○ tuntumad kunstnikud: Vincent van Gogh, Edward Munch ● Arhitektuuris - pehmem ja dünaamilisem ○ tuntuim arhitekt Erich Mendelsohn VÄLISMAA EKSPRESSIONISMI VILELEJAD ● Franz Kafka novell ,,Metamorfoos’’ (1915) ● Knut Hamsun romaan ,,August’’ (1930) ● Max Brod romaan ,,Jüdinnen’’ (1911) Franz Kafka (1883- 1924) ● Loomingus on seotud realism ja fantastika ● Suur tähtsus sümbolil ja allegoorial ● Inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ● Võõrandumine EESTI EKSPRESSIONISMI VILELEJAD ● Gustav Suits luuletus ,,Vesiroosid’’ (1899) ● Friedebert Tuglas poeem ,,Meri’’ (1908) ● Marie Under luulekogu ,,Sonetid’’ (1917) FRIEDEBERT TUGLAS (1886- 1971) ● Meeldis müstifitseerida ja maske vahetada ● ,,Noor-Eesti’’ rühmituse liige (1905-1915) ● Väljapaistvaim proosaautor ja kriitik ● Kirjanduselu võtmeisik ● Eesti Kirjanduse Seltsi esimees (1929-1940) Aitäh teile!
• 1917. aasta augustis avastati tal tuberkuloos • 1. juulil 1922 jäi ta pensionile • 1923. aasta septembris asus Franz Kafka elama Berliini • 1924. aasta märtsis oli ta sunnitud Prahasse tagasi pöörduma. • Sama aasta aprillis läks ta ravile Austriasse Kierlingi sanatooriumisse, kus ta ka suri. Looming • Franz Kafka loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegoorial • Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulev võõrandumine Teosed Novellid Romaanid • "Metamorfoos" (1915) • Protsess" (1925; eesti keeles 1966, 1987, 2004) • "Otsus" (1916) • "Loss" (1926; eesti keeles 1987) • "Karistuskoloonias" (1919) • "Ameerika" (1927; eesti keeles 1987, 2006) • "Maa-arst" (1919)
3. juuli 1883 Praha 3. juuni 1924 Klosterneuburg Juudi päritolu saksakeelne kirjanik Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele. Oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud. Loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegooria Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulenev võõrandumine. Novellid - "Karistuskoloonias" (1919) "Maa-arst" (1919) Romaanid - "Protsess" (1925; eesti keeles 1966) "Loss" (1926; eesti keeles 1987) Kirjad - "Kirjad Milenale" "Kiri isale" 1997 "Päevikud"19101923 Kirjanikud Friedebert Tuglas Johannes Barbarus Marie Under Georg Kaiser Georg Heym Georg Trakl Tänan kuulamast!
3. juuli 1883 Praha 3. juuni 1924 Klosterneuburg Juudi päritolu saksakeelne kirjanik Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele. Oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud. Loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegooria Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulenev võõrandumine. Novellid - "Karistuskoloonias" (1919) "Maa-arst" (1919) Romaanid - "Protsess" (1925; eesti keeles 1966) "Loss" (1926; eesti keeles 1987) Kirjad - "Kirjad Milenale" "Kiri isale" 1997 "Päevikud"19101923 Kirjanikud Friedebert Tuglas Johannes Barbarus Marie Under Georg Kaiser Georg Heym Georg Trakl Tänan kuulamast!
would write about the movie. Everything was about the money. The most important person in the making of a movie was not the director, but the producer. He could dictate what was to be left out and what the actors were allowed to say. Altough, at the beginning years of Hollywood, the movies were actually silent and blackand white in color. That meant that the actors had to have extreamly good facial expressions and gesticulating. Was it fatalism or the need for comfort, but the big entertainment places of Broadway and theatres were full at its peak. Many ppl spent this way their last bucks, to start again on the blank page. He buys the last train ticket to the west and takes off to the seaside of The Pacific Ocean in hope to find good luck.
peaaegu kogu Kafka loomingu. Max Brod omandas maine kui mees, kes säästis Kafka maailmale, või kui mees, kes eiras oma sureva sõbra viimast palvet. Franz Kafka loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegoorial. Kafka looming jääb ekspressionismi ja sürrealismi piirimaile Peaaegu kõike, mis Kafka on kirja pannud, võib mõista nii otseses kui ka sümboolses, allegoorilises tähenduses. Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulenev võõrandumine. Novellid:"Metamorfoos" (1915), "Otsus" (1916) · "Karistuskoloonias" (1919) · "Maa-arst" (1919) · "Näljakunstnik" (1924) · Romaanid: · "Protsess" (1925; eesti keeles 1966, 1987, 2004) · "Loss" (1926; eesti keeles 1987) · "Ameerika" (1927; eesti keeles 1987, 2006)
Lk. 158 Autoritaarses ühiskonnas elavad inimesed ei ole vabad, kuna neid on sünnist saadik teatud viisil mõtlema ja käituma treenitud ning ühiskonnas ei eksisteeri teisitimõtlejaid. Nad küll käituvad vastavalt oma tahtele, kuid see ei saa vaba olla, sest nende kallal on tarvitatud vaimset vägivalda – neid on sunnitud mõtlema autoritaarsele ühiskonnale vastavalt. 12. Selgita: vabadus, tahtevabadus, determinism, determinism kitsamas tähenduses, fatalism. vabadus – võimalus käituda vastavalt oma tahtele tahtevabadus – võimalus valida oma tahtmiste vahel determinism – arusaam, et igal sündmusel on põhjus determinism kitsamas tähenduses – väidab, et kui meil on mingite konkreetsete tingimuste hulk, siis peab neile alati järgnema mingi konkreetne sündmus fatalism – e jäik determinism. Meie valikutel on alati kindel põhjus ja vaba tahe puudub
