Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Raha ja panganduse kordamine (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas jaotada oma sissetulek tarbimise ja säästmise vahel ?
  • Miks kasutada liisingfinatseerimist ?
 
Säutsu twitteris

1.Raha olemus ja areng. Raha funktsioonid.


Raha on väärtuse mõõt.
Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele.
Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument .
Raha areng:
  • Kaupraha
  • Sümbolraha (dekreetraha)
  • arveldusraha
    Raha omadused:

    Raha funktsioonid:

    2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard . Bretton Woods .


    Raha pakkumine – ringluses olev raha.
    Raha agregaadid:
    • M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid.

    M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused
    • M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga hoiuseid

    M2= M1 + säästuhoiused
    • M3a moodustavad agregaat M2, tagasiostulepingud, rahaturufondide aktsiad ja osakud ning kuni kaheaastase tähtajaga võlakirjad

    M3 =M2 + tähtajalised hoiused
    Erinevates riikides agregaadid võivad erineda.
    1.Rahvusvahelised rahasüsteemid
    Turu maht nõudis odavama raha kasutuselevõttu. Odavam raha vajas lisagarantiisid. Kui kuld ja hõberahad sisaldasid mingit väärtust, siis paberraha olulist väärtust ei oma ja seetõttu vajab lisagarantiisid.
    Rahasüsteemi võib liigitada suletud ja avatud süsteemiks. Suletus süsteemil ei ole mingit seost teiste süsteemidega, raha ei saa vahetada. Avatud süsteemid on tänapäeval enamus rahasüsteemid. Rahasüsteeme saab hinnata reguleerituse seisukohalt, likviidsuse järgi (kui suured tagatised rahasüsteemil on), usaldusväärtus koha pealt.
    19.sajandi keskel kehtisid paralleelselt kuld ja hõberaha. 1879 . a loetakse kullastandardi alguseks.
    2.Kullastandard
    1879 – 1913
    Kuld ainuke reservivahend.
    Rinngluses olev rahahulk kindlaksmääratud kvoodi ulatuses koguvarudega tagatud
    Keskpank on kohustatud pangatähti ja kulda kullapariteega määratud suhtes piiranguteta vahetama
    Kullastandardi tekkel oli vaja tagada see, et kuld saaks vabalt liikuda süsteemis olevate riikide vahel. Kullastandard on tegelikult väga lihtne ja usaldusväärtus on tagatud.
    Kuna kuld on homogeenne , olid vahetuskurssid üheselt määratud
    Kõrge ülemaailmse inflatsiooni vältimine (positiivne külg)
    Mehhanismi lihtsus, toimub automaatselt, kui kõik normidest kinni peavad
    Toimis 1. maailmasõjani ilusti, hiljem pidid rigid sellest loobuma , sest sõjatööstus vajas palju lisaraha ja enam ei peetud kinni kulla hulgast, kullastandard lagunes . Üritati hiljem taastada, aga ei õnnestunud, sest ühtset kokkulepet ei saavutanud (riikide suhted oli teised peale sõda)
    3. Bretton Woods
    Loodi IMF
    Loodi Maailma Rekonstruktsiooni ja Arengupank
    Kehtestati kullale ja USA dollarile toetuv rahasüsteem
    Teiste valuutade kurssid olid seotud USA dollaritega, kulda sai alati vahetada dollariteks. 1 unts kulda oli 35 $. Ülejaanud valuutad oli seotud dollariga.
    Toimis üsna pikalt päris hästi. Kuna USA oli sõjas vähe kannatada saanud, oli $ heaks veduriks selles süsteemis. Edasi hakkasid pihta väikesed raskused.
    USA majanduspoliitika – USA ei jälginud enam mud majandust, keskendus iseendale . Bretton Woods hakkas lagunema .
    Erinavate majanduste ebaühtlane areng – seotud süsteem hakkas segama, peatas arengu.
    1873.a Bretton Woodsi rahasüsteemi lõpp
    Süsteemis oli kasu, sest ta aiyas sõja läbielamistest välja tulla. Kuna kurssid olid fikseeritud, siis see aitas majandust edasi. Loodi IMF, oli reguleeeriv katuseorganisatsioon, hoidis süsteemi kontrolli all, kordineeris, hoidis valuutapoliitika ühtlasena. IMF-l on ka tänapäeval bäga tähtis roll. Süsteem hoidis ära devalveerumise ohu, kindlustas hinnastabiilsust.
    Alates 1973.a loodi fikseeritud valuutakurss . Rahapoliitikaga pole võimalik riigil majandust tasakaalust välja viia.
    IMF
    Tegevuse põhieesmärgid:
    toetada rahvusvahelist majandusalast koostööd
    aitas lahendada rahvusvahelisi probleeme
    aitas toetada vahetuskursside stabiilsust
    säilitas vahetuskursse
    aitas kaasa aktsiaüsteemi arengule riikide vahel
    IMF-I juhib kuberneride nõukogu, kuhu iga riik saadab oma esindaja.
    Maailma Rekonstruktsiooni ja Arengupank
    Koosneb finantsinstitutsioonidest.
    Valuutakommitee
    Kasutusel olnud ajaloo vältel 70-s riigis. Peamine erinevus valuutakommitee süsteemi ja kullastandardi vahel – tagatiseks lisaks kullale ka välisvaluutareservid.
    Põhilised omadused, millel valuutakommitee baseerub:
    • fikseeritud vahetuskurss
    • sularaha ja hoiused (valuutakommitee kohustused) on tagatud kulla ja välisvaluuta reserviga
    • konverteeritavus

