intressimäärad tõusevad, siis võlakirjade hinnad langevad. 46. Börsiindeksi olemus Suhtarv, mis väljendab kursside ja hindade muutumist börsil. 47. Arbitraazi mõiste Arbitraazi all mõistetakse tegevust, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaup odavalt ja müüa see teisel ajal või kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata. 48. Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused 49. Mulliteooria Mulliteooria järgi ei väljenda väärtpaberite hinnad sugugi mitte alati nende tegelikku väärtust. Investeerimismaailmas nimetatakse mulliks olukorda, kus varade (sh väärtpaberite) hinnad ületavad nende fundamentaalselt põhjendatud väärtuse. Mulliteooria väidab, et turud kalduvad tasakaaluseisundist kas ühele või teisele poole ja finantsturud ise mõjutavad sündmusi, mida oodatakse. 50. Tallinna väärtpaberibörsi iseloomustus 51. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid 52
alusel. 54. Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused Turg reageerib kohe uuele infole, mistõttu ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmiselt suuremat kasumit saada. 55. Likviidsus, turu sügavus, volatiivsus Likviidsus Kui palju saab osta või müüa vara ilma turuhinda mõjutamata. Turu sügavus Ostu ja müüginoteeringute arv. Volatiivsus väärtpaberi hinna kõikumine lühikese perioodi jooksul. Mida rohkem kõigub, seda suurem on ka volatiivsus. 56. Mulliteooria. Börsibuum ja börsikrahh Mulliteooria on investeerimismaailmas varade ja väärtpaberite hindade erinemine fundamentaalselt põhjendatud väärtusest. Börsibuum Raha hulk majanduses kasvab varasemast kiiremini. Mõne aja pärast finantsvarade pakkumine lõppeb kuid nõudlus on ikkagi suur. Hinnad hakkavad selle tagajärjel järsult tõusma. Börsikrahh Juhtub siis kui börsibuum on jõudnud massidesse ning pakkumine ületab
ja pidevalt keskmisest suuremat kasumit saada 55. Likviidsus – kui palju saab osta või müüa vara ilma turuhinda mõjutamata Turu sügavus – ostu ja müüginoteeringute arv (vaadeldakse nii arvu kui kogust) 18 Volatiivsus – väärtpaberi hinna kõikumine lühikese perioodi jooksul, mida rohkem aktsia hind lühikese aja jooksul kõigub, seda suurem on volatiivsus 56. Mulliteooria, börsibuum, börsikrahh Mulliteooria kohaselt ei väljenda väärtpaberite hinnad alati nende tegelikku väärtust Börsibuum – Börsikrahh - hindade järsk langus börsil 57. Tallinna väärtpaberibörsi iseloomustus 58. Erinevate investeerimisvarade tootlus VALUUTAKURSID 59. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid 19 60. Ostujõu pariteedi teooria
Finantsturgude konkurentsieelis on standardiseeritud toodete pakkumine, mis võimaldab turu paremat läbipaistvust, toodete likviidsust, toodete hinna objektiivset kujunemist turul. 2. Kommertspankade eeliseks on mittestandartsete finantstoodete pakkumine vastavalt kliendi vajadustele, samuti pakutakse väikese käibega tooteid ning uusi tooteid. Seega konkureerib investeerimispanganduse finantstoodete pakkumises kommertspangandusega. Finantsturgude teooriad Mulliteooria (bubble theory) Teooria eeldab, et investorid ei ole ratsionaalsed (ei langetata investeerimisotsuseid ettevõtete kohta käiva info baasil). Teooria sobib turuanomaaliate seletamiseks. Selle teooria alusel ei väljenda väärtpaberite hinnad alati nende tegelikku väärtust. Aegajalt tekkib börsil nn. mull, mis võib lõhkeda. Mullid võivad tekkida siis kui investorid pimesi järgivad nn. turuiidolite käitumist ja nende avaldatud seisukohti. Selle tulemusena kaugenetakse reaalsusest
hinnaga (erinevalt forward-tehingust on futuuri tingimused standardiseeritud ja teda saab enne lepingu lõppemist finantsturgudel ostja olemasolu korral maha müüa). 29 FORWARD - tehing - finantsvara etteost või -müük; tulevikutehing, mis kohustab lepingupooli tulevikus müüma (ostma) mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga (summad ei ole piiratud ja tagatist ei nõuta) Mulliteooria (bubble theory) Teooria eeldab, et investorid ei ole ratsionaalsed (ei langetata investeerimisotsuseid ettevõtete kohta käiva info baasil). Teooria sobib turuanomaaliate seletamiseks. Selle teooria alusel ei väljenda väärtpaberite hinnad alati nende tegelikku väärtust. Aegajalt tekkib börsil nn. mull, mis võib lõhkeda. Mullid võivad tekkida siis kui investorid pimesi järgivad nn. turuiidolite käitumist ja nende avaldatud seisukohti. Selle tulemusena kaugenetakse reaalsusest
võrdse riski korral ei saa ükski investor teenida lisatulu hinnad väljendavad alati finantsvara õiget väärtust hinnad peegeldavad alati olemasolevat infot, hinnamuutus vaid peale uusi uudiseid. Eeldused: Piisavalt suur hulk spekulatiivseid investoreid ja kõigil on eesmärgiks teenida spekulatiivset ekstrakasumit Piisavalt suur käive Informatsioon liigub kindlaid kanaleid pidi Investorid on ratsionaalsed Täieliku konkurentsi eeldus. 49. Mulliteooria - varade (sh väärtpaberite) hindade erinemine fundamentaalselt põhjendatud väärtusest. Mulli puhul ei osteta enam seepärast, et hind soodne või odav, vaid sellepärast, et teised ostavad ka ja püsib lootus vara kellelegi edasi müüa veelgi kõrgema hinnaga. Mullile aitavas kaasa: Investorite usk mingi uudse olukorra või reaalsuse tekkesse Ebavõrdne informeeritus Pangalaenu laialdane kättesaadavus Piiriüleste kapitalivoogude roll 50
onnestu teadlikult ja pidevalt keskmiselt suuremat kasumit saada o Turg reageerib kohe uuele infole o o 55. Likviidsus, turu sügavus, volatiivsus. o LIKVIIDSUS- kui palju saab osta voi müüa vara ilma turuhinda mojutamata o VOLATIIVSUS- väärtpaberi hinna koikumine lühikese perioodi jooksul o TURU SUGAVUS- ostu ja müüginoteeringute arv (vaadeldakse arvu ja kogust) o o 56. Mulliteooria. Börsibuum ja börsikrahh. o Börsibuum ehk mull o Mulliks nim. Varade (sh väärtpaberite) hindade erinemist fundamentaalselt pohjendatud väärtusest o Mulli puhul ei osteta enam sp, et hind on soodne voi odav, vaid sp, et teised ostavad ka ja püsib lootus vara kellelegi edasi müüa korgema hinnaga o Mullile aitab kaasa: investorite usk uudse olukorra tekkesse, ebavordne informeeritus, pangalaenu laialdane kättesaadavus o 57. Tallinna väärtpaberibörsi iseloomustus.
126. Milles erineb turukäsk limiitkäsust? Kui kliendil on väärtpaberikonto olemas, siis saab ta anda kas pangas kohapeal või oma internetipanga kaudu järgmisi börsikäske: 1. Turukäsk on kohe rakendatav börsil oleva parima hinnaga. 2. Limiitkäsk määrab maksimum ja miinimum hinna (ost ja müük). 127. Mis iseloomustab ebaefektiivset börsi? 128. Mida tähendab pooltugevalt efektiivne börs? 129. Mis on mulliteooria (tooge ka näiteid)? Mulliteooria (bubble theory) populaarsus tekkis seoses 1987 a. USA börsikrahhiga. Selle teooria alusel ei väljenda väärtpaberite hinnad alati nende tegelikku väärtust. Tihti võtavad investorid soovitut tegelikkuse pähe, lähevad lihtsalt hoogu või reageerivad üle teatud informatsioonile. Investorid ei käitu ratsionaalselt, ehk otsused ei põhine informatsioonil. Aktsiate hinnad tõusevad põhjendamatult üle reaalse väärtuse. Selle tulemusena tekkib nn. mull, mis võib lõhkeda
Tehniline analüüs ei anna pos efekti. Efektiivsuse pooltugev vorm hindades peegeldub kogu ajalooline info ning uue info kohandumisel kohan-duvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist. Efektiivsuse tugev vorm lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga, st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel). Võimalik on ka üldse mitte efektiivsed vormid mulliteooria, see kirjeldab turu anomaaliaid ka ,,käitumuslik rahandus") 4. Mida tähendab informatsiooni ebavõrdsus. Näited rahandusest. Turuosaliste (osapoolte) kasutada olev info on erinev ning see mõjutab turu toimimist ning turuosaliste käitumist. Algne teoreetiline näide tugineb kasutatud autode turul - Müüja teab auto kvaliteedist sageli palju rohkem kui ostja. Müüjal võib tekkida probleeme potentsiaalse ostja veenmisel auto tegelikus kvaliteedis. Turg ei pruugi seetõttu üldse toimida
uste sulgemise paanika - nad näevad, et unistused suurest ja kiirest kasumist ei täitu ning nad hakkavad paaniliselt oma positsioone likvideerima. Tagasiside on buumiajale vastupidine: investorid kardavad, et kui hinnad langesid täna, siis teevad nad seda ka homme. See toob kaasa hinnalanguse, mis on seda kiirem ja suurem, mida rohkem on hindade ülesupitamiseks kasutatud laene või muud finantsvõimendust. 34. Seletage börsikrahhi teket. Krahhide tekkimist seletab paremini "mulliteooria", mille järgi ei väljenda väärtpaberite hinnad sugugi mitte alati nende tegelikku väärtust. Tihti võtavad investorid soovitut tegelikkuse pähe, lähevad lihtsalt ülemäära hoogu või tähtsustavad mõnd fakti üle. Selle tulemusel tekib "mull", s.t väärtpaberite hinnad tõusevad arutult kõrgele. Kui investorid mõistusele tulevad, läheb "mull" katki ning hinnad langevad järsult normaalsele tasemele.
annaabi.ee 
