What is Eesti Krediidipank History Organisation Mission&Values Core Values Krediidipank has mainly focused its business activities on the domestic market, offering banking services to both private individuals and companies, maintaining a total of 21 branch offices and service locations all over Estonia. The Krediidipank office network covers 11 Estonian towns: Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Viljandi, Võru, Jõhvi, Rakvere, Kuressaare, Maardu, Paldiski. Rein Otsason founded Krediidipank in 1992 Capital was the 6 000 000 rubl. 25 workers Profit 2.5 000 000 Council: Pavel Gorbatsevich Chairman of the Council Alexei Sytnikov Member of the Council Nikita Monakhov Member of the Council Jazeps Paplavskis Member of the Council Ain Soidla
Eestis tegutsevad pangad Eestis tegutsevad pangad on: Nord pank, Sampo pank, Swedpank, Bigpank, Krediidipank, Tallinna Äripank, LHV Pank Eesti, Bank DnB Nord ja SEB Pank. Pangad on rahaasutused, mis tegelevad raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega. Pangad teenivad tulu laenuintresside, investeerimise ja finantsteenuste osutamise eest võetava tasu pealt. Nendel pankadel on palju ühist: tegelevad erinevate laenude ja liisingute andmisega, raha hoiustamisega, kindlustusega, fondide, investeeringute ja mitmesuguste arveldamistega.
Kohtulahend 32115006 Kohtuasi Tarmo Türi hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank vastu lepingutingimuse tühisuse tunnustamiseks ja alusetult saadud 3 000 000 krooni tagastamiseks Menetluskäik Tarmo Türi (hageja) esitas 28. aprillil 2005. a hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (kostja) vastu, milles palus tunnustada kostja ja TATARI MAJAD AS (rentnik) vahel 25. aprillil 2003. a sõlmitud koostöölepingu p 1.5 osalist tühisust. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 3 000 000 krooni tulenevalt kostja ja rentniku vahel 16. mail 2001. a sõlmitud kapitalirendilepingust. 9. mail 2003. a loovutas rentnik nõuded hagejale. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus
Ülevaade Eesti turul pakutavatest hoiustamisvõimalustest Teemad Mis on hoiustamine? Võimalikud hoiustamisvõimalused erakliendile Swedbank SEB Danskebank LHV Pank Nordea Krediidipank 2 Hoiustamine Raha kasvatamine 3 Swedbank - kogumishoius Hoiuse saab avada eurodes või USA dollarites Sissemakse alates 6 eurot või 100 USA dollarit Hoiutähtaeg 6, 9 või 12 kuud Raha juurdemaksmine hoiutähtaja jooksul enda valitud summas Intress kantakse hoiukuu lõpus arvele 4 Swedbank - kogumishoius EUR USD
Raha hoiustamine tähendab oma raha panga kätte usaldamist ning seeläbi hoiustatava rahasumma kasvatamist intresside näol. Pankade kasu raha hoiustamise juures on see, et pangad saavad lisaraha, mida kasutada (kuid nad peavad olema kindlad, et saavad kliendile raha hiljem tagasi maksta). Oma esitluses toon välja enda arvates suuremad ja tähtsamad pangad, milleks on Swedbank, SEB, Danskepank, LHV Pank, Nordea Pank ning Krediidipank. Lähemalt on kirjeldatud Swedbanki ja SEB hoiustamisvõimalusi ning tingimusi, lisaks on toodud teiste eelpool nimetatud pankade hoiustamisvõimalused. Tuleb ka ära mainida, et vaatluse alla on võetud ainult erakliendile pakutavad hoiustamisvõimalused. Swedbank pakub oma eraklientidele kolme hoiustamisvõimalust: kogumishoius, tähtajaline hoius ning investeerimishoius. Kogumishoiuse plussiks on see, et alustada saab väikeste summadega. Hoiuse saab avada kas eurodes või USA dollarites
2. NSVL Agrotööstuspanga EV Pank 3. NSVL Välismajanduspanga Tallinna osakond- liideti Eesti Pangaga. 4. NSVL Riigipanga EV Pank- viidi Eesti Panga koosseisu. 1 5. NSVL Hoiupanga EV Pank- muudeti riiklikuks aksjapangaks. 6. Saaremaa Aktsiapank 7. Pärnu Linnapank 8. Eesti Kirdepank 9. Eesti Kommertspank 10. Balti Krediidipank 11. Rahvusvaheline Kliiringupank 12. Tartu Kommertspank 13. Lõuna-Eesti Arengupank 14. Lääne-Eesti Pank 15. Tallinna Maapank 16. EKE Pank. ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 17. Pärnu Kommertspank 18. Otepää Ühispank 19. Viimsi Pank- EVEA panga filiaaliks. 20. Balti Ühispank- ühendati Põhja-Eesti Aktsiapangaga Põhja-Eesti Pangaks. 21. Rapla Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 22. Võru Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 23
• muud krediidiasutuse nõutud andmed. Õppelaenu põhiosa tagasimaksmist peab alustama hiljemalt ühe aasta möödumisel õppe lõpetamisest seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel, v.a juhul, kui asutakse enne aasta möödumist õpinguid jätkama. Pärast õpingute lõpetamist toimub laenu põhiosa ja intressi tasumine vastavalt panga koostatud laenu tagasimaksmise graafikule, üldjuhul igakuiselt võrdsete maksetena. Riikliku õppelaenu saab viiest pangast: Krediidipank, Swedbank, SEB, Danske Bank, Nordea Pank. Õppelaenu tunnuslause: Raha napib, aga soovid omandada kõrgharidust? Võta õppelaenu!
bakalaureuseõppes õppides), teisel astmel (magistriõpe) ja kolmandal astmel ehk doktoriõppes. (Seda põhimõtet rakendatakse alates 2004. aasta 16. maist.) Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal: ajateenistuses viibimise ajaks; ühel vanemal lapse kolmeaastaseks saamiseni; arst-residendil residentuuri lõpetamiseni. Millised pangad väljastavad õppelaenu? Õppelaenu väljastavad: Swedpank, Krediidipank , Nordea Pank, Sampo Pank ja SEB Pank. Kuna peab hakkama õppelaenu tagasi maksma? Õppelaenu põhiosa tuleb hakata tagasi maksma hiljemalt ühe aasta möödumisel õppeasutuse lõpetamisest või õpingute muul põhjusel katkestamiseset, välja arvatud juhul, kui laenusaaja on asunud enne aasta möödumist õpinguid õppelaenuõiguslikuna jätkama. Tagasimaksmisperiood ei või ületada 20 aastat. Maksepuhkus
suuruselt viienda audiitor- ja konsultatsiooniettevõtete keti üleilmsest kogemusest ja ekspertiisist. Danske Bank AS Eesti filiaal-Krediidiasutused(pangad)-Pangasisesed toimingud ja maksed. Laenu andmine eraisikutele kui ka ettevõtetele. Investeerimine. Hoiused.Pensionid.Internetipank.Kindlustus. AS SEB Pank-Krediidiasutused(pangad)- Pangasisesed toimingud ja maksed. Laenu andmine eraisikutele kui ka ettevõtetele. Investeerimine. Hoiused. Pensionid. Internetipank. Kindlustus. AS Eesti Krediidipank-Krediidiasutused(pangad)- Stabiilsus, püsivus ja traditsioonid on Krediidipanka iseloomustavad märksõnad läbi tegevusajaloo. Eesti Krediidipank on vanim Eestis sama kaubamärgi all tegutsev universaalpank. Nordea Finance Estonia AS-Kapitalirent- Pangasisesed toimingud ja maksed. Laenu andmine eraisikutele kui ka ettevõtetele. Investeerimine. Hoiused. Pensionid. Internetipank. Kindlustus. Swedbank AS-Krediidiasutused(pangad)- Pangasisesed toimingud ja maksed. Laenu andmine
järgmiseks intressiperioodiks kaks pangapäeva enne 1. septembrit. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta. Intressiperioodiks loetakse 1. september kuni 31. august. Õppelaenu on õigus võtta igal õppeaastal ühe korra ning igal haridusastmel vaid ühe õppekava nominaalse kestuse jooksul. Õppelaenu andjad on krediidiasutused, kes annavad õppelaenu oma krediidiressursi arvel. Riiklikku õppelaenu saab taodelda viiest pangast: AS Eesti Krediidipank, Swedbank AS, AS SEB Pank, Danske Bank A/S Eesti Filiaal ja Nordea Bank Finland PLC Eesti Filiaal. Õppelaenu taotlemiseks esitab õpilane või üliõpilane krediidiasutusele viimase poolt määratud vormi kohase laenutaotluse, millele lisatakse järgmised dokumendid: 1) isikut tõendav dokument või ametlikult kinnitatud väljavõte selle dokumendi isikuandmetega lehest; 2) välismaalase puhul dokument, milles on märge alalise elamisloa kohta, või selle ametlikult
Tulud: Kulud: *maksud *sotsiaalfäär *riigilõivud *haridus *trahvid *meditsiin *riigivara müük Palgast võetakse maha: *tulumaks *töötuskindlustus 2,8% *pensioni II sammas 2% *ametiühingu sammas 1% tulumaksuvaba miinimum 2250.- Keskmine palk - kõigi palgasaajate summad liidetakse ja jagatakse inimeste arvuga. Tollimaks - maks kaupade riiki sisse või väljaveo eest. Pank - rahaasutus mille eesmärk on kasumi teenimine. Krediidipank - laenupank. Kommertspank - äripank. Inflatsioon - rahaväärtus langeb. Deflatsioon - rahaväärtus tõuseb. Intress - laenuprotsent. Aktsia - firmaosak. Dividend - kommertsprtosent. Krediitkaart - järelemaksu v laenukaart. Deebetkaart - tavaline pangakaart. Valuuta - mingi riigi rahaühik.
Tabel 1. Eesti parimad teenindajad 2012 aastal. (Autori koostatud). Koht Nimi Ametikoht I Kristiina Timosina AS Swedbank, kõnekeskuse spetsialist II Janno Mängli MAX 123 kliendihaldur 4 III Velgi Jaansalu AS Eesti Krediidipank, teller- laenuhaldur Nii nagu mõjutas tervet maailma majanduslangus, on see mõjutanud ka Eestit ja ka teenindust Eestis. Majanduslangus on seotud tööjõuga, töökohtadega ning inimeste sotsiaalse turvatundega. Majanduslangust saab arvutada, kui arvutada välja konkreetse riigi SKP (sisemajanduse kogu toodang). SKP = C + I + G + NX , kus: C eratarbimine, I koguinvesteeringud, G valitsuse kulud, NX netoesport.
Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus; 2. Teostada riiklikku raha ja panganduspoliitikat ning suunata krediidipoliitikat; 3. Teostada järelvalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle; 4. Koostada Eesti maksebilanss. Pangasüsteem Eestis nagu kõikjal mujal tsiviliseeritud maailmas on kaheastmeline pangasüsteem. Esimesel astmel keskpank (Eestis Eesti Pank), teisel astmel krediidiasutused, sealhulgas kommertspangad: nt Hansapank, Ühispank, Krediidipank jne). Esimesel astmel kantakse hoolt hinnastabiilsuse eest ja juhitakse mitmesuguste instrumentide abil raha hulka, mis läheb ringlusse kommertspankade kaudu. Teisel astmel tegeldakse pangaklientide teenindamisega. Pangateenused võib jagada 4 suurde rühma: hoiuteenused, laenuteenused, arveldusteenused ja lisateenused. Eesti Pangal puuduvad muud kliendid peale kommertspankade. Eesti Panga poolt kommertspankadele makstavaks
korrashoiuks; lbustusmaks, loomapidamismaks, kuulutus- ja reklaamimaks jms Rahandus 1992 a.- st Eesti kroon (EEK) 2011.a.-st euro Valuuta riigi rahassteem ja kibiv rahahik. Inflatsioon raha vrtuse langus, tulemuseks hindade tus, elukalliduse kasv, tpuudus Deflatsioon- raha vrtuse tus. Pank laenuasutus, mille eesmrgiks on kasumi teenimine. Emissioonipank riigi keskpank, kellel ainsana on igus raha kibele lasta, kibelt krvaldada, uusi rahathti trkkida. Kommertspank - ripank Krediidipank spetsialiseerunud laenudele Intressid teatud %, mida maksad pangale seal raha hoidmise vi sooritatud tehingute eest Vi saad ise oma arvele nt.kasuliku aktsiatehinguga. Aktsia vrtpaber, firma osak Obligatsioon vrtpaber, nt. riigilaenu obligatsioon Dividendid- kasumiprotsendid aktsiate omanikule Deebetkaart tavaline pangakaart, mida kasutame sularahaautomaatides. Krediitkaart sellega saame pangast laenu millegi soetamiseks (jrelmaksukaart)
Kokkuvõtteks võib öelda, et Eestis pannakse raha mitte ainult eesti krediidiasutustesse, veel ka väliriigi krediidiastuste fillialidesse. See tähendab, et Tagatisfond ei hüvita kõik eesti territooriumil tegutsevates krediidiasutustes olevad hoiused, ainult nende asutuste hoiused, mis on sätestatud Tagatisfondi seaduses. Krediidiasutused, kelle hoiused Tagatisfond hüvitab: - Swedbank/Hansapank, - SEB Pank, - Eesti Krediidipank, - Tallinna Äripank, - Marfin Pank, - BIGBANK AS - LHV Pank. Välisriigi fillialis hoiustatud rahasummad, sealhulgas arvelduskontodel olev raha, on tagatud vastavalt välispanga asukohamaa seadustele. 3.2. Hoiuste hüvitamise ulatus Hoiused hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga 100 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 782 330 krooni ehk 50 000 euro suuruses summas (piirmääras) iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses
Mustpeade Vennaskonna hoone. Tallinn, Eesti 1998 - Grupinäitus, 6 tööd, "Galerie Cymaise". Arles, Prantsusmaa 1998 - Grupinäitus, 7 tööd, "Galerie JP. Carron - Art. Fouille". Lyon, Phrantsusmaa 1998-99 - Eesti kunstnike näitus. Inglise suursaadiku residents. Tabasalu, Eesti Personaalnäitused: 1989 - ETKVL. Tallinn, Eesti 1991 - Galerii MRK. Tallinn, Eesti 1993 - Lillepaviljon. Tallinn, Eesti 1994 - L'Espace du Temps Present. Pariis, Prantsusmaa 1994 - Krediidipank. Narva, Eesti 1995 - Vene galerii. Tallinn, Eesti. 1995 - V.Veretagini nim. Stuudio. Moskva, Venemaa 1995 - Ameerika Ärikeskus. Tallinn, Eesti 1996 - Raadiomaja. Tallinn, Eesti 1996 - Linnagalerii. Narva, Eesti 1997 - Ameerika Ärikeskus. Tallinn, Eesti 1997 - Tallinna Olümpia-Purjespordikeskus. Tallinn, Eesti 1997 - La Gallerie Passage. Tallinn, Eesti 1998 - Université Stendhal. Grenoble. Prantsusmaa 1999 - Vene Draamateatri Galerii. Tallinn, Eesti
Kindlustusvahendaja tegeleb kindlustuslepingute vahendamisega, saades selle eest tasu. Kindlustusvahendajad jagunevad Eestis kindlustusmaakleriteks ja kindlustusagentideks. Kindlustusmaakleri ja kindlustusagendi tegevus on põhimõtteliselt erinev: kindlustusmaakler esindab kindlustusvõtja, agent kindlustusseltsi huve. REGISTREERITUD KREDIIDI ASUTUSED EESTIS Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidi asutused: 1.) AS Eesti Krediidipank 2.) AS Hansapank 3.) AS SEB Pank 4.) Balti Investeeringute Grupi Pank AS 5.) Marfin Pank Eesti AS 6.) Tallinna Äripanga AS 7
Finants TÜ. Samuti on Võru maakonnas üks sihtasutus, mis tegeleb raamatupidamis- ja finanstalaste teenuste ostutamisega ning see ettevõte kannab nime Võrumaa Arenguagentuur SA. Sihtasutus sai alguses 1993.aastal, kui loodi Kagu-Eesti Ettevõtluskeskus ning seal pakutakse info-,nõustamis-, ja koolitusteenust ettevõtetele, vabaühendustele ja kohalikele omavalitsustele. Võru maakonnas raamatupidamis- ja finantsalaseid teenuseid osutavad AS’id on: 1) Pangad – Eesti Krediidipank AS Võru kontor, Swedbank Võru kontor, SEB Eesti AS Võru kontor 2) Kindlustusbürood – Seesam Insurance AS Võru esindus, Salva kindlustus, IF kindlustus, IIZI Võru esindus 3) Coop Eesti tütarettevõte Coop Finants AS – 2011. aastal loodud aktsiaselts pakub väikelaenu taotlemise võimalust kui ka kauba järelmaksuga soetamist ning lisaks on Coop Eesti klientidel mugav võmalus enda kodu kindlustamiseks. Kõik eelnimetatud pangad tegelevad finantsalaste teenuste
Tasuta investeerimisseminarid Korraldame klientidele tasuta investeerimisseminare, kus oma kogemusi jagavad meie enda tippspetsialistid ja ka välispartnerid. Kliendiajakiri Fookus Privaatpanganduse klientide jaoks mõeldud ajakiri Fookus, milles võtavad sõna oma valdkonna spetsialistd. Uudiskiri Kord kvartalis ilmub elektrooniline uudiskiri. Lisaks sellele kutsume oma kliente erinevatele üritustele ja kultuurisündmustele KREDIIDIPANK: Krediidipanga privaatpangandus pakub Teile personaalset pangandusalast teenindust, mida iseloomustab kõrge teeninduskvaliteet, lai teenustepakett, teenuste tingimuste soodsus, privaatsus ja range konfidentsiaalsus. Privaatpanganduses teenindab Teid isiklik kliendihaldur, kes aitab leida parima lahenduse kõigile Teie finantsalastele küsimustele ning tagab Teile range konfidentsiaalsuse ja maksimaalse mugavuse asjaajamisel.
Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 – üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa turule, sest Nõukogude turust asja ei saanud. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Riik toetas põllumajanduslikke ettevõtteid, rajati Maapank ja Krediidipank. 1928 – rahareform. Üleminek markadelt kroonidele. 1920.aastate teisel poolel majanduslik tõus.1929 – 1933 ülemaailmne majanduskriis. Eestis olid Suure kriisi aastad 1930 – 1934. Kuna Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, tabas see kriis esmajoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Ettevõtete sulgemine, talude pankrotistumine, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Tööpuuduse kasv – töötuid 32 000.
Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa turule, sest Nõukogude turust asja ei saanud. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Riik toetas põllumajanduslikke ettevõtteid, rajati Maapank ja Krediidipank. 1928 rahareform. Üleminek markadelt kroonidele. 1920.aastate teisel poolel majanduslik tõus.1929 1933 ülemaailmne majanduskriis. Eestis olid Suure kriisi aastad 1930 1934. Kuna Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, tabas see kriis esmajoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Ettevõtete sulgemine, talude pankrotistumine, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Tööpuuduse kasv töötuid 32 000.
investeerimisel? Säästmine on raha kogumine ootamatuteks ja ka planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Hoiustamine pangas, mille puhul on tulu ehk intressi suurus ette teada ja ei ole ohtu oma rahast ilma jääda. Eestis on eraisikute hoiused ja arveldusarvetel olev raha tagatud 100 000 euro suuruses summas ühes pangas ühe hoiustaja kohta. Swedbank intressimäär 0,01%, Eesti Krediidipank intressimäär 0,15% Intress Intress on tasu (tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. On olemas lihtintress (tasu ainult põhisummalt) ja liitintress (tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma kontole). Mis vahe on säästmisel ja investeerimisel?
Keskpanga funktsioonid: 1) intressimäärade ja valuutakursi juhtimine 2) finants- ja pangandusjärelevalve 3) sularaharingluse korraldamine 1. jaanuaril 1990. aastal alustas tegevust taas Eesti Pank(asutati 1919.aastal). Eesti Pank allub oma tegevuses Riigikogule. Kommertspangad: Aastatel 1990- 2002 on Eestis tegevuse lõpetanud juba 55 erinevat panka. Suuremad kommertspangad Eestis on Hansapank, SEBEesti Ühispank, Eesti Krediidipank, Sampo Pank. Lisaks on siin tegevad veel välispankade filiaalid. Kaks esimest panka omavad 80% turust.Kõrgemad nõuded kommertspankadele andsid tõuke suuremate välisomanike kaasamisele Eesti pangandusturul. Eesti Ühispanga enamusomanik on Svenska Enskilda Panken ja Hansapanga enamusomanik Swedpank. Kommertspankade poolt pakutavad teenused: 1) hoiustamine (erinevate väärtpaberite tähtajalist või ajatut oma arvele võtmine) 2) laenamine (laen, järelmakse, liising)
21 Solaris 0 1 2 3 4 5 6 7 8 22 Põhjakeskus 0 1 2 3 4 5 6 7 8 23 Tasku 0 1 2 3 4 5 6 7 8 24 Lõunakeskus 0 1 2 3 4 5 6 7 8 25 Pangad Krediidipank 0 1 2 3 4 5 6 7 8 26 Nordea pank 0 1 2 3 4 5 6 7 8 27 Parex pank 0 1 2 3 4 5 6 7 8 28 Sampo pank 0 1 2 3 4 5 6 7 8 29 SEB 0 1 2 3 4 5 6 7 8
Eesti panga nõukogusse teoreetiliselt suurem sõltumatus. Keskpanga sõltumatus (2) · Eesti panga president määratakse 7 aastaks suurendab sõltumatust. · Eesti Panga president ametiaeg on ühekordne. · Eesti Panga presidenti võib oma kohalt vabastada ainut kohus. 12 Kommertspangandus (1) · Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused · AS DNB Pank AS Eesti Krediidipank AS LHV Pank AS SEB Pank BIGBANK AS Swedbank AS Tallinna Äripanga AS Versobank AS Kommertspangandus (2) · Välisriigi krediidiasutuste filiaalid · » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal » Folkia AS Eesti filiaal » Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal » Pohjola Bank plc Eesti filiaal » Scania Finans AB Eesti filiaal » Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal Kommertspangandus (3) · Kommertspanga funktsioonid:
3. investeerimisühing; 4. väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja; 5. muu seadusega sätestatud isik. Väärtpaberituru kutselised osalised: Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajaid Eesti Väärtpaberikeskus AS http://www.eregister.ee Börsikorraldajaid Tallinna Börs AS http://www.ee.omxgroup.com/ Reguleeritud turu korraldajaid Tallinna Börs AS http://www.ee.omxgroup.com/ Eestis litsenseeritud krediidiasutused Eesti Krediidipank AS (http://www.krediidipank.ee) Hansapank AS (http://www.hansa.ee) SBM Pank AS (http://www.sbmbank.ee/) SEB Eesti Ühispank AS (http://www.seb.ee) Sampo Pank AS (http://www.sampo.ee) Balti Investeeringute Grupi Pank AS (http://www.raha.ee) Tallinna Äripanga AS (http://www.tbb.ee) Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste filiaalid DnB NORD Banka AS Eesti filiaal Parekssbanka AS Eesti filiaal
Alampalk e. miinimumpalk- summa, alla mille tööandja maksta ei tohi. (4350.- ) Rahandus 1992.a.-st Eesti kroon Valuuta- riigi rahaühik või rahasüsteem Inflatsioon raha väärtuse langus, tulemuseks hindade tõus, elukalliduse kasv, elatustaseme langus. Deflatsioon raha väärtuse tõus Pank laenuasutus, mille eesmärk on kasumi teenimine Emissioonipank riigi keskpank, kellel ainsana on õigus raha käibele lasta või käibelt kõrvaldada Kommertspank äripank Krediidipank spetsialiseerunud laenudele Intressid teatud % , mida maksad pangale teatud teenuste eest, nt. eluasemelaen Deebetkaart tavaline pangakaart, millega maksad kaupluses või võtad sularaha välja Krediitkaart laenu- või järelmaksukaart Tööturg on koht / süsteem ,kus toimub tööjõu nõudmine ja pakkumine. Tööturu osapooled on tööandja ja töövõtja. Kui tööturg pole tasakaalus, tekib: 1. tööjõupuudus - tööjõu nõudlus on suurem kui pakkumine, s.t
Õpetamise investeerimine- tagab kõige kõrgema kliendi rahulolu, uued tooted, kliendi nõustamine/õpetamine, rahavoogude juhtimine. Äripank- ongi rahalisi vahendeid koguv ja paigutav äriühing. Universaalpank- pank tegeleb kõigi lubatud tehingutega. Regionaalpank- konkreetse piirkonna huvisid arvestav. Kitsama suunitlusega pank. Eriotstarbeline pank- tegeleb ainult paari või ühe lubatud tegevusega. ( NT: investeerimispank- tegeleb põhiliselt väärtpaberi tehingutega ja nõustamisega, krediidipank- hoiustamine ja laenud) Pangalaadsed pangad- mis ei ole otseselt pangad, kuid tegelevad sellelaadsete tehingutega ( NT: laenukontorid, kiirlaenuandjad jms. ) Panga loodetav kasum ja seda ümbritsevad riskid ( Joonis: sõõrik :D ) : Seadusandlik risk-see eelkõige tuleneb õiguslikku tähendust omavate asjaolude hindamist ja mõjutab eelkõige läbi tüüplepingute, kui hästi või halvasti need vastavad erinevatele seadustele ja seaduse muudatustele. Realiseeruv läbi erinevate
Viis majanduskasvu aeglustumisele, sest suurema riskiga maadest pärines suurem kasum. Majanduslikus mõttes turusaari ei eksisteeri. Nii tabas kriis kogu maailma majandust. Selle arusaamani jõuti hiljem. 1931. aasta kevadel ei tajutud, et midagi olulist on teoksil. Usuti, et kõik pöördub paremuse poole. Pangakrahhidest Kesk- Euroopas sai alguse paanika, mis tekitas üleüldise ahelreaktsiooni. 1931. aasta mais muutus maksejõuetuks Austria suurim ja vanim krediidipank Kreditanstalt, mis oli ka Kesk-Euroopa võimsaim pank. Põhjused olid alljärgnevad. 1.Panga enda aktsiate langus. 2.Välismaiste lühiajaliste deposiitide väljatõmbamine. Austria valitsus tõttas panka päästma ja sai selleks ka rahvusvahelist laenu, kuid sellest jäi väheseks ning välja kuulutati moratoorium. 5. juunil 1931 kuulutas Saksamaa oma memorandumis välja, et riik on maksejõuetu ega suuda tasuda reparatsioone
18. Mis on Digi-ID? Digitaalne isikutunnistus ehk Digi-ID on ID-kaardiga analoogiline kiipkaart, millega saab elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja anda digitaalset allkirja. Samuti saab kasutada krüpteerimist. Pole pilti peal. Pidevalt hoitakse ID lugejas. 19. Millised organisatsioonid pakuvad Eestis digiallkirjastamise teenust? SERTIFITSEERIMISKESKUS JA SIGNWISE. Alltoodud nimekiri pole kindlasti lõplik. Pangad: Swedbank, SEB Pank, Danske Bank, Nordea, LHV Pank, Krediidipank, BIGBANK, DNB Pank, Versobank, Tallinna Äripank, Citadele Pank Riigiasutused: Maksu- ja Tolliamet, Maanteeamet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Rahandusministeerium, Patendiamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Statistikaamet, Keskkonnaministeerium. Avalikud teenused: Riigi Infosüsteemi Amet, Sertifitseerimiskeskus, Ühendatud Piletite AS, Koolitööde AS, SA Archimedes, Haridusministeerium, Ida-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Eesti E-tervise
elamisloa või Eestis alalise elamisloa alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on vähemalt üheksa kalendrikuud ning kes: • õpib täiskoormusega riigi-, munitsipaal- või erakutseõppeasutuses keskhariduse baasil kutseõppes; • õpib välisriigis eelpool nimetatud koolidega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis. Laenu on võimalik taotleda järgmistest pankadest: Swedbank, SEB Pank, Sampo Pank, Nordea pank ja Krediidipank. Panka tuleb esitada järgmised dokumendid: • vormikohane kirjalik laenutaotlus (panga blanketil); • isikut tõendav dokument; • välismaalasel dokument, mis tõendab pikaajalist või alalist elamisluba; • välisriigis õppiva õpilase õppeasutuse tõend, mis tõendab isiku õppimist seal täiskoormusega õppes; • andmed käendajate kohta; • andmed taotleja ja käendajate laenukohustuste kohta; • muud dokumendid, mida pank peab tarvilikuks.
M2 hõlmab finantsvarasid, mis kuuluvad M1 koosseisu ja vähemlikuviidseid säästuhoiuseid ja teatud tingimuslikke hoiuseid. M3 on esitatud mõõtudest kõige mahukam ning seda saab siduda raha laiema definitsiooniga ,mis lisaks eelnevates raha mööötudes sisalduvatele varadele võib hõimata mahukaid tähtajalisi hoiuseid valuutahoiuseid, väärtpabereid jmt. Krediidiasutused · Eestis litsenseeritud krediidiasutused o Eesti Krediidipank AS http://www.krediidipank.ee o Hansapank AS http://www.hansa.ee o SBM Pank AS http://www.sbmbank.ee/ o SEB Eesti Ühispank AS http://www.seb.ee o Sampo Pank AS http://www.sampo.ee o Balti Investeeringute Grupi Pank AS http://www.raha.ee o Tallinna Äripanga AS http://www.tbb.ee · Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste filiaalid o DnB NORD Banka AS Eesti filiaal
tegutsevad krediidiasutused: 1. Swedbank AS 1. Nordea BankFinlandEesti filiaal 2. AS SEB Pank 2. DanskeBankA/S Eesti filiaal 3. BIGBANK AS 3. AS CitadelebankaEesti filiaal 4. AS LHV Pank 4. FolkiaAS Eesti filiaal 5. AS DNB Pank 5. PohjolaBankplcEesti filiaal 6. AS Eesti Krediidipank 6. Scania FinansAB Eesti filiaal 7. Tallinna Äripanga AS 7. SvenskaHandelsbankenAB Eesti filiaal 8. VersobankAS 4. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad Kindlustusseltsid äriühingud, kes vahendavad inimestele enda ettevõtte kindlustuspakkumisi. Nende peamiseks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitamine. Jagunevad põhiliselt: Elukindlustusseltsid
· maksesüsteemide ning finantssüsteemi arendamisel osalemine; · raharingluse korraldamine, europangatähtede emiteerimisele kaasaaitamine ja euromüntide emiteerimine; · Eesti maksebilansi koostamine; · oma ülesannete täitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine; EP nõukogu esimees Mart Laar EP president Ardo Hansson EESTI PANGANDUS Eestis tegutsevad tegevusloa alusel krediidiasutustena AS Eesti Krediidipank, AS LHV Pank, AS SEB Pank, Bigbank AS, Marfin Pank Eesti AS, Swedbank AS ja Tallinna Äripank. Lisaks neile tegutsevad välisriigi krediidiasutuse filiaalidena AB Bankas Snoras Eesti filiaal, AS Citadele banka Eesti filiaal, AS UniCredit Bank Eesti filiaal, Allied Irish Banks, p.l.c. Eesti filiaal, Bank DnB NORD A/S Eesti filiaal, Danske Bank A/S Eesti filiaal (Sampo Pank), Folkia AS Eesti filiaal, Nordea Bank Finland PLC Eesti
kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused » AS DNB Pank » AS Eesti Krediidipank » AS Inbank » AS LHV Pank » AS SEB Pank » Bigbank AS » Swedbank AS » Tallinna Äripanga AS » Versobank AS Välisriikide krediidiasutuste filiaalid » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal » Folkefinans AS Eesti filiaal » Nordea Bank AB Eesti filiaal » Pohjola Bank plc Eesti filiaal » Scania Finans AB Eesti filiaal » Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal 4. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad Kindlustusseltsid
1.Swedbank AS 1.Nordea BankFinlandEesti filiaal 2.AS SEB Pank 2.DanskeBankA/S Eesti filiaal 3.BIGBANK AS 3.AS CitadelebankaEesti filiaal 4.AS LHV Pank 4.FolkiaAS Eesti filiaal 5.AS DNB Pank 5.PohjolaBankplcEesti filiaal 6.AS Eesti Krediidipank 6.Scania FinansAB Eesti filiaal 7.Tallinna Äripanga AS 7.SvenskaHandelsbankenAB Eesti filiaal 8.VersobankAS 4. Hoiu-laenuühistute eripärad kommertspankadega võrreldes Ühistulise rahaasutuse eripärad kommertspankadega võrreldes: Hoiused ja laenud: ainult ühistu liikmetele Liikmetel võrdne hääleõigus Seadusandlus: Hoiu-laenuühistu seadus Hoiused ei ole Tagatisfondi kaitse all !
kubism(1907), püantilism, fovism 7. Keda võiks pidada silmapaistvaimaks eesti maastikumaalijaks sellel perioodil? Konrad Mägi 8. Mida tead varalahkunud Oskar Kallise kohta? Andekas Laikmaa õpilane, kes suutis pastellidest luua põneva ja värviküllase Kalevipoja-ainelise muinasmaailma 9. Kuidas lahendas eesti üldsus probleeme seoses oma suuremate arhitektuuriprojektidega? Too näiteid. Suuremate projektide juures eelistati soome arhitekte. Saarinen: Pauluse kirik Tartus, krediidipank Tallinnas ja Suur-Tallinna projekt. Armas Lindgren ja Wivi Lönn Estonia teatrihoone Tallinnas 8. Kubism 1.Kuidas võiks eesti keeles kõlada nimetus „Kubism“? Kunsti kujutamine läbi geomeetria 2.Kes rajasid kubismi ?Kust said eeskuju? Kubismi rajasid Picasso ja Braque. Nad said oma eeskujud Aafrika neegriplastikast ja Cezanne'i loomingust. 3.Mida tead Pablo Picasso kui kunstniku noorus ajast? Milliseid perioode oli tema loomingus? Kunstiõpetaja poeg
(4) Eesti Pank määrab moratooriumihalduri, kellel on õigus esindada ja juhtida krediidiasutust. Moratooriumi eesmärk on panga makseraskuste põhjuste väljaselgitamine ja deposiitorite huvide kaitse. Rahapesu kriminaalkorras karistatava teo otsese tulemusena saadud varaga tehingute tegemine, mille eesmärgiks on vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine. Hetkel tegutsevad pangad (7) Hansapank EÜP SAMPO Pank Pretoni Pank Eesti Krediidipank Nordea Tallinna filiaal (ei ole EP poolt litsentseeritud kui iseseisev pank Eestis) Tallinna Äripanga AS Eestis on kommertspangandus kõrgelt konsentreerunud 2 suurema panga kätte. Lisaks Krediidiasutuste seadusele reguleerib pangandust ka "Hea pangandustava", mis sätestab: 1) Pangad peavad omavahel suhtlemises ja ärisuhetes kinni korrektsuse, aususe ja vastastikkuse lugupidamise printsiibist, sh täidetakse vastuvaidlematult sõlmitud kokkulepetest tulenevaid
(4) Eesti Pank määrab moratooriumihalduri, kellel on õigus esindada ja juhtida krediidiasutust. Moratooriumi eesmärk on panga makseraskuste põhjuste väljaselgitamine ja deposiitorite huvide kaitse. Rahapesu kriminaalkorras karistatava teo otsese tulemusena saadud varaga tehingute tegemine, mille eesmärgiks on vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine. Hetkel tegutsevad pangad (9) Hansapank EÜP SAMPO Pank SBM Pank (Pretoni Pank) Eesti Krediidipank Nordea Pank Tallinna Äripanga AS Parex Pank BIG Eestis on kommertspangandus kõrgelt konsentreerunud 2 suurema panga kätte. TULETISVÄÄRTPABERID OPTSIOON leping, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa kindel arv aktsiaid (väärtpabereid) kokkulepitud hinnaga teatud perioodi jooksul. FUTUUR - (e. standarditud tähtajatehing), leping, mis kohustab lepingupooli tulevikus müüma (ostma) mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja
äriühingute ühinemise, jagunemise või nendes osaluse omandamisega seotud tehingud ja toimingud; · rahamaakleri tegevus; · vara valitsemine ning investeerimisnõustamine; · väärtpaberite hoidmine ning haldamine. Erinevalt krediidiasutusest ei või finantseerimisasutus teha hoiustamistehinguid avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks. Näited Eestist??? (Krediidiasutused Eestis: AS Eesti Krediidipank, AS LHV Pank, AS SEB Pank, BIGBANK AS, MARFIN PANK EESTI AS, Swedbank AS, Tallinna Äripanga AS) (Finantsseerimisasutused Eestis ???) 51. Mis on ühistupank ja milliseid ühistupankasid Eestis teate? Ühistupank (hoiu-laenuühistu) (credit union) on finantseerimis-asutus, millel on õigus rahalisi hoiuseid ja teisi tagasimakstavaid vahendeid vastu võtta üksnes oma liikmeskonnalt. Liikmeskond moodustub tavaliselt territoriaalsuse põhimõttel nii, et
annaabi.ee 
