Kuidas jaotada oma sissetulek tarbimise ja säästmise vahel ?
Miks kasutada liisingfinatseerimist ?
1.Raha olemus ja areng. Raha
funktsioonid.
Raha on väärtuse mõõt.
Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on
üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku
edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument .
Raha areng:
M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga hoiuseid
M2= M1 + säästuhoiused
M3a moodustavad agregaat M2, tagasiostulepingud, rahaturufondide aktsiad ja osakud ning kuni kaheaastase tähtajaga võlakirjad
M3 =M2 + tähtajalised hoiused Erinevates riikides agregaadid võivad erineda. 1.Rahvusvahelised rahasüsteemid
Turu maht nõudis odavama raha kasutuselevõttu.
Odavam raha vajas lisagarantiisid. Kui kuld ja hõberahad sisaldasid
mingit väärtust, siis paberraha olulist väärtust ei oma ja
seetõttu vajab lisagarantiisid.
Rahasüsteemi võib liigitada suletud ja avatud
süsteemiks. Suletus süsteemil ei ole mingit seost teiste
süsteemidega, raha ei saa vahetada. Avatud süsteemid on tänapäeval
enamus rahasüsteemid. Rahasüsteeme saab hinnata reguleerituse
seisukohalt, likviidsuse järgi (kui suured tagatised rahasüsteemil
on), usaldusväärtus koha pealt.
19.sajandi keskel kehtisid paralleelselt kuld ja
hõberaha. 1879 . a loetakse kullastandardi alguseks. 2.Kullastandard
1879 – 1913
Kuld ainuke reservivahend.
Rinngluses olev rahahulk kindlaksmääratud kvoodi ulatuses koguvarudega tagatud Keskpank on kohustatud pangatähti ja kulda
kullapariteega määratud suhtes piiranguteta vahetama
Kullastandardi tekkel oli vaja tagada see, et kuld
saaks vabalt liikuda süsteemis olevate riikide vahel. Kullastandard
on tegelikult väga lihtne ja usaldusväärtus on tagatud.
Kuna kuld on homogeenne , olid vahetuskurssid üheselt
määratud
Kõrge ülemaailmse inflatsiooni vältimine
(positiivne külg)
Mehhanismi lihtsus, toimub automaatselt, kui kõik
normidest kinni peavad
Toimis 1. maailmasõjani ilusti, hiljem pidid rigid sellest loobuma , sest sõjatööstus vajas palju lisaraha ja enam ei
peetud kinni kulla hulgast, kullastandard lagunes . Üritati hiljem
taastada, aga ei õnnestunud, sest ühtset kokkulepet ei saavutanud
(riikide suhted oli teised peale sõda) 3. Bretton Woods
Loodi IMF
Loodi Maailma Rekonstruktsiooni ja Arengupank
Kehtestati kullale ja USA dollarile toetuv rahasüsteem
Teiste valuutade kurssid olid
seotud USA dollaritega, kulda sai alati vahetada dollariteks. 1 unts
kulda oli 35 $. Ülejaanud
valuutad oli seotud dollariga.
Toimis üsna pikalt päris
hästi. Kuna USA oli sõjas vähe kannatada saanud, oli $
heaks veduriks selles süsteemis. Edasi hakkasid pihta väikesed
raskused.
USA majanduspoliitika – USA
ei jälginud enam mud majandust, keskendus iseendale . Bretton Woods
hakkas lagunema .
Erinavate majanduste ebaühtlane
areng – seotud süsteem hakkas segama, peatas arengu.
1873.a Bretton Woodsi
rahasüsteemi lõpp
Süsteemis oli kasu, sest ta
aiyas sõja läbielamistest välja tulla. Kuna kurssid olid
fikseeritud, siis see aitas majandust edasi. Loodi IMF, oli
reguleeeriv katuseorganisatsioon, hoidis süsteemi kontrolli all,
kordineeris, hoidis valuutapoliitika ühtlasena. IMF-l on ka
tänapäeval bäga tähtis roll. Süsteem hoidis ära devalveerumise
ohu, kindlustas hinnastabiilsust.
Alates 1973.a loodi fikseeritud valuutakurss . Rahapoliitikaga pole võimalik riigil majandust
tasakaalust välja viia.
IMF
Tegevuse põhieesmärgid:
toetada rahvusvahelist
majandusalast koostööd
aitas lahendada rahvusvahelisi
probleeme
aitas toetada vahetuskursside
stabiilsust
säilitas vahetuskursse
aitas kaasa aktsiaüsteemi
arengule riikide vahel
IMF-I juhib kuberneride
nõukogu, kuhu iga riik saadab oma esindaja.
