenused. Hoiused. Hoiusekindlustus

Majapidamise probleem: Kuidas jaotada oma sissetulek tarbimise ja säästmise vahel? Kas me alati mõtleme, et iga tarbimisotsus on samaaegselt ka säästmisotsus ja vastupidi? Tarbime täna , home ei saa säästa, säästame täna, homme ei saa tarbida.
Erinevad teooriad:

eluaegse tulutsükli mudel
tarbimisfunktsioon ( Keynes -I rist )

Võõrfinatseerimise allikad:

hoiused
laenud teistelt rahandusasutustelt
välakirjade emiteerimine

Hoiuse liigid:
Jooksev hoius – tavaline arvelduskonto, raha laekumised ja ülekanded, intress on väga madal, tihti ei maksta üldse intressi. Panga jaoks on jooksev hoius väga ebamugav lahend , sest pank ei tea, millal raha välja võetakse jne. Pank ei saa selle rahaga väga arvestada. Pangal on ka üsna suured halduskulud, iga liigitus maksab. Seepärast pank maksab vähe intressi. Suure hoiuse mahu puhul saab pank seda ka lühiajaliselt arvestada välja laenata ja investeerida, aga see pole siiski väga usaldatav.
Tähtajaline hoius – leping sõlmitakse kindla tähtaja peale, intress on kõrgem kui kui jooksval hoiusel. Kliendi jaoks on see võimalus paigutada vahendeid intressi teenima , mida hetkel vaja ei lähe. Kuna risk on väike, siis intress on ka madalam kui muid instrumente kasutades. Panga jaoks on väga oluline kapitali kaasamise allikas. Pangad saavad seda raha kasutada, sest reeglina hoius kestab niikaua , nagu lepingus kirjas.
Säästuhoius
Sissemakseid saab teha erinevate osade kaupa. Saab koguda pikema aja vältel. Lõpetamine on sarnane tähtalisele hoiusele. Kliendi jaoks on hea, sest saab koguda mmaksete kaupa, intress on samas päris hea. Panga jaoks on vahepealne variant. Pank ei tea alati sissemakseid, kui pole stabiilset sissemaksete graafikut.

8.Väärtpaberiturg. Väärtpaberite liigitus. Kauplemine väärtpaberitega. Börs.

Väärtpaberi turg

Esmaturg – aktsiate või väärtpaberite esmaemissioonid
Järelturg – nendega hilisem kauplemine (nt Tallinna väärtpaberibörs)

Väärtpaberituru osalised

Emitent – emiteerib väärtpabereid (JI, FI, riik)
Investor – ostab (FI, ettevõtte, riik)
Vahendaja - vahendab ostu-müüki (JI,nt maaklerfirma, pangad)
Järelvalveorgan - Finantsinspektsioon

Väärtpaberituru liigitus:

Omandiõigust tõendavad – aktsiad ja osakud
Võlaõigust tüendavad – vekslid ja võlakirjad, need ei anna omanikuõigust, vaid õiguse saada intresse
Ostu- või müügiõigust tõendavad – optsioonid , forwardid, futuurid

Aktsia
Lihtaktsia – tähtajatu, annab omanikule eõiguse osaleda ettevõtte juhtimisel e hääleõiguse altsionäride koosolekul. Dividendid ei ole garanteeritud, seda otsustab ettevõtte üldkoosolek juhatuse ettepanekul. Pankroti korral saavad raha alles siis, kui kõik mud nõuded on rahuldatud.
Eelisaktsia – tähtajaline, hääleõigust ei anna. Reeglina on garanteeritud dividendid. Ettevõtte pankroti korral saavad oma aktsiate nimiväärtuses raha kätte.
Võlakiri - on oma olemuselt standatdiseeritud ja vabalt võõrandav laenuleping (seda saab edasi anda)
Optsioon – on tuletisväärtpaber, mis annab optsiooni omanikule õiguse osta või müüa kokkulepitud hinnaga kokkulepitud ajal tulevikus optsiooni alusvara (aktsia, kaup, valuuta). Annab õiguse osta või müüa, ei ole kohustuslik. Kasutatakse riskide maandamiseks.
Forward – on kohustus osta kokkulepitud hinnaga ja kokkulepitud ajal tehingu alusvara.
Futuur – on standardiseritud forwardleping, millega kaubeldakse börsil.