    Eelised
    • lihtsus
    • aitab tekitada usaldust riigi vääringu suhtes
    • mõjutab positiivselt väliskaubanduslike transaktsioone

    3.Euroopa rahakursside süsteem. Euroopa majandus- ja rahaliit .


    1978. aastal loodi Euroopa monetaarsüsteem.
    Eesmärgid
    • Uue stabiilse süsteemi loomine
    • Inflatsiooni kontroll
    • Vahetuskurssipoliitika kordineerimine kolmandate riikide suhtes

    Kõik EL-u rigid olid liikmed. Võtsid kasutusele rahaühiku ECU (European Currency unit ), mis oli
    • arveldusvahend
    • maksevahend
    • reservvaluuta
    • teiste valuutade hind ei tohtinud ECU suhtes kõikida rohlem kui 2,25 % (1993 15%)

    ECU-d füüsiliselt ei eksisteerinud.
    Euroopa majandus- ja rahaliit.
    Pidi ühtlustama liikmete majanduspoliitika ning EL ühtse rahapoliitika väljatöötamine.
    Liitumiseks vajalik
    • Riigid pidid välja töötama majandus ellarvepoliitilise programmi
    • Seadusandluse ühtlustamine
    • Maastrichti kriteeriumide täitmine

    Maastrichti kriteeriumid
    • Inflatsioon ei tohi ületada 1,5% EL-u kolme kõige madalama inflatsiooniga riikide keskmist
    • Pikkajalised intressid mitte rohkem kui 2% võrra
    • Eelarve defitsiit 3% SKP-st
    • Riigivõlg 60% SKP-st
    • Vahetuskurss peab olema püsiv vähemalt kaks aastat

    Euroala riigid: Austria, Belgia, Eesti, Holland , Iirimaa , Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg , Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Sloveenia , Slovakkia
    Üleminekuetapp
  • 1999.a hakkas tööle Euroopa Keskpank
  • Fikseeriti euroga liitunud valuutade kurssid
  • Euro tuli käibele arveldusrahana
  • Euro tuli käibele sularahana
    Ühisraha peaks
    • suurenema turu efektiivsus
    • kaduma lisakulud, mis kaasnevad erinevate valuutade olemasoluga
    • suurenema rahvusvaheline stabiilsus
    • suurenema hinnastabiilsus

    Probleemid: usaldus uue raha vastu, väheneb võimalus opereerida rahapoliitikaga sisemajanduse toetuseks , suureneb risk kaubadefitsiidi kontrolli alla saamiseks

    4.Finantsvahenduse olemus ja roll majanduses. Finantsvahendajate liigitus.


