kasvatusstiilide mudelit ei ole siiani veel suudetud luua (Grolnick & Ryan 1989; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi), kuid D. Baumrind on oma uurimuste tulemusena järeldanud, et vanemate kasvatusstiile võib vastavalt nõudlikkusele ja osavõtlikkusele jagada neljaks: 1. autoritaarsed vanemad; 2. autoriteetsed ehk demokraatlikud vanemad; 3. leebed vanemad, kuid ka järeleandlikud vanemad; 4. osavõtmatud vanemad. Uuringute kohaselt on kõige paremaid akadeemilisi tulemusi saavutanud autoriteetsete ehk demokraatlike vanemate lapsed ning küllaltki rahuldavaid tulemusi autoritaarsete vanemate lapsed. See-eest leebete ja järeleandlike ning osavõtmatute vanemate laste akadeemilised saavutused on peamiselt rahuldavad kui mitte negatiivsed. (Okorodudu 2010; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi) Philadelphia Temple'i ülikooli psühholoog Laurence Steinberg kinnitab, et autoriteetsete vanematega peredes kasvavad lapsed ja teismelised on psühhosotsiaalse ning
kasvatusstiilide mudelit ei ole siiani veel suudetud luua (Grolnick & Ryan 1989; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi), kuid D. Baumrind on oma uurimuste tulemusena järeldanud, et vanemate kasvatusstiile võib vastavalt nõudlikkusele ja osavõtlikkusele jagada neljaks: 1. autoritaarsed vanemad; 2. autoriteetsed ehk demokraatlikud vanemad; 3. leebed vanemad, kuid ka järeleandlikud vanemad; 4. osavõtmatud vanemad. Uuringute kohaselt on kõige paremaid akadeemilisi tulemusi saavutanud autoriteetsete ehk demokraatlike vanemate lapsed ning küllaltki rahuldavaid tulemusi autoritaarsete vanemate lapsed. See-eest leebete ja järeleandlike ning osavõtmatute vanemate laste akadeemilised saavutused on peamiselt rahuldavad kui mitte negatiivsed. (Okorodudu 2010; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi) Philadelphia Temple'i ülikooli psühholoog Laurence Steinberg kinnitab, et autoriteetsete vanematega peredes kasvavad lapsed ja teismelised on psühhosotsiaalse ning
Milliseid mõtteid ja küsimusi see tekitab? Miks ei ole igal inimesel asju, mis neid seostaks nende valdkonnaga? Miks nad kõik kannavad rohelist, punast või sinist? Miks on kõik tähtsad inimesed sellel pildil naised, kuid mehed õpivad? 7. Miks tekkis skolastika?’ Ülikoolide rajamine muutis põhjalikult teadmiste edasiandmise ja teadusliku mõtlemise viise. Kloostrites olid mungad enese harimisega tegelenud enamasti üksinduses, mediteerides piibli ja teiste autoriteetsete tekstide üle. Ülikoolides toimus õppetöö loengute ja dispuutide vormis, kus tekstide üle arutleti ja vaieldi üheskoos. Oluliseks said argumenteerimisoskus ja kriitiline vaim. Nii tekkis 12. sajandil uus teadusliku mõtlemise vorm, mida nimetatakse skolastikaks. Skolastika põhiprobleemid jäid samuti religioosseteks, puudutades näiteks Jumala olemasolu. Ent skolastikud püüdsid neid küsimusi selgitada loogika ja teaduse abil. Uus õpetamise meetod oli vastuolus kloostrikooli vaimsusega
Võrreldes generaaltsarteriga sisulist erinevust ei ole. Prahilepingute sõlmimisel kasutatakse tavaliselt tsarterite tüüpvorme, mis võimaldab lihtsustada ja unifitseerida prahilepingute sõlmimist. Tüüpvormid on kas unifitseeritud või mitteunifitseeritud. Unifitseeritud põhiline kasutatav vorm, võimaldab rakendada elektroonilist teabeedastust ja lihtsustab kasutamist. Unifitseeritud vormid on välja töötatud ja/või heaks kiidetud autoriteetsete merendusorganisatsioonide (BIMCO, ASBA, SMF jt) poolt. Mitteunifitseeritud vähekasutatavad vormid, kasutatakse ainult üksikute kaupade jaoks mõningates regioonides. Tsarterite tüüpvormid võivad olla universaalsed (näiteks, GENCON 94) või spetsialiseeritud põhiliste kaubagruppide jaoks (teravili - GRAINCON, metsalast - NubaltWood, süsi ja maagid COALOREVOY, vedellast Tankervoy-87 jne.) või
firmal juba lihtsam oma maine kujundamisel edukas olla kui ta ennast ka edukana demonstreerib. Siseturundus on firma väärtuste kinnistamise vahend. Oluline pole niivõrd see, millest teavitatakse, kui see, kuidas aitab teavitamine eesmärke saavutada. Teadvustada tuleb väärtusi, siduda inimesi eesmärkide elluviimisega ning kujundada lojaalsust. Siseturunduse vahendiks võib olla ka juhtide tegevus, nende eeskuju, autoriteetsete töötajate eeskuju. Üldistavalt võib öelda, et teadliku siseturundusega tegelemisel tuleks silmas pidada järgmist: loo visioon: unista, millisena tahad näha oma ettevõtet näiteks viie aasta pärast, millisena tunnevad ja hindavad ettevõtet kliendid. Tänapäeva hinnatuim loodusvara on vaba aeg. Võib oletada, et paljudel juhtudel võidab see turundaja, kes jõuab kliendile võimalikult lähedale, olgu siis aja, koha või suhete mõttes
SOLAARIUM Solaariumi ja päikese vahe seisneb ranges doseerimises ja A-spektri ultraviolettlainete optimaalses suhtes ning karmide C-lainete mõju välistamises. Solaariumi mõistlikult kasutades pole võimalik saada päikesepõletust. Samuti võite tunda kunstpäikese soodsat mõju oma meeleolule ja enesetundele. Spetsialistid ammugi täheldanud kevadväsimuse käes kannatavate inimeste enesetunde paranemist solaariumis päevadel, mil päike on pilvede taga peidus ning ilm pahur ja vihmane. Autoriteetsete päevitusasjatundjate sõnul on terve ja ilusa päevituse vältimatu eeltingimus mõõdukus ja vajaliku info valdamine. Päikese kuritarvitamist ei saa õigustada mingite moetrendidega. 1.1 Solaariumi kahjulikkus Üha enam levib solaarium koolinoorte seas ja keskmine solaariumikülastaja vanus kahaneb iga päevaga. Samuti on kunstpäevitamine järjest populaarsem meeste hulgas. Nahaarst Elo Kuum selgitab fakti, et solaariumil ei ole meie nahale
Näiteks: · Faktide ja olukordade analüüsimise teel. · Assotsiatiivse õppimise teel. Näiteks reklaamides, mille käigus õpib inimene ära, et teatud brand on temale kasulikum või tõstab tema staatust. · Lapsevanemad suunavad lapse hoiakute kujunemist operantset tingimist kasutades, kus kinnitatakse neid käitumisi ja suhtumisi, mis on vanemate arvates head. · Lisaks on hoiakud, mille inimene omandab mudelõppe kaudu, nähes oma kaaslaste või enda jaoks autoriteetsete inimeste käitumist. · Veenmise kaudu. Hoiakute muutmine Meie maailmapilt avardub iga päevaga kogeme õnnestumisi ja ebaõnnestumisi, saame uusi teadmisi. Koos sellega muutuvad ka meie hoiakud. Selleks, et muuta hoiakut, on ka vaja mingit muutusele tõukavat jõudu. Hoiakute puhul on selleks kognitiivne dissonants (tunnetuslik ebakõla). Kognitiivse dissonantsi seisund on meie igapäevane kaaslane
arenemist. Sageli üritavad valitsejad või kõrged vaimulikud määrata järeltulevate põlvede kohustused ja õigused, kuid selline tegutsemisviis on juba loomult õigustühine. Kanti arvates on inimkonna põhiülesanne saavutada valgustatus ning alati püüelda paremuse poole. Siinkohal tunnustab ta Friedrich Suurt, kes oli valgustusmeelne valitseja ning oli avatud uute ideede rakendamisele ühiskonnas. 7) Eriti tähtis on valgustusideid rakendada autoriteetsete organisatsioonide juures, kellel on tavainimese üle suurim võim, ehk siis kirik ja riik. Riik peab igati toetama mõtlemisvõime arendamist, sest kodanikud on selle tugevuse aluseks ning arendajaks. Kuna sel ajal oli religiooni osa inimese elus väga suur, ei oleks valgustusmeelne kirik tohtinud panna inimesi pimesi uskuma ja patte kartma, vaid õpetama leidma seoseid ja julgustama leidma enda viisi maailma ja Jumala olemusest aru saamiseks.
· organisatsioonisisese harmoonia loomine. 8 Kokkuvõte Siseturundus on firma väärtuste kinnistamise vahend. Oluline pole niivõrd see, millest teavitatakse, kuivõrd see, kuidas aitab teavitamine eesmärke saavutada. Teadvustada tuleb väärtusi, siduda inimesi eesmärkide elluviimisega ning kujundada lojaalsust. Siseturunduse vahendiks võib olla ka juhtide tegevus, nende eeskuju, autoriteetsete töötajate eeskuju. Üldistavalt võib öelda, et teadliku siseturundusega tegelemisel tuleks silmas pidada järgmist: · loo visioon: unista, millisena tahad näha oma ettevõtet näiteks viie aasta pärast, millisena tunnevad ja hindavad ettevõtet kliendid; · selgita välja, milline on praegune maine kas sinu arvamus ettevõtte mainest ühtib klientide arusaamaga; · milline on erinevus unistuse ja reaalsuse vahel;
aega küsimus. Kui ma lähen esimest korda tõeliselt kooli töötada, siis proovin paralleelselt klassikalise õpetamismetoodikaga kasutada uudseid nippe, mis olen uurinud ülikoolis. See võiks esmalt imestada õpilasi ja äratada nende tähelepanu, et edasi me saaksime leida sobiva suhtlemisviisi. Teiseks ma küsiks nõuannet kolleegidelt, kuidas nad praktikas tegelevad klassiga, sest reaalsus võib tõsiselt erineda teoreetilistest teadmistest. Hea suhtlemine teiste autoriteetsete pedagoogidega võib ka veenduda õpilasi anda mulle sansi. Viimaseks tuleb lihtsalt ära elada proovi panemist perioodi (nagu ma mäletan kooli ajast, iga uue õpetaja jaoks oli meil katsetused). Ma arvan, et rahu ja hea tuju säilitamine on parem sõber sel ajal. 5. Väikesed nihelejad Ma mõtleksin, kuidas paigaldada mööbel klassis, et lastel oleks mugav seal aja viibida. Kui tegemist on hüperaktiivsete lastega siis võiks aidata võimlemisharjutused enne tunni algust
Huvitav, miks keegi ei järgi videotele kehtestatud vanusepiiranguid? See tuleneb ilmselt vanemate õpetustest, noomitustest, kuid igas kodus seda ei tehta ja nõnda arvan, et algkoolis peaks klassijuhataja sellel teemal õpilastega diskuteerima, püüdma teada saada nende väärtushinnanguid ning tõekspidamisi ja vajadusel ka aitama. Kasulikum oleks seda tegelikult teha juba lasteaias, kuid kodune kasvatus ja suunamine on siiski parem, eriti just autoriteetsete isikute poolt. Ma olen nüüdseks juba liiga palju rääkinud meedia negatiivsetest mõjudest ja unustanud kõik positiivse. Tegelikult on ka head, kuid näiteks uuema aja teletoodangus vähem. Mõtlen just lastele suunatud programme. Väga hästi mõjuvad pereelule läbi väikeste laste tegevusele näiteks need ETV saated, mis räägivad loomade elust ja kunagi oli ka saade ,,Mõmmi aabits", 4
ehk rolli. Rolli õppimine sisaldab endas: Vajaliku info saamist-õppijale antakse juhiseid või näidatakse ette kuidas käituda Peab oleme võimalus harjutada-teooria on tähtis kuid tähtis on ka praktika. Matkimine Elukutse õppimine. Teaduslikud uuringud näitavad et inimesed kellel on palju sõpru ja tuttavaid kohanevad rollimuudatustega kergemini.Vanus ei ole tähtis. Me püüame käituda nii et saada positiivseid reageeringuid. Tähtis on inimesele autoriteetsete inimeste arvamus. SOTSIALISEERUMISE SÕLTUVUS VANEMATE ELUKUTSEST Sinikraed-töölised ja valgekraed-teenistujad. Sinikraed on seotud masinate ja mehhanismidega, valgekraed aga inimeste ja ideedega. Valgekraedel on edu aluseks probleemide lahendamine ja inimestega manipuleerimine. Nende töö on loominguline ja vähe kontrollitav. Sellised vanemad julgustavad lapsi olema loovad , paindlikud ja iseseisvad.
suhtumine iseendasse suhteliselt püsivat tervikut. Ehk teisiti öelduna, enesehinnang on üldistuv. Igal inimesel on tegevusvaldkonnad, milles toimetulek on eriti oluline ja teatud inimesed, kelle arvamus on tähtis. Edukus nendes tegevustes või nende inimeste arvamus võib üldistuda kogu enesehinnangule (3). Üks kõige tähtsamaid enesehinnangu mõjutajaid on suhted teiste inimestega: eelkõige lähedussuhted. Endale autoriteetsete inimeste (nii staatuse kui ka sisemise kriteeriumi alusel) arvamus on võrdluspunktiks endasse suhtumise loomisel ja normaliseerimisel. 6 Suhted, mis ei ütle ette, milline inimene olema peab, vaid aitavad olla tema ise, soodustavad positiivse mina-pildi teket ning säilimist (3). 7 3. MADAL ENESEHINNANG 3
Need suhted väljenduvad kogu koduses elulaadis, näiteks selles, kas rõõmustatakse üksteise kojutuleku üle, kas on soovi näidata ka teistele, missugust raamatut parasjagu loetakse või missugust telesaadet kavatsetakse vaadata. Avatud suhted selleks ongi, et pereliikmed üksteise vajadusi paremini mõistaksid ja kodu peaks igale lapsele olema esimene paik, kus on kõik eeldused avatud ( samas:67-68). Inimestel, kes on lapsepõlves suhelnud suurema hulga heasoovlike autoriteetsete täiskasvanutega, on kujutlused enda kohta täpsemad. Peresõpru valivad ja nendele annavad hinnanguid ju ikkagi vanemad. Tädid ja onud, perekonna sõbrad ja head tuttavad- kõigil neil on suhtluses täita oma roll. Külla kutsutud tädisid ja onusid uuritakse teraselt ning tähelepanekud sõnastatakse varjamatult ja valjusti. Hiljem jäljendatakse lähedasi täiskasvanuid rollimängudes. Sellised lapsed on iseseisvamad, emotsionaalsemad, enesekindlamad ja oma otsustes julgemad
tooraine raiskamiseta kasutamine. Mõõduka keskmise asustustiheduse juures on keskkonna- koormus ohtlik üksnes lokaalselt. Maailma üldisel taustal on meie keskkonna perspektiivid head. 4 SÄÄSTEV ARENG JA KESKKONNAEETIKA Kaasaegses maailmas on liikumapanevaks jõuks raha. Rahaga käivitatav majandus peab andma kasumit, tooma sisse uut raha, mida omakorda saab investeerida tootmise laiendamisesse. Majandus seab nii või teisiti eesmärgiks kasvu ja mõnede autoriteetsete majandusteadlaste, näiteks Nobeli laureaadi Paul Samuelssoni, arvates ongi majandusteadus eelkõige teadus kasvust. Valmistades järjest enam üha ahvatlevama kvaliteediga tooteid stimuleerib turumajandus igati tarbimise paisumist. Toodete kõrval on samas rollis kõikvõimalikud teenused. Mida odavam on pakutava omahind seda paremad on väljavaated konkurentsis peale jääda. Eelised annab odavam tööjõud ja odavam tooraine. Odavam
- classicus: esmajärguline kirjanik - Teatud rahvuskirjanduse kõrgperiood - Klassikaline: väljendab kõrget väärtushinnangut, on võib-olla midagi, mis jääb püsima - Klassikaline periood eri maades - 17. Otsige leksikonidest kaanoni definitsioone. Võrrelge neid. - Juhtnööri iseloomuga üldtunnustav tava mingil alal (eriti kunstis, kirjanduses), reegel, norm - Kaanon on seega autoriteetsete tekstide v loominguliste tööde kogum. luule Meetrum ehk värsimõõt Värsimõõt ehk meetrum on viis, kuidas rõhulised ja rõhutud või pikad ja lühikesed silbid vahelduvad, määrates selle pikkuse ja vastava rütmi. Värsis korduvat rütmilist üksust nimetatakse värsijalaks. Näiteks üks kõige levinumaid värsijalgu, jamb, koosneb ühest lühikesest (rõhutust) ja ühes pikast (rõhulisest) silbist (--).
Hoiakute kujunemisel saab rääkida kahest suurest viisist. Esiteks kujunevad osad hoiakud läbi hoolika faktide ja olukordade analüüsimise. Teine suur osa hoiakutest on elu jooksul omandatud erinevate õppimisviiside kaudu. Ka lapsevanemad suunavad lapse hoiakute kujunemist- kinnitatakse neid käitumisi ja suhtumisi, mis on vanemate arvates head. Ka oma kogemuste põhjal kujunevad kindlad hoiakud. Lisaks on hoiakud, mille inimene omandab nähes oma kaaslaste või enda jaoks autoriteetsete inimeste käitumist ja seda jäljendades7. 6 Ainjärv, Häidkind. Kättesaadav internetist: https://www.tlu.ee/opmat/hk/opiobjekt/Hoiakud/ 7 Kiis: ,,Sissejuhatus psühholoogiasse: sotsiaalpsühholoogia". Kättesaadav internetist: http://eope.eek.ee/oo/2011/sotsiaalpsuhholoogia/hoiak.html 6 3.1.3. Hoiakute muutumine Hoiakud ei ole püsivad ega eluaegsed veendumused
Kutseõpetaja II aasta Lapsevanemad suunavad lapse hoiakute kujunemist operantset tingimist kasutades, kus kinnistatakse neid käitumisi ja suhtumisi, mis on vanemate arvates head; Faktide ja olukordade analüüsimise teel; Veenmise kaudu; Veel on hoiakud, mille inimene omandab mudelõppe kaudu, nähes oma kaaslaste või enda jaoks autoriteetsete inimeste käitumist (sotsiaalse tõenduse printsiip). Hoiakute mõju käitumisele. Tänapäeval nähtav hoiak on kokkuvõte inimese senisest elukogemusest. See on selline nagu kellelgi parajasti on, seda ei pea aga saab omakorda käsitleda hinnanguliselt. Hinnanguline suhtumine aga on põhiliselt hoiakutega töötavale liiklusohutuse spetsialistile sama hukatuslik, kui eelarvamusliku hoiaku omanikule. Eelarvamuslik inimene kasutab vaid valitud hulka
Identiteedi hajumine iseloomustab noorukeid, kelle eneseteadvus pole murdeeas piisavalt arenenud. Nad pole veel üle elanud identiteedikriisi ega saanud seetõttu välja kujundada ka oma tõekspidamisi. Nooruk ei suuda muutuvates oludes iseendaks jääda. Identiteedi ennetava sulgumisega on tegemist siis, kui nooruk teeb otsused oma isiksuslike suundumuste kohta ilma identiteedikriisi läbi elamata. Otsuste langetamiseks vajavad autoriteetsete isikute heakskiitu. Identiteedi moratooriumi korral on noorukid jõudnud identiteedikriisi, millega kaasneb sagedane ärevus- või segadustunne. Nad mõtisklevad palju selle üle, kes nad on, analüüsivad suhteid teistega ja on küllaltki paindlikud nendega lävides. Formeerunud identiteediga noortele on iseloomulikud kindlad käitumisjooned. Nad on aktiivsed ja otsustusvõimelised ning leiavad kergesti tasakaalu isiklike
moodustati suured fraksioonid, kuid need ei jäänud võimuvõitluses ellu, neist lahkunud poliitikud jäid Riigikogus erapooletuks ning parlamendi killustatus kasvas kuna valitsused olid ebastabiilsed põhjustas see meelehärmi majanduskriisiga kaasnes rahulolematus, korruptsiooni, altkäemaksu süüdistused, mille tõttu rahvas võõrandus riigist ja autoriteetsete institutsioonidesse vähenes rahva usk vabadussõdalased tahtsid saada võimule, nende vaadetele tekkis palju järgjaid, kuna nad süüdistasid vanu poliitkuid ja korruptsiooni 75. 76. Põhiseaduslik kriis lisandus lisaks majandus- ja sisepoliitilisele kriisile K.Päts õhutas Põllumeestekogusid kritiseerima põhiseadust, kuna see andis Riigikogul liiga
Me eeldame, et sotsiaalne eliit ja ametivõimud paistavad rohkem välja ja neil on parem juurdepääs meediale. Meedia peegeldab tõepoolest sotsiaalse reaalsuse ebavõrdsust, pöörates rohkem tähelepanu ühiskonna mõjuvõimsatele tegelastele ja maailma mõjukamatele rahvastele. Häda on aga selles, et nii toimides võib meedia ebavõrdust suurendada. Meediaorganisatsioonide vaatlus näitas, kui ebatõenäoline on see, et uudis vastab teatud reaalsuse keskmisele. Vajadus autoriteetsete allikate järele ja uudisteväärtuse kriteeriumid põhjustavad ilmselget statistilist moonutamist. Lisaks sellele püüab fiktsiooniline meedia auditooriumi ligi tõmmata, kasutades oma lugudes ülemääraselt tegelasi, kes elavad huvitavat elu ja on rikkamad, nooremad, moodsamad ja ilusamad kui auditooriumi keskmine liige. Võtmesündmuste ja uudistele loodud konteksti uurimine teeb mõistetavaks, et reaalsust ei ole võimalik käsitleda nii, et kõik sündmused oleksid isegi sama kategooria
kohtud tuginevad õigusemõistmisel varasematele kohtulahenditele. Kui varasemaid analoogseid lahendeid pole, siis kohtu otsus loob pretsedendi, mida hiljem arvestatakse. Nii loob kohus oma otsusega õigust, olles seega õiguse allikaks. Kuigi Eesti õigussüsteem on põhimõtteliselt erinev anglosaksi maades kehtivast, leiavad ka meil Riigikohtu lahendid madalama astme kohtutes arvestamist kohtuasjade lahendamisel. 4. õigusteadlaste arvamused- Vana-Roomas olid õigusallikatena tuntud autoriteetsete juristide arvamused. Tänapäeval on eriti anglosaksi maades kohtutes laialdaselt kasutatud tuntud juristide, eriti kohtunike mitteametlikud kommentaarid. Ka Eesti õigussüsteemis on levinud seaduste kommenteerimine või kommentaaride avaldamine juriidilistes väljaannetes. Ka Riigikohus on mitmes oma otsuses viidanud õigusteadlaste arvamustele. 5. õigustloovad aktid- ehk normatiivaktid ehk õiguse üldaktid on sellised seadused ja määrused,
allikad ja viisid jagun.: 1) positsiooni mõjuv.: ametlik, sunni, tasustam., info ja töökeskk. mõjuv.; 2) isiku mõjuv.: eksperdi, suhete ja meeldivuse mõjuv.; 3) pol. mõjuv.: otsustam., koalitsiooni, kaasam. ja institutsiooni mõjuv. Mõjuv. liigid ja nende kombinats. annavad eri olukordades eri tulemusi. In. mõjutam. tulemused: 1) Nõustum. - juhi korrald. täitm. isikliku kasu saam. või neg. tagajärgede vältim. Ametl. võimu omav juht võib saada pos. tulemusi. 2) Samastutakse autoriteetsete, meeldiv. ja karismaatil. in. või kõrge ametiposits. Tööt. muutuv. enesekindl. ja edukamaks. 3) Inernatsionalis. - oma mõtete ja tahte vabatahtl. samast. juhi ideede ja seisukoht. Eeld. kompet. ja usaldusv. juhtide olemasolu, kellesse tööt. usuvad. French-Raveni mõjuv. tüübid: 1) ametlik lähtub ametiposits., toob kaasa nõustum.; 2) sunni lähtub ametiposits., toob kaasa vastuseisu, harvem nõustum., väga harva kohustum.; 3) kompenseeriv hindam. ja töötasust
Kui varasemaid analoogseidlahendeid pole, siis kohtu otsus loobpretsedendi, mida hiljemarvestatakse. Nii loob kohus oma otsusega õigust,olles seega õiguse allikaks. Kuigi Eesti õigussüsteem onpõhimõtteliselt erinev anglosaksimaades kehtivast, leiavad ka meilRiigikohtu lahendid madalama astmekohtutes arvestamist kohtuasjadelahendamisel Õigusteadlaste arvamused Vana-Roomas olid õigusallikatenatuntud autoriteetsete juristidearvamused. Tänapäeval on eritianglosaksi maades kohtuteslaialdaselt kasutatud tuntudjuristide, eriti kohtunikemitteametlikud kommentaarid. Ka Eesti õigussüsteemis on levinudseaduste kommenteerimine võikommentaaride avaldaminejuriidilistes väljaannetes. Ka Riigikohus on mitmes omaotsuses viidanud õigusteadlastearvamustele. Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid ehkõiguse üldaktid
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile el...
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse o...
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasol...
• Pro-sotsiaalne moraalne maailmapilt, empaatiavõime, kaastunde ja südametunnistusega • Kaitse stressi ja trauma vastu – leidlikkus ja paendlikkus Mis on jälgitav ka tulevikus • Enesekindlus • Iseseisvus ja autonoomia • Paendlikkus ebaõnnega toime tulekul • Impulsside ja tunnete reguleerimise oskus • Pika-ajalised sõprussuhted • Head suhted vanemate, hoolekandjate ja teiste autoriteetsete figuuridega • Pro-sotsiaalsed toimetulekuoskused • Usaldus, intiimsus ja kiindumus • Positiivne ja lootusrikas uskumuste süsteem enda, perekonna ja kogu ühiskonna kohta • Empaatia, kaastunne ja südametunnistus • Parem saavutusvõime ja akadeemiline edu koolis • Loovad hiljem oma lastega turvalise seotuse Võõra situatsiooni test 1. Ema + laps + uurija, 2. Ema + laps, 3. Võõras + ema + laps, 4. Võõras + laps, 5. Ema + laps, 6. Laps, 7. Võõras + laps 8. Ema + laps
201 Noored kaotavad sageli reaalsustaju ning tunnevad, et “niimoodi mõeldes see niimoodi toimubki” ning et kui nad midagi usuvad piisavalt tugevalt, saab see tõeks, ilma, et ise peaks midagi selle heaks tegema. Noored kalduvad olema äärmiselt kriitilised (eriti vanemate ja teiste autoriteetsete isikute vastu), vaidlushimulised, iseteadlikud, enesekesksed, kõhklevad ning silmnähtavalt silmakirjalikud. Elkind (1984) kirjeldab erinevaid mõtteprotsesse, mis on noorukite isiksuse kujundajad ning mis peegeldavad egotsentrismi. Nendeks on: Vigade leidmine autoriteetsete inimeste juures – noortele on omane ideaalse maailma kujutlemine. Sellega seoses märkavad nad, et
tavaline demagoogia. Ilmselt oleks kasulik ka muutuste sisseviimise protseduurid vastavaks kohendada, sest toimetaja subjektiivne arva- mus ei saa tõlkija jaoks kuidagi kohustuslik olla, kui just tekst ei lähe välja toimetaja nime all. Põhjendused legitiimse autoriteediviitega Kui on olemas kokkulepitud või üldtunnustatud reegel, siis muidugi tohib vea või muutmisettepaneku põhjendusena sellele viidata (näide 56). Sobib ka viidata autoriteetsete isikute arvamusele, kui nende pädevus on kõigi asjaosaliste arvates väljaspool kahtlust. (56) Selle projekti kohustusliku stiilijuhendi järgi ei tohi elutu tegija korral umbisikulist tegumoodi kasutada. Demagoogiavõte argumentum ab auctoritate seisneb viitamises autoriteedile, mis tegelikult ei ole väljaspool kahtlust – ja selliseid on palju. Põhimõtteliselt on võimalik, et ükskõik kui tunnustatud isik või institutsioon eksib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