9.Investeerimisfondid. Investeerimisfondide liigitus

----

10. Krediteerimine . Krediidi liigid.Krediteerimise strateegia. Liisingfinantseerimine. Faktooring.

Investeerimisfond
On ühisteks investeeringutes moodustatud vara kogum ( lepinguline fond) või asutatud AS, vastavalt mida või mille vara valitseb riski hajutamise põhimõtetest lähtudes fondivalitseja.
Koosneb:
Fond ise – vara kogum ise, lepinguline või spetsiallselt asutatud AS.
Fondivalitseja – AS, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on AS-na asutatud gondi vara või lepingulise fondi valitsemine. Võib valitseda mitut fondi. On finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses. Fondivalitsejale kehtivad rangemad nõuded kui tavalisele ettevõttele. Aktsiakapital peab olema vähemalt 125 000 EUR.
Fondijuht – tema ülesanne on kordineerida selle fondi vara investeerimist ja muid fondi valitsemisega seotud tegevusi ning jälgida, et fondi valitsetaks vastavalt õigusaktides ja lepingulise fondi tingimustes või valitsemislepingus sätestatule. Võib olla fondivalitseja valitsetava mitme fondi fondijuht.
Depoopank (depositoorium)- hoiab fondi vara ning täidab muid talle seadusega pandud ülesandeid. Peab väärtpaberikontosid ja teeb vastavaid tehonguid kontodel.
Investeerimisfond:

avatud – on kohustatud oma osakuid tagasi osta
kinnine – ei ole seda kohustust

AS-na asutatud fond
lepinguline fond – konkreetne varakogum, sarnane eelmisele. Kokkulepitud raha kogum, mida investeeritakse.

Pensionifondi osaku erisused:
Pensionifondi osakuid võivad omandada ja omada üksnes füüsilised isikud
Pensionifondi osak ei saa kuuluda samal ajal mitmele inimesele
Kohustusliku pensionifondi osak ei kuulu abikaasada ühisvarasse
Investeerimisfondi eelised:

Diversifitseerimine - riskid on hajutatud mitme aktsia vahel, sobilik algajale investorile
Madalad opratsioonikulud
Likviidsus – osakud on likviidsemad kui aktsiad
Professionaalne juhtimine – fonde juhivad väljaõppinud ja kogemustega professionaalid.

Krediid – võlgu antud (võetud) raha või kaup, mis saajal (debitooril) tuleb andjale (kreditoorile) kokkulepitud kujul ja tähtajaks tagastada, makstes enamasti ka intresse.
Krediidi ülesanded:

Vahendite tagastuv ümberjaotus

Krediidiringlusvahendite loomine

Rahaliste tulu ümberjaotamine

Kontrolli ülesanne
Pankade roll hoiste muunadajana krediitideks
Pangad peavad tegutsema selliselt , et saadud hoiused oleksid võimalikult tootlikult vastavalt aktsionäride soovidele, samas aga ka minimaalse võimaliku riskiga . Riskide allikad on mitmeid ning fundamentaalsed selles valdkonnas on hoiuste ja väljalaenatud raha ajastamise probleem. See on panganduse olulisem probleem.
Krediteerimisega seotud risked:
Välistegurid

majanduslik – majanduse, riigi üldine arengutase
poliitiline – oluline riikides ebastabiilse poliitikaga
geofüüsiline – riigi asukohaga seotud (nt põllumajanduse finantseerimisele laenu andmine)

Laenusaajaga seotud:

maksevõime – laenu saaja peab genereerima piisavalt palju raha, et maksta tagasi laenu põhiosa pluss intressid
äriplaan – seotud majandusharu ja eteevõtte tegevusega , millised rislkid on konkreetsessektoris, kui vettpidav on äriplaan ning kui tõsiselt seda äriplaani tehtud on, kas seal on arvestatud kõiki ootamatu muudatusi ja mõjusid
tagatis – eesmärk ei ole tagatise realiseerimine , see pn kindlustus, kui midagi peaks laensusaajaga juhtuma. Sel juhul saab pank tagatise realiseerima

