soojemad ja metsnugis, pesukaru, nulg, lepp, saar, pöök, asustus, kalapüük, maavarade olmereostus, liigne niiskemad osad metskass, naarits jalakas, kastan, kanarbik, kaevandamine metsade maharaiumine, sinilill liigasustus Rohtla Parasvööde Põhja- ja Lõuna Mustmullad Piison, koiott, tuhkur, Hõbevaher, hikkoripuu, Põllumajandus, maavarade Tuule- ja vee erosioon,
lehtmets soojemad ja metsnugis, pesukaru, sarapuu, nulg, lepp, tööstused, tihe asustus, olmereostus, liigne niiskemad osad metskass, naarits saar, pöök, jalakas, kalapüük, maavarade metsade kastan, kanarbik, kaevandamine maharaiumine, sinilill liigasustus Rohtla Parasvööde Põhja- ja Lõuna Mustmullad Piison, koiott, tuhkur, Hõbevaher, Põllumajandus, Tuule- ja vee Ameerika, ning suurtrapp, hikkoripuu, tamm, maavarade erosioon,
Piibel näitab, et Jeesus Kristus oli see, kellel oli seaduslik õigus saada igavene kuningavõim (Luuka 1:30--33). Erinevalt Nebukadnetsarist on Jeesus ,,tasase meelega", nagu oligi ennustatud (Matteuse 11:29). Mida kujutab Taanieli neljandas peatükis mainitud puu? Piiblis kujutavad puud mõnikord valitsemist (Hesekiel 17:22--24; 31:2--5). Taanieli neljanda peatüki teistkordses täitumises kujutab hiiglaslik puu Jumala valitsemist. Mida tähendab selle puu maharaiumine? Nii nagu puu maharaiumine kujutas Nebukadnetsari valitsusvõimu katkemist, pidi ka Jumala valitsusvõim maa peal katkema. See juhtus siis, kui Nebukadnetsar hävitas Jeruusalemma, kus Iisraeli kuningad istusid ,,Jehoova aujärje peal" kui Jumala esindajad (1. Ajaraamat 29:23). Mida tähendab ,,seitse aega"? ,,Seitse aega" tähendab ajaperioodi, mille jooksul Jumal lubas inimestel maa peal valitseda, ilma et Jumala valitsus oleks sellesse sekkunud. Piibli kronoloogia järgi algas ,,seitse aega" 607. aasta oktoobris e.m
keskmise temperatuuri tõus. Probleem ja põhjused ● Probleem:Maa soojeneb järgmise 50 aastaga liiga kiiresti. ● Põhjused: ● Kasvuhoonegaasid ● Kütuste põletamine ● Inimtegevus Tagajärjed ● Mere veetaseme tõus ● Suuremad tormid ● Massiivne põllukultuuri hävimine ● Laialt levinud liikide väljasuremine Lahendused ● Keskonnahoidlik transport ● Taastuvenergia kasutamine ● Tuleb peatada metsade maharaiumine Kliima soojenemise pilt Kliima soojenemise pilt Kasutatud allikad ● http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalne_soojenemine ● http://www.ucsusa.org/global_warming/solutions#.V OCI6S4xnIU ● http://www.climatehotmap.org/global-warming-solutio ns/ ● http://planetsave.com/2009/06/07/global-warming-effe cts-and-causes-a-top-10-list/ ● http://environment.nationalgeographic.com/environm ent/global-warming/gw-causes/ ● http://www.climatehotmap
Globaalprobleemid · Maailma rahvastiku kiire kasv · Linnastumine · Vihmametsade maharaiumine · Metsaala vähenemine · Veekriis ja vee reostamine · Toiduprobleem · Kõrbestumine · Õhukeskonna saastamine · Keskkonnamürgid · Happesademed · Loodusvarade liigne tarbimine · Kasvuhooneefekt ja Maa kliima soojenemine Kliima soojenemine Suurenenud kasvuhooneefekti tagajärjeks on kliima liiga kiire muutumine, millega elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda.Muutunud elutingimused põhjustavad
- metsade üleliigne raie. Mullakihi paksus on keskmiselt umbes 15 cm, mulla looduslikku ärakannet ehk erosiooni põhjustavad mitmed looduslikus tegurid. Sel moel uhutakse minema mulla pealmine viljakas kiht ehk huumuskiht, mille taastamine nõuab väga palju aega. Erosioon on küll looduslik nähtus, kuid inimene võib oma tegevusega sellele tublisti kaasa aidata. Eriti tundlikud on klimaatilised piirialad ja mägede nõlvad, erosiooni kiirendavad liigkarjatamine, metsade maharaiumine ja väärad maaharimisviisid. Kõige esmalt kaitseb erosiooni eest maastikule sobivate harimisviiside järgimine; laugetel nõlvadel tuleks järgida kõrgenemise suunda, järsematel nõlvadel on ainumõeldav terrasspõllundus. Abiks on ka segaviljelusmeetmed, ribapõllunduses kasvatatakse vaheldumisi erinevaid taimeliike, nt soja ja maisi. Ennetav abinõu on mulla viljakuse säilitamine ja suurendamine, külvikordi vahetades saab
Gobi Kõrb Gobi Külm Poolkõrb Põhja- ja Loode-Hiinas, Mongolis; Ulatus läänest- itta 1600km; Põhjast- lõunasse 800km; Pindala umbes 1300000 km; Peamiselt kivi ja savikõrb; Jõed puuduvad; On leitud mitmesuguseid fossiile. Asend Maastlikuline piirkond sise Aasias Lõunast piirneb Nan Shan Läänest Tian Shan Põhjast Hangai Idast Suur Hingani mäed Inimtegevuse tõttu Gobi laieneb edasi üha kiiremini Hiinas (matsade maharaiumine, veevarude ammendumine). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kliima Mandriline kliima Temperatuur suvel on kuni 45ºc Talvel kuni 40ºc Lumi on puhutud tuulest Siberi steppidelt Sajab 50 200 mm aastas Taimestik Taimede lehed on väikesed ja nahkjad 75 % kõrbest on kaetud väiksekasvulise rohuga
Lihavõttesaar 8.Klass Kuidas see avastati ? Rapa Nui avastas polüneesia pealik ja meresõitja Hotu Matu'a. Ta saabus saarele ühe või kahe kanuu ja oma suguvõsaga. On väidetud, et see juhtus 4. sajandil. Kuid viimasel ajal on tehtud ka uurimusi, mille järgi Rapa Nui asustati alles 1200. aasta paiku, mil algas massiline metsade maharaiumine. Euroopale avastas saare 5. aprillil 1722 hollandi maadeuurija Jakob Roggeveen. See juhtus lihavõtete ajal ja selle järgi nimetas ta saare Lihavõttesaareks Kultuur Saarel on palju üleelusuurusi inimkujusid ehk moaisid. Need on valmistatud monoliitidest. Algselt olid kujudel silmad ja "müts". Suurim neist asub "Paro" platool ja kaalub 82 tonni ning on 9,8 meetri kõrgune. On täpselt teadmata, mil moel nad oma asukohta viidi
Rohukonna maksimaalseks elueaks on mõõdetud 18 aastat , kuid looduses võivad nad elada 4-6 aastat. Rohukonnad toituvad põhiliselt mardikatest, kahetiivalistest, nälkjatest ja sihktiivalistest. Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. Viimaste sajandite jooksul on rohukonna leviala nihkunud kagust loode suunas . Seda on põhjustanud kliima soojenemine ja inimtegevus ning eriti metsade maharaiumine. Neil aladel, kust rohukonn on kadunud, on tema asemele tulnud rabakonn. Rohukonnad on Eestis looduskaitse all ! Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Rohukonn
sojauba, maapähklit, puuvilju, teed, riisi Püütakse merevähke, söödavaid karpe Hiina lõunaosas kaevandatakse kivisütt, metallimaake; kagu-Austraalias kivisütt, Floridas fosforiiti Arenenud tööstuspiirkonnad Populaarsed puhkepiirkonnad Keskkonnaprobleemid Ekvatoriaalsete vihmametsade hävimine Parasvöötme metsade muutumine liigvaeseteks majandusmetsadeks Looduskeskkonna koormamine Liigne metsade maharaiumine Põllumaade väljakurnamine Väetiste jäägid Kasutatud kirjandus http://miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-32-1.htm http://www.tlu.ee/geo2/ained/mlg7097k/metsmajkeks.pdf http:// kliimavootmed.snappages.com/L%C3%A4histroopilinev%C3%B6%C3%B 6de.htm Powerpoindi esitlus K.Haljasmetsa poolt AITÄH!
Positiivsed ja negatiivsed nähtused, mis kaasnesid perestroikaga Laiemas mõistes mõeldakse perestroika alla Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal alanud perioodi Nõukogude liidus. Mis oli siis selle positiivsed ja mis olid negatiivsed nähtused. Positiivsed küljed perestroikal olid järgmised, eiteks asus Gorbatsov võitlema alkoholitarvitamisega , kasutades selleks tüüpilisi nõukogulikke võtteid, nagu näiteks aastasadadevanuste viinamarjaistanduste maharaiumine. Teiseks tähtus osa oli Gorbatsovi poliitikas, suhete parandamine lääneriikidega, eeskätt USA-ga. Olulised muutused toimusidki peamiselt kolmes vallas: desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed ehk piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse. Kolmandaks katkestati keskmaarakettide paigaldamine NSV Liidu Euroopa osasse nin peatati tuumarelvakatkestused. Neljadaks saavutati ka edu konfliktide reguleerimisel. NSV Liit lõpetas rahvuvahelise terrorismi rahastamise ja toetamise.
Küsimus on ainult selles - kas on põhjusi seda teha? Hetkel on 3 maailma riikides, eriti Aafrikas, palju probleeme. põhiliseks on haridus, sellega seonduvad ka tihedalt teisedki- suguhaigused nagu HIV ja AIDS ning iive on seal vägagi kõrge elkõige sellepärast, te neil on vaja tööjõudu. Vanemad tahavad perre nii palju lapsi kui võimalik, et nende peal raha teenida, enda laste heaolu pärast ei muretse nad absoluutselt. Kuna neil pole piisavalt haridust ei tea nad, et vihmametsade maharaiumine põhjustab globaalset soojenemist ning muldade liigne kasutamine viib erosioonile ehk siis muldade muutumine kõrbealadeks. Samas olen ma kindel, et nendele inimestele on seda kõike mitu korda räägitud ja ära seletatud, aga nad on liiga isekad, et neid juhiseid jälgida. Aastaid tagasi kui mõned aafrika riigid olid koloniseeritud olid nende eluolud palju paremad, näiteks Somaalia, kes oli prantsusmaa koloonia sai enda probleemidega
EROSIOONI TAGAJÄRJED Väheneb muldade orgaanilise aine sisaldus Igal aastal hävineb üle 25 miljoni tonni mulda Vee-erosiooni puhul võib tekkida sügavad orud EORSIOONI PÕHJUSED Suurte paduvihmade korral viib vesi nõlvadel olevat pinnast kaasa. Tuule-erosioon muld liigub edasi, kus on ilma taimkatteta alad, kasvatakse monokultuure. Inimtegevus metsade maharaiumine mäenõlvadelt, suurte territooriumite põllustamine. LAHENDUSED Rohkem taimi kasvatada, et muldi kaitsta paduvihmade eest. Vee-erosiooni takistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks e terassideks. Künda nõlvaga risti ja mitte väga raskete masinatega. Istutada metsakaitse ribasid. Ei tohi korraga palju maad üles harida. MIS ON KÕRBESTUMINE? Kõrbestumine ehk
Heitgaaside vähendamine ü Kasutada ühistransporti Kasutada taastuvaid energialiike. Piirata fossiilsete kütuste kasutamist. Töötada välja õhku mittesaastav kütus. Tuumaenergia arendamine. Vähenda aerosoolide sattumist õhku. Peatada metsade maharaiumine. Istutada uusi metsi. Video http://www.youtube.com/watch?v=oJAbATJCugs Küsimused · Mis on globaalne soojenemine? · Miks tekib globaalne soojenemine? · Mida põhjustab globaalne soojenemine? (3) · Millised on tagajärjed nii inimesele kui la loodusele? (igaühe kohta 3 tagajärge) · Millised on võimalikud lahendused? (3) Aitäh tähelepanu eest!
Süüdistused Eesti nõiaprotsessidel langevad üldiselt kokku traditsioonilistega mujal Euroopas esitatutega: Süüdistus Arv Inimeste haigeks või vigaseks nõidumine 41 Inimeste surnuks nõidumine 36 Loomade surnuks või haigeks nõidumine 21 Diabolism 26 Libahundina kahjustamine 18 Vargus või varga avastamine 11 Süütamine 8 Viljasaagi või põldude nõidumine 4 Piima, õlle, paadi või viinaköögi nõidumine 4 Süüdistajad olid enamasti talupojad, kusjuures 82,7% ulatuses mehed, kes väitsid, et kahtlustatav oli nõidumisega neile , nende perekonnale või varale mingit kahju põhjustanud. Mõisnikud ja kirikuõpetajad esitasid süüdistusi harva. Sagedasim süüdistus oli mürgitamine nõiutud õlle sissejootmisega, millega ohvril ussid (või muud elukad) tekkisid. Üldiselt ei oln...
Sebrad Antiloop Kiskjad Leopardid Lõvid Fossad Linnud Marabu d Jaanalinnud Flamingod Inimtegevus Istandused Loomakasvatus Põlluharimine Turism (rahvusparkides ,erilubadega jahipidamine). Toiduainete töötlemine ja eksport. Keskkonnaprobleemid MAA KURNATAKSE VÄLJA RAHVAARVU KASV LOODUSLIK TAIMKATE HÄVIB METSADE MAHARAIUMINE ÜLEKARJATAMINE SALAKÜTTIMINE PÕUD TULEKAHJUD Kasutatud materjalid https://et.wikipedia.org/wiki/Madagaskar#Loodus http://listverse.com/2013/10/05/10-weird-and-wonderful-creatures-from-madagascar/ https://et.wikipedia.org/wiki/Ahvileivapuu https:// weather-and-climate.com/average-monthly-Rainfall-Temperature-Sunshine,antananariv o,Madagascar https://et.wikipedia.org/wiki/Savann Apinanleipäpuu Wikipedia Climate Change Knowledge Portal 2.0
Kullesed saavad hakkama ka kaladega veekogudes. Kärnkonn toob kasu limuste ja putukate hävitajana, vaenlasteks on rebased, mägrad, siilid, ja muud kahepaiksetest toituvad loomad.Häirimisel võib kasutada ähvarduspoosi (nt. puhudes end täis ja sirutades endsirgetele jalgadele püsti) ja eritab mürgist nõre. Isased võivad kätte võttes ka piiksatada.Sigimisrändel saab suur osa loomi hukka tiheda liiklusega teedel.Et on seotud metsaste aladega, siis mõjub arvukust vähendavalt metsade maharaiumine, samuti kudemisveekogude hävitamine. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/BUFBUF2.htm http://www.looduspilt.ee/loodusope/? page=liigitutvustused_liik&id=258
Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning vangistuses on ta eluiga ulatunud 36 aastani. Kärnkonn on looduskaitse all. Ta toob kasu limuste ja putukate hävitajana, vaenlasteks on rebased, mägrad, siilid, ja muud kahepaiksetest toituvad loomad. Kuna kärnkonn on seotud metsaste aladega, siis mõjub arvukust vähendavalt metsade maharaiumine, samuti kudemisveekogude hävitamine. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_k%C3%A4rnkonn http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/BUFBUF.htm http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/BUFBUF2.htm http://static1.nagi.ee/i/p/65/39/013865399f805a_m.jpg http://etc.usf.edu/clipart/2200/2286/common-toad_1_lg.gif
õigusemõistmise korraldamine. ÕIGUSSÜSTEEMID Õigussüsteem tähendab ajalooliselt kujunenud ühtset õigusemõistmise traditsiooni. Jaguneb kolmeks: Mandri-Euroopa: kohtumõistmine põhineb põhjalikel seadustel, kohtunik on eluks ajaks ametisse nimetatud riigiametnik Angloameerika: rahvapoolt valitud kohtunik, puudulik seadusandlus, kohtuniku otsusel väga suur vokaal, vandekohtunikud Islamiõigus: sariaat, arhailine õigusemõistmine, kummalised karistused(käe maharaiumine, kividega surnuks loopimine) ÕIGUSHARUD - reguleerivad sarnaseid ühiskondlikke suhteid. Eraõigus-kaubandusõigus, majandusõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus)(tsiviilasi: abielulahutus, pärandiasjad, lapsendamine, võlanõu) Avalik õigus- hooldusõigus, finantsõigus, riigiõigus, kriminaalne õigus. (kriminaalasi: vargus, rööv, mõrv, seksuaalkuritegu, küberkuritegu) EESTI KOHTUSÜSTEEM Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides
Eesti tingimustes on looduslik (inimese kaasabita tekkiv) erosioon väga väike. Vee-erosiooni esineb vaid piiratud aladel Lõuna-Eesti küngastel. Tuuleerosioon on valdav. Põhjused seda tingivad mitmed abiootilised tegurid: paduvihmad ja vooluveed, tuul ning temperatuuri kõikumine. Suurte paduvihmade korral viib vesi nõlvadel olevat pinnast kaasa. Tuule-erosiooni korral liigutab tuul mulda edasi, seal kus on ilma taimkatteta alad ning kasvatakse monokultuure. Inimtegevus metsade maharaiumine mäenõlvadelt, suurte territooriumite põllustamine. Tagajärjed erosiooni tõttu hävib igal aastal üle 25 miljoni tonni mulda. Vee-erosiooni puhul kaob mulla viljakus ning võib tekkida sügav org. Lahendused tuleks rohkem taimi kasvata, et muldi kaitsta paduvihmade eest. Vee-erosiooni takaistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks ehk terassideks. Samuti tuleks künda nõlvaga risti ja mitte väga raskete masinatega. Korraga tuleks vähem üles harida. Tuleks
suureks probleemiks. Samas on probleemi olemus juba praegu olemas, kuna järjest rohkem on vaja põllu- ja heinamaid ning nende saamiseks pole muud varianti kui kohandada Maa pinda oma vajadustele. Praeguseks on inimesed 50% Maa pindalast ümber kujundanud. Samuti on inimesed mõjutanud teiste elukoosluste eksisteerimist, seda näitab see, et 100 aasta jooksul on selgroogsete hulk 50% vähenenud. Sellele aitab eriti kaasa vihmametsade maharaiumine, kuna need on kõige mitmekesisema elustikuga paigad ning kui me jätkame samamoodi, siis väheneb elustiku mitmekesisus veelgi. Inimesed on üldse ühed pahad tegelased, sest meile on liiga palju võimu antud ning seetõttu arvame, et võime teha mida heaks arvame. Kuid tuleks meeles pidada, et kõik, mida me Maale teeme kahjulikku, tuleb meile endile mingi aja pärast tagasi. Näiteks on viimaste aastate jooksul suurenenud looduskatastroofide hulk, see näitabki seda, et Maa on stressis
inimtegevuse tagajärjel. Kasvuhooneefektiks nimetatakse mõnede Maa atmosfääris leiduvate gaaside toimimist samamoodi nagu kasvuhooneklaas, nad neelavad päikeselt tuleva soojuse ja takistavad selle minemist tagasi kosmosesse. Kõik need looduslikud gaasid on küll vajalikud, kuid mõnede gaaside sisaldus atmosfääris suureneb inimtegevuse tõttu. Nendeks tegevusteks on suuremalt jaolt fossiilkütuste põletamine, metsade maharaiumine, lämmastikku sisaldavate väetiste kasutamine ja ulatuslikum loomakasvatamine. Kliima muutused avalduvad kogu maailmas. Polaarjää sulab ja merevee tase tõuseb, ujutades üle rannikualad ning madalad piirkondad. Mõnedes piirkondades on vihm muutumas tavapärasemaks, kui mujal esineb senisest enam kuumalaineid ning põuda. Prognoositakse, et kliima soojenemise mõjud suurenevad veelgi ning varsti ei pruugi enam osad piirkonnad elamiskõlblikud olla. Veel saavad inimesed
Kasvatatakse viljapuudest õunapuud, ploomipuud ja viinapuud. Kreeka pähklipuud ja kastanipuud. Albaania vabariik Albaanias eluneb hunte,saakaleid, hirvi ja rebaseid. Haruldasemad on metssead, karud ja mägikitsed. Rändlinnud pääsukesi, toonekurg, parte, haned ja pelikanid. Rannikuvetes- sardiinid, meriärned. Mägijõgedes ja järvedes forelle. Albaania vabariigi ohud Looduslikud maavärinad Keskkonna metsade maharaiumine, mulla erosioon ja vee reostumine jäätmete ja reovete ebapiisava töötluse tõttu. Rahvastik Rahvaarv on vähenenud emigratsiooni tõttu (Kreekasse ja Itaaliasse) Albaania rahvaarvult 140-s (maailmas). Euroopas 32lt. Rahvastiku tiheduselt 18s. Rahvastik on noor (28) Üle 65a 6,3%. Alla 15a 30%. Linnarahvastiku osakaal on 53,7%. Keskmine eluiga on 73,5a. N 77, M 70/71. Religioon Levinud islamiusk Moslemeid 70%
karusloomade lubadeta küttimine metsas b) Sega- ja lehtmetsad Põhja- Ameerikas, Suure Järvistu ümbrus, hõlmavad Euraasias Läänemere ning Vikse ookeani äärseid alasid, pärasvööde. Esinevad pruunmullad. Taimedest lehtpuud ja põõsad ja loomadest metskits, hirv, jänes. Inimtegevus on aktiivne(suurlinnad ; põllumajandus). Probleemidest esinevad metsade maharaiumine ning kultuurmaastikud, nendes on sega-ja lehtmetsad säilinud vaid osaliselt. 4. Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad a) Stepp- kulgeb Ukrainast üle Venemaa ja Kasahstani Mongooliast ning Hiinasse. Preeria- Põhaja-Ameerikas. Pusta- Ungaris, Doonau ääres, nenede kliimavöötmeks on parasvööde ming muldadest esinevad mustmullad. Taimedest habehein, piisonirohi, loomadest puuma, piison, kiott. Inimtegevus on põllumajandus
Surmanuhtlus Surmanuhtlus on inimese karistamine tema surmaga.Tänapäeval ei ole surmanuhtlus enam nii levinud, vanasti oli see kõige kõrgem karistusmäär. Tänapäeval on levinumad meetodid surmanuhtluseks mahalaskmine(Hiinas), mürgitamine (Hiinas, USA-s), pea maharaiumine(Saudi-Araabias),poomine ja kividega surnuksloopimine (Iraanis) ning surmamine elektritoolil(USA-s). 2005. aastal hukati 22 riigis kokku 2148 inimest. Esialgselt tähendas surmanuhtulus mürgitamist, kui aga sellele oli vastu ja seda viie minuti jooksul ei tehtud siis poodi ta üles. Viimast korda viidi Eestis kohtuotsusega kinnitatud surmaotsus täide 21. septembril 1991. Kuigi surmanuhtlus säilis seadusandluses kuni 1998. aastani ja inimesi mõisteti surma ka pärast 1991. aastat, ei viidud surmanuhtlust enam täide. Pärast iseseisvuse taastamist asendati surmanuhtlus eluaegse vangistusega. Pärast surmanuhtluse kaotamist on Eesti ühiskonnas arutatud sur...
läänemaailmat ja USA-d rünnata(Al-Qaida). 8. Globaliseerumine on osalt negatiivne nähtus, kuna majanduses suretatakse väikeetootjaid rahvusvaheliste suurettevõtete pealetungiga, tekib aina suurem lõhe rikaste ja vaeste riikide ning inimeste vahel, suureneb tööpuudus. 9. Maailma ülerahvastatus, mis kujutab suurenenud tarbimise tõttu ohtu loodusressurssidele ja CO2 emissiooni tõttu ka kliimasoojenemisele. Vihmametsade maharaiumine ja metsatulekahjud, mille tõttu satub atmosfääri üha enam süsinikku , tekitades kasvuhooneefekti. Mageveevarude lõppemine, mille peamine põhjus on põllumaa niisu-tamine Kalavarude lõppemine on tingitud püügimahtude suurenemisest. Osooniaukude teke on inimtegevuse tagajärg. Teatud aerosoolide ja freooni kasutamine on maakera kaitsekilbi ohtu seadnud. 10. Postmodernism vastandub oma olemuselt
Selgitage pikemalt, millised sellel võivad olla tagajärjed 1. Linnastumine- Linnastumise mõjud: Taimkate väheneb; äravoolu hulk mpinnas tiheneb ning kaetakse läbilaskmatu asfaldi või betooniga, suurendades pindmist äravoolu ja tuule kiirust pinnase lähedal; äravoolu hulga suurenedes mõjub see veeteedele, mille kaldad erodeeruvad suurenenud veehulga tõttu rohkem; Bensiin, õli ja muud ohtlikud ained satuvad vooluveega pinnasesse 2. Näiteks ka- metsade maharaiumine mäenõlvadelt Tagajärjeks on metsatud mäenõlvad on avatud erosioonile, mis uhub mulla minema. 2.12.Kuidas on võimalik pinnast erosiooni eest kaitsta sademeterikkas piirkonnas asuval mäenõlval? Selgitage kahte võimalust Laugetel nõlvadel tuleks järgida kõrgenemise suunda, järsematel nõlvadel on mõeldav terrasspõllundus. Erosiooni ennetamiseks võiks mäenõlval taimkatet tihendada Muutes külvikorda ja rajades nõlvadele astmikpõllumaa, saab erosiooni aeglustada. 2.13
ühesuunaliste tuulte mõjul. 2. Intensiivsed vihmasajud. 3. Kiire lume sulamine, temperatuuri äkktõus. 4. Linnade kasv – vesi suunatakse kanalisatsiooni ja sealt otse jõkke. 5. Jõgede paisutamine, kanalite ja tammide rajamine. Rikub jõgede loomulikku veerežiimi. 6. Aktiivne metsaraie ja muu loodusliku taimekoosluse hävitamine valgalal muudab veerežiimi ja suurendab üleujutuste riski. 7. Metsade ulatuslik maharaiumine Himaalaja nõlvadel, kust alguse saavad suured mussoonkliimaga alade jõed. Üleujutuste mõju inimesele POSITIIVNE Üleujutuse taandumisel viljakad mullad NEGATIIVNE 1. Teede ja ehitist jne hävimine 2. Inimohvrid 3. Üleujutustega kaasnevad maalihked Maalinke põhjustavad: a) Paduvihmad, kestvad sajud b) Vett läbilaskvad kivimid asuvad savi peal c) Metsnõlvad mahavõetud d) Järvekaldal süvendatud paadisadam
Kõrb võib olla · Liivane · Savine- taimkate peaaegu puudub. · Kivine II- Tunnus : kõrbetes on kuiv.aastas sajab keskmiselt 250mm sademeid, mõnel aastal ei tule aga tilkagi sademeid.Ka auramine on kiire ja ületab sademete hulga.paljud kõrbeloomad on öise eluviisiga. Kõrbed laiuvad parasvöötme lõunaosas ja lahistroopilises ning troopilises kliimavöötmes.(lõunA ameerika, lõuna aafrika). Kõrbete levikut mõjutavad mäed, mis takistavad vihmapilvede liikumist. Sajab vähe ja põhiliselt ainult talvekuudel. Vahel sajab kuiva õhku e.sademed auravad veel õhus.temp.amplituud on päeva jooksul väga suur.liiv peegeldab soojuse atmosfääri tagasi,ega neela endasse. · Päeva õhutemp. +50 · Öösel temp.0. · Kõrbele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad ülekasvada kõrbetormiks. Põhjavesi on väga sügaval, allikate ja kaevude juures paiknevad oaasid nn.vähes...
Naabrid: svealased-läänenaabrid soomlased,hämelased-põhjanaabrid karjalsed, vadjalased, sloveenid-idanaabrid kuralased, liivlased, latgalid-lõunanaabrid 9000 eKr- vanim Eesti asulakoht (Pulli) 1030- Tartu esmamainimine muinasaeg- aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad Kunda kultuur- Läänemere idaranniku mesoliitiline kultuur Asva kultuur- pronksiaja kindlustatud asulate kultuur Kivikirstkalme- laibamatus pronksiajal Tarandkalme- põletusmatus varasel rauaajal Alepõllundus-metsa maharaiumine ja põletamine põllumaa saamiseks; sel teel saadud põllumaa
perekonnaliikmetele raha saatma. 2005. aastal sooritas Indias enesetapu 17 000 talunikku. Valitsuse andmeil oli sageli selle põhjuseks suutmatus tagasi maksta üle pea kasvavaid põllumajanduslaene laene, mis on muutunud aina vajalikumaks, kuna põllumasinate ja geneetiliselt muudetud seemnete hinna tõus teeb need väikemaaharijatele kättesaamatuks. Meelitav vabadus Ehkki urbaniseerumisega kaasneda võiv metsade maharaiumine ja saastatus ohustab keskkonda, leidub sel ka häid külgi. Kui inimesed kolivad linnadesse, kasvab nende sissetulek. Uustulnukad on väga sihikindlad ja teevad kõik, et ellu jääda ning edu saavutada: neil on põlisasukatest suurem motivatsioon, sest neil on rohkem võita või kaotada. Ja laiemas plaanis leidub tõendeid, et rahvusvaheline ränne on üks paremaid meetodeid vaesuse leevendamiseks. Rahvusvahelise põllumajanduse arengufondi ja Ameerika Arengupanga andmeil saatsid 2006.
aasta jaanuar) - Intensiivsed vihmasajud - Kiire lume sulamine temperatuuri ootamatu tõusu tagajärjel - Linnade kasv - vesi suunatakse kanalisatsiooni ja sealt otse jõkke - Jõgede paisutamine, kanalite ja tammide rajamine rikub jõgede looduslikku veerežiimi - Aktiivne metsaraie ja muu loodusliku taimekoosluse hävitamine muudab veerežiimi ja suurendab üleujutuste riski - Metsade ulatuslik maharaiumine Himaalaja nõlvadel, kust saavad alguse suured mussoonkliimaga alade jõed (Ganges + lisajõed) Üleujutuse mõju inimesele Positiivne: - Üleujutuste taandumisel viljakas pinnas Negatiivne: - Ehitiste, teede hävimine - Inimohvrid - Kaasnevad maalihved - Põhjustajad: a. Paduvihmad või kestvad sajud b. Vett läbilaskvad kivimid asuvad savi peal (libe) c. Mets nõlval mahavõetud
9. Millest toituvad Eesti jõed ja järved? Töölehed · Jõgi: sademed, põhjavesi, lumesulavesi · Järved: sademed, põhjavesi, lumesulavesi, jõgede sissevool 10. Jõe iseloomustamine: lähe, suue, langus, parempoolsed ja vasakpoolsed lisajõed, toitumine, vooluhulga iseloomustamine ja põhjendamine hüdrograafi ja atlase abil. