Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Õiguse entsüklopeedia terve konspekt (1)

Õigus - Õiguse entsüklopeedia
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kust on pärit õigus?
  • Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel?

ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA KONSPEKTIDE KOMPLEKT
2015. AASTA (Elmar Ilus-raamatu põhjal)
Sisukord
1Õiguse eelastmed 4
1.1MORAAL JA TAVA 4
1.1.1TAVA, MORAAL , ÕIGUS, SUND JA VÕIM 4
1.2Ius non scriptum , Ius scriptum 5
1.3Õiguse tähistamine 5
2Tänapäevane õiguse mõiste 7
2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus 7
2.2Era- ja avalik õigus 8
3Õiguse allikad 9
3.1Sugukonnaõigus 9
3.2Antiikajast kuni lokaalõiguseni. 9
3.3Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond 10
3.4COMMON LAW 10
3.5AJALOOLINE KOOLKOND 10
4Kehtiva õiguse allikad 11
4.1Õiguse allikate liigid 12
4.2Õiguse allikad Eesti õiguskorras 13
4.2.1Seadus 14
4.2.2Seadlus 14
4.2.3MÄÄRUSED 15
5Õigusnormid 15
5.1ÕIGUSNORMI FUNKTSIOON 16
5.2ÕIGUSNORMI MÕISTE JA STRUKTUUR 16
6Õigusnormide liigid 18
6.1Juriidiline fakt 19
7Õigussuhte olemus ja mõiste 20
7.1Subjektiivne õigus 20
7.2Juriidiline kohustus 21
7.3Õiguse subjektid 22
7.4Õiguse obekt 23
8Õiguse rakendamine V peatükk 24
8.1ÕIGUSE REALISEERIMINE JA JURISPRUDENTS 25
8.2ÕIGUSE RAKENDAMISE OLEMUS 26
8.3Õiguse rakendaja 26
9Õiguse tõlgendamine, tõlgendamise olemus 27
9.1Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang 28
10TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID 29
10.1Grammatiline tõlgendamine 29
10.2Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine 30
10.3Ajalooline tõlgendamine/ subjektiiv - teleoloogiline 30
10.4Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine 31
11Lüngad õiguses ja nende ületamine 33
12RIIK. 6.PEATÜKK 34
12.1Riikide tekkimine ja riigi olemus 34
12.2 Riigi tunnused 35
12.3Riigivormid 36
13ÕIGUSRIIK 37
13.1Õigusriigi kujunemise ajaloost 37
13.2Õigusriigi tunnused 38
13.2.1Formaalsed tunnused 38
13.2.2Õigusriigi materiaalsed tunnused 39

  • Õiguse eelastmed


    Inimeste ja ümbritseva maailma suhted on mitmekesised ja keerulised ja seetõttu vajame korda, mis inimestevahelisi suhteid reguleeriks. Paljudel juhtudel põhinevad need reeglitele ja korrasüsteemidele. Eluta looduse valdkond kui üks fundamentaalne kord. Korra reeglid, mida inimene tahab luua, peab arvestama looduses kehtiva korraga. Inimvaim loob loodusele omaste seaduspärasuste üle oma korrad , kuhu kuulub ka õigus.

  • MORAAL JA TAVA


    Läbi traditsioonide tekib meil ühiskonnas tava. Õigus on oma olemuselt sotsiaalne kord, sest ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus ei ole esimene sotsiaalne kord. Tava ja moraal on õiguse eelastmed. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Moraal ja tavanormid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Normid ei pea olema kirja pandud, need on inimmõistuses.Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga. Tava ja moraal kujundas alati elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võib pidada tava ja moraalinormideks. Igat olukorda ühiskonnas saab reguleerida ka individuaalselt –vaatame igat kaasust eraldi, lähtume indiviidipõhisest lähenemisest või normatiivselt-üldkehtivad reeglid, reeglid, mis kehtivad kõigile.Domineeriv on normatiivne .Individuaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. Normatiivne reg. Tähendab inimeste käitumise korrastamist üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb alati kõigile samaliiki juhtumitele.
    Moraal ja tava on sotsiaalsete kordadena üldkohustusliku iseloomuga. Moraal ja tavakord on ka garanteeritud korrad-on garanteeritud ühiskondlite arusaamade põhiselt. Tava ja moraalikord kehtivad ka tänapäeva ühiskonnas.

  • TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM


    Sotsiaalsete normide järgimine on ühiskonna normaalse toimimise aluseks. Iga indiviid käitub siiski oma sisemise veendumise kohaselt. Tugevamatel isikutel on tugevamad isiklikud veendumused ja vähesem sotsiaalsete normidega arvastamise vajadus. Moraal ja tavanormide kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda e inimene on justkui valiku ees, et kas järgib tava ja moraalinorme ja kui ei järgi, ,siis järgneb sellele ühiskonna hukkamõist, tugevamate isikute puhul puudub edasine tegevus.võimukorraga. Õigust ei saa samastada ei sunni , võimu ega normidega. Õigus ja ühiskondlik tegelikkus on väga mitmekesistes suhetes ja sõltuvuses.Õigust on ajalooliselt määratletud sunnikorrana. Levinud on õiguse seletamine läbi normide. NSVL samastati õiguskordi .
    Õigusel on palju elemente. Õigus on sõltuvuses ühiskondlikust tegelikkusest. Legitiimsus- tunnustatus .
    Õiguskord säilitab endas need eelised, mis vastavad valitsevas seisundis olevate ühiskonnarühmade nõudmistele-Aarion .A.
    Õiguskord saab toimida kooskõlas ühiskondliku kollektiivse teadvusega. Õigus on alati ühiskonna osa, ilma selleta ei saa õigust eksisteerida.
    Õiguskorras on ka sunnil väga selge koht ja funktsioon, mis peab eksisteerima individuaalsest tahtest sõltumata.Riik oma sunnimehhanismina pole midagi muud kui üldine tahe , milles elavad indiviidid on allutanud oma üksiku tahte üldise tahte nimel.
    Sundi ei pea alati kohaldama. Piisab kui isikud teavad sunni olemasolust ja selle rakendamise võimalikest tagajärgedest. Õigus kannab endas preventiivset väärtust. Riikliku sunni teostamiseks loob riik institutsioonid , kes valvavad õigusest kinnipidamise või õiguse taastamise üle. Riiklik sund sisaldab läbi õiguskorra eetilist miinimumi. Õiguskorra vaimseteks allikateks on õiguse idee ja ühiskonnas keskmiselt mõistetud moraal. Ühiskonna eetiline miinimum peab ühiskondlikus sunnis olema alati garanteeritud.

  • Ius non scriptum, Ius scriptum


    Kirjutamata ja kirjutatud õigus.Õiguse kujunemine on protsess, mille võib jaotada tinglikult kaheks õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. On teada, et õigus eksisteeris ka varem kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Õiguse eelajaloolist perioodi võib nim. Ius non scriptumiks. Ius non scriptum kui kirjutamata karistusõigus. Õiguse eelajalugu iseloomustab laias laastus see, et õiguskord ei olnud erldunud tava ja moraali korrast. Normatiivsed üldistused olid primitiivsed. Samuti oli primitiivne ka ühiskond ise. Hiljem omandas õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õiguse ajalugu.
    Cicero- kirjapandu kujul omandab õiguse sellise tähenduse , mille kohta on kõigil võimalik teavet saada.
    Lus scriptum- tõeline õigus. See on formaalselt määratletud ja lähtud riigist kui institutsioonist.
    Õiguse normatiiv - regulatiivne mõte seisneb võrdses ja määratletud nõudmises kõigile õiguslikus elus osalejatele käituda vastavalt normis sisalduvale regulatsioonile.
    Taoline käitumise kvaliteet annab sellele käitumisele õigussuhete iseloomu.

  • Õiguse tähistamine


    Mis on õigus?
    Kust on pärit õigus?-sellele küsimusele on raske leida vastust, raske on üheselt defineerida. Sama raske kui vastata Pilatuse küsimusele, mis on tõde.
    Roomlased tähistasid õidust sõnaga ius. Ilmselt on see seotud vande ja tõotusega, mida tähistas sõna iurare.
    Eesti keeles sirgejoonelisus, sisaldab kõiki neid termineid ja viitab ka millelegi õigele. Eesti keeles on õigus traditsiooniline, millegi parema , sirgejoonelisema tähendus.Õigus on see, mis on tõde ja tõde on see, mis on õigus.
    Esimene üldtunnustatud õiguse tähistus on rooma jurisprudents.
    Celsus-just est ars boni et awqui-õigus on headuse ja õigluse kunst
    Õiglus ja headus ei ole samased katekooriad. Samas sisaldab õigus endas nii headust kui õiglust. Õigus ei ole reeglite mehaaniliine käsitlus , vaid seisneb huvid ja väärtuste tasakaalustamise kunstis. Celsuse tänapäeva käsitlus: õigus on teadus heast ja õiglasest. Õigusteaduses on kesksel kohal hea ja kurja probleem , tegemist on sügavalt eetilise teadusega.Õigus on kui muinasjutt , alati eksisteerib mingi kurja ja hea probleem.
  • Tammelo- Tung õigluse poole on omane meile kõigile. Ebaõiglust pelgab igaüks.
    Suum cuique- igaüks peab saama selle, mis talle kuulub. Lahtiseks jääb küsimus, mis siis kellele peab kuuluma .
    Otsides vastust küsimusele, milline on õiglane õigus, otsib filosoof vastust eetiliselt õigele käitumisele õigusega korrastatud inimkäitumise sfääris.
    Õigusteaduses on olulisel kohal õiguslik tegelikkus, kehtestatud või kujunenud käitumise mastaabid ja nende vastavus vähemalt eetilisele miinimumile. Alates XIX sajandi lõpust vastanduvad õiguse formaalsed määratlused materjaalsetele. Õiguse kui normi kehtivus seatakse sõltuvusse tema loomise viisist. Õiguse sisu jäetakse tahaplaanile.
    XIX-XX sajandil oli loomise viis seotud eelkõige seadusandja tegevusega , positiivse õiguse loomisega -tegemist ei ole vastuoluga positiivse ja negatiivse vahel, vaid õiguse kehtivuse sõltuvusest e kehtima panemise teest.
    A.Comte- teaduslikud käsitluse don ainult väljaspool kogemust võimalikud.
    H- Kelsen - puhas õiguse õpetus-õigus peab olema puhas.
    Õigus peab olema puhas poliitilistest postulaatidest ja igat liiki väärtusotsustest. Kelsen ei pea neid teaduslikult põhjendatuteks. Õigus on inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis.
    Õigust on teatud mõttes ohtlik kui õigust käsitletakse ainult tema loomise viisist lähtuvalt ja jäetakse kõrvale tema sisu. Loob võimaluse ebaõiglase õiguse-me võõrandume ühiskonnast kuna meie õiguse mõistmise süsteem ei vasta sellele, mis ühiskonnas kehtib tekkimiseks. Juristil jääb võimalus ebaõiglase õiguse hukkamõistuks.

  • Tänapäevane õiguse mõiste


    Õigusele ei ole kerge anda kõikehõlmavat definitsiooni. Õigus on mitmetähenduslik sõna.
    Mandrieuroopalises õiguskultuuris räägitakse palju õigusest objektiivses tähenduses- õigusnormide kogum ehk õiguskorda tema staatikas. Õigus peab olema läbinud vastuvõtmiseks teatud kindla formaalse tee, mis on omakorda vastavate õigusnormide poolt reguleeritud. Mandrieuroopalikus õiguskultuuris positiveerivad õigus seadusandlikus protsessis.-see baseerub teatud süsteemil , aluseks on eesti riigi suveräänsus.
    Teostades legislatiivfunktsiooni võtavad riikide parlamendid vastu seadusi kui põhilisi õiguse allikaid , milles sisalduvad õigusnormid. Õigusest objektiivses mõttes saabki käsitleda vaid kirjapandud õiguse allikaid. Õigust võib käsitleda ka õigusena subjektiivses mõttes. Õiguse subjektiivses mõttes tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevalt ja kuuluvat õigustust.
    See tähendab seadusandja tahtest lähtuvalt ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust.Tegemist on õiguslikult kaitstud huviga . Objektiivse ja subjektiivse õiguse käsitlused onn traditsioonilised õiguse käsitlused.
    Tänapäeval eksisteerib arusaam õigusest kui normatiivsest informatsiooni ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus on riigi käes praktiliselt ainsaks vahendiks , mille kaudu ja mille abil saab ta korrastada ja käskida õiguse subjekte.
    Õiguses on olulisel kohal ka õiglus. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Ainult see on õigus, mis on õigus.

  • Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus


    Probleem positiivsest ja ülipositiivsest õigusest kuulub õigusfilosoofia valdkonda. Tavaelus on indiviidid seotud mingi õigusliku reegliga. Antud olukorras on määravaks positiivse õiguse sisu. Positiivselt õiguselt oodatakse , et temas kätketud õiguslikud lahendid oleksid ka head ja õiglased. Kui selline ootus ei täitu, siis on kokkupuude positiivse õigusega rõõmutu ja ei täida talle pandud lootusi.
    Õiguslike vaidluste puhul ei oodata mitte ainult lahendust vaid õiglast lahendust. Siit tuleneb ka põhimõtteline erinevus positiivse õiguse ja õige õiguse vahel. Positiivne õigus võib olla õigele õigusele täpselt vastupidine .
    Õiguse õige õiguse tabamiseks kaks reeglit:
  • Tuleb tunda positiivset õigust.
  • Tuleb olla teadlik. Vaja on leida põhiprobleem ja tegeleda sellega.
    Üks võimalus õigust määratleda on kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selline õigus ongi positiivne õigus.
    Samuti on leidunud laia õiguse tunnustuse ülipositiivse õiguse doktriin . See õigus põhineb mitmel algel:jumalikul ilmutusel, inimloomusel v mõistusel. Sellepärast nim seda õigust loodus(loomu) õiguseks . Tegemist on õpetusega põhinormidest, mis vastavad inimese loomusele.Mõistus, tahe, imud -iminloomuse tunnused.
    Ka enamik õiguspostiviste tunnistab loomuõiguse olemasolu. Eeldatakse, et igas õiguskorras eksisteerivad mingid kindlad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. Positiivses õiguses on vaja silmas pidada ülipositiivset ehk loomuõigust.
    Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome - või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk.

  • Era- ja avalik õigus


    Mandrieuroopa õiguskultuuris, mille paljuski on kujundanud rooma õigus jaotub õiguskord kahte suurde valdkonda era ja avalik õigus. Õiguskorra jagunemise järgi saame kindlaks määrata, millised riigiasutused on, millise pädevusega otsuseid langetama .
    Era ja avaliku õiguse liigitamisel lähtutakse kahest teooriast:
  • Huviteooria , mis on vanim liigitamise põhimõte
  • Subjektiteooria
    Huviteooria
    Vedavaks jõuks huvi. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus see, mis on seotud isikliku kasuga. Kui ülekaalus on erahuvid, kuulub probleem eraõigusesse. Ainult huviteooriast lähtuvalt pole võimalik eristada alati õiguse valdkondi.
    Subjekti teooria:
    Õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis ja koordinatsioonisuhtes. Avalikuõigusega on aga tegus siis, kui õiguse subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes ehk subordinatsioonisuhtes. Koordinatsioonisuhete puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsusesid peale panna. Alluvussuhetes on see aga võimalik.
    Subjektiteooria annab rahuldava lahenduse. Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib

  • Õiguse allikad

  • Sugukonnaõigus


    Kõige vanemaks õigusallikaks võib pidada tava. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees. Ühiskondoli milleski olulises kokku leppinud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Samuti oli õigus see, mida kolmas ja sõltumatu osapool otsustas. Vajadus protsessuaalsete normide järele kerkis esile sugukondlike sõdade ajal. Oluliseks sai süü küsimuse lahendamine. Süü küsimuse lahendamisel toetuti ilmsetele asjaoludele. Otsustavaks muutus, asjade leidmine sündmuskohalt, teolt tabamine jne. Samuti otsiti tuge maagiast kui mingist välisest jõust. Sugukondliku korra organisatsioon mõjutasid kaks olulist mõjurit: füüsiline ja bioloogiline julgeolek. Füüsilise julgeoleku tagamiseks tekkisid konfliktid sugukondade vahel. Samuti piirati sugukondades erinevate isikute vabadusi ja õigusi. Bioloogiline julgeolek seisnes vere pilastuse vältimises. Ühiskonnas keskvõimu puudumine ei andnud ka tavaõigusele sundivat iseloomu. Keskvõimu tekkimisel muutus tavaõigus kohustuslikuks .

  • Antiikajast kuni lokaalõiguseni.


    Ühes sugukondade lagunemisega kadus ka sugukonnaõigus. Kadumise peamiseks põhjuseks oli võimu üleminek keskvõimule. Inimesed hakkasid ennast seostama järjest suurtemate kooslustega kui seda oli sugukond . Probleemiks kujunes ka ühiskonna kihistumine . Ühiskond hakkas vajama midagi kesksemat reguleerida. Vajasime midagi sellist, mis ütleks et olemas on teatud kord ja keskne võim. Arhailine riik arenes põhiliselt kahes suunas: despotism ja piiratud monarhia . Protsess toimus keskvõimu kontrolli all. Arhailine riik lõi eeldused kirjutatud õiguse tekkimiseks. Oluline koht oli siin roomaõigusel. Roomlaste juriidilise mõtlemise nurgakiviks sai teatud protsess.
    Hagide süsteem-actio süsteem. Protsessuaalseid norme on siin raske eristada muust õigusest ja kohtute otsused ise loovad uut õigust. Rooma õiguse varajaseimas perioodis ei olnud kirjutatud õigusel palju tähtsust. Hiljem asendus actio süsteem kirjutatud õigusega, kuna võim liikus järjest rohkem ainuvalitsejate kätte.
    Praktikas pöörduti hellenistlike väärtuste juurde ehk hakati realiseerima kodifitseerimise põhimõtteid. Keiser Theodosiuse koodeks. Keskajal kujunes lokaal ehk partikulaarõigus. Alates XIII sajandist hakati koondama selliseid sätteid millega olid nõus läänihärrad. Eesmärk oli tavaõiguse teatavaks tegemine. Tegemist oli läänihärradele kuuluva avaliku õigusega, sest oma sisult koosnesid normid läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustustest. Linnade iseseisvumisega said linnade raed luua õigust. Linnade õigus oli arenenum sest majandus ja sotsiaalne elu oli seal aktiivne ja komplitseeritud

  • Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond


    J.Bentham-kodifikatsiooni mõiste käibelevõtt oli seotud temaga. XVI sajandil tõrjus seadusõigus Kontinentaal-Euroopas tavaõiguse paljus kõrvale. XII-XIII sajandil algasid protsessid mida nim. Rooma õiguse ülevõtmiseks e retseptsiooniks. Peamiseks põhjuseks oli õiguse killustatus ja protsessinormide puudulikkus. Olulist rolli mängis poliitiliste protsesside absolutiseerimise soov, tahe mingisugust korda muuta üldkehtivaks.
    Põhilisteks retseptsiooni algatajateks võib pidada Saksa juriste, kes omandasid hariduse Itaalia ülikoolides . Põhilisteks allikateks olid Francesco Accursio. Nad asusid pärast õpinguid tööle avaliku võiimu juures ametnikena. Tekkisid unifitseeritumad kodifikatsioonid. Saksamaal 1495 a loodud riigikohus lähtus oma tegevuses juba rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. Väga oluline on, et rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna materjalid koguda kokku ühte seadustikku e kodifikatsiooni.

  • COMMON LAW


    Sünnimaaks inglismaa. Seal ei toimunud Rooma õiguse retseptsiooni. Kohalikest taavdest kujunes üldine õigus, mis loodi eranditult kohtute tegevuse kaudu. Common law mõistet võib kasutada erinevas tähenduses- laiemas ja kitsamas. Laiemas tähenduses hõlmab see Anglo-Ameerika maades eksisteerivat õigusnormide , tavade , juriidiliste protseduuride ja pretsedentide kogu. Kitsamas mõttes tähendab see üldise õiguse ja õiglase õiguse normide kogumit,mis on loodud kohtute õigustmõistva tegevuse käigus ja nende poolt rakendatavat tavaõigust. Sai alguse sellest, et avalikku võimu omavad isikud lahendasid juriidilise probleeme. See juures muutus kohtuotsus õiguse osaks ja allikaks, mille tulemusena hakati lahendama edasisi õiguslikke küsimusi .
    Loomuõigus teeb võidukäigu XVII saj Kontinentaal-Euroopas. Eksisteerib ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel ning positiveerub inimese mõistuse abil ja selle kaudu. Kuna see baseerub üleüldise õigluse ja headuse ideel, siis peab ta olema inimeste poolt loodud õiguse mastaabiks.
    • Lubatud on kõik see, mida ei keela looduslik ega positiivne õigus.

    Valgustusaegsed kodifikatsioonid sundisid taandama Mandri-Euroopas valitsenud kasuistlikuse. Õigusnorm hakkas omandama järjest rohkem omaseid ja traditsioonilisi tunnuseid. Õigusnorm peab olema üldise iseloomuga e abstraktne .

  • AJALOOLINE KOOLKOND


    Savingy-enne generaalsete koodeksite loomist peame küsima , et kas oleme valmis selliseid koodekseid tegelikult ka tegema. Tema tuntuim töö „Vom Beruf Unserer Zeit Für ...“ See sai ka aluseks ajaloolise koolkonna tekkimisele.
    Õigust ei tohi seadusandja kunstlikult luua. Õigus peab välja kasvama traditsioonidest ja tavadest . Seepärast peab eelkõige tavaõiguse allikad eelnevalt läbi töötama, need süstematiseerima ja alles siis kodifitseerimise kaudu ühendama ja jõustama. Koolkonna suureks teeneks võib pidada ka seda, et tunnustades võõrandamatuid inimõigusi , on võimalik avalikku võimu piirata seadusõigusega. Aktuaalseks kujunes pärisorjuse, feodaalsete koormiste ja ühiskondlike seisuste kaotamine. Esile kerkisis dmitmesugused vabadused (elukoha valiku vabadus jne ).
    Seadusõigus on ka sobivaks vahendisk õiguse idee- õigluse, õiguskindluse ja eesmärgipärasuse realiseerimisel. Tavaõiguse tundmine on oluline, kuid tema enda kestvuse stabiilsus ilma kodifitseerimiseta on küsitav. Samuti on vaieldav kui palju ühe v teise sotsiaalse harjumuse juures saaksime rääkida kehtiva
    LOOMUÕIGUS
  • paindlik, sügavam, arvestab inimese individuaalsust, tema loomust
  • esindab paremini eetilisi printsiipe
  • inimõigus
  • suurem osakaal kohtutel; kohus kui õigusallikas- igat kaasust vaadatakse põhjalikumalt
  • õigluse ja hea usk
  • ilma loomuõiguseta ei eksisteeriks positiivset õigust
  • parima ühiskonna aluseks

  • POSITIIVNE ÕIGUS
  • baseerub tavadel; on objektiivsem
  • õiguse rakendamine on kiire; võimaldab efektiivsemalt karistada .
  • ennetab paremini- inimene teab, et tema tegudel on tagajärjed
  • õiguskindluse printsiip- tagab parema õiguskindluse avaliku võimu organite töös.
  • õigusselgus-
    Positiivne õigus kinnistab loomuõigust!

  • Kehtiva õiguse allikad


    Mandri-Euroopa õiguskuultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest:loomuõigusele ja positivismile. Õiguskordade kujunemine Kontinentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et õiguse formaalne mõistmine omandas prioriteedi õiguse sisu eest. Olulise koha säilitas ka õiglus.
    Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne.
    Normil on formaalne kehtivus, mis on saavutatud õigusloome kaudu. Õigusnormatiivsus seisneb selles, et on vastavuses põhiseaduses kehtestatud tingimustele ja nõuetele ...
    Lepingud , mis on vastuolus seadustega, on tühised. TSÜS.
    Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane:
  • Õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõetavate riigiorganite pädevusega
  • Õigusaktide vastuvõtmine toimub kindlaid protsetuuri reegleid arvestades.
  • Õigusaktid peavad saama alati käsitleda mingis teatud vormis.
    Õigusakt peab olema materiallselt õiguspärane: st õigusakti sisulist vastavust kehtivale õigusaktile.
    Õigusaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, kus kõrgemal asuvad aktid on alati kohustuslikud madalamal asuvate õigusaktide jaoks.

  • Õiguse allikate liigid


    Õiguasallikate liigitus sõltub nende klassifitseerimise alusest. St kogu liigitust läbivat ideed. Kontinentaalset õigust nim ka seadusõiguseks. Õiguse leidmiseks on vaja eelkõige pöörduda seaduste poole, sest õigus sisaldub seadustes .
    Eesti kuulub Germaani õigusperekonda, milles määratakse õiguse allikat kui perekonna tahtel põhinevat õigus..
    Ühiskondlik tahe väljendub kahes vormis:
  • Tegemist on ühiskonna mõne organi otsusega ehk seadustega v kirjutatud õigusega.
  • Kui tahe on ühiskonnas aga paljukordse kordamise tõttu muutunud üldtunnustatud reegliks, siis tegu on tavaõigusega
    Mõlemal juhul on tegemist positiivse õiguse allikatega .
    Õigusakti vastuvõtnud organi sisu järgi liigitatakse õiguse allikad:
  • Legislatiivaktideks-riigi legislatiivorganipoolt vastu võetud õigusaktid
  • Haldusaktideks- vastu võetud riigi eksekutiivorgani poolt-valitsus
  • Juristiktsiooniaktideks-vastuvõetud riigi juristikatsiooniorganite poolt- kohtusüsteem
    Vastavalt õiguskorras omavale üledandele ja selle täitmisele :
  • Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt
  • Haldusfunktsiooni täitev õigusakt
  • Juristikatsiooniaktid
    Õigusakte võib liigitada ka materjaalselt. Saab toimuda siis kui õigusakt on funktsionaalselt määratletud. Õigusakt õigusallika tähenduses saab materiaalselt olla vaid õigusnormi sisaldav akt.
    Juristikatsiooniaktide kui õiguse allikate seos eesti õiguskorraga on hüptootiline. Kohtuorganite otsustega üldistatult Eestis õigust ei looda.
    Common law seevastu tunnistab just pretsendenti kui üksiku juhu puhul tehtud otsust õiguse allikana . Common law koosnebki kohtulahendidest.
    Anglo-Ameerika süsteemis tõrjub tavaõigusel põhinev üksikjuhu õigus seadusõiguse teisejärgulisele kohale. Kontinentaal-Euroopas on kohtu tava ainult siis tavaõigus, kui kohtuniku seisukoht on õiguslikus elus üldist tunnustust leidnud ja seda kohta kinnitab ka õigusteooria.
    Õiguse allikaid võb liigitada ka vastavalt juriidilisele jõule ja selle tuleneval kohale õigussüsteemis.Õiguskorras valitseb hierarhiline süsteem. Sellest lähtuvalt võib õigusallikaid liigiatada vertikaalselt.
  • Seadused
  • Seadustest madalalamal olevad õigusaktid-määrused
    Horisontaalses mõttes:
  • Õiguse allikate liigitause aluseks võib olla nende kuulumine teatud õigusvaldkonda. Selliselt liigituvad õiguse allikad

  • Eraõigusesse kuuluvateks
  • Avalikku õigusesse kuuluvateks
    Tegemist on õiguse allikate horisontaalse liigitusega.

  • Õiguse allikad Eesti õiguskorras


    Eestis on tegu seaduspõhise õiguskorraldusega. See tugineb ühiskonna õigustlooval tahtel. Seadusõiguse konstitueerimiseks on vajalik riigi seadusandliku organi otsus ja selle juurde kuulub ka selle otsuse teatavakstegemine. Seadusloome protsess ja organid määratakse pmlt kindlaks riigi konstitutsiooniga.
    Traditsiooniliselt kasutatakse õigusteaduses veel mõisteid:
    • Normatiivakt
    • Seadus
    • Määrus

    Eestis domineerib seisukoht, et õigustloovva aktina tuleb käsitleda õiguse üldakti, ehk akti, mis käsitleb õigusnorme. Selliseid norme, mis loovad juriidilisi õigusi ja kohustusi impersonaalselt.
    Individuaalsed juriidilised aktid ehk üksikaktid on samuti juriidilised aktid, kuid võrreldes õigustloova aktiga ei sasalda ta õigusnorme. Individuaalsed aktid võetakse vastu õigustloovate aktide alusel ja nende täitmisel.

  • Seadus


    Seadusandlik võim kuulub riigikogule. Seaduse vastuvõtmine on võimalik ka rahvahääletusel ja seda teeb ka riigikogu. Formaalselt on seadus kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadus on ülimusliku iseloomuga õigusakt, mis tähendab seda, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadustest tulevnevate nõuetega. Seadust saab muuta ainult ja tühistada, vaid seda vastuvõtnud organ.
    Seadustel tuleb vahet teha formaalses ja materiallses mõttes.
    Materiaalses mõttes seadustega luuakse, muudetakse v tühistatakse õiguse subjektide juriidilisi õigusi v kohustusi. Selles mõttes saab reguleerimine oll avaid üldise iseloomuga. Seadus tüpiseerib elulised asjaolud ja seob need teatud õiguslike tagajärgedega.
    Seadused formaalses mõttes on ettekirjutused , mis on kindlat protseduuri jakindlat vormi silmaspidades lähtunud kõrgeima võimu kandjast.Rahvas.
    Seaduse teatavaktegemine toimub avaldamise teel. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
    Eesti Õiguskorda võib sündida seadus ka rahvahääletuse teel. Rahvas teostab kõrgemat võimu õiguskorras: riigikogu valimistega, rahva hääletusega.
    Põhiseadsu kehtestab kaks juhtu, millal seaduse vastuvõtmine rahvahääletusel on kohustuslik. Ainult rahvahääletusel saab muuta põhiseaduse esimest ja viimast peatükki. Rahvahääletuse otsus on riigiorganite täitmiseks kohustuslik. Erakorralises olukorras ei tohi teha rahavahääletuse otsuseid.

  • Seadlus


    Seadlusandluse õigus kuulub presidendile . Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Kuigi president on vastavalt tema pädevusele haldusorgan , on tal täita ka legislatiiv -funktsioon.Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva organi ehk presidendi õigusorganiteks.
    Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuigi formaalses mõttes mitte. Seadus võetakse vastu riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Parlamentalism ei suhtu dekreeti positiivselt, sest see vähendab parlamendi osatähtsust.
    Presidendil on erakorralises olukorras õigus võtta vastu:
    • Erriiklikud vajadused.

    akorralisi dekreete.See on juhtudel kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud
    • Hädadekreete. See on juhtudel kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt..

  • MÄÄRUSED


    Määrused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Funktsionaalselt on määrused legislatiivaktid. Formaalselt on määrused haldusorgani aktid. Õigusriigi haldusele on omane legaalsuse põhimõte. Täidesaatvad organid valitsuse ja ministrite näol määrusi vastuvõttes loovad materiaalset õigust, siis on pmlt võimude lahususe printsiip murtud ja tekib oht liikuda õigusriigist haldusriiki.
    Määrusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus , mille läbi legislatiivorgan ütleb, et kas ja millises mahus on täitevorganid pädevad õigusakte välja andma. Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki:
    • Generaaldelekatsioon- põhiseaduses sätestatud kestev volitus määrusandluses.(Eestis seda ei eksisteeri)
    • Spetsiaaldelekatsioon- on ühekordne seaduses sisalduv volitus.

    Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse:
    • Intra legem määrused-kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadused
    • Praeter legem määrused- määrused kus sisaldub uus õigus
    • Contra legem määrused- määrused mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus.

    Kehtivad ka määrused kus õigustloovate haldusaktide kehtimine on vahetult seotud nende avaldamisega. Eesti õiguskorras kasutatakse ka teisi õigusaktide nimetusi: direktiiv , juhend, käskkiri.
    Määrusi võtavad üldaktide tähenduses vastu ka kohalikud omavalitsused .KOV on kohaliku elu küsimuste otsustamisel iseseisvad.

  • Õigusnormid


    Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina
    Inimestevahelised suhted ja inimkäitumine on allutatud teatud reeglitele. Inimkäitumises valitseb kindel kord. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, millest toimivad ühe elemendina ka õigusnormid.
    Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes.
    Süsteemi iseloomustatakse teatud tunnuste kaudu: Hierarhilisus-süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem., iseseisvus , eesmärgistatus, organiseeritus, isereguleeruvus.
    Iga süsteem omab oma struktuuri. Sotsiaalse regulatsiooni struktuur baseerub sotsiaalsetel normidel -on ajalooliselt kujunenud. Üldkohustuslikud käitumisnormid-„etalonid“. Üldist reeglit tuleb mõista kui normi.
    Ühtsus, terviklikkus ja iseseisvus ongi süsteemide puhul väga olulised. Oluline on ka süsteemi organiseerituse ehk korrastatuse tase. Sinna jõudmisele eelneb areng.
    Oluline on, et süsteem oleks organiseeritud, sest siis seda vähem saab teha mõjutada väljaspoolt. Õigussüsteem ei saa olla rangelt aksiomaatiline süsteem.
    Sotsiaalse korra hulka kuulub ka õiguskord kui suhteliselt hästi organiseeritud õigussüsteem. Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid. Sotsiaalsed normid on korra loomise vahendid inimkäitumises.
    Kontinentaalses õigussüsteemis võib õigusnorme tinglikult paigutada suletud süsteemidesse. Seda võimaldab kontinentaalsele õigusele omane kodifitseerimisidee-me lähtume kirjutatud õigusest, õiguslausetest ja normidest. Vastandina on avatud süsteem ehk case law.
    Õigussüsteeme saab luua vaid kindlatele põhimõtetele lähtudes.
    Õigus ei tulene reeglist , vaid olemasolevast õigusest tuleb luua reeglid.
    Süsteemil peab olema selge järjekindlus.

  • ÕIGUSNORMI FUNKTSIOON


    Õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid. Õiguslause- laused , mis sisaldavad ülestähendusi õiguse sisu v õiguse kehtimise kohta e need on pidamislaused. Õigusnorm sisaldab alati kindlat adressaati ja see kehtestab kuidas peab ka käituma.
    Õiguse funktsioonid ja ül:
  • Õiguskord-sisemise rahu kindlustamine(konfliktide ennetamine ja lahendamine)
  • Vabaduse kindlustamine(kaitse teiste sekkumise eest isikuvabadusse, kaitset riigi sekkumise eest jne)
  • Õigusliku võrdsuse tagamine
  • Sotsiaalse tasakaalu ja sotsiaalse kindlustatuse tagamine
  • Sotsiaalsete protsesside juhtimine
    Õigusnormi üks kesksemaid funktsioone on suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist.
    Õigusnormid tagavad sotsiaalse ja füüsilise kaitse , mida võib tähistada kui õigusnormi turvafunktsiooni.

  • ÕIGUSNORMI MÕISTE JA STRUKTUUR


    käsulause- imperatiiv
    Kõik õigusnormid ei ole käsud ja keelud. Õigusvõime algab inimese elusalt sünniga ja lõppeb surmaga. Õigusnorm seisneb õiguslike tagajärgede esilekutsumises. Õiguslikud tagajärjed- mingi käsk , keeld v luba.
    Normi loogikast lähtudes koosneb iga täielik õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest kooseisust(T) ja õiguslikust tagajärjest(R). Kui T, siis R.
    Enamikel juhtudel koosneb faktiline kooseis olla seotud mitmme elulise asjaoluga(juriidilise faktiga), mis om akogumis või ka ainult ühe esinemisel toovad kaasa õigusliku tagajärje.
    Mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine tähendab, kas :
  • Keerulist(elulised asjaolud toovad kaasa õigusliku tagajärje oma kogums)Kui T1 ja T2ja T3, siis R
  • Alternatiivne (Õiguse tagajärje saabumiseks piisab ühe elulise asjaolu esinemisest) Faktilist koosseisu. Kui T1 või T2 või Tn, siis R
    Õiguslikud tagajärjed võivad olla lihtsad, keerulised v alternatiivsed.
    Eluliste asjaolude kirjeldust õigusnormis nim õigusnormi hüpoteesiks. Õiguslikke tagajärgi nim kas dispositsiooniks-MILLINE PEAB OLEMA INIMESTE KÄITUMINE KUI NAD ON SAATUNUD HÜPOTEESIS KEHTESTATUD OLUKORDA v sanktsiooniks-NÄEB ETTE MÕJUTUSVAHENDID.
    Ilma hüpoteesita ei saa õigusnormi ette kujutada. Hüpoteesi puudumisel kaotaks õigusnorm igasuguse seose reaalse eluga ja tal puuduks praktiline tähendus.
    Õigusliku tagajärje saabumine võib toimuda kas õiguspäraselt käitudes v õigusrikkumist toime pannes.
    Õigusnorm on seotud riikliku sunniga. Õigusnorm- see on üheaegselt otsustus vajalikust ja lubatud käitumisest ning käsk, imperatiiv. Sundi vajatakse siis kui tegemist on nn „haige õigusega“.
    Õiguslikus mõttes on subjektiivne õigus ilma vastava juriidilise kohustuseta sotsiaalne „null“.
    Kui T, siis R vastasel juhul S(Riiklik sund, selle liik ja määr).
    A.Aarnio jaotab normid kaheks:
  • Primaarnormid-käitumisnormid, sätestavad kodanike käitumist.
  • Sekundaarnormid e reaktsiooninormid-Määratud ametiisikute jaoks, kuidas ametiisikud peavad käituma kui käitumisnormi nõudeid on rikutud.
    Normis on 3 struktuuri osa: Õiguslik fakt-F , sunnielement-S, õiguslik tagajärg-G
    Koosta kaks õigusnormi:
    ALTERNATIIVNE
    Avalikus ruumis pestes autot veekogu ääres või visates maha prügi või põletades prügi või plastikjäätmeid rakendub käesoleva normi alusel füüsilisele isikule rahatrahv vahemikus 50-1000 eurot sõltuvalt väärteo raskusastmest ning süüdlane on kohustatud teostatud piirkonna viivitamatult puhastama .
    KEERULINE
    Omandades füüsilise isiku eraelulisi(perekond,maksuvõlgnevused )/delikaatseid andmeid (pol.vaated, pärilikkus , terviseseisund ) ja esitledes neid avalikkuse ees, tingimustel, et isik on tuvastatav ja tõestusel, et andmed pole saadud ausal teel, on kannatanud isikul õigus nõuda tsiviilkorras hüvitist ja (põhiõiguste ja –vabaduste) kaitset.

  • Õigusnormide liigid


    Õigus objektiivses mõttes , kui õiguskorda moodustavate kehtivate õigusnormide kogum, jaotatakse traditsiooniliselt era- ja avalikuks õiguseks. Seega jagunevad kõik õigusnormid, kas era või avaliku õiguse normideks.
    Era- ja avalikus õiguses eristatakse üksikuid õigusvaldkondi-õigusharusid –õigusharu on suhteliselt iseseisev õigusnormide kogum era- või avalikus õiguses.
    Õigusliku reguleerimise ese- kujutab endast suhteliselt iseseisvat ühiskondlike suhete ehk inimkäitumise ringi, mille korrastamiseks antud õigusnormid on loodud.
    Era- ja avaliku õiguse normid on õiguskorras üksteisega mitmeti seotud.Nt. tööõigus ei ole puhtalt eraõiguslikke norme sisaldav, vaid me leiame sealt ka avalik õiguslikke õigusnorme. Samas võivad sidemed era ja avaliku õiguse normide vahel olla ka funktsionaalse iseloomuga. NT. avalik-õiguslike normide rikkumine võib kaasa tuua eraõiguses lepingu õigustühiseks tunnistamise.
    Regulatiivsed ja õigustkaitsvad normid
    Õigusnormide sotsiaalne sisu annab võimaluse neid liigitada regulatiivseteks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks. Regulatiivsed normid kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks õigused ja kohustused. Need on mõeldud õiguspärase käitumise jaoks. Eristuvad kohustavad , lubavad ja keelavad õigusnormid. Lisaks ergutusnormid- õigusnormid, mis sisaldavad seisukohti , õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks.
    Õigustkaitsvad normid-näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest. Tegemist on sanktsiooni sisaldavate õigusnormidega. Õigustkaitsvad normid on suunatus ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaarnorme ehk reaktsiooninorme.
    Regulatiivsed normid-subjektide positiivsed teod. Õigustkaitsvad normid- riigi negatiivne hinnang õigusvastasele käitumisele. Regulatiivsete ja õigustkaitsvate normide näol on tegemist täielike õigusnormidega, sest vaatamata nende erinevale sotsiaalsele sisule koosnevad nad kahest täielikule õigusnormile immanentsest osast: abstraktsest faktilisest kooseisust ja õiguslikust tagajärjest.
    Mittetäielikud õigusnormid
    Mittetäielikud õigusnormid- objektiivne õigus sisaldab õigusnorme , mis formaalselt ei vasta täielike õigusnormide struktuurile.Õiguslausetena e. Pidamislausetena on nad mittetäielikud.
    Mittetäielikud õigusnormid liigitatakse:
  • Seletavateks-nt riigikogu valimise seadus. Paragrahv seletab otsese valimisõiguse olulisi jooni.
  • Viitavateks-Nt karistusseadustiku paragrahv 343. Täieõigusliku õigusnormi moodustab see koos viidatud paragrahviga.
  • Kitsendavateks-Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse.
    Konstruktiivsed normid määravad et just niisugune malend on ettur ja must-valge ruudustik malelaud. See näitab kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab. Menetlusnormid kui kasutusjuhendid . Seaduskeele määratlused on vajalikud selleks, et defineerida mõningaid seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilis-tehniliselt.

  • Juriidiline fakt


    ...elulised asjaolud, millega kaasneb mingi käsk, luba v keeld. Kõik elulised asjaolud ie ole juriidilised faktid. Eluline asjaolu omandab juriidilise fakti tähenduse, kui õigusnormi looja on ta välja valinud ja kinnistanud üldistatud kujul õigusnormis.
    Juriidilised faktide liigitamise aluseks nende seos inimese teadvuse ja tahtega jagunevad:
  • Sündmused –juriidilised faktid, mille saabumine ei sõltu õiguse subjektide tahtest
  • Teod-juriidilised faktid, mis on sõltuvuses õiguse subjektide teadvusest ja tahtest.
  • Teod võivad olla õiguspärased v õigusvastased.
  • Teod võivad olla Õiguse subjektide käitumise individuaalaktid, mison otseselt suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele . Juriidilised teod-mis ei ole otseselt suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele.
    Võib liigitada juriidilisi fakte õigusliku tagajärje iseloomu alusel:
  • Õigustmoodustavad- kutsuvad esile subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise konkreetsel õiguse subjektidel.
  • Õigustmuutvad-muudavad olemasolevaid subjektiivseid õigusi ja kohustusi
  • Õigustlõpetavad-kutsuvad esile õiguste ja kohustuste toimimise lõppemise.

  • Õigussuhte olemus ja mõiste


    Inimkäitumise aktid, mis on kantud õiguse ideest ja milles leiavad väljenduse õigusaktides sisalduvad käitumismastaabid. Jutt on õigussuhtest kui ühiskondlike suhete liigist.
    Õigussuhe on üheltpoolt tüüpiline inimkäitumise akt. Õiguse poolt korrastatus annab käitumisele ja sellisetele suhetele spetsiifilise iseloomu ja me saame rääkida õigussuhetest.
    Õigussuhe tekib õigusnormi alusel ja õigusnormis sisalduva nõude realiseerimiseks.
    Õigussuhe on võrreldes õigusnormiga alati konkreetne.Nimelt realiseeruvad õigussuhtes õiguse subjektide tegevuses subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused.
    Juriidilised kohustused ja subjektiivsed õigused ongi õiguse subjektide faktilise käitumise kõrval teiseks oluliseks õigussuhet iseloomustavaks tunnuseks.
    Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused.
    Reflektsiooniõigus-olukord, kui subjekt nõuab riigorganit, et viimane mõjutaks mingit subjekti pidama kinni õigusnormist

  • Subjektiivne õigus


    Terminiga „õigus“ ei tähistata mitte ainult korda, vaid ka õigustust-see on subjektiivne õigus.
    R. Ihering määratles subjektiivset õigust kui õiguslikult kaitstud huvi. Teise teooria kohaselt on subjektiivne õigus õiguslikult kaitstud tahtevõim/võim. Võim ja huvi määravad subjektiivse õiguse olemuse.
    Eraõiguses võib subjektiivse õiguse liigitada lähtudes tagatud õiguse sisust:
  • Absoluutseteks subjektiivseteks õiguseteks. Kujutab endast õiguslikku võimu inimese või asja üle teda vahetult mõjutada ja kolmandate mõju välistada.Need on õigused millelegi. Igaüks on kohustatud seda õigust silmas pidama! Nt. perekonnaõigus , asjaõigus(omand)
  • Relatiivseteks subjektiivseteks õigusteks. Ehk nõudeõigusteks, mis annavad õiguse nõuda kolmandalt isikult tegevust või tegevusetust. Osalt on need nõudeõigused seotud võlasuhetega( müüja nõue hinna tasumiseks) ja osald on need nõuded mõeldud ainult täieliku õigusliku võimu realiseerimiseks(omaniku nõue talle kuuluva asja väljaandmiseks)
  • Konstitutiivseteks ehk õigustmoodustavateks õigusteks. Mis annavad selle omajale võimu ühepoolselt õigust muuta. Piisab ühepoolsest tahteavaldusest, et tekiks, öeldaks üles või muudetaks subjektiivset õigust. Nt. edasikaebamisõigus, lepingu ühepoolne annuleerimine.
    Objekti järgi, millele subjektiivsed õigused on suunatud, jaotatakse nad eraõiguses isiku-, perekonna- ja varanduslikeks õigusteks.
  • Isiku või individuaalõigused. Need on suunatud õiguse omanikule endale. Kehtib põhimõte, et keegi ei tohi takistada isiku vaba arengut.
  • Perekonnaõigused. Need kuuluvad abikaasadele. Nii võivad vanemad nõuda tagasi oma last igaühelt, kui see on lapse vanemate tahte vastaselt kellegi kolmanda juurde sattunud.
  • Varanduslikud õigused. Need on suunatud varanduse režiimile. Nad teenivad õiguslike subjektide majanduslikke huvisid. Siia kuuluvad asjaõigused(omand, piiratud asjaõigus), ka autoriõigus, isiku( võlausaldaja ) nõudeõigus teise isiku ( võlgnik ) vastu ja pärimisõigus , st õiguslik võim pärandile.
    Subjektiivsete õiguste küsimuse lahendamine avalikus õiguses on tunnistus demokraatlikust ja õigusriigile orienteeritud ühiskonnast.
    „Korraline õigustee“ avaliku võimu vastu. Kõigile kodanikele võimaluse loomine vajadusel ka riigivõimu vastu astuda. Kehtib subordinatsioonisuhe.
    Üksikkodanikul on riigi suhtes kolme liiki huvisid: huvi riigi valitsemisest ja avalikust elust osavõtuks, huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud üksiku heaks; huvi individuaalse tegevusvabaduse vastu riiklike rünnete eest.
    Lähtudes nendest huvidest saab subjektiivseid avalikke õigusi liigitada:
  • Subjektiivsed avalikud õigused avalikust elust osavõtuks. Siia hulka kuuluvad nn poliitilised õigused nt. aktiivne ja passiivne valimisõigus .
  • Üksiku õigused ühisolemisele. Siia kuuluvad nt. riigiteenistujatele kuuluv nõudeõigus töötasu maksmiseks; nõudeõigus rohkemmakstud maksude tagasisaamiseks; nõudeõigus teatud kindla haldusakti vastuvõtmiseks riigiasutuse poolt; korralise kohtutee kasutamise võimalus avaliku võimu vastu.
  • Vabadusõigused . Milleks on eelkõige demokraatlikes riikides sätestatud põhiõigused ja vabadused.
    NENDE ÕIGUSTE KAITSE ON RIIGI POOLT ERINEVA TUGEVUSEGA .

  • Juriidiline kohustus


    Tulenevad objektiivsest õigusest lõppastmes subjektiivsetele õigustele vastavad juriidilised kohustused.
    Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab . Antud juhul on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest enda valdusesse. Omaniku nõudeõigus korrespondeerub vahetult asja õigusliku aluseta valdaja juriidiline kohustus tagastada see asi seaduslikule omanikule.
    ...Selliste õiguste ja kohustuste vahelist sidet võib nim ka õiguste ja kohustuste korrespondeerumiseks.
    Igaüks on kohustatud absoluutset subjektiivset õigust silmas pidama ja seda mitte rikkuma.
    Juriidiline kohustus on vajalik käitumine, mida tuleb teostada vahetult või lõppastmes õigustatud isiku ehk subjektiivse õiguse kandja huvides.
    Igasugune käitumine ei ole juriidiline kohustus. Vajalik käitumine, selle käitumise määr, peab tulenema objektiivsest õigusest.