Krediitide liigitus:
Tähtaja järgi

lühiajalised(kuni 1 aasta)
keskmise pikkusega (üle 1 aasta, tavaliselt 3-5 aastat)
pikaajalised ( pikemad kui 5 aastat)

Laenusaaja järgi

eraisikutele
- eluasemelaen
- tarbimislaen
- õppelaen
- arvelduskrediit
juriilistele isikutele
- arvelduskrediit – rahavoogude kõikumise katteks
- käibekapitalilaen – lühiajaline laen tooraine ostmiseks ettevütetele, kelle toorainehanked pole pidevad
- investeerimislaen – pikaajaline laen, hoonete ja suuremate tootmisvahendite soetamiseks
- sündikaatlaen – kasutatakse siis, kui n väga suured laenuprojektid. Üks pank ei suuda üksi nii suurt lsenu pakkuda või ei taha endale seda riski võtta. Erinevad pangad ühinevad ja pakkuvad koos laenu.

Tagatise järgi

kaetud – akati võib tagatise väärtust muutuda, reeglina on need kindlustatud ja ka pank nõuab seda
osaliselt kaetud – ei ole 100% tagatud
katmata – väiksemad tarbimislaenud pikaajalise koostöö tõttu

Ideaalne tagatis

Kindlaks määratav ja stabiilse väärtusega – suhteliselt homogene, ei ole kellegi vahel jagatud, hind väga ei muutu
Kergesti realiseeritav
Kontrollitav – iga hetk saab pank vaadata, et tagatis alles on
Suurema väärtusega kui laenusumma – 1/3 ületab tavaliselt laenusumma
Selline, mis annab pangale eelisnõude õiguse, nt kinnistu tagatiseks hüpoteegi seadmine

Tagatis

kolmanda osapoole tagatis (käendus, garantii )
otsene tagatis

Käendus
Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) vülausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav.
Käedus võib olla piiratud tähtajaga või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega .
Garantii andmine
Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Pank saab garantiid välja nõuda alles siis, kui laenusaaja on maksevõimetu.
Garantii andja garantii tulenev kohustus lõppeb, kui

Garantii andja maksab võlausaldajale rahasumma , mille maksmiseks ta garabtiist tulenevalt on kohustatud

Möödub tähtaeg, milleks garantii on välja andnud

Võlausaldaja loobub garantiist tulenevatest õigustest, sh kui ta tagastab garantii andjale dokumendi, milles garanatii väljenduses
Kui garantii andja on garantii tuleneva kohustuse täitnud, on tal tagatisnõudeõigus võlgniku vastu üksnes siis, kui see tuleneb nendevahelisest suhtest .
Käsipandi mõiste

Vallasasja võib pantiga koormata selliseslt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipanti seadmises
Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse

Registerpandi mõiste
Patenti, kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras, võib koormata registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahukdamisele panditud eseme arvel.
Kommertspant
Äriregistrisse kantud ettevõtja võib nüude tagatisena seada oma vallasvarale kommertspangaregistisse kantud käesolevas seaduses sätestatud ulatusega pandi (kommertspant), ilma et ta annaks üle panditava vara valdust.
Kommertspant ulatub äriühingu kogu vallasvarale või FIE majandustegevusega seotud vallasvarale.
Finantstagatis.
Finantstagatiseks loetakse väärtpaberi või rahalise nõude koormamist pandiõigusega või tagatise andmise eesmärgil ülekandmist.
Hüpoteek
Hüpoteek on kinnisasja pant. Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hõpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.
Faktooringuleping
Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringulepingu klient ) loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringulepingu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse.
pilt
Faktooringulepinguid on kahte liiki:

Regressiga - kui ostja ei maksa, siis faktooringufirmal on õigus müüjale arve tagastada ja nõuda raha tagasi.
Regressita – kui müüja on arve üle andnud, siis faktooringufirmal jääb nõue ainult ostja vastu.

Faktooring sobib ettevõtetele, kus:

Ostjale tellimused kasvavad ja üha enam nõutakse maksetähtaega

Maksetähtaja tõttu on kasvuks vajaminev raha kinni laekumata arvetes

Sobivate tagatiste puudumine

Maksufaktooring – hulgikaubandusfirmadel käibemaksu tagastamiseks. Käibemaksu saab faktooringufirmast ennem tagasi, hiljem maksuamet tagastab käibemaksu faktooringufirmale.
Liisingleping
Liisinglepinguga kohustib liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme(liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise ees.
Liising – ainulaadne legaalne äritehing, kus majanduslikud varalsed vahendid antakse isiku kasutusvadusesse tasu eest.
Miks kasutada liisingfinatseerimist?

Võimaldab hankida vajaliku sisseseade/ tehnoloogia just siis, kui seda on vaja
Paraneb maksevalmidus
Liisingu kasutamine vähendab väheefektiivse seadme soetamise riski

Kapitalirent
Kasutusrent
Rendimaksed kattavad vara maksumuse 100%
Rendimaksed ei kata kogu vara maksumust
Omandiõigus läheb lepingu lõppedes üle
Lepingu lõppedes tuleb vara tagastada rendileandjale
Intressimaksed kulusse
Kogu maksed kulusse
Liisingobjekt põhivarana arvel rentniku bilansis
Liisingobjekt põhivarana arvel liisingfirma bilansis
Põhivara amortisatsiooni arvestab rentnik
Põhivara amortisatsiooni arvestab liisingfirma
Pangagarantii

Maksegarantii – pank garanteerib selle, et ettevõtte maksab arvete eest tähtaegselt ja kui seda ei tehta , siis saab selle garantiiandja vastu pöörata

Lepingu täitmise garantii – garanteeritakse konkreetse lepingu täitmist

Pakkumise garantii – hankijad või ehituse tellijad kui nad hanke teevad kasutavad seda. Kui lepingut ei sõlmita, on õigus sisse nõuda trahvi

Ettemaksu tagastamise garantii – ettevõtte, kes ettemaksu teeb, kui ta teist poolt ei usalda, võib nõuda pangagarantiid
Laenude intressid

Fikseeritud intressiga laenud

Ujuva intressiga laenud – intress koosneb kahest osast, ujuv intress, mis reageerib laenuturule + fikseeritud osa, mis on panga riskipreemia, panga kasum
Laenuanalüüsi ja otsustamise protsess

Senise kliendi hindamine
Senise kliendiajaloo hindamine
Olemasolevate finantsandmete analüüs
Äriplaani hindamine, tulevikuprojektsioonide hindamine, arengutendentsid
Tagatise hindamine
Laenukommitee poolse laenuotsuse tegemine

11. Sularahata arveldamine . Dokumentaalmaksed.

Arveldused
Maksejuhis – krediidiasutusele antud makse algataja korraldus, mis sisaldab kõiki krediidiasutuse jaoks makse algataja tahte ühemõtteliseks kindlakstegemiseks vajalikke andmeid.
Maksejuhis võib olla

deebet tüüpi – maksu algataja on saaja
kreedit tüüpi . maksu algataja on maksja

Pangapäev – kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev, rahvuspüha ega riigipüha. Kui ei ole pangapäev, raha ei liigu.
SWIFT – standardiseeturd rahvusvaheline pangavaheline infovahetusvõrk, mille kaudu saab edastada tehingukorraldusi eri riikides asuvatele pankadele.
Maksete arveldamise eeskiri – maksete teostamise kord ja tähtajad.
Arveldussüsteemid töötavad arvelduspäevadel.
Korraldused

Maksekorraldused – kõige tavalisem
Püsikorraldused – oma kontolt teisele kontole regulaarsed maksed, pangaga vastav leping
Otsekorraldused – kasutatakse üldiselt suurmaksete saajatega (eesti energia, kütefirmad, telefonifirmad), ka makse saaja peab olema pangaga lepingu sõlmitud
Inkassokorraldused – kohtumäärusena

Kontsernikonto
Kontsernikonto – on arvestuslik konto , mille vahendid moodustavad kontserni kuuluvate liikmete arvelduskontole saldodest, broneeringutest ning kontserni arvelduskrediidist. See annab võimaluse minimeerida kontsernikonto kasutamise kulusid.
Jaotuskanalid :

kontor
telefonipank (operator- ja automaatteenus)
ATM ja POS – sularahamakseautomaat, makseterminal (kauplustes)
Modemsidel baseeruv süsteem klient-pank (intenetipanga eelkäija)
interneripank
mobiilne pank

Kontsernikonto vahendid – kõigi liikmete rahaliste vahendite ning panga poolt antud arveldukrediidi summa.
Kontserniliikmete vahendidi – tütarettevõtja arvelduskontol olevad rahalised vahendid ning emaettevõtja poolt kehtestav positiivne sisemine limit , kuid mitte rohkem kui kogu kontserni vahendid kokku.
Igapäevased arveldused toimuvad iga ettevõtte oma kontodel.
Kaartide liigitus:

Territoriaalse kehtivuse järgi
Väljaandva organisatsiooni järgi – pangad, kütusefirmad, jaemüügiettevõtted
Kasutamisvõimaluse järgi
Tehnilise aspekti järgi – kiipkaardid
Sõltuvalt makse teostamise ajast – raha kas võetakse kaardilt kohe või hiljem

Moneygram
Moneygram on eraisikutele mõelnud elektrooniline raha ülekandmise teenus. Selle puhul toimuvad arveldused USA dollarites ja sularahas.
Eelised

kiirus
mugavus
lihtsus
ühepoolne teenustasu (see tasub, kes teele pani)

Riskid väliskaubanduses:

suured vahemaad
seadusandlus
dokumentide täitmine

Dokumetaalmaksed
Oluline on ostja ja müüja vahel sõlmitud leping.
Mida täpsemalt on tingimused fikseeritud, seda suurem on kindlustus
a) Akreditiiv – ostja panga poolt võetud kohustus tasuda müüjale tema poolt saadetud kauba eest akreditiivid määratletud töhtajal, eeldusel , et kõik akreditiivi tingimused ja nõuded on täidetud.
Akreditiivi osapooled:

akreditiivi avaja
avaja pank
aviseeriv pank – müüja pank on üldiselt ka maksjaks pangaks.
kinnitav pank
saaja – kauba müüja
maksja pank

Akreditiivi eelised:

Seda kasutades saab minimeerida kauba eest tasumise riske
Ostjale garanteerib akreditiive kasutamine, et raha makstakse müüjale välja ainult juhul, kui müüja on õige kauba õigel ajal õigesse kohta saatnud
Müüjale on akreditiiv tagatiseks, et juhul, kui ta esitab akreditiivis fikseeritud tingimuste täitmist tõendavad dokumendid , saab ta ka müüdud kauba eest raha
Kliendil on võimalus lõkata edasi makseid ja seeläbi suurendada vabade käibevahendite hulka
Ostjal on võimalik pidada oma partneriga läbirääkimisi kauba sisseostuhinna alandamise üle, sest tarnija risk väheneb
Ostja saab alandada müüki kahjustamata kaubavarusid , et vähendada ettevõtte äririske

Arvestama peab

Panga kohustus müüjale maksta tekib ainult siis, kui müüja poolt esitatud dokumendid vastavad kõikidele ekreditiivis näidatud tingimustele
Akreditiivi tingimused ei määra kindlaks mitte avajapank vaid ostja ehk pank avab akreditiivi kooskõlas ostja poolt antud juhisega

Akreditiivi kasutamisel kontrollivad pangad dokumendite vastavust akreditiivtingimustele, kauba eest nad ei vastuta.
Silmaks peaks pidama :

Vigadega dokumendite esitamine ostja poolt põhjustab makseviivitusi või koguni maksmisest keeldumise
Tuleb järgida maksetingimusi akreditiivis
Akreditiivi tingimused peavad olema täidetud müüja enda poolt

Akreditiivi liigid:

Tagasivõtmatud ja tagasivõetavad akreditiivid
Kinnitatud akreditiivid
Ülekantavad akreditiivid
Uuenevad akreditiivid
Koheselt makstav akreditiiv
Edasilükatud makstav akreditiiv
Negoteeritav akreditiiv
Ootel akreditiiv

b)Inkasso – makseviis, mida kasutades soovitatakse kindlustada, et raha kauba eest laekuks enne kui kaup või selle kättesaamist võimaldavad dokumendid loovutatakse ostjale (tagurpidi süsteem akreditiivile). Turvalisem, kui tavaline makseviis.

12.Panga finantsaruandlus ja järelvalve. Traditsioonilised aruanded . Keskpanga normatiivid.

Raamatupidamiskohustuslane peab esitama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamisaruandest ja tegevusaruandest (aastaaruande sõnaline osa).
Raamatupidamise aruanne

Bilanss (vara, kohustused, omakapital)
Kasumiaruanne (tulud, kulud, kasum, kahjum )
Rahavoogude aruanne (aruande perioodi rahavood, raha ja raha ekvivalentide laekumised ja väljamaksed )
Omakapitali muutuste aruanne

Tegevusaruanne
Ülevaade tegevustest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel.
Ülevaade olulistest sündmustest majandusaastal
Eeldatavatest arengusuundadest eelseisval majandusaastal
Kommertspanga bilanss
Panga bilansis on väike reaalvarade osatähtsus (4-7%)
Omakapitali osatähtsus väike
Kohustused on valdavalt lühiajalised
Bilansivälised kohustused
Kohustusi, mille puhul eksisteerib võimalus, et nende täitmiseks tuleb ettevõttel teha rahalisi väljamakseid, kuid ei ole teada millal ja kas see üldse toimub, kajastatakse bilansivälistel kontodel. Neiks on üldiselt garantiid ja krediidilimiidid (ka tuletisväärtpaberid).
Reitingute vajalikkus:
Investori seisukohalt: hinnata krediidiriski, määrata investeerimiskõlblikkus, võrrelda erinevaid emitente.
Emitendi seisukohalt: suurendada usaldusväärtust ja tuntust, finantseerimine odavam, ligipääs teatud investorite gruppile.
Standardiseeritud reitingute olemasolu vähendab tehingukulusid, kuna aktsepteeritud võrdlusvõimalus lubab potentsiaalsel investoril kiiremini ja odavamalt hinnata konkreetse investeerimisvõimaluse riske.
Usaldusnormatiivid kommertspankadele
Usaldusväärsuse ja korrektsuse tagamiseks kehtestakse kespanga poolt aruandesüsteem ja normatiivsuurused, mida kommertspangad peavad jälgima.
Pank müüb usaldust.
Eesti panga poolt kehtestatud usadusnormatiivid:

Omavahendite minimaalsuurus – minimaalse aktsiakapitali suurust panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus. Praegu on 5 mln EUR
Kapitali adekvaatsus – näitab riskide kaetust omakapitaliga ehk omakapitali suhe riskidesse. Peab moodustada sellest kindla %, praegu see on 80%
Kohustusliku reservi määr – likviidsuspuhver , osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma Eesti Pangas, praegu on see 15%
Riskikontsetratsiooni piirmäär – kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta.
Investeerimispiirangud – krediidasutuse seadus §81.

Basel II
26 juunil 2004 kiitsid G-10 riikide keskpankade finantsjärelevalve asutuste esindajad heaks Baseli Pangajärelevalve Kommitee poolt väljatöötanud pankadele mõelnud uue kapitali adekvaatsuse raamistiku.
Miks Basel II?
Kasutusele on võetud uued finantsinstrumendid , millest tuleneb vajadus rakendada suurema riskitundlikkusega meetmeid (seos riskijuhtimise süsteemiga).
Soov vähendada regulatiivse kapitali arbitraazi võimalusi (st et pank saaks valida milisse liikmesriigi regulatsioon oleks talle soodsam oma tegevuse korraldamiseks)
90ndade aastate lõpus toimunud rahvusvahelised finantskriisid (vajadus arvestada reaalset krediidi- ja operatsiooniriski)
Basel II

senisest riskitundlikum kapitalinõuete arvutamise metoodika
panga riskijuhtimise ja kapitalivajaduse sisemise hindamise tähtsus
turundusdistsipliini ja ulatuslikumad avalikustamise nõuded

