Raha ja pangandus (0)

Finantsvahendaja on institutsioon , mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid.
Finantsvahendus ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega.
Finantsvahenduse põhisüsteemid on:

• nominaalne vahendamine
  
• kestvuslik vahendamine
  
• riski vahendamine
  
• informatsiooniline vahendamine
  

Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest.
Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks.
Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused.
Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks.
Finantsturg (financial market ) on turg , mille kaudu liigub raha neilt , kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga – finantsvahendite liikumine.
Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega

• finantsvahendajad
  
• mittefinantsinstitutsioonid
  
• eraisikud
  

Finantssüsteemi alged :

• Mesopotaamias 3000 e.m.a
  
• Egiptuses 200 e.m.a.
  

Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks.
Finantsinstrument on igasugune leping, mis on:

• samaaegselt ühele poolele finantsvara ja teisele poolele finantskohustus
  
• omandiinstrument – leping, mis tunnistab omandiõigust ettevõtte varadele, mis jäävad järele peale kõikide kohustuste mahaarvamist
  

Väärtpaber on hulgi välja lastud ja vabalt võõrandatav finantsinstrument.
Väärtpaberid jagunevad:

• omandiõigust tõendavad väärtpaberid
  
• võlakohustust tõendavad väärtpaberid
  
• ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid
  

Finantsinstrumentide majanduslikud funktsioonid:

vabade vahendite ülekandmine ressursside efektiivseks juhtimiseks säästjatelt finantseerimist vajavatele majandusüksustele

riskide juhtimine, sh majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse juhtimiseks
Finantsturu funktsioonideks on:

• finantsinstrumentide objektiivse hinna määramine
  
• likviidsuse tagamine instrumentidele
  
• tehingukulude vähendamine
  
• kapitali kaasamise funktsioon
  
• läbi turgude toimib kontroll ettevõtete üle (Ameerika majandusmudelis).
  

Finantsturg jaguneb:
1. Instrumentide tähtaegade järgi:

• rahaturg - lühiajaliste, kuni 1- aastaste instrumentide turg
  
• kapitalituruks- pikemaajaliste instrumentide turg
  

2. Finantsinstrumendi elutsükli järgi:

• esmasturg
  
• järelturg
  

3. Finantsinstrumendi liikide järgi:

• võlainstrumentide
  
• omandiväärtpaberite
  
• valuutaturg ja
  
• tuletisväärtpaberite turuks
  

4. Kauplemissüsteemi organisatsioonilise struktuuri alusel:

• turu börsivorm
  
• turu börsiväline turg.
  

Trendid finantsturgudel on deregulatsioon ja globaliseerumine.
Finantsturul toimub finantseerimine 3 moel:

otsene finantseerimine

poolotsene finantseerimine

kaudne finantseerimine
Investeerimispangandus konkureerib finantstoodete pakkumises kommertspangandusega.
Kaudse finantsvahenduse majanduslikud efektid :

tähtaegade vahendamine

säästude mobiliseerimine ja käibes hoidmine

nominaali vahendamine

geograafia vahendamine

riskide vähendamine diversifitseerimise (mitmekesistamine) abil

informatsiooni vahendamine

tehingukulude vähendamine

maksemehhanismi tagamine arveldusteks

raha juhtimine professionaalide poolt
Bilanss
Vastavalt bilansi põhimõtetele peavad panga varad (aktivad) olema tasakaalus võõrkapitali ehk kohustuste ning omakapitaliga (passivatega): varad = võõrkapital + omakapital
Oma ja võõrkapitalina saadud raha kasutab
pank varade soetamiseks, mis jagunevad:

• rahaks ja selle ekvivalentideks,
  
• laenudeks,
  
• turukõlbulikeks väärtpaberiteks ja reaalvaradeks,
  
• investeeringuteks.
  

Bilansiväliseks tegevuseks on garantiide andmine ja bilansiväliste kohustuste võtmine
laenulimiitide avamise ja tagasiostulepingute sõlmimise läbi.
Võrreldes mitte-rahaasutustega on panga bilansil kolm eritunnust:

• väike reaalvara osatähtsus;
  
• väike omakapitali osatähtsus;
  
• suur lühiajaliste kohustuste osatähtsus.
  

Nõuded:

• Kommertspankadel on nõue Eesti Panga vastu kohustusliku reservimäära osas.
  
• Ametliku liitumisotsuse järel väheneb pankadele kehtiv 15protsendine kohustusliku
  

reservi nõue 1. septembril 11 protsendile ja novembril 7 protsendile.

• Alates 1. jaanuarist 2011 on kohustusliku reservi nõue alla kaheaastase tähtajaga
  

kohustuste korral 2 protsenti ja üle kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 0
protsenti.
Pankade suurimaks tuluallikaks on traditsiooniliselt intressitulu , missugusele lisanduvad erinevad teenus- ja komisjonitasud.
Pankade varad:
• Kõrge likviidsusega varade hulka kuuluvad

• sularaha ,
  
• nõuded keskpangale ja teistele krediidiasutustele ning
  
• kauplemise eesmärgil lühiajaliste finantsinvesteeringutena soetatud väärtpaberid.
  

Väärtpaberiportfell
• Suure osa pankade väärtpaberiportfellist moodustavad

• võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid, millest suur osa on kauplemise eesmärgil soetatud likviidsed väärtpaberid.
  

Ülejäänud väärtpaberiportfell koosneb aktsiatest ja osadest, sealhulgas tütar- ja sidusettevõtjate aktsiatest ja osadest.
Laenuportfell
• Moodustab üldjuhul kõige suurema osa panga varadest.
• Eesti pankade tegevus on suhteliselt klassikaline (laenude andmine)

• enamus vahenditest on suunatud laenuturule,
  
• pankade laenuportfell moodustab ligi 60% pankade varadest.
  

Laenuportfelli muutustest on olulisemad:

• laenuportfelli kasvu seos klientide hoiuste kasvuga,
  
• laenuportfelli jagunemine erinevate majandus- ja kliendisektorite vahel.
  

Panga kohustused
Oluline on jälgida, milline on:

• klientide hoiuste osakaal, nende jagunemine kliendigruppide ja hoiuseliikide vahel,
  
• panga koguvõlgnevuste suurus ja struktuur.
  

Hoiuste puhul on vaja:

• vaadelda nende käitumist erinevate perioodide jooksul, kus väiksemate pankade puhul võib hoiuste maht lühikese perioodi jooksul märgatavalt muutuda,
  
• kas tegemist on residentide või mitteresidentide hoiustega.
  

Pikaajalised kohustused.
• Teistest krediidiasutustest saadud vahendid, sh

• pikaajaliste ressursside näol saadud krediidiliinid,
  
• emiteeritud võlakirjad ning
  
• allutatud kohustused (laenud).
  

Panga omakapital
• Panga omakapitali koosseisu kuuluvad

• aktsiakapital ,
  
• aazio,
  
• reservid ,
  
• eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum ning
  
• jooksva majandusaasta kasum või kahjum.
  

• Kasumiaruande põhjal saab hinnata pankade peamisi tulu- ning kuluallikaid.
• Pankade kasumlikkuse hindamisel vaadeldakse konkreetse panga erinevate perioodide tulemusi.
Peamised tuluallikad :

• Peamiseks tuluallikaks on intressitulud,
  
• Teiseks oluliseks tuluallikaks on pangateenuste tasud
  
• Kolmas tuluallikas on intressid ja dividendid investeeringutelt
  

• Pankade peamised kuluallikad on:

• intressikulud ja
  
• administratiivkulud ( ehk juhtimis- ja halduskulud).
  

Panga teenused:
1. Finantsteenused
2. Pankadevahelised teenused
3. Nõustamine
PANGATEENUSED:
1. arveldused
2. hoiustamine
3. laenamine
4. muud teenused
HOIUSTAMINE:

• Nõudmiseni hoius
  
• Tähtajaline hoius
  
• Kasutushoius
  
• Muud sihtotstarbelised hoiused
  

LAENUD:
1. Tagatise järgi

• hüpoteegiga tagatud
  
• käsipandiga tagatud
  
• registerpandiga tagatud
  
• käenduse ja garantiiga tagatud
  
• laen repo vormis, st ostu- tagasimüügi tehingu vormis
  

2. Kasutusala järgi

• tarbijakrediit
  
• krediitkaardid
  
• arvelduskrediit
  
• käibekapitali krediit
  
• investeerimislaen
  
• krediit väärtpaberioperatsioonideks
  

• eksport ja importkrediit
  
• teatud vara soetamiseks
  

Eestis ei tohi kommertspangad anda intressita laene ja laenud peavad olema tagatud kas
kinnispandiga (hüpoteek) või vallaspandiga (käsipant, registerpant , õiguste pantimine),
käendusega.
Arveldused toimuvad jooksvatel kontodel nii Eesti kroonides kui ka välisvaluutas.
Arveldused jagunevad soorituskoha alusel:

• pangasisesed,
  
• siseriiklikud ja
  
• välisarveldused
  

Välisarveldused:

• euromaksed http://www.pangaliit.ee/SEPA/
  
• teised välismaksed
  

Arveldused jagunevad vormiliselt:

• sularahata tehinguteks
  
• sularahaga tehinguteks
  

Arveldamise ohud:

• sularahas arvlemine kätkeb endas sularaha võltsimise ja ärakadumise ohtu
  
• sularahatu arveldus kätkeb ohtu, et pank ei ole võimeline raha üle kandma (maksevõimetus).
  

Arvelduste vormi valikule mõju avaldavad tegurid:

• arveldussumma suurus
  
• siduva krediidilepingu olemasolu
  
• lepinguosaliste teineteise tundmise tase
  

Peamised sularahatu arveldamise vormid:

• akreditiiv
  
• maksekorraldus
  
• tšekid
  
• pangakaardid
  

Akreditiiv on ostja panga poolt võetud kohustus maksta müüjale ettenähtud summa eeldusel , et müüja on õigeaegselt saatnud kauba saatmist kinnitavad dokumendid (makse dokumentide
vastu), mis vastavad akreditiivi tingimustele.
Maksekorraldus on isiku korraldus teda teenindavale pangale teatud summa ülekandmiseks teise isiku kontole.
Maksekorraldusena käsitletakse:

• otsekorraldust
  
• püsikorraldust
  

Tšekid on kirjalikud korraldused pangale teatud füüsilisele või juriidilisele isikule kindla
rahasumma väljamaksmiseks.
Tšekid sõltuvalt kasutamisotstarbest:

• maksetšekk
  
• reisitšekk
  

Sõltuvalt väljakirjutajast liigitatakse:

• isiklikeks tšekkideks
  
• kommertstšekkideks
  
• pangatšekkideks
  

Pangakaardid:

• automaadikaardid
  
• maksekaardid
  

Maksekaardid jagunevad:

• deebetkaardid
  
• krediitkaardid
  

Deebetkaardid:

• VISA
  
• Cirrus/ Maestro
  
• MasterCard
  

Krediitkaardid:

• VISA
  
• Eurocard/Mastercard
  

Mittepangandusasutuste poolt väljastatavad kaardid:

• Diners Club
  
• American Express
  
• JCB
  

Valuutatehingud:

• sularahavaluuta vahetamine
  
• spot –tehing ehk konverteerimine
  
• forward -tehing (ostetakse/müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus.)
  
• swap -tehing (koosneb kahest osast: spot- ja forwardtehingust, kus esimeses osas vahetatakse kindlaks määratud valuutapaar spot-kursiga ning lepitakse kokku, et teises osas tehakse sama tehing vastupidises suunas kokkulepitud forward-kursiga.)
  
• valuutaoptsioon (on leping, mille raames üks osapool omandab õiguse, kuid mitte kohustuse kindlaksmääratud päeval tulevikus (optsiooni realiseerimise päev) teha valuutavahetus kokkulepitud kursiga.)
  

Liising on vara finantseerimise skeem.
Liisinglepingud jagunevad:

• kasutusrent
  
• kapitalirent
  

Faktooring on tehing, millega ostetakse finantsnõudeid.
Inkassoteenus:

• sularahaveo teenuste pakkumine
  
• varahoidmise ja
  
• seifi teenused
  

Jaotuskanalid panganduses:

• telefonipank
  
• internetipank
  
• mobiilpangandus
  

Pankade tekkimise eeldused:

• inimeste säästutegevus
  
• säästude säilitamise ebapiisav turvalisus
  
• säästude parem kasutamine
  

Hiina ja Egiptuse tsivilisatsioonid tundsid pankasid kui:

• hoiuste võtjaid
  
• laenude andjaid
  
• raha vermijaid
  
• raha vahetajaid
  

Esipangad olid templid ja pühakojad, mis:

• pakkusid garantiisid säästudele
  
• olid ümbritsetud paksude müüridega, mis kaitsesid vaenlaste rünnakute eest
  
• preestrid ja mungad jutlustasid aususest ja õiglusest, mistõttu nende endi aususesse usuti
  

Usutegelaste seas oli levinud kirjaoskus , mis võimaldas raha hoiustamisega tekkivaid võla ja/või omandisuhteid fikseerida
Pühapaikadega oli seotud uskumus, et nende rüvetajaid karistab jumala viha
Pankade baasteenused nii iidsetel aegadel kui tänapäeval:

• klientide rahafondide turvalisuse tagamine
  
• klientide laenuvajaduste rahuldamine
  

Pank - itaalia keeles banko ehk banka, st rahavahetaja laud, tool või rahalaegas, kus vahetusraha hoiti .
AJALOOST

• 1566 rajati Inglismaal Kuninglik Börs
  
• 1659 antakse Inglismaal välja esimene tšekk
  
• 1784 avab NY Pank praeguseks USA vanima pangakontori
  
• 1795 loodi USA rahapada
  

ZIIROPANK tegutses 16. ja 17. sajandil Itaalia, Madalmaade ja Saksamaa kaubanduskeskustes.
Ziiropangad teostasid ka sularahata ülekandeid.
Emissioonipank andis ringlusesse pangatähti kohustusega need väärismetallraha vastu lunastada.
Esimene emissioonipank 1656.a. Stockholmis .
I revolutsiooniline pööre panganduses:

• pangandusäri muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhiliseks sissetulekuallikaks.
  

II revolutsiooniline pööre panganduses:

• pangad hakkasid ise raha emiteerima.
  

Kaasaja pank

• raha koondav
  
• raha säilitav
  
• laenu andev
  
• laenu võttev
  
• klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav
  
• raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus
  

Pangad jagunevad:

• erapangad
  
• riiklikud pangad
  
• segaomandiga pangad
  

Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad:

• suurpangad
  
• keskmised pangad
  
• väikepangad
  

Krediidiasutuste seaduse § 3 lg 1 kohaselt on krediidiasutus äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine.
Krediidiasutused jagunevad:

• laenu-hoiuühistud
  
• krediidiühingud
  
• finantseerimisfirmad
  
• faktooringfirmad
  
• Krediidigaranteerimisfondid
  
• rahaturu fondid
  
• liisingettevõtted
  
• investeerimisfondid
  
• kindlustusfondid
  
• laenukontorid
  
• pandimajad
  

Pankade ülesanded:

• üldriiklikud ülesanded ( rahapoliitika )
  
• klientide tellimused ja soovid (finantsteenused)
  
• omanike taotlused ja ootused (kasumid)
  

Panga loomiseks on vaja:

• vaba kapitali olemasolu, et oleks tagatud miinimumkapitali nõue
  
• antud piirkonnas on olemas rahuldamata nõudlus pangateenuste järele (arveldused,
  

krediidiressursid)

• uued teenused, mida veel ei ole osutatud
  
• uue panga teenused odavamad konkurentide hindadest
  
• parem äriidee kui tegutsejatel samas piirkonnas soodne asukoht
  
• vajalike oskustega personal
  
• hea riskitaluvus
  

Riskid pankades:

• likviidsusrisk
  
• krediidirisk
  
• intressimäära risk
  
• valuutarisk e kursirisk
  
• tururisk
  
• kasumirisk
  
• tehingurisk
  
• teenuste müügi risk
  
• inflatsioonirisk
  
• poliitiline risk
  
• kuritegevusest tulenevad riskid
  
• muud riskid
  

Panganduse positiivsed efektid:

• tehingurisk
  
• teenuste müügi risk
  
• inflatsioonirisk
  
• poliitiline risk
  
• kuritegevusest tulenevad riskid
  
• muud riskid
  
• suur osa maksetest võimalik teha sularaha kasutamata
  
• riigi maksude kogumine ja laekumine kiirem
  
• pangad vahendavad kapitali liikumist
  

AJALOOST

• 9000-6000 eKr rahaasendajaks kariloomad
  
• 3100 eKr kiri – arvepidamisvajadus
  
• 3000-2000 eKr Mesopotaamias panganduse alged
  
• 2250-2150 eKr Kapadookia (tänapäeva Türgi ala) valitseja annab hõbedakangidele garantii - rahaasendaja
  
• 1200 eKr Hiinas käibevahendiks kaurikarbid
  
• 1000-500 eKr Hiinas rahaks miniatuursed tööriistad
  
• 687 eKr Lüüdias tahumata mündid
  
• 600-300 eKr Hiinas algelised ümarmündid
  
• 600-570 eKr mündid levisid Kreekasse
  
• 550 eKr lüüdlased valmistavad hõbe- ja kuldmünte
  
• 336-323 eKr Aleksander Suur kehtestab kulla ja hõbeda suhte 1:10
  
• 323-30 eKr kasutatakse Egiptuse viljaaitu pankadena. Aleksandrias asub keskpank . Esmakordselt tehakse rahaülekandeid.
  
• 269 eKr roomlased valmistavad ja lasevad käibele hõbemündid
  
• 765 pKr saab Inglismaal hõbepenn peamiseks mündiks
  
• 812 paberraha kasutuselevõtt Hiinas seoses vase puudujäägiga müntide vermimisel
  
• (Bailey, G., Law, F. Raha ajalugu)
  
• 970 võeti Hiinas paberraha iseseisva rahana kasutusele
  
• 1156 Konstantinoopolis esimene teadaolev valuutavahetus: 115 Genua naela 460 bezoti vastu
  
• 1483 esimesed paberrahad Euroopas nn kodurahana
  

(Tohv, A. Eesti Vabariigi paberraha 1919-1940+1991-2008)
Raha tekkimise eeldused:

• motiiv raha tekkimiseks;
  
• ressursid raha kasutuselevõtuks;
  
• ressursid raha valmistamiseks.
  

Raha kasutuselevõtt:

• aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks
  
• võideti aega tarbimiseks mõeldud hüviste loomiseks
  
• raha valmistati üks kord, aga tarbiti mitmeid kordi , pikema aja jooksul
  
• müümise ja ostmise protsessi lahkuviimine (mitte samaaegne tegevus, ajaliselt lahku)
  
• võimaldas kollektiivtöölt ja ühisomandilt üle minna individuaalsele ja spetsialiseeritud tööle ja eraomandile
  

tänu rahale sai võimalikuks klassiühiskonna tekkimine

• laenusuhete areng
  

Raha on:

• majanduslike eesmärkide saavutamise vahend;
  
• üldine seaduslik maksevahend , mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad;
  
• hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav ja korduvkasutatav üldtunnustatud instrument ;
  
• objekt, mis on vahetuses üldiselt aktsepteeritav või mida kasutatakse väärtusstandardina.
  

Raha ehk valuuta (currency) on riigis käibel olev seaduslik maksevahend,
mis täidab kõiki raha funktsioone.
Eristatakse:

• omavaluuta ehk omavääring
  
• välisvaluuta ehk välisvääring
  

Kvaliteetne raha on raha, mis suudab kõige paremini realiseerida oma ideed (olemust), st on
maksevahend.
Raha kvaliteet sõltub:

• raha tagatistest
  
• raha hulgast ringluses
  
• raha tunnustatusest
  
• raha vastavusest turu arengutasemele
  
• raha vastavusest rahaomanike vajadustele
  

Raha kvaliteedi näitajad:

• hea jaotatavus
  
• ehtsus
  
• hea kontrollitavus
  
• hea säilivus
  
• sobiv kaal, mõõtmed
  
• hõlbus äratuntavus
  
• väikesed emiteerimiskulud
  
• hea liikumisvõime
  
• vahetusväärtuse stabiilsus
  

Raha funktsioonid:

• maksevahend
  
• arvestusühik
  
• vahetusvahend
  
• Akumulatsioonivahend
  

Raha liigid:

• sularaha
  
• arveldusraha
  
• väärtpaberid
  
• tšekid
  
• Pangakaardid
  

EESTI KROON on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992.

• 1918 Maapäev otsustas emiteerida riigi 5% lisi lühiajalisi võlakohustusi 30 mln. marga suuruses summas, millega seadustas marga Eesti Vabariigi rahaühikuna. Ajutine Valitsus andis rahandusministeeriumile õiguse emiteerida riigikassatähti.
  
• 1919 Ajutise Valitsuse otsusega asutati Eesti Pank ja kinnitati panga põhikiri. Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka. Pearaamatust kanti läbi põhikapital, võeti vastu esimene summa jooksvale kontole ning Eesti Pank alustas regulaarset tegevust.
  
• 1921 Eesti Pank alustas pangatähtede emiteerimist. Pangast kujunes valitsuse kontrollile alluv, riigi raha- ja krediidikorraldamise funktsioone täitev, laostunud majandust pikaajaliste investeerimislaenudega krediteeriv riigipank, kes samal ajal oli ka Eesti suurim kommertspank .
  
• 1924 Laenude valoriseerimiseks seadustati uus arvestuslik rahaühik - Eesti kuldkroon – kullasisaldusega 0,403226 grammi puhast kulda. Kroon võrdsustati 100 Eesti margaga. Rahvasteliidu rahanduskomisjon andis Eestile üle asjakohaste ettepanekute paketi raha- ja keskpanga reformi teostamiseks.
  
• 1926 Genfis kirjutati alla Eesti rahareformikava lõplikule protokollile.
  
• 19. detsember 1991 EV Ülemnõukogu tunnistas 1. jaanuaril 1990 taastatud Eesti Panga 1919. a. asutatud Eesti Panga õigusjärglaseks.
  
• 8. jaanuar 1992 Eesti Pank hakkas noteerima käiberubla.
  
• 30. jaanuar 1992 Tiit Vähi nimetati peaministriks ja Rahareformi Komitee uueks esimeheks.
  
• 12. veebruar 1992 Rudolf Jalakas nimetati Rahareformi Komitee sõltumatust teadlasest liikmeks.
  
• 20. märts 1992 Moodustati Rahareformi Komitee büroo, mille juhatajaks nimetati Eesti Panga asepresident Enn Teimann.
  
• 8. aprill 1992 Saabusid kohale esimesed firma Thomas de la Rue & Co Ltd poolt trükitud kroonid .
  
• 8. mai 1992 Eesti kroon otsustatakse siduda Saksa margaga.
  
• 25. mai 1992 Eesti võeti Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks.
  
• 11. juuni 1992 Ardo Hansson nimetati Rahareformi Komitee asendusliikmeks (R.Jalaka asemel).
  
• 15. juuni 1992 Taastati Eesti Vabariigi liikmestaatus Rahvusvahelises Arvelduspangas.
  
• 17. juuni 1992 Rahareformi Komitee võttis vastu dekreedi nr. 030, millega määrati
  
• rahareformi läbiviimise kuupäevaks 20. Juuni 1992.
  
• 19. juuni 1992 Kell 21.00 kuulutati välja rahareform .
  
• 20. juuni 1992 Hakkasid kehtima välisvaluutaseadus, rahaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta. Eesti Vabariigi ainukeseks seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. Eesti krooni ametlikuks kursiks Saksa marga suhtes kinnitatakse
  

EEK = 1 DEM.

• EESTI VABARIIGI RAHASEADUS § 1 sätestab, et Eesti Vabariigi rahaühik on Eesti kroon, mis jaguneb sajaks sendiks. Eesti Vabariigi sularaha käibib paberrahana (pangatähed) ja metallrahana (mündid).
  
• Sama seaduse § 3 sätestab, et ainus seaduslik maksevahend Eesti Vabariigis on Eesti kroon. Eesti Vabariigis asuvatel juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei ole õigust kasutada omavahelistes arveldustes muid maksevahendeid peale Eesti krooni.
  

Eesti Panga kodulehelt – Eesti Krooni normdokumendid
http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/dokumendid/Seadused/seaduste_kogum.html?objId=162130
Pangad võib jagada :
◦ keskpank
◦ kommertspangad
◦ keskpankade keskpank – Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS – Bank for International Settlements).
Eesti Vabariigi rahaseaduse § 2 kohaselt on Eesti krooni käibelelaskmise (emiteerimise) ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub Eesti Pangale.
Eesti Pank määrab pangatähtede ja müntide nimiväärtuse ning nende kujunduse.
Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, mis:

• teostab riigi rahapoliitikat
  
• on täitevvõimust sõltumatu põhiseaduslik institutsioon
  
• tagab hinnastabiilsuse Eestis
  
• seisab hea finantsstabiilsuse eest
  

Eesti Panga funktsioonid:

• osaleb riigi majanduspoliitikas
  
• hoolitseb finantsstabiilsuse eest Eestis
  
• korraldab sularaharinglust Eestis
  
• valmistub saama üheks Euroopa kooskõlastatud majanduspoliitika ja ühtse rahapoliitika võrdväärseks kujundajaks teiste euroala keskpankade seas
  

Eesti Panga ülesanded on ära toodud Eesti Panga seaduses (§ 2 lg 2).
Hinnastabiilsus saavutatakse stabiilse vahetuskursi abil.
Eestis rakendatakse vahetuskursi juhtimisel valuutakomitee süsteemi põhimõtteid, mille järgi Eesti krooni kurss on fikseeritud euro suhtes (1 euro = 15,6466 krooni).
Pangasüsteemi stabiilsuse tagamisel on oluline:

• stabiilne majanduskeskkond
  
• adekvaatne normatiivne baas
  
• piisav järelevalve
  

Finantssüsteemi stabiilse toimimise tagamisel on peale Eesti Panga oluline roll täita Rahandusministeeriumil ja Finantsinspektsioonil.
Keskpank annab oma tegevusest aru Riigikogule.
Keskpank ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele.
Raharinglus tähistab rahaliste vahendite pidevat ringlust majanduses.
Raharingluses osalevad:

• sularaha
  
• ülekanderaha
  
• väärtpaberid
  

Raharinglus võib toimuda sularahakäibena, pangaülekannetena, tšekkide väljastamisena ja elektrooniliste maksevahendite kaudu.
Raharingluse korraldamise põhimõtted Eestis:

• Eestis on seaduslikuks maksevahendiks ainult Eesti kroon
  
• Eesti kroonil on Eesti Panga kulla ja konverteeritava välisvaluuta näol täielik tagatis
  
• Eesti kroonide hulka saab muuta vastavalt eelneva reservi muutumisele. Eesti krooni ametliku kursi määrab Eesti Pank Saksa marga suhtes (s.o 1 DEM: 8 EEK; nüüd EUR, kus 1 EUR: 15,6466 EEK)
  
• Eesti Pangal ei ole õigust Eesti krooni devalveerida. See õigus on ainult Riigikogul .
  
• Eesti Pank tagab Eesti territooriumil Eesti krooni vaba vahetatavuse konverteeritava
  

valuuta vastu Eesti Panga ametliku kursi järgi.

• Eesti Pank avaldab vähemalt üks kord kuus infot oma kulla- ja konverteeritava valuuta reservi suuruse ning ringluses olevate Eesti kroonide hulga kohta.
  

EPS § 14 kohaselt on Eesti Pangal õigus kasutada raharingluse reguleerimiseks peamiselt järgmisi vahendeid:

• väärtpaberite emiteerimine, ost ja müük
  
• väärismetalli ning välisvaluuta ost ja müük
  
• rahaturgu reguleerivate eeskirjade kehtestamine
  
• kohustuslike reservide ja muude normatiivide kehtestamine Eestis tegutsevatele krediidiasutustele
  
• laenude andmine krediidiasutustele
  
• Eesti Panga intressimäärade kehtestamine
  
• laenuandmise limiitide kehtestamine krediidiasutustele
  
• sanktsioonide rakendamine raharingluse kohta kehtestatud eeskirjade rikkujate suhtes.