Raha ja pangandus (0)

Raha ja pangandus
Eksamiks ettevalmistumise küsimused
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad
Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele
I. Hoiuseid vastuvõtvad:
Kommertspangad
Investeerimispangad
Teised spetsialiseeritud pangaliigid:
kaubanduspangad,
hüpoteekpangad,
hoiupangad
Ühistu -tüüpi finantsinstitutsioonid
EESTI: pangad , ühistupangad, hoiu-laenuühistud
II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad
Kindlustusseltsid
Liisingufirmad
Faktooringufirmad
Pensioni-ja investeerimisfondid
Riskihajutamisfondid
Fondivalitsejad
Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud
Investeerimisühingud
Järelevalveasutused
Reitinguagentuurid
2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg )
Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste , kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis tegutsevate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusseltside filiaalide üle teostab esmast järelvalvet krediidiasutuse, investeerimisühingu või kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid.
Krediidiasutused
Kindlustusseltsid
Kindlustusvahendajad
Fondivalitsejad
Investeerimis- ja pensionifondid
Investeerimisühingud
Investeerimisnõustajad
Väärtpaberituru kutselised osalised
Väärtpaberituru kauplemiskohad
E-raha asutused
Makseasutused
3. Eesti krediidiasutused
Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused
» AS DNB Pank
» AS Eesti Krediidipank
» AS Inbank
» AS LHV Pank
» AS SEB Pank
» Bigbank AS
»  Swedbank AS
» Tallinna Äripanga AS
» Versobank AS
Välisriikide krediidiasutuste filiaalid
» AS Citadele banka Eesti filiaal
» Danske Bank A/S Eesti filiaal
» Folkefinans AS Eesti filiaal
»  Nordea Bank AB Eesti filiaal
»  Pohjola Bank plc Eesti filiaal
» Scania Finans AB Eesti filiaal
»  Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal
4. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad
Kindlustusseltsid
Kindlustusselts on äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitamine .
Kindlustuse põhiliigid :
a. Kahjukindlustus(9) - lepingud riskide maandamiseks
b. Elukindlustus(4) - lepingud nii riskide maandamiseks kui ka säästude kogumiseks
Kindlustusvahendaja
Kindlustusmaakler(36) - esindab kindlustusvõtja huve
Kindlustusagent - esindab konkreetse kindlustusseltsi huve
5.Väärtpaberiturgude tüübid
Väärtpaberiturgude tüübid
Võlakirjade turg
Aktsiaturg
Tuletisinstrumentideturg
Esmane turg
Järelturg
Reguleeritud turg (s.h. börs)
Reguleerimata turg (Over the counter )
6. Väätpaberituru osalised
Väätpaberituru osalised
Emitendid - raha hankijad
Investorid - raha paigutajad
• Otseinvestorid
• Portfelliinvestorid
Kutselised investorid
• Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements)
• Maaklerifirmad (brokerages)
• Kommertspangad
• Kindlustusseltsid
• Investeerimisfondid, pensionifondid jt.
Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja
Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu.
Tänapäeval:
tehinguid tehakse läbi interneti automaatsetes elektroonilistes süsteemides maakler - finantsvahendaja, kelle kaudu toimub ligipääs elektroonilisele kauplemissüsteemile
Väärtpaberibörsidel saavad tehinguid teha ainult börsi liikmed.
Turutegija on börsi liige (pank või maaklerfirma), kes tagab konkreetse aktsia pideva nõudluse ja pakkumise olemasolu , st. alaliselt valmis aktsiatega oma arvel kauplema. Turutegijatele kehtib soodsam tehingutasu.
Väärtpaberituru kutselised osalised on:
investeerimisühingud
krediidiasutused
fondivalitsejad
reguleeritud turu korraldaja
väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja
Väärtpaberituru kutselise osalisena tegutsemiseks peab olema vastav tegevusluba , mille väljastab Finantsinspektsioon. Turu kutseline osaline võib osutada üksnes neid teenuseid, mille osutamiseks tal on olemas tegevusluba. Tegevusluba on tähtajatu, ei ole üleantav ning selle omandamine ja kasutamine teiste isikute poolt on keelatud.
7. Finantsinstrument ja väärtpaber
Finantsinstrument on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. (SME IFRS terminite sõnastik , RTJ 3 „ Finantsinstrumendid “)
Väärtpaber on finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet (aktsia, fond), võlasuhet ( võlakiri ) või õigust omandisuhtele ( tuletisväärtpaber ).
8. Investeerimisfondid: tüübid, NAV
Investeerimisfondide tüübid
Kasvufond ( growth fund) – paigutab investorite raha kasvuaktsiatesse; kõrge riskitasemega fond
Tulufond ( income fund) – paigutab investorite raha võlakirjadesse või stabiilsete dividendiga kvaliteetaktsiatesse; väiksema riskitasemega fond
Väärtusfond ( value fund) – paigutab investorite raha fundamentaalselt allahinnatud väärtpaberitesse.
Aktsiafond - keskmisest kõrgema riskitasemega fond
Võlakirjafond (intressifond, fixed income fund) -madala riskitasemega fond
Segafond - paigutab raha nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui deposiitidesse
Rahaturufond ( money market fund) - madala riskitasemega ja kõrgele likviidsusega fond, paigutab raha rahaturu instrumentidesse ja pangahoiustesse
Indeksfond (index fund, börsil kaubeldav indeksaktsia) – paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu
Regionaalne fond –paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse
Majandussektori fond – paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse
Fondi osaku puhasväärtust (Net AssetValue, NAV), osaku müügi-ja ostuhinnale aluseks.
NAV = fondi varade turuväärtus -fondi kohustused/emiteeritud osakute arv
9. Börsil kaubeldavad fondid , indeksaktsiad
Börsil kaubeldav suletud investeerimisfondid (closed-end investment funds, CEF)
-aktiivselt juhitud , fondijuht otsib pidevalt huvitavaid investeerimisvõimalusi. Fondi halduskulud on 1-2% mahust. CEF-d on noteeritud börsidel alates 1920 -st
Indeksaktsiad (index- shares )
-eesmärgiks järgida teatud indeksi (portfelli) liikumist ; passiivselt juhitud (saab hakkama ka hea arvutiprogramm ). Juhtimiskulud on madalad, 0,3-0,5% mahust. Indeksaktsiad on noteeritud börsidel alates 1990 –st.
