.................................................................................12 Kapitalihind...............................................................................................................................12 Obligatsiooni hind.....................................................................................................................13 Munitsipaalväärtpaberid........................................................................................................... 13 Krediidirisk............................................................................................................................... 14 Krediidiriski vähendamise võimalused ja juhtimine.................................................................15 Väärtpaberite hindamine...........................................................................................................16 3
Fifth level 9 Swedbank - investeerimishoius Sissemakse alates 300 eurost Hoiutähtaeg alates 1,5 aastast Võimalus teenida tavahoiusest suuremat intressi Hoiusumma garanteeritud hoiuse lõppedes Puuduvad väärtpaberitesse investeerimisega kaasnevad kulud 10 Swedbank - investeerimishoius Riskid Krediidirisk Tururisk Maksurisk 11 SEB - kogumishoius Hoiuse saab avada eurodes Sisse- ja väljamaksete arv ei ole piiratud Esimene sissemakse ei ole kohustuslik Automaatne ülekanne arvelduskontolt Intressi makstakse kord kuus Intressimäär 0,02% aastas 12 SEB tähtajaline hoius Hoiuse saab avada eurodes, USA dollarites, Rootsi kroonides ja Suurbritannia naelades
10. Mets 11. Eralaenud 12. Kunst 13. Haridus Finantsinstrument - leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. Finantsvara põhiliikideks on: · sularaha ja pangakontode jäägid, · välisvaluuta, · väärismetallid, · väärtpaberid, sh. tuletisinstrumendid Väärtpaberite liigitus riskidest lähtuvalt: · Omakapitaliväärtpaberid: aktsiad (tururisk, krediidirisk ja äririsk). Mõte on anda omandisse raha, võtta äririsk ja saada kasu selle realiseerumata jäämisest (dividendid, vara jaotamine investeeringu lõpetamisel). Investeerimise puhul tururisk. · Võlaväärtpaberid: võlakirjad (tururisk ja krediidirisk). Mõte on anda teatud hinna (intressid) eest kasutada raha ning mitte otseselt võtta äririski
Kui varad on suuremad kui kohustused - pikk positsioon. Kui varad on väiksemad kohustustest- lühike positsioon. 6. Kommertspankade osa raha loomises seisneb: -hoiusta vastuvõtmises ja intresside maksmises -hoiuste vastuvõtmises ja laenude väljaandmises -hoiuste vastuvõtmise ja raha hoiustamises keskpangas -hoiuste vastuvõtmise ja raha konventveerimiseks välisvaluutaks -hoiuste vastuvõtmise ja raha investeerimises investeerimisfondidesse 7. Nimetage põhilised pangandusriskid? 6 tk. -Krediidirisk -Tururisk -Finantsrisk -Operatsioonirisk -Tehniliste süsteemide risk -Personalirisk 8. Laenuandja andis raha laenuks üheks aastaks. Laenuvõtja läks pankroni. Milline risk avaldus tegelikkuses? -likviitsusrisk -maarisk -krediidirisk õige vastus -tururisk 8. Mida tähendab tähtaegade teisendamine? Pank võtab sisse suhteliselt lühiajalisi hoiuseid, annab välja suhteliselt pikema ajalist laenu- seoses sellega teenib raha!!! 9. Millised on valuutakomitee süsteemi eelised? 4 tk.
Investeeringupankadeks nimetatakse järgmistele teenustele spetsialiseerunud pankasid klientide väärtpaberi emissioonide korraldamine; väärtpaberitega kauplemine nii panga enda kui ka kliendi huvides; 1 ettevõtjate nõustamine ühinemise, liitumise, , finantseerimise ümberkorraldamise ja muudes suurte küsimustes. 30. Nimetada panganduse kvantitatiivsed riskid. Krediidirisk Valuutarisk Intressirisk Likviidusrisk 31. Nimetada panganduse kvalitatiivsed riskid. Personalirisk Tehniliste süsteemidega seotud riskid 32. Kuidas iseloomustada laenuriski (krediidiriski)? Kompleksselt võib laenuriski iseloomustada laenusaaja äri-ja finantsriski ning majanduspoliitilise riski summana 33. Mis on panga valuutariski põhjusteks? Valuutariski põhjustab panga varade ja kohustuste erinev struktuur. Valuutakursside
See punkt Maastrichi lepingus aga tühistati, selle asemel pidi riik lihtsalt tõendama, et võlga kahandatakse soovitud tasemele, mida oli Itaalial kerge teha. Itaalia polnud ainus, kes tegi ühisraha kasutuselevõtu kriteeriumitega sohki, seda tegi terve hulk riike, kuid Kreeka kangelaslikul moel. Veel üks olulisi eurokriisi põhjuseid oli see, et iga individuaalse riigi krediidiriski analüüsist loobuti. Enne eurot laenas iga riik erinevate intressimääradega, sest nende krediidirisk erines. Euro kasutuselevõtuga loobuti krediidiriski analüüsist, tänu sellele said osad riigid väga odavaid laene ja hakati neid ohjeldamatult võtma. Eurokriisi peamisteks põhjusteks olidki ohjeldamatu laenude võtmine ja suured pettused, mis hiljem ilmsiks tulid.
selle riskiga ette peaksime võtma. On neli peamist strateegiat: - maandamine (=optimeerimine) - aktsepteerimine - vältimine (=minimeerimine) - välja müümine (=transfer, finantseerimine) Riski indikaatorid ... personali voolavus, motivatsiooni tase, IT süsteemide maasoleku aeg, rahvusvaheliste klientide arv, väljamüüdud teenuste maht, ... ... aga ka makromajanduse näitajad nagu jooksevkonto defitsiit, tööpuuduse tase, keskmise palga kasv jne. Kolm kõige olulisemat ... Raha ehk krediidirisk Operatsiooniriskid IT risk Krediidiriski juhtimise põhimõtted · Krediidirisk kahju suurus juhul, kui vastaspool ei suuda oma lepingulisi kohustusi täita · Krediidiriski juhtimine keskendub vastavate riskide maandamisele läbi nende identifitseerimise, mõõtmise ja konsolideerimise · Ennetav lähenemine, keskendutakse riskifaktorite identifitseerimisele ja potentsiaalse mõju kvantifitseerimisele - potentsiaalse riski minimeerimisele
2. Mis on raha? raha on eriline kaup, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu proportsioonis, mis on määratud raha ostujõu ja kaupade väärtusega. 3. Millised on mistahes rahade ühised omadused? 7 tk. -säilivus -kaasaskantavus -jaotatavus -homogeensus -aktsepteeritavus -äratuntavus -piiratus 4. Mis on usaldusraha? Usaldusraha emisioon on sellise raha väljalaskmine, mille väärismetallide kate on osaline või puudub täielikult. 5. Nimetage põhilised pangandusriskid? 7 tk. -Krediidirisk -Tururisk -Finantsrisk -Maarisk -Operatsioonirisk -Tehniliste süsteemide risk -Personalirisk 6. Missugune järgnevatest ei ole rahamärk: -Krediitkaart ei ole rahamärk - paberraha panga kassas -nõudehoiused -välisvaluuta 7. Mis on valuutakomitee süsteem? On süsteem, kus võib muuta ringluses oleva kohaliku raha hulka vastavalt sellele, kuidas muutuvad emiteerija kulla- ja välisvaluuta reservid. Kui reserv suureneb, siis võib lasta ringlusesse vastava hulga kohalikku raha
Lihtinterssimeetodit kasutatkse tavaliselt siis, kui laenu tähtaeg on alla ühe aasta. Liitintressi puhul võetakse arvestuse aluseks eelmise perioodi intressi ja laenu summa. Liitintressimeetodit kasutatakse sagedamini pikaajaliste laenude puhul. Laenu saamiseks peab olema mingi tagatis. Krediidi tagastamis lisagarantiide põhivormid: vara ja õiguste pant, käendus, garantiikiri näiteks laenlepingu eritingimused. 1.1. Probleemid ja riskid Krediidirisk risk, et laenuvõtja ei suuda või isegi ei taha võlausaldajale laenu tagasi maksta. Põhjusteks võivad olla laenuvõtja tegevusest tulenev äririsk või ta lihtasalt ei soovi maksta, see tule ebaaususest. Probleemlaen on laen, mis on tähtajaks tagastamata, millelt ei ole laekunud laenulepinguga ettenähtud intresse või mille laekumine on muudel põhjustel ebatõenäoline. Probleemilaenude põhjused: · Panga halb krediidipoliitika · Halb krediidi analüüs
(Hirjel 1996) Poliitilisi riske maandada on väga keeruline. Näiteks Gruusia sattus sõtta Venemaaga, mis tõi lisaks muudele hädadele kaasa blokaadi ja kodusõja. Eesti ettevõtjad, kellel oli äri Gruusias, sattusid tõsistesse raskustesse. Õiguslik risk tekib sellest, et äripartnerid asuvad erinevate õigussüsteemidega riikides. Õiguslikke riske saab maandada korrektsete ja mõlema riigi asjaolusid arvestavate lepingute sõlmimisega. Majanduslikud riskid on tururisk, krediidirisk, transpordirisk, hinnarisk, varustamis- või vastuvõtmisrisk, asukoharisk, asendamisrisk. (Hirjel 1996) Tururiski all mõeldakse seda, et ostja orienteerub teistele toodetele, toote halb kvaliteet või konkreetne sortiment ei vasta ostja soovidele, müügivarustajad või ostjad on valed, turustamisaeg on vale. Tururiski saab maandada turutingimuste kohta informatsiooni kogumisega kohalikelt elanikelt, otsekontaktidega välismaal või turu-uuringutega. (Hirjel 1996)
mille haldamise eest küsitakse ka tasusid, seega võime maksta kaudselt kahekordseid tasusid. 5 Puuduseks võib olla ka see, et meil endil puudub kontroll investeeringute üle, sest otsuseid teeb fondi haldaja ning meil pole võimalik fondijuhti konkreetse väärtpaberiga seotud riskide puhul mõjutada. Nagu iga investeeringuga, kaasnevad ka antud fondi investeerimisega riskid, ehk võime jääda kahjumisse. Antud projekti riskid on: Krediidirisk fond investeerib otseselt või kaudselt võlakirjadesse või muudesse fikseeritud tuluga instrumentidesse. Kui võlakirja emiteerija ei maksa intresse ja põhisummat õigeaegselt välja, võib võlakiri kaotada oma väärtuse, isegi kuni täielikult. Tegevusrisk kahjude risk, mis tuleneb näiteks süsteemi riketest, inimlikest vigadest või välistest sündmustest. Valuutarisk- fond investeerib väärtpaberitesse, mis on emiteeritud muudes
raha pakkumise kasvu piirata. Rahapoliitikaga sarnased eesmärgid on ka fiskaalpoliitikal, kuid see kuulub valitsuse kompetentsi 10. miks ,,homne" euro on väärt vähem, kui,,tänane" euro? Raha ajaväärtuse kontseptsioon- iga rahasumma on praegu rohkem väärt, kui tulevikus. Kui raha laekub praegu, võib selle kohe teenima panna. Kui raha laekub hiljem jääb osa tulust teenimata. 19. pangandusriskid Pangandusega seotud riskitegurid: - krediidirisk ehk emitendi makserisk - maarisk - võlakirja intressirisk ja likviidsusrisk - valuutarisk - personalirisk - tehniliste süsteemide risk - reinvesteerimisrisk 5. Eurotsoon Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Euroala rahapoliitikat juhib Euroopa Keskpank. Euroala liikmesriikide keskpangad moodustavad Eurosüsteemi. Euroala valitsused moodustavad eurogrupi, mida praegu juhib Luksemburgi peaminister Jean- Claude Juncker.
nominaalväärtuses välja ostma Kupongimäär intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond) emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus. 10. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest
paberiga; 2)mittesüst. ehk kontrollitavad riskid, mis on tingitud ebapiisavast ohutuse tagamisest ja on seotud 3)info debitoorsete võlgnevuste kohta: ·deb. keskmise test- tekib väärtpaberite ostmisets, hoidmisest ja müü- konkreetsete VP liikidega. Mittesüst. riskid: perioodi ja mahu suurenemine ·deb. võlgnevuse misest; 3)teenustasu tulu(ei ole seotud bilansikirjetega); 1)krediidirisk, mille põhjuseks on emitendi "vananemine"- võlg läheb lootusetuks ·müükide 4)tulu VP-st on dividenditulu portfelliinvest.-lt. Tulu maksejõuetus; 2)likviidsusrisk, mille põhiteguriteks on konsentratsioon- müük aeg-ajlt suurte partiidena; pikaajaliselt osaluselt. Tulu, mis saadakse invest.portf.-s emitendi krediidivõime reiting, väärtpaberi kustutusaeg 4)juhtimise kvaliteet: ·juhtide ebapiisav kvalifik
kasumiaruanne ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sissetulekuid ja väljaminekuid majandusaasta ( või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude allikatest keskpank raha emiteeriv ning raha kattevara haldav asutus kogukasulikkus kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus kogukulu konkreetse tootekoguse tootmise kulu konverteeritavus raha vahetatavus teiste rahade vastu krediidirisk - krediidi mittetasumise tõenäosus kulukandjate arvestus ehk kalkuleerimine - arvestuse liik, mis näitab mille jaoks on ettevõttes kulutusi tehtud. Kulusid vaadeldakse üksikute toodete lõikes ning ülesanne on välja selgitada kõigile ettevõtte toodetele omahind ehk tehtud kulutused tooteühiku kohta kulukohtade arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab - kus kulud tekivad ja kes nende eest vastutavad
nominaalväärtuses välja ostma Kupongimäär intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond) emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus. 12. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest
sõltub ka aktsionäride tulu. Hästi kapitaliseeritud pank on vähem riskantne, kuid väiksema finantsvõimenduse tõttu on ta vähem tulus. (Finantsvõimendus näitab, kui palju kaasatakse võõrvahendeid. Mida rohkem, seda suurem finantsvõimendus. Iseloomustab panga poolt kaastatud võõrvahendite taset.) Seetõttu on madala kapitali adekvaatsusega pank riskantsem, kuid tänu suuremale finantsvõimendusele võib suurem olla panga kasumlikkus. 1. Krediidirisk - on seotud võimalusega, et panga ja klientide vahelisi finantslepinguid ei täideta viimaste poolt esialgselt kokkulepitud tingimustel. Väikese või olematu krediidiriskiga pank on väheriskantne, kuid samas väiksema kasumlikkusega. Suuremat krediidiriski võttev pank on küll riskantsem, kuid tema kasumi teenimise võimalused on suuremad. 1. Üldrisk - on seotud panga kulude juhtimisega ja seotud võimalusega, et panga
laine, veetõus vms, mille tõttu saab kahjustada laev või last. iv. Finantsriskid · Risk, mis realiseerumisel ähvardab kaasa tuua tõsiseid rahalisi kaotusi. Finantsriskid hõlmavad endas mh raamatupidamise, aruandluse, tehingute mahu ja keerulisuse ning automatiseeritusega seotud riske (nn operatsiooniriskid). · Finantsriskide klassifikatsioon äritehingutes (nn ,,puhtad" finantsriskid): 1) Krediidirisk (credit risk) 2) Likviidsus(e)risk (liquidity risk) 3) Intressimäärarisk (interest rate risk) 4) Kapitalihinnarisk 5) Välisvaluutarisk (currency risk) 6) [Toorme-] hinnarisk (price risk) 1. Krediidirisk - Tehingu vastaspoole kohustuste mittetäitmine maksejõuetuse tõttu (default risk) - Muutused tehingu vastaspoole krediidikõlblikkuses (nt krediidireitingu alandamine) (downgrade risk) a. Krediidireitingud b
Tänu majanduskasvu kiirenemisele ja selle positiivsele mõjule laenukvaliteedile on hakanud viivislaenude maht vähenema ning lisaks võib eeldada, et osa laene muutub taas toimivaks. Laenuvõtjate reaaltulu mõjutab aga kiireneva inflatsiooni oht. Kuigi baasintressimäärade tõus tõenäoliselt jätkub, ei avalda see pankade laenukvaliteedile väga suurt negatiivset mõju. Uued laenumaksevõime riskid on seotud eelkõige välisnõudluse võimaliku halvenemisega. Eestis tegutsevate pankade krediidirisk on vähenenud. Eesti ettevõtete ja eraisikute finantskäitumine on jäänud konservatiivseks ning uusi laene on võetud väga ettevaatlikult. Lisaks on hoiuste maht stabiilselt kasvanud. Selline olukord loob head eeltingimused selleks, et pangad saaksid oma laenuriske uues kasvutsüklis paremini juhtida. Laenukvaliteedi paranemine on võimaldanud pankadel hakata vähendama võimalike laenukahjumite katteks eelnevatel aastatel moodustatud reserve. Lisaks sellele loovad
Investeeringu piirefektiivsus on tulu ühe täiendavalt investeeritud rahaühiku kohta. Kapitali tasuvus – kasumi ja investeeringute suhe ehk fondirentaablus (ehk vararentaablus). Tasuvusuuring – kuidas projekti arendada ja kuidas finantseerida. Riskide analüüs Riskiallikad ettevõtte jaoks: varad, funktsioonid, kohustused. Riskide üldine jaotus: 1) Vararisk; 2) Äririsk ( tootmisrisk, turu- ja hinnarisk, reformirisk, inimrisk); 3) Finants- ja krediidirisk; 4) Lepingurisk. Eristatakse riski ja ebakindlust (määramatust). Ebakindluse lülitamiseks kapitali eelarvestamisse kasutatakse tundlikkusanalüüsi, hinnatakse iga muutuja mõju kogutulemusele (20/80 – reegel). Investeeringuga seoses mõistetakse riski all investeeringu tegeliku tulususe hälvet oodatavast tulususest. Investeerimisprojekti valik Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid: 1) Laenukapitali hind 2) Hinnad (tootmistegurid, inflatsioon)
nõustamine, ettevõte müüginõustamine jt. Muud teenused, nt väärismetalli tehingud jt, mis on lubatud seadusega. 15. Krediidiasutuse riskid ja usaldatavuse põhiaspektid. Riskid: Väliskeskkonna riskid: o Makromajandusrisk o Poliitiline risk o Sotsiaalne risk o Demograafiline risk o Geofüüsiline risk Pangasisesed riskid: o Finantsriskid Krediidirisk Likviidsusrisk Tururiskid jm o Operatsiooniriskid Kontrolli- ja juhtimisrisk Juriidiline risk Regulatiivne risk Personalirisk Infotehnoloogiline risk Protseduuririsk Mudelirisk o Muud riskid Strateegiline risk Reputatsioonirisk
Kupongimakse kuupäevad – kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatatkse kupongimakseid Tagasikutsutavus – ennetähtaegse lunastamise võimalus (callability – emitendi jaoks ning puttability – investori jaoks) 10. Võlakirjadega seotud riskid Võlakirju peetakse üldiselt madalama riskiga väärtpaberiks kui aktsiad (kuid alati on võimalik ka võlakirjadega kaotada kogu investeering, samas tulu on siiski piiritletud) – seos kehtib pigem sama ettevõtte puhul. Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutmatus maksta intresse või laenu põhiosa. Seda püüab hinnata muuhulgas krediidireiting (ka kõrge intress viitab kõrgele riskile) Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast: 2 Tururisk (ka hinnarisk) –Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne
21. valuutakurssi mõjutavad tegurid Pikas perspektiivis Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid ja finantsvarade nõudluse teooria Lühiajalises perspektiivis vahetuskursi mõjutavad suures osas: • arbitraažitehingud • investorite otsused oma säästude kaitsmiseks kõigepealt hoiustajate ootused intressimäära ja inflatsiooni suhtes) Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid 22. Hinnakomponentide osakaal intressis (kliendiriski ja laenu suuruse mõju) Krediidirisk - risk, et laenuvõtja ei täida oma rahalisi kohustusi panga suhtes (krediidi vastaspoole risk, kontsentratsioonirisk ja arveldusrisk) Sisemiste reitingute IRB lähenemised Krediidiriskiparameetrid: a. Maksejõuetuks muutumise tõenäosus PD (probabilty of default) b. Pangakaotus kliendi maksejõuetuse korral, protsent nõudest LGD (loss given deafault) c. Riskile avatud positsiooni suurus EAD (exposureat default) d. Nõude kestus M (maturity) Vara riskikaal = f(PD, LGD, EAD, M) 23
Panga loomiseks on vaja: vaba kapitali olemasolu, et oleks tagatud miinimumkapitali nõue antud piirkonnas on olemas rahuldamata nõudlus pangateenuste järele (arveldused, krediidiressursid) uued teenused, mida veel ei ole osutatud uue panga teenused odavamad konkurentide hindadest parem äriidee kui tegutsejatel samas piirkonnas soodne asukoht vajalike oskustega personal hea riskitaluvus Riskid pankades: likviidsusrisk krediidirisk intressimäära risk valuutarisk e kursirisk tururisk kasumirisk tehingurisk teenuste müügi risk inflatsioonirisk poliitiline risk kuritegevusest tulenevad riskid muud riskid Panganduse positiivsed efektid: tehingurisk teenuste müügi risk inflatsioonirisk poliitiline risk kuritegevusest tulenevad riskid muud riskid suur osa maksetest võimalik teha sularaha kasutamata
Mida paremini vastavad need tüüplepingud erinevatele seadustele, seda parem. Üldrisk- seotud panga enese kui ka panga väliste asjaoludega. Pangavälised- panga olukord, seaduste olemasolu, seadusandlik baas, maksupoliitika. Pangasisene- personali pädevus, sobivus, lojaalsus. Üldine finantsjuhtimine riigis. Valuutarisk- tuleneb pangavarade ja kohustuste erinevast valuutastruktuurist ja kursimuutustest. Püütakse tasakaalustada kohustused ja varad ( erinevate valuutade lõikesse) Krediidirisk- Krediit on panga põhiline vara. Tuleneb eelkõige klientide tundmisest ja laenuportfelli kvaliteedist ( mida paremini pank tunneb oma vastaspoolt, analüüsib kliendi riske, seda paremini on tagatud ohtude vastu ). Kliendipoolt- tahtest kui ka suutlikkusest ( tahe võlg tagasi maksta), suutlikus majandusesituatsioonis toime tulla, laenuotsustus protsessi, õige hinnastus. Maksejõulisuse risk (panga kui võlausaldajate ehk kreeditoride nõudmiste
lahendused riskide maandamiseks. Äriedu vältimatu eeltingimus on risk, aga teadlik ja juhitud risk. Riskide juhtimiseks tuleb kindlaks teha nende põhjused, tekkekohad, tõenäosused ja ohumäärad. Riskide hindamine ja analüüs aitab ettevõttel otsustada, milliseid abinõusid tuleks kasutada, et minimeerida võimalikke kaotusi ja valida riskide maandamiseks optimaalne strateegia. Ohustavaid riske võib tinglikult jagada nelja kategooriasse: tegevusrisk, tururisk, äririsk, krediidirisk. Iga ettevõtlusega kaasnevad riskid on erinevad. Allpool on toodud küsimused mõnede enamlevinud riskivõimaluste kohta, kuid Teie ettevõtluse eripärast tingituna võib olla tegemist hoopis teiste riskikohtadega. Seega, määrake oma ettevõtluse võimalikud riskid. 23.Riskide analüüs. 23.1. Kas Teil on piisavalt vahendeid? 23.2. Kas Te suudate tagada ettevõtte likviidsuse? 23.3. Millised riskid kaasnevad investeeringutega? 23.4
rahalisi hoiuseid ja teisi tagasimakstavaid vahendeid vastu võtta üksnes oma liikmeskonnalt. Liikmeskond moodustub tavaliselt territoriaalsuse põhimõttel nii, et tegevuspiirkonnaks on ühe või lähestikuste omavalitsuste (tavaliselt valdade) kliendid. Ühistupangad Eestis: Tartu Hoiu-laenuühistu 52. Nimetage erinevaid riske panganduses ja defineerige neist kaks. Levinumateks riskideks on krediidirisk, likviidsusrisk ja intressimäärarisk. Krediidirisk on risk, et klient jätab krediidi tagastamata. Selle põhjuseks võib olla kliendi maksejõuetus vms. Krediidiriski realiseerumisel võib halvimal juhul pank minna ka pankrotti. Likviidsusrisk tähendab, et pangal võivad tekkida raskused oma kohustuste täitmisega, varade müügiga ja rahastamisallikate kaasamisega. 53. Nimetage erinevaid hoiuse liike ja kui suured on nende keskmised intressimäärad Eestis. Peamised üldtuntud hoiuseliigid on järgmised:
maandamiseks. Äriedu vältimatu eeltingimus on risk, aga teadlik ja juhitud risk. Riskide juhtimiseks tuleb kindlaks teha nende põhjused, tekkekohad, tõenäosused ja ohumäärad. Riskide hindamine ja analüüs aitab ettevõttel otsustada, milliseid abinõusid tuleks kasutada, et minimeerida võimalikke kaotusi ja valida riskide maandamiseks optimaalne strateegia. Ohustavaid riske võib tinglikult jagada nelja kategooriasse: tegevusrisk, tururisk, äririsk, krediidirisk. Iga ettevõtlusega kaasnevad riskid on erinevad. Allpool on toodud küsimused mõnede enamlevinud riskivõimaluste kohta, kuid Teie ettevõtluse eripärast tingituna võib olla tegemist hoopis teiste riskikohtadega. Seega, määrake oma ettevõtluse võimalikud riskid. 23.Riskide analüüs. 23.1. Kas Teil on piisavalt vahendeid? 23.2. Kas Te suudate tagada ettevõtte likviidsuse? 23.3. Millised riskid kaasnevad investeeringutega? 23.4
-Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatatkse kupongimakseid -Optsionaalsus ennetähtaegse lunastamise võimalus (callability emitendi jaoks ning puttability investori jaoks) -Võlakirjadega seotud riskid Peetakse üldiselt madalama riskiga väärtpaberiks kui aktsiad (kuid alati on võimalik ka võlakirjadega kaotada kogu investeering, samas kui tulu on siiski piiritletud) seos kehtib pigem sama ettevõtte puhul. · Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutmatus maksta intresse või laenu põhiosa. Seda püüab hinnata muuhulgas krediidireiting (ka kõrge intress viitab kõrgele riskile) · Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast: · Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajalised võlakirjad on rohkem
• Tavaliselt sõjad, mässud, streigid või üleujutused, maavärinad ja -lihked ning vulkaanipursked, mereõiguse järgi ka ootamatu tuul, laine, veetõus vms, mille tõttu saab kahjustada laev või last. iv. Finantsriskid • Risk, mis realiseerumisel ähvardab kaasa tuua tõsiseid rahalisi kaotusi. Finantsriskid võivad hõlmata endas mh raamatupidamise, aruandluse, tehingute mahu ja keerulisuse ning automatiseeritusega seotud riske. 1. Krediidirisk • Tehingu vastaspoole kohustuste mittetäitmine maksejõuetuse tõttu (default risk) a. Krediidireitingud Krediidireiting - sisaldab valmis vastuseid ettevõtte krediidivõime kohta: krediidisoovitust, krediidilimiidi summat, maksejõuetuse tõenäosust ja Krediidiinfo reitingut. Lisaks ettevõtte finants- ja majandusolukorra näitajaid (sh kolme aasta aruandeid) ning maksehäirete ja maksuvõlgade infot. b. Krediidiraportid
2. Müüja kohustub müüma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal. 3. Kõik futuuri tingimused peale hinna on standardiseeritud (nt alusvara kogus, aegumistähtajad, lepingu suurus jne) 4. futuuri alusvara tarnetingimused on kindlaks määranud vastav börs, kus selle futuuriga kaubeldakse. Forwardleping - Forwardi puhul seatakse tingimused läbirääkimiste teel, pole standardiseeritud - Forward lepingul pole kliiringkeskust (krediidirisk) - Järelturgusid praktiliselt pole või on väga õhukesed. - Ei kaubelda börsil (on over-the-counter market (OTC), ehk letiturg) 27. Futuuridega kauplemise põhimõte börsil ning seotud mõisted Futuuridega kaubeldakse vaid futuuribörsidel. Kõik futuuri tingimused peale hinna on standardiseeritud ning futuuri alusvara tarnetingimused on kindlaks määranud vastav börs, kus selle futuuriga kaubeldakse. Standardiseeritakse näiteks lepingu aluseks
Kupongimäär intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond) emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus. 3 12. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest
konto süstemaatiline üksus, kus leiavad kajastamist kõik raamatupidamistehingud konversioon - võlatingimuste muutmine võlgniku huvides; riigivõla ümberkorraldamine intressimäära vähendamise või võla tasumistähtaja pikendamise teel; väärtpaberite vahetamine aktsiate vastu; väärtpaberite ümberarvestamine ühest valuutast teise; laenu tagastamise tähtaja uuendamine. konverteeritavus raha vahetatavus teiste rahade vastu krediidireiting - krediidivõime hinnang krediidirisk - krediidi mittetasumise tõenäosus krediidivõime - kliendi võime saada krediiti tulenevalt eelnenud ja käesolevast krediiditegevusest kulukandjate arvestus ehk kalkuleerimine - arvestuse liik, mis näitab mille jaoks on ettevõttes kulutusi tehtud. Kulusid vaadeldakse üksikute toodete lõikes ning ülesanne on välja selgitada kõigile ettevõtte toodetele omahind ehk tehtud kulutused tooteühiku kohta
· raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Omandivormi järgi jagunevad pangad: · erapangad · riiklikud pangad · segaomandiga pangad Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: · suurpangad · keskmised pangad · väikepangad RISKID PANGANDUSES: likviidsusrisk tehingurisk krediidirisk teenuste müügi risk intressimäära risk inflatsioonirisk valuutarisk e kursirisk poliitiline risk tururisk kuritegevusest tulenevad kasumirisk riskid muud riskid 17. Panga funktsioonid
makstavad teenustasud, samuti finantsinvesteeringutelt ja finantstehingutelt saadud tulemus. Kulud on suures osas seotud inimkapitali kasutamisega (palgakulu, üld- ja halduskulud). Oluliseks kulukirjeks on vara väärtuse langus. (Intressitulu 49,7%, Muud tulud 32%, Teenustasutulu 14,5%, Tulu finantstehingutelt 3,1%, Tulu finantsinvesteeringutelt 0,7%. 7. Krediidiasutuse peamised riskid (põhivormi järi) Finantsriskid: krediidirisk, likviidsusrisk, intressimäärarisk, välisvaluutarisk, hinnarisk Operatsiooniriskid ehk igapäevasel äritegevusel ilmneda võiv tahtlik või tahtmatu kõrvalekalle aktsepteeritud põhimõtetest, mille tulemusel võib tekkida kahju Teised riskid, nt: o reputatsiooni risk, mis tuleneb maine halvenemisest klientide, äripartnerite,
· klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav · raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Omandivormi järgi jagunevad pangad: · erapangad · riiklikud pangad · segaomandiga pangad Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: · suurpangad · keskmised pangad · väikepangad RISKID PANGANDUSES: likviidsusrisk tehingurisk krediidirisk teenuste müügi risk intressimäära risk inflatsioonirisk valuutarisk e kursirisk poliitiline risk tururisk kuritegevusest tulenevad kasumirisk riskid muud riskid 17. Panga funktsioonid Pankade ülesanded:
Hooldusteenuste hulka kuulub ka investeeringute raamatupidamine ning tulususe mõõtmine, mille raames valmistab pank invesorile ette investeerimisotuste tegemiseks vajaliku info. 17.11.05 RISKID PANGANDUSES Risk on ebakindlus kasumite ja kahjumite esinemise osas ehk kaotamise võimalus majandusüritusest. Põhilised riskid panganduses 1. Kvantitatiivsed riskid - krediidirisk - valuutarisk - intressirisk - likviidsusrisk 40 2. Kvalitatiivsed riskid - personalirisk - tehniliste süsteemidega seotud riskid. Krediidirisk Komplektsselt võib laenuriski iseloomustada laenusaaja äri- ja finantsriski ning majanduspoliitilise riski summana. Äririsk kujutab endast laenusaaja oodatavate maksude ja intresside eelse kasumi suhtelist varieeruvust.
korraldamine, väärtpaberite maaklerlus ja diilerlus, konsultatsioonid ja klientide väärtpaberipositsioonide ja investeerimisfondide haldamine, ühinemiste ja ülevõtmiste korraldamine. Panga kui ettevõtte eesmärgiks on samuti maksimeerida oma aktsionäride rikkust. Seejuures tuleb arvestada konkurentsiga, sotsiaalsete teguritega ja tugeva seadusandliku regulatsiooniga. Panga puhul tuleb kindlasti käsitleda mitmesuguseid riske (vt joonis 9.1). Krediidirisk on risk, et klient jätab krediidi tagastamata. Selle põhjuseks võib olla kliendi maksejõuetus vms. Krediidiriski realiseerumisel võib oluliselt väheneda panga puhaskasum ja halvimal juhul võib pank minna ka pankrotti. Likviidsusrisk tähendab, et pangal võivad tekkida raskused oma kohustuste täitmisega, varade müügiga ja rahastamisallikate kaasamisega. Intressimäärarisk seisneb selles, et intressimäära muutudes muutuvad panga varade, kohustuste ja omakapitali turuväärtused.
käigus tasuda aktsiate eest mitterahalise sissemaksega. •aktsiakapitali võib vähendada kahjumi katmiseks, kuid mitte rohkem, kui 5 mln euroni. 23. Krediidiasutuse vara struktuur 24. Krediidiasutuse finantsressursside struktuur 25. Krediidiasutuse peamised riskid (põhivormi järgi) •finantsriskid hõlmavad riskitegureid, mis puudutavad nii raha-voogude stabiilsust kui ka aktiva-passiva ning bilansiväliste tehingute juhtimise oskust. põhilisteks finantsriskideks on krediidirisk, likviidsuserisk, intressimäärarisk, välisvaluutarisk,hinnarisk 26. Krediidiriski ja likviidsusriski maandamismeetodid Krediidiriski maandamismeetodid: •Finantseerimisportfelli kogumahu piiramine bilansis. •Finantseerimisportfelli diversifitseerimine ehk riski hajutamine erinevate laenusaajate, majandusharude ja -sektorite ning riikide vahel, samuti eri liiki finantseerimistoodete ja erinevate finantseerimistähtaegade vahel.
profitability. The funds transfer pricing (FTP) process is most often used in the banking industry as a means of outlining the areas of strength and weakness within the funding of the institution. FTP can also be used to indicate the profitability of the different product lines and each staff member, as well as act as a great medium for comparison between employees, branches, etc. 32. Hinnakomponentide osakaal intressis (kliendiriski ja laenu suuruse mõju) Krediidirisk - risk, et laenuvõtja ei täida oma rahalisi kohustusi panga suhtes (krediidi vastaspoole risk, kontsentratsioonirisk ja arveldusrisk) Sisemiste reitingute IRB lähenemised Krediidiriskiparameetrid: a. Maksejõuetuks muutumise tõenäosus PD (probabilty of default) b. Pangakaotus kliendi maksejõuetuse korral, protsent nõudest LGD (loss given deafault) c. Riskile avatud positsiooni suurus EAD (exposureat default) d. Nõude kestus M (maturity) Vara riskikaal = f(PD, LGD, EAD, M) 33
Valuutaturud võivad olla väga volatiilsed ning õige riskihalduseta võib kahjum kasvada väga kiiresti. Riskid võivad kaasneda ka kasutatava tarkvara ja internetiühendusega. Juhul kui kasutatava tarkvaraga või internetiühendusega peaks tekkima probleem, võib avatud tehingute muutmine, sulgemine või uute positsioonide avamine osutuda võimatuks. Teatud riskid tulenevad ka otseselt turgudest. Intressimäära risk tuleneb kaubeldavate valuutade riikide intressimääradest. Krediidirisk tuleneb ühe osapoole maksevõimetusest (näiteks pankroti korral). Riigipoolne risk võib tekkida kui valitsus sekkub valuutaturgudesse. Kauplemise puhul on kõige olulisem kasutada kahjumite piiramiseks stop-loss tehinguid. Kaupleja peab enne positsiooni avamist määratlema, kui palju on ta valmis iga konkreetse tehingu korral kaotust vastu võtma ja seadma vastavad stopp-loss tasemed. 7. Lingid www.dailyfx.com www.actionforex.com http://en.wikipedia.org/wiki/Foreign_exchange_market 8
1. OSA Autor: Andres Juhkam, lektor [email protected] Sügis 2004 Finantsinstrumentide majanduslikud funktsioonid 1. Vabade vahendite ülekandmine- ressursside efektiivseks juhtimiseks säästjatelt finantseerimist vajavatele majandusüksustele (aktsiad, võlakirjad) 2. Riskide juhtimine- majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse (investeerimisrisk, valuutarisk, intressimäärarisk, krediidirisk) juhtimiseks- tuletistehingud, optsioonid, forwardid, swapid. Eraldi võiks veel käsitleda raha (kui finantsinstrument) ja tema funktsioone: maksevahend, rikkuse säilitamise vahend ja rikkuse mõõtühik. Finantsturud Kauplemine finantsinstrumentidega protsess, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega, Finantsturud ühendavad olevikku ja tulevikku võimaldades säästjatel konverteerida jooksev hetke sissetulek tulevasteks kulutusteks ja emitentidel vastupidi, konverteerida tulevased
1) Vararisk (varade õige kasutamine, võõrandamine, kadumine, hävimine) 2) Äririsk · Tootmisrisk (tehnoloogia õige valik, jätkusutlikkus) · Turu- ja hinnarisk (mis on oluline siseturu, mis välisturu jaoks?; sisendite ja väljundite hindade muutumine ajas) · Reformirisk (seadusandluses reformide loomine, mõjutab investeeringuid) · Inimrisk (haigus, surm, lahutus -> varade jagamine) 3) Finants- ja krediidirisk (kust on võetud laenu, kui suures summas, missugune on intress, mis tingimustel nõutakse trahvi jne) 4) Lepingurisk (lepingute läbilugemine on ülioluline!, õigusabi kasutamine) 143) 144) Ebakindluse määratlemine 145) Eristatakse riski ja ebakindlust (määramatust). Riski korral on iga võimaliku tulemuse esinemise võimalus teada, kuid ebakindluse korral puudub alus, millele toetudes leida tulevaste sündmste esinemise
Elamumajanduse finantsturg ehk hüpoteegiturg on võtnud üle mõned kaubaturu karakteristikud, mille puhul laenajad saavad tagatise olemasolul kergesti laenu võtta (Case et al. 2000: 132). Ka mitte nii heade väljavaadetega laenutaotlejad on laenuturul esindatud: laenumarginaalide ja eluasemelaenude maht on oluliselt kasvanud. Intressimäära tõus vähendab kohustuse väärtust laenajale, langeva intressimäära tagajärgedeks on refinantseerimine ja ettemaksed. Krediidirisk on tänu viivistele ja muudele riskimaandamise teguritele üsna madal. Krediidiriskide hindamise mudelid on olnud efektiivsed, kuna sisaldavad mitmeid nüansse ning riskid on viidud miinimumini. (Ibid.: 132) Pankade eesmärgiks on optimeerida laenuportfelle nii, et krediidirisk oleks madal ja laenutulu võimalikult kõrge, mistõttu on oluline nende näitajate vaheline optimaalne tasakaal. Üldiseid riskide hinnanguid pankade tasemel mõjutavad enim
ka krediitkaardilaenudele, kuid üksnes sellistele kaartide puhul, mille funktsionaalsus lubab välja võtta ka sularaha. Kohaldamisalasse ei kuulu e-kaubanduse korras pakutavate toodete hankimiseks mõeldud laenud, eriotstarbelised krediitkaardid ja pandimajade poolt pakutavad laenud. KKM lagi puudutab üksnes laene, mis on väiksemad kui 2000 eurot. Laenude puhul, mis on suuremad kui 2000 eurot, maksevõime ebapiisava hindamise ja sellest tuleneva ülelaenamise risk väheneb, kuna krediidirisk kasvab laenusummaga ja suuremate summade puhul on krediidiandjad laenutaotleja tausta kontrollimisel märksa hoolsamad. Soomes on teadvustatud, et väiksema sissetulekuga tarbijate jaoks võib laenude 44 väljastamiskünnise tõus ja laenude pakkumise vähenemine põhjustada probleeme, kuid seda saaks vähendada sotsiaalsete laenude pakkumise edendamise kaudu.
- uue panga teenused odavamad konkurentide hindadest - parem äriidee kui tegutsejatel samas piirkonnas - soodne asukoht - vajalike oskustega personal - hea riskitaluvus 18 RISK: - valeotsuse tegemise oht - planeeritud tulemuse mittesaavutamise oht - ebasoodsa sündmuse esinemise võimalus - prognoos võib olla vale RISKID PANGANDUSES - likviidsusrisk - krediidirisk - intressimäära risk - valuutarisk e. kursirisk - tururisk - kasumirisk - tehingurisk - teenuste müügi risk - inflatsioonirisk - poliitiline risk - kuruitegevusest tulenevad riskid - muud riskid PANGANDUSE POSITIIVSED EFEKTID - vähendab laenu andmise riski - muudab laenud likviidsemaks - vähendab laenu andjate ja võtjate informatsiooni- ja tehingukulusid
arengute põhjused, tekkekohad, esinemise tõenäosused ja ohu suurus. Riskide hindamine ja analüüs aitab ettevõttel otsustada, milliseid abinõusid tuleks kasutada, et vähendada võimalikke kahjusid ning valida optimaalne viis riskidega toimetulekuks. Ettevõtlusriske võib tinglikult liigitada nelja põhikategooriasse: tegevusrisk, tururisk, äririsk ja krediidirisk. Järgnevad küsimused abistavad Sind enamlevinud riskide eritlemisel. Ettevõtte eripärast tingituna võib kaasneda hoopis teistlaadseid riske. Seega, määra oma ettevõtmisega kaasnevad võimalikud riskid ja analüüsi neid. Riskianalüüsi läbiviimisel võib abiks olla nn riskimaatriks. Tabel x. Riskimaatriks Järeldus tegutsemiseks.
annaabi.ee 