Maailma Rekonstruktsiooni ja
Arengupank
Koosneb
finantsinstitutsioonidest. Valuutakommitee
Kasutusel olnud ajaloo vältel 70-s riigis. Peamine
erinevus valuutakommitee süsteemi ja kullastandardi vahel –
tagatiseks lisaks kullale ka välisvaluutareservid.
Põhilised omadused, millel valuutakommitee baseerub:
sularaha ja hoiused (valuutakommitee kohustused) on tagatud kulla ja välisvaluuta reserviga
konverteeritavus
Eelised
lihtsus
aitab tekitada usaldust riigi vääringu suhtes
mõjutab positiivselt väliskaubanduslike transaktsioone
3.Euroopa rahakursside süsteem.
Euroopa majandus- ja rahaliit .
1978. aastal loodi Euroopa
monetaarsüsteem.
Eesmärgid
Uue stabiilse süsteemi loomine
Inflatsiooni kontroll
Vahetuskurssipoliitika kordineerimine kolmandate riikide suhtes
Kõik EL-u rigid olid liikmed.
Võtsid kasutusele rahaühiku ECU (European Currency unit ), mis oli
arveldusvahend
maksevahend
reservvaluuta
teiste valuutade hind ei tohtinud ECU suhtes kõikida rohlem kui 2,25 % (1993 15%)
ECU-d füüsiliselt ei
eksisteerinud. Euroopa majandus- ja
rahaliit.
Pidi ühtlustama liikmete
majanduspoliitika ning EL ühtse rahapoliitika väljatöötamine.
Liitumiseks vajalik
Riigid pidid välja töötama majandus ellarvepoliitilise programmi
kaduma lisakulud, mis kaasnevad erinevate valuutade olemasoluga
suurenema rahvusvaheline stabiilsus
suurenema hinnastabiilsus
Probleemid: usaldus uue
raha vastu, väheneb võimalus opereerida rahapoliitikaga
sisemajanduse toetuseks , suureneb risk kaubadefitsiidi kontrolli alla
saamiseks
4.Finantsvahenduse olemus ja roll
majanduses. Finantsvahendajate liigitus.
Finantsvahendus võimaldab koondada väiksemad
summasid ning investeerida need suurematesse projektidesse (nt üks
tahab hoiustada 5 000EUR, teine tahab laenu 50 000EUR) ja
ühildada erineva ajalise eelistusega investorite ja laenuvajajate
vajadused Finantsturud jagatakse kaheks:
rahaturud
ja kapitaliturud.
Erinevus on tehingute pikkuses. Rahaturul on lühiajalised tehingud (kuni 3 kuud) ja kapitaliturul pikemaajalised tehingud (rohkem kui 3
kuud). Finantsvahendajate liigitus:
Rahandus- ja krediidiasutuste (finantsvahendajate)
liigitus sõltub riigi seadusandlusest.
Emissioonipank – on reeglina riigipank, kohaliku pangasüsteemi keskpangaks. Kontrollib riigi rahandust, korraldab rahvuslikku valuuta emissiooni. Neid on tavaliselt riigis 1, et emission oleks kontrolli all.
Investeerimispangad – tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel. Pühiülesandeks on vahendamine . Põhifunktsioonid on väärtpabetite emissioonide korraldamine, suuri aktsia ostu-müügi tehingu korraldamine, sündikaatlaenu andmine. Tegeleb ka firma restruktureerimisega, konsulteerib seda tegevust, aitab hinnata ettevõtete väärtust. Aitab ettevõtetel hinnata nende rahastamisvõimalusi.
Kommertspangad – tavaline pank . Tema muudab tegevusetu kapitali tegutsevaks kapitaliks. Osutavad ka erinevaid teenuseid, teostavad maksete vahendamist. Reguleeritud krediidiasutuste seadusega. Pangad tegutsevad krediidivahendajatena säästjate
ja investeerijate vahel.
Muud finantsvahendajad
Hoiu- ja laenuasutused – orienteeruvad kitsale teenuste riigile, omavad kitsast klientuuri või tegelevad kitsas majandussektoris. Baseeruvad osanike kapitalil. Hoiupangag ja krediidiliidud. Hoiupangad on väiksemad kui kommertspangad, eraisikutele orienteeritud.
Lepingulised hoiustamisasutused – siia kuuluvad kindlustusettevõtted ja pensionifondid.
Kindlustus
“Nähtamatu toode” – kindlustuslubadu
Leping, mille kehtivus tõestatakse alles tulevikus
Kindlustushuvi – risk on kindlustatav kui sellel on
otsene seos kindlustusvõtja huvidega
Juhuslikkus – kindlustusjuhtumi toimumine peab
olema juhuslik, ei tphi olla pettusi Kindlustuse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui
laed faili alla
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 21 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
228 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
50 punkti
~ 21 lehte
228 laadimist
1 arvamus 
Kõik kommentaarid