Jõustus 31.12.2006
Seni kehtis 1998.a valminud Basel I
Krediidi- ja operatsiooniriski uusi meetodeid hakati rakendama alates 2007.a
Erinevatel gruppidel erinevad huvid ja vajadused
Teenuste müüjad pankadele – soovivad müüa pangale tooteid ja teenuseid ning saada selle eest väärilist tasu. Soovivad võimalikult kõrgeid müügihindasid.
Hoiustajad – soovivad kindlustada oma säästud ja intressitulu ja soovivad soodsaid intressimäärasid hoiustele .
Panga kliendid – finantstoodete ja teenuste atraktiivne pakett , soovivad konkurentsvõimelisi hindasid.
Panga töötajad – rahulolu toga ja karjäärivõimalused, soovivad konkurentsivõimelist palka ja muid soodustusi.
Aktsionärid – dividend - ja kapitalitulu, kasumi maksimeerimine, aga mitte investeeringute jelgeoleku arvel
Valitsus – konkurents ja maksutulud , pangasüsteemi julgeolek.
Reguleerijad (keskpank) – konkurents, pangasüsteemi sujuv toimumine, vähem liigseid riske
Ühiskond tervikuna – finantstoodete ja –teenuste atraktiivne pakett, võimalikult madala hinnaga tehingud.
Tasakaalu säilitamine pangas:
Lühiajalises perspektiivis oluline tasakaal kasumlikkuse ja likviidsuse vahel.
Pikaajalises persperktiivis oluline tasakaal kasumlikkuse ja maksejõulisuse vahel.
Finantsjuhtimise põhivaldkonnad:
a)Likviidsuse juhtimine
Likviidsusrisk – panga võime täita igapäevaseid kohustusi. Samas peab arvestama, et väga likviidne pank on väikse kasumlikkusega ja väikse riskiga.
Mittelikviidne pank on riskantsem, aga ilmselt on kasumlikkus suurem.
b)Intressiriski juhtimine
Seotud panga puhta intressitulu muutusega. See pank, kes kooskõlastab oma varade ja kohustuste kestvuse on vähem riskantne ja võib olla samas ka väiksema tulususega.
c)Kapitali juhtimine
Maksejõulisuse risk: hästikapitaliseeritud pank on vähem riskantne, kuid võib olla väiksema finantsvõimenduse tõttu vähem tulus .
Madala kapitali adekvaatsusega pank on riskansem, kuid tänu suuremale finantsvõimendusele võib olla suurem panga kasumlikkus.
d)Krediidiriski juhtimine
Võimalus, et kliendid ei täida lepingu tingimusi, ei maksa laenu tagasi. Maandatakse tagatisega.
e)Kulude juhtimine
Üldrisk: seotud panga kulude juhtimisega. Võimalus, et mitteintressilised kulud (personalikulud, majanduskulud) kasvavad kogutuludega võrreldes liiga kiiresti. Nt kõrgelt tasustatud personal viib kulud kõrgele, aga samas võib anda see ka suuremat kasumit.

.DOCX Laadi alla originaalfail 21 lk · .docx · 246 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

246 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Vandini Õppematerjali autor

Lühikonspekt

raha pangandus pank keskpank kommertspank krediidiasutused laenud

Sarnased õppematerjalid

doc

Raha ja pangandus eksamikonspekt

· hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustatud instrument. Raha omadused: · aktsepteeritavus · äratuntavus · säilivus · homogeensus · kaasakantavus · jaotatavus · piiratus Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, alandab tehingukulusid, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas. Kohustusliku reservi määr Eesti krediidiasutustele langes seoses eurosüsteemi liikmes saamisega 15%-lt 2%-le. Rahakordaja: 1 m= , kus m rahakordaja; r kohustusliku reservi määr r

Raha ja pangandus

doc

Pangandus konspekt

08.09. PANGANDUS Pank on raha koondav ja säilitav, laenu andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus. Pangandus on pankadesse puutuvate majanduslike, maj. õiguslike ja tehniliste teadmiste, põhimõtete, korralduste ja seaduste kogumõiste. Panga peamine kasumiallikas on hoiustajaile makstava ja laenusaajailt võetava kasviku ehk intressi vahe: Hoius 2,5% Laen 3,8% 1,3% Pangatehingud liigitatakse: 1. aktivatehinguteks teenitakse rahaga kasumit, 2

Pangandus

docx

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014

Peamised investerimisteenused: • väärtpaberitega tehingute tegemine kliendi nimel ning arvel; • väärtpaberitega oma arvel kauplemine; • väärtpaberitest moodustatud kliendi portfelli valitsemine; • väärtpaberite emiteerimise korraldamine ja tagamine. 8. Väärtpaberiturgude tüübid Võlakirjade turg; Aktsiaturg; Tuletisinstrumentide turg; Esmane turg; Järelturg; Reguleeritud turg (s.h. börs); Reguleerimata turg (Over the counter) 9. Väätpaberituru osalised a) Emitendid - raha hankijad b) Investorid - raha paigutajad (• Otseinvestorid; • Portfelliinvestorid) c) Kutselised investorid: • Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements); • Maaklerifirmad (brokerages); • Kommertspangad; • Kindlustusseltsid; • Investeerimisfondid, pensionifondid jt. d) Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja 10.Balti väärtpaberituru emitentide nimekirjad

Raha ja pangandus

docx

RAHANDUSE ALUSED - Aines käsitletud teemad ja põhiküsimused

Finantsjuhtimise valdkonnad:  Finantsjuhtimise üldosa – finantsarvutused, finantsinstrumendid, risk ja selle hindamine  Üldine finantsanalüüs ja planeerimine  Varade juhtimine  Finantsallikate juhtimine  Kapitali struktuur ja dividendipoliitika  Finantsinvesteeringute juhtimine  Finantsjuhtimise erivaldkonnad 3. Finantsturu olemus ja struktuur (finantsturgude liigid). Mõiste:  Finantsturg on turg, millel raha liigub neilt, kellel tekib vabaraha ülejääk, neile, kellel tekib raha puudujääk  Finantsturg on turg, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega Struktuur: Liigid (1) – Eesmärgi ja finantsinstrumendi tähtaja järgi:  Kapitaliturg: o Aktsiaturg o Tuletisinstrumentide turg o Laenukapitaliturg  Võlainstrumentide turg  Pikaajaliste pangalaenude turg  Rahaturg:

Rahanduse alused

doc

Raha ja pangandus

4 EESTI PANGA FUNKTSIOONID JA TÄHTSUS Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, kes hoiab käigus Eesti rahasüsteemi ehk teostab riigi rahapoliitikat. Eesti Panga tähtsus seisneb hinnastabiilsuse tagamises Eestis. Stabiilne hinnatase annab nii ettevõtetele kui tavakodanikele kindlustunde - nad võivad oma säästmis-, tarbimis- ja investeerimiskäitumise pikaks ajaks ette plaanida. Raha stabiilsus on ühiskonna pikaajalise eduka majandusarengu alus. Eesti Panga funktsioonid: 1) osaleb riigi majanduspoliitikas - see tähendab iseseisva rahapoliitika teostamist, valitsuse nõustamist ja rahvusvahelist koostööd; 2) hoolitseb finantsstabiilsuse eest Eestis - see tähendab finantssektori poliitika kujundamist ning usaldusväärsete ja hästitoimivate maksesüsteemide käigushoidmist; 3) korraldab sularaharinglust Eestis;

Majandus

pdf

Raha ja pangandus eksami konspekt 2014

Evli Securities AS 8. Väärtpaberiturgude tüübid Väärtpaberiturgude tüübid Esmane turg Võlakirjade turg Järelturg Aktsiaturg Tuletisinstrumentideturg Reguleeritud turg (s.h. börs) Reguleerimata turg (Over the counter) 2 9. Väätpaberituru osalised Väätpaberituru osalised Emitendid - raha hankijad Investorid - raha paigutajad · Otseinvestorid · Portfelliinvestorid Kutselised investorid · Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements) · Maaklerifirmad (brokerages) · Kommertspangad · Kindlustusseltsid · Investeerimisfondid, pensionifondid jt. Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. Tänapäeval:

Raha ja pangandus

doc

Panganduse konspekt 2007

RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas kaurikarbid

Arendustegevus

pdf

Finantsjuhtimine: Pangandus

1 7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust.

Finantsjuhtimine

Rohkem sarnaseid