et kontrollida inflatsiooni ja majanduskasvu Rahapoliitika eesmärgid Raha stabiilsuse tagamine Hindade stabiilsus Majanduskasv Kõrge tööhõive Finantsturgude stabiilsus Intressimäära stabiilsus Välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitilised instrumendid ja keskpank 1 Püsivõimalused. Nende eesmärk on... lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust kehtestada üleöö turuintressimäärade piirid Avaturuoperatsioonid. Nende abil: juhitakse intressimäärasid juhitakse likviidsust turul väljendatakse rahapoliitilist kurssi Kohustuslik reserv. Krediidiasutused on kohustatud hoidma keskpanga kontol kohustuslikke reserve. Kohustusliku reservi süsteemi eesmärk on stabiliseerida rahaturu intressimäärasid luua/ suurendada struktuurilist likviidsuspuudujääki Püsivõimalused Pakutakse kahte püsivõimalust:
Kui intressimäär alaneb, siis raha hoidmise alternatiivkulu väheneb. See suurendab raha vajadust, toimima hakkavad ettevaatusmotiiv, spekulatsioonimotiiv. Rahapoliitika eesmärgid: hindade stabiilsus majanduskasv kõrge tööhõive finantsturgude stabiilsus intressimäära stabiilsus välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitika enamlevinud vahendid: avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ehk diskontomäär, pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 1) Avaturuoperatsioonid sooritades müüb või ostab keskpank teatud väärtpabereid eesmärgil mõjutada kommertspankade reserve (arved keskpangas), rahamassi ja intressitaset. Väärtpabereid pankadelt kokku ostes suurendab keskpank nende eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi. Väärtpaberite müüki paiskamine vähendab rahahulka.
omava asutuse määratud sundkursiga paberist rahasedelid ehk paberraha Arveldus- ehk kontorahasüsteem Rahapoliitika olemus: ehk monetaarpoliitika, selle all mõistetakse riigi keskpanga tegevust, üks osa riigi majanduspoliitikast. Rahapoliitika eesmärgid: Majanduse üldine kasv Hindade stabiilsus Kõrge tööhõive Maksebilansi tasakaal Sobiv välisvaluutakurss Rahapoliitika teostamise vahendid: Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) – tehinguid algatavaks pooleks keskpank. Vormiliselt teostatakse tavapäraseid väärtpaberite ostu-, müügi- või repotehinguid. Läbi selliste operatsioonide suudab keskpank rahaturu likviidsust muutes ehk lühiajaliselt raha kokku ostes või turule paisates üsna efektiivselt juhtida lühiajaliste intresside kujunemist Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) – pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks
ta vastutab ainsana nii nende kujunduse kui ka ringluses oleva hulga üle, mõjutades nii oluliselt rahanduspoliitikat. Pidevalt toimub ka nõustamine, Euroopa Keskpangaga tuleb konsulteerida iga teda puudutava Euroopa Liidu õigusakti eelnõu puhul ning riikide ametiasutused iga Euroopa Keskpanga pädevusse kuuluva õigusakti eelnõu puhul. Rahapoliitika ning oma ülesannete teostamiseks on EKP käsutuses erinevad rahapoliitika instrumendid. Olulisim neist on avaturuoperatsioonid, mille abil juhitakse likviidsust, intressimäärasid ja väljendatakse rahapoliitilist kurssi. Püsivõimalustena pakutakse ka laenamise ja hoiustamise püsivõimalusi keskpankades, mis võimaldavad, üleöölikviidsust varade vastu ning üleööhoiuseid keskpankades. Eurosüsteem kohustab ka kõigil keskpankadel hoidma kohustuslikke reserve, mille eesmärkideks on stabiliseerida intressimäärasid ning suurendada struktuurilist likviidsuspuudujääki. Kui
keskpankade presidendid.. 4.2 Euroopa rahapoliitika eesmärk • Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus ehk säilitada raha ostujõud • EKP nõukogu tugineb oma otsustes kahesambalisele rahapoliitika strateegiale ja rakendab otsuseid nii standardsete kui ka mittestandardsete rahapoliitika meetmete kaudu. • EKP standardse rahapoliitika kõige olulisemad vahendid on avaturuoperatsioonid, püsivahendid ja miinimumreservide hoidmine. • EKP mittestandardne rahapoliitika hõlmab varade ja riigivõlakirjade ostmist järelturult, et tagada hinnastabiilsus ja rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimine. 5 Euroopa Keskpanga juhtpõhimõtted ja strateegia. 5.1 Euroopa Keskpanga tegevuse juhtpõhimõtted • Sõltumatus – EKP ja europiirkonna rahvuslikud keskpangad ega ükski
mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. 27. Mis on bartertehing? Bartertehing on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata tehakse vahetuskaupa. 28. Mis on rahapoliitika ja millised on rahapoliitika vahendid? Rahapoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Rahapoliitika enamlevinud vahendid on avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 29. Mis on töötus ja millised on töötuse eriliigid? Töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Hooajaline töötus, varjatud töötus, vabatahtlik töötust, tsükliline töötus. 30
rahareziimist ja keskpanga tegevusest (+ riigi välismajandustegevus) • M1= M0 + nõudmiseni hoiused- sõltub kommertspankade tegevusest ning eraisikute ja ettevõtete käitumisest/eelistustest raha hoidmisel • M2= M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused- sõltub (lisaks eelnevatele) intressidest ja riski(taluvuse)st Keskpank • Rahapoliitika instrumendid: ◦ Kodumaise raha emiteerimine ◦ Avaturuoperatsioonid (väärtpaberite ost ja müük avalikkuselt) ◦ Välisvaluutatehingud ◦ Laenamine kommertspankade diskontomäära alusel ◦ Kommenrtspankade kohustuslikud reservid keskpangas • Keskpanga peamised rahapoliitilised strateegiad: ◦ Rahamassi juhtimine ◦ Laenumahu juhtimine ◦ Vahetuskursi juhtimine ◦ Inflatsiooni juhtimine Eesti rahasüsteem • Valuutakomitee süsteemi ◦ Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem
Strateegia sisaldab hinnastabiilsuse eesmärgi kvantitatiivset definitsiooni ning selgitusi strateegia kahe samba – majandusanalüüsi ja rahapoliitilise analüüsi kohta. Hinnastabiilsust defineeritakse kui euroala harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi alla 2%-list aastast tõusu. Hinnastabiilsus tuleb tagada keskpikas perspektiivis, s.o keskpika perspektiivi eesmärgiks on ligilähedaselt 2% suurune aastane inflatsioon. 54. Eurosüsteemi avaturuoperatsioonid kategooriad Avaturuoperatsioonid mängivad olulist rolli intressitaseme mõjutamisel ja likviidsuse juhtimisel, samuti rahapoliitiliste signaalide edastuskanalina. Olenevalt eesmargist, sagedusest ja rakendatavatest protseduurireeglitest jagunevad eurosusteemi avaturuoperatsioonid nelja kategooria vahel. 1. Peamised refinantseerimistehingud on regulaarsed pangandussusteemi likviidsust suurendavad iganadalased tehingud finantssektorile taiendava likviidsuse pakkumiseks. Kasutatakse
27. Mis on bartertehing? Barterkaubanduse puhul vahetatakse omavahel kaupu ja teenuseid ilma raha kasutamatta. 28. Mis on rahapoliitika ja millised on rahapoliitik vahendid? Rahapoliitika ehk MONETAARPOLIITIKA all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Rahapoliitika enamlevinud vahendid on avaturuoperatsioonid laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 29. Mis on töötus ja millised on töötuse eriliigid? Töötus väljendab olukorda, kus osa tööjõust, kes soovib töötada, ei suuda leida sobivat tööd. Töötuse eriliigid: · Hõõrde ehk siirde ehk friktsionaalne ajutine töötaolek, tekib seoses töökoha vahetamisega. Ta on lühiajaline ja vabatahtlik, et kokku viia vabad töökohad ja
Rahaliiduga. Rahasüsteemi stabiilsusele ja kindlusele annab palju juurde valitsuse adekvaatne tegevus, eeskätt kindlakäeline konservatiivse eelarvepoliitika jätkamine." (Kraft, Eesti Panga Bülletään. 2000, lk.9-10). 3.2. Rahapoliitika instrumendid 20 Rahapoliitika teostamiseks kasutatavad vahendid on keskpanganduses olnud suhteliselt mitmekesised. Enamiku tänapäeva keskpankade peamiseks rahapoliitika teostamise vahendiks on saanud avaturuoperatsioonid. Erinevalt enamikust keskpankadest kasutab Eesti Pank, tulenevalt valuutakomiteele tuginevast rahasüsteemist, oma rahapoliitika teostamise peamise vahendina otsest osalemist valuutaturul. Samas ei tähenda see seda, nagu oleks teiste rahapoliitika instrumentide kasutamine Eesti Panga jaoks täiesti võõras või välistatud. Rahapoliitika enamlevinud vahendid on avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. Avaturuoperatsioonid
Jaguneb: leebe rahapol. tulemuseks raha pakkumise kasv; range rahapol. püüab rahapakkumise kasvu pidurdada. TÄIDESAATJA? 26. fiskaalpoliitika eesmärgid, vahendid ja täidesaatja' Eesmärgid sarnased rahapoliitikale, vahendid Riigieelarve ja maksud, ellu viib valitsus. Eesmärk kõrge tööhõive, majanduskasv jne. 27. rahapoliitika teostamiseks kasutatavad vahendid ehk rahapoliitika instrumendid Avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 28. valuuta mõiste Valuuta on riigi rahvuslik rahaühik, mida teised riigid on aktsepteerinud maksevahendina. Hõlmab paberraha, münte, hoiuseid jt maksevahendeid, sh ka raha asendajaid. 29. valuutapoliitika mõiste Valuutasuhete- ja raharinglusalaste abinõude süsteem, mida riigid ja keskpangad rakendavad riigi majanduselu, eriti raha ostujõu ja valuutakursi mõjutamiseks. 30
rahapakkumist. Riigi parlament vastutab rahasüsteemi eest ning keskpank koordineerib kodumaist rahapakkumist ning rahvusvah valuutasuhteid. Rahapakkumise optimeerimisele kui peaeesmärgile on lähedane raha väärtuse stabiilsuse eesmärk. 19. Rahapoliitika strateegiad ja instrumendid o Rahamassi juhtimine o Vahetuskursi juhtimine o Inflatsiooni otsejuhtimine o Intressimäärade sidumine Rahapol instrumentideks on avaturuoperatsioonid (juhitakse lühiajalist intresside kujunemist), laenu ja hoiuse püsivõimalused, pankade kohustuslikud reservid keskpangas (eesmärgiks stabiliseerida rahaturu intressimäärad ja kontrollida likviidsust) 20. Ostujõu pariteedi teooria Kindlate hindade vaadelduna peab valuuta ostujõud kõikides riikides olema sama. P-hüviste koosluse hinnaindeks e-vahetuskurss P*-hüviste koosluse hinda välisvaluutas e(reaalne)=1, kui eksisteerib võrdne ostujõud Vahetuskurss: 21
protsendipunkti võrra. · Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga 9. Euroala - ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. 10. Rahapoliitika eesmärgid: · majanduse üldine kasv; · hindade stabiilsus; · kõrge tööhõive; · maksebilansi tasakaal 11. Rahapoliitika teostamise instrumendid: · Avaturuoperatsioonid - juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Keskpank ostab või müüb rahaturul võlakirju. · Laenu ja hoiustamise püsivõimalused - keskpank pakub pankadele hoiustamise võimalust ja laenu võtmist. · Kohustuslikud reservid - krediidiasutused on kohustatud hoidma teatud osa võõrvahenditest likviidsena Eesti Pangas, 2%. 12. Eesti Panga funktsioonid:
Arveldus - ehk kontorahasüsteem - elektrooniline ehk e-raha Muu (kinkekaardid, taaratsekid) 10. Rahapoliitika - ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Leebe rahapoliitika tulemuseks on rahapakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab rahapakkumise kasvu pidurdada Eesmärgid: kõrge tööhõive, hindade stabiilsus, stabiilne majanduskasv, maksebilansi tasakaal, sobiv välisvaluutakurss. 11. Rahapoliitika teostamise vahendid (instrumendid) Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 12. Rahaagregaadid - M0 (rahabaas) = sularaha ja pankade vahendid Keskpangas (reservid) M1 = M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised/säästuhoiused M3 = M2 + suured tähtajalised hoiused "Raha asendajad" säästuhoiused, investeerimisfondide osakud jm 13. Eesti Panga ülesanded
Kogu asi on laenude peale ülesehitatud. 11. Rahapoliitika olemus ja eesmärgid Rahapoliitika eesmärk on säilitada stabiilselt madal hinnatõus ja tagada parimad võimalused majanduskasvuks. 12. Leebe ja karmi rahapoliitika olemus Leebe rahapoliitika puhul on raha rohkem ringluses. Lisaks on intressimäärad madalad. Karmi rahapoliitika puhul on raha vähem ringluses ning intressimäärad on kõrged. 13. Rahapoliitika teostamise vahendid (instrumendid); erakorralised meetmed Avaturuoperatsioonid Pankade likviidsuse parandamine. Püsivõimalused e. diskontormäär Keskpank laenab alati raha. Kohustuslik reserv Keskpanga poolt määratud % osa, mida tuleb hoida reservina Keskpangas. Erakorralised vahendid võlakirjade soetamine. 14. Eesti Panga ülesanded Eesti pank mängib olulist rolli ühtse rahapoliitika väljatöötamises. Lisaks veel sellega seonduvate otsuste tegemistes ja nende elluviimises. 15. Hinnastabiilsuse kasulikkus Hinnad on läbipaistvamad
Tehakse vahet leebe ja range rahapoliitika vahel. Leebe rahapoliitika tulemuseks on rahapakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab rahapakkumise kasvu pidurdada. 26. Fiskaalpoliitika - eesmärgid, vahendid ja täidesaatja- Fiskaalpoliitika e. eelarvepoliitika eesmärgid on sarnased rahapoliitika eesmärkidega, fiskaalpoliitika vahenditeks on maksusüsteem ja valitsuse kulutused. 27. Rahapoliitika teostamiseks kasutatavad vahendid ehk rahapoliitika instrumendid Avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 28. Valuuta mõiste- on riigi rahvuslik rahaühik, mida teised riigid on aktsepteerinud maksevahendina. Hõlmab paberraha, münte, hoiuseid ja teisi maksevahendeid, s.h. ka raha asendajaid. 29. Valuutapoliitika mõiste- Valuutapoliitika on valuutasuhete- ja raharinglusalaste abinõude süsteem, mida riigid ja keskpangad rakendavad riigi majanduselu, eriti raha
· sellega seonduvate otsuste tegemises ja nende elluviimises. Nimetage rahapoliitika · majanduse üldine kasv; eesmärgid (4) · hindade stabiilsus; · kõrge tööhõive; · maksebilansi tasakaal. Nimetage ja selgitage · Avaturuoperatsioonid(nt struktuurioperatsioonid) rahapoliitika teostamise · Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) vahendid (3)? · Kohustuslik reserv ( keskpankade kohustuslikud reservid) Rahapakkumise tegurid Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega.
11. Rahapoliitika olemus, eesmärgid o Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika- otsused rahapakkumise muutumise kohta o Eesmärgid :majanduse üldine kasv, hinnastabiilsus, korge tööhoive 12. Leebe ja karmi rahapoliitika olemus. o LEEBE: raha pakkumise kasv, madalad intressimäärad, ringleb rohkem raha o KARM: raha pakkumise piiramine 13. Rahapoliitika teostamise vahendid (instrumendid); erakorralised meetmed. Avaturuoperatsioonid Keskpanga algatatud tehingud (väärtpaberite müük,ost). Pankade likviidsuse tagamine Igakuised,nädalased laenud, teatud kuupäev Pusivoimalused ehk Hoiustamise pohivoimalus -0,40% (peab peale maksma, sp miinusega) diskontomäär Laenamise pohivoimalus 0,25% Kohustuslik reserv Keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa, mis tuleb hoida reservina
2) hindade stabiilsus 3) kõrge tööhõive 4) maksebilansi tasakaal jt ülesanded. Kuna ülaltoodud eesmärgid pole korraga saavutatavad, siis rõhutatakse eesmärgina ühte neist. Rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank raha pakkumist, mis avaldab mõju intressimääradele ja valuutakurssidele. Keskpanga vahendid rahapoliitika mõjutamiseks · pankade kohustuslikud reservid keskpangas · laenu ja hoiuse püsivõimalused · avaturuoperatsioonid KOHUSTUSLIK RESERV JA TEMA FUNKTSIOONID!!! Kohustuslik reserv on pankade kohustus hoida keskpangas teatud osa oma klientidelt vastu võetud hoiustest. Eestis on kohustuslik reserv 13% igast sajast kroonist, mis on panka hoiustatud või mille pank on oma klientidelt muul viisil kaasanud. Rahvusvahelises võrdluses väga range nõue. Kohustusliku reservi loomisega püüab keskpank pankade poolt väljalaenatava raha hulka kontrollida
muutmisega 12. Leebe ja karm rahapoliitika Raha pakkumise Raha pakkumise kasv, piiramine madalad intressimäärad 13. Rahapoliitika teostamise vahendid, erakorralised meetmed - Rahapoliitikat teostatakse rahapakkumise kaudu ehk ringleva rahamassi juhtimise kaudu (intressimäärade kujundamine) AVATURUOPERATSIOONID – Keskpanga algatatud tehingud. Põhilised (ja pikaajalised) refinantseerimisoperatsioonid, regulaarsed (iganädalased, igakuised) PÜSIVÕIMALUSED - Hoiustamise püsivõimalus, laenamise püsivõimalus KOHUSTUSLIK RESERV - Keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa, mis tuleb hoida reservina keskpangas (kuni kaheaastastest tähtajalistest kohustustest kantakse reservi 1%) Erakorralised meetmed
10. Rahapoliitika olemus,eesmärgid Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika(üks osa majanduspoliitikast) eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Keskpangaregulatiivne tegevus rahalise stabiilsuse tagamiseks. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laiintressi muutmisega. Eesmärgid-majanduse stabiilsuse ja arengu tagamine, pearõhk soodsa finantskeskkonna loomisel. 11.Rahapoliitika teostamise vahendid(instrumendid) avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 12.Rahaagregadid *rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha sularaharingluses olev sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; *rahaagregaat M1 hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o. osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused;
emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 6. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus · Kõrge tööhõive · Maksebilansi tasakaal 7. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise instrumendid (3). · Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) · Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) · Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 8. Rahapakkumise tegurid??? Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha +
emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 6. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus · Kõrge tööhõive · Maksebilansi tasakaal 7. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise instrumendid (3). · Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) · Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) · Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 8. Rahapakkumise tegurid??? Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha +
kogunõudluse suurenemine, reaalse SKP suurenemine Laiendava monetaarpoliitika efekt majanduses- Raha pakkumise suurenemine viib intressimäärade langemiseni Madalad intressimäärad viivad investeeringute mahu suurenemiseni Investeeringute nõudluse suurenemine mõjutab sissetulekuid, suureneb tarbimine KOGUNÕUDLUS JA SKP SUURENEVAD Rahapoliitika vahendid: (vahendid, et mõjutada raha hulka majanduses) Avaturuoperatsioonid Laenu ja hoiuse püsivõimalused ehk diskontomäär Pankade kohustuslikud reservid keskpangas. Avaturuoperatsioonid Avaturuoperatsioone sooritades müüb või ostab keskpank teatud väärtpabereid (riigi võlakirjad) eesmärgil mõjutada kommertspankade reserve (arved keskpangas), rahamassi ja intressitaset. Väärtpabereid pankadelt kokku ostes suurendab keskpank nende eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi.
1 Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises Eesti Pank osaleb kogu euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises ning rahapoliitilisi otsuseid kujundavate analüütiliste materjalide koostamises. Euroala on tervik ja terviku huve peetakse silmas otsuste tegemisel EKP nõukogus, mille liige on Eesti Panga president. Eurosüsteemi rahapoliitika üks põhieesmärkidest on säilitada hinnastabiilsus euroalal. Euroala rahapoliitilise raamistiku moodustavad avaturuoperatsioonid, kohustuslike reservide süsteem ning laenamise-hoiustamise püsivõimalused. Globaalse finantskriisi tingimustes on rahapoliitika sujuva toimimise tagamiseks selles raamistikus muudetud näiteks oksjonite korralduslikku ülesehitust ning täiendavalt sisse viidud ajutine riigivõlakirjade ostuprogramm. (Eesti Pank strateegiline...2011) Euroala rahapoliitikas järgitakse keskse otsustamise ja hajutatud teostamise põhimõtet
koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 9.Nimetage rahapoliitika eesmärgid! Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika eesmärk on hindade stabiilsus (s.o madal inflatsioon või kindel välisvaluutakurss), majanduse üldine kasv, kõrge tööhõive ja maksebilansi tasakaal. 10.Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3)?!! Avaturuoperatsioonid - Rahapoliitika teostamise vahend, mille kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Üldjuhul teostavad avaturuoperatsioone liikmesriikide keskpangad EKP algatusel ning tavaliselt rahaturul, kus tehingute tähtaeg on üldjuhul lühem kui aasta. laenu ja hoiuse püsivõimalused eurosüsteemi püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada üleöölaenu saamiseks keskpangalt eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga.
suhteliste hindade muutusi üldise hinnataseme muutusest Vähendab intressimäärade inflatsiooniriski - võlausaldajad ei nõua n-ö inflatsiooniriski preemiat. Inflatsioon on laenuandjale kahjulik. Väldib tarbetut riskide maandamist – kõrge inflatsioon ajendab varuma reaalka Suurendab sularaha hoidmisest saadavat kasu - inflatsioon kui maks sularaha hoidmise eest. Nn kingatallakulud. 20. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid. Avaturuoperatsioonid – Rahapoliitika teostamise vahend, mille kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Eesmärgiks kujundada lühiajalisi intressimäärasid, reguleerida likviidsust rahaturul ning anda turuosalistele signaale rahapoliitika väljavaadete kohta. Püsivõimalused - (hoiustamine, laenamine) Eesmärgiks on juhtida lühiajalist likviidsust rahaturul. Pankadele alati kättesaadavad võimalused
Eurosüsteemisisesed kohustused Arveldused teel Muud kohustused Eraldised Ümberhindluskontod Kapital ja reservid 7. Euroopa rahapoliitika eesmärgid Hinnastabiilsuse tagamine Euroopa Liidus EL majanduskasvule ja kõrgele tööhõivele suunatud poliitikate toetamine, kui see ei kahjusta hinnastabiilsuse tagamist 8. Eurosüsteemi avaturuoperatsioonid kategooriad Peamised refinantseerimistehingud regulaarsed pangandussüsteemi likviidsust suurendavad iganädalased tehingud finantssektorile täiendava likviidsuse pakkumiseks. Pikema tähtajaga refinantseerimistehingud igakuised tehingud finantssektorile täiendava likviidsuse pakkumiseks. Turgu tasandavad tehingud viiakse läbi vastavalt vajadusele. Peamine eesmärk
vormis esinev raha. Raha R (raha) või M (money) intress M0 M1 M2 valuuta Valuutakomitee süsteem · Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem · Kommertspankade laenutegevuse mõju rahapakkumisele (M1) suurem Baasraha pakkumist (M0) mõjutab · Muutused valuutareservides (välismajandustegevus) · Reservvaluuta kurss teiste valuutade suhtes Rahapoliitika instrumendid · Kodumaise raha emiteerimine · Avaturuoperatsioonid (väärtpaberite ost ja müük avalikkuselt) · Välisvaluutatehingud · Laenamine kommertspankadele diskontomäära alusel · Kommertspankade kohustuslikud reservid keskpangas (Eestis varem 15%, EL-s 2%; alla 10% pole Eestis langenud) Keskpanga peamised rahapoliitilised strateegiad · Rahamassi juhtimine · Laenumahu juhtimine · Vahetuskursi juhtimine · Inflatsiooni juhtimine NB! Mitut vahe-eesmärki samaaegselt (tavaliselt) saavutada ei saa! Kommertspanga majanduslikud funktsioonid
euro, mis kehtib tänase päevani ainsa ametliku maksevahendina. II osa – rahapoliitika 10. Rahapoliitika olemus, eesmärgid Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika. Eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega. Rahapoliitika eesmärgiks on: • Majanduse üldine kasv • Hindade stabiilsus • Kõrge tööhõive • Maksebilansi tasakaal 11. Rahapoliitika teostamise vahendid, nende sisu • Avaturuoperatsioonid; nt struktuurioperatsioonid – väärtpaberite ost, müük, repotehingud; pankade likviidsuse parandamine. • Püsivõimalused; nt laenamise ja hoiustamise püsivõimalused. • Kohustuslik reserv; keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa, mis tuleb hoida reservina keskpangas. 12. Eesti Panga ülesanded • Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises • Arveldusüsteemide käigushoidmine ja arendamine • Sularaharingluse korraldamine
madalatel intressidel jne. Nende eesmärkide saavutamiseks mõjutatakse kogu ülejäänud majandust, k.a. tööhõivet, elatustaset, tootmise mahtu ja muud, mis on seotud rahanduspoliitikaga. 19. Hinnastabiilsuse kasulikkus Hinnastabiilsus aitab mitmel moel kaasa majandusaktiivsuse ja tööhõive kõrge taseme saavutamisele. 3 20. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3) Avaturuoperatsioonid eesmärk kujundada lühiajalisi intressimäärasid, reguleerida likviidsust rahaturul ning anda turuosalistele signaale rahapoliitika väljavaadete kohta. Üldjuhul teostavad avaturuoperatsioone liikmesriikide keskpangad EKP algatusel ning tavaliselt rahaturul, kus tehingute tähtaeg on üldjuhul lühem kui aasta. Laenu ja hoiuse püsivõimalused eesmärk juhtida lühiajalist likviidsust rahaturul.
maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 9. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus, saavutatakse raha pakkumus mõjutamise kaudu. · Kõrge tööhõive · Maksebilansi tasakaal 10. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise instrumendid. · Avaturuoperatsioonid - nende kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Keskpank ostab või müüb rahaturul võlakirju. · Laenamise ja hoiustamise püsivõimaluste loomine - püsivõimaluste ülesanne on peamiselt likviidsuse suurendamine ja vähendamine eriolukordades. · Kohustuslik reserv - krediidiasutused on kohustatud hoidma teatud osa võõrvahenditest likviidsena Eesti Pangas, 2%
Kui riik võtab endale kohustuse vahetada ringluses olev paberraha vajadusel kulla vastu, siis sellist rahasüsteemi nimetatakse kullastandardi süsteem 7. Kvaasi- ehk näivraha täidab raha kui akumulatsioonivahend funktsiooni kuid seda ei saa kasutada maksevahendiks 8. Raha pakkumised on raha hulk majanduses, mida saab mõõta nn rahaagregaatidega. 9. Kui riigi KP ostab või müüb vabaturul väärtpabereid, nimetatakse seda lühendatult OMO ehk Avaturuoperatsioonid 10. Rahaagregaat M1 sisaldab lisaks sularahale väljaspool pankasid veel nõudehoiused ehk arvelduskontod ning tsekiarved ja reisitsekid 11. Klassikalisene kvantitatiivne raha teooria põhiseosed on esitatavad nn vahetusvõrrandi M*V = P*T kujul. 12. Vahetusvõrrandi vasak pool ehk avaldis M*V tähendab, et M sümboliseerib rahapakkumine ning V raha tehingluskiirus 13. Arvutustehe, M / P, kus M on raha hulk jooksvas vääringus ning P hinnaindeks (deflaator) väljendab
hinnaindeksite arengut. 9. Mis on euroala? Täieõiguslikke EMU liikmeid nimetatakse euroalaks. Täieõiguslikud liikmed on need riigid, mis on ühinenud EMU kolmanda etapiga ehk on võtnud kasutusele euro. 10. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus · Kõrge tööhõive · Maksebilansi tasakaal 11. Nimetage ja selgitage, millised on rahapoliitika teostamise instrumendid (3). · Avaturuoperatsioonid - nende kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. · Laenamise ja hoiustamise püsivõimaluste loomine - püsivõimaluste ülesanne on peamiselt likviidsuse suurendamine ja vähendamine eriolukordades. · Kohustuslik reserv - aidata stabiliseerida rahaturu intressimäärasid ja reguleerida pangandussüsteemi struktuurset likviidsuspuudujääki, suurendades vajadust keskpankadepoolse refinantseerimise järele. 12
finantsvarasid 6. kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi 7. nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega 9. Nimetage rahapoliitika eesmärgid! (1)majanduse üldine kasv; (2)hindade stabiilsus; (3)kõrge tööhõive; (4)maksebilansi tasakaal. 10. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3)? 1. Avaturuoperatsioonid - nende kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. 2. Püsivõimalused - nende eesmärk on lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust ning kehtestada üleööturu intressimäärade piirid (laenamine ja hoiustamine). 3. Kohustuslik reserv - eurosüsteem kohustab krediidiasutusi hoidma liikmesriikide keskpankade kontodel kohustuslikke reserve kaasatud hoiuste kattevarana. Kohustusliku
intressimäärade tõus Tagajärjeks on investeeringute vähenemine, kogunõudluse vähenemine ja inflatsiooni aeglustumine Ekspansiivne (laiendav) rahapoliitika tähendab raha pakkumise suhtelist suurendamist võrreldes SKP kasvuga. intressimäärade alanemine Tagajärjeks on investeeringute suurenemine, kogunõudluse suurenemine, reaalse SKP suurenemine Rahapoliitika vahendid (instrumendid) Rahapoliitika enamlevinud vahendid on: Avaturuoperatsioonid Laenu ja hoiuse püsivõimalused ehk diskontomäär Pankade kohustuslikud reservid keskpangas. Avaturuoperatsioonid Avaturuoperatsioone sooritades müüb või ostab keskpank teatud väärtpabereid eesmärgil mõjutada kommertspankade reserve (arved keskpangas), rahamassi ja intressitaset Väärtpabereid pankadelt kokku ostes suurendab keskpank nende eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi. Väärtpaberite müüki paiskamine vähendab rahahulka. Näiteid
kohustuslik reservimäär 0,1 Tegelikkuses toimub leke pangasüsteemist ja nii suurt rahaloomist ei toimu (inimesed võtavad osa raha sularahana välja pangast). Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja laenude kättesaadavuse kaudu. Rahapoliitikat viib ellu keskpank vahenditega, mis reguleerivad rahapakkumist. Vastavateks vahenditeks on : diskontomäär, kohustusliku reservi nõue, avaturuoperatsioonid. Diskontomäär on intressimäär, millega keskpank laenab kommertspankadele raha. Kui diskontomäära tõstetakse, väheneb raha pakkumine (ja vastupidi). Kohustusliku reservimäära alandamine suurendab raha pakkumist (ja vastupidi). Avaturuoperatsioonid tähendavad, et keskpank ostab või müüb varasid ja väärtpabereid avatud turgudel. Kui keskpank müüb varasid, väheneb rahapakkumine, kui ostab siis suureneb rahapakkumine majanduses.
Meie rahasüsteemi ülesehituse eripäradest tulenevalt täidab Eesti keskpank praegusajal seda tüüpi funktsioone vaid äärmiselt piiratud ulatuses. Muud keskpanga funktsioonid - statistiliste andmete kogumine, - suhtlemine mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonidega jms. Nende funktsioonide kajastusi leiab muuhulgas Eesti Panga regulaarsetest statistika publikatsioonidest ja EP internetileheküljelt Rahapoliitika instrumendid ·avaturuoperatsioonid (open market operations); ·laenu ja hoiuse püsivõimalused (standing facilities); ·pankade kohustuslikud reservid keskpangas (required reserves). Valuutakomitee süsteemi järgiv Eesti Pank ·kasutab oma rahapoliitika teostamise peamise vahendina otsest osalemist valuutaturul. Traditsiooniliste avaturuoperatsioonide tulemuslikkust piirab meil rakendatav valuutakomiteele tuginev rahasüsteem. Samas ei tähenda see, et osalemine valuutaturul oleks Eesti Panga jaoks
Rahapoliitikal võib olla mitmeid eesmärke: finantsturgude stabiilsus, välisvaluuta reservide stabiilsus, majanduskasv, madal tööpuuduse ja inflatsioonimäär jne. Eesti Panga esmaseks eesmärgiks on tagada hindade stabiilsus. Keskpank saab rahahulka (sellega seoses ka intressimäärasid) majanduses mõjutada järgmiste vahenditega: Ø diskontomäär Ø kohustusliku reservi nõue Ø avaturuoperatsioonid Diskontomäär on intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank suurendab diskontomäära, siis laenavad kommertspangad keskpangast vähem raha ja väljastavad seetõttu ka tarbijatele ja firmadele vähem laene, mistõttu rahapakkumine väheneb. Diskontomäära alandades on võimalik keskpangal rahapakkumist suurendada. Keskpangad nõuavad kohustuslikus korras
annaabi.ee 
