Raha, finantsinstitutsioonid ja turud (0)

Q: Miks viiakse börsile aktsiad ja võlakirjad?

Vastus leiad õppematerjalist: Raha, finantsinstitutsioonid ja turud

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Majandus

3 KEHV

Esitatud küsimused

Miks viiakse börsile aktsiad ja võlakirjad?

Raha, finantsinstitutsioonid ja turud
Eksamiks ettevalmistumise küsimused

Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad
Hoiuseid vastuvõtvad:

Kommertspangad
Investeerimispangad
Ühistu tüüpi finantsinstitutsioonid
Teised spetsialiseeritud pangaliigid:
- Kaubanduspangad
- Hüpoteekpangad
- Hoiupangad

Hoiuseid mitte-vastuvõtvad:

Kindlustusseltsid
Liisingufirmad
Faktooringufirmad
Pensioni- ja investeerimisfondid
Fondivalitsejaid
Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud

Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg)

Krediidiasutused
Kindlustusseltsid
Kindlustusvahendajad
Fondivalitsejad
Investeerimis- ja pensionifondid
Investeerimisühingud
Investeerimisnõustajad
Väärtpaberituru kutselised osalised
Väärtpaberituru kauplemiskohad
E-raha asutused
Makseasutused

Eesti krediidiasutused
Eestis tegevusloa alusel tegutsevad
krediidiasutused:
Välisriigi krediidiasutuste filiaalid :
1. Swedbank AS
1. Nordea BankFinlandEesti filiaal
2. AS SEB Pank
2. DanskeBankA/S Eesti filiaal
3. BIGBANK AS
3. AS CitadelebankaEesti filiaal
4. AS LHV Pank
4. FolkiaAS Eesti filiaal
5. AS DNB Pank
5. PohjolaBankplcEesti filiaal
6. AS Eesti Krediidipank
6. Scania FinansAB Eesti filiaal
7. Tallinna Äripanga AS
7. SvenskaHandelsbankenAB Eesti filiaal
8. VersobankAS

Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad
Kindlustusseltsid – äriühingud, kes vahendavad inimestele enda ettevõtte kindlustuspakkumisi. Nende peamiseks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitamine. Jagunevad põhiliselt:

Elukindlustusseltsid
Kahjukindlustusseltsid

Kindlustusvahendajad – vahendavad erinevate kindlustusseltside kindlustuspakkumisi. Jagunevad:

Kindlustusmaakler – esindab kindlustusvõtja huve
Kindlustusagent – esindab kindlustusseltsi huve

Väärtpaberiturgude tüübid
Finantsinstrumentide järgi:

Võlakirjade turg
Aktsiaturg
Tuletisinstrumentide turg

Kas toob finantseerimist emitendile ?

Esmane turg – finantsturg, kus investoritele müüakse uusi emiteeritud väärtpabereid ja väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile
Järelturg – turg, kus kaubeldakse juba varem väljastatud väärtpaberitega

Informatsiooni liikumise ja järelvalve olemasolu järgi:

Reguleeritud turg (väärtpaberibörs)
Reguleerimata turg

Väätpaberituru osalised

Emitendid – raha hankijad
Investorid – raha paigutajad
Vahendajad – kutselised osalised
Infrastruktuuri- ja järelvalveasutused

Finantsinstrument ja väärtpaber
Finantsinstrument – leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument.
Väärtpaber – finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet, võlasuhet või õigust omandisuhtele. On dokument, mis tõendab nõude-, omandi- või osalemisõigust

Investeerimisfondid: tüübid, NAV
Investeerimisfondide tüübid:

Kasvufond – paigutab investorite raha kasvuaktsiatesse, kõrge riskitasemega fond.
Tulufond – paigutab investorite raha võlakirjadesse või stabiilsete dividendidega kvaliteetaktsiatesse, väiksema riskitasemega fond.
Väärtusfond – paigutab investorite raha fundamentaalselt allahinnatud väärtpaberitesse
Aktsiafond - keskmisest kõrgema riskitasemega fond
Võlakirjafond - madala riskitasemega fond
Segafond - paigutab raha nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui deposiitidesse
Rahaturufond - madala riskitasemega ja kõrgele likviidsusega fond, paigutab raha rahaturu instrumentidesse ja pangahoiustesse
Indeksfond - paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu
Regionaalne fond - paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse
Majandussektori fond - paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse

Avatud investeerimisfond – kohustub pidevalt arvestama fondi osaku puhasväärtust (NAV), mis on osaku müügi- ja ostuhinnale aluseks.
NAV= (fondi varade turuväärtus-fondi kohustused)/emiteeritud osakute arv

Börsil kaubeldavad fondid , indeksaktsiad
Börsil kaubeldavad suletud investeerimisfondid:

Aktiivselt juhitud
Fondijuht otsib pidevalt huvitavaid investeerimisvõimalusi
Fondi halduskulud on 1-2% mahust
Börsidel noteeritud alates 1920

Indeksaktsiad:

Eesmärgiks järgida teatud indeksi liikumist
Passiivselt juhitud (saab hakkama ka hea arvutiprogramm )
Juhtimiskulud on madalad 0,3-0,5% mahust
Börsidel noteeritud alates 1990

Indeksaktsiad (USA börsid)

USA börsiindekseid peegeldavad indeksaktsiad: SPY (S&P 500); DIA (DowJones 30); QQQQ (Nasdaq100)

USA majandussektorite liikumist peegeldavad indeksaktsiad: XLE (Energia); IBB ( Biotehnoloogia ); XLF (Finantssektor) jt
toorainete hindade kajastavad indeksaktsiad: GLD ( Kuld ); USO ( Nafta ); SLV (Hõbe) jt

võimendusega indeksaktsiad: QLD (liigub koos Nasdaq -100 indeksiga kahekordse kiirusega) jt
riikide indeksaktsiad: EWG (Saksamaa); XI (Hiina) jt
võlakirjade indeksaktsiad: LQD (USA ettevõtete võlakirjad); SHY (1-3.a. USA riigivõlakirjad) jt Eurodes noteeritud indeksaktsiad (Saksa börs): EXSI -DJ EURO STOXX jt.

Miks viiakse börsile aktsiad ja võlakirjad?
Aktsiad:

Lisanduv kapital võimaldab ettevõttel tegevust laiendada
Investorid saavad reguleeritud turu ettevõtte aktsiatega kauplemiseks
Omanikud saavad teada ettevõtte turuhinna
Avaneb võimalus motiveerida töötajaid aktsiaoptsioonidega
Aktsiaid saab kasutada ,,valuutana” teiste ettevõtete ülevõtmisel
Börsil olek tõstab ettevõtte mainet ja tuntust

Võlakirjad:

Nõuded võlakirjaemitentidele on madalamad
Võlakirjade noteerimine annab ettevõttele tähtajalise börsikogemuse
Osalust investoritele ei loovutata, kasumit ei jagata
Võlakirjadega järelturul kauplemise võimalus avardab võimalike investorite ringi ja suurendab nende huvi võlakirjadesse investeerimise vastu.
Ettevõttel on võimalus võlakirjad enne lunastamistähtaega järelturult tagasi osta, suurendades finantsjuhtimise paindlikkust.

Raha loome , raha pakkumine, rahaloomeasutused
Rahaloome – raha pakkumine. Raha pakkujateks on rahaloomeasutused:

Keskpank – laseb sularaha käibesse ja annab pankadele laenu (emiteerib paberraha )
Krediidiasutused – korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha)

Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse.

Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja
Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR

RR –kohustusliku reservi määr

Tegelik rahakordaja mm on madalam, sest

Kliendid võtavad oma arvelt sularaha
Pankadel on olemas lisareservid

Tegelik rahakordaja: mm=(1+C)/(C+R+S)

C – sularaha ja hoiuste suhe
S – lisareservi määr

Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika)
Baasraha – kõige suurema võimsusega raha. Emiteerib ja kontrollib ainult keskpank.
Rahaagregaadid:

kitsas rahaagregaat M1 – koosneb käibel olevast sularahast ning üleööhoiustest rahaloomeasutustes ja keskvalitsuses
laiem rahaagregaat M2 – koosneb M1, lisaks kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavatest hoiustest ning kuni kahe-aastase tähtajaga hoiustest rahaloomeasutustes ja keskvalitsuses
lai rahaagregaat M3 – koosneb M2, lisaks taolistest turukõlbulikest instrumentidest nagu repotehingud, rahaturufondide osakud , rahaloomeasutuste poolt emiteeritud kuni kaheaastase tähtajaga võ lakirjad jms

Rahamassi suhtarvud
Raha ringluskiirus V – kordade arv, kui kiiresti rahaühik vahetab aasta jooksul omanikku

Fisheri valemist: M*V=P*Y
Mida suurem on raha käibesagedus, seda vähem on vaja raha ringluse jaoks

Monetiseerimise koefitsioent K2 – näitab, kui suur on majanduse küllastatus rahaga

Fisheri valemist K2=1/V
Mida suurem on K2, seda paremini on välja arenenud rahasüsteem

Sularaha osatähtsus rahamassis (sularaha koefitsient) K3

K3=Rahabaas (M0)/ Rahamass (M2)
Mida väiksem on K3, seda paremini on välja arenenud raharinglus ja pangandussüsteem
Sularaha osatähtsuse vähenemist soodustavad: sularahata pangandusteenuste kättesaadavus, varimajanduse ja sularahas tehingute vähenemine

Rahakordaja mm

Arenenud riikides mm=5-8 (USA=5; Euroala =7)
Arengumaades mm=2-3 (Venemaa=2,8)

Intressimäära kujunemise teooriad
Klassikaline teooria

Rahanõudlus – ettevõtjate (laenuvõtjate) soov investeerida
Rahapakkumine – säästude pakkumine majapidamiste (laenuandjate) poolt
Mida kõrgem intressimäär, seda vähem soovivad investorid võtta laenu ja seda kõrgem on säästude tase. Rahaturul kujuneb tasakaalu intressimäär

Keyeneslik teooria:

Rahapakkumine on määratud pangasüsteemi poolt
Rahanõudlusel on kolm komponenti:
- Tehingunõudlus (raha vajatakse maksevahendina)
- Ettevaatusnõudlus (raha hoitakse tagavaraks)
- Spekulatiivne nõudlus (raha hoitakse väärtuse kogumiseks juhuks, kui intressimäär tulevikus peab tõusma, siis väärtpaberite hind langeb ja tuleb aeg neid osta)

Võlakirjade hind ja intressimäär
Võlakirjade hind ja intressimäär liiguvad vastupidistes suundades

Euroopa Keskpanga peamised reguleeritavad intressimäärad

põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär (MRR) – need operatsioonid tavaliselt annavad pangandussüsteemi likviidsuse põhiosa
eurosüsteem võib pakkuda kommertspankade laenude refinantseerimist nii fikseeritud intressimääraga kui ka muutuva intressimääraga
hoiustamise intressimäär (DFR) – pangad võivad seda intressimäära kasutada üleöö hoiustamisel Eurosüsteemis
laenamise intressimäär (MLFR) – üleöölaenude intressimäär pankadele Eurosüsteemi poolt

Euribor ja euro-rahaturu intressimäärade indeksid
Euribor – intressimäär, millega suurpangad üksteisele raha laenavad. See on Euribor´i pankade paneeli kuuluvate pankade poolt teatatud laenupakkumiste intressimäärade keskmine. Euribori suurus sõltub Euroopa Keskpanga intressipoliitikast ja suurpankade ootustest Euroopa Keskpanga intressipoliitika suhtes.

Intressikõver (tulususkõver)
Näitab erineva tähtajaga võlainstrumentide tulususi.

Harilikult intressikõver tõusev (sama krediidiriskiga pikemaajalised võlainstrumendid pakuvad kõrgemat tootlust kui lühemaajalised võlainstrumendid)
Intressikõver ei pruugi olla horisontaalselt tõusev, sest erinevate tähtaegadega võlakirjade tulusused muutuvad erineval määral.