Linnas peatub ka tüdruk Leena, kes on Petsorini ammune armastatu. Kord, kui Petsorin kohtub salaja Leenaga, põrkab ta pimedas Grusnitski ja mõne mehega veel kokku, kes peavad teda vargaks. Petsorin lööb üht meest ja põgeneb. Grusnitski kutsub Petsorini duellile ja Petsorin tapab Grusnitski. Doktor on Petsoriniga sarnane mees, nad mõistavad teineteist väga hästi. Doktor on Petsorini käänaja duellil. 6. Vuli© - kasakas Petsorin FATALISM Kord vaidlesid mehed saatuse olemasolu üle ja üks mees nimega Vuli© asus tõestama saatuse olemasolu. Nad vedasid Petsoriniga kihla, et Vuli© tulistab endale püstoliga suhu ja püstol pole laetud. Vuli© tulistas ja jäi terveks, aga kui tulistas järgmisena õhku oli püss laetud. Petsorin ütles, et Vuli©il on sureva inimse ilme, kuid ometi ei saanud mees surma. Kui Vuli© õhtul koju läks tappis üks kasakas ta ära surmailme oli õige. Kaskas
Suurbritannial oli kõige rohkem kolooniaid ehk asumaid. Saksamaa soovis oma kolooniate arvu suurendada. 3) Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis oleks suutnud konflikte rahumeelselt lahendada ja sõdu ära hoida. 4) Sõda oli romantiseerunud. Viimane sõda oli Euroopas aset leidnud 1870 1871 5) Natsionalism osad rahvused pidasid ennast teistest kõrgemal seisvateks. Näiteks sakslased. 6) Fatalism saatusesse uskumine, et nii peabki olema. 7) Saksa Prantsuse vastuolu. 1870 1871 toimus Saksa/Preisi Prantsusmaa sõda, mille tulemusena Prantsusmaa kaotas Elsass Lotringi. Sõja osapooled Antanti riigid: Suurbritannia (Hannoveri dünastia) Venemaa (Romanovite dünastia) Prantsusmaa (vabariik) USA liitus 6. aprillil 1917. aastal (Wilson) Itaalia (kuningriik) Jaapan (kuningriik)
6. Kelle lause oli: „ mõtlen, järelikult olen“ a- sokrates b- decartes c- locke d- Berkeley 7. Kelle arvates on vaim absoluut ja tegelikkus vaimne: a- hegel b- fichte c- schelling d- marx 8. Milline neist pole teadmise tähendus: a- tuttavolek b- oskus c- nägemine d- teadmine,et 9. Missugune neist on omane objektiivsele idealismile: a- jäik determinism b indeterminism c- fatalism d- nõrk determinism 10. Kui keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku, siis on tegemist: a- biheiviorismiga b- solapsismiga c- interaktsionismiga d- episteemilise autoriteetsusega 11. Üleminek loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde on: a- platoni pööre b- sokratese pööre c- aristotelese pööre d- augustiniuse pööre 12. Kes ütles ma tean, et ma midagi ei tea ja tunneta iseennast: a- aristoteles b- platon c- sokrates d- augustinius 13
Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed c. cogito ergo sum- - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. d. fatalism- on usk saatuse kõikemääravasse jõusse ning see on omane paljudele usunditele ja idealistlikele filosoofilistele vooludele. e. verifikatsioon- tõe määramise viis, oli seotud Viini ringiga (filosoofide ja teadlaste rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.) 3. Millised olulised fil. teosed kuuluvad järg. autoritele? a. Loodusest Anaximandros b. Maailm kui tahe ja kujutlus A. Schopenhauer c. Õhtumaa allakäik O
Seega on tegemist siiski vägivallaga ning need inimesed ei ole vabad 35. 13. Selgita: 36. Vabadus võimalus käituda vastavalt oma tahtele. 37. Tahtevabadus võimalus valida oma tahtmiste vahel. 38. Determinism arusaam, et igal sündmusel on põhjus. 39. Determinism kitsamas tähenduses väidab, et kui meil on mingite konkreetsete tingimuste hulk, siis peab neile alati järgnema mingi konkreetne sündmus. 40. Fatalism ehk Jäik determinism seisukoht, mis väidab, et mingit vabadust ja tahtevabadust pole olemas, sest iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud
a) Aristippos - kürenaikude koolkonna esindaja, Sokratese õpilane, oluline on meeleline Küünikud rõhutasid isiku teo- ja sõnavabadust tunnetamine, hedonistlik moraal - vaba on see, kes püüdleb naudingute poole 4) Seleta mõisted: 5p b) Thales - filosoof ja matemaatik, Euroopa 1 vanim mõtleja Mileetose koolkonnast, a) fatalism - saatuseusk - kõik mis toimub, paratamatult pidigi toimuma, Kong algaineks - vesi, inimene pea piiri, ära liialda, jää mõõdukaks. Ennustas ette Fuzi - sündmuste paratamatus tingitud loodusseadusest päikesevarjutuse. Mõõtis püramiidide kõrgusi. b) messianism - usk lunastajasse - messiasse, kristlus- trööstiv funktsioon, c) Mooses - judaismi aluste rajaja, juudi hõimude ühendaja, juutide vastupanuliikumise
· araablastele on tähtis info inimese perekonnast ja staatusest, tähtsam kui info inimese kohta · omased tihedad külaskäigud · araabia maailmas on eduka äritegevuse aluseks hea isiklik läbisaamine · otsest kriitikat peetakse isiklikuks, tööl peaks juurde põimima kiituse hea töö eest Emotsioonid ja loogika · läänes ei lasta end mõjutada nii palju tunnetel ja emotsioonidel, araabiamaades hinnatakse tundeliigutusi kõrgelt · fatalism inimesel ei ole võimust oma eluseiku juhtida, jumalal on ainuvõim kõige üle, mis juhtub · au on araablasele tähtsam kui tõsiasjad · araabia kultuuris on inimene tähtsam kui reegel · tundepaisud näitavad tegelikult seda, et arutluses osaletakse siira ja sügava huviga Isiklik ja avalik · araablasele meeldib rääkida usust ja poliitikast · araablased ei tunne end ebamugavalt, kui nad on võõrastele lähedal või puudutavad neid
Eutanaasia- kannatava ja surma sooviva patsiendi elu lõpetamine arsti Südametunnistus- inimese sünnipärane teadmine selle kohta, et peab osalusel tegema head ja halba ei tohi teha Evangeelium- Uue Testamendi kirjandusliik, kuulutus Jeesus Kristusest Sümbol- märk, tunnusmärk, märksõna Fatalism- usk saatuse määratusse Sümboolika- kujundite kasutamine, kujundite süsteem Fenomenoloogia- teadusharu, mis püüab leida paraalleelnähtusi ja vastavusi Samaan- teadja, targa nimetus põhjarahvastel Fetis- ese, millel olevat maagiline jõud Siitlus-islami usulahk, mis peab kaliifideks üksnes Muhamedi nõbu ja
Pindala: 1 972 550 km² Suuremad linnad: (Ciudad de) Mexico (pealinn), Guadalajara, Monterrey, Tijuana, Juarez, Leon President: Felipe Calderon Rahaühik: peeso Mehhiko on kõige põhjapoolseim ning suuruselt kolmas Ladina-Ameerika riik. Ealine jaotus 35,9% alla 15 a 30,1% 15-29 a 18,2% 30-44 a 9,5% 45-59 a 4,8% 60-74 a 1,5% 75+ a keskmine eluiga: meestel 69 aastat, naistel 75 aastat. Kultuur Väärtushinnangud Isiklik väärikus Ülitundlikkus Liialdatud emotsioonid Müstika, fatalism Kuuletumine võimudele Perekond Eneseväärikuse säilitamine iga hinna eest Leppimine ühiskonna kihistumisega Mure saatuse ja välise mulje pärast Ajaloolised väljavaated Põlgus orjaliku töö vastu Indiviidi ainulaadsus Rahvuslik au Kirg, ülespuhutud kõne Apaatia, passiivsus Lojaalsus rühmale Lugupidamine kõrge ea vastu Toplettõde ja reaalsus Matsolikkus Manana, tsükliline aeg Orienteeritud inimsuhetele Arusaamad Juhtimine ja staatus
" "Aukartus elu Elu ja selle kaitsmist ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. ees." A.Schweitzer Tahtevabaduse küsimus ja sellega seotud mõisted: dederminism Teooria, mille kohaselt kõigil sündmustel on seaduspärased põhjused ja põhimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Kitsas vormis välistab tahtevabaduse. Teoloogias predestinatsiooniõpetus (Augustinus). Fatalism. libertinism Dederminismi vastand. Inimese tahe on piiramatult vaba. Vaba tahe on vastutuse vajalik tingimus. eksistentsialism Iseendast teadliku mina tegu on vabaduse väljendus teleoloogia Kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on eesmärgipärane. Tegutsemise Valida, otsustada või tegutseda tähendab lähtuda põhjustest mitte teooria motiividest. 3.Mis on ilus? Kunst on:
Antanti lepingus jagati mõjusfäärid Aafrikas ja Aasias. 2. Sõja põhjused: Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil Kolooniate ümberjagamine Natsionalism - rahvuliku ärkamise periood Militarism ja võidurelvastumine Riikide, inimeste isiklikud ambitsioonid Pidevad suurriikide vahelised pinged ja ebastabiilsus Kultuurierinevused ja fatalism (usk saatuse kõikemääravasse jõusse) 3. Sõja ajend 28. juunil 1914 tapeti Sarajevos Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand Serbia terroristi Garvilo Princip´i poolt. 4. Sõja kuulutamised 28.juuli 1914 Austria-Ungari kuulutab sõja Serbiale 1.august 1914 Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3. august 1914 Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4. august 1914 Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale 5. Sõjalised blokid ja liitlased. Nende muutumine sõja käigus. Antant
"Sinilinnu" süzee viib lugeja võluriiki, muinasjutu ja imede maailma pakub olulisi eluväärtusi, lapselikku elurõõmu. Maeterlinck on "Sinilinnnu" autorina eelkõige filosoof, kõlbeline mõtleja, kes näeb oma ülesannet eluõpetuse jagamises. Too 5 märksõna F. Kafka loomingu iseloomustamiseks. Nimeta 3 teose pealkiri. sümbol e. võrdkuju, allegooria e. ülekantud tähendus; inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism e. usk saatusesse ning neist tulenev võõrandumine Teosed: "Protsess", "Metamorfoos", "Otsus" Millest räägib H. Hesse romaan ,,Stepihunt"? Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda
" "Aukartus elu Elu ja selle kaitsmist ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. ees." A.Schweitzer Tahtevabaduse küsimus ja sellega seotud mõisted: dederminism Teooria, mille kohaselt kõigil sündmustel on seaduspärased põhjused ja põhimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Kitsas vormis välistab tahtevabaduse. Teoloogias predestinatsiooniõpetus (Augustinus). Fatalism. libertinism Dederminismi vastand. Inimese tahe on piiramatult vaba. Vaba tahe on vastutuse vajalik tingimus. eksistentsialism Iseendast teadliku mina tegu on vabaduse väljendus teleoloogia Kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on eesmärgipärane. Tegutsemise Valida, otsustada või tegutseda tähendab lähtuda põhjustest mitte teooria motiividest. 3.Mis on ilus? Kunst on:
" "Aukartus elu Elu ja selle kaitsmist ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. ees." A.Schweitzer Tahtevabaduse küsimus ja sellega seotud mõisted: dederminism Teooria, mille kohaselt kõigil sündmustel on seaduspärased põhjused ja põhimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Kitsas vormis välistab tahtevabaduse. Teoloogias predestinatsiooniõpetus (Augustinus). Fatalism. libertinism Dederminismi vastand. Inimese tahe on piiramatult vaba. Vaba tahe on vastutuse vajalik tingimus. eksistentsialism Iseendast teadliku mina tegu on vabaduse väljendus teleoloogia Kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on eesmärgipärane. Tegutsemise Valida, otsustada või tegutseda tähendab lähtuda põhjustest mitte teooria motiividest. 3.Mis on ilus? Kunst on:
üks ja seesama, ja ümbersündide läbi lõpuks ühte sulab. Karma seadus. Selle järgi inimese eelmise elu tegude summa määrab ära selle, kellena ta järgmisena sünnib. Karma seadus välistab andestuse. Sansaara - inimese hinge uuesti sündimine uutesse eludesse vastavalt karma seadusele: vooruslikum elu viib paremasse sündi, halvem elu viib halvemasse sündi. Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga. Siit tuleneb siinpoolse elu isiklik fatalism - vaesust ja õnnetust peetakse karma seaduse täitumiseks - eelmises elus halvasti elatu tulemuseks. Heade tegude tegemine võimaldab aga parema sünni. Tähtsam vabanemise tee on Inimese eesmärk vabaneda sansaarast ja ühineda braahmaniga - moksa ehk vabanemise saavutamine. Selle saavutamiseks on erinevaid õpetusi. Ülesehitus Veedaanta Tekkis VIII-IX saj. Rajaja Samkara. Ainult braahman on reaalne ja maailm vaid illusioon
Kõrvuti Allahiga kummardavad nad ka palju prohveteid jumalasaadikuid. Muhamedi kinnituse kohaselt olla Allah saatnud aegade jooksul inimeste juurde mitmeid prohveteid, kellest tähtsamad on Aadam, Nuh - Noa, Ibrahim Abraham, Mussa Mooses, Iza Jeesus, Muhamed viimane prohvet, kes kuulutas õiget usku. 3. Moslemite maailmapildis on tähtsal kohal õpetus maailma lõpust, põrgu ja paradiisi olemasolu. Paradiis dzanna. 4. Omane on fatalism saatuse poolt ettemääratus. 5. 621. a andsid Muhamedi esimesed poolehoidjad nn. naistõotuse, mis sisaldab 10 lühikeses lauses islami põhiõpetust. 6. Püha sõja mõiste dzimhad. Võitlus islami usu eest. Suur dzimhad inimese võitlus iseendaga. Väike dzimhad võitlus islami eest. 7. Islamis puudu pärispatu mõiste, mistõttu ei ole vajadust lunastuse järele. Elamine vastavalt Allahi tahtele on usklike peamine ülesanne. 8. Islamis puudub otsene vaimulik hierarhia
kuid see ei saa vaba olla, sest nende kallal on tarvitatud vaimset vägivalda neid on sunnitud mõtlema autoritaarsele ühiskonnale vastavalt. 13. vabadus võimalus käituda vastavalt oma tahtele tahtevabadus võimalus valida oma tahtmiste vahel determinism arusaam, et igal sündmusel on põhjus determinism kitsamas tähenduses väidab, et kui meil on mingite konkreetsete tingimuste hulk, siis peab neile alati järgnema mingi konkreetne sündmus fatalism e jäik determinism. Meie valikutel on alati kindel põhjus ja vaba tahe puudub
Teadusteooriad võivad olla edukad, kuid nad ei kirjelda reaalsust. 38. teoreetilised entiteedid- võrreldi juba keskajal universaatülidega. ( entiteet- olemus enese mõtte tõeline olemus) 39. determinism Jaguneb: Nõrk- kahe äärmuse vahel esineb ka vahepealne kompromiss- seisukoht; Jäik- maailmas valitseb põhjuslikkus(pole vabadust). 40. indeterminism kui maailmas valitseb seaduspärasus ja põhjuslikkus,siis pola vabadus võimalik. 41. fatalism paljjud inimesed usuvad argielus saatusesse, arvavad, et nad ei saa oma elukäiku muuta; Fatalist ei usu, et tema elu on ära määratud kindla seadsu poolt, vaid hoopis üleloomulike kaootiliste jõudude poolt. 42. negatiivne vabadus on inimlike sunni puudumine, olukord, kus minu tegevusse ei sekkuta. Sunni puudumine, vabadus millestki, sund ja vabadus vastandid, inimese vabadus peab tal võimaldama teha ka enda jaoks kahjulikke tegusid. Negatiivse vabaduse
· Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi alade pärast · kolooniate ümberjagamine · natsionalism · suurriikide liidusuhete mehhanism · militarism, võidurelvastumine ja soov rakendada sõjaplaane · imperialism ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks · riikide teatud inimrühmade ja üksikisikute ambitsioonid · psühholoogiline hirm kaotada oma liitlastele · kultuurierinevus ja fatalism (usk saatusesse) · valmisolek riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel · ülitundlikkus suurriikide pidevate kriiside ja pingete tõttu Eelugu, taust · alahinnati ohtu riigimehed ei uskunud, et sõda kujuneb nii suureks ja laastavaks. Pigem puhkevad piirkondlikud sõjalised konfliktid. · sõja romantiseerimine levinudoli kuijutelm, et sõda on hiilgav ja romantiline. Sõda oodati põnevusega. · puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid
Nii perekonna kui ka töögrupi au kaitstakse tarmukalt ja vanemate korraldatud abielud on tavalised. Järgmiste väärtustena hinnatakse materiaalset edukust ja loovust. Oluline on olla hea ärimees, mis toob endaga automaatselt kaasa kõrgema staatuse. Loovust imetletakse, eriti rasketel aegadel. Soov leida ise lahendusi domineerib ka India ärielus- eksperimenteerimisse suhtutakse väga positiivselt. Ausus pole just kõige hinnatum väärtus, pigem on see suhteline mõiste. Fatalism on laialt levinud ja tagab lohutust pakkuva taganemisvõimaluse. Kui sul veab, läheb sul hästi; kui sa läbi kukud, siis pole saatus sulle lihtsalt armuline olnud. Selline suhtumine julgustab indialasi riskima. Kaart 6 Kokkuvõte India on olnud kaua aega üks suurima rahvaarvuga riike. See on riik, kus majandus on kõrgelt arenenud. Läbisaamine teiste riikidega rahuldav. Kõik need tegurid on muutnud India maailmariigiks
Kui ATOMOSTEST. Aatomite vahel on tühi ruum, mis võimaldab neil liikuda. Liikumise inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse põhjus ongi tühi ruum. Demoritos aatomid erinevad üksteisest, neil on erinev suurus, mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. kuju, asend, temperatuur. Hinge aatom on tuline. Aatomite liikumist seostab ta eluga d. fatalism- on usk saatuse kõikemääravasse jõusse ning see on omane paljudele niikaua kui liiguvad, on elu. Ta oli veendunud rahvavõimu e demokraatia pooldaja. usunditele ja idealistlikele filosoofilistele vooludele. Parem on olla kasvõi vaene, aga demokraatlikus ühiskonnas, kui rikas aga e. verifikatsioon- tõe määramise viis, oli seotud Viini ringiga (filosoofide ja teadlaste ebademokraatlikus. St vabadus on parem orjusest
o Pragmaatiline armastus (kasust lähtuv) o Vaatad asja nii, et sulle kasulik ehk näiteks ei lähe laisale mehele naisele o Mõtled läbi, kas see inimene ikka sobib · Mania o Armastus muutub haiglaseks o Armastan ja kannatan o Hakatakse üksteist meeletult kontrollima (helistamine, SMSid, kellele ta on helsitanud, uuritakse arvutit jne) o Teine inimene muutub omandiks Perekonnaõpetus Kooselu vormid ja perekonnatüübid · Fatalism- Kõik on ette määratud o Igaühe jaoks on kuskil keegi · Voluntarism- Mul on täielik tahtevabadus teha, mida ma tahan o Kui tahan elan koos naise ja kassi/koeraga, kui tahan elan üksi · Perekond- · Leibkond- Ühel aadressil elav inimeste rühm (nt jagatakse üürikorterit jne) o Skvott- Lähedane kommuunile; Mingi seltskond ostab ühe maja ning elab ja korrastab seda o Kommuun- Mingi seltskond elab koos ühes majas ja jagavad asju
* Bela antakse hinnang Maksim Maksimõtsi kaudu, kes on liiga lihtsakoeline, et Petsorinit mõista. * Maksim Maksimõts hinnang autori silme läbi. * Petsorini päevik lugu sellet, kuidas Petsorin püüab suhelda salakaubavedajatega, keda ei kujutata romantiliste röövlitena. * Toman * Vürstitar Mary lugu Petsorini naistest, Grusnitskist. * Fatalist arutlus fatalismi ja egoisimi üle, kus autor arvab, et fatalism on omane rahvale ning egoism haritlastele, öeldes, et fatalism on idamaade mõtteviis ning egoism pigem euroopalik. Petsorini ja Onegini võrdlus Onegini ja Petsorini elus on ühine see, et nad mõlemad on haritud Peterburi aadlikud, kes kannatvad spliini küüsis ega suuda vastata armastusele. Nende sõbrad muutusid nende vaenlasteks ja nad meeldisid naistele, sest olid sarmikad ja seega muudkui võrgutasid neid, kuid ise lahkusid nende juurest (Tatjana ja Mary) või kaotasid nad (Tatjana ja Veera). Nad uskusid ka kannatustesse ning
vanglas. Suri 10 veebruar 1945. Maetud Metsakalmistule. 1 luulekogu 1928. ,,Rahutus" - tööinimese elukujutamine, sotsiaalsed probleemid, reisimuljed). 1930 ,,Peipsist mereni" 1932 ,,maha rahu" 1933 ,,Kaks leeri". Pildid tööelust(,,Hommik sepikojas"), tööliste elu(,,"Rüblik", ,,Koputus"), vanade töömeeste portreed(,,Vana voorimees", ,,Vaeva mägede mailt"), sotsiaalne protest(,,Matus"). 30. aastatel hakkab töölisteema taganema. Luulesse tuleb loodusteema, eksistansiprobleemid, fatalism. 1934 ,,Südasuvi", 1935 ,,Päikese ootel", 1936 ,,Sadamad ja saared", 1937 ,,Ringkäik" (loodusluule ,,Jänes", retrospektiivne ,,Kodu"). On kirjutanud poeeme 1938 ,,Tuhas ja tules", 1939 ,,Valgus ja varjud", 1940 ,,Maakera pöördub itta", 1945 kirjutas sonette, näidendid : 1933 ,,Jumalate mäss", 1937 ,,Esimene pääsuke", 1941 ,,Pühajärv", 1941 ,,Ristikoerad" 9) Betti Alver elu ja looming Betti Alver 1906-1989. Elisabeth Lepik. Sündis 23. novembril Jõgeval. Isa raudteetööline.
Romantikud ülistasid loodust, ühtlasi kasutasid nad seda oma teostes kangelase tunnete rõhutajana, kusjuures sageli eelistati eksootilist või ürgloodust. Võõraste maade ja rahvaste ihalus tõi moodi Idamaad; hinnati loomulikke elu looduse rüpes. Romantismi iseloomustab ka pürgimine kõige erakordse ja salapärase poole; kirjandusse sugenesid imed, maagia, üleloomulikkus ja fantastika; irratsionaalne igatsustunne, müstika, fatalism. Romantiliste teoste kangelased erandlikud, uhked, trotslikud, prohvetlikud natuurid, kes juhinduvad tugevatest tunnetest. Nende mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu on individualistlik, sageli ohverdavad nad end eetiliste ideaalide nimel. Valgustuse universaalsuse põhimõtetele vastandas romantism rahvuslikkuse: iga rahva kultuur kannab selle rahva vaimu. Romantismi esteetika pidas tundeid mõistusest ülevamaks. Eriti kõrgelt väärtustati kunsti ja kunstis poeesiat
Grusnitski kuulub sinna, talle meeldib mängida. Petsorini naised - kuna Petsorin ei saa end ei riigiametis, ei diplomaatias teostada, suunab ta need naiste peale. Bela, salakaubavedaja tütar, Mary, Vera... Armastus pole talle aga elus peamine, see on vaid aseaine. Petsorin tahab omada ja võimutseda, mitte armastada.. Teda teeb õnnelikuks võimalus teha haiget, mitte võimalus teha rõõmu. Fatalist - arutlus fatalismi ja egoismi üle. Lermontov arvab et fatalism on omane rahvale ja egoism haritlaskonnale, Ütleb, et fatalism on idamaade mõtteviis, egoism euroopalik. Pilet nr. 4 1. Lermontovi elu ja looming 1814-1841. Vanaema kasvatas teda. Lermontov lapsepõlves palju haige, muidu on lühike, lombakas, aga romantilise väljanägemisega. Tal parimad koduõpetajad ja ta oli üsna egoistlik. Õppis Moskva ülikoolis, lahkus pärast tsaari külaskäiku. Astus ülikooli poliitilisse osakonda, kuid ei käinud loengutel. Ilmus esimene luuletus ajakirjas
Selle ülesanne on parandada vigu ja väärarusaamu, mida inimesed on varasematele ilmutustele lisanud. Koraani ei ole kerge mõista ning seepärast peab seda uurima kaua ja põhjalikult. Leidmaks õiget käitumis- ja eluviisi toetuvad moslemid kohalike kogukondade õpetajatele ehk koraanitundjatele. Koraani järgi vastutavad kõik inimesed oma tegude ja mõtete eest, mis tähendab, et see on inimese enda teha, kui tõelise uskliku elu ta elab. Õige moslemi peamine voorus on fatalism – alistumine Allahile. Õigeusklik aitab ligimest ja jagab armuandi, kuid mitte laiskadele, vaid tõesti abivajajatele. Ettevõtlus, raha teenimine ja rikastumine ei ole patt. Au sees on olla aktiivne ning hea ärivaistuga. Moslemit iseloomustab ausus, kõrge moraal, tagasihoidlikus ja abivalmidus. Rääkima peaks vaid siis, kui on midagi öelda. Tagarääkimine ja tühi jutt on patt. Usukombed islamis on tegevused, mida pidevalt korratakse, et kujundada harjumust elada kombeliselt
tahes, peaasi, et mind ei häititaks) 3. Passiivne kriitilisus on skeptitsism 4. Aktiivse kriitilisuse meelelaad on maailmavaade. Täielikku ükskõiksust, nullseisu mõlemal teljel kujutab endast fatalismi. Kriitilisus Skeptitsism maailmavaade Passiivsus fatalism Aktiivsus Liberaalsus entusiasm Fanatism Ebakriitilisus Konkreetse meelelaadi muutus on meeleolu muutusega võrreldes aeganõudvam ja vaevalisem, tuginedes sugestioonile ning autosugestioonile. (sugestioon- publiku meelelaadi muutust taotlev fastsinatsioon ; autosugestioon on iseenese meelelaadi
melt öelda küsitavaks. Õigusega on märgitud sümboli ja allegoo- ria suurt osatähtsust tema loomingus peaaegu kõik Kafka poolt kirjapandu on mõistetav nii otseses kui ka sümboolses, allegoo- rilises tähenduses. Nt võib nii «Protsessi», «Metamorfoosi» kui ka peaaegu kõiki ülejäänud Kafka teoseid üldistavalt tõlgendada kui inimeksistentsi väljapääsmatuse sümboleid. Inimeksistentsi väljapääsmatus (olemasolu väljapääsmatu seotus talle etteantud oludega), fatalism, ja eelmainitud tegurite koostoimest tulenev võõrandumine on Kafka kõige olulisemad teemad. Need teemad seovadki teda aja- ja kirjanduslooliselt hilisema eksistentsialismi ja absurdiga. Kokkuvõttes võime Kafkas näha ühelt poolt süm- bolisti ja seda pigem selle sõna algses, mitte sümbolismi kui kirjandusvoolu tähenduses (mis oli tunduvalt varasem ja Kafka enda loomingulisi taotlusi tegelikult kuigi hästi ei kirjelda) teisalt
Miorit¸a, an old ballad sometimes invoked as a foundational myth in the Romanian Downloaded by [KU Leuven University Library] at 06:11 02 June 2015 culture which, from the traveller's perspective, corroborates her cultural representa- tion of Romania as a combination of `gentle fatalism, on the one hand [and] violence on the other' (1999, p. 295). However, fluency in intercultural communication with a home audience does not come uniquely from the supposedly familiar or exotic cultural references that feed
institutsioonidega ühiskondlikule süsteemile, ekspertidele) - Individualistlik maailmavaade –väga madal grupiidentiteet, ei sotsiaalne kontroll ja piirangud pigem takistavad elus edasijõudmist - Võrdsus (egalitaarne) maailmavaade –inimene peab oluliseks kuuluvust gruppi ja kogukonnaliikmete võrdsust, ent ei talu väliseid piiranguid (staatuse, eksperdiks olemise mõju grupis edenemisele). - Fatalism–inimene tunneb end väliste jõudude kontrolli all olevat, ent ei tunneta end sotsiaalselt kaasatuna ja ei näe ennast ühiskondlike protsesside (sh oma elu) mõjutajana. - Keskkonnakonfliktid sünnivad maailmavaateliste erinevuste pinnal (Douglas & Wildavsky,1982) - Võrdsust ja kollektivismi pooldavad egalitaristidpiiraksid indiviidide ja ettevõtete tegevust, et vältida keskkonnale kahju tekitamist
· Konfutsianism- pragmaatiline õpetus, mille aluseks ei olnud mitte lihtsalt inimene, vaid ühiskonna liige, keskpunktis oli inimese käitumise strateegia ühiskonnas, suhted endasugustega, sootsiumi ülesehituse ja funktsioneerimise printsiibid (korraldused Liji) · Taoism- Universumi Tee, see on alati liikumises, alati sünnib uusi muutusi. Hiinlastele on omane just kulgeda laskmine mitte aktiivne sekkumine. Neile on omane passiivsus ja fatalism, isikliku initsiatiivi puudumine. 19 · Budism- hool hinge saatuse pärast. Vabatahtlik perekonnast ja vanematest ning järglastest loobumine. Kasvatuse eesmärk Hiina kasvatustraditsioonis oli individuaalne suunamine n-ö kohuse teele, kus iga nii tegevust kui ka suhteid puudutav pisiasi oli ettekirjutatud äärmise põhjalikkusega ning need ettekirjutused ei muutunud sajandite vältel kuigivõrd. Kasvatuse
Hellenism oli aastasadade jooksul kogunenud teadmiste süstematiseerimise aeg. Toimus pidev kultuurivarade vahetus. Hellenistlikku kultuuri. iseloomustab selle kreeka vorm. Laialdaselt levis kreeka ühiskeel koinee. See kujunes atika kirjandusliku keele aluseks. Uue maailmavaatena levis IV saj. kosmopolitism. Hellenistliku maailma avarustel hajutatud kreeklased tundsid end selle maailma kodanikena ja ületasid oma vaadete polisliku piiratuse. Suureneb individualism ja fatalism (usinasti kummardatakse saatusejumalanna Tychet). Suur tehnika areng. Archimedes leiutas veetõstemehhanismi nn. Archimedese kruvi. Enim arenes sõja- ja ehitustehnika. Juhtivaks hoonetüübiks saab eramaja, mille tähtsaim osa sammastega ümbritsetud aiataoline siseõu. Suurim tehnikasaavutus oli vesiveski. Hellenistlike kuningriikide pealinnades tekkisid teaduslikud keskused ja raamatukogud. Eriti
experimental films, where he developed is in depth composition skillls and started to work on the visual connection of differnet spaces. 1930 Poetic realism-whole film movement that was popular in France 1930. Contradiction, reality can't be poetic. Realism lies in the subject. Subjects are not glamorised. Stories are not about a dishwasher who becomes a star or something. Showed social group, social class. Showed everyday failures and so on in well composed style. Had strong fatalism. His films were very complex. 3 classical films ,,Le grande illusion", ,,La bete humaine", La regle du Jeu". Renoir in the American Studio-system 9 years, 6 films. Feels miserable, films are not commercialy succesful. Had problems dealing with the working method. Return to Europe Went to India. ,,The river". Renoir returned to Europe and started to make movies which reflected more firectly his preoccupation with the theatre. ,,Dr Jekyll and Mr Hyde" Renoir's themes
Avaldas följetonikogu ehk pilalugudekogu ,,Klounid ja faunid". Novellikogudest ilmusid ,,Saatana karusell", ,,August Gailiti surm", ,,Rändavad rüütlid". Romaanidest ,,Muinasmaa" ja ,,Purpurne surm". Lugude tegevuspaigad olid eksootilised ja kauged meri, eksootiline saar, tundmatu maakoht. Tegelased olid fantastilised või poolfantastilised, väljendatud inimese loomalikud instinktid ja elu inetud küljed. Teemaks on fatalism, elu äärmuslikud küljed, ennustab maailma lõppu. Õuduse kohal õhus on kolm rändavat rüütlit, kes otsivad õnnemaad Hellolit. Gailiti tegelastel on väga omapärased nimed. Teine loomeperiood oli 1924 1944 ehk Euroopa rännakute lõpust Eestist lahkumiseni. Sel ajal avaldas ta kaks novellikogu - ,,Vastu hommikut" 1926 ja ,,Ristisõitjad" 1927. Teine periood oli esimesest erinev. Teemad olid tõsisemad ja realistlikumad, vaade elule oli üsna pessimistlik. Mõned
Instrumentalistlik: teadusteooriates leiduvad objektid (nagu nt. aatom) on fiktsionaalsed, teadlaste mõttekonstruktsioonid. Teadusteooriad võivad olla edukad (tõe pragmaatilise kontseptsiooni järgi), kuid nad ei kirjelda reaalsust. Teoreetiline entiteet- asi, mis ei ole vahetult meetega tajutav, kuid mille olemasolu teooria eeldab, seletades teatud nähtusi. Nt aatom, elektron ja magnetväli. Realismi kohaselt reaalselt olemas, instrumentalismi puhul väljamõeldis. 19. Fatalism- saatus alati varjul, elu on ära määratud kaootiliste jõudude poolt, aktiivselt ellusekuv deemonlik jumal, ei otsitud seadust, mille järgi elada. Jäik determinism- väidab, et maailmas valitseb põhjuslikkus. Me ei saa valida oma tahtmisi, need on samuti determineeritud Järelikult pole ka vabadust. Spinoza metafüüsika kirjeldas maailma üheainsa ainulise substantsina, loomulikult ei mahu sinna juhus ja vabadus., mõistus saavat kontrollida tundeid
Ladina keel sai etruski keelest vähe mõjutusi. Ladina keel sai etruskidelt alfabeedi. Religiooni vallas: Haruspeksid e ennustajad on etruski päritolu, kuid roomlastel teine suhtumine. ohvrivaatlemine sisikonna järgi, haruspiits. (haruspica, ae f. „ennustaja“) ohvrilooma vaatleja, haruspeks, sellega tegelev preester.ennustuskunst, looma sisikonna, või loodusnähtuste järgi. Etruskidel : determinism, fatalism Roomlastel : vabadus tegutsemisel Etruskide mõju avaldus mõne arvates ka kreeka elementide sissetoomisel, mis olid neil endil juba juurdunud. Peale etruskide aega lähevad Rooma ja Etruuria teed väga erinevat rada pidi: Etruurias majanduslik ja kultuuriline õitseng, aga Rooma sulgub iseendasse, kunst ja kirjandus lähevad õitsele hiljem – need valdkonnad on võõrad ja isegi kahtlased vabariigi
ühiskondliku moraalitunde solvamine. 24. Mis on M. Maeterlincki sümbolistliku näidendi ,,Sinilind" sõnumiks? ,,Sinilinnu" sõnumiks on usk ja lootus ning vajadus nende poole püüelda, elukogemuse vajalikkus ja kõige ning kõigi hindamine, mida või keda ollakse oma eluteel kohanud. 25. Too viis märksõna F. Kafka loomingu iseloomustamiseks. Nimeta kolme tema teose pealkiri. F. Kafka loomingule on iseloomulik sümbolite kasutamine, allegoorilisus, inimeksistentsi väljapääsmatus, fatalism ning neist tulenev võõrandumine, bürokraatliku masinavärgi ja selle ebaõigluse, hullumeelsuse ja juhmuse kirjeldamine. ,,Metamorfoos", ,,Protsess", ,,Otsus". 26. Millest räägib H. Hesse romaan ,,Stepihunt"? ,,Stepihunt" räägib eraklikust intellektuaalist, Harry Hallerist, kes ei suuda endas lepitada ,,inimest" ja ,,hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Ta põlgab kodanlikku mugavust ja heaolu, kuid samas kuulub oma
rääkinud Kanti teoreetiliselt filosoofiast; teine pool Kanti filosoofiast on seotud moraaliga. Hinge olemasolu lk 143. ütleme, et me ei tea, mis on hing iseendas; siis jätame võimaluse lahti, et iseendas on ta vaba. Materialism ütleb, et määratletakse, mis on hing asjas iseendas – transtsedentne substantsi rakendamine. Naturalism – kõik allub loodusseadustele ja teaduslikult saab seletada. Naturalism läheb liigakaugele ja on tehtud väide asjade iseenda kohta, mida ei saa teha. Fatalism – kõik allub põhjuslikkusele, siis pole olemas vaba tahet. Kui viimane oleks võimalik, siis moraali ei saaks olla. Fatalism räägiks asjadest iseendast, aga nii ei saa teha. Transtsendentaalsed ideed aitavad kummutada materialismi, naturalismi ja fatalismi. Spekulatsioon on sünonüüm teoreetiline. Teoreetiline huvi, mis püüdleb objektiivsetele kirjeldustele, mis on piiratud nähtuste sfääri. Moraal ja teadus peavad olema ühilduvad. Leidma mõlemat oma legitiimse koha ratsionaalses
kulgemises paratamatu. Ühelt poolt pidi selles ilmnema küll jumala ettehooldus, pronoia (lad. k. providentia), mis on kujundanud siin maailmas kõik inimese jaoks parimal viisil. Teiselt poolt avaldus see ettehooldus inimese jaoks aga maailmaprotsessi vääramatusena, mida stoikud kreeka keeles märkisid terminiga heimarmene, mida ladina keeles aga tähistati sõnaga fatum. Seda stoa õpetuse külge on kirjeldatud ka hiljem moodustatud terminiga fatalism, mis tähistab õpetust inimese käekäigu ettemääratusest. Mis logos`esse on kätketud, läheb täide igal juhul, võtku inimene selle vastu midagi ette või ärgu võtku. Maailmaprotsessi vääramatuse kontseptsioon sai oma kõige reljeefsema esituse maailma-aasta ettekujutuses. Nimelt on maailma-protsess stoikute järgi tsükliline. Iga tsükli alguses sünnitab logos-tuli endast maailma. See kestab tuhandeid aastaid, mille vältel logos`esse justkui kätketud “programm”
Spinoza: "Inimesed eksivad, kui nad vaid arvavad, et nad on vabad - nad on teadlikud oma tegudest, kuid ebateadlikud sellest, mis neid põhjustab." Jäik determinism psühholoogias: Freud (1856-1939) seletas kogu inimlikku käitumist alateadvusega ning inimlike põhitungidega. Ka kõige tühisemad valikud, mida elus teeme, on alateadvuse poolt determineeritud. Tema teraapia sisu: "tunnetatud paratamatus" (kui saame aru, mis meie käitumist tingib, vabaneme neuroosidest). Fatalism: elu on määratud üleloomulike kaootiliste jõudude poolt (mitte kindla seaduse poolt). Vana-Kreeka elutunnetus oli fatalistlik (elu on määratud üleloomulike jõudude poolt (jumalad), ei otsitud vabadust, elu oli jumalate and). Selle puhul on saatus alati varjul. Interminism ei tunnista ranget determinismi, kuna ei pea võimalikuks vabaduseta olukorda. Kõige äärmuslikumal seisukohal tahtevabaduse küsimuses on subjektiivsed idealistid ja
tagasipöördumine õnnelikku minevikku, kuldsesse aega ei ole traditsioonilist ajaarvestust. 3. Vanusekategooria puudub, tegelaste vanus ei oma tähtsust, pole oluline ka tänapäevases mõistes põlvkondadevahelises suhtlemises ( tegelane võib olla nt 200aastane või valitseda 28 800 aastat, abielluda endast mitusada aastat vanema või nooremaga jne ). 4. Saatusekategooria kõikidel asjadel, jumalatel ja inimestel on oma ette määratud saatus ( fatalism ), mida võivad väljendada vaimud, nt hea või halb saatusevaim. Saatuse määramine ei ole ühekordne toiming, vaid pidevalt toimuv protsess iga hetk otsustatakse saatust seepärast tuleb ohverdada ja paluda. 5. Probleemidering kodumaakaitsmine, ühtse kuningavõimu toetamine, feodaalide omavahelised tülid. Üks neist on alati. 6. Esituslaad on ülev, paatoslik, iseloomulikud suured ja õilsad tunded, imed ja maagia,
Teisalt jälle romantikud uskusid sisemisse eetikasse - eetika on inimese sees ja see määratleb ka tema käitumist. Kahetsus on romantilise kangelase puhul määratu. Väga palju määratlatematust - kasutatakse väga palju teksti, mille kohta lugejal tekib küsimus, mis see on. Jumalikku ettemääratust ei võeta enam niivõrd tõepähe - romantikutel läheb tihti halvasti - kurja Jumala kujund - eemaldumine Jumalast, pole jumalikku ettehoolet. Ettehooldest saab 19. sajandil juba fatalism - idamaine suhtumine. Siit tulebki romantismi äärmiselt oluline tahk - inimese sisevaatlus - inimese sisevaatlus on tähtsam kui inimest ümbritsev maailm. "Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia" - kirjeldatakse, mida vaatleja ise mõtleb sellest keskkonnast. Romantismis on tähtis tema subjekt. Jälle toimubki eemaldumine, selle subjekti puhul hakkavad kirjeldama uued karaketerlikud omadused, tegelane ei ole ainult hea, ta võib olla ka paha. "Kristuse vaim" - novellid,
annaabi.ee 
