Inflation“ Kodutöö aines Rahvusvahelise majanduse alused Juhendaja: Tallinn 2015 Rahapoliitika, raha ja inflatsioon. Rahanduse õpikud väidavad, et rahapakkumise kasvatamine viib kõrgema inflatsioonini. USA Föderaalreservi kogemuse põhjal see siiski hetkel ei toimi. Alates 2008.aastast on Föderaalreserv kolmekordistanud oma baasraha, ilma et inflatsioon oleks tõusnud. Intressimäärad on ajalooliselt madalal tasemel ja maailmamajandus on jätkuvalt hädas, normaalse rahakordistus protsess on jaotatud ning surve inflatsioonile jääb tagasihoidlikuks. Pärast 2008.aasta finants- ja majanduskriisi on inimesed ning ka pangad hakanud kulutamise asemel hoopis raha säästma ja oma sääste pigem hoidma. Ka 2012.aastaks polnud midagi eriliselt muutunud, inimesed ei kulutanud ja pangad püüdsid laene mitte välja anda, hoides
ja ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks on keskpankade hulgas levinud meetod Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) - kujutavad endast krediidiasutuste kohustust hoida keskpangas teatud osa oma klientidelt vastu võetud hoiustest. Kohustusliku reservi nõude peamine ülesanne on olla keskpanga jaoks hoob, mille abil on võimalik kontrollida baasraha pakkumist. Rahaagregaadid – rahamassi näitaja. Valik sõltub suuresti rahapoliitika eesmärgist. Neli peamist rahaagregaati: • rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha – sularaharingluses oleva sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; • rahaagregaat M1 – hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused; • rahaagregaat M2 – rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja
Kui palju jam is suunas peaksid muutuma avaliku sektori kulutused, et lõhe sulgeda? (10 punkti) c)Kas tegemist on langus- või inflatsioonilõhega? (5 punkti) d) Arvuta kogutulu muutus, kui maksud suurenevad 1 ühiku võrra. (5 punkti) 3. Elanike sissetulekute jaotamise kohta on teada järgmist: a) Joonista Lorenzi kõverad (20 punkti) b) Kummal aastal on sissetulekute jaotus ebavõrdsem? (5 punkti) 4. *2 Selgita, mis on Baasraha (High powered Money, monetary base money), kuidas see erinab tüüpilistest rahaagregaatidest M1, M2? Mida selles kontekstis tähendab finantsvõimendus (financial leverage) ja kuidas saab keskpank seda kontrollida? (10 punkti) 2 Ülesanne loengutes osalenud tublidele.
2004 151541,6108 200 174956,2104 23414,6 53 072 811 033 5 200 209520,0122 34563,8 66 904 574 437 13 831 763 404 6 200 247646,2836 38126,27 82 149 211 947 15 244 637 510 7 200 252015,0777 4368,794 95 369 822 983 13 220 611 036 8 200 216874,8329 -35140,2 97 220 825 152 1 851 002 169 9 RIIGIEELARVE JA BAASRAHA RINGLEMISE SEOTUS 31.12.04 31.12.05 31.12.06 31.12.07 31.12.08 31.12.09 1 Sularaha -8 895 052 -10 101 719 -11 763 153 -11 -11 -9 5 ringluses 604 121 029 762 996 777 Kokkuvõte Riigieelarve koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus, riigieelarve seadus ning tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja
aktiivsuseda (käibemaks ja aktsiisimaks) M1: Kitsasrahapakkumine = sularaha majanduses + residentide nõudmiseni eurohoiused ehk jooksvad arved kommertspankades; M1 vastab kõige täpsemini raha teoreetilisele definitsioonile, kuna kõiki tema komponente kasutatakse ja aktsepteeritakse maksete tegemisel. Baasraha ringluses. M2: Laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Rahapoliitika 3 vahendit: Diskontomäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kodustuslik reservinõue Avaturu operatsioonid tähendab, et keskpank ostab või müüb