Võlakirja duratsioon
Näitab investeeringu tegelikku tähtaega ehk võlakirja rahavoogude keskmist eluiga.
Modifitseeritud kestus Dmod=D/(1+i/m)

Valuutakurssi mõjutavad tegurid
Pikas perspektiivis mõjutavad valuutakurssi:
Lühemas perspektiivis mõjutavad valuutakurssi:

Peamiste pangatehingute mõju panga bilansile

Hinnakomponentide osakaal intressis (kliendiriski ja laenu suuruse mõju)

Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid ja panga neto omavahendid
Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid:

Aktsiakapitali minimaalsuurus – panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus: 5mln€, Euroopa Keskpanga üldine normatiiv (algselt oli see piirmäär Eestis 6 mln krooni)
Kapitaliadekvaatsus – see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskiga kaalutud varadesse. EKP poolt – minimaalne nõue 8%, Eestis 10%
Kohustusliku reservi määr – likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma keskpangas, alates 2012a. - 1%
Riskikontsentratsiooni piirmäär – kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta
Investeerimispiirangud – (Krediidiasutuste seaduse §81 alusel)

Panga netoomavahendid:
Esimese taseme omavahendid:

sissemakstud aktsiakapital ja ülekurss
kasumi arvel moodustatud reservid
eelmiste aastate jaotamata kasum/ kahjum
omaaktsiad (miinusega)
immateriaalne põhivara (miinusega)
jooksva aruande perioodi kahjum (miinusega)

Teise taseme omavahendid:

allutatud kohustused (tähtajaga üle 5 aasta; tagatiseta)
ümberhindluse reservid
kumulatiivsed tähtajalised eelisaktsiad
esimese taseme omavahendeid ületav summa (miinusega)

Kolmanda taseme omavahendid:

allutatud kohustused tagasimakse tähtajaga 2 aastat ja rohkem, mille tagastamine on võimalik edasi lükata, kui ei ole piisavalt omavahendeid

Keskpanga sõltumatus

Juriidiline sõltumatus – keskpanga tegevust reguleerivaid õigusakte peaks olema küllaltki keeruline muuta. Mitmetes riikides (sh. Eestis) on keskpank põhiseaduslik institutsioon .
Finantsiline sõltumatus – keskpank peaks suutma oma kulud ise katta , ta ei tohiks sõltuda riigieelarvest.
Personaalne sõltumatus – keskpanga tippjuhtkond ei tohiks olla tagasikutsutav (ega tagasivalitav) poliitikute poolt. Reeglina kehtestatakse ka kõrged nõudmised keskpanga juhtide kvalifikatsioonile.

Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed
Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse säilitamine:

euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%, kuid selle lähedal.
tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes intressimäärades.
muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust -> muutused kogunõudluses avaldavad omakorda mõju inflatsioonile.
kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest (ehk intressimäärade muutmisest).

Rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse
Peamine probleem: rahapoliitiliste intressimäärade muutmine ei avalda oodatud mõju ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimustele ja seeläbi majandusaktiivsusele ja inflatsioonile. Selle lahendamiseks on euroala keskpangad võtnud tarvitusele erakorralised rahapoliitilised meetmed.

Kullastandard

kullastandard on toorainel põhinev rahasüsteem, kus koduvaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud.
ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. Kuld oli ainuke keskpanga reservvahend.
19. sajandi keskpaigani kehtisid paralleelselt kuld-ja hõberahad.
riikide valuutade omavaheline väärtus ei muutunud, mis omakorda lihtsustas rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid.

Kullastandardi nõrgem koht: kriisiolukordades ei jätkunud tavaliselt keskpanga kullavarudest ja ainsaks võimaluseks suurte kulutuste eest tasuda (kui välismaalt laenata ka ei õnnestunud) oli raha juurde trükkimine, mille tulemuseks oli raha väärtuse langus ning kullastandardist loobumine.

Bretton Woods´i süsteem
Bretton Woodsi süsteem (1944 -1970) - sõjajärgne maailma majandus– ja kaubandusmudel, oli asutatud teise maailmasõja liitlaste poolt USA linnas Bretton Woodsi (kokku osales 44 riigi esindajat)

Bretton Woodsi süsteem põhiidee: USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga (35 USD = 1 unts )
Fikseeritud kursside põhimõte aitas sõja läbielamistest välja tulla
Bretton Woodsi süsteemiga ühinenud riikide keskpangad kohustusid tagama fikseeritud vahetuskursid turusekkumiste abil
Vahetuskursi lubatav kõikumine oli +/-1%
Riigi maksebilansi olulise defitsiidi korral oli võimalik vahetuskursse poliitilise otsusega muuta (nn. “kohandatav-fikseeritud” valuutakursside süsteem)

Bretton Woodsi süsteemi institutsioonid :

Maailmapank – eesmärk arengumaade majanduse edendamine pikaajaliste laenude ja strateegiliste nõustamiste abil, vaesuse vähendamine
Rahvusvaheline Valuutafond – eesmärk tagada rahvusvahelisel tasemel rahandussüsteemi stabiilsus
Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe – eesmärk tollibarjääride vähendamine ning liikmete kaitsmine kaubandusliku diskrimineerimise eest.

Bretton Woodsi süsteemi lagunemise põhjused:

USA majanduslikud raskused (inflatsioon, kaubandusbilanssi puudujääk, USA ei saanud enam tagada kogu maailma majandusarengut)
Erinevate majanduste ebaühtlane areng (vahetuskursside seotud süsteem hakkas segama )
Kulla hinna tõus vabal turul:

Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem
Nn hübriidsüsteem – sai alguse peale Bretton Woodsi süsteemi lagunemist rahvusvahelistel valuutakonverentsidel:

1971 . a. - dollari kullasisalduse vähendamine
1972. a. - inglise nael viidi ujuvale kursile
1973. a. - dollari järgnev devalveerimine
1973. a. - kõik peamised valuutad lasti ujuvale kursile

Tänapäeval eksisteerivad kõrvuti erinevad valuutakursside kujunemisvõimalused:

vabalt ujuvad kursid
fikseeritud valuutakursid
reguleeritult ujuvad kursid
ühisvaluuta süsteemid

Ühisvaluutaga kaasnevad eelised ja puudused
Ühisvaluutaga kaasnevad eelised:

euroala riikide kindlamad majandussuhted, EL ühisturutekitamise põhitegur: kapitali paigutamise efektiivsuse kasv
tänu konvergentsi-kriteeriumite täitmisele stabiilsem majanduskeskkond
euroala riikide valuutariski kõrvaldamine
valuutavahetamise ja arvelduskulude vähenemine
ühtlustatud intressimäärad ja inflatsioon (investeeringute kasv)
hindade läbipaistvus: EL sisese hinnakonkurentsi kasv ja EL konkurentsivõimelisuse kasv

Ühisvaluutaga kaasnevad puudused:

usaldusväärsus: stabiilse valuuta ajalugu on liiga lühike, see on esimene mastaapne ühisvaluuta kogemus maailmas
ühine rahapoliitika sageli ei võimalda spetsiifiliste majandusprobleemide lahendamist erinevates euroala riikides
liiga suur Eurosüsteemi mehhanism: ühise rahapoliitika elluviimine on raskendatud erinevatest pangandusmudelitest tulenevate vastuolude tõttu
uute rahaühikutega kohanemine tekitab inimestel psühholoogilisi probleeme
hindade ümberarvestamine eurodesse soodustab inflatsiooni

R.Mundelli optimaalse vahetuskursi piirkonna teooria
Euro kasutuselevõtt baseerus optimaalse vahetuskursi piirkonna teoorial
Teooria kohaselt vastastikune vahetuskursi fikseerimine või ühise valuuta kasutamine on kasulik siis, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

Riikidel on sümmeetrilised majandusšokid - majandusšokid tabavad ühisvaluuta ala riike üheaegselt ja ühesuguselt. Need riigid teostaksid šokkidest ülesaamiseks niikuinii ühesugust makromajanduspoliitikat.
Riikidel on asümmeetrilised šokid, kuid toimivad tootmistegurite mobiilsus ning hindade paindlikus - kui majandusšokid on erinevad, siis ühise valuuta kasutamine oleks võimalik juhul, kui tootmistegurid oleksid mobiilsed ja nende hinnad paindlikud. Sellisel juhul liiguksid tootmistegurid iga kord negatiivse šoki puhul riigist, kus on majanduslangus , parema majandusseisuga riiki. Sellega ei ole vajalik majanduse reguleerimiseks kasutada valuutakursi muutmist ja see võimaldab oma valuutast loobuda.

A.Roos, M.Nurmet, P.Sander, N.Ivanova Finantsturud ja –institutsioonid.
http://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/RRS/Finantsjuhtimine.pdf lk. 261-263, 267-272, 284- 292

Krediidiasutuse põhifunktsioonid

Säästude ja rahaliste tulude akumuleerimine ja nende investeeringutesse paigutamine
Krediitide vahendamine
Maksete vahendamine
Rahakäibes kasutatavate krediidiinstrumentide loomine
Konsulteerimine ning majandusliku ja finantsinformatsiooni pakkumine

Krediidiasutuste tüübid
Teenuste tunnuse järgi:

Universaalsed
Spetsialiseeritud (hoiupangad, hüpoteegipangad, innovatsioonipangad jt)

Teenuste mahu järgi:

Jaepangad (teenindavad jaekliente)
Hulgipangad (teenindavad teisi panku ja finantsasutusi)

Territoriaalse tunnuse järgi:

Kohalikud (nt linnapangad, regionaalpangad)
Üleriigilised
Rahvusvahelised

Organisatsiooni tunnuse järgi:

Ainult peakontorist koosnevad
Filiaalide ja esindustega
Konsolideerimisgrupid (kontsernid)

Omandivormi järgi:

Aktsiapangad
Ühistupangad
Riigipangad
Munitsipaalpangad

Finantsreitingu järgi:

Kõrge reitinguga
Keskmise reitinguga
Madala reitinguga

Muude tunnuste järgi (nt bilansimaht , omakapitali maht, põhiteenuste turuosa jne)

Nõuded Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiakapitalile

Eestis krediidiasutuse asutamisel peab sissemakstud aktsiakapital olema vähemalt 5 miljonit eurot
Krediidiasutuse asutamine ei või toimuda aktsiate avaliku märkimisega
Aktsiad võivad olla ainult nimelised ja vabalt võõrandatavad, üldjuhul ilma aktsionäri ostueesõiguseta
Peale aktsiate võib krediidiasutus välja lasta eelisaktsiaid, kusjuures nende nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist
Krediidiasutus võib välja lasta ka nimelisi vahetusvõlakirju, kusjuures nende nimiväärtuste summa ei või olla suurem, kui 1/10 aktsiakapitalist
Isik, kes kavatseb omandada olulist osalust (üle 10% aktsiakapitalist või häälte arvust) või suurendada seda üle 20, 33 või 50% aktsiakapitalist või häälte arvust või kui krediidiasutus muutub tehingu tulemusel tema tütarettevõtteks, on kohustatud taotlema finantsinspektsioonilt olulise osaluse omandamise luba
Krediidiasutus võib oma aktsiaid omandada ning võtta neid tagasi tingimusel, et aktsiad on kaubeldavad reguleeritud turul
Laenu andmine oma aktsiate ostmiseks on keelatud
Aktsiakapitali võib suurendada täiendavate rahaliste sissemaksetega, jaotamata kasumi või fondiemissiooni arvelt või vahetusvõlakirjade aktsiateks ümbervahetamise teel või allutatud laenu lepingust tuleneva rahalise nõude ja aktsiate väljalaskehinna tasaarvestamise teel.
Aktsiakapitali võib vähendada kahjumi katmiseks, kuid mitte rohkem, kui 5 miljoni euroni.

Krediidiasutuse vara struktuur
Vara struktuuris domineerib finantsvara, sh laenuportfell, millel on suur mõju krediidiasutuse riskidele ja likviidsusele. (Laenuportfell 75%, Raha ja nõuded KP’le 18%, Muu vara 3,7%, Väärtpaberiportfell 3,1%, Põhivara 0,2%)

Krediidiasutuse finantsressursside struktuur
Kaasatud finantsressursside struktuuris domineerib võõrkapital, sh klientidelt kaasatud hoiused , millel on suur mõju krediidiasutuse likviidsusele. Omakapitali osakaal on suhteliselt väike (tavaliselt alla 10% passivast), millel on otsustav mõju maksevõimele. (Klientide hoiused 63,2%, KP’de ja KA’te hoiused 14,4%, Väärtpaberikohustused 9,9%, Omakapital 9,5%, Muud kohustused 3%)

Krediidiasutuse kasumiallikate struktuur
Kasumiallikate struktuuris domineerib puhas intressitulu , mängivad suurt rolli võetavad ja makstavad teenustasud, samuti finantsinvesteeringutelt ja finantstehingutelt saadud tulemus. Kulud on suures osas seotud inimkapitali kasutamisega (palgakulu, üld- ja halduskulud). Oluliseks kulukirjeks on vara väärtuse langus. (Intressitulu 49,7%, Muud tulud 32%, Teenustasutulu 14,5%, Tulu finantstehingutelt 3,1%, Tulu finantsinvesteeringutelt 0,7%.

Krediidiasutuse peamised riskid (põhivormi järi)

Finantsriskid : krediidirisk, likviidsusrisk, intressimäärarisk, välisvaluutarisk, hinnarisk
Operatsiooniriskid ehk igapäevasel äritegevusel ilmneda võiv tahtlik või tahtmatu kõrvalekalle aktsepteeritud põhimõtetest, mille tulemusel võib tekkida kahju
Teised riskid, nt:
- reputatsiooni risk, mis tuleneb maine halvenemisest klientide, äripartnerite, omanike, investorite või järelvalve silmis ning võib avaldada mõju likviidsuse kaotamise ohule, kuna võib esile kutsuda pangahoiuste stabiilsuse rikkumist
- äririsk – risk, et ebaadekvaatsed äriotsused või nende puudulik elluviimine või tegevuskeskkonna ja klientide käitumise muutumisele või tehnoloogilisele arengule mitteadekvaatselt reageerimine toob kaasa kahju või vähendab tulusid
- majandustsükli risk, mis tuleneb majandustsükli faasi muutumisest

Finantsriskide mõõtmiseks kasutatavad kvantitatiivsed meetodid: VaR, tundlikkuse analüüs, stresstestid

VaR – riski mõju all olev väärtus näitab riskist tuleneva potentsiaalse maksimaalse kahjumi seost vastava turu käitumisega ette antud usaldusnivoo juures teatud ajaintervallil. VaR’i arvutamine põhineb tavaliselt vastava finantsinstrumendi ajaloolise volatiilsuse analüüsil (analüütilised andmed peavad olema kättesaadavad vähemalt 1 a ulatuses). Soovitatavaks usaldusnivooks on 99%. Vaadeldava perioodi pikkus sõltub riskipositsiooni pikkusest ja turu likviidsusest.
Tundlikkuse analüüs – eesmärgiks on hinnata tegevuskeskkonna üksiku teguri muutumise mõju panga riskidele ja kapitalivajadusele. Näiteks intressiriski mõõtmisel kasutatakse intressitundlikkuse analüüsi, mis näitab, kui palju väheneb intressitundlike finantsinstrumentide ja kogu intressipositsiooni nüüdispuhasväärtus, kui kõik intressikõverad tõusevad või langevad teatud baaspunkti võrra.
Stressitestid – Stresskahjumi all mõistetakse kahjumi suurust, mis tekib vähetõenäoliste, kuid võimalike negatiivsete stsenaariumite korral näiteks Balti riikide valuutada 50%’se devalveerimise korral. Optsiooniportfelle hinnatakse enamusel juhtudel ainult stressitestidega

Riski maandamise meetodid

Lepingu teise osapoole analüüsimine
Riski diversifitseerimine
Avatud riskipositsiooni limiteerimine
Riskipreemiate kasutamine pangatoodete hinnastamisel
Reservide moodustamine oodatavate kahjumite katmiseks
Mitteoodatavate kahjude katmine panga omakapitaliga
Aktiva - passiva struktuursete proportsioonide muutmine
Riskikindlustus läbi riski kompenseeriva positsiooni võtmise
Kindlustusfirmaga kindlustuslepingu sõlmimine
Riskivarade müük

lk. 293-296; 300-310

Intressimäärariski põhjused
Intressimäärariski võib põhjustada nii üldine intressimäärade muutumine kui ka intressimäärade struktuuri ning intressispreedide muutumine. Risk tekib siis, kui krediidiasutusel ei ole tasakaalus intressitundlike varade ja kohustuste summad või kestused ning kui varade ja kohustuste struktuur on valuutades erinev.

Avatud intressiriskipositsioon GAP mudeli alusel.
GAP on vahe intressitundlike varade ja intressitundlike kohustuste summa vahel. Vastavalt GAP kontseptsioonile on intressitundlikud ujuva intressimääraga aktivad ja passivad. Mida suurem on absoluutne GAP, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimäärariskile ja seda suurem on turuintressimäära muutuse mõju puhtale intressitulule.

Panga portfelli intressiriskipositsiooni immuniseerimine GAP mudeli alusel.
Puhta intressitulu stabiliseerimiseks peab intressipositsiooni sulgema ehk viima GAP nullini, sest siis on koguportfell immuniseeritud ja puhas intressitulu ei reageeri turuintressimäära muutustele.

Avatud intressiriskipositsioon DGAP mudeli alusel.
DGAP on vahe aktivate ja passivate kaalutud keskmiste kestuste vahel. Vastavalt kontseptsioonile on intressitundlikud need varad ja kohustused, mille intressimäär on fikseeritud. Mida suurem on absoluutne DGAP, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimäärariskile ja seda suurem on turuintressimäära muutuse mõju tema varadele, kohustustele ja lõppkokkuvõttes ka omakapitali turuväärtusele.

Välisvaluuta avatud netopositsioon
Välisvaluuta avatud netopositsioon on koduvaluutasse ümberarvestatud vahe bilansiliste ja bilansiväliste välisvaluutavarade ning bilansiliste ja bilansiväliste välisvaluutakohustuste summade vahel. Sellega mõõdetakse avatust välisvaluutariskile.

Pikk netovälisvaluutapositsioon ja lühike netovälisvaluutapositsioon
Pikk netovälisvaluutapositsioon on positiivne vahe välisvaluutavarade ja -kohustuste vahel (pank omab antud valuutas rohkem, kui võlgneb). Lühike netovälisvaluutapositsioon on negatiivne vahe välisvaluutavarade ja -kohustuste vahel (pank võlgneb antud valuutas rohkem, kui omab). Kui netovälisvaluutapositsioon on pikk ja välisvaluutakurss kasvab, siis pank teenib kasumit. Lühikese netopositsiooni puhul saab tulu siis, kui välisvaluutakurss langeb.

Netovaluutapositsiooni suurus ja kapitali adekvaatsuse hindamine Baseli II raamistiku järgi.
Krediidiasutuse avatust välisvaluutariskile peab arvestama ka kapitali adekvaatsuse normatiivi täitmisel juhul, kui kogu avatud netovaluutapositsioon ületab 2% krediidiasutuse omakapitalist. See aga nõuab krediidiasutuselt omakapitali suurendamist võimalike kahjumite katmiseks.

Välisvaluutariski ja intressiriski maandamismeetodid
Välisvaluutariski maandamismeetodid:

Bilansi immuniseerimine ehk välisvaluutapositsiooni sulgemine
Välisvaluutatehingute limiteerimine
Riskikindlustus tuletistehingute abil nagu valuutaforvard, - futuur , -optsioon jt.

Intressiriski maandamismeetodid:

Portfelli immuniseerimine ehk GAP’i või DGAP’i nullini viimine
Riskile avatud positsioonide limiteerimine, üldlimiitide kehtestamine teatud protsendina eelarvestatud aastasest netointressitulust.
Riskikindlustus tuletisinstrumentide abil nagu kokkulepe tulevasa forvard intressimäärakohta, intressiswap, valuutaswap, intressioptsioonid jt.

lk. 115-123, 128-130

Eesti Panga esmane eesmärk ja ülesanded
Eesti Panga esmane eesmärk on hindade stabiilsuse säilitamine. Ülesanded:

Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine
Ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine
Maksesüsteemine tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine
Maksesüsteemide ning finantssüsteemi arenamisel osalemine
Raharingluse korraldamine, europangatähtede emiteerimisele kaasaaitamine ja euromüntide emiteerimine
Eesti maksebilansi koostamine
Oma ülesannete täitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine
Muud seadusega Eesti Pangale pandud ülesanded

Keskse otsustamise ning hajutatud teostamise põhimõte Euroopa Keskpanga rahapoliitika elluviimisel
See tähendab, et otsus langetatakse Euroopa Keskpangas, kuivõrd EKP nõukogu tegeleb kõigi rahapoliitika küsimustega ning kehtestab reegleid ja võtab vastu otsuseid, mis antakse täitmiseks liikmesriigi keskpangale. Rahapoliitika raamistiku kujundamisel ja rahapoliitika eesmärkide määratlemisel teeb EKP nõukogu koostööd liikmesriikide keskpankadega. Kõik olulised otsused arutatakse läbi komiteedes ja töörühmades.

Europaberraha ja euromünte emiteerimine
Europaberraha emiteerimise juriidiline õigus on nii EKP’l kui ka euroala keskpankadel. Müntide emiteerimise juriidiline õigus on euroala keskpankadel. Euroala tasandil kooskõlastab müntide emiteerimisega seotud küsimusi Euroopa Komisjon. Tegelikult emiteerivad pangatähti ja münte ning kõrvaldavad neid ringlusest ainult euroala keskpangad, sest EKP’l endal puudub sularahakassa.

Eurode emissiooni tagamise varad
Eestis käibiv sularaha tuleb tagada Eesti Panga varadega. Euro emissioon võib olla tagatud nii välis- kui kodumaiste varadega, mis peavad vastama euroala ühistele nõuetele, mille on kehtestanud EKP. Euro kattevaraks võivad lisaks võlakirjadele olla ka teistsugused finantsvarad nagu näiteks laenud pankadele.

Eesti Panga tulud ja kulud
Tulud:

Intressid välismaale paigutatud välisvaluutareservidelt
Intressid teistesse pankadesse paigutatud deposiitidelt ja pankadele antud laenudelt
Emissioonitulud
Tulud tehingutest välisvaluuta, väärtpaberite ja tagatistega ning tulud muudelt tehingutelt

Kulud:

Eesti Panka deponeeritud või muul viisil kaasatud summade pealt makstavad intressid
Välistehingute kulud
Välislaenude intressid ja muud kulud
Kulud seoses välisvaluuta- ja väärtpaberitehingutega ning tagatiste andmisega
Rahatähtede ja müntide valmistamise ja emiteerimise kulud
Põhivara amortisatsioon
Haldus- ja majanduskulud ning muud kulud

Eesti Panga bilansi aktivad ja passivad
Aktiva:

Kulud ja nõuded kullas
Nõuded välisvääringus euroväliste residentide vastu
Nõuded välisvääringus euroala residentide vastu
Nõuded eurodes euroalaväliste residentide vastu
Rahapoliitika operatsioonidega seotud laenud eurodes euroala krediidiasutustele
Muud nõuded eurodes euroala krediidiasutuste vastu
Euroala residentide väärtpaberid eurodes
Valitsussektori võlg eurodes
Eurosüsteemisisesed nõuded
Arveldused teel
Muud varad

Passiva:

Ringluses olevad pangatähed
Rahapoliitika operatsioonidega seotud kogustused eurodes euroala krediidiasutuste ees
Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees
Emiteeritud võlakirjad
Kohustused eurodes teiste euroala residentide ees
Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees
IMF’i arvestusühikute vastaskire
Eurosüsteemisisesed kohustused
Arveldused teel
Muud kohustused
Eraldised
Ümberhindluskontod
Kapital ja reservid

Euroopa rahapoliitika eesmärgid

Hinnastabiilsuse tagamine Euroopa Liidus
EL majanduskasvule ja kõrgele tööhõivele suunatud poliitikate toetamine, kui see ei kahjusta hinnastabiilsuse tagamist

Eurosüsteemi avaturuoperatsioonid kategooriad

Peamised refinantseerimistehingud – regulaarsed pangandussüsteemi likviidsust suurendavad iganädalased tehingud finantssektorile täiendava likviidsuse pakkumiseks.
Pikema tähtajaga refinantseerimistehingud – igakuised tehingud finantssektorile täiendava likviidsuse pakkumiseks.
Turgu tasandavad tehingud – viiakse läbi vastavalt vajadusele. Peamine eesmärk siluda ootamatutest likviidsusolukorra muudatustest tingitud intressitaseme kõikumisi.
Operatsioonidel, mis on suunatud eurosüsteemi struktuurse likviidsuspositsiooni parandamisele finantssektori suhtes, kasutatakse nii võlakirjade emiteerimist, pöördrepotehinguid kui ka muid instrumente. Võivad toimuda regulaarselt või üksiktehingutena.

Lisaks

Reaalmajanduse ja rahandussüsteemi seosed

Eraisikute nõudlus finantsteenuste järele
Mida arenenum riik, seda suurem on nõudlus ka finantsteenuste järele. Mulli suurenedes eraisikute finantsteenuste nõudlus kasvab.
Eraisikute finantsteenuste nõudluse põhjused:

erinevad ettenägematud kulutused
ideed alustada oma äri

Ettevõtete nõudlus finantsteenuste järele
Ettevõtete nõudlus finantsteenuste järele suureneb, kui

Tekib vajadus investeerida varadesse või infrastruktuuri
Vaja kulutada vahendeid uute projektide, R&D peale
Tekib vajadus riski maandada
Tekib vajadus restruktureerida firma tööd ja tegevust

Finants - ja reaalinvesteeringud
Reaalinvesteeringud – kui säästetud raha (erinevus sissetuleku ja tarbimise vahel) kasutatakse reaalse põhivara soetamiseks nagu näiteks seadmed , masinad jne.
Finantsinvesteeringud – investeeringud , mis on seotud teiste ettevõtete ja asutuste väärtpaberite soetamisega.

Neto finantsvarade soetamine - raha, mis jääb reaalinvesteeringutest üle nimetatakse rahaliseks ülejäägiks ning see suurendab neto finantsvarade soetamist (võimalus osta erinevaid väärtpabereid, panna raha hoiusesse jne)
Lühiajalised finantsinvesteeringud - kauplemise eesmärgil soetatud väärtpabereid ning lunastustähtajani hoitavaid väärtpabereid, mille lunastustähtaeg saabub 12 kuu jooksul bilansipäevast.
Pikaajalised finantsinvesteeringuid - soetatud pikemajalisema hoidmise eesmärgil.

Rahapoliitika
Rahapoliitika esmaseks ülesandeks on teoreetiliselt raha stabiilselt kvaliteetsena hoidmine ning raha kvaliteedi pidev parendamine .
Rahapoliitika vahe-eesmärgid erinevad põhieesmärkidest selle poolest, et kontrollivad nende teostamist otseselt ja neid võib käsi- tada abiülesannetena põhieesmärkide saavutamiseks.

Inflatsiooni olemus ja mõõtmine
Inflatsioon - kaupade või teenuste üldine hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus näitab raha reaalse ostujõu vähenemist. Peamine inflatsiooni mõõtmise vahend on inflatsioonimäär, mis mõõdab aasta jooksul hinnaindeksis toimunud muutust protsentides.

Raha funktsioonid

Vahetusvahend – kui raha kasutatakse kauba või teenuse eest tasumisel. Raha olemasolu lihtsustab kaupade ja teenuste vahetust ja seega ka majandustegevust. Raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes bartertehinguid.
Väärtuse mõõt ehk arvestusühik – väärtuse mõõdu funktsiooni täidab raha siis, kui selle abil väljendatakse kaupade hindu. See võimaldab võrrelda erinevate kaupade hindu ja lihtsustab raamatupidamist.
Akumulatsioonivahend – kohe, kui raha muutub kõigi poolt tunnustatud maksevahendiks ja väärtuse mõõduks, saab temast ka akumulatsioonivahend. Raha kujutab endast üldistatud ostujõudu ja võrreldes teiste kaupadega on rahal suhteliselt suurem ja püsivam väärtus.

Raha definitsioonid
Konventsionaalselt mõeldakse raha all enamasti sularaha või näiteks inimese ü ldist rikkust (sularaha, kinnisvara, aktsiad jne). Arusaamatuse vältimiseks on mõistlik raha definitsiooni piiritleda. Siinjuures saab aluseks võtta näiteks raha funktsioonid ehk ülesanded. Raha võib vaadelda kui maksevahendit, vää rtuse mõõtu ja akumulatsioonivahendit. Kõike, mis tä idab neid funktsioone, võibki nimetada rahaks.

Raha väärtus
Väärtuse mõõdu funktsiooni täidab raha siis, kui selle abil väljendatakse kaupade hindu. Teiste mõõtühikutega (meeter, kilogramm jne) võrreldes on rahal üks eripära – raha pole konstantne. Kui meeter jääb meetriks, mis iganes ka ei juhtuks, siis raha ostujõud ajas muutub, st ostujõud on suhteline. See tähendab, et täna 100 eurot maksev kaup ei pruugi sugugi sama palju maksta aasta pärast.

Intressimäärad
Intress ehk kasvik on rahasumma, mille laenuandja (hoiustaja) saab laenuvõtjalt tasuks raha kasutada andmise eest. Mõisteliselt tuleb eristada intressi ja intressimäära. Intress on rahasumma, mida laenuvõtja tasub laenuandjale tasuks laenusumma kasutamise eest. Intressimäär on intressisumma osatähtsus laenu põhiosasse. Intressimäära väljendatakse protsentides teatud ajaperioodi kohta.

Valuutakursid ja seosed nende vahel, ristkursid
Valuutakursiks nimetatakse ühe valuuta hinda teises valuutas.

Valuutavahetustehingutes annavad pangad kaks noteeringut: ostu- ja müügikursi.
Olenemata sellest, kas kasutatakse otsest või kaudset noteeringut, nimetatakse madalamat kurssi alati ostukursiks ning kõrgemat müügikursiks.
Ostu- ja müügikursi vahet nimetatakse kursivaheks ehk spreadiks

Ristkurss – valuutakurss , mis on leitud kahe teise valuutakursi järgi.
1€ = 1,1129 USD
1€ = 64,5335 RUB
1€ = 0,8536 GBP
Brent oil = 52,61$

Pariteetsustingimused (ostujõu, intressimäärade kaetud ja katmata )
Pariteetsus – võrdsuse (samaväärsuse) situatsioon. Pariteetsus võib esineda erinevas kontekstis, kuid see tähendab alati, et kaks asja on võrdsed (euro ja dollari pariteet tähendaks: 1 USD = 1 EUR).
Enne PPP’ mõistmist tuleks tutvuda ühe hinna seadusega: Kui mitu riiki toodab
ühesugust kaupa, siis tootjast olenemata peab selle kauba hind olema kogu maailmas ühesugune.
Selleks, et ühe hinna seadus vastaks tõele peavad olema täidetud kolm eeldust :

Kauplemisega seonduvad tehingukulud peavad olema null.

Ei eksisteeri kauplemisbarjääre (tarriifid ja maksud ).
Mõlemas riigis on tegu identse tootega.

Eesti majanduse rahastamine

Põhifaktid majanduse arengute kohta

Väärtpaberid Eesti turul

Pangateenused

.DOCX Laadi alla originaalfail 18 lk · .docx · 176 allalaadimist

Raha-finantsinstitutsioonid ja turud- #1

Raha-finantsinstitutsioonid ja turud- #2

Raha-finantsinstitutsioonid ja turud- #3

Raha-finantsinstitutsioonid ja turud- #4

Raha-finantsinstitutsioonid ja turud- #5

Raha-finantsinstitutsioonid ja turud- #6

Raha-finantsinstitutsioonid ja turud- #7

Raha-finantsinstitutsioonid ja turud- #8

Raha-finantsinstitutsioonid ja turud- #9

Raha-finantsinstitutsioonid ja turud- #10

Raha-finantsinstitutsioonid ja turud- #11

Raha-finantsinstitutsioonid ja turud- #12

Raha-finantsinstitutsioonid ja turud- #13

Raha-finantsinstitutsioonid ja turud- #14

Raha-finantsinstitutsioonid ja turud- #15

Raha-finantsinstitutsioonid ja turud- #16

Raha-finantsinstitutsioonid ja turud- #17

Raha-finantsinstitutsioonid ja turud- #18

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

176 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Krtali Õppematerjali autor

Sisaldab TTÜ RFT eksami kordamisküsimusi ja vastuseid
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad
Hoiuseid vastuvõtvad:
Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg)

Raha finantsinstitutsioonid turud eksam kordamine küsimused vastused Raha finantsinstitutsioonid ja turud Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad krediidiasutused

Kasutatud allikad

https://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/RRS/Finantsjuhtimine.pdf

Sarnased õppematerjalid

docx

Raha ja pangandus

Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg)

Raha ja pangandus

pdf

Raha ja pangandus eksami konspekt 2014

Kommertspangad Kindlustusseltsid Investeerimispangad Liisingufirmad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: Faktooringufirmad kaubanduspangad, Pensioni-ja investeerimisfondid hüpoteekpangad, Riskihajutamisfondid hoiupangad Fondivalitsejad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu- Investeerimisühingud laenuühistud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate

Raha ja pangandus

docx

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014

1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis-

Raha ja pangandus

docx

Finants Eksami-kordamisküsimused

(Tarbimine) 3. Milles seisneb koordinatsiooniprobleem majanduses. Majandussüsteemi eesmärgiks on pakkuda ning tagada tooteid ning teenuseid rahuldamaks ühiskonna nõudlust nende järele. Milliseid vajadusi ning millal aga tuleb rahuldada, ning kes ja kuidas seda otsustavad ongi koordinatsiooniprobleemiks. 4. Finantssüsteemi põhikomponendid Finantssüsteemi moodustavad pangad jt rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel ( kus raha liigub nendelt , kellel on selle ülejääk neile kellel on tekkinud ajutine raha puudujääk) Ülejäägi ja puudujäägi vahendamine (laenamine) Finantsteenused nagu kindlustus ja pensionid Maksmise mehhanism Portfelli haldamise võimaldamine (finantsturud) 5. Finantsinstitutsioonid ja nende tegevuse põhisuunad. Pangad, kindlustusseltsid, pensionifondid, investeerimisfondid 6. Finantsturud ja nende tüübid. Aktsiaturg, võlakirjaturg ja Alternatiivturg First North

Finantsarvestus

docx

RAHANDUSE ARVESTUS

RAHA JA RAHASÜSTEEMID 1. Rahandus - Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks 2. Raha põhifunktsioonid: 1) vahetusvahend 2) arvestusühik 3) rikkuse akumuleerimise funktsioon (väärtuse säilitamise vahend) 3. Raha liigid: 1) kaupraha - kaup, millel on väärtus ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana (bartertehingud, metallraha/metallmündid) 2) kaupa esindav raha - ei saa kasutada muul otstarbel kui rahana (vaegväärtuslik metallraha – kaalult kergem, madalama prooviga, paberraha – ajendiks asjaolu, et ei jaksatud münte kaasas kanda) 3) krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus 5. Raha likviidsuse püramiid: (likviidsemat raha saab kiiremini Sularaha

Rahanduse alused

docx

Raha ajalugu ja rahasüsteemid

2.Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine Eestis Kuni 1918 valitsejariigi raha 1

Raha ja pangandus

docx

Rahanduse arvestuse konspekt

1. Rahandus Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vajel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on arvestusühik, maksevahend ja rikkuse akumulatsioonivahend. 3. Raha liigid Kaupraha (kaup millel on ka siis väärtus, kui teda ei saa kasutada rahana). Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel, kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust) Sularaha, krediitkaart, jooksev konto, lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara.

Rahanduse alused

docx

Rahanduse arvestus-kordamisküsimuse d

vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Väärtuse mõõt, maksevahend, akumulatsioonivahend, kogumisvahend, vahetusvahend, arvestusühik 5. Raha liigid Kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha. 6.Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, jagatavus, äratuntavus, ühtlus. 7.Raha likviidsuse püramiid (likviidsus rahaks muudetavus) Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon

Rahanduse alused

Rohkem sarnaseid