    Finantsvahendus võimaldab koondada väiksemad summasid ning investeerida need suurematesse projektidesse (nt üks tahab hoiustada 5 000EUR, teine tahab laenu 50 000EUR) ja ühildada erineva ajalise eelistusega investorite ja laenuvajajate vajadused
    Finantsturud jagatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud . Erinevus on tehingute pikkuses. Rahaturul on lühiajalised tehingud (kuni 3 kuud) ja kapitaliturul pikemaajalised tehingud (rohkem kui 3 kuud).
    Finantsvahendajate liigitus:
    Rahandus- ja krediidiasutuste (finantsvahendajate) liigitus sõltub riigi seadusandlusest.
  • Pangad
  • Emissioonipank – on reeglina riigipank, kohaliku pangasüsteemi keskpangaks. Kontrollib riigi rahandust, korraldab rahvuslikku valuuta emissiooni. Neid on tavaliselt riigis 1, et emission oleks kontrolli all.
  • Investeerimispangad – tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel. Pühiülesandeks on vahendamine . Põhifunktsioonid on väärtpabetite emissioonide korraldamine, suuri aktsia ostu-müügi tehingu korraldamine, sündikaatlaenu andmine. Tegeleb ka firma restruktureerimisega, konsulteerib seda tegevust, aitab hinnata ettevõtete väärtust. Aitab ettevõtetel hinnata nende rahastamisvõimalusi.
  • Kommertspangad – tavaline pank . Tema muudab tegevusetu kapitali tegutsevaks kapitaliks. Osutavad ka erinevaid teenuseid, teostavad maksete vahendamist. Reguleeritud krediidiasutuste seadusega.
    Pangad tegutsevad krediidivahendajatena säästjate ja investeerijate vahel.
  • Muud finantsvahendajad
  • Hoiu- ja laenuasutused – orienteeruvad kitsale teenuste riigile, omavad kitsast klientuuri või tegelevad kitsas majandussektoris. Baseeruvad osanike kapitalil. Hoiupangag ja krediidiliidud. Hoiupangad on väiksemad kui kommertspangad, eraisikutele orienteeritud.
  • Lepingulised hoiustamisasutused – siia kuuluvad kindlustusettevõtted ja pensionifondid.
  • Investeerimisfondid
    Panga tegutsemisvaldkonnad:
    • Krediittehingud – tehakse klientide raha
    • Panga omatehingud – pank võib ka oma vahenditega tehinguid teha, investeerida, neid välja laenata
    • Teenindus

    Kindlustus
    “Nähtamatu toode” – kindlustuslubadu
    Leping, mille kehtivus tõestatakse alles tulevikus
    Kindlustushuvi – risk on kindlustatav kui sellel on otsene seos kindlustusvõtja huvidega
    Juhuslikkus – kindlustusjuhtumi toimumine peab olema juhuslik, ei tphi olla pettusi
    Kindlustuse
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Raha ja panganduse kordamine #1 Raha ja panganduse kordamine #2 Raha ja panganduse kordamine #3 Raha ja panganduse kordamine #4 Raha ja panganduse kordamine #5 Raha ja panganduse kordamine #6 Raha ja panganduse kordamine #7 Raha ja panganduse kordamine #8 Raha ja panganduse kordamine #9 Raha ja panganduse kordamine #10 Raha ja panganduse kordamine #11 Raha ja panganduse kordamine #12 Raha ja panganduse kordamine #13 Raha ja panganduse kordamine #14 Raha ja panganduse kordamine #15 Raha ja panganduse kordamine #16 Raha ja panganduse kordamine #17 Raha ja panganduse kordamine #18 Raha ja panganduse kordamine #19 Raha ja panganduse kordamine #20 Raha ja panganduse kordamine #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 228 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Vandini Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    Bufonofoobia profiilipilt
    Bufonofoobia: viis pluss!
    20:17 16-01-2012


    Sarnased materjalid

    20
    doc
    Raha ja pangandus eksamikonspekt
    46
    doc
    Pangandus konspekt
    13
    doc
    Raha ja pangandus I KT
    17
    docx
    Raha ja pangandus
    9
    docx
    Rahandus ja pangandus konspekt
    10
    doc
    Rahandus ja pangandus-I kursus
    20
    pdf
    Raha ja pangandus eksami konspekt 2014
    32
    docx
    Raha ja pangandus



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun