Ex 8 1. Je dois garder mon petit garçon; si cela vous rend service, je peux très bien m'occuper du votre en même temps. 2. J'ai mes opinions, vous avez les vôtres. 3. Tu n'as pas de ciseaux? Veux-tu que je te prête les miens? 4. Ils connaissent mes goûts et je connais les leurs. 5. J'ai pris mon imperméable et je t'ai apporté le tien. 6. Maintenant que nous avons recontré vos amis, il faut que vous rencontriez les nôtres. 7. J'ai fait mon devoir, que chacun fasse le sien! 8. Si tu n'as pas tes cartes routières, tu peux prendre les miennes. 9. Si votre magnétophone ne fonctionne pas, nous pouvons vous prêter le nôtre. Quand notre mangétophone était en panne, des amis nous ont pêté le leur. Ex 10 Ma mère m'inspirait des sentiments amoureux; je m'installais sur ses genoux, dans la douceur parfumée de ses bras, je couvrais de baisers sa peau de jeune femme; elle apparaissait parfois la nuit, ...
Souvenirs de vacances J'adore partir en vacances. J'aime les vacances actives à la plage, parce qu'il y a le soleil, le calme et la mer. Pendant la journée, on peut se bronzer et jouer au volley sur la plage. Le soir, on peut manger au restaurant et faire un tour de la ville. C'est super. Personnellement je trouve que la meilleure saison pour les vacances est l'été parce que le plus important pour moi c'est d'avoir du beau temps, le soleil et la chaleur. Je préfère me déplacer en avion parce qu'à mon avis pour les longs trajets un avion est plus rapide et confortable que le train. Je préfère passer mes vacances au bord de la mer parce que j'aime la mer et la plage. Généralement je loue un appartement ou une villa et je profite des vacances pour faire du sport, aussi j'aime bien passer du temps avec ma famille. Tous les ans, je pars en vacances avec mes parents à Constanza ; mais cette ...
################################################################################ ## # Futur proche # (lhitulevik) - koosneb mitmest osast. nt. aller(minema) (oleviku prdes) + VERBE (infinintif aka TEGUSNA ALGVORMIS) Prded: Je vais Tu vas Il/Elle va Nous allons Vous allez Ils/Elles vont Nt: Je vais aller/faire/dire/manger jne!!!!!! ################################################################################ ### # Futur simple # (lihttulevik) Tuleviku lpud: Je ...-ai Yu ...-as Il/Elle ...-a Nous ...-ons Vous ...-ez Ils/Elles ...-ont 1) -er & -ir lpuliste verbide(tegusnade) puhul (V.A. ALLER) algvorm + tuleviku lpp nt: * mangerai * finira 2) tegusnad, mislppevad -e'ga nt. prendre: * prendr+ai * prendr+as * prendr+a 3) irregulaarsed/ebareegliprased verbid/tegusnad(les verbes irreguliers): tre - serai avoir - aurai devoir - devrai pouvoir - pourrai savoir - saurai vouloir - voudrai voir - verrai *falloir - faudrai pleuvoir - pleuv...
La langue de France Le francais est une langue romane. Les autres langues romaines sont l'italien, l'espagnol, le portugaise et le roumain. Il y a presque 270 millions parleur de francais. Le français est utilisé comme une des langues officielles dans 6 pays en Europe, dans 23 pays en Afrique, dans 7 pays en Amérique et dans 4 pays en Asie et en Océanie. Quelques exemples: le français est la langue officielle en Belgique (principalement en Région wallonne et à Bruxelles), au Canada (majoritairement au Québec, Nouveau-Brunswick et en Ontario), en Suisse (en Romandie), au Luxembourg et aussi en quelques pays d'Afrique comme au Sénégal, en Côte d'Ivoire et en
Le francais Sa grand-mere et son grand-pere vanaema ja vanaisa Sa tante et son oncle tädi ja onu Son cousin nõbu(mees) Sa cousine nõbu(naine) Son pere sa mere isa ja ema Son frere et sa soeur, le fils la fille vend ja õde Le mari et la femme mees ja naine Les parents vanemad Les enfants lapsed Les grand-parents vanavanemad Negatiivne: (non je n'ai pas de frere) - mul ei ole venda Positiivne: (oui, j'ai un frere) - mul on vend Jeune noor Mince peenike Fort, forte tugev Petit, petite väike Grand, grande pikk Laid, laide kole Joli, jolie ilus Gros, grosse paks Vieux, vieille vana Beau, belle ilus Sage korralik Timide arg Dynamique elav, energiline Bete loll Bavard, bavarde lobiseja Intelligent, intelligente tark Mechant, mechante kuri Charmant, charmante võluv Souriant, souriante naeratav Distrait, distraite hajevil Gentil, gentille la...