  • Õiguse subjektid


    ...on subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad . Nendeks on isikud, kes osalevad õiguslikus elus. Kõik need isikud, kes võivad olla osalejateks õigussuhtes.
    Õiguse subjektiks on inimene. Ainult inimene on õigustatud ja kohustatud. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõppeb surmaga.
    Objektiivse õigusega on kindlaks määratud, missuguseid kohustusi saab inimene kanda ja milliseid õigusi omada.
    Õigusvõime on inimese võime omada õigusi ja kanda kohustusi.
    Teovõime tähendab inimese võimet oma tegudega omandada õigusi ja kanda kohustusi. Teovõime algab täisealiseks saamisega .
    Õiguse subjektideks võivad olla ka seaduse alusel loodud inimeste ühendused - juriidilised isikud. Juriidilised isikud luuakse seaduse alusel teatud funktsiooni teostamiseks.Juriidilise isiku õigusvõimet realiseerivad selle orgnid. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja-kohustudi, välja arvatud need, mis on omased üksnes inimesele.
    Juriidilised isikud liigitatakse eraõiguslikeks ja avalik õiguslikeks:
  • Eraõiguslik juriidiline isik on : täisühing, usaldusühing, osaühing , aktsiaselt, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
  • Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on: riik ja kohaliku omavalitsuse üksus.
    Demokratiseerimine- protsess, milles antakse avalik-õiguslikud ülessanded seadusega iseseisvatele institutsioonidele. NEID institutsioone võib liigitada:
    • Avalik-õiguslikeks korporatsioonideks
    • Avalik-õiguslikeks asutusteks
    • Avalik-õiguslikeks sihtasutusteks ehk fondideks

  • Õiguse obekt


    Õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks .
    Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks.
    Mõistega õiguse objekt on hõlmatud kehalised esemed ja teised mittekehalised esemed- seadusest tulevnevatel juhtudel teatud õigused, nõuded jam objektiivsed väärtused.
    Asjad omakorda võivad olla: kinnisasja ja vallasasjad; asendatavad või asendamatud; äratarvitatavad või äratarvitamatud; jagatavad või jagatamatud.
    Vallasasjad on kõik esemed, mis ei ole maatükiga seotud – sõidukid, kodumasinad , raamatud, loomad jn
    Kinnisasjad on maa koos selle oluliste osadega (sellega alaliselt seotud ehitised nt krunt ja sellel asuv maja) ning päraldistega.
    Õiguse objekt võib olla asjade kogum.Päraldis on õiguse objekt. Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja oluline osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.
    PRAKTILINE ÜL:
    NÄITED:
    1. TLÜ(subjekt) ja üliõpilane (subjekt) kvaliteetne kõrgharidus(objekt). Tegemist on subordinatsioonisuhtega.
    Normid: ülikooliseadus.§13”vastavad normid inimesele, kes soovib ülikooli astuda. §13,3 ülikooli õigus nõuda teaud juhtudel üliõpilaselt õppekulude hüvitamist . (relatiivsed subjektiivsed õigused)
    §21 kõigi keskharidusega isikute õigus kandideerida üliõpilaseks.
    §21, lg 1, ülikooli kohustus pakkuda haridust.
    2. Peeter(subjekt) ja Mart(subjekt), objektiks on (auto, raha ja leping)
    Normid: VÕS §2 lg 1, §3 lg 1 §8 lg 1
    Relatiivsed subjektoovsed õigused.+ absoluutne subjektiivne õigus
    1 müüb ja teine ostab.
    4. üürnik(subjekt) ja üürileandja(subjekt), objektiks on kinnisasi ( korter )
    koordinatsioonisuhe
    TSÜS § 12, lg 1
    VÕS §271 üürisuhte iseloom, luuakse subjektiivsed õigused ja kohustused üürnikule ja üürileandjale
    VÕS §316, lg 1
    VÕS §292
    Vestluse jutuajamise lõpp

  • Õiguse rakendamine V peatükk


    16.11.
    Õiguse täpsus ja õiguse realiseerimine
    Õigusnormid- kujutavad endast kirjalikus vormis esitatud käitumis-ja otsustamisreegleid. Õigusnormid sisalduvad õigusallikates.
    Ühe või teise reguleerimise edukus sõltub sellest, kui täpselt ja arusaadavalt on õiguses endas määratletud, millal ja kuidas õigusnormist tulenevaid nõudeid realiseerida. Tõlgendusprobleemid tekivad sellepärast, et õigusliku reguleerimise juures peetakse ühetähenduslikeks sõnu, mis tegelikkuses seda ei ole.
    ILMA ÕIGUSE TÄPSUSETA ON ÕIGUST RASKE REALISEERIDA!
    Õigust võivad realiseerida kõik isikud, nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Realiseerimine on tihedalt seotud õiguse tulemuslikkuse ja efektiivsusega.
    Õiguse realiseerimine toimub õiguse kasutamisel ja õigusest kinnipidamisel paljukordsete inimkäitumiste aktide kaudul.
    Õiguse realiseerimise viisid: Kasutamine, kinnipidamine ja rakendamine
    Kui õiguse subjektid viivad oma faktilise käitumise vastavusse õigusnormis sisalduva käitumise nõudega, siis realiseerub õigus kasutamise või kinnipidamise teel.
    • Õiguse kasutamine ja kinnipidamine- õiguse vahetu realiseerimise viisid. Nende viiside puhul, realiseerivad õigusnormidest tulenevaid subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohutusi, õiguse subjektid vahetult oma käitumises. Nt:Töölepingu seadus paragrahv 23: käesoleva seadusega ettenähtud otsused teeb tööinspektor kahe nädala jookusl, arvates tema poole pöördumise päevast. /
      • Karistusseadustiku paragrahv 338 lg 1: ...karistatakse rahalise trahvi v kuni kolme aastase vangitusega.-Antudõigusnorm keelab teatud tegevused. Sellest normist tuleneva nõude saab subjekt realiseerida õigusest kinnipidamise teel. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - seisneb selless, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega ehk täidab juriidilisi kohustusi. Selles vormis toimub kohustavate (subjekt peab sooritama aktiivseid tegusid ) või keelavate (subjekt peab passiivselt hoiduma keelatud käitumisest) normide täitmine.
      • Elamuseaduse paragrahv 46 lg 1:Allüürileping-osa tema poolt üüritavast ruumist või kogu ruum. Vatutav isik on siiski algne üürnik. Antud õigusnormist tuleneb üürniku jaoks võimalus realiseerida õigust kasutamise vormis, võttes arvesse teatud tingimused. Õigusnormi kasutamine – seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhetes.

    • Õiguse rakendumine- Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine - selline õiguse realiseerimise norm, kus õiguseteostamisse sekkuvad selleks pädevad ringkonnad (nt haldusorganid, kohtud jne). Reeglina need riigiorganid kuuluvad õiguse realiseerimise seisukohalt kõrvalisteks subjektideks, sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse . Õigusnormide rakendamine on kompetensets riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites

    Õiguse täpsus puudutab elulisis asjaolusid, mida õigusega korrastatakse.Õigusest peab tulenema ka selge ja arusaadav õiguslik tagajärg, mida õigusnormi abstraktne faktiline koosseis endaga seob.
    Õiguses omavad sõnade tähendused olulist rolli. Kui õiguse subjekt ei taba ära mõne normis esineva sõna tähendust, siis tekivad normist tulenevate õiguslike tagajärgede elluviimisel tõsiseid raskusi. Seaduslik tehnika püüab siin olukorda leevendada spetsialiseeritud õigusnormide loomisega-need kuuluvad mittetäielike õigusnormide hulka ja õigusliku jõu omandavad seoses teiste õigusnormidega.
    Õiguse „täpsus“ võib erineda tavaarusaamadel põhinevast sõnade tähendusest.

  • ÕIGUSE REALISEERIMINE JA JURISPRUDENTS


    Õiguse realiseerimisest ehk kasutamisest, kinnipidamisest ja rakendamisest on huvitatud ühiskond tervikuna . Õiguse realiseerimisele selle tulemuslikkuse mõttes saab kaasa aidata jurisprudents- õigusteaduse osa, mis käsitleb õigust just normatiivsest askeptist ja tegeleb seepärast normi “mõttega“. Teadus õigusnormidest. Arusaamade süsteem kehtivas õigusest, mis teeb ülestähendusi kehtiva õiguse kohta.
    Õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel eksisteerib tihe seos.
    Jurisprudents on normi keelest arusaamise teadus.

  • ÕIGUSE RAKENDAMISE OLEMUS


    Õiguse rakendamine on üks õiguse realiseerimise viisist.
    Ühine õigusest kinnipidamise ja kasutamisega on see, et realiseerimise aluseks on samuti õigusnormidest tulenev nõue.
    Põhiline erinevus on aga see, et õiguse rakendamine on riikliku tegevuse eriliik. See tähendab, et õiguse rakendamine eeldab erisubjekti-kompententse riigiorgani- vastavat tegevust. Õiguse rakendamist kui tegevust nimetatakse subsumeerimiseks.
    Subsumeerimise loogiline olemus seisneb selles: Tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui na don omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas.
    • Täielikus õigusnormi nähtub , et kui T(abstraktne faktiline koosseis), siis R(õiguslik tagajärg), vastasel juhul S-riiklik sund.

    Täielikust õigusnormist nähtub, et kui T kajastub tegelikkuses konkreetsetel elulistel asjaoludel-S, siis kehtib S suhtes R. Seega on T tänu konkreetsetele S ellu viidud , kui S on loogiliselt võetuna üks T juhustest.
    ÕIGUSE RAKENDAMISES PEAMEGI KONTROLLIMA, KAS S ON TÕESTI ÜKS T JUHUSDEST.
    Kui see tõesti nii on, siis tuleneb õiguslik tagajärg süllogismist:
    Kui konkreetne(-sed) eluline(-sed) asjaolu(-d) vastab(-vad) abstraktsele faktilisele kooseisule T, siis kehtib S jaoks õiguslik tagajärg R.
    T R ehk T iga juhuse osas kehtib R
    S T ehk S on samane T-ga, on üks T „juhus“
    S R ehk S osas kehtib R
    T(1) R(1) T(2) R(2)
    S T(1) S T(2)
    SR [T(1)] SR [T(2)]

  • Õiguse rakendaja


  • Ei tohi suhtuda pealiskaudselt õigusnormis toodud abstraktsesse kooseisu
  • Väga palju aitab õiguse rakendajaid(kohtunikke) protsessiõigus- tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikad.
  • Tsiviilprotsessis kehtib dispositiivsuse põhimõte.
  • Dispositiivsuse põhimõte- kohtunik tugineb otsuse tegemisel ainult poolte poolt esitatud tõenditele ja asjaoludele. Elulised ajsaolud, milles poolte vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik võtma tõestena.
  • Kriminaalprotsessis on määravaks tõe väljaselgitamise ehk kohtuliku uurimise printsiip.
  • Kohtuliku uurimise printsiip- kohtunik pole seotud sellega mida pooled väidavad. Süüdistajal poolel asub tõestamise koormis. Süüdistatavale pea tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja pole võimeline seda tõendama, peab tegema õigustmõistva otsuse-in dubio pro reo
  • Kogumise maxime-kohtunik ja pooled koguvad tõendeid koos.Dispositiivsuse printsiip asendub seal maxime-ga, kus tsiviilprotsess hakkab täitma sotsiaalseid funktsioone.
  • Non liquet-kohtunik pole suuteline tõde teadma saama.Nüüd tuleb otsus vastu võtta teatud kindlate tõendamise reeglite järgi.
  • Tsiviilprotsessis:kumbki pool saab tõendada temale õigusnormis sisalduvad positiivsed eeldused
  • Kriminaalprotsessis: lasub süüdistajal täielik tõendamise koormis.
    SUBSUMEERIMISE REEGLINA KEHTIB ÜLDISELT KA TÕE VÄLJASELGITAMISE EHK UURIMISE PRINTSIIP.

  • Õiguse tõlgendamine, tõlgendamise olemus


    18.11
    Enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte.
    Õigusnormi looja võib eksida terminite valikus või kasutada ebatäpseid termineid. Selline olukord muudab õiguse tõlgendamise(interpretatsioon-tõlgendamine) tema rakendamisel hädavajalikuks.
    Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel?
    Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem ise tekib õiguse rakendajal seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes.
    Tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektis on normide keel.
    Tõlgendamise vajadus:
    • Et saada aru terminitest
    • Kaks õigusnormi võivad siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad. Tõlgendamise ül on nüüd välistada normide omavaheline vastuolu. Tegemist võib olla iseseisva probleemiga, nn normide konkurentsiga või koguni reguleerimislade konkurentsiga.
      • Kumulatiivne konkurents -erinevad õiguslikud tagajärjed saabuvad paraleelselt. (nt avarii ja põhjustaja tekitab lisaks materjaalsele kahjule ka raske tervise kahju kannatanule)
      • Alternatiivne konkurents-õigustatud pool võib valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel. (võlgniku viivitamisel õigus kreeditoril valida nõudeõiguse või lepingust ülesseütlemise vahel)
      • Konsumtiivne konkurents-kui mitu õiguslikku tagajärge on suunatud võrdse tulemuse saavutamisele. (üürink kahjutasu üürilepingust tulevnevalt või õigusvastasest käitumisest tulenevalt kahjutasu)

    Kui erinevad õiguslikud tagajärjed ei lase ennast kooskõlastada, siis pole tegemist mitte normide konkurentsi, vaid vastuoluga!
    Tõlgendamise esemeks on algfaasis õiguse tekst.Tõlgendamise abil väljendatakse õiguse mõtet täpsemalt ja selgemalt kui seda on tehtu dõiguse normis.
    Tõlgendamise lähtepunktiks on antud kaasuse lahendamiseks sobiva õigusnormi väljavalimine kõigi teiste normide seast ja normi tekstiga tutvumine (kogu tekstiga).
    Kõrgemalasuv norm ületab madalamatasemelise normi. Konstitutsioon asub kõrgemal kui valitsuse määrus. Erinorm ületab üldise normi. Uuem norm ületab vana normi.
    • Kui õiguskorrd sisaldab kahte õigustloovat akti, mis on õigusjõult võrdsed ja ei erine vastuvõtmise ajas, siis on eelistatud see, mis sobib paremini üldisesse süsteemi. Selle kindlakstegemiseks kasutatakse tõlgendamise võtteid: süstemaatilist, loogilist ja teleoloogilist.

  • Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang


    Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes.
    Subsumeerimise algfaas kujutab endast juriidilist tähendust omavate eluliste asjaolude leidmist õiguserakendaja poolt.
    Asjaolude lõplikul moodustamisel jätab õiguse rakendaja tähelepanemata selle, mis ei aita tal kaasuse juriidilist kvalifikatsiooni anda, mis ei vii teda subsumeerimisel edasi.
    Õigusliku kvalifikatsiooni andmiseks vajalikud otsused tehakse seega enne õiguse rakendusakti vastuvõtmist.
    ÕIGUSE RAKENDAMINE E SUBSUMEERIMINE LÕPPEB ÕIGUSE RAKENDUSAKTI VASTUVÕTMISEGA.
    Subsumeerimist ei ole võimalik lõpule viia, ilma et sellele eelneks eluliste asjaolude üle vajalike otsuste tegemine. Subsumeerimise raskuspunkt seisneb eelotsuste tegemisel. Need vajalikud otsused põhinevad kas: tajumisel, inimkäitumise tähenduse hindamisel või otsustaja sotsiaalsel kogemusel .
  • Ütlused toimunust põhinevad reeglina TAJUMISEL. Õiguslikku tähendust omavad paljud elulised asjaolud, mis põhinevad tajumisel. Nt: kehavigastuste tekitamine, inimese surm, asja suurus, tegelikkuses öeldud sõnad.
  • Kindlaviisiline inimkäitumine. Kui näeme kedagi kellelegi rusikaga näkku löömas, siis tajume et tegemist on tervisekahjustuse tekitamisega tekitaja poolt tahtlikult.
  • Sotsiaalne kogemus. Me tugineme kogemusel ja jõuame järeldusele, et lööja soovibki tekitada tervisekahjustust.
    Peab teadma kogu situatsiooni, millega öeldud sõnad ja tekst on seotud. Vahetust tajumisest ei piisa subsumeerimise jaoks.

  • TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID


  • Grammatiline tõlgendamine


    • Iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadustähest.
    • Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võttes abiks grammatikareeglid.
    • Ükski tõlgendus ei saa ole absoluutselt õige ja kehtida igas ajas ja ruumis.
    • Iga aeg ja ruum pakub oma väärtusmastaape, mida õiguse rakendaja arvesse peab võtma.
    • Õiguse tõlgendamist iseloomustab kontinuiteet ehk järjepidevus.

    Grammatilises tõlgendamises on hädavajalikuks eelduseks selle keele reeglite tundmine, milles on õigusnormid väljendatud. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks.
    Väljendeid, millel on õiguse keeles spetsiifiline tähendus, kasutatakse õigusnormides just selles tähenduses. NT. leping, pärand, tehinguvõime, valitsus, kohus jne. Nii välistab õiguse keel paljude sõnade mitmetähenduslikkuse.
    Kontinentaalses õigussüsteemis on õiguse tekstil kahesugune ülesanne:
  • Esiteks on ta lähtekohaks mõtte avamisel ja leidmisel.
  • Seab ta piirid tõlgendamisele endale
    Keel on arenev nähtus. Õigusnormi looja lähtub keeletarvitamisel om aja nõuetest. Grammatilisel tõlgendamisel peab sellega arvestama.
    Mõistete killunemine- aja jooksul võivad sõnad omandada uue tähenduse või hoopis muutuda.

  • Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine


    Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga.
    NT. Mittetäielikud normid omandavad tegeliku tähenduse alles koos teiste normidega.
    Süstemaatilis-loogilise tõgendamise abil selgub üldnormi mõte seoses teiste normidega või koguni reguleerimisaladega.
    Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine on normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas, õigusharus. Edasi tuvastatakse normide loogilised ja funktsionaalsed seosed.
    Kõige selle aluseks on tõlgendavate normide tekst.Tähelepanelikult tuleb jälgida normide liike, et jõuda täieliku üldnormi moodustamiseni. Tuleb tähele panna, et mitte alati ei pea normitehniliselt tegu olema viitelise normiga, kuid mille mõte selgub ikkagi seoses teiste normidega. Sellist olukorda saab nimetada õigusnormide mõtteseotuseks õiguskorra kui tervikuga .
    Süstemaatilis-loogilisse tõlgendamisesse kuulub ka selle puhtalt loogiline pool.Tegemist on mõttelise protsessiga, mille käigus tõlgendaja kasutab normi teksti interpreteerimisel loogikavõtteid.
    Nende võtete kasutamine aitab täpsemini avada üldnormi mõtet:
    • Mõiste loogiline analüüs-Selle abil saab eristada mõiste olulisi tunnuseid, näha mõiste mahtu jne. Selle tulemusena saab teha mõiste üle konkreetsemaid otsuseid, mis on lähemal juristi jaoks olulist tähendust omavatele elulistele situatsioonidele, võimaliku v vajaliku käitumise liigile jne.

  • Ajalooline tõlgendamine/subjektiiv-teleoloogiline


    Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria.
    Tõlgendamise eesmärgiks võib olla selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi. Milline oli ajaloolise sadusandja kavatsus , millised olid tema eesmärgid ja ettekujutused normist selle loomisel.
    Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru ja kuidas soovis mõista normi ajalooline seadusandja.
    Ajalooline tõlgendamine on seotud õigusliku järjepidevusega.
    Kongrueerumine-ühildamine algse ja antud ajas ning ruumis tehtava otsuse vahel.(see on keeruline ülesanne, sest sedusandja tegelik tahe pole sageli õiguse tekstist tulenev või tuleneb ebamääraselt)
    Ajaloolisel tõlgendamisel on rida traditsioonilisi võtteid:
    • Näiteks võib uurida õigusnormi või õiguse instituudi ajaloolist arengut õiguse allikate abil.

    Infot ei anna mitte ainult seadusandja kavatsused, vaid ajaloolisel tõlgendamisel on kasulik tutvuda parlamendi aruteludest säilinud dokumentidega.
    Materjale võib leida ka oma aja perioodikast. Eriti väärtuslikud on juriidilise sisuga väljaannetes ilmunud materjalid, aga sama sisukad võivad olla ka lihtsas keeles kirjutatud perioodika.
    Subjektiiv-teleoloogilise tõlgendamise käigus tulebki formaalsete struktuuride poolt välja antud materjalide kõrval nö kõrvalseisjate poolt välja antud materjalidega.
    Seaduseelnõu töödatakse tavaliselt välja vastavate töögruppide poolt. Piltlikult öeldes kujundab selliste töögruppide ettepanek –seaduseelnõu-seadusandja tahet. Loomulikult pole see seadusandja jaosk siduv. Samas on ajaloolis -subjektiivse tõlgendamise eesmärgi saavutamiseks vajalik ka nende töögruppide arvamustega tutvuda.
    Ajalooline tõlgendamine ei ole ainult nn juriidiliste materjalidega tutvumine. Normi mõtet aitavad selgitada ka ühiskonna eliiti kuuluvate isikute ja gruppide arvamused. Nt erakonnad , juhtivad poliitikud , majandusjuhid-nende arvamus õiguse kohta.
    Ajaloolisel tõlgendamisel peab ka arvestama tolleaegsete arusaamadega keelest ja õiglasest õigusest.
    Teleoloogiline on ajalooline norm sellepärast, et ta on seotud reguleerimise eesmärkide ja põhiideede teadasaamisega. Eesmärgid, mis olid ajaloolisel seadusandjal, ei pruugi objektiviseeruda õigusnormis.
    Tõlgendaja lähtub eesmärkidest ja põhiideedest tervikuna ja nii saab tõlgendaja aru ajaloolise normi mõistlikusest.

  • Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine


    See on tahtetõlgendamine nagu ajalooline tõlgendaminegi.
    Siin ei oma tähtsust ajaloolise seadusandja ettekujutused, vaid kehtiv õigus ja väärtussüsteem.
    Eesmärgid, mida seadusandja normi loomisega tahab saavutada, on valdavalt õiguse objektiivsed eesmärgid. Nt.rahu ja julgeoleku kindlustamist, õiglast vaidluste lahendamist, sotsiaalset võrdsust jm.
    Tõlgendaja peab seaduse mõtte järele küsima: millist eesmärki teenib norm, milline on normi mõte? Seaduse mõte on seaduse hing
    Õiguslikult reguleerimiselt nõutakse asjakohasust. Kui seadusandja seda põhimõtet järgib, siis on võimalik objektiiv -teleoloogilise tõlgendamise teel jõuda õigusnormi mõtteni.
    Objektiiv-teleoloogilisel tõlgendamisel on 2 tõlgendamiskriteeriumi:
  • Esimene on seotud reguleeritud eluvaldkonna struktuuriga. Need on faktilised asjaolud, mida seadusandja muuta ei saa, kuid mida ta õiguslikul reguleerimisel hoolikalt silmas peab pidama.
  • Teised on õiguse printsiibid , mis asuvad väljaspool reguleerimist ennast.
    Objektiiv-teleoloogilised on need kriteeriumid sellepärast, et nad on küll olemas, kuid mitte alati ei ole seadusandja neist teadlik.
    Tõlgendamise asjakohasus tähendab seda, et peetakse silmas kogu tõlgendatava normi alla kuuluat reguleerimise eset. See on sageli ulatuslik ja keerulise struktuuriga.Tõlgendaja puutub sellega kokku kui üldnorm on mõeldud mingi mahuka eluvaldkonna reguleerimiseks. NT.teadus, ajakirjandus, metsandus jne.
    Kuna objektiiv-teleoloogilise tõlgendamise kriteeriumid tulenevad õiguse eesmärkidest, kuhu kuulub eelkõige ÕIGLUSE idee, siis tähendab see tõlgendamine võrdsete võrdset kohtlemist.-see peab tuginema õiguskorra üldistele väärtustele.
    • Teine põhimõte on, et õiglus tegelikustub siis, kui igaüks saab oma.

    Väärtusvastuolu vältimisele peab mõtlema seadusandja.
    Vähem tähtis ei ole õiguse printsiipide(põhimõtete) arvestamine tõlgendamisel.Neid printsiipe nim õiguseetilisteks printsiipideks. Printsiibid asuvad väljaspool reguleerimise eset ja neil on eri reguleerimisaladel erinev kaal.Tõlgendamisel on vaja neid silmas pidada. Tuleb leida vastus küsimusele, millist osa 1 või teine printsiip reguleerimisel mängib.Nii muutuvad printsiibid tõlgendaja jaoks väärtusmastaapideks , mis moodustavad ühe osa otsustamisel vajaminevast baasist.
    Õiguse printsiipe on võimlik tõlgendamisel siis arvesse võtta, kui:
    • Tuntakse põhjalikult õiguse valdkondi(era-ja avalik)
    • Nende valdkondade sisemist struktuuri
    • Süsteemide osade funktsionaalseid seoseid .
    • Kuid samahästi peab tundma õiguse printsiipe endid .

    Kui uus seadus lahendab juba eelmises seaduses reguleeritud sama küsimuse teisiti, siis aitab objektiiv-teoloogiline tõlgendus probleemi lahendada.Tuleb leida vastus küsimusele, mis on uue seaduse mõte-ratio legis .
    Põhiseadusest tulenevate õiguseetiliste printsiipide tähtsus ja tähendus
    Need on nn põhiseaduskonformse tõlgenduse kriteeriumiteks. Kontinentaalses õigussüsteemis on üldtunnustatud nende printsiipide arvestamine ka tavaliste õigustloovate aktide tõlgendamisel.
    Põhiseaduse tõlgendamine on sama loomuliik kui teiste õigustloovate aktide tõlgendamine.
    Common Law´s mõistetakse kohtulahendit õiguse allikana. Kontinentaalses õigussüsteemis peaks kohtuotsus jääma „kõige väärtuslikumaks õiguslikuks otsustuseks“

  • Lüngad õiguses ja nende ületamine


    Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leia me teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Õiguse rakendamine ei ole osutunud võimalikuks ka tõlgendamise teel. Õiguse rakendaja peab veenduma, kas tegemist ei ole lüngaga õiguses.
    Liikseid lünki põhjustab ka õiguskorra noorus.
    Lüngad võivad õiguskorras olla kas: ehtsad , näivad või väärtuslüngad.
  • Ehtsad lüngad. On tingitud meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu kiirest muutumisest.Kui ka üks situatsioon, mis seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema õiguslikult reguleeritud, kuid tegelikult seda pole, ongi tegemist ehtsa lüngaga.
  • Näivad lüngad. Kui seadusandja polegi kavatsenud elulisis asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega.Sellisel juhul ei tõusetu probleemi lünga ületamises või täitmises, sest see on näiv lünk. Elulised asjaolud ei esine siin juriidilise fakti tähenduses ega tekita juriidilisi tagajärgi.
  • Väärtuslüngad. Tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise reegli kujul, kuivõrd üleüldise kujul.Nüüd tekib olukord, kus õiguse realiseerijal on raske mõista, millistele olulistele tunnustele peab vastama üks või teine eluline situatsioon, et seda õiguslikku tähendust omavaks pidada.Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks.
    Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel. Kõige üldisemalt öeldes saab saab lünkasid õiguses ületada analoogia abil.
    Analoogia-ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist.
    Analoogial põhinevaid otsuseid saab teha vaid siis, kui leidub elulistele asjaoludele sarnane abstraktne faktiline koosseis.
    Analoogia liigid:
  • Seaduse analoogia e üksikanaloogia. Otsustuse tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õiguslikud tagajärjed saabuvad ka õigusega mittereguleeritud juhusel. Otsuste tegemiseks vajalikud eeldused on sarnased.Kuna tegu peab olema alati sarnase juhusega, siis reguleeritud ja mittereguleeritud juhuse puhul ei tohi olla erinevad tunnused olulise tähendusega.
    Kriminaalõiguses on analoogia keelatud. Ainult seadus võib öelda,mis on kriminaalkorras karistatav tegu, kohtunik seda teha ei või. Tõlgendamine on aga kriminaalõiguses lubatud ja vajalik.
    Analoogia puhul ei saa eeldada õigusliku korra erakorralisust.
  • Õiguse analoogia. Ei lähtuta üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, mis põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel. Tegu on üldise õiguse põhimõttel rajaneva analoogiaga.
    Kui mingit kaasust ei ole võimalik lahendada, siis kasutatakse loomuõigust tänapäevases tähenduses ehk juhuse peab lahendama nii nagu sooviks seda kaasaegne seadusandja.
    Kui sellest ja muudest meetodidest ei piisa, sisi on kohtunik kohustatud ja õigustatud „looma õigust“. Kohtunik otsustab, mis on üksikjuhtumil õigem.
    Tõlgendamine ja lünkade ületamine toimub kindlates ratsionaalsetes vormides .

  • RIIK. 6.PEATÜKK


  • Riikide tekkimine ja riigi olemus


    Tööjaotusel põhinev ühiskond ongi riikliku ühiskondliku korralduse eelduseks.
    Riik on ühiskonnakorraldus , mis luuakse inimeste poolt ja on inimestele suunatud ning mis põhineb teatud tööjaotusel.
    Tööjaotus -igaüks töötab ühiskonnas nii enda kui teiste heaks. –eelduseks vastastikune usaldus.
    Õigus ja ülemvõim on üha rohkem seotud territooriumiga. Suuremat rolli hakkavad mängima avalikud huvid-ühised huvid ja ühine heaolu Ühiskond vajab uut organiseerimise vormi ja see vorm tekibki riigina.
    Riigi areng:
    Primitiivne küttimine v toidukogumisel põhinev ühiskond; põlluharijatest koosnevad territoriaalsed inimkooslused; moodsa terrororiallriigi teke
    Territoriaalriik-kujunes ühiskonnas toimuvate arenguprotsesside mõjul, areng majanduselus
    Seadusriik -ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Tööstuse areng
    Hüvede jaotamine riigi poolt. Tööstuse areng toob kaasa suure tööstuse ja rahvusriigi tekkimise. Toimub riigi seadusandliku tegevuse plahvatuslik kasv. Seadustega ei juhitud ainult rahvast, vaid ka riiki.
    Haldusriik-võib kujuneda seadusriigis kui üksikud riigiametnikud ei allu enam korrale.
    Riiki tekkimise kohta on levinud 3 teooriat:
  • Lepinguteooria . Riik luuakse lepingu sõlmimisega. Inimesed loobuvad vabatahtlikult oma loomulikust vabadusest.
  • Orgaaniline teooria. Kooseluks ja koostööks on riik inimese jaoks loomulik vajadus.Riik on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur .
  • Võimuteooria. Tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel.
    Riikliku tegevuse ulatuse järgi eristatakse:
  • Liberaalne riik. Esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama.Samas peab riik tagama julgeoleku.
  • Sotsiaalriik . Sekkub laialdaselt ühiskonnaellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja.Sotsiaalriigi põhimõtete realiseerimine viib HEAOLURIIGINI.
    Riigi tegevuse iseloomu põhjal õiguslikesse alustesse liigitatakse:
  • Totalitaarne.
  • Õigusriik .

  • Riigi tunnused


    Rahvas, territoorium , suveräänsus
    RAHVAS’
    Riigi rahvas- kõigi riigi alamate ühendus, vaatamata nende kultuurilistele v rassilistele iseärasustele.
    Rahvus- ühine keel, ajalugu,kultuur, religioon .
    Multinatsionaalsed riigid-paljurahvuselised riigid.
    Riik peab arvestama ka vähemusega.
    Eestis sätestab riigi ja inimeste vahelist juriidilist sidet – põhiseadus , kodakondsuse seadus
    Riigi rahva hulka kuuluvad ka välismaal elavad riigi kodanikud
    Riigivõimu teostavad hääleõiguslikud kodanikud.
    TERRITOORIUM
    Riik on inimeste ühendus, kes elavad teatud maa-alal, mida nim riigi territooriumiks.
    Territoriaalprintsiip- ühe riigi territooriumil valdavalt ühe õigussüsteemi funktsioneerimist.
    Piir on tähtis. Riigi territoorium on masimaa,siseveed, territoriaalveed , õhuruum
    SUVERÄÄNSUS
    Suveräänsus on riigi võime või omadus ilma sisemiste ja välimiste kitsendusteta teatud viisil käituda.
    Suveräänsus tähendab sellist kauakestvat olukorda , kus kellelegi kuulub ülemvõim.( monarh , rahvad , aristokraatia )
    Türann- kui riigivõimu kandjaks valitud isik usurpeerib selle ameti vägivaldselt eluks ajaks, samas ka süverään
    Ülemvõim on riigi tegevuse legitiimsuse garanteerijaks.
    Suveröönsus õiguslikus mõttes on kompententsi ülemuslikkus.
    Suveräänsus kui poliitiline mõiste tähendab ülemvõimu.-võim, mille abil saab teisi käsutada
    Sisemine suveräänsus-riigi ülemvõim siseriigis
    Väline suveräänsus-ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega

  • Riigivormid


    Riike saab jagada:
  • Demokraatia-valitseb rahva enamus kõikide huvides või mandunud demokraatiaks-kus valitseb rahva enamus ainul toma huvides või kasutavad rahvamasse teatud eesmärgil demagoogid
  • Aristokraatia-valitseb väike hulk kõikide huvides või väikesearvuline vähemus ainult oma huvides-oligarhia. Aristokraatia erivorm on ohlokraatia-halvimate ülemvõim
  • Monarhiates-valitseb monarhkõikide hüvanguks
  • Türanniates valitseb monarh oma heaolu nimel.
    Monarhia-riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest.
    Vabariik-riigipea president
    Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel:
  • Riigivõim koondub ühe organi kätte parlamentaarse v presidentaalse demokraatiaga riigid
  • Riigivõim koonudb mitme organi kätte:jagatud suveräänsusega riigi on liitriigid
    Parlamentarismi printsiip-kõrgema esindusorgani(legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus täidesaatva(eksekutiivse ) võimu ees.
    Kõrgemad esindusorganid võivad olla kas ühe või kahekojalised.
    Kahekojalist esinduskogu tunnevad föderatiivse korraldusega riigid-kõrgeim riigivõim on koondunud mitme riigiorgani kätte.
    Riigipea: ainuisikuliseks riigipeaks võib olla :päritava võimuga monarh v teatud tähtajaks valitud president.
    Monarh-riigipea, kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius(absoluutne monarhia) või monarhi võimutäius piiratud(konstitutsiooniline monarhia).
    Parlamentaarne riik: parlament valib riigipea,riigipea on allutatud parlamendi kontrollile .Riigi esindamine rahvusvaheliselt
    Presidentaalne riik:riigipeale kuulub nii seadusandlik kui täidesaatev võim.presidendi valib rahvas.

  • ÕIGUSRIIK

  • Õigusriigi kujunemise ajaloost


    Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas.
    Õiglaseks ehk õigusele vastavaks nim sellist ühiskondlikku korraldust, kus õigus, tänu avaliku võimu toetusele, muutub üldkohustuslikuks seaduseks ja avalik võim, olles ise õiguse poolt korrastatud ja piiratud, õigusele vastavaks riigivõimuks.
    Seadusanda peab kontrollima kolme osa konstitutsioonist:
    • Avalike huvide üle otsustav instants
    • Riigiametnikud
    • Õigusemõistmine

    Võim peab olema legislatiivne, eksekutiivne- kohtuvõim ja föderatiivne-väline täitev võim
    Õigusriik-võimude lahusus !
    Politseiriik- vastand õigusriigile- absoluutne, totalitaarne

  • Õigusriigi tunnused


    Mandrieuroopalikus õiguskultuuris loeetakse õigusriigi ideega seotuks rida pritsiipe:
    • Kirjutatud põhiseaduse olemasolu
    • Riigivõimu seotus ja piiramine põhiseaduse ja seaduste poolt
    • Riigivõimu siseorganisatsiooniline jaotus funktisonaalseteks aladeks (õigusloome,valitsemine,õigusemõistmine)
    • Seaduse ülimuslikkus
    • Üksiku õiguste tagamine
    • Kohtulik kontroll õigustest kinnipidamise üle sõltumatute kohtute poolt
    Õigustehnilised rekvisiidid :
    • Proportsionaalsuse põhimõte, millest peavad juhinduma kõik riigivõimud
    • Õigluse ja õiguskindluse põhimõtted
    Õigusriik- formaalselt vaadatuna riik, kus riigifunktsioonid on konstitutsiooni ja teiste õigusreeglite poolt määratud ning mille täitmine on õigusreeglite alusel kontrollitav.

  • Formaalsed tunnused


    • Võimude eristamine ja nende lahusus, formaalse seaduse mõiste, seadustest kinnipidamine, täidesaatva võimu seaduslikkus , õiguslik kaitse sõltumatute kohtute poolt, põhiõiguste ja vabaduste garanteerimine.

    Võimude lahusus. Riigivõim on üks tervik, mis väljendub eri vormides, mida jaotatakse seadusandlikuks( parlament ), täidesaatvaks(valitsus) ja õigusemõistmiseks(kohus).
    Lahusus seisneb selles,,et: saaksid tegeleda oma tööga; eri võiimudel oleks võimalus vastastikku oma tegevust kontrollida ja piirata
    Seadusandlik võim ehk legilatiivvõim. Parlamendi tegevus.Parlament riigi tähtsaim organ.Parlamendi liikmeks on saadik, kes valitakse otseselt vabade valimiste salajase valimise teel.
    Seadusi võetakse vastu tavaliselt lihtsa häälteenamusega.Kui riigikogu on seaduse vastu võtnud , kirjutab sellele alla riigikogu esimees.Seejärel esitab kantselei direktor seaduse väljakuulutamiseks presidendile. -14päeva jooksul. Seadus jõustub 10päeval alates riigi teatajas avaldamist.
    Täidesaatev ehk eksekutiivvõim.
    Teostab riigipea ja valitsus. Riigipea võib olla monarh v president. Valitsus koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsus viib ellu riigi poliitikat ja tegeleb valitsemisega . Seaduseelnõud esitatakse parlamenti valitsuse kaudu. Peaminister valitakse parlamendi v riigipea poolt. Parlamendi pool tvastuvõetud seaduste elluviimine .
    Õigustmõitmine kohtutes.
    Kohtunikud alluvad ainult seadustele .
    I astme kohtud:maa ja linnakohus-arutavad tsiviil, kriminaal ja väärteo asju
    I aste:halduskohus-arutab tema pädevusse antud haldusasju ja muid asju
    II: ringkonnakohus -vaatab appellatsiooni korras läbi maa-linna-ja halduskohtulahendeid
    III riigikohus-vaatab kohtulahendeid läbi kassatsioonikorras
    Seadustest kinnipidamine ja tidesaatva võimu seaduslikkus
    Täidesaatvad organid tohivad sekkuda kodaniku ellu kui nad on selleks volitatud. Seadustest kinnipidamine on oluline.
    Õigusliik kaitse sõltumatute kohtunike poolt
    ..see peab garanteerima seaduslikkuse printsiibi täieliku realiseerimise.
    Põhiõiguste ja vabaduste garanteerimine
    Riigivõimu sekkumine isikuu ellu on piiratud
    Formaalne õigusriik-seadusriik

  • Õigusriigi materiaalsed tunnused


    Käsk austada ja kaitsta järjekindlat inimväärikust; ülipositiivse õiguse tunnustamine; seadusandja seotus konstitutsiooniga.
    Inimväärikuse austamise ja kaitse käsk
    Õigus on alati seotud inimesega. Õiguskorra kõige väiiksemadki osad hinnatakse inimväärikusel põhinevate väärtussüsteemide alusel.
    Ülipositiivse õiguse tunnustamine
    Materiaalse õiguse doktriin tunnustab olulise osa põhiõiguste ja vabaduste ülipositiivset iseloomu.
    Seadusandja seotus konstitutsiooni ja ülipositiivse õigusega.
    See realiseerub täielikult kohtuliku kontrolli võimalusega.
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 40 lk · .docx · 216 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #1 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #2 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #3 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #4 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #5 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #6 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #7 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #8 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #9 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #10 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #11 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #12 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #13 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #14 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #15 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #16 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #17 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #18 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #19 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #20 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #21 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #22 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #23 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #24 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #25 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #26 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #27 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #28 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #29 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #30 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #31 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #32 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #33 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #34 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #35 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #36 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #37 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #38 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #39 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #40
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 216 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tirtssu Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Põhjalik ja mahukas konspekt Õiguse Entsüklopeediast Elmar Ilusa raamatu põhjal. Sisaldab kõigest kõige olulisemat ja tähtsamat. Korralik ja põhjalik! Jaotatud peatükkideks ja lihtne jälgida.
    Õiguse entsüklopeedia Õiguse tähistamine Ius non scriptum Ius scriptum I. Tammelo Tänapäevane õiguse mõiste Positiivne õigus ülipositiivne õigus avalik õigus Sugukonnaõigus

    Sarnased õppematerjalid

    Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused
    32
    docx

    Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

    Õiguse entsüklopeedia (AKJ6260.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistekse õiguse eelastmete all? Selgita! Õigus on sotsiaalne kord kuna reguleerib inimestevahelidid suhteid. Õigus pole esimene sotsiaalne kord. MORAAL ja TAVA on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses, sest need olid valitsevaks inimeste kooselus enne õigust.Moraal ja tava olid sotsiaalsed korrad, mis vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb moraali ja tavanormidest e käitumiseeskirjadest.Need on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tavad ja moraal olid ühiskonnas alatikindla sisuga. Tava ja moraali kujundas elu ise. Tava ja moraalinormid on üldkohustusliku iseloomuga

    Õiguse entsüklopeedia
    Raul Narits Õiguse Entsüklopeedia
    32
    pdf

    Raul Narits Õiguse Entsüklopeedia

    normi eirajate suhtes. 1.2. Tava. moraal, õigus, sund ja võim Õigust on nii ajalooliselt ja ühiskondlikult määratletud sunnikorrana. Nii on R. Ihering nimetanud õigust ühe riigi sunninormide kogumiks. Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega. Kindlasti peitub õiguses sunnielemente, nii nagu ka tava- ja moraalikordades. Õigus on nn võimusuhete produkt. Riikliku sunni teostamiseks loob riik institutsioonid, kes valvavad õigusest kinnipidamise või õiguse taastamise üle. Sellele vaatamata ei ole õiguskord puhas sunnikord. Õiguskorra vaimsed allikad on õiguse idee ja ,,keskmiselt mõistetud moraal". Õigus rahuldub nn eetilise miinimumiga. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kujunemise võib jaotada õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Õigus eksisteeris varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad (eelajalugu). Õiguse ja õigusmõistmise tunnusjooned juba sugukondliku korra ajal

    Õiguse entsüklopeedia
    Õiguse entsüklopeedia
    26
    docx

    Õiguse entsüklopeedia

    ÕE EKSAMIKS KORDAMINE Konspekt: R. Narits "Õiguse entsüklopeedia" I TEEMA: ÜLDIST 1.1. Õiguse eelastmed Inimese looduslik küpsemine on alus õiguslikele reeglitele inimese teovõimest, abieluvõimest jne. Loodusele omaste seaduste põhjal loob inimene oma korra, k.a. õiguskorra. Õigus on sotsiaalne kord, see reguleerib inimestevahelisi suhteid. Enne õiguskorda oli moraal ja tava, mis korrastasid inimeste käitumist. Tava ja moraali kujundas elu.

    Õiguse entsüklopeedia
    Õiguse entsüklopeedia konspekt
    15
    doc

    Õiguse entsüklopeedia konspekt

    Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", vaid ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õigust: võrdsustav õigus ja jaotav õigus. Võrdsustav õigus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas (nt kahjude hüvitamine). Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse sulmas riigi suhet kodanikesse. Õiguslik garanteeritus peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õiguskindluse all mõeldakse võimalikult heatasemelist õiguse realiseerimist valdavalt selle rakendamise kaudu. Igaühel peab olema reaalne võimalust ette näha, milline võiks olla ühe või teise õiguslikku tähendust omava probleemi juriidiline lahendus.Õiguskindluselt ootame, et valitseks tasakaal objektiivse ja õiglase vahel. Õigus peab olema kindlustatud riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. Õiguse eesmärgipärasus: Õigus on inimese teadliku tegevuse tulemus. Eesmärk leiab oma väljenduse

    Õigus
    Õiguse entsüklopeedia konspekt
    16
    docx

    Õiguse entsüklopeedia konspekt

    õigust); nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali- ja tavanormidest (tüüpilised sots. normid, mis on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud); pikaajaline käitumine Moraali v tava vastu eksides peab arvestama ühiskonna negatiivse reaktsiooniga Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega Eetos ehk aateline (ideoloogiline) kihistus, s.h kuuluvad tavad, moraal, usk, jt kultuurivormid Rahvusvahelise õiguse normidega, mis reguleerivad suveräänsete (iseseisvate) riikide jt rahvusvahelise õiguse subjketide õigusi ja kohustusi (RIIKLIK SUND EI TÄHENDA, ET NORMID EI KEHTI); on peamine, et õiguse subjekt teaks mis teda ootab, kui ta õiguspäraselt ei kohti (ei ole vaja alati sundi kohaldad) Ius non scriptum – õiguse eelajalooline järk; periood, kus õiguse kirjalikke allikaid ei eksisteeri (nt veritasu/ühiskonnast väljaheitmine – kirjapandud kujul reegleid ei leia)

    Õiguse entsüklopeedia
    Õiguse entsüklopeedia eksami kordamisküsimused
    20
    docx

    Õiguse entsüklopeedia eksami kordamisküsimused

    Õiguse entsüklopeedia (AKJ6034.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistetakse õiguse eelastmete all? Selgita! Õiguse eelastmed on tava ja moraal objektiivses tähenduses, nimelt olid tava ja moraal sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist. 1. Kuidas on omavahel seotud tava, moraal, õigus, sund ja võim? Selgita! Tava on ajalooliselt ja stiihiliselt tekkinud käitumisreeglid, kui neid kasutavad isikud peavad neid õiguslikult siduvaks. Moraal on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisnormidena

    Õiguse entsüklopeedia
    Õiguse entsüklopeedia III-Eesti omariiklus-olemus-arengud
    21
    docx

    Õiguse entsüklopeedia III: Eesti omariiklus (olemus, arengud)

    märtsil 1991 a. toimunud referendumil hääletas 77,83% hääletanutest poolt EV iseseisvuse taastamisele. 20. augustil 1991. a kuulutati välja Ülemnõukogu poolt Eesti iseseisvus. Moodustati Põhiseaduslik Assamblee, kes töötas välja uue põhiseaduse, mis võeti vastu 28. juuni 1992.a. R. Narits. Eesti omariiklus ja õigus. ­ Juridica, II, 2000, lk 71-74 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Õigusteabe AS, Tallinn, 2002 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 167-207 Eesti ja Euroopa Liit. Riigikogu Toimetised, 7, 2003, lk 23-75 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 62-76. V teema. Õiguskorra struktuurist ja süsteemist 1. Õiguskorra mõistest. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: 2.1. Normi kontroll. 2.2. Konstitutsiooni kehtimise põhistamiseks mõeldud doktriinid. 3. Õiguskorra horisontaalsest struktuurist. 4

    Õigus
    Õiguse allikad ehk kohad-kust leida õigust - Naritsa konspekt
    17
    doc

    Õiguse allikad ehk kohad, kust leida õigust - Naritsa konspekt

    · Ilmalik õigus ja jumalik õigus(koraan). · Islam religioonina on noorem kui kristlus. · Islami teb tugevaks selle lihtsus. · Islamile on omane see, et seda on keelatud tõlgendada. Aafrika konstitutsioon: · ,,mustal mandril" ja Aafrikas. · See on segu kõigist kolmest õiguskultuurist, mis on läbi kolonisatsiooni kokku saanud. · Samuti ka rahva enda tavad. Mandri-Euroopalik õiguskultuur: · Põhineb normiloomingul. · Tähtis osa riigil ­ õiguse sünd on seotud riigi tulekuga · Õiguse tekkimine: 1. vanade tavad kirjapanek 2. uus õigus · 12 ­ 13 saj. Mandri-euroopas. · Ühiskond oli kujundatud ühe religiooni poolt. · Õigussubjektiks nimetati inimest, kes kuulus religiooni juurde. · Kõige võimsamaks institutsiooniks oli KIRIK, kes lubas enda kõrvale ilmalike normide teket. · Kirik ei näinud riigis kui institutsioonis ja tema poolt loodud normides mitte võistlejat, vaid toetajat.

    Õiguse entsüklopeedia


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (1)

    profiilipilt
    : Väga kompaktne ja ülevaatlik, aitäh!
    11:55 21-04-2017



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun