1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis- ja pensionifondid; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru
· Probleemid: 1. Jõeni läbimurdmine tundus võimatuna. 2. Kolm silda ei kindlustanud põhjasuunalist transiiti 3. Kitsad tänavad 4. Algeline veevärk ja kanalisatsioon London 18.sajandil · Londoni rekonstrueerimine 19.sajandil · Peatähelepanu pöörati West Endile ja Cityle. London West End · West End kujunes juba varakult Londoni ärilinnaosaks. · Sinna koondusid suured pangad, kindlustusseltsid ja ajalehetoimetused · Cityst ida pool asub aga East End, töölis- ja London East End tööstuslinnaosa. Waterloo Bridge · 19.sajandi algus andis mõnele Londoni linnaosadest klassitsistliku väljanägemise · Sajandi keskel loodi veel terve rida neoklassitsistlikke
kindlustuslepingu. Enimlevinud kohustuslik kindlustus on liikluskindlustus, mille sõlmimise kohustus tuleneb ja on reguleeritud liikluskindlustuse seadusega. Sundkindlustus on kindlustus, mille puhul isikul on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile. Sundkindlustuseks on näiteks sotsiaalmaksu vahenditest finantseeritav ravikindlustus. Kindlustusteenuste pakkujad on kindlustusseltsid, kindlustusseltside filiaalid ning kindlustusvahendajad (sh kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid), kes on registreeritud Finantsinspektsioonis. LIIKLUSKINDLUSTUS on kohustuslik vastutuskindlustus. See tähendab, et kindlustusvõtja ei kindlusta mitte oma sõidukit, vaid potentsiaalset kahju, mida ta võib põhjustada teistele liiklejatele nii sõidukitele kui inimestele kui ka hoonetele ning ehitistele
Ta ei tõstnud üles küsimust manufaktuuride ja vabrikute forsseeritud arendamisest. Kuid erinevalt mõnedest dekabristidest tunnistas Pestell protektsionistlike tollide kasutamise vajadust eesmärgiga luua võimalikult soodsad tingimused kodumaise tööstuse kiireks ja edukaks arenguks. Sisekaubanduses pooldas ta kõigi seisuste õigust tegelda selle majandusharuga. Pangandussüsteemi pidas Pestell tarvilikuks niimoodi ümber korraldada, et igas vallas oleks loodud pank, padimaja ja kindlustusseltsid. Pestelli arvates oleks tulnud anda pankadest talupoegadele ja linnakodanlusele protsentideta pikaajalist laenu oma majapidamise sisseseadmiseks. Ta tahtis luua tingimusi, mis oleksid teinud krediidi kättesaadavaks laiadele massidele.
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kommertspangad Kindlustusseltsid Investeerimispangad Liisingufirmad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: Faktooringufirmad kaubanduspangad, Pensioni-ja investeerimisfondid hüpoteekpangad, Riskihajutamisfondid hoiupangad Fondivalitsejad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud
Erakindlustuse kaasamine tõstab kindlustunnet, et häda korral ei pea inimene kolmveerand aastat abi ootama. Võimalik, et kindlustusvõtjal tuleb seltsile maksta isegi rohkem kui praegu sotsiaalmaksu, kuid me maksame lisaraha ju praegugi, kui soovime saada kiiret ja korralikku meditsiiniteenust. Lõppeks ära maksumaksjate ebavõrdne kohtlemine, kus sportlik ja hästitoituv mees või naine peab kinni maksma suitsetaja ja alkohooliku ravikulud. Tõenäoliselt võtaksid kindlustusseltsid inimeste tervisekäitumist lepingu maksumuse arvutamisel tõsiselt arvesse. Mis saab sellisel juhul neist, kellel pole raha ravikindlustuse ostmiseks? Tegelikult pole juba praegu suurel osal Eesti inimesel ravikindlustust, mis tähendab, et ka kõikihõlmava ravikindlustuse puhul pole suur hulk inimesi sellega tegelikult kaetud. Inimesed, kes ei suuda ravikindlustust osta, peavad leppima oma olukorraga või katsuma sellest välja tulla.
KINDLUSTUS Kindlustus - süsteem, mis võimaldab isikul anda oma ettevõtmistega seotud riskid üle kindlustusseltsi kanda, süsteem riskidega seotud majanduslike kahjude katmiseks, ettenägematute ja ootamatult esinevate kahjude hüvitamine eelnevalt kokkulepitud alusel. Kindlustusteenuste pakkujad kindlustusseltsid, nende filiaalid, kindlustusvahendajad (kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid). Kindlustusselts D.A.S., ERGO, AS Inges, Salva, If, Seesam, Swedbank. Kindlustusvahendaja on isik, kes tasu eest tegeleb kindlustusvahendusega. Kindlustusmaakler - on isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides. Sealjuures on eesmärgiks pakkuda kindlustusvõtja kindlustushuvile ja nõudmistele vastavat kindlustuslepingut. Kindlustuse põhiliigid
kasutatud MYSBY/VAT norme ning seetõttu on selle kasutusele võtmine loogiline jätk MYSBY/VAT normide kasutamisele. · Programm võimaldab remondiaegu arvestada lähtudes sõiduki tehnilisest seisukorrast. Samuti on võimalik arvutada remondi maksumus juhul, kui sõidukile paigaldada kasutatud detaile. · Eestis on viidud läbi mitmeid WinCABAS koolitusi. · WinCABAS on kasutusel paljudes suuremates remondiettevõtetes ning seda aktsepteerivad Eesti suuremad kindlustusseltsid. PUUDUSED: · WinCABAS kasutuselevõtt remondiettevõttes nõuab olulisi investeeringuid nii arvutitarkvarasse kui ka koolitusse. Autodata Autodata programm on välja töötatud Autodata Ltd (Suurbritannia) poolt ja kasutajate sihtgrupina nähakse eelkõige sõidukite remondiga tegelevaid ettevõtteid. Kõik programmis toodud informatsioon pärineb otse sõidukite tootjatelt jasõiduki komponentide valmistajatelt. Alates 1998. a. sisaldab programm ka sõiduki remonditööde ajanorme
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle
kohustused võtab endale riik. · Ravikindlustus läbi haigekassa süsteemi · Sots.kindlustus läbi riikliku pensioni, I sammas · Töötukindlustus läbi töötukassa süsteemi · Kutsehaiguse ja tööõnnetuse kindlustus 2) Kohustuslik kindlustus- sõlmimise kohustuse sätestab seadus, kuid teenust osutavad kindlustusseltsid. · Liikluskindlustus · Pensioni II sammas, neile kohustuslik, kes on sündinud alates 1.jan 1983 ja hiljem 3) Vabatahtlik kindlustus- tunnetatud vajadus, kohustus kindlustada pole sätestatud seaduses. Kindlustusasutused töötavad välja. · Reisikindlustus · Ettevõtte vara kindlustus · Veosekindlustus
Välismõjusid tekitavad tootjad ja tarbijat: suitsetamine, praht. Meetmed, mida riik välismõjurite puhul rakendab: maksud, trahvid, keelud jne Puudulikud turud Kui eraturud ei suuda pakkuda kaupa või teenust, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma, esineb turutõrge, mida nimetatakse turgude puudulikkuseks . Mõnede majandusteadlaste arvates on sellisteks valdkondadeks kindlustus ja laenude andmine. Kindlustuse valdkonnas ei kindlusta eraturud (kindlustusseltsid) üksikisikuid paljude tähtsate riskide vastu. Seepärast tuleks käivitada vastavad riiklikud programmid. Tavaliselt on selliste programmide käivitamiseks tarvis mingeid olulisi sündmusi (Ühendriikides Suur Depressioon, üleujutused 1967.a., terroriakt 11.09.2001 jms. Eesti näidetena võiks tuua pankade pankrotilaine 1997-1998, ilmastikust tingitud kahjustused). Infotõrket Infotõrked on jällegi meie elus väga levinud, ka mina puutun nendega vahetpidamata kokku.
kuningriigile ning aragonlaste valduses olevale Sitsiilia kuningriigile. 11.-13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õtseaeg. Pikka aega valitses riigikestes omamoodi aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus Idamaadega, 13. sajandil olid Veneetsia, Genova ja Pisa sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad. Põhja-Itaalia oli tollal kogu Lääne-Euroopa kõige jõukam ja piirkond, muu hulgas tekkisid seal pangad ning kindlustusseltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka renessansikultuuri häll. Omavahel pidevates vastuoludes olevad linnad ei suutnud aga võistelda suurvõimudega: 16. sajandil langes Itaalia põhjaosa Hispaania ja hiljem osaliselt Austria võimu alla. 19. sajandil sai Risorgimentost alguse Itaalia ühendamine, mis saavutati 1870. aastal suuresti tänu Giuseppe Garibaldi sõjalistele oskustele. 1922 tulid võimule fasistid eesotsas Benito Mussoliniga.
Raha, finantsinstitutsioonid ja turud Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Ühistu tüüpi finantsinstitutsioonid Teised spetsialiseeritud pangaliigid: o Kaubanduspangad o Hüpoteekpangad o Hoiupangad Hoiuseid mitte-vastuvõtvad: Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni- ja investeerimisfondid Fondivalitsejaid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud
24. Laenukindlustuslepingud Laenukindlustus on mõeldud selleks, et kliendi poolt võetud laen ei langeks surma korral lahedaste või käendajate võlgadele. Kliendi elu kindlustatakse sama suure summa peale kui lanujääk. Kindlustatu surma korral makstakse hüvitis pangale laenujäägi katteks. Lisaks kindlustusselts võib võtta kohustust tasuda ka kuni kahe kuu ulatuses kindlustatud isiku surma kuupäeva ja kindlustussumma väljamaksmise vahelisel ajal kogunenud laenuintressi. Kindlustusseltsid võivad pakkuda ka invaliidsuse lisakindlustus juurde. Invaliidsushüvitise korral makstakse hüvitis välja lepingus kokkulepitud tingimuste kohaselt laenuvõtjale, kes saab ise otsustada, milleks ta seda raha kasutab. Laenukindlustuse väljamaksed on tulumaksuvabad. Kui laen on võetud kahe peale, saavad oma laenukindlustuslepingu sõlmida mõlemad laenuvõtjad. Kummagi laenukindlustussumma võib olla nii suur, kui on laenujääk
riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem, mille tegevust riik kas osaliselt või täielikult reguleerib. 44 Finantsturg - institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kellel on vahendeid üle, neile, kellel on vahenditest puudus. 46 Finantsvahendajad ja nende liigid- fin-vah-d. On institutsioonid, mille kaudu laenuandjad ja laenuvõtjad osalevad. krediidiasutused kindlustusseltsid väärtpabervahendajad 47 Rahaasutused Eestis- krediidiasutused, kindlustusseltsid, väärtpaberivahendajad 48 Krediidiasutus- ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab välja omal vastutusel laene. (kommerts) pangad ning laenuhoiusteühistud, tegevusloa annab Eesti Pank 49 Kindlustusselts- ettevõte, mis loob kindlustusvõtjatele maksetest fondi, millest hüvitatakse tekkinud kahjud. Maksete ja hüvitiste vahe tuuakse finantsturule
käes olevale Napoli kuningriigile ning Aragóni valduses olevale Sitsiilia kuningriigile. 11.–13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õitseaeg. Pikka aega valitses riigikestes omamoodi aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus idamaadega, 13. sajandil olid Veneetsia, Genova ja Pisa sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad. Põhja-Itaalia oli tollal kogu Lääne-Euroopa kõige jõukam ja piirkond, muu hulgas tekkisid seal pangad ning kindlustusseltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka renessansikultuuri häll. Omavahel pidevates vastuoludes olevad linnad ei suutnud aga võistelda suurvõimudega. 16. sajandil langes Itaalia põhjaosa Hispaania ja hiljem osaliselt Austria võimu alla. 19. sajandil sai Risorgimentost alguse Itaalia ühendamine, mis saavutati 1870. aastal suuresti tänu Giuseppe Garibaldi sõjalistele oskustele. 1922. aastal tulid võimule fašistid eesotsas Benito Mussoliniga 1.
ravikindlustusfondi ja 20% pensionifondi). Pension- makse vanaduse, töövõimetuse ja toitja kaotuse korral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek. Pensionisüsteem toetub kolmele sambale: I sammas ehk riiklik pension. Sellega tegeleb sotsiaalkindlustusamet. II sammas ehk kohustuslik kogumispension. Sellega tegeleb pensionikeskus. III sammas ehk täiendav kogumispension. Sellega tegelevad kindlustusseltsid ja pangad. Riiklike pensionite liigid: vanaduspension oled jõudnud vanaduspensioni ikka ennetähtaegne vanaduspension sa ei ole jõudnud veel vanaduspensioni ikka, kuid pensionini on vähem kui kolm aastat edasilükatud vanaduspension soovid minna pensionile hiljem kui vanaduspensioni iga soodustingimustel vanaduspension oled kasvatanud lapsinvaliidi või kolme või enamat last ja soovid minna pensionile varem
kapitali hinda. 2)Kaudfinantseerimine vahelüliks on laenuandja ja laenuvõtja vahel finantsvahendaja. 45. Finantsvahendajad Finantsvahendajad on institutsioonid, mille kaudu laenuandjad ja laenuvõtjad osalevad finantsturul. Finantsvahendajate tüübid: 1)Krediidiasutused e pangad võtavad vastu avalikkuse hoiuseid ja annavad välja omal vastutusel laene 2)Kindlustusseltsid saavad kindlustuspreemiat ja annavad välja rahalist kompensatsiooni kahju tekkimisel 3)Väärtpaberivahendajad pakuvad investoritele ostjate leidmist ja esmast väärtpaberi emissiooni, väärtpaberite vahendamist. (Lisaks neile võivad rahaasutusteks olla pensioni-, investeerimis- jm fondid.) 46. Rahaasutused Eestis krediidiasutused, kindlustusseltsid, väärtpaberivahendajad 47
survel otsustas fondi nõukogu pöörduda kaitsepolitsei poole palvega uurida fondi ebaõnnestunud tehinguid, millest saadav kahju võib ulatuda 70 miljoni kroonini. B. Juulis algatas kaitsepolitsei uurimise Eesti Liikluskindlustuse Fondi endise direktori VT suhtes. Uurimist taotlenud riigikontroll kahtlustas, et Nordika Kindlustuse peamaja osteti turuväärtusest 40 miljonit krooni kallimalt. Juhtum muutis ärevaks kindlustusseltsid, kes hakkasid kartma Eesti Liikluskindlustuse Fondi pankrotti. Kindlustusseltside survel otsustas fondi nõukogu pöörduda kaitsepolitsei poole ja paluda, et kaitsepolitsei uuriks fondi tegevust laiemalt. Ebaõnnestunud tehingutest saadav kahju võib ulatuda 70 miljoni kroonini. Ülesanne 4. Kirjeldage viitesuhteid (osaliste, aja-, koha-, sagedus- ja hõlmavad suhted ning muud keele sidusvahendid). A
Finantssüsteemi moodustavad pangad jt rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel ( kus raha liigub nendelt , kellel on selle ülejääk neile kellel on tekkinud ajutine raha puudujääk) Ülejäägi ja puudujäägi vahendamine (laenamine) Finantsteenused nagu kindlustus ja pensionid Maksmise mehhanism Portfelli haldamise võimaldamine (finantsturud) 5. Finantsinstitutsioonid ja nende tegevuse põhisuunad. Pangad, kindlustusseltsid, pensionifondid, investeerimisfondid 6. Finantsturud ja nende tüübid. Aktsiaturg, võlakirjaturg ja Alternatiivturg First North Rahaturg - Rahaturg on lühiajaliste finantsinstrumentide turg, kus äriga tegelevad finants- ja mittefinantsettevõtted, valitsused ja keskpangad. Selle kõige olulisem ülesanne on pakkuda tõhusaid vahendeid nende likviidsuspositsioonide kohandamiseks vajaduse korral. Selle teenuse nõudluse olulisemad majanduslikud põhjused on lõhe sularaha laekumiste ja
esitamisest. · Krediidiasutuse tegevusloa taotlemine 1500 eurot. · Kindlustusandja, investeerimisühingu, makseasutuse, e-raha asutuse või fondivalitseja tegevusloa taotlemisel 1000 eurot. · Kindlustusmaakleri kindlustusvahendajate registrisse kandmise taotlemisel 150 eurot. · Välisriigi fondi osakute või aktsiate avaliku pakkumise registreerimise taotlemisel 600 eurot. Järelvalvesubjektid · Krediidiasutused · Kindlustusseltsid · Kindlustusvahendajad · Fondivalitseja · Investeerimis- ja penisonifondid · Investeerimisühingud · Investeerimisnõustajad · Väärtpaberituru kutselised osalised · Väärtpaberituru kauplemiskohad · E-raha asutused · Makseasutused Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid Rahapesu ·Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või varaga seotud õiguste varjamine või saladuses hoidmine
finantsinstitustioonide (investeerimisfondid, pensionifondid, investeerimispangad jne.) kätte, kes omavad ettevõtete üle kontrolli läbi kapitaliturgude. USAs aktsiaturust umbkaudu 50% oli 1996 aastal erinevate finantsinstitutsioonide käes, kes olid selgelt portfelliinvestorid ja olid huvitatud vaid aktsia tulususest börsil (Black 1998, lk.198). Suurte institutsionaalsete ettevõtete esindajad on avalike börsiettevõtete nõukogudes. Investorite (pensionifindid, investeerimisfondid, kindlustusseltsid jne) poolt on tugev surve ettevõtete sularaha baasil arvutatud pikaajalisele tootlustele. See peab avalduma turul aktsia hinna muutuses. Kui ettevõtte aktsia hinna tootlus on madalam võrreldes oma konkurentidega (antud majandussektori aktsiaindeks) või turuindeksiga või siis sootuks negatiivne, sel juhul avaldatakse ettevõtte juhtkonnale tugevat survet või võetakse ettevõte juhtkond maha. Ameerika süsteemis
aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit) Kindlustusmakse - on kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale tasumisele kuuluv summa. Kindlustus -Kindlustus on majanduses riskide juhtimise vorm, mida kasutatakse ettevaatusabinõuna rahaliste kaotuste riski vastu. Kindlustus on teenus, mis pakub eraisikutele ja ettevõtetele rahalist kaitset ootamatute sündmuste puhul ehk maandab riske. Kindlustuse pakkumisega tegelevad kindlustusseltsid. Kindlustusselts loob end kindlustanud isikute sissemaksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjale tekkinud kahjud. Kaubamärk -Kaubamärk on graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku identsest või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest. Karjäär -Karjääriks nimetatakse traditsiooniliselt tõusu ametiredelil, edu saavutamist elus.
netoomavahenditest. investeeringud kokku ei tohi olla suuremad netoomavahenditest Investeerimispiiranguid ei rakendata ·investeeringutele teistes krediidi- või finantseerimisasutuses või sama krediidiasutuse abiettevõtjas. ·Samuti ei kehti need investeeringute suhtes, mis on omandatud kahjude ennetamiseks või vältimiseks ja ·kui pank ei hoia neid kauem kui 2 aastat ning peamise ja püsiva tegevuse teostamiseks omandatud kinnisvara suhtes KINDLUSTUSETTEVÕTE Kindlustusseltsid Kaasab vahendeid lepinguid sõlmides- contractual financial institution Elukindlustused ja kahjukindlustused peavad juriidiliselt olema eraldi, sest nende rahavoogude iseloom (ajalisus) ja riskid on erinevad. Elukindlustusseltsidel on kasutada pikaajaline raha, mis eeldab neilt suuremat konservatiivsust. 41 Kindlustusselts on finantsasutus, mis kogub kindlustusvõtjatelt kindlustuspreemiaid ja maksab
Kindlustusturg on Eesti finantssüsteemi varade pisike osa, mis moodustab nendest ainult 1,3%. Oma väiksuse tõttu ei kujuta kindlustusturg suurt ohtu finantssüsteemi stabiilsusele, ent suhteliselt kontsentreeritud turu tõttu ja omandisuhete kaudu võivad seltside probleemid kiiresti üle kanduda pangandussektorisse, tekitades nii pingeid kogu finantssektoris. Kuigi kindlustusturg on juba kolm aastat järjest kahanenud ning ka investeeringutulud vähenesid 2010. aastal mõnevõrra, on kindlustusseltsid käitunud seni riskitundlikult ja täitnud kindlalt kapitalinõudeid. Sealjuures on sektor püsinud kasumis. Kindlustussektorit ohustavad riskid võib jagada kahte kategooriasse: kindlustusriskid ja investeerimistegevusega seotud finantsriskid. Kindlustusportfelli riskide õige hindamine ja põhitegevusest piisavate rahavoogude tagamine on olulisim kahjukindlustuses. Investeerimisportfellilt piisava tulu teenimine on aga peamine kasumiallikas elukindlustuses.
tasemel. Nii on ühinenud suurtesse kontsernidesse piimaühistud, metsaühistud, teraviljaühistud, veiniühistud, aga ka kaubandus- ning varustusühistud. Mõnes riigis on ainult üks keskühistu, kusjuures kohalikud ühistud puuduvad (näiteks Soome Metsaliit). Samal ajal on aga tegevusalasid, kus kohalikud ühistud ei ole moodustanud keskühistuid ega ka ühisettevõtteid (kontserne). Selliste hulka kuuluvad näiteks mõned ühistupangad Soomes ja Saksamaal, samuti ühistulised kindlustusseltsid. Kuidas saavad ühistud teha koostööd kapitaliühingutega? Ühistu saab teha vastastikku kasulikku koostööd teiste majandusorganisatsioonidega ühisettevõtete kaudu. Selleks on olemas kaks põhimõttelist moodust. Esiteks tuleks ühistul asutada mõni ühistule kuuluv äriühing - aktsiaselts, osaühing, osakond või tütarettevõte. See tähendab et ühistu asutab juriidiliselt iseseisva ettevõtte, kus kõik aktsiad (100%) kuuluvad algselt ühistule
Seejuures pole ühistegevus olnud mingi vähetähtis kõrvaltegevus või abivahend. ühistegevus on kogu eluslooduse oluline koostisosa, milleta poleks ka elusloodust ennast. Ilma selleta ei saa olla elu ega ka jätkuda kopeerumispomm. Ainult geenide ja nende kaudu edasikanduv liikidesisene ja liikidevaheline ühistegevus viib elu Maal edasi. Kus ja miks tekkisid esimesed kaupmeeste vastastikuse abistamise kindlustusseltsid? Kirjeldage Francesko Datini rolli ühistuliste kindlustusseltside asutamisel ja rahvusvahelises kaubanduses. Jaan Tõnissoni andmetel tekkisid esimesed ühistulaadsed koondised juba Vana-Egiptuses ja Babüloonias eeskätt käsitööliste, aga ka põllumaade (mõisate) rentijate ühendustena. Kreekas ja Roomas olid esimesteks ühistulisteks ühendusteks usu- ühingud, mille ülesandeks oli hoolitseda matusepaikade eest, soetada ühiselt kütust ja muid tarbeid
lepingutüüpidega, mis reageerivad samas suunas ka ulatuses turusituatsiooni muutustele, ning o Mille arveldamine toimub tulevikus. o Peamisteks tuletusinstrumentideks on forward, futuur, swap ja optsioon. 5. Finantsvahendajate liigid ja funktsioonid. Liigid: Emiteerivad finantsvahendajad (pangad, hoiuasutused, hoiupangad) Lepingulised finantsvahendajad (kindlustusseltsid) Investeerivad finantsvahendajad(Investeerimispangad ja asutused) Mitte-emiteerivad finantsvahendajad (maaklerid, maaklerifirmad) Funktsioonid: Mikrotasandil o Tähtaegade ja rahasummade sobitamine o Vaba raha liikumise kiirendamine o Info- ja tehingukulude vähendamine o Riskide vähendamine Makrotasandil o Uute deposiitide loomine 6. Finantsturu reguleerimise põhjused ja vormid
Samuti oma arvel j nimel laenude andmine või mõni muu finantseerimine. Krediidiasutus võib tegutseda nii aktsiaseltsi kui ka ühistuna. Kindlustusseltsiks on äriühing, mille põhiliseks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel selle juhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamine või kokkulepitud rahasumma maksmine. 7 Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlustusseltsid elu- ja kahjukindlustusseltsideks. Kindlustusmaakleriteks nimetatakse ettevõtteid, mis vahendavad kindlustusseltside teenuseid. Kõiki finantsturuga seotud asutusi nimetatakse väärtpaberivahendajateks. Need firmad aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul. 4.EURO Aastal 2002 1. jaanuaril tuli kaheteistkümnes Euroopa Liidu riigis käibele ühisraha, milleks oli euro
Napoli kuningriigile ning aragonlaste valduses olevale Sitsiilia kuningriigile. 11.-13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õtseaeg. Pikka aega valitses riigikestes omamoodi aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus Idamaadega, 13. sajandil olid Veneetsia, Genova ja Pisa sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad. Põhja-Itaalia oli tollal kogu Lääne-Euroopa kõige jõukam ja piirkond, muu hulgas tekkisid seal pangad ning kindlustusseltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka renessansikultuuri häll. Omavahel pidevates vastuoludes olevad linnad ei suutnud aga võistelda suurvõimudega: 16. sajandil langes Itaalia põhjaosa Hispaania ja hiljem osaliselt Austria võimu alla. 19. sajandil sai Risorgimentost alguse Itaalia 11 ühendamine, mis saavutati 1870. aastal suuresti tänu Giuseppe Garibaldi sõjalistele oskustele. 1922 tulid võimule fasistid
taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. · Valem: m =1/r, r - kohustusliku reservi määr, m - rahakordaja. 15. Finantssüsteem: · Finantsinstitutsioonid: o Finantsasutused: Krediidiasutused - institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank Kindlustusseltsid - finantsasutus, mis kogub kindlustusvõtjatelt kindlustuspreemiaid ja maksab nende arvelt moodustatud reservidest hüvitisi mingi kokkulepitud aja jooksul. Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid,
FINANTSTOOTED *Finantsinstrumendid aktsiad, võlakirjad, fondiosakud jms *Finantsteenused nõustamine (??) 35. Finanstasutuste liigitus ja selgitus Krediidiasutused Institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Ainult avalikkuselt hoiuste kaasamine annab äriühingule õiguse kasutada nime ,,pank". *Hoiustamisteenused *Krediiditeenused *Väärtpaberiteenused *Arveldusteenused Kindlustusseltsid Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt. Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise. *Kahjukindlustus *Elukindlustus Väärtpaberivahendajad Väärtpaberite vahendamine. 36. Tagatisfondi olemus Tagatisfondi eesmärgiks on tagada hoiustajate, investorite, kohustusliku pensionifondi osakuomanike ja kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud
33. Kindlustusmakse - kindlustuslepingus kokkulepitud tasu kindlustuskaitse eest. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. 34. Kindlustus on majanduses riskide juhtimise vorm, mida kasutatakse ettevaatusabinõuna rahaliste kaotuste riski vastu. Kindlustus on teenus, mis pakub eraisikutele ja ettevõtetele rahalist kaitset ootamatute sündmuste puhul ehk maandab riske. Kindlustuse pakkumisega tegelevad kindlustusseltsid. Kindlustusselts loob end kindlustanud isikute sissemaksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjale tekkinud kahjud. 35. Kaubamärk – graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku identsest või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest. Kaitstud on kaubamärk, mis on üldtuntud või registreeritud. Kaubamärgi abil ei saa kaitsta kaupade või
TULUD on varade sissetulek ettevõttesse KULUD on varade väljaminek või kasutamine Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatudaruande perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud. Aruandeperioodi pikkuseks on aasta, tavaliselt algab 01.01. ja lõpeb 31.12. Kasumiaruandes on kõik summad ilma käibemaksuta Kasumiaruande SKEEMID Eesti raamatupidamise seaduse kohaselt on Eesti ettevõtetel lubatud (va krediidiasutused ja kindlustusseltsid) kasutada ühte kahest seadusesettenähtud kasumiaruande skeemist, kus ärikulud erinevalt klassifitseeritakse: SKEEM 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõukulud,amortisatsioon jne) SKEEM 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes(realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud) · Skeem 1 on üldjuhul lihtsam kasutada, sobib väiksematele ettevõtetele SKEEM 2 kasutavad üldiselt suured tootmis- ja kaubandusettevõtted SKEEM 2:
kuningriigile ning Aragóni valduses olevale Sitsiilia kuningriigile. 11.13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õtseaeg. Pikka aega valitses riigikestes omamoodi aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus idamaadega, 13. sajandil olid Veneetsia, Genova ja Pisa (vaata )Lisa 4sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad. Põhja-Itaalia oli tollal kogu Lääne-Euroopa kõige jõukam ja piirkond, muu hulgas tekkisid seal pangad ning kindlustusseltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka renessansikultuuri häll. Omavahel pidevates vastuoludes olevad linnad ei suutnud aga võistelda suurvõimudega. 16. sajandil langes Itaalia põhjaosa Hispaania ja hiljem osaliselt Austria võimu alla. 19. sajandil sai Risorgimentost alguse Itaalia ühendamine, mis saavutati 1870. aastal suuresti tänu Giuseppe Garibaldi sõjalistele oskustele. 1922. aastal tulid võimule fasistid eesotsas Benito Mussoliniga.
MTÜ ja SA loetakse asutatuks Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmisest. Seda reguleerib MTÜS. Asutamiseks on kaks süsteemi: loasüsteem ja avaldamis-normatiivne süsteem. Valdavas osas lähtutakse avaldamis-normatiivsest süsteemist. Kui on järgitud seadusest tulenevaid nõudeid, ei ole vaja asutamiseks kellegi luba. Loasüsteem on kohaldatav ainult mõningatel üksikutel juhtudel (krediidiasutused (Krediidiasutuste seadus), kindlustusseltsid (Kindlustustegevuse seadus)). Asutamistoimingud seisnevad eelkõige asutamisdokumentide vormistamises aga ka vajalikes sissemaksetes. 1.2.1 Täisühingu asutamine Täisühing tegutseb osanike sõlmitud ühingulepingu alusel. Ühingulepingut võib muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga võib ette näha juhud, mil ühingulepingut võib muuta häälteenamusega. Ühingulepingut ei või muuta väiksema häälteenamusega kui 3/4 kõigist häältest
vähenesid keskpanga investeeringud eurodes või euroalal emiteeritud rahaturuinstrumentidesse. Keskpanga rahaturuinstrumentide nõuded vähenesid ühtekokku 399 mln euro võrra ning võlakirjanõuded 51 mln euro võrra. Põhiliselt pensionifondide tegevuse tulemusena vähenesid 20 mln euro võrra ka muu sektori ettevõtete nõuded välismaiste omandiväärtpaberite suhtes. Muu sektori ettevõtetest suurendasid investeeringuid võlaväärtpaberitesse 160 mln euro võrra pensionifondid ja kindlustusseltsid. Krediidiasutuste investeeringud võlaväärtpaberitesse suurenesid 66 mln 14 euro võrra. Riigiti vähenesid portfelliinvesteeringute nõuded peamiselt Euroopa Liidu riikide, eelkõige Belgia suhtes, millele järgnesid Holland, Soome ja Luksemburg. Muude investeeringute kohustused kahanesid kvartali jooksul 582 mln eur o võrra, millest
Finantssüsteem 51. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 52.Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Krediidiasutused: institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (hoiustamis-, krediidi-, väärtpaberi- ja arveldusteenused) Kindlustusseltsid: Võimalike kahjude kandmine. Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusväljavõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt. Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise. Väärtpaberivahendajad – Väärtpaberite vahendamine 53.Väärtpaberituru osalised. Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt
kellel on raha ajutine defitsiit. Investor on see, kes paigutab/investeerib oma raha finantsvahendaja juurde/kätte. Finantsvahendaja laenab selle raha välja laenusaajale/laenutaotlejale. 2 rühma finantsvahendajaid/finantsasutusi: ● need, kes võtavad vastu hoiuseid (pangad, hoiu-laenuühistud). Pangad võtavad hoiuseid vastu avalikkuselt; hoiu-laenuühistud ainult oma liikmetelt ● hoiuseid mittevastuvõtvad finantsasutused (kindlustusseltsid, usaldusfondid, hüvitusfondid, pensionifondid jt) 12 Säästja vajadused: 1. makserisk - tähendab, et laenusaaja ei suuda või ei taha raha tagasi maksta 2. tururisk - laenuvõtja poolt tagatiseks antud vara turuväärtus väheneb riigis valitseva üldise majandusliku olukorra tõttu 3
Kulud: • Haridus (~50%) • Majandus • Keskkonnakaitse III osa – Finantssüsteemid 34. Finantssüsteemi ülesehitus Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 35. Finantsasutuste liigitused ja selgitused • Krediidiasutused: institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (hoiustamis-, krediidi-, väärtpaberi- ja arveldusteenused) • Kindlustusseltsid: Võimalike kahjude kandmine. Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusväljavõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt. Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise. • Väärtpaberivahendajad – Väärtpaberite vahendamine 36. Väärtpaberituru osalised • Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Näiteks börsiettevõtted.
* Kindlustusmakse on rahasumma, mida kindlustusvõtja on kindlustuslepingu alusel kohustatud kindlustusandjale tasuma lepingus sätestatud korras. 34. Kindlustus *Kindlustus on majanduses riskide juhtimise vorm, mida kasutatakse ettevaatusabinõuna rahaliste kaotuste riski vastu. Kindlustus on teenus, mis pakub eraisikutele ja ettevõtetele rahalist kaitset ootamatute sündmuste puhul ehk maandab riske. Kindlustuse pakkumisega tegelevad kindlustusseltsid. Kindlustusselts loob end kindlustanud isikute sissemaksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjale tekkinud kahjud. 35. Kaubamärk Kaubamärk on registreeritud sõna(d), sümbol(id) ja/või kujutis(ed), mis identifitseerivad toodet või majandusüksust, eristades seda teistest. *Kaubamärk on tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärk
on tulemuseks rida farsse ja rahva naerualuseks sattumine. Kasvõi esimene probleem - kas ja mis programmid on kellegi arvutisseinstalleeritud - on paras pähkel. Ei saa nii, et tuleb lihtsalt keegi ametimees kontorisse, ajab inimesed arvutite tagant töölt ära ja hakkab neis tuhnima. Ärisaladustele ja sensitiivsele informatsioonile lihtsalt keeldutakse ligipääsu andmast, eriti ei tule see kõne allagi usaldusel põhinevates ja seda müüvates firmades, nagu pangad ja kindlustusseltsid, samuti riigiametid, kus on suured kodanike andmebaasid. Ei ole ka spetsialiste, ja karta on, et isegi kui mõne aasta pärast on esimene "lend" neid ehk valmis, jäävad nad teadlike ja vilunud piraatidega päti ja politsei "mängus" ikka üks samm maasolija rolli. Teisest küljest - on võimalik pidevaid reide tehes firma äritegevust halvata ja ta lõpuks lihtsalt pankrotti viia, nagu oli mõni aasta tagasi analoogne juhus Maksuameti kontrollkäikudega
kanda finantsvahendaja. Ühiskonnas toimivate finantsvahendajatena erinevad rahaasutused ja nende liigitamine sõltub kehtivatest seadustest ja tingimustest, mida riik seab finantstegevusele. Üks esmaseid rahaasutuste liigitamise aluseid on liigitada nad: Rahaasutused, mis võtavad vastu hoiuseid ning annavad välja laenusid. Pangad (avalikud), Hoiulaenu ühistud ( nende tegevus piirdub liikmelisusega ). Rahaasutused, mis ei hoiusta vahendeid Fondi ( Investeerimisfondid), Kindlustusseltsid Raha vajadus võib olla : püsiv ehk pidev, hooaajaline, erakorraline vajadus. Püsiv rahavajadus on otstarbekas katta ettevõtte omavahenditega või pikaajaliste laenude ehk krediitidega, seega kasutada kapitaliturgu. Hooajalise finantsvajaduse teke on seotud sessoonse tegevusega, kus tehtavate kulude ning saadava tulu perioodid ei lange kokku. Näiteks: Kui on tegemist pikaajalise tootmistsükliga, ehitusvaldkond. Erakorraline finantseerimise vajadus
finantstoodetest.. · Finantsinstitutsioonid, finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. - Finantsasutused: o Krediidiasutused - institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank o Kindlustusseltsid - finantsasutus, mis kogub kindlustusvõtjatelt kindlustuspreemiaid ja maksab nende arvelt moodustatud reservidest hüvitisi mingi kokkulepitud aja jooksul. - Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud infrastruktuursed asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid, ja börsimaaklerid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul.
Ehrström- vene keele ja kirjanduse dotsent: soome keel rahvuskeeleks 1827 toimus suurim tulekahju Turus. Sel ajal oli Turu Soome suurim ja ilusaim linn 13 000 elanikuga. Tules säilis vaid ligi 1/8. Turu vabastati aastateks maksudest. Selle peale kolis ka Turu Akadeemia Helsingisse ja sellest sai Helsinki keiserlik Aleksandri Ülikool. Kuna ta oli nüüd kaugemal Rootsist jäi ka rootsi keele ja meele mõju väiksemaks. Peale seda rajati kõikjale professionaalne tuletõrje, kindlustusseltsid hakkasid tulekahjude hüvitamiseks raha koguma. Mõned aastad hiljem põlesid ka muud suuremad linnad. Peale tulekahju sai Helsingist tähtsaim linn. Siiski jäi ülemkohus Turku ja piiskopiresidents. Jaakko Juteini (1781-1858)- esimene tegelik soomekeelne kirjanik ehk kirjutas algupäraselt soome keeles. Sai äratuse Porthanilt, aga Viippurist pärit. Ta kirjutas näidendeid ja luuletusi. Kirjutas luuletuse, millest sai Soome mitteametlik hümn- Laulu Suomessa
Erinevalt käendusest ei omanda kohustise täitnud garant garantiilepingust õigust esitada tagasinõue võlgniku vastu. Garant ja võlgnik võivad sõlmida omavahel lepingu, millega garant omandab kohustise täitmise korral tagasinõudeõiguse võlgniku suhtes tema poolt täidetu ulatuses. Tagasinõue võib tuleneda ka alusetu rikastumisest või volituseta asjade ajamisest. Garantiid võivad tavaliselt anda ainult pangad ja kindlustusseltsid ehk finantsasutus, 14 kes võib ja saab endale selle garantiist tuleneva riski võtta. 13. Mida tähendab garantii abstraktsus? Garandi vastuväited? Eesti kohtupraktika garandi keeldumise alustest. Garantiist tulenevate nõuete kuritarvitamise juhtumid. Nõudegarantii on abstraktne leping, mille kehtivus ei sõltu garantii andmise aluseks olevast õigussuhtest ega selle kehtivusest. Vastavalt VÕS § 155 lg 4 ei sõltu garandi
o TULUD on varade sissetulek ettevõttesse o KULUD on varade väljaminek või kasutamine o Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatud aruande perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud o Aruandeperioodi pikkuseks on aasta, tavaliselt algab 01.01. ja lõpeb 31.12. o Eesti raamatupidamise seaduse §20 (1) kohaselt on Eesti ettevõtetel lubatud (va krediidiasutused ja kindlustusseltsid) kasutada ühte kahest seaduses ettenähtud kasumiaruande skeemist, kus ärikulud erinevalt klassifitseeritakse: SKEEM 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõukulud, amortisatsioon jne) SKEEM 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes (realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud) o Skeem 1 on üldjuhul lihtsam kasutada, sobib väiksematele ettevõtetele
finantsvahendajate abi. Finantsvahendajatena toimivaid institutsioone nimetatakse rahaasutusteks. Rahaasutuste liigitus sõltub suuresti riigi seadustest, täpsemini sellest, kuidas on erinevate finantsvahendajate tegevusalad piiritletud. Eesti seaduste alusel võib rahaasutused jagada järgmiselt: 1) Krediidiasutused - on ettevõtted, mis võtavad vastu rahalisi hoiuseid ja annavad omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. 2) Kindlustusseltsid - on ettevõtted, mis loovad kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks. Ettevõtteid, mis vahendavad kindlustusseltside teenuseid nimetatakse kindlustusmaakleriteks. 3) Väärtpaberivahendajad - on kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad
o TULUD on varade sissetulek ettevõttesse o KULUD on varade väljaminek või kasutamine o Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatud aruande perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud o Aruandeperioodi pikkuseks on aasta, tavaliselt algab 01.01. ja lõpeb 31.12. o Eesti raamatupidamise seaduse §20 (1) kohaselt on Eesti ettevõtetel lubatud (va krediidiasutused ja kindlustusseltsid) kasutada ühte kahest seaduses ettenähtud kasumiaruande skeemist, kus ärikulud erinevalt klassifitseeritakse: SKEEM 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõukulud, amortisatsioon jne) SKEEM 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes (realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud) o Skeem 1 on üldjuhul lihtsam kasutada, sobib väiksematele ettevõtetele
o TULUD on varade sissetulek ettevõttesse o KULUD on varade väljaminek või kasutamine o Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatud aruande perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud o Aruandeperioodi pikkuseks on aasta, tavaliselt algab 01.01. ja lõpeb 31.12. o Eesti raamatupidamise seaduse §20 (1) kohaselt on Eesti ettevõtetel lubatud (va krediidiasutused ja kindlustusseltsid) kasutada ühte kahest seaduses ettenähtud kasumiaruande skeemist, kus ärikulud erinevalt klassifitseeritakse: SKEEM 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõukulud, amortisatsioon jne) SKEEM 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes (realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud)
annaabi.ee 