Indeksaktsiad (USA börsid )
1.USA börsiindekseid peegeldavad indeksaktsiad:
SPY (S&P 500 ); DIA (DowJones 30); QQQQ (Nasdaq100)
2. USA majandussektorite liikumist peegeldavad indeksaktsiad :
XLE (Energia); IBB ( Biotehnoloogia ); XLF (Finantssektor) jt
3. Toorainete hindade kajastavad indeksaktsiad:
GLD ( Kuld ); USO ( Nafta ); SLV ( Hõbe ) jt.
4. Võimendusega indeksaktsiad
QLD (liigub koos Nasdaq -100 indeksiga kahekordse kiirusega) jt
5. Riikide indeksaktsiad
EWG (Saksamaa); XI (Hiina) jt
6. Võlakirjade indeksaktsiad:
LQD (USA ettevõtete võlakirjad ); SHY (1-3.a. USA riigivõlakirjad) jt
Eurodes noteeritud indeksaktsiad (Saksa börs): EXSI -DJ EURO STOXX jt.
10. Miks viiakse börsile aktsiad ja võlakirjad?
Miks viiakse börsile aktsiad?
Lisavõimalus võtmetöötajate paremaks motiveerimiseks.
Klientide sidumine ettevõttega läbi aktsionäri staatuse.
Ettevõtte turuväärtuse kujunemine (ülevõtmiseks?).
Järelturu loomine ettevõtte aktsiatele.
Kaubeldavad aktsiad kui maksevahend ülevõtmistel.
Väljumisvõimalus senistele investoritele.
Miks viiakse börsile võlakirjad?
Ettevõte kehtestab ise võlakirjatingimused – fikseeritud või ujuva intressimäära, maksete sageduse, lunastamistingimused, tagatise jms.
Nõuded võlakirjaemitentidele on madalamad.
Võlakirjade noteerimine annab ettevõttele tähtajalise börsikogemuse.
Osalust investoritele ei loovutata, kasumit ei jagata.
Võlakirjadega järelturul kauplemise võimalus avardab võimalike investorite ringi ja suurendab nende huvi võlakirjadesse investeerimise vastu.
Ettevõttel on võimalus võlakirjad enne lunastamistähtaega järelturult tagasi osta, suurendades finantsjuhtimise paindlikkust.
11. Raha loome , raha pakkumine, rahaloomeasutused
Raha loome (raha pakkumine, money supply)
Raha pakkujateks on rahaloomeasutused:
Keskpank - laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha ) ja annab pankadele laenu
Krediidiasutused –korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha)
Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse
Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid.
12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja
(Money Multiplier, m)
Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR
RR –kohustusliku reservi määr (reserve ratio )
MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base ) MB
Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine):
M ≤ MB* mm
Näide: R=100; RR=20%
mm=1/RR = 1/0,2 = 5 → M ≤ 100* 5 = 500
Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused:
Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain)
Pankadel on olemas lisareservid
Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR)
CD –sularaha ja hoiuste suhe (currency/ deposiit ratio)
XR -lisareservi määr
13. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika)
Baasraha (e. rahabaas , Monetary base, MB)
MB = CU + R + X
CU -Ringluses olev sularaha
R -Pankade kohustuslikud reservid
X -Pankade lisareservid
Baasraha:
• „kõige suurema võimsusega raha“
• emiteerib ja kontrollib ainult keskpank
Euroopa Keskpanga metoodika:
Baasraha (MB) koosneb:
1.sularahast (pangatähed ja mündid) ringluses;
2.reservidest, mida rahaloomeasutused hoiavad keskpangas
3.hoiustamise püsivõimaluse raames krediidiasutuste hoiustatud rahast.
Rahapakkumine Ms ( rahamass ):
Ms = mm * MB
kus MB – baasraha
mm = (1+CD)/(RR+CD+XR) – rahakordaja
Rahaagregaadid (EKP metoodika)
Rahaagregaadid näitavad ringluses oleva sularaha ja muude likviidsete vahendite kogumahtu majanduses.
M1 = sularaha ringluses + euroala residentide nõudmiseni hoiused ;
NB! Alates 01.01. 2011 ei sisalda Eesti Panga avaldatud rahaagregaadid majanduses ringlevat sularaha, kuna seda näitajat ei ole ühisraha tõttu võimalik riikide kaupa üheselt arvutada.
M2 = M1 + euroala residentidehoiused tähtajaga kuni 2 aastat + euroala residentide kuni 3-kuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused;
M3 = M2 + euroala residentide emiteeritud rahaturufondideosakud + tagasiostulepingud (repod) + kuni 2 aastase tähtajaga võlakirjad.
14. Rahamassi suhtarvud
Rahamassi suhtarvud
1.Raha ringluskiirus V ( käibesagedus ) - kordade arv, mida rahaühik käibib aasta jooksul.
V= Pankade kassakäibe/ Rahamass (M1 või M2)
Lihtsustatult Fisheri valemist M*V=P*Y → V = SKP/ Rahamass (M1 või M2)
Mida suurem on raha käibesagedus, seda vähem on vaja raha ringlusejaoks
2. MonetiseerimisekoefitsientK2-näitab, kui suur on majanduseküllastatusrahaga
К2= Rahamass (M1 või M2)/ SKP (Lihtsustatult Fisheri valemist К2= 1 / V)
Mida suurem on К2, seda paremini on väljaarenenudrahasüsteem
USA 52%; UK 77%; euroala 88%; Eestis kuni 2011 oli umbes K=59%
3. Sularaha osatähtsus rahamassis (sularaha koefitsient) К3
К3 = M0 /Rahamass (M1 või M2).
Mida väiksem on К3, seda paremini on väljaarenenudraharinglus.
Sularaha osatähtsuse vähenemist soodustavad:
• Sularahata pangandusteenuste kättesaadavus
• Varimajanduse ja sularahas tehingute vähenemine
4.Rahakordaja mm
Empiiriline valem: mm= M2/ MB
Arenenud riikides mm=M2/MB 5-8(USA 5; euroala 7)
Arengumaades mm = 2-3(Venemaa m=2,8)
15. Intressimäära kujunemise teooriad
Intressimäära kujunemise teooriad:
Intressimäär kujuneb rahaturul rahanõudluse ja rahapakkumise koosmõjul
(1)Klassikaline teooria
Rahanõudlus-ettevõtjate (lõpplaenuvõtjate) soov investeerida
Rahapakkumine–säästude pakkumine majapidamiste (lõpplaenuandjate) poolt
Mida kõrgem intressimäär, seda vähem soovivad investorid võta laenu ja seda kõrgem on säästude tase. Rahaturul kujuneb tasakaalu intressimäär.
(2) Keyeneslik teooria
Rahapakkumine on määratud pangasüsteemi poolt
Rahanõudlusel on kolm komponenti:
• Tehingunõudlus (raha vajatakse maksevahendina)
• Ettevaatusnõudlus (raha hoitakse tagavaraks)
• Spekulatiivne nõudlus: (raha hoitakse väärtuse kogumiseks, juhuks, kui intressimäär tulevikus peab tõusma, siis väärtpaberite hind langeb ja tuleb aeg neid osta)
16. Võlakirjade hind ja intressimäär
Raha omamise (likviidsuse) alternatiiv on hoida võlakirju, mis toovad intressitulu
Võlakirja hind ja tulusus sõltuvad valitsevast intressitasemest turul.
Võlakirjade hind ja intressimäär liiguvad vastupidistes suundades:
Intressimäära risk: võlakirjade tulususe ja hinna muutust tänu intressitaseme muutusele turul
Kupongvõlakirja hind ja turu intressimäära muutus
kus Ct – kupongimakse perioodil
P – võlakirja hind (fundamentaalne väärtus)
N – lunastamisväärtus (reeglina võrdub nimiväärtusega)
r – turu intressimäär
n – perioodide arv kuni lunastamistähtajani
YTM* – võlakirja tulusus tähtajani (ligikaudne)
Võlakirjade puhul eristatakse tulumäärasid
1 Tulusus tähtajani ( Yield -To-Maturity, YTM)
2. Tulusus kuni tagasiostuni (tagasikutsumiseni) (Yield-To-Call, YTC)
- kui emitendil on õigus võlakiri ennetähtaegselt (k perioodi möödumisel) tagasi kutsuda,
makstes investorile tagasiostuhinda Pcall
3. Kumulatiivse tulusus, e. realiseerunud liittulu määr
(Realized Compound Yield, RCY)
kus S - võlakirjainvesteeringust saadud rahaline liittulu
(kupongimaksed + kupongimaksete reinvesteerimisest saadud tulu +võlakirja müügist saadud tulu, P - võlakirja ostuhind
4. Hetke tulusus, kupongitulusus (Current yield, CY)
17. Euroopa Keskpanga peamised reguleeritavad intressimäärad
Euroopa Keskpanga peamised reguleeritavad intressimäärad (ECB key interest rates)
• nn. Baasintressimäär: Põhilisterefinantseerimisoperatsioonideintressimäär(MainRefinancingOperationsRate, MRR)–need operatsioonid tavaliselt annavad pangandussüsteemi likviidsuse põhiosa.
Eurosüsteem võib pakkuda kommertspankade laenude refinantseerimist nii fikseeritud intressimääraga kui ka muutuva intressimääraga.
• Hoiustamise intressimäär ( Deposit Facility Rate , DFR) – pangad võivad seda intressimäära kasutada üleöö hoiustamisel Eurosüsteemis*
• Laenamise intressimäär ( Marginal Lending Facility Rate, MLFR) – üleöölaenude intressimäär pankadele Eurosüsteemipoolt
* Eurosüsteemi kuuluvad EKP ja euroala riikidekeskpangad
18. Euribor ja euro-rahaturu intressimäärade indeksid
Euribor (Euro Interbank Offered Rate)
Euribor on intressimäär, millega suurpangad üksteisele raha laenavad.
See on Euribor´i pankade paneeli kuuluvate pankade poolt teatatud laenupakkumiste intressimäärade keskmine.
Pankadevahelisel turul pakutakse tähtajalised hoiused ja laenud eurodes ühe prime - pangast teisele prime-pangale
Eristatakse:1 näd. Euribor, 2 näd. Euribor, 1 kuu Euribor, 2 kuu Euribor, 3 kuu Euribor, 6 kuu Euribor, 9 kuu Euribor, 12 kuu Euribor
Millest sõltub Euribori suurus?
Euroopa Keskpanga intressipoliitikast
Suurpankade ootusest Euroopa Keskpanga intressipoliitika suhtes
ECB intressipoliitika omakorda sõltub
•ECP suurimast eesmärgist kontrollida inflatsiooni (veidi alla 2%)
•ECP poolt mõjutatud rahapakkumisest
Euribor´i pankade paneel koosneb tänapäeval 31 pangast:
• EL riikide pangad
• suured rahvusvahelised pangad kolmandatest riikidest, kes teostavad olulist osa eurotsooni operatsioonest
19. Intressikõver (tulususkõver)
Intressikõver (yield curve)
Intressikõver (tulususkõver) –näitab erineva tähtajaga võlainstrumetide tulususi.
Harilikult on intressikõver tõusev(sama krediidiriskiga pikemaajalised võlainstrumendid pakuvad kõrgemat tootlust kui lühemaajalised võlainstrumendid)
Intressikõver ei pruugi olla horisontaalselt -tõusev, sest erinevate tähtaegadega võlakirjade tulusused muutuvad erineval määral. Eelistatud kustutusaja teooria seletab intressikõvera kuju: eelistatust pikema kustutusajaga võlakirja ostab investor üksnes siis, kui see on tulusam (pakub nn. tähtajapreemiat)
20. Võlakirja duratsioon (Macaulay kestus, Duration)
Duratsioon näitab investeeringu tegelikku tähtaega ehk võlakirja rahavoogude keskmist eluiga.
Kus Ct on rahavoog võlakirjalt aastal t
PV(Ct) on võlakirjalt aastal t laekuva rahavoo nüüdisväärtus
ΣPV=P0 on võlakirja praegune turuhind
n on järelejäänud aastate arv võlakirja kustutustähtajani
Modifitseeritud kestus Dmod: Dmod = D/(1+ i/m)
Kus m – perioodis teostatavate kupongimaksete arv
Võlakirja duratsioon on võlakirjade riskidindlikuse näitaja: ΔP/P ≈ -Dmod · Δi
Kus ΔP/P -võlakirja hinna muutus (% des); Δi – intressimäära muutus
Duratsioon on omamoodi ka tasuvusajanäitaja, mis võtab arvesse põhivõla ja kupongimaksete suurust ja ajastatust raha
Diskontovõlakirja duratsioon võrdub kustutusajaga D=n
Kupongvõlakirja duratsiooni
Duratsiooni arvutamine:
1. leida võlakirja intressimaksete ja põhisumma nüüdisväärtused iga rahavoo jaoks eraldi.
2. iga rahavoo nüüdisväärtus korrutada ajaga, s.t tema esinemise perioodi järjekorranumbriga ja leida nende korrutiste summa
3. jagada võlakirja nüüdisväärtusega.
21. valuutakurssi mõjutavad tegurid
Pikas perspektiivis
Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid ja finantsvarade nõudluse teooria
Lühiajalises perspektiivis vahetuskursi mõjutavad suures osas:
• arbitraažitehingud
• investorite otsused oma säästude kaitsmiseks
kõigepealt hoiustajate ootused intressimäära ja inflatsiooni suhtes)
Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid
22. Hinnakomponentide osakaal intressis (kliendiriski ja laenu suuruse mõju)
Krediidirisk - risk, et laenuvõtja ei täida oma rahalisi kohustusi panga suhtes (krediidi vastaspoole risk, kontsentratsioonirisk ja arveldusrisk)
Sisemiste reitingute IRB lähenemised
Krediidiriskiparameetrid:
a. Maksejõuetuks muutumise tõenäosus PD (probabilty of default)
b. Pangakaotus kliendi maksejõuetuse korral, protsent nõudest LGD (loss given deafault)
c. Riskile avatud positsiooni suurus EAD (exposureat default)
d. Nõude kestus M (maturity)
Vara riskikaal = f(PD, LGD, EAD, M)
23. Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid ja panga neto omavahendid
Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid
Aktsiakapitali minimaalsuurus panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus: 5mln€, Euroopa Keskpanga üldine normatiiv (algselt oli see piirmäär Eestis 6 mln krooni).
Kapitaliadekvaatsus – see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskiga kaalutud varadesse. EKP poolt – minimaalne nõue 8%, Eestis 10%
Kohustusliku reservi määr – likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma keskpangas, alates 2012a. - 1%
Riskikontsentratsiooni piirmäär – kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta.
Investeerimispiirangud – (Krediidiasutuste seaduse §81 alusel)
24. Keskpanga sõltumatus
• Juriidiline sõltumatus – keskpanga tegevust reguleerivaid õigusakte peaks olema küllaltki keeruline muuta. Mitmetes riikides (sh. Eestis) on keskpank põhiseaduslik institutsioon.
• Finantsiline sõltumatus – keskpank peaks suutma oma kulud ise katta , ta ei tohiks sõltuda riigieelarvest.
• Personaalne sõltumatus – keskpanga tippjuhtkond ei tohiks olla tagasikutsutav (ega tagasivalitav) poliitikute poolt. Reeglina kehtestatakse ka kõrged nõudmised keskpanga juhtide kvalifikatsioonile.
Mitmete keskpankade tippjuhtkonna liikmetel on keeld asuda vahetult pärast ameti maha panemist tööle kommertspanka.
25. Euroopa Keskpanga rahapoliitilised tavapärased meetmed
Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed: tavapärased meetmed
Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse säilitamine:
Euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%, kuid selle lähedal.
Meetmed jagunevad tavapärasteks ja erakorralisteks meetmeteks
Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes intressimäärades.
Muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Muutused kogunõudluses avaldavad omakorda mõju inflatsioonile.
Kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest (ehk intressimäärade muutmisest).
Euroopa Keskpanga rahapoliitilised erakorralised meetmed
Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed: erakorralised meetmed
Erakorralised rahapoliitilised meetmed on keskpanga sammud, mis on suunatud sellele, et probleemid finantssektoris ei takistaks rahapoliitika mõju majandusele.
Nendeks meetmeteks on näiteks: piiramatu mahuga rahapoliitilised oksjonid, väga pikaajalised rahapoliitilised laenud, erasektori ja valitsuse võlakirjade ost.
Kui finantssektor ei toimi hästi, ei piisa inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest ehk intressimäärade muutmine ei pruugi mõjutada ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ning seeläbi kogunõudlust ja inflatsiooni.
Erakorralised meetmed on seega ajutised ja täiendavad tavapäraseid meetmeid.
26. Rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse
Rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse ning selle häired
Peamine probleem: rahapoliitiliste intressimäärade muutmine ei avalda oodatud mõju ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimustele ja seeläbi majandusaktiivsusele ja inflatsioonile. Selle lahendamiseks on euroala keskpangad võtnud tarvitusele erakorralised rahapoliitilised meetmed.
27. Kullastandard
Kullastandard on toorainel põhinev rahasüsteem , kus koduvaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud.
Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara.
Kuld oli ainuke keskpanga reservvahend.
19. sajandi keskpaigani kehtisid paralleelselt kuld-ja hõberahad.
Riikide valuutade omavaheline väärtus ei muutunud, mis omakorda lihtsustas rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid.
Kullastandardi kasutuselevõtt eri maades:
1844 aastal – Suurbritannia
1870 aastates – Saksamaa, Belgia, Itaalia, Šveits, Prantsusmaa, USA , Taani, Norra, Rootsi,
Holland, Hispaania , Austria jt.
1890 aastates – Venemaa, Jaapan , India jt.
Kullastandardi tingimuseks oli see, et kuld saaks vabalt liikuda süsteemis olevate riikide vahel
Valuutade vahetuskursid olid fikseeritud kulla suhtes (näiteks, vahetuskurss 20,67 USD = 1tr. unts = 31,1gr kehtis 100 aastat kuni 1933 aastani)
Kullastandardil püsinud rahvusvaheline rahasüsteem lagunes 1914 a. esimese maailmasõja alguses
Kullastandardi nõrgem koht: kriisiolukordades ei jätkunud tavaliselt keskpanga kullavarudest ja ainsaks võimaluseks suurte kulutuste eest tasuda (kui välismaalt laenata ka ei õnnestunud) oli raha juurde trükkimine , mille tulemuseks oli raha väärtuse langus ning kullastandardist loobumine.
28. Bretton Woods´i süsteem
Bretton Woodsi süsteem (1944 -1970) - sõjajärgne maailma majandus– ja kaubandusmudel, oli asutatud teise maailmasõja liitlaste poolt USA linnas Bretton Woodsi (kokku osales 44 riigi esindajat)
Bretton Woodsi süsteem põhiidee : USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga (35 USD = 1 unts)
Fikseeritud kursside põhimõte aitas sõja läbielamistest välja tulla
Bretton Woodsi süsteemiga ühinenud riikide keskpangad kohustusid tagama fikseeritud vahetuskursid turusekkumiste abil.
Vahetuskursi lubatav kõikumine oli +/-1%.
Riigi maksebilansi olulise defitsiidi korral oli võimalik vahetuskursse poliitilise otsusega muuta (nn. “kohandatav-fikseeritud” valuutakursside süsteem)
Bretton Woodsi süsteemi institutsioonid :
1.Maailmapank (World Bank, WB).
Eesmärk: arengumaade majanduse edendamine pikaajaliste laenude ja strateegilise nõustamise abil, vaesuse vähendamine
2. Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund, IMF).
Eesmärk: tagada rahvusvahelisel tasemel rahandussüsteemi stabiilsus
3. Üldine Tolli-ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT, praegune Maailma Kaubandusorganisatsioon, WTO).
Eesmärk: tollibarjääride vähendamine ning liikmete kaitsmine kaubandusliku diskrimineerimise eest
Bretton Woodsi süsteemi lagunemise põhjused:
• USA majanduslikud raskused (inflatsioon, kaubandusbilanssi puudujääk, USA ei saanud enam tagada kogu maailma majandusarengut)
• Erinevate majanduste ebaühtlane areng (vahetuskursside seotud süsteem hakkas segama )
29. Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem
Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem (nn. hübriidsüsteem, Jamaika süsteem)
Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem sai alguse peale Bretton Woodsi süsteemi lagunemist rahvusvahelistel valuutakonverentsidel (alates 1971, sh. Jamaica konverents 1976)
1971. a. - dollari kullasisalduse vähendamine
1972. a. - inglise nael viidi ujuvale kursile
1973. a. - dollari järgnev devalveerimine
1973. a. - kõik peamised valuutad lasti ujuvale kursile
Tänapäeval eksisteerivad kõrvuti igasugused valuutakursside kujunemisvõimalused:
• vabalt ujuvad kursid
• fikseeritud valuutakursid
• reguleeritult ujuvad kursid
• ühisvaluuta süsteemid
30. Ühisvaluutaga kaasnevad eelised ja puudused
Ühisvaluutaga kaasnevad eelised:
• Euroala riikide kindlamad majandussuhted , EL ühisturutekitamise põhitegur
• Euroala riikide valuutariski kõrvaldamine
• Valuutavahetamise kulude vähenemine
• Ühtlustatud intressimäärad ja inflatsioon (investeeringute stimuleerimine)
• Euroopa Liidu sisese hinnakonkurentsi kasv ja EL konkurentsivõimelisuse kasv
Ühisvaluutaga kaasnevad negatiivsed küljed:
• Usaldusväärsus : stabiilse valuuta ajalugu on liiga lühike, see on esimene mastaapne ühisvaluuta kogemus maailmas
• Ühine rahapoliitika sageli ei võimalda spetsiifiliste majandusprobleemide lahendamist erinevates euroala riikides
• Liiga suur Eurosüsteemi mehhanism : ühise rahapoliitika elluviimine on raskendatud erinevatest pangandusmudelitest tulenevate vastuolude tõttu
• Uute rahaühikutega kohanemine tekitab inimestel psühholoogilisi probleeme
• Hindade ümberarvestamine eurodesse soodustab inflatsiooni
31. R. Mundelli optimaalse vahetuskursi piirkonna teooria
Ühisvaluuta teoreetiline alus
Euro kasutuselevõtt baseerus optimaalse vahetuskursi piirkonna teoorial (Optimal Currency Areatheory, autor R. Mundell).
Teooria kohaselt vastastikune vahetuskursi fikseerimine või ühise valuuta kasutamine on kasulik siis, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1. Riikidel on sümmeetrilised majandusšokid. Majandusšokid tabavad ühisvaluuta ala riike üheaegselt ja ühesuguselt. Need riigid teostaksid šokkidest ülesaamiseks niikuinii ühesugust makromajanduspoliitikat.
2. Riikidel on asümmeetrilised šokid, kuid toimivad tootmistegurite mobiilsus ning hindade paindlikus. Kui majandusšokid on erinevad, siis ühise valuuta kasutamine oleks võimalik juhul, kui tootmistegurid oleksid mobiilsed ja nende hinnad paindlikud. Sellisel juhul liiguksid tootmistegurid iga kord negatiivse šoki puhul riigist, kus on majanduslangus , parema majandusseisuga riiki. Sellega ei ole vajalik majanduse reguleerimiseks kasutada valuutakursi muutmist ja see võimaldab oma valuutast loobuda.
32. Krediidiasutuse põhifunktsioonid Krediidiasutuse pohifunktsioonideks on:
•• saastude ja rahaliste tulude akumuleerimine ning nende investeeringutesse paigutamine,
•• krediitide vahendamine,
•• maksete vahendamine,
•• rahakaibes kasutatavate krediidiinstrumentide loomine,
•• konsulteerimine ning majandusliku ja finantsinformatsiooni pakkumine.
33. Krediidiasutuste tüübid
34. Nõuded Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiakapitalile
peale selle kehtivad Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiatele ja aktsiakapitalile jargmised nouded:
• krediidiasutuse asutamine ei voi toimuda aktsiate avaliku markimisega;
• aktsiad voivad olla ainult nimelised ja vabalt voorandatavad, uldjuhul
•• peale aktsiate voib krediidiasutus valja lasta eelisaktsiaid, kusjuures nende nimivaartuste summa ei voi olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist;
•• krediidiasutus voib valja lasta ka nimelisi vahetusvolakirju, kusjuures nende nimivaartuste summa ei voi olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist;
•• isik, kes kavatseb omandada olulist osalust (s.o. ≥ 10% aktsiakapitalist voi haalte arvust) voi suurendada seda ule 20, 33 voi 50% aktsiakapitalist voi haalte arvust voi kui krediidiasutus muutub tehingu tulemusel tema tutarettevotteks, on kohustatud taotlema Finantsinspektsioonilt olulise osaluse omandamise luba;
•• krediidiasutus voib oma aktsiaid omandada ning votta neid tagatiseks tingimusel, et aktsiad on kaubeldavad reguleeritud turul;
•• laenu andmine oma aktsiate ostmiseks on keelatud;
•• aktsiakapitali voib suurendada taiendavate rahaliste sissemaksetega, jaotamata kasumi voi aažio arvel (fondiemissioon) voi vahetusvolakirjade aktsiateks umbervahetamise teel voi allutatud laenu lepingust tuleneva rahalise noude ja aktsiate valjalaskehinna tasaarvestamise teel. Uldkoosoleku otsusel voib aktsiakapitali suurendamisel krediidiasutuste uhinemise kaigus tasuda aktsiate eest mitterahalise sissemaksega. Krediidiasutus on kohustatud teatama Finantsinspektsioonile aktsiakapitali kavandatava suurendamise tingimused;
•• aktsiakapitali voib vahendada kahjumi katmiseks, kuid mitte rohkem, kui 5 mln euroni. Muul eesmargil aktsiakapitali vahendamiseks peab olema Finantsinspektsiooni nousolek.
35. Krediidiasutuse vara struktuur
Krediidiasutuse vara struktuuris domineerib finantsvara, sh laenuportfell, millel on suur moju krediidiasutuse riskidele ja likviidsusele.
36. Krediidiasutuse finantsressursside struktuur
Kaasatud finantsressursside struktuuris domineerib voorkapital, sh klientidelt kaasatud hoiused, millel on suur moju krediidiasutuse likviidsusele. Omakapitali osakaal on suhteliselt vaike (tavaliselt alla 10% passivast), millel on otsustav moju maksevoimele.
37. Krediidiasutuse kasumiallikate struktuur
Krediidiasutuse kasumiallikate struktuuris:
• domineerib puhas intressitulu;
• mangivad suurt rolli voetavad ja makstavad teenustasud, samuti finantsinvesteeringutelt ja finantstehingutelt saadud tulemus;
• on kulud suures osas seotud inimkapitali kasutamisega (palgakulu, uld- ja halduskulud);
• on oluliseks kulukirjeks vara vaartuse langus.
38. Krediidiasutuse peamised riskid (põhivormi järi)
Pohivormi jargi :
•• finantsriskid holmavad riskitegureid, mis puudutavad nii rahavoogude stabiilsust kui ka aktiva - passiva ning bilansivaliste tehingute juhtimise oskust. Pohilisteks finantsriskideks on krediidirisk ( credit risk), likviidsuserisk (liquidity risk), intressimaararisk (interest rate risk), valisvaluutarisk (currency risk), hinnarisk (price risk);
•• operatsiooniriskid ehk igapaevasel aritegevusel ilmneda voiv tahtlik voi tahtmatu korvalekalle aktsepteeritud pohimotetest, mille tulemusena voib tekkida kahju;
•• teised riskid, nt reputatsiooni risk, mis tuleneb maine halvenemisest klientide, aripartnerite, omanike, investorite voi jarelevalve silmis ning voib avaldada moju likviidsuse kaotamise ohule, kuna voib esile kutsuda pangahoiuste stabiilsuse rikkumist; aririsk − risk, et ebaadekvaatsed ariotsused voi nende puudulik elluviimine voi tegevuskeskkonna ja klientide kaitumise muutumisele voi tehnoloogilisele arengule mitteadekvaatselt reageerimine toob
kaasa kahju voi vahendab tulusid; majandustsukli risk, mis tuleneb majandustsukli faas muutumisest.
39. Finantsriskide mõõtmiseks kasutatavad kvantitatiivsed meetodid: VaR, tundlikkuse analüüs, stresstestid
VaR (Value at Risk) ehk riski moju all olev vaartus naitab riskiest tuleneva potentsiaalse maksimaalse kahjumi seost vastava turu kaitumisega ette antud usaldusnivoo juures teatud ajaintervallil. VaRi arvutamine pohineb tavaliselt vastava finantsinstrumendi ajaloolise
volatiilsuse analuusil, kusjuures analuutilised andmed peavad olema kattesaadavad vahemalt uhe aasta ulatuses. Usaldusnivooks on tavaliselt 95%, 97,5%, 99% voi 99,9%. Baseli Komitee poolt soovitavaks usaldusnivooks on 99%.
Tundlikkuse analuusi eesmargiks on hinnata tegevuskeskkonna uksiku teguri muutumise moju panga riskidele ja kapitali - vajadusele. Naiteks intressiriski mootmisel kasutatakse intressitundlikkuse analuusi, mis naitab, kui palju vaheneb intressitundlike finantsinstrumentide ja kogu intressipositsiooni nuudis - puhasvaartus, kui koik intressikoverad tousevad voi langevad teatud baaspunkti vorra.
Arvestades Baltikumi finantsturgude suhteliselt madalat likviidsust ja luhikest kauplemisajalugu, kasutatakse VAR-meetodiga paralleelselt ka stsenaariumianaluuse ja stressteste. Stresskahjumi
all moistetakse kahjumi suurust, mis tekib vahetoenaoliste, kuid voimalike negatiivsete stsenaariumite korral naiteks Balti riikide valuutade 50%-se devalveerimise korral Optsiooniportfelle hinnatakse enamusel juhtudel ainult stresstestidega.
40. Riski maandamise meetodid
Riski votmisel puutakse end tema negatiivsete tagajargede vastu kindlustada ehk riski katta. Tahtsamateks riski maandamismeetoditeks on:
•• lepingu teise osapoole analuusimine;
•• riski diversifitseerimine;
•• avatud riskipositsiooni limiteerimine;
•• riskipreemiate kasutamine pangatoodete hinnastamisel;
•• reservide moodustamine oodatavate kahjumite katmiseks;
•• mitteoodatavate kahjude katmine panga omakapitaliga;
•• aktiva-passiva struktuursete proportsioonide muutmine, sh bilansilise portfelli immuniseerimine ning rahavoogude valuutastruktuuri kooskolastamine;
•• riskikindlustus labi riski kompenseeriva positsiooni votmise ehk peamiselt bilansivaliste tuletisinstrumentide abil (hedge);
•• kindlustusfirmaga kindlustuslepingu solmimine (insurance);
•• riskivarade muuk jt.
40. Intressimäärariski põhjused
Intressimaarariski voib pohjustada nii uldine intressimaarade muutumine kui ka intressimaarade struktuuri ning intressispreedide muutumine. Risk tekib siis, kui krediidiasutusel ei ole tasakaalus
intressitundlike varade ja kohustuste summad voi kestused ning kui varade ja kohustuste struktuur on valuutades erinev.
41. Avatud intressiriskipositsioon GAP mudeli alusel.
Riski juhtimise seisukohalt on otstarbekas teada, kas ja kui suur on avatud intressiriskipositsioon, mille moodetakse gAp ja/voi DgAp mudeli alusel.
GAP (value of rate- sensitive assets minus value of rate-sensitive liabilities) on vahe intressitundlike varade ja intressitundlike kohustuste summa vahel. Vastavalt gAp kontseptsioonile on intressitundlikud ujuva intressimaaraga aktivad ja passivad. Mida suurem on absoluutne
gAp, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimaarariskile ja seda suurem on turuintressimaara muutuse moju puhtale intressitulule. Seos gAp-i, turuintressimaara ja puhta intressitulu
vahel on toodud valemis 3.30.
(3.30) Δ NIIexp = GAP . Δ iexp
kus Δ NIIexp – puhta intressitulu oodatav muutus,
GAP – vahe intressitundlike aktivate ja passivate vahel,
Δ iexp – turuintressimaara oodatav muutus.
42. Panga portfelli intressiriskipositsiooni immuniseerimine GAP mudeli alusel.
gAp mudeli abil voib puhast intressitulu luhiajaliselt sta bi liseerida voi suurendada, muutes bilansis int res si tundlike varade ja/voi kohustuste osakaalu. puhta intressitulu stabiliseerimiseks peab intressipositsiooni sulgema ehk viima gAp nullini, sest siis on koguportfell immuniseeritud ja puhas intressitulu ei reageeri turuintressimaara muutustele.
43. Avatud intressiriskipositsioon DGAP mudeli alusel.
DGAP (duration gap) on vahe aktivate ja passivate kaalutud keskmiste kestuste vahel (vt valem
3.31). Vastavalt DgAp kontseptsioonile on intressitundlikud need varad ja kohustused, mille intressimaar on fikseeritud. Mida suurem on absoluutne DgAp, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimaarariskile ja seda suurem on turuintressimaara muutuse moju tema varadele, kohustustele ja loppkokkuvottes ka omakapitali turuvaartusele.
(3.31) DGAP = DA – U × DL
kus DA – kaalutud keskmine aktivate kestus,
DL – kaalutud keskmine passivate kestus,
U – kohustuste suhe passivatesse.
10. Välisvaluuta avatud netopositsioon
Avatus valisvaluutariskile moodetakse valisvaluuta avatud netopositsiooniga, mis on koduvaluutasse umberarvestatud vahe bilansiliste ja bilansivaliste valisvaluutavarade ning bilansiliste ja
bilansivaliste valisvaluutakohustuste summade vahel.
44. Pikk netovälisvaluutapositsioon ja lühike netovälisvaluutapositsioon
Pikk netovalisvaluutapositsioon on positiivne vahe valisvaluutavarade ja -kohustuste vahel (pank omab antud valuutas rohkem kui volgneb).
luhike netovalisvaluutapositsioon on negatiivne vahe valisvaluutavarade ja -kohustuste vahel (pank volgneb antud valuutas rohkem kui omab). Kui netovalisvaluutapositsioon on pikk ja valisvaluutakurss kasvab, siis pank teenib tulu. Vastupidi, kui netovalisvaluutapositsioon
on luhike ja valisvaluutakurss kasvab, siis pank teenib kahjumit. luhikese netopositsiooni puhul saab tulu siis, kui valisvaluutakurss langeb. Valisvaluutariski mootmisel on tahtsal kohal ka erinevate valisvaluutade korreleeruvus.
45. Netovaluutapositsiooni suurus ja kapitali adekvaatsuse hindamine Baseli II raamistiku järgi.
Vastavalt Baseli pangajarelevalve Komitee poolt valja tootatud kapitali adekvaatsuse hindamise metoodikale peab krediidiasutuse avatust valisvaluutariskile arvestama ka kapitali adekvaatsuse normatiivi taitmisel juhul, kui kogu avatud netovaluutapositsioon uletab 2% krediidiasutuse omakapitalist. See aga nouab krediidiasutuselt omakapitali suurendamist voimalike kahjumite katmiseks.
46. Välisvaluutariski ja intressiriski maandamismeetodid
Valisvaluutariski maandamismeetodid on jargmised:
• bilansi immuniseerimine ehk valisvaluutapositsiooni sulgemine ;
• valisvaluutatehingute limiteerimine – krediidiasutuse, valuutadiileri, konkreetse valuuta jt riski uleandmine tehingu vastaspoolele;
• riskikindlustus tuletistehingute abil nagu valuutaforvard, - futuur , -optsioon, valuuta- ja krediidiswap jt
Intressiriski maandamismeetoditeks on:
• portfelli immuniseerimine ehk gAp-i voi DgAp-i nullini viimine ;
• riskile avatud positsioonide limiteerimine, uldlimiitide kehtestamine teatud protsendina eelarvestatud aastasest netointressitulust, koond -VaR limiidi kehtestamine panga neto- omavahendite suhtes;
• riskikindlustus tuletisinstrumentide abil nagu kokkulepe tulevase forvard intressimaara kohta (forward rate agreement − FRA), intressiswap (interest-rate swap − IRS), valuutaswap, intressioptsioonid (nt cap, floor ), swaption jt
47. Eesti Panga esmane eesmärk ja ülesanded
Eesti Panga esmane eesmark on hindade stabiilsuse sailitamine. Lahtuvalt sellest eesmargist (ja
muudest EKP maaratud eesmarkidest) on Eesti Panga ulesanneteks jargnev.
1) Euroopa Uhenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine
ning Euroopa Keskpanga noukogu poolt maaratletud rahapoliitika
elluviimine.
2) Ametlike valisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine.
3) Maksesusteemide torgeteta toimimisele ja finantssusteemi stabiilsusele
kaasaaitamine.
4) Maksesusteemide ning finantssusteemi arendamisel osalemine.
5) Raharingluse korraldamine, europangatahtede emiteerimisele
kaasaaitamine ja euromuntide emiteerimine.
6) Eesti maksebilansi koostamine.
7) Oma ulesannete taitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine.
8) Muud seadusega Eesti Pangale pandud ulesanded.
48. Keskse otsustamise ning hajutatud teostamise põhimõte Euroopa Keskpanga rahapoliitika elluviimisel
Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitikat nn keskse otsustamise ning hajutatud teostamise pohimottel. See tahendab, et otsus langetatakse Euroopa Keskpangas, kuivord EKP noukogu tegeleb koigi rahapoliitika kusimustega ning kehtestab reegleid ja votab vastu otsuseid, mis antakse taitmiseks liikmesriigi keskpangale. Rahapoliitika raamistiku kujundamisel ja rahapoliitika eesmarkide maaratlemisel teeb EKP noukogu koostood liikmesriikide keskpankadega. Koik olulised otsused arutatakse labi komiteedes ja tooruhmades.
49. Europaberraha ja euromünte emiteerimine
Europaberraha emiteerimise juriidiline oigus on nii EKP-l kui ka euroala keskpankadel. Muntide emiteerimise juriidiline oigus on euroala keskpankadel. Euroala tasandil kooskolastab muntide
emiteerimisega seotud kusimusi Euroopa Komisjon . Tegelikult emiteerivad pangatahti ja munte ning korvaldavad neid ringlusest ainult euroala keskpangad sel lihtsalt pohjusel, et EKP-l endal puudub
sularahakassa. Seetottu ka raamatupidamislikult pole ringluses olev eurosularaha mitte EKP, vaid kohalike keskpankade bilansiline kohustus. EKP on siin vaid reeglite kehtestaja, jarelevalve teostaja
ning koordinaator.
50. Eurode emissiooni tagamise varad
Kui krooni emissioon pidi olema tagatud ainult valisvaradega, siis euro emissioon voib olla tagatud nii valis- kui kodumaiste varadega, mis peavad vastama euroala uhistele nouetele, mille on kehtestanud EKP. Kui krooni kattevaraks olid enamasti suurte toostusriikide (nt USA ja euroala) valitsuste volakirjad, siis euro kattevaraks voivad lisaks volakirjadele olla ka teistsugused finantsvarad, nagu naiteks laenud pankadele. Peale pangatahtede emiteerimise vastutab Eesti Pank ka nende ringlusse andmisele jargneva tootlemise eest.
51. Eesti Panga tulud ja kulud
Eesti Panga tuludesse kuuluvad:
1) intressid valismaale paigutatud valisvaluutareservidelt;
2) intressid teistesse pankadesse paigutatud deposiitidelt ja pankadele antud laenudelt;
3) emissioonitulud;
4) tulud tehingutest välisvaluuta, väärtpaberite ja tagatistega ning tulud muudelt tehingutelt.
Eesti Panga kuludesse kuuluvad:
1) Eesti Panka deponeeritud või muul viisil kaasatud summade pealt makstavad intressid;
2) välistehingute kulud;
3) välislaenude intressid ja muud kulud;
4) kulud seoses välisvaluuta- ja väärtpaberitehingutega ning tagatiste andmisega;
5) rahatähtede ja müntide valmistamise ja emiteerimise kulud;
6) põhivara amortisatsioon;
7) haldus- ja majanduskulud ning muud kulud.
52. Eesti Panga bilansi aktivad ja passivad
Eesti Panga bilansi aktivasse kuuluvad:
1) kuld ja nõuded kullas;
2) nõuded välisvääringus euroalaväliste residentide vastu;
3) nõuded välisvääringus euroala residentide vastu;
4) nõuded eurodes euroalaväliste residentide vastu;
5) rahapoliitika operatsioonidega seotud laenud eurodes euroalakrediidiasutustele;
6) muud nõuded eurodes euroala krediidiasutuste vastu;
7) euroala residentide väärtpaberid eurodes;
8) valitsussektori võlg eurodes;
9) eurosüsteemisisesed nõuded;
10) arveldused teel;
11) muud varad.
Eesti Panga bilansi passivasse kuuluvad:
1) ringluses olevad pangatahed;
2) rahapoliitika operatsioonidega seotud kohustused eurodes euroala
krediidiasutuste ees;
3) muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees;
4) emiteeritud volakirjad;
5) kohustused eurodes teiste euroala residentide ees;
6) kohustused eurodes euroalavaliste residentide ees;
7) kohustused valisvaaringus euroalavaliste residentide ees;
8) IMF-i arvestusuhikute vastaskirje;
9) eurosusteemisisesed kohustused;
10) arveldused teel;
11) muud kohustused;
12) eraldised ;
13) umberhindluskontod;
14) kapital ja reservid.
53. Euroopa rahapoliitika eesmärgid
Euroopa Keskpanga rahapoliitika strateegia on suunatud hinnastabiilsusele.
Strateegia sisaldab hinnastabiilsuse eesmärgi kvantitatiivset definitsiooni ning selgitusi strateegia kahe samba – majandusanalüüsi ja rahapoliitilise analüüsi kohta. Hinnastabiilsust
defineeritakse kui euroala harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi alla 2%-list aastast tõusu. Hinnastabiilsus tuleb tagada keskpikas perspektiivis, s.o keskpika perspektiivi eesmärgiks on ligilähedaselt 2% suurune aastane inflatsioon.
54. Eurosüsteemi avaturuoperatsioonid kategooriad
Avaturuoperatsioonid mängivad olulist rolli intressitaseme mõjutamisel ja likviidsuse juhtimisel, samuti rahapoliitiliste signaalide edastuskanalina.
Olenevalt eesmargist, sagedusest ja rakendatavatest protseduurireeglitest jagunevad eurosusteemi avaturuoperatsioonid nelja kategooria vahel.
1. Peamised refinantseerimistehingud on regulaarsed pangandussusteemi likviidsust suurendavad iganadalased tehingud finantssektorile taiendava likviidsuse pakkumiseks. Kasutatakse
kahenadalase tahtajaga standardtingimustega poordrepotehinguid. Need operatsioonid toimuvad vastavalt ette teadaolevale ajagraafikule ning neid viivad labi liikmesmaade keskpangad.
2. Pikema tahtajaga refinantseerimistehingud on igakuised tehingud finantssektorile taiendava likviidsuse pakkumiseks. Kasutatakse kolmekuulise tahtajaga standardtingimustega poordrepotehinguid. Need tehingud toimuvad vastavalt ette teadaolevale
ajagraafikule ning neid viivad labi liikmesmaade keskpangad.
3. Turgu tasandavad tehingud viiakse labi vastavalt vajadusele. Nende peamine eesmark on siluda ootamatutest likviidsusolukorra muudatustest tingitud intressitaseme koikumisi.
Eelkoige kasutatakse poordinstrumente, kuid valistatud pole ka nt valuuta vahetustehingud ja tahtajaliste hoiuste kaasamised. Lepingu tingimused soltuvad valitud instrumendist ja seatud eesmarkidest. Reeglina sooritavad neid operatsioone liikmesmaade keskpangad, kuid erandlikes tingimustes voib Euroopa Keskpanga noukogu teha ka otsuse teostada need tehingud EKP-s otse.
4. Operatsioonidel, mis on suunatud eurosusteemi struktuurse likviidsuspositsiooni
parandamisele finantssektori suhtes, kasutatakse nii volakirjade emiteerimist, poordrepotehinguid kui ka muid instrumente. Need operatsioonid voivad toimuda regulaarselt voi uksiktehingutena.