aktiivsuseda (käibemaks ja aktsiisimaks) M1: Kitsasrahapakkumine = sularaha majanduses + residentide nõudmiseni eurohoiused ehk jooksvad arved kommertspankades; M1 vastab kõige täpsemini raha teoreetilisele definitsioonile, kuna kõiki tema komponente kasutatakse ja aktsepteeritakse maksete tegemisel. Baasraha ringluses. M2: Laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Rahapoliitika 3 vahendit: Diskontomäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kodustuslik reservinõue Avaturu operatsioonid tähendab, et keskpank ostab või müüb
MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): M ≤ MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 → M ≤ 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain) Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD –sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio) XR -lisareservi määr 13. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e. rahabaas, Monetary base, MB) MB = CU + R + X CU -Ringluses olev sularaha R -Pankade kohustuslikud reservid X -Pankade lisareservid Baasraha: • „kõige suurema võimsusega raha“ • emiteerib ja kontrollib ainult keskpank Euroopa Keskpanga metoodika: Baasraha (MB) koosneb: 1.sularahast (pangatähed ja mündid) ringluses; 2.reservidest, mida rahaloomeasutused hoiavad keskpangas 3
Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): 8 M MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 M 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain) Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio) XR -lisareservi määr 21. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e. rahabaas, Monetary base, MB) MB = CU + R + X CU -Ringluses olev sularaha R -Pankade kohustuslikud reservid X -Pankade lisareservid Baasraha: · ,,kõige suurema võimsusega raha" · emiteerib ja kontrollib ainult keskpank Euroopa Keskpanga metoodika: Baasraha (MB) koosneb: 1.sularahast (pangatähed ja mündid) ringluses; 2.reservidest, mida rahaloomeasutused hoiavad keskpangas 3.hoiustamise püsivõimaluse raames krediidiasutuste hoiustatud rahast. Rahapakkumine Ms (rahamass): Ms = mm * MB
uute kapitalikaupade tootimis- ja akumuleerimisprotsess jooksva perioodi kapitalihõive säilitamiseks ja/või suurendamiseks. Multiplikaator võimendi, näitab mitu korda muutub kogutoodang ja kogutulu mis tahes sissevoo komponendi muutudes. MPS säästmise piirkalduvus, MPC tarbimise piirkalduvus. Raha funktsioonideks on olla vahetus- või maksevahend, väärtusmõõt ja väärtuse akumulatsioonivahend. M0 ringlusesse lastud sularaha + ringlusesse lastud kontoraha. Baasraha M1 (kitsas rahapakkumine) sularaha majanduses + nõudmiseni krooni- ja välisvaluutahoiused ehk arvelduskontod pankades. M2 (laiem rahapakkumine) M1 + tähtajalised ja säästud- ja muud hoiused Eesti kroonides. Kvaasiraha = M2 M1. Raha pakkujad keskpank ja kommertspangad. Kohustuslik reservimäär rr = (RR/DD) x 100 RR kohustuslik reserv, DD nõudehoiused Rahanõudlus majandussubjektide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida likviidsel kujul
Kitsendav fiskaalpoliitika- inflatsioonilõhe kõrvaldamiseks vähendatakse avaliku sektori kulutsi, suurendatakse makse, kogunõudluskõver nihkub allapoole ja kogutulu väheneb joone nihke ning multiplikaatori korrutise võrra. M1 ehk kitsas rahapakkumine= sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades. M2 ehk laen rahapakkumine= M1+ tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Baasraha- sularaha ringluses Keynesi rahateooria- rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: tehingumotiiv( soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid ), ettevaatusmotiiv( soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks ) ja spekulatsioonimotiiv( soov omada raha juhuks, kui intresimäär tulevikus tõuseb) Aktiva- varad passiva- kohustused + omakapital Deposiidid- panga kohustused, mis kujutavad endast raha, mida pank võlgneb hoiustajatele.
k. a. tööhõivet, elatustaset, tootmise mahtu ja muud. 1.3 Rahapoliitika puudused • Rahapoliitika meetodid on kasutud majandustsükli haripunktis • Globliseerumise tõttu suudab keskpank üha vähem riigi majandust mõjutada. • Valel ajal majandusse sekkumine võib anda negatiivse tulemuse. 2 Keskpank kui rahapoliitika juht • Olles ainus rahatähtede väljastaja ja pankadele kohustuslike reservide kehtestaja, on keskpank monopolistlik baasraha pakkuja. • Keskpanga rahapoliitilised muutused mõjutavad lõpuks näitajaid nagu toodangumaht ja hinnad. Pikema aja möödudes, st majanduse kohanedes, näitab majanduses olev raha kogus end vaid hindades, mitte püsivalt kogutoodangus. Keskpanga võimalused rahapakkumise reguleerimiseks: 1. Ostes ja müües valitsuse võlakirju - saab keskpank raha ringlusse lisada või sealt ära võtta. 2
muutusest Raha kolm definitsiooni · Raha kui maksevahend Raha olemasolu lihtsustab oluliselt kaupade ja teenuste vahetust · Raha kui väärtuse mõõt Laialdaselt tunnustatud väärtuse mõõt, mille abil väljendatakse kaupade ja teenuste hindu · Raha kui akumulatsioonivahend Ostujõu ülekanne praegusest hetkest tulevikku Rahapakkumine · Rahapakkumise definitsioonid: M0 ehk baasraha · Ringlusse lastud sularaha (sularaha majanduses ja rahaloomeasutuste kassajääk) + ringlusse lastud kontoraha M1 ehk kitsam rahaagregaat · Sularaha majanduses + residentide nõudmiseni hoiused M2 ehk laiem rahaagregaat · M1 + residentide tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused · Rahapakkumine (MS) Edaspidi mõistame rahapakkumise MS all kitsamat rahaagregaati M1 (sularaha ringluses +
juurde tekitada ei saa. Võib öelda, et esialgne raha on kordistunud (selles näites kümnekordne. See 10 on rahakordistaja / raha kordaja). Rahakordaja on tegur, mis näitab raha pakkumise kasvu baasi raha kasvamisel ühe ühiku võrra. Kõige lihtsam valem rahakordaja arvestamiseks (rahakordaja tähis m) m= 1/0,1 (ehk siis 1 jagatud kohustusliku reservi pöördväärtusega). Et rahakordajat paremini määrata tuleb leida palju on ringluses raha tarvis. Selleks mõõduks on nn baasraha (tähis m0). Baasraha ehk vajaliku raha ringluses määravad ära kaks komponenti. M0 = CU + R = CU + KR + TK (kohustuslik reserv + täiendav reserv) CU – currency e sularaha R – reserv M1 = CU + D (sularaha + deposiidid) Rahakordaja leidmiseks teine variant: (nii on oluliselt täpsem ning arvesse on võetud ka hoiused ja reservid) m= M1 / M0 Tegurid, mis mõjutavad veel (lisaks rahakordajale) raha loomise protsessi:
numbrid on märgistatud nullidega, pangatähtede esiküljele on trükitud sõna PROOB ja tagaküljele ingliskeelne sõna SPECIMEN ning üldreeglina on näidispangatähed jooksvalt nummerdatud. 5. Eesti krooni ajalugu 20 juuni 1992 võeti taaskord kasutusele Eesti kroon. Inimesed said vahetada oma rublad uute eesti kroonide vastu kursiga 10 RBL=1EEK. Iga inimene võis vahetada kuni 1500RBL=150EEK. Eesti krooni baasraha on tagatud 100% kulla ja konveteeritava välisvaluuta varudega. Rahareformi seaduse järgi võrdsustati kroonide kogus kulla reservidega Eesti Pangas, mis tähedab, et kroon on Eesti siseselt 100% umber vahetatav ehk oga füüsiline või juriidiline isik võib ja saab krooni ümber vahetada igasse olemasolevasse valuutasse ja vastupidi. Alguses oli idée seostada Eesti kroon metsaga, kuna ei oldud kindel, et riik oma kullavarud välisriikidelt tagasi saab
◦ Kommenrtspankade kohustuslikud reservid keskpangas • Keskpanga peamised rahapoliitilised strateegiad: ◦ Rahamassi juhtimine ◦ Laenumahu juhtimine ◦ Vahetuskursi juhtimine ◦ Inflatsiooni juhtimine Eesti rahasüsteem • Valuutakomitee süsteemi ◦ Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem ◦ Kommertspankade laenutegevuse mõju rahapakkumisele (M1) suurem M0=15.6466* Eesti Panga valuutareservid Baasraha pakkumist (M0) mõjutab: • Muutused valuutareservides (välismajandustegevus) • Reservvaluuta kurss teiste valuutade suhtes Rahabaasi muutus kajastub: • Valitsusvõla muutuses • Keskpanga välisreservide muutuses (maksebilansi või kaubandusbilansi saldo) • Kommertspankadele antud laenudes Kommertspangandus • Kommertspanga majanduslikud funktsioonid: ◦ Klientide raha hoiustamine ◦ Laenuandmine ja investeerimine kui kasumi teenimise allikad
Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed vahepeal mõnda aega tööta. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks. 86. Millal on tööpuudus tsükliline?- esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest väiksem. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. 87. Mis on MO?- Baasraha 88. Mis on M3? M3 on laiema rahapakkumise agregaat (broad monetary aggregate) on M2 ja veel muud raha vormid (lühiajalised võlakirjad, osakud) 89. Kvantitatiivse rahateooria peamine sõnum- seob raha pakkumise ja inflatsiooni ning ütleb, et olemasoleva raha hulk majanduses määrab ära hinnataseme ning raha hulga muutus tingib inflatsiooni. 90. Millistel motiividel inimesed raha hoiavad (raha nõudlus)? Nimeta kolm.
laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. 12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR kohustusliku reservi määr Tegelik rahakordaja mm on madalam, sest Kliendid võtavad oma arvelt sularaha Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+C)/(C+R+S) C sularaha ja hoiuste suhe S lisareservi määr 13. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha kõige suurema võimsusega raha. Emiteerib ja kontrollib ainult keskpank. Rahaagregaadid: kitsas rahaagregaat M1 koosneb käibel olevast sularahast ning üleööhoiustest rahaloomeasutustes ja keskvalitsuses laiem rahaagregaat M2 koosneb M1, lisaks kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavatest hoiustest ning kuni kahe-aastase tähtajaga hoiustest rahaloomeasutustes ja keskvalitsuses
o tehniline emissioon o kodumaise rahakursi juhtimine, selle määramine o riiklike rahatagavarade juhtimine o keskpank kui pankade pank, viimane laenuandja kommertspankadele o otsene krediidi-ja rahapoliitika o järelvalve kommertspankade tegevuse üle o keskpank kui riigipank o Eesti rahasüsteem: o valuutakomitee süsteem o Baasraha pakkumist mõjutavad Eestis järgmised tegurid: o valuutareservi muutused, mida kajastab maksebilanss o reservvaluuta ja teiste valuutade vahelise kursi muutused, mis mõjutavad valuutareservide väärtust Raha pakkumist mõjutavad järgmised tegurid: o pankade soov hoida sularaha lisareservi o erasektori soov säästa ja hoiustada o raha juurdevool välismaalt o valitsuse eelarve defitsiit ja selle finantseerimine
( nt kindlustus, importkaupade ostmine) Panga väiksus- palju välja laenavad on seotud omakapitaligha: Väikeses pangas on omakapital suht madal ja seetõttu on piiratud nende välja laenamine. Keskpanga poliitika- kui nt määrab laenuintresimäärad kõrgeks, siis keegi raha ei taha laenata ja rahaloomine väheneb. Samuti kui kohustusliku reservi tõsta nt 10-lt % -lt 12-le. Raha mõõtmine Lk 46 Tegurid, millega raha pakkumist mõõdetakse M0- baasraha, siia kuulub ringluses olev sularaha. Ka pankade kassades olevad rahad ja keskpanga deposiidid, mis on avatud kommertspankadele. M1= M0 + ND sularaha ringluses ja nõudehoiused ( ND- nõudedeoposiidid) Iga järgmine mõõt lisab juurde midagi vähem likviidset. M2= M1+SH+TH+HKV ( SH- säästuhoiused, TH- tähtajalised hoiused lühiajalised, võib lisada veel muid summasid, nt HKV-hästi konverteeritav valuuta; jne) M3= M2 + ...
krooni (rahvusvaheline lühend EEK). Rublad kaotati mõne ajaga ringlusest. Elanikkond vahetas oma rublad uute Eesti kroonide vastu kursiga 10 rubla = 1 kroon. Mäletan isegi, kuidas ma oma rahapõrsa tühjaks tegin ja koos vanaemaga vahetama laksin. Kui läksin oli mul väga palju raha, aga vastu sain ainult näputaie. Olin väga pettunud, pealegi ei mahtunud uued rahad ka rahakotti, liiga suured olid. Lühikese ajaga muutusid nii hinnad, kui ka palgad Eestis tundmatuseni. Eesti krooni baasraha on tagatud 100% kulla ja konverteeritava välisvaluuta (Saksa mark, euro, dollar jne.) varudega. Rahareformi seaduse järgi võrdsustati kroonide kogus kullareservidega Eesti Pangas, mis tähendab, et kroon on eestisiseselt 100% ümbervahetatav: iga füüsiline või juriidiline isik võib ja saab kroone ümbervahetada igasse olemasolevasse valuutasse ja vastupidi. Alguses, krooni implementeerimisel oli idee seostada Eesti kroon metsaga, kuna ei olnud kindel, et riik oma kullavarud
pangadeposiidid Tähtajalised Time bank deposits pangadeposiidid rahaagregaadid Money aggregates Quasi raha Near money rahamass Money stock Panga reservid Bank reserves Kohustuslikud Required bank reserves pangareservid ülejääk excess bank reserves Tegelikud PR Actual bank reserves Kohustusliku reservi määr Required reserve ratio baasraha Monetary base Raha Money supply Deposiitide multiplikaator Deposit multiplier Raha multiplikaator Money multiplier Raha nõudlus Demand for money tehingumotiiv Transactions motive ettevaatusmotiiv Precautionary motive Spekulatiivne motiiv Speculative motive obligatsioon bond Reaalsed rahavarud Real money balances
muutmisega. Eesmärgid-majanduse stabiilsuse ja arengu tagamine, pearõhk soodsa finantskeskkonna loomisel. 11.Rahapoliitika teostamise vahendid(instrumendid) avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 12.Rahaagregadid *rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha sularaharingluses olev sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; *rahaagregaat M1 hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o. osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused; *rahaagregaat M2 rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne); *rahaagregaat M3 rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, investeerimisfondide summad jms 13
võib mõjutada kohustusliku reservi määra. Keskpank võib osaleda rahaturu tehingutes – võib osta ja müüa väärtpabereid Raha pakkumine sõltub turunõudlusest – kuni 70ndateni sai pank mõjutada inflatsiooni. Ta teatas eelmisel kvartalil ette, et raha emiteeritakse juurde. Raha mõõtmine – raha agregaatide koosseisu, mis mõõdavad raha pakkumist, arvatakse erinevaid finantsvarasid, mis erinevad oma likviidsuse poolest, ehk oma likviidsuse taseme poolest. Baasraha MØ – sisaldab ringluses olevat sularaha + pankade kassades olevat raha (kõige likviidsem) M1= MØ+ vähemlikviidsed varad (säästuhoiused on vähem likviidsed hoiused + ...) M2= M1 + tähtajalised hoiused M3 = M2 + Akumuleerimise eesmärgil hoitavad varad INFLATSIOON Kui raha pakkumine langeb alla taset, mis on vajalik majandusekasvu jagamiseks, siis jääb majanduskasv oma potentsiaalist maha
Keskpank - laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu; • Krediidiasutused – korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha). Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. Eesti rahaloomeasutused: •Eesti Pank, •krediidiasutused, •hoiu-laenuühistud, •rahaturufondid. Raha pakkumine 20.Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja 21.Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) 22.Rahamassi suhtarvud 23.Intressimäära kujunemise teooriad 24.Võlakirjade hind ja intressimäär 25. 26.Euroopa Keskpanga peamised reguleeritavad intressimäärad • nn. Baasintressimäär: Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär – need operatsioonid tavaliselt annavad pangandussüsteemi likviidsuse põhiosa. • Hoiustamise intressimäär - pangad võivad seda intressimäära kasutada üleööhoiustamisel Eurosüsteemis
Sellega võib ühiskonnas kaasneda kuluinflatsiooni. Samas ei suuda kõik juhid oma töötajate palku tõsta ja hoida oma kasumit ilma kindla segmendi koondamisega, millega suureneks töötusmäär riigis. (Miner 2013) 5 Samas ei ole riigile kasulik ka liigne välisraha juurdevool. Väliskapitalis sissevoolu käigus suureneb riigi välisvaluutareserv. Kuna neid reserve kasutatakse kohaliku valuuta ostmisel siis kodumaine baasraha kasvab ilma vastava toodangu suurenemiseta. Sellega kaasneb olukord, kus liiga palju raha hakkab jälitama liiga vähe turul pakutavaid tooteid. (Jang-Yung 1997) 1.2.Liigid Kuna inflatsiooni põhjustab erinevad tegurid ja selle ulatus võib varieeruda, saab inflatsiooni liigidata erinevate kategooria alustel. Majandusteoreetikud jagavad inflatsiooni puhtaks ja tavaliseks. Puhas inflatsioon on hüpoteetiline termin, mis märgib püsivat hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide
1970. aastatel otsustas enamik OECD riikide keskpankasid kõrgest inflatsioonist tulenevalt uuesti hinnastabiilsust kindlustama hakata ja seadis eesmärgiks rahamassi kasvu kontrollimise, mis omakorda tõi kaasa intressimäärade ulatusliku kõikumise. 1980. aastate eduka kiire inflatsiooni puudumise võib eeltoodud rahapoliitika arvele seada, kuid seejärel on rahapakkumise kontrollimine üha vähem kasutust leidnud, sest seosed baasraha ja laiemate rahaagregaatide ning ühtlasi ka inflatsiooni vahel on hägusemaks ja keerukamalt ennustatavaks muutunud. 12 Tänapäeval kasutatakse inflatsioonieesmärgi seadmist, mille seab valitsus ja eesmärgi elluviimist teostab keskpank. Sel juhul on määratud, kui palju võiks inflatsioon kõikuda. Kui eesmärki prognoosidega võrreldes selgub, et inflatsiooniennustus on kõrgem kui seatud eesmärk, võib
a. brutotulu b. kasutatav tulu (YD) c. kasutatav investeerimissumma d. puhaskasum Mis alljärgnevatest EI MÕJUTA tarbimise elutsükli hüpoteesi kohaselt tarbimist a. eeldatav töise tegevuse ajaperiood b. riigieelarve tasakaal c. indiviidi akumuleerunud varade hulk d. eeldatav pensionil olemise ajaperiood Raha võimendi näitab a. rahakursi tugevnemist b. raha pakkumise ja nõudmise tasakaalu jõudmise kiirust c. raha massi ringluses võrrelduna baasraha pakkumisega d. raha ringluskiiruse suurenemist Raha nominaalne ostujõud suureneb koos hindade kasvuga. - Vale Raha ostujõu stabiilsuse saab tagada ainult rahahulga tagatus kullavarudega. - Vale Rahaks saab nimetada a. elanike käes olevat eurode koguhulka b. kõik loetletud variandid on õiged c. väärtuste kogumit, mida saab kasutada tehingute tegemiseks d. maksefunktsiooni täitvat väärtuste kogumit Fiskaalpoliitikal on suurem roll majandustsükli juhtimisel riikides, kus on a
lühiajaliste intresside suunamise abil. Nii toimib vahetuskurssi jälgiv keskpank juhul, kui ei ole tegemist valuutakomiteega Valuutakomitee süsteem Valuutakomitee süsteemi rakendamine on vahetuskursi stabiilsust taotleva rahapoliitika erijuhtum. Valuutakomitee süsteem erineb tavapärasest seotud vahetuskursiga rahapoliitikast selles, et keskpank annab kindlaksmääratud vahetuskursile eelkõige sularaha, kuid tihti ka kogu baasraha (s.o. valuutakomitee, keskpanga kõigi kohustuste) suhtes otsese garantii. 13 Kohustuslik reservi suurus Eestis ei ole valuutakomitee keskpangast institutsionaalselt eraldatud, seetõttu peavad meil välisvaluutareservidega kaetud olema nii baasraha kui ka kõik muud Eesti Panga kohustused ja antud garantiid. Valuutakomitee süsteemide kolm ühisjoont: 1) ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss;
M1 = M0 + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused Iga järgmise tasandi rahaagregaat sisaldab eelmise rahaagregaati. Ühe vähem likviidsemas vormis esinev raha. Raha R (raha) või M (money) intress M0 M1 M2 valuuta Valuutakomitee süsteem · Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem · Kommertspankade laenutegevuse mõju rahapakkumisele (M1) suurem Baasraha pakkumist (M0) mõjutab · Muutused valuutareservides (välismajandustegevus) · Reservvaluuta kurss teiste valuutade suhtes Rahapoliitika instrumendid · Kodumaise raha emiteerimine · Avaturuoperatsioonid (väärtpaberite ost ja müük avalikkuselt) · Välisvaluutatehingud · Laenamine kommertspankadele diskontomäära alusel · Kommertspankade kohustuslikud reservid keskpangas (Eestis varem 15%, EL-s 2%; alla 10% pole Eestis langenud) Keskpanga peamised rahapoliitilised strateegiad
1.Raha kui akumulatsioonivahend – väärtuse säilitaja, väärtpaber 2.Raha kui vahetusvahend – raha on kõigist väärpabereist likviidsem, kuna teda saab kergesti vahetada ükskõik milise kauba vastu. 3. Raha kui väärtusmõõt ehk arvestusühik – võimaldab lihtsustada raamatupidamist ning teeb võrreldavaks erinevate majandusüksuste tegevuse tulemused.Raha väärtus on seda kõrgem,mida madalam on hüvise hind 14. Rahaagregaadid. Rahaagregaadid: M0 ehk baasraha MB/B ehk rahaagregaat M0 MB (M0)koosneb sularahast ringluses ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa. (kohustusted krediidiasutuste ees) Rahaagregaat M1 – sularaha majanduses + residentide nõudmiseni hoiused rahaloomeasutustes Rahaagregaat M2 – M1 + residentide alla 2a tähtajaga hoiused, kuni koolme kuulise ettetähtamistähtaiaga hoiused rahaloomeasutustega, säästuhoiused Rahaagregaat M3 – M2 + residentsete rahaturufondide osakud, repo-tehingud ning alla 2a
noortele, tööandjad võidavad, töövõtjad kaotavad (sest töölepingud pikaajalised) Menüükulud seotud vajadusega vahetada kogu aeg hinnasilte, seadistada ümber mänguautomaate, taksofone jne Rahanõudlus - Hinnataseme muutused mõjutavad nominaalse raha hoidmist, aga mitte reaalse raha nõudlust. Sõltub SKP mahust, intressimäärast ja arveldamisvõimalustest, tuleb arvestada ka hinnataset. Rahapakkumine ei sõltu intressimäärast, kui raha pakkumisena käsitleda ainult baasraha M0 pakkumist, tegemist on fikseeritud vahetuskursiga. Rahapakkumiskõver on siis vertikaalne. (kvantitatiivne rahateooria) Baasraha pakkumist mõjutavad valuutareservi muutused, mida kajastab maksebilanss, reservvaluuta (euro) ja teiste valuutade vahelise kursi muutused, mis mõjutavad valuutareservide väärtust. M0=15,6*Eesti Panga valuutareservide väärtus eurodes Rahaagregaadi M1 korral on pakkumiskõver elastne intressimäära tõustes, suureneb raha
võimaldas: lühendada tööpäeva 8-le tunnile Suurendada palkasid Leiti, et kriisi sekkuda ei tohi, algasid presidendi valimiskampaania ja presidediks saab F.D.Roosevelt, kes kasutas majanduskriisist väljumiseks New Deal’i poliitikat.: Kehtestatakse kontroll panganduse üle (väikesed pangad suletakse, doteeritakse riigi poolt suuremaid panku, kus on rohkem baasraha olemas) Devalveeritakse dollar, ka paljudes euroopa riikides tullakse kriisist välja devolveerimise abil. Devalveerimine- kursi alandamine. Inimesed kaotavad oma säästud. Usas suurendatakse makse, et saadud rahaga lahendada sots. Probleeme ja aidata majanduse elavnemisele. Et vältida ületootmist maksti farmeritele kompensatsiooni vabatahtliku tootmise vähendamise eest.
Rahareformi tehnilist läbiviimist ei kritiseerinud peaaegu keegi, küll aga sattusid rünnaku alla sokireformide vajalikkus, üledevalveeritud kroon ning fikseeritud kursi ja valuutakomitee nõrgad küljed (Kelder 1997, lk. 61-67, 101- 112). 2.2 Valuutakomitee seosed Eesti rahasüsteemiga Eesti rahasüsteem rajaneb tänaseni valuutakomitee põhimõtetele, mille kolm kindlat põhitunnust on: fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes, keskpanga poolt ringlusesse lastud raha (baasraha) täielik tagatus vabalt konverteeritava välisrahaga ja valuuta täielikult vaba vahetatavus nii jooksev- kui kapitalikonto tehingutes. Põhi- tingimustest tuleneb veel mitmeid täiendavaid nõudeid, sealhulgas tasakaalustatud eel- arve ja reservide olemasolu, mis võivad realiseeruda mitmel erineval viisil. Eesmärgiks on : 1. Tagada fikseeritud kursile kindel "ankur"; 2. Välistada võimalus sisemise emissioonimehhanismi kaudu inflatsiooni ergutada; 3
pangas avanes 23. jaanuaril 1993. aastal ning sellega oli krooni kattevara probleem lahendatud. Kullata oleks tulnud rahareform läbi viia mõne teise skeemi alusel ja hädavariant ka selleks oli olemas .23. jaanuaril 1992 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse eraldada Eesti Vabariigi riiklikust metsafondist reservlangid ning rahvasuus teenis oodatav kroon sellepärast ära ka ,,puukrooni"nimetuse. Kui sai selgeks kui palju on meil kulda ja kui palju baasraha, tuli komisjon järeldusele, et reform tuleb ikkagi teha kulla alusel ning sellest hetkest peale algas sihipärane töö reformi täpse ideoloogilise kontseptsiooni kallal, mille põhirõhk oli pandud krooni stabiilsusele, konventeeritavusele ja fikseeritud kursile. Seega võeti vastu 20.mail 1992. aastal kolm karmi seadust, millel püsib Eesti kroon ja need olid: Eesti Vabariigi rahaseadus, seadus Eesti krooni tagamise kohta ja Eesti Vabariigi välisvaluutaseadus (J
Sõltub lõppintressimäärast (kõver) Raha pakkumine: Sisetekkeline-raha mass kujuneb majandusprotsesside tulemusel Välistekkeline-raha mass on kekspanga kontrolli all Euro trükkimine sõltub inflatsioonist (tuleb olla alla 2%). Kurss peab olema fikseeritud a) rahapakkumiskõver on vertikaalne ehk mitteelastne intressimäära suhtes. Välistekkeline. Rahapakkumine ei sõltu intressimäärast kui: Raha pakkumisena käsitleda ainult baasraha (M0) pakkumist Tegemist on fikseeritud vahetuskursiga. b) rahapakkumiskõver elastne-intressimäära tõustes raha pakkumine suureneb ja vastupidi (sisetekkeline-teisest majandusnäitajatest sõltuv pakkumine), sest kõrgem intressimäär motiveerib panku rohkem laene andma; kõrgem intressimäär motiveerib erasektorit hoiuseid suurendama; kui intressmäär tõuseb suhteliselt kõrgemaks kui teistes riikides, hakkavad ka
pirnid) ühe kauba hinna tõus suurendab teise kauba nõudlust. Avaliku sektori ( riigi) poolt pakutav kaup on avaliku sektori poolt pakutavad kaubad, mis sisaldavad nii ühiskondlikke kaupu kui ka neid, mis pole ühiskondlikud kaubad. Näiteks arenenud riikides pakub avalik sektor rahvuslikku julgeolekut, mis on ühiskondlik kaup ja postiteenuseid, mis seda pole. Avaliku sektori kulutused on avaliku sektori kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Baasraha on sularaha ning kommertspankade reservid keskpangas. Bartertehing on tehing, mille korral vahetatakse hüviseid omavahel. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poolel on kõik varad ( aktiva) ja teisel poolel on kõik kohustused ja omakapital ( passiva). Ceteris paribus on majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik muutujad on konstantsed. Devalveerimine on valuuta odavnemine fikseeritud kursi tingimustes, mis alandab
kohalikesse eelarvetesse välja arvatud0 füüsilise isiku tulumaksu. Tegevust kontrollivad sõltumatud audiitorid. Eesti rahasüsteemi üldpõhimõtted Eesti rahapoliitika põhineb fikseeritud vahetuskursi süsteemil, mida toetab Valuutakomitee põhimõtetel tuginev rahapoliitiline raamistik. Eesti Valuutakomitee ei ole eraldiseisev institutsioon, vaid funktsioneerib osana keskpanga tegevusest. Välisvaluutareservidega peavad olema tagatud mitte ainult baasraha, vaid kõik EP kohustused ning antud garantiid. Ei ole institusioon vaid on osa keskpanga tegevusest (valuutakomitee on tegevus!!!). Valuutakomitee süsteemi kolm ühisjoont: 1. Ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss (vahetuskurss ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas), EEK vahetuskurss on fikseeritud euro suhtes 1 EURO= 15,6466 EEK. 2. Sularaha ja hoiused on täielikult kaetud intressikandvate ja kõrgekvaliteediliste välisvaluutareservidega. 3
annaabi.ee 
