Krediit- ja deebetkaart Koostaja: Juhendaja: Krediidi ja deebetkaardi võrdlus KREDIITKAART DEEBETKAART Vajalik summa võetakse Kaardiomanik saab hiljem kaardiomaniku arvelt maha krediitkaardifirmale kompenseerida otsekohe. tehtud kulutused. Kulutusi on võimalik teha Krediitkaardifirma annab ainult kaardiomaniku arvel kaardiomanikule lühiajalist krediiti. oleva summa piires. Maksta saab teatud piires ka siis kui kaardiomaniku arvel parajasti raha üldse pole.
Vastuvõtutöö korralduse alused MJ109 ISESEISEV TÖÖ nr. 3. Sularahamakse + kohe makstud aeganõudev raha lugemine kiire tasumisviis valearvestused kindel valeraha Deebetkaardimakse + turvaline Välismaal ei pruugita igas poes või kohvikus deebetkaarti vastu võtta nimelise isiku kasutuses kaart on rikkis parooliga kaitstud tõhus ning kiire Kreeditkaardimakse + võimaldab selle omanikul lükata tegelikku kaotuse k...
Mõnda makset saab isegi kodust lahkumata maksta. Neid võimalusi on 5, ning nendel on ka muidugi omad plussid ja miinused. 1. Sularahas · Plussid: *Kaob käest aeglasemalt. · Miinused: *Poes läheb kauam aega täpse summa otsimiseks. * Kui rahakott on kadunud, siis saab seda sularaha kasutada. * Ei tea kuhu raha läheb, mille peale ja kui palju, kui tsekke alles ei jäta. 2. Pangakaardiga(deebetkaart) · Plussid: *Saab mugavalt maksta.(Näiteks poes: Ei pea hakkama rahakotist täpset raha otsima). *Kiire ja mugav. *Saab maksta makseautomaatides *Saab silma peal hoida, kuhu raha on läinud. Kuna väljavõtte näitab ära kus poes olete te kulutanud ja kui palju. · Miinused: *Kui tahetakse võtta sularaha välja, peab selleks teenustasu maksma.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 021K KASSATÖÖ Iseseisev töö Juhendaja: Vaike Habicht Tallinn 2010 I OSA Prisma Arveldusviisid on seal head. Saab sulas kui ka maksekaardiga maksta. Praktiliselt iga kaardiga, mis eestis leidub saab maksta. Müüjad räägivad nagu peab eesti keelt, tervitavad ja tänavad kui lahkuda, nimetavad summa, küsivad sente või raha et paremini tagasi maksta jne. On viisakad. Tsekil on firma andmed, info sellest mida ostsid, kellaaeg, kuupäev, aadress. Hea on see, et tsekkidele ei topita reklaami. Reimani tänava jalatsiparandus Arveldatakse ainult sularahas. Kaup vaadatakse üle ja öeldakse summa. Saadakse zetoon ja minnakse järgmine kord järgi. Maksad ära, kaup käes. Tervitatakse, suhtutakse sõbralikult. Tsekki ei anta. Hesburger Arveldatakse nii sulas kui kaartidega. Suhtutakse vahel sõbralikult,...
Esimese maksekaardi maailmas väljastas mittepangandusasutus Diners Club 1950. aastal, mis oli mõeldud eeskätt klubiliikmetele maksete teostamiseks piiratud arvuga teenindusasutustes. (Maksekaartide vastuvõtt 2010) Maksekaardid jagunevad deebetkaartideks ja krediitkaartideks. Deebetkaardiga saab tasuda kliendi kontol oleva rahaga. Krediitkaart võimaldab kliendile panga poolt krediiti, mis on põhimõtteliselt protsendita laen, mis nõutakse kliendilt hiljem välja. 2.1 Deebetkaart Deebetkaart on lihtsaim ja levinuim pangakaartide liik. Deebetkaardi kasutajal on ööpäevaringne juurdepääs oma pangakontol olevatele vahenditele. Kaubandus ja teenindusettevõtetes kaupade ja teenuste eest kaardiga tasumisel broneerib pank pangakontol tehingu summa ning peab selle tehingu sooritamise õigsuse kinnituse saamisel kinni. Sularaha saamiseks sularahaautomaadist tuleb jälgida ekraanile ilmuvaid juhiseid ning sisestada PIN kood, mis on deebetkaardi personaalne
Võrrelge kolme suurima Eestis tegutseva panga poolt eraisikutelele pakutavaid pangakaar Veergu A kirjutage kaardi nimetus. Vajadusel lisage ridu Veergudesse B-G kirjutage võrreldavad andmed kaartide kohta Pangakaartide võrdlus 12/5/2016 AS SEB Pank Deebetkaardid Deebetkaart Gold-deebetkaart ISIC kaardid Apteegikaart Krediitkaardid Määratud tagasimaksega- Püsimaksega- MasterCard World Elite Gold-krediitkaart Muud eraisikutele mõeldud kaardid SWEDBANK AS Deebetkaardid Deebetkaart Pluss Deebetkaart Seeniorkaart Noortekaart Krediitkaardid Püsimaksega krediitkaart Vaba tagasimaksega krediitkaart Gold vaba tagasimaksega krediitka Visa Platinum krediitkaart Muud eraisikutele mõeldud kaardid Nordea Bank AB Eesti filiaal Deebetkaardid Nordea debit Nordea pildikaart Krediitkaardid Nordea Gold Nordea Credit Nordea Platinum Muud eraisikutele mõeldud kaardid Stockmann MasterCard PINS MasterCard Finnair Plus MasterCard
· tarbijahinna indeks (THI) · absoluutne vaesus · vaesuspiir ehk toimetulekupiir · toimetulekutoetused · sotsiaalne tõrjutus · tööturg · tööpuudus · tööjõupuudus · tööandja · töövõtja · füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE · tööinspektsioon · tööhõiveamet · deebetkäive · kreeditkäive · intress ehk kasvik · aktsia ehk osak · dividend · investeering · deebetkaart · krediitkaart · laenuintress · tarbijakaitse 1 Valik eelnevate eksamite ülesandeid Ülesanne 1. 2 Ülesanne 2. 3 Ülesanne 3. 4 Ülesanne 4. 5 Ülesanne 5. Ülesanne 6. 6 Ülesanne 7. Ülesanne 8. 7
○ Aktsiad ja ETF-id ○ Väärtpaberikontod ○ Investeerimiskonto SWEDBANKI Pangteenused: ● KONTOINFO ○ Koondväljavõte ○ Konto väljavõte ○ Kontojääk ○ Tuludeklaratsiooni andmed ● MAKSED ○ Siseriiklik makse ○ Maksekorralduste nimekiri ○ E-arved ○ Püsikorraldus ○ Välisarveldused ○ Valuutavahetus ● PANGAKAARDID ○ Deebetkaart ○ Krediitkaart ○ Preemiapunktid ○ Turvalised ostud internetist ○ Pangakaardi turvalisus ● MOBIILITEENUSED ○ Mobiilipank ○ Kiirteade ○ Saldo mobiilis ○ Mobiilimaksed ● LAENUD ○ Kodulaenud ○ Väikelaen ○ Arvelduslaen ○ Õppelaen ● LIISING ○ Autoliising ja autolaen ○ Liisingu lepingute sõlmimine ● VÄÄRTPABERID ● HOIUSED ○ Hoiused
Seda ainult siis, kui lepingutingimused on nõuetekohaselt täidetud ehk kõik liisingmaksed on tasutud. Tähtajalise hoiuse puhul annad kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks panka hoiule ning see summa teenib selle aja jooksul kindlat intressi. Deebetkaart on pangakaart, millega makstes debiteeritakse koheselt raha kaardiomaniku pangakontolt ehk võetakse kontolt raha maha. Krediitkaart on pangakaart, mis võimaldab selle omanikul lükata ostude eest tasumist ajas edasi Kindlustus pakub rahalist kaitset või võimalust taastada kindlustatud objekti kahjujuhtumieelne seisund. See maandab riske ootamatute
Progresseeruv tulumaks-tulumaks, mille suurus % on seda suurem, mida suurema pealt seda makstakse Valuuta-konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik Valuutakurss-riigi säilitatavad varad (kuld, laenud jm) Tööturg-tööjõu pakkumine ja nõudmine Tööpuudus-olukord, kus osa tööjõudu on sobiva töö puudumise pärast tööta Tööjõupuudus-olukord, kus töökohti on rohkem, kui töö tegijaid Deebetkaart-säästud, palk ja sissetulek talletatakse kaardile Krediitkaart-laenukaart, mille kulutused tuleb hiljem tasuda Et vähendada riigi osa majanduse reguleerijana, tehti: *tehased/ettevõtted läksid müüki privatiseeriti *idaturg kadus *avatud majandus; keelati kaitsetollid *põllumeestele anti toetusi *transiitkaubandus Vene ja lääneriikide vahel Plaanimajandus Turumajandus *määrav on plaan *hinna kujundab turg
mille suurus protsentides on seda suurem, mida suurema summa pealt seda makstakse, käibemaks iga kauba või teenuse ostmisel lisanduv 20% maks (kaudne maks), aktsiisimaks kaudne maks, millega võidakse maksustada teatud kaubagruppe, et piirata ülemäärast tarbimist, valuuta konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik, valuutareserv riigi säilitatavad varad, välisvaluuta ja laenu eriõigused, kasutatakse, kui riigil tekib makseraskusi, deebetkaart tavaline pangakaart, kuhu inimene saab oma raha koguda, pank laenuasutus, kelle huviks on laenu anda, krediitkaart laenukaart, mille krediidiks võetud summa makstakse pangale kord kuus täies ulatuses, valitsus koostab igal aastal riigieelarve, kuhu on märgitud riigi kulud ja tulud, parlament kinnitab eelarve, seaduse järgi peab eestis riigieelarve tasakaalus olema, kulud: sotsiaal, tervishoid, haridus ja teadus,
Raha funktsioonid Maksevahend Väärtuse mõõdupuu Akumulatsioonivahendid Raha olemused Stabiilsus Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha Maksekorraldus Telepank Internetipank Tšekid Otsekorraldus Kaardimaksed (deebetkaart, krediitkaart) Raharinglus ehk rahapakkumine Ringluses oleva raha hulk pidevas muutuses – suureneb ja väheneb automaatselt koos ettevõtluse vajaduste muutusega Mida ringluses olevaks rahaks lugeda? – Sularaha, arvelduskontod, väärtpaberid ehk ’’näivraha’’ Rahahulga määramisel aluseks likviidsuse aste Likviidsus – raha kohese kasutamise võimalus kaupade/teenuste ostmisel Rahahulga osad M0 – sularaha ja kontoraha
maksta. 29. Tulemuspalk tuleneb sellest kui hästi on konkreetne inimene töödanud. 30. Pangateenuste ( inimesed hoiavad töötasu seal) eelis on kokkuhoid ja turvalisus. 31. Deebetkäive näitab kulutatud summat, kreedikäive aga vaadeldava perioodil kontole laekunud raha. 32. Pangas hoiuarvel oleva raha eest makstakse intressi. 33. Aksia ehk osak on väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist ja selle varast.Aksiaomanikuks nimetatakse aksionäriks. 34. Deebetkaart tähendab, et ostu eest saab siis maksta kui sellega seotud kontol on piisavalt raha. 35. Krediitkaardi kasutamine tähendab, et pank annab üheks kuuks krediiti.
*ametiühingu sammas 1% tulumaksuvaba miinimum 2250.- Keskmine palk - kõigi palgasaajate summad liidetakse ja jagatakse inimeste arvuga. Tollimaks - maks kaupade riiki sisse või väljaveo eest. Pank - rahaasutus mille eesmärk on kasumi teenimine. Krediidipank - laenupank. Kommertspank - äripank. Inflatsioon - rahaväärtus langeb. Deflatsioon - rahaväärtus tõuseb. Intress - laenuprotsent. Aktsia - firmaosak. Dividend - kommertsprtosent. Krediitkaart - järelemaksu v laenukaart. Deebetkaart - tavaline pangakaart. Valuuta - mingi riigi rahaühik.
KORDAMINE ÜHISKONNA KT'ks Milles väljendub jõukus ja vaesus? Üleüldine jõukus saabub siis, kui kogu vara kuulub kõigile. Vaesus on erinev igas riigis. Vaesus on see, mida inimene ise tunneb. Absoluutne vaesus on see, kui sul ei ole ellu jäämiseks toitu, riideid ja peavarju. Kuidas saab riik leevendada vaesust? Riik loob keskkonna, kus rajatakse palju ettevõtteid ja siis on vaja töötajaid ja inimesed saavad tööle ja nad hakkavad saama palka ja siis neil on raha, et ellu jääda. Mis on töö, miks tehakse ja kuidas saada tööd? Töö on sotsiaalne tegevus, kus luuakse midagi uut ja uusi väärtusi. Tööd tehakse sellepärast, et inimesel on esinemisvajadus, tunnustus vajadus ja raha on vaja, et elada.Tööd saab nii suuliselt kui ka tehes avaldus/CV. Peab olema kaks osapoolt üks on juriidiline isisk ja teine füüsiline. Töölepingul peab olema kirjas kõik kohustused, palga suurus, puhkused ja andmed. Laenulepingud, sõlmim...
27. Kreeditkäive vaadeldaval perioodil kontole laekunud raha 28. Aktsia e. osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast 29. Dividend osanikutulu, aktsionäri kasumiosa 30. Börs koht, kus aktsiatega kaubeldakse 31. Krediitkaart selle kaardiga võib ,,minna miinustesse"; pank annab kliendile üheks kuuks krediiti ehk laenu lepingus fikseeritud ulatuses, mis tuleb kindlaksmääratud kuupäeval tagasi maksta 32. Deebetkaart ostu eest on kaardiga võimalik maksta vaid siis, kui sellega seotud kontol on vajalik hulk raha 33. Elustandard elatustase, mida leibkond, ühiskonnakiht või mingi piirkonna elanikkond püüab majandustegevustes ja tarbimises säilitada või saavutada 34. Intress e. kasvik raha kasutamise eest makstav tulu. Tagasimakstav summa on alati suurem kui saadud summa. 35. Käendaja garantii-isik, kes peab ise hakkama laenu tagasi maksma, juhul kui laenusaaja seda ei tee
eriliste teenete eest. 2 p Saavutused spordis, kultuuris, teaduses, majanduses jne. 2. Nimeta Eesti riigi võimuorgan, mis teeb otsuse kodakondsuse andmiseks eriliste teenete eest. 1p Eesti Vabariigi Valitsus VI Riik ja majandus 10 p 1. Raha ja pangandus 2 p 1. Nimeta riiklik institutsioon, mis korraldab Eestis raharinglust ja seisab Eesti krooni vääringu stabiilsuse eest. 1 p Eesti Pank 2. Seleta, mis on deebetkaart. 1 p Deebetkaart on pangakaart, millega on võimalik kasutada vaid kontol olevat raha, ostu eest on võimalik maksta ainult siis, kui vajalik summa on pangakontol olemas. 6 2. Riigieelarve 3 p 1. Mis on riigieelarve? 1 p Riigi eeldatav tulude ja kulude plaan eelarveaasta kohta; plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha; õigusakt, mis sätestab, kuidas riik raha kogub ja seda kulutab vms.
Emissioonipank riigi keskpank, kellel ainsana on igus raha kibele lasta, kibelt krvaldada, uusi rahathti trkkida. Kommertspank - ripank Krediidipank spetsialiseerunud laenudele Intressid teatud %, mida maksad pangale seal raha hoidmise vi sooritatud tehingute eest Vi saad ise oma arvele nt.kasuliku aktsiatehinguga. Aktsia vrtpaber, firma osak Obligatsioon vrtpaber, nt. riigilaenu obligatsioon Dividendid- kasumiprotsendid aktsiate omanikule Deebetkaart tavaline pangakaart, mida kasutame sularahaautomaatides. Krediitkaart sellega saame pangast laenu millegi soetamiseks (jrelmaksukaart) Tturg on ssteem, kus toimub tju nudmine ja tju pakkumine. Kui tturg pole tasakaalus, tekib 1. tpuudus ei jtku tkohti, inimesed jvad tta; 2. tjupuudus tkohti on rohkem kui ttegijaid Tandja ettevtja, firmajuht , kes palkab tjudu. Tvtja inimene, kes mb oma tjudu. Tvtjaid on:1. palgatlised 2. vabakutselised
tõttu Pank- arenenud riigis hoiab inimene oma töötasu pangas ning sooritab suurema osa ostudest ja tehingutest pangakaardiga Deebetkäive- näitab kulutatud summat Kreeditkäive- näitab vaadeldaval perioodil kontole laekunud raha Intress ehk kasvik- raha, mille pank maksab hoiarvel oleva raha eest hoiustajale Aktsia ehk osak- väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist ja selle varast Aktsionär- aktsiate omanik Deebetkaart- ostu eest on kaardiga võimalik maksta vaid siis, kui sellega seotud kontol on vajalik hulk raha Krediitkaart- pank annab kliendile üheks kuuks krediiti ehk laenu lepingus fikseeritud ulatuses Elustandard- elatustase, mida perekond/leibkond, ühiskonnakiht või mingi piirkonna elanikkond püüab majandustegevuses ja tarbimises säilitada või saavutada Sissetulek- selle moodustavad perekonna/leibkonna liikmete töötasud, pensionid ja/või mitmesugused sotsiaaltoetused
tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Deebetkäive kindlal ajaperioodil pangalt kulutatud/välja võetud summa. Krediitkäive teatud ajaperioodil pangakontole laekunud summa. Intress ehk kasvik tasu, mida pank maksab hoiustajale või laenaja pangale õiguse eest kasutada teie poole raha. Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/ varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes oman aktsiaid. Deebetkaart Krediit võlgu antav raha/kaup, mille tagasimaksmisel/tasumisel tingimused on rangelt fikseeritud. Käendaja isik, kes maksab õppelaenu raha tagasi, kui laenuvõtnu ise seda ei suuda. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 1945. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse
Börs koht, kus aktsiatega kaubeldakse. TALSE börsiindeks, mis näitab aktsia hindade muutusi. Töötasu palk tehtud töö eest, peamine sissetulekuallikas. Brutopalk kogu väljateenitud palk. Netopalk töötasu, mille inimene saab kätte, kui maksud on maha arvatud. Alampalk e. miinimumpalk, riiklikult kehtestatud palga alammäär, millest vähem maksta ei tohi. ( 4350.-) Intress tasu, mida pank maksab hoiustajale ( või laenaja pangale). Deebetkaart sellega saab maksta ostude eest, kui sul on vajalik rahasumma kaardil olemas. Krediitkaart kaart, mille alusel saab inimene laenu võtta.
1.2.4.maksekorraldus telepangas.............................................................................. 2.2.Tsekid: 2.2.1. reisitsekid;...................................................................................... 2.2.2. maksetsekid.................................................................................... 2.3.Kaardimaksed: 2.3.1. deebetkaart;.................................................................................... 2.3.2. krediitkaart..................................................................................... 2.4.. ......................................................................................................................................... 10.1.5 Rahahulga osad
olemasolevale kattevarale. Raha võib esineda erinevates vormides: - kauprahad - reservidega täielikult kaetud paberraha - reserviga osaliselt kaetud paberraha - raha, mis ei täida oma funktsioone ja mida ei usaldata - kommertspankade poolt loodud deposiitrahad - virtuaalselt eksisteeriv elektrooniline raha Sularahata tehingud moodustavad 99%. Kasutatakse – erinevaid maksekorraldusi (paberil, internetipank, otsekorraldus, mobiilipank) ja kaardimakseid. Deebetkaart – saab kasutada vaid seda raha, mis on parasjagu pangaarvel. Krediitkaart – võimalik kasutada panga poolt eraldatud laenulimiidi piires suuremat summat, kui on pangaarvel. Teatud kuupäevaks vaja tagastada. Soovitus: isikliku raamatupidamise korraldamine. Minevik: Eesti rahasüsteem – valuutakomitee süsteem. 20.06.1992. – 31.12.2010. Olevik: 01.01.2011 üleminek eurole. Kurss 1 euro = 15,6466 krooni. Pärnumaa Kutsehariduskeskus Euro. Alates 01.01
broneeringu alusel kui ka juhuslikult tänavalt tulnud · Viibimisetapp- aeg, mil püütakse rahuldada kliendi soove , et klient oleks rahul, külastakse jälle. Saab tagasiside, klient saab hinnata turvalisust · Lahkumine, väljaregistreerimine, võtme/kaardi tagastamine, maksmise/arveldamise lõpp. Kliendi rahulolu tulemus. Rahulolu korral tagasitulija, positiivse info edastaja. Maksevahendid: voucher(reisibüroo maksevahend), sularaha, krediit- või deebetkaart Hotelliteenused: Materiaalne-selle eest maksan, lisateenused, nagu õhtusöök, transport vms Mittemateriaalne- suhtlemine, kogemus, teenindaja viisakus jms Hotelliteenuse nõudlus on varieeruv. Seda mõjutavad ilmastik, üritused, puhkusteperiood, asukoht jne. Hotell peab olema valmis (personali suurus, teenuste valik, kulude katmine .. ) Turvalisuse tagamine: uksesilmad- ja ketid, valve parklas, kardinad, väärtesemete hoiustamine , juhtmeid ei vedele, isikute liikumise
head tööd. 6. Arutle tarbija ja tarbimise üle. Tänapäeval tuleks kindlasti mõelda, selle üle, mida ja kui palju tarbida. Sa pead enne ostu sooritamist hoolega mõtlema, kas sul on ikka seda vaja. Kui me tarbime vähem, tekib jäätmeid vähem ja me saastame vähem keskkonda. Tarbijakaitse kaitseb tarbijat, majandushuve. Tema ülesandeks on tarbija koolitamine ja teavitamine, tarbijale hüvitise tagamine, tarbija esindamine. Deebetkaart on tavaline pangakaart, millega saad maksta kui seal on raha peal. Krediitkaart on kaart, millega saab minna miinustesse ainult et hiljem tuleb maksta protsendiga tagasi. Reklaam võib olla ohtlik, sest see mõjutab inimese arusaamu maailmast, eelkõige iseendast. Reklaam annab küll teavet aga meelitab ka ostma ülearust. Reklaamides on palju propagandat ja teiste maha tegemist. Näiteks Keskerakond kutsub kõiki protestima IRLi ja
kasumist ja selle varast. 19) Aktsionär- aktsiaomanik 20) Väikeaktsionär- Inimene, kel on ainult mõned aktsiad ja kellele kuulub väike osa firmast. 21) Tuumikaktsionär- aktsionär, kellel on üle poole aktsiatest ja kellel on seetõttu suurem sõnaõigus. 22) Aktsiakurss- aktsiaväärtus 23) Börs- koht, kus aktsiatega kaubeldavtakse. 24) TALSE- Tallinna börsi indeks, mis näitab aktsiahindade muutumist. 25) Deebetkaart- pangakaart, millega saab maksta vaid juhul, kui pangas on summa olemas 26) Krediitkaart- pangakaart, millega makstes pank annab kliendile laenu lepingus fikseeritud ulatuses. 27) Töötu- tööealine ja -võimeline inimene, kes soovib tööd leida, aga ei leia seda. 28) Elustandard- elatustase, mida perekond/leibkond, ühiskonnakiht või mingi piirkonna elanikkond püüab majandustegevuses ja tarbimises säilitada või saavutada.
- erinevate maksude kehtestamise eesmärgid - Maksuameti ülesanded 5) Ühishüved ja sotsiaalne turvalisus (õpik lk 140-144, TV ül 115-116) - mõisted: valitsuskulud, sotsiaalne risk, sotsiaalkindlustus, sotsiaaltoetus, sotsiaalhoolekanne - millele eelarveraha kulub - riiklikud toetused - kohalikud toetused 6) Raha ja pangandus - Mõiste: deebetkäive, kreeditkäive, hoiuarve, intress, aktsia, deebetkaart, krediitkaart. - raharinglus - väärtpaberid 7) Eesti majandusliku arengu võimalused - Eesti valitsuse majandus- ja maksupoliitika - innovatsioon 8) Eesti tööturg ja tööturupoliitika 7. Indiviid ja majandus 1) Rikkus ja vaesus (õpik lk 145-151, TV ül 120-123) - mõisted: sisemajanduse koguprodukt, inflatsioon, nominaaltulu, reaaltulu, ostujõud, tarbijahinna
3 RAHA JA SELLE OMADUSED Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav ja üldtunnustatud instrument Rahaks on olnud karusnahad, kivid, loomad, ehted, metall jne. Esimesed mündid võeti kasutusele 600 a, eKr. Ees-Aasias. Esialgu tehti münte väärismetallist. Hiljem hakati selleks kasutama odavamaid metalle nagu alumiinium ja vask. Sellele järgnes paberraha kasutuselevõtt. Kaasajal on kasutusel elektrooniline raha ja plastraha (deebetkaart ja krediitkaart). Raha täidab majanduses järgmisi funktsioone: arvestusühik - võimaldab määrata ja võrrelda erinevate kaupade ja teenuste väärtust vahetusvahend - on vahetatav kõigi teiste kaupade ja teenuste vastu ning asendab ostu-müügi tehingutes barterit (kaup kauba vastu vahetust) maksevahend - võimaldab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda laene, maksta makse jm. hoiustamise (akumulatsiooni) ja laenamise vahend - võimaldab tarbimise aega valida ning
aksepteeriksid ja kasutaksid. Selleks sai raha. RAHA- on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav ja üldtunnustatud instrument Rahaks on olnud karusnahad, kivid, loomad, ehted, metall jne. Esimesed mündid võeti kasutusele 600 a, eKr. Ees-Aasias. Esialgu tehti münte väärismetallist. Hiljem hakati selleks kasutama odavamaid metalle nagu alumiinium ja vask. Sellele järgnes paberraha kasutuselevõtt. Kaasajal on kasutusel elektrooniline raha ja plastraha (deebetkaart ja krediitkaart). Raha täidab majanduses järgmisi funktsioone: a) vahetusvahend- võimalus vahetada kaupa universaalse maksevahendi vastu, see hoiab kokku aega ja võimaldab teha ratsionaalsei otsuseid b) arvestusühik- aitab määrata hüvede väärtust c) akumulatsioonivahend- võimaldab valida tarbimise aega, sest raha säilitab oma väärtuse pikema aja vältel Rahaga seonduvad 3 põhilist terminit:
116 currency fluctuation valuuta kõikumine 117 current account jooksevkonto 118 curricula vitae of management juhtimise "eluloo"kirjeldus 119 customer ostja, klient 120 cycle majandusstsükkel 121 deadline tähtaeg 122 deal äritehing 123 debenture võlakiri 124 debit card deebetkaart 125 debit side deebet 126 debt võlg 127 debtor võlgnik, deebitor 128 decade aastakümme 129 deduction hinnaalandus 130 deficit puudujääk, defitsiit 131 delivery tarne 132 demand nõudlus 133 demand schedule nõudluskõver
Pangakaardid jagunevad: ·magnetkaart ·protsessorkaart (n. üleandmine tehingu teisele osapoolele; b)manipuleerimine telefonikaart). Esimesed pangakaardid kasutusel u. 1960; Eestis maksetähtaegadega; c)äritehingute puhul kohene tasumine; d)riskide ? pangakaardid 90-ndate algul- initsiaatoriks Keila pank. saldeerimine; e)kindlustustehingud(futuurid, opositsioonid, forwardid) Magnetkaardid jagunevad: ·deebetkaart ·krediitkaart. Deebetkaart ·pikaajalise tehinguriski juhtimine: a)paralleel- e. kompensiat-siooni on pangakaart, millega saab tasuda kaupade ja teenuste eest, võtta laenud; b)valuutaswapid, krediidiswapid, 2)Valuuta ümberarvestuse automaadist sularaha kontojäägi ja kokku-lepitud limiidi piires. Oma risk- finantsseisundi halvenemine pärast registreeritud olemuselt on ta maksekaart. Deebet-kaarti saab kasut
(Danske Bank) Nordea noortepakett Check-in on mõeldud 20-26 aastastele noorukitele, kellele pakutakse soodustusi kõige sagedamini pakutavatelt pangateenustelt. Ise on nad väitnud, et paketi eesmärgiks on muuta esmaste iseseisvate pangatoimingute korraldamine noortele klientidele soodsamaks ning luua seeläbi hea võimalus edasiliikumiseks kliendiprogrammi teistele tasemetele. Välja toodud soodustuste all on rahvusvaheline deebetkaart, mille kuumaksumus on 0.4.- ja selle kaardiga on sularaha väljavõtmine selle kaardiga tasuta kõigis Nordea sularahaautomaatides Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal, Soomes, Rootsis, Taanis ja Norras. Samuti pakutakse paremaid reservhoiuse intresse. Mind isiklikult kumbki neist soodustustest Nordea panka ei kutsu.(Nordea Bank) SEB pank pakub minuvanustele noortele kahte võimalus – ISIC kaart ning noortepakett
Valuuta- riigi rahaühik või rahasüsteem Inflatsioon raha väärtuse langus, tulemuseks hindade tõus, elukalliduse kasv, elatustaseme langus. Deflatsioon raha väärtuse tõus Pank laenuasutus, mille eesmärk on kasumi teenimine Emissioonipank riigi keskpank, kellel ainsana on õigus raha käibele lasta või käibelt kõrvaldada Kommertspank äripank Krediidipank spetsialiseerunud laenudele Intressid teatud % , mida maksad pangale teatud teenuste eest, nt. eluasemelaen Deebetkaart tavaline pangakaart, millega maksad kaupluses või võtad sularaha välja Krediitkaart laenu- või järelmaksukaart Tööturg on koht / süsteem ,kus toimub tööjõu nõudmine ja pakkumine. Tööturu osapooled on tööandja ja töövõtja. Kui tööturg pole tasakaalus, tekib: 1. tööjõupuudus - tööjõu nõudlus on suurem kui pakkumine, s.t. töökohti on, aga töötegijaid napib 2. tööpuudus - tööjõu pakkumine on suurem kui nõudlus , s.t
· Jagatavus raha on võimalik jagada osadeks. · Äratuntavus inimene peab teadma, milline on raha. Seda peab olema raske järgi teha, kuid kerge ära tunda. · Sularaha Koosneb pangatähtedest ja on meile kõige paremini tuttav. Selle likviidsus on väga suur. · Maksekorraldus sularahata maksevahend · Tsekk ei ole eestis kuigi populaarne. · Kaardimaksed populaarseim eestis · Nõudehoius arvelduskonto, deebetkaart. · Pangateenused: Pangaülekanne (pangasisene, siseriiklik, välis), määratus maksed, püsikorraldus, otsekorraldus. · Maksevahendid: sularaha, maksekorraldus, tsekid, liising, kaardimakse. · Ringluses olev raha: sulraha, rahakonto, väärtpaberid. · Elekteroonilised pangakanalid: Internetipank, mobiilipank, sularaha ja makseautomaadid. · Hoiused: Nõudehoius ehk arvelduskonto, tähtajaline hoius ehk deposiithoius teenitav
3) Kohtujärgne staadium a) Ühe ja sama süüteo eest saab ainult korra süüdi mõista MAJANDUS Eesti rahanduse üle valvab valitsusest sõltumatu Eesti Pank. Eelarve- eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks, tav aastaks. See peab olema tasakaalus. Transiitkaubandus – kaup viidakse läbi riigi (nt Lätist läbi Eesti Venemaale) Allhanketöö – suur firma tellib väikeselt firmalt teenust. Deebetkaart – nagu pangakaart. Saab osta asju täpselt sellise summa eest, nagu sinna on peale laetud. Krediitkaart – saab maksta vastavalt kokkuleppele pangaga ka natuke miinusesse, aga teatud ajaks peab olema raha tagasi makstud. Maksumäärad: 1) Astmeline ehk progresseeruv tulumaks – mida kõrgem palk, seda suurema % oma palgast maksad tulumaksu (Norras – keskklassi palju). 2) Võrdeline ehk proportsionaalne tulumaks – kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tulust (Eestis)
3) Kohtujärgne staadium a) Ühe ja sama süüteo eest saab ainult korra süüdi mõista MAJANDUS Eesti rahanduse üle valvab valitsusest sõltumatu Eesti Pank. Eelarve- eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks, tav aastaks. See peab olema tasakaalus. Transiitkaubandus kaup viidakse läbi riigi (nt Lätist läbi Eesti Venemaale) Allhanketöö suur firma tellib väikeselt firmalt teenust. Deebetkaart nagu pangakaart. Saab osta asju täpselt sellise summa eest, nagu sinna on peale laetud. Krediitkaart saab maksta vastavalt kokkuleppele pangaga ka natuke miinusesse, aga teatud ajaks peab olema raha tagasi makstud. Maksumäärad: 1) Astmeline ehk progresseeruv tulumaks mida kõrgem palk, seda suurema % oma palgast maksad tulumaksu (Norras keskklassi palju). 2) Võrdeline ehk proportsionaalne tulumaks kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tulust (Eestis)
Teostamise tähtajaks on kaks ööpäeva Ekspressmaksekorraldus: rahvusvahelised maksekorraldused esitatakse pangale teatud kellaajani, teostamise tähtajaks on ööpäev. 31. Rahvusvaheliste arvelduste korraldus- rahvusvahelise kaubanduse ja reisimise kasvuga on valuutateenused muutunud järjest aktuaalsemaks. Valuutaturul kaubeldakse valuutaga, mille hinnaks on valuutakurss. Valuutakurss on ühe ühiku valuuta hind väljendatuna teises valuutas. 32. Pangakaartide liigid- Deebetkaart- võimaldab kasutada raha kontolomiidi ulatuses Krediitkaart- võimaldab lisaks kontolimiidile kasutada panga pakutud krediiti e. laenu. 33. Kaardimaksete korraldus- krediitkaardiga saab raha kasutada limiidi ulatuses, deebetkaardiga kontojäägi piires. 34. Liisingu olemus ja liigid Liisingleping on leping, mille puhul kasutab rentnik lepingu alusel tasu eest rendile andjale kuuluvat vara kokkulepitud perioodi jooksul. Liisinglepingud võivad olla erinevad
TÖÖHÕIVE INTEGRATSIOON Integratsioon Eesti ühiskonnas eeldab muu hulgas ka võrdsete majanduslike võimaluste loomist integratsiooni subjektide jaoks. Käesolevas osas käsitletakse erinevate rahvusrühmade majandussituatsiooni ja selle hinnanguid seostatuna tööturukäitumise, hõive ja töötusega. Et valdav osa nii eestlastest kui mitte-eestlastest on palgatöötajad, väärivad just nimetatud nähtusted erilist tähelepanu, kuna moodustavad tausta nii varandusliku diferentseerituse kujunemisele kui ka sotsiaalse mobiilsuse trendidele ühiskonnas. Eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõive on juba traditsiooniliselt erinev. Mitte-eestlased on pikka aega olnud seotud peamiselt tööstusega. See peegeldub nende hõivestruktuuris ka praegu, mil sekundaarsektori (eeskätt tööstuse) roll on vähenenud ja sealne tööjõuvajadus oluliselt kahanenud. Tööstuse osakaalu vähenemine Eesti majandusstruktuuris on pigem majanduse ümberstruktureerum...
( sarnaneb preemiaga, kuid preemia pole alati nii selgelt seotud tööalase edukusega, nt jõulupreemia) Aktsia ehk osak on väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist ja selle varast. Aktsiaomanikku nimetatakse aktsionäriks. Aktsia rahaline väärtus sõltub firma ärilisest edukusest ja üldisest majanduskliimast. Aktsiakursi muutumine mõjutab aktsionäri , eriti suuraktsionäri sissetulekut. Deebetkaart tähendab , et ostu eest on kaardiga võimalik maksta siis, kui sellega seotud kontol on vajalik hulk raha. Nendele kellel on püsiv ja piisavalt suur sisstulek pakuvad pangad krediitkaarti , millega võib minna nö miinustesse. Peremajanduse planeerimine Rahakasutust tuleb planeerida. Planeerimise juures eristatakse kahte etappi. Esiteks tuleb saada ülevaade majanduslikust hetkeolukorrast, teiseks peab mõtlema , kuidas näha oma elu 10,15 , aga vbla ka 25 aasta pärast.
tekkib. Pakutakse rahvusvahelisi kui ka siseturule mõeldud kaarte. Suurem osa (tehingute arvult) sularahata maksetest teostatakse kas interneti teel, telepanga kaudu või otsekorraldustena (maksekorraldused) või kaardimaksetena. Pangakaarte on kahesuguseid: 1. Automaatkaardid-sularaha võtmiseks sularahaautomaatidest ja saldo kontrollimiseks. 2. Maksekaart- saab tasuda kauplustes, teeninduspunktides, sularahata arveldusteks. Maksekaardid jagunevad: a) deebetkaart- tasuda saab kliendi kontol oleva rahaga. N: Statoilis kasutatavad magnetkaardid on ka deebetkaardid, tasuda saab ettemakse ulatuses. b) krediitkaart- Kliendile võimaldatakse panga poolt krediiti, mis on sisuliselt protsendita laen, kuna kliendilt nõutakse raha hiljem (arvatakse tema kontolt maha). Eestis on võimalik taotleda nelja rahvusvahelist krediitkaarti- VISA, Eurocard/Mastercard, American Express, Cirrus Maestro. 2 esimese turuosa maailmas on 90%. 4
elektroonilist ehk digitaalset ja plastikraha.. Elektrooniline raha tähendab võimalust sooritada vajalikud maksetehingud läbi internetipanga. Oma igapäevaseid sisseoste tehes ei ole enam vaja rahapakki kaasas kanda, piisab kui Sul on taskus pangakaart. Elektrooniliste maksevahendite kasutamiseks on vajalik omada pangas nõudehoiust. Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab igal ajahetkel oma raha kasutada. Nõudehoiuse igapäevast kasutamist elektrooniliselt võimaldab deebetkaart. Deebetkaardiga on võimalik arveldada isiklikul arvelduskontol oleva rahasumma ulatuses. Krediitkaardiga on võimalik teha suuremaid oste kui hetkel arvelduskontol olev rahasumma võimaldab. Hiljem, kui uus raha arvelduskontole laekub, arvestab pank krediidisumma ja kogunenud intressid sellest maha. Ülesanne24. Leia alljärgnevast loetelust üles ja kriipsuta läbi 3 ebaõiget vastust. Raha peab olema: · kergesti äratuntav ja raske järele teha · riigilipu värvides
tekkib. Pakutakse rahvusvahelisi kui ka siseturule mõeldud kaarte. Suurem osa (tehingute arvult) sularahata maksetest teostatakse kas interneti teel, telepanga kaudu või otsekorraldustena (maksekorraldused) või kaardimaksetena. Pangakaarte on kahesuguseid: 1. Automaatkaardid- sularaha võtmiseks sularahaautomaatidest ja saldo kontrollimiseks. 2. Maksekaart- saab tasuda kauplustes, teeninduspunktides, sularahata arveldusteks. Maksekaardid jagunevad: a) deebetkaart- tasuda saab kliendi kontol oleva rahaga. N: Statoilis kasutatavad magnetkaardid on ka deebetkaardid, tasuda saab ettemakse ulatuses. b) Krediitkaart- Kliendile võimaldatakse panga poolt krediiti, mis on sisuliselt protsendita laen, kuna kliendilt nõutakse raha hiljem (arvatakse tema kontolt maha). Eestis on võimalik taotleda nelja rahvusvahelist krediitkaarti- VISA, Eurocard/Mastercard, American Express, Cirrus Maestro. 2 esimese turuosa maailmas on 90%. 4
Mitteautomatiseeritud hotellid kasutavad külalisarhiivina registreerimiskaarte, automatiseeritus hotellides säilivad külastajaid puudutavad andmed hotellijuhtimissüsteemide andmmebaasis. kiirus, täpsus 62. Maksmisviisid majutusettevõttes kasutatud teenuste eest? Sularahas Eestis sularahas ainult Eesti kroonides, välja arvatud majutusasutused, kellel on taotletud valuutavahetus. Maksekaardiga VISA, MASTER, MAESTRO, AMERICAN EXPRESS Deebetkaart- inimese isiklik pangakaart, ervel oleva rahaga. Krediitkaard võib võlgu osta Ettevõtte peab uksele panema kleepsud, milliseid kaarde aktsepteerib. Ülekanne kaugpanga kaudu- nendele kellel on leping, või kes on esitanud karantiikirja. Vautser on dokument, mis tõestab, et külaline on maksnud teatud teenuste eest reisibüroole ja majutusettevõtte arvleb reisibürooga. Kinkekaart Reisitsekk 63. Külalistsükkel?
ta tseki müüjale, kes esitab selle pangale väljamaksmiseks. Veksli puhul on tegemist eraõigusliku võlakohustusega, mis annab veksli võtjale õiguse nõuda vekslil märgitud rahasumma tasumist veksli kehtivuse tähtaja möödumisel. Vekslitehingu aluseks on kommertslaen, mis tähendab sisuliselt seda, et ostetud kauba või teenuste eest on jäädud võlgu (võlgnikul on tekkinud kreditoorne ja kauba müüjal debitoorne võlgnevus). 71. Milles erineb deebetkaart krediitkaardist? Krediitkaardiga saab raha kasutada rohkem, kui on arvelduskontol, deebetkaardiga üksnes oma raha ulatuses. 72. Nimetage erinevaid makseviise? Tuntuimateks makseviisideks on sularahamakse ja pangaülekanne maksekorralduse alusel. Ma nüüd päris hästi ei tea, kas äkki see 70. küsimuse vastus käib ka selle alla. 73. Mis on valuuta spotkurss ja mis forvardkurss Forvardkurss on lepinguline kurss, mille alusel tulevikus tehing toimub. Forvardlepingu
annaabi.ee 