L' ESPAGNE [ LESPANJE ] HISPAANIA ESPAGNOL [ ESPANJO ] HISPAANLANE(meessoos ESPAGNOLE [ ESPANJOL ] t) HISPAANLANE(naissoost) L' ESTONIE [ LESTONI ] EESTI ESTONIEN [ ESTONJA ] EESTLANE(meessoost) ESTONIENNE [ ESTONJAN ] EESTLANE(naissoost) LA FRANCE [ LA FRANS ] PRANTSUSMAA FRANCAIS [ FRANSE ] PRANTSLANE(meessoost FRANCAISE [ FRANSES ] ) PRANTSLANE(naissoost) L' ALLEMAGNE [ LALMANNJE ] SAKSAMAA ALLEMAND [ ALLMA ] SAKSLANE(meessoost) ALLEMANDE [ ALLMAND ] SAKSLANE(naissoost) L' ITALIE [ LITALI ] ITAALIA ITALIEN [ ITALLJA ] ITAALLANE(meessoost)
kiriku tähtsus)
Rahvusvaheline p:
• domineerib Saksamaa
• Kollaboratsioon (okkupatsiooni võimuga sunnitud või vabatahtlik koostöö)
• praktiseeris Prantsusmaa riigikollaboratsiooni Saksamaaga, sest see tagas
Prantsusmaa õiguste suure kaitse
• balkonipoliitkia ( vaadata, mis toimub, aga ei sekku)
• Prantsusmaa jälgib konflikti käiku, ise seal osalemata
Prantsusmaa loob Francais libres – virtuaalne institutsioon sõjategevuse jätkamise poolt.
Petain keeldab sõjategevus koloonias
La Résistance – vastupanuliikumine (juht Charles de Gaulle)
De Gaulle pakub välja luua „keskne ajutine valitsus“, mida toetavad vastupanuliikujad
1943 luuakse Comité français de la libération nationale (CFLN), millest sünnib 1944. a.
juunis Gouvernement provisoire de la République française (GPRF),
10
seisundit, siis revolutsioon muutis vabaduse tähendust. Inimene ise oli oma vabaduse allikas. Loodusõiguslik õpetus kui teooria ("süstemaatiline kord") avas tee eraõiguslikele kodifikatsioonidele. Preisimaal, Prantsusmaal ja Austrias sündisid suured kodifikatsioonid, mis olid kantud loomuõiguse ideest. 1794. aastal ilmus Preisi riikide üldine maaõigus. 1804. aastal võeti Prantsusmaal vastu valgustusajastu tuntuim koodeks - Code civil des Francais, ehk Prantsuse tsiviilseadustik. 1811.a. Ilmus Austria üldine tsiviilseadustik. Valgustusajastu kodifikatsioonid sundisid taanduma Mandri- Euroopas seni valitsenud kasuistlikkuse. Õigusnorm hakkas üha enam omandama sotsiaalsetele normidele omaseid ja traditsioonilisi tunnuseid. Kaasaegne loomuõigus Kuni XX sajandi alguseni ja ka sajandi algul oli valitsevaks huvijurisprudents. Seadused pidid lahendama huvide konfliktid
Kuressaare Gümnaasium TOLOUSE- LAUTREC Referaat Koostaja: Raine Metsalu klass: 11e Kuressaare 2008 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................3 ........................................................................................................................4 Määratud saatus ja lapsepõlv...................................................................... 4 Maalimine läbi aegade................................................................................10 Need lummavad punapead.........................................................................13 Viimased pintslitõmbed..............................................................................18 Kokkuvõte.........................................................
Tallinna Balletikool Referaat: Klassitsistlik tragöödia Prantsusmaal Varvara Litvinova I kursus Tallinn 2007 Tragöödia on draama suurvorm, zanr, mis vastandub komöödiale ja lahendab spetsiifilist dramaatilist võitlust tegelase paratamatu surmaga ning milles on eilist dramaatilist konflikti. Tragöödia aluseks on tavaliselt sügav ideede konflikt, maailmavaadete kokkupõrge. Tragöödia, kui zanri tekkimine Tragöödia mõiste võeti esimesena kasutusele Vana-Kreekas, sõna ennast tõlgendasid kreeklased kui ,,sokulaulu" (kr.k. tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et varasemad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega või siis soku kui autasuga esimese koha võitnud koorile, millel varasemates näitemängudes oli j...
peetakse v riigitruudus ähem tähts Prantsu t , k eelt ja la cu aks kui smaal p r a ntsuse kult lt ure francais immigr on igas uuri. e'i, ant või neljas e olid tal l vanem ad või immigr anik kas vanava an nemad tidest d a ja test on st
muutis vabaduse tähendust. Inimene ise oli oma vabaduse allikas. Loodusõiguslik õpetus kui teooria ("süstemaatiline kord") avas tee eraõiguslikele kodifikatsioonidele. Preisimaal, Prantsusmaal ja Austrias sündisid suured kodifikatsioonid, mis olid kantud loomuõiguse ideest. 1794. aastal ilmus Preisi riikide üldine maaõigus. 1804. aastal võeti Prantsusmaal vastu valgustusajastu tuntuim koodeks- Code civil des Francais, ehk Prantsuse tsiviilseadustik. 1811.a. Ilmus Austria üldine tsiviilseadustik. Valgustusajastu kodifikatsioonid sundisid taanduma Mandri- Euroopas seni valitsenud kasuistlikkuse. Õigusnorm hakkas üha enam omandama sotsiaalsetele normidele omaseid ja traditsioonilisi tunnuseid. Kaasaegne loomuõigus Kuni XX sajandi alguseni ja ka sajandi algul oli valitsevaks huvijurisprudents. Seadused pidid lahendama huvide konfliktid. Tundub, et kaasajal on huvijurisprudents asendunud
Tartu. 1996. 2. Cook, Chris; Stevenson, John. Euroopa ajalugu 1763-1991: käsiraamat. Tallinn. 1994. 3. Gurevits, Aron. Keskaja inimese maailmapilt. Tallinn.1992. 4. Hairetdinov, Ravil. Inimõiguste kontseptsioon islamis. // Juridica 3/1999, lk. 253-259. 5. Huntington, Samuel P. Tsivilisatsioonide kokkupõrge. Tartu. 1999. (Tsivilisatsioonide kokkupõrge? // Akadeemia 6/1995, lk.1205-1233.) 6. Järvelaid, Peeter. Code civil des Francais - 190 // Juridica 3/1994, lk. 80-81 7. Järvelaid, Peeter. Pihlamägi, Maie. 80 aastat Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi 1918 - 1998. 8. Lotman, Juri. Kultuur ja plahvatus. Tallinn. 2001. 9. Lotman, Juri Semiosfäärist. Tartu. 1999 10. Lotman, Juri. Kultuurisemiootika. Tallinn. 1990. 11. Mägi, Arvo. Euroopa rahvaste ajaraamat. Tallinn.1992 12. Pikamäe, Priit. Eesti võimalustest jääda ellu Euroopa Liidus // Juridica. 8/95,lk.351- 355 13
tema juba enne Napoleoni Asutava Kogu käsul. 42. Sarnast ja erinevat CC ja BGB koostamisel 2.CC koostamine 2.BGB koostamine 2.1.Varasemad kodifitseerimiskatsed 2.1. Varasemad 1804-1810.a Prantsusmaal vastu võetud kodifitseerimiskatsed' uued koodeksid: Code civil de Francais Poliitiline ühendamine ei toonud kaasa (1804), Code de procedure civile (1806), õiguslikku ühtsust. Saksa keisririigi ühtne Code de commerce (1807), Code d põhiseadus, 1861 üldine ´instruction criminelle (1808) ja Code Penal kaubandusseadustik kogu Saksamaa jaoks, (1810). iga saksa riik ratifitseerib selle, õigusliku
selle peale.» «On's kass inimene, Huck?» «Ei ole.» «Noh, siis pole kassil mõtet rääkida nagu inimene. On's lehm inimene? Või on's lehm kass?» «Ei ole see ega teine.» «Noh, siis pole tal vaja rääkida ei seda ega teist viisi. On's prantslane inimene?» «Jah.» «No näed! Miks pagana pärast ei või ta siis rääkida nagu inimene? Vasta sina mulle selle peale!» Nägin, et polnud mõtet sõnu raisata, -- neegrile ei saa midagi selgeks teha. Jätsin siis järele. 1 Parlez-vous francais (parlee vuu fransee) = räägite prantsuse keelt? 292 15. PEATÜKK Arvasin, et veel kolm ööd -- ja me jõuame Cairosse Illinoisi lõpul, kus Ohio jõgi suubub Mississipisse. Sinna me tahtsimegi jõuda. Mõtlesime seal parve ära müüa ja aurikuga mööda Ohiot üles sõita vabadesse osariikidesse, kus meil enam midagi poleks karta olnud. Noh, teisel ööl tõusis udu ja me suundusime leete poole, sest udus ei võinud edasi liikuda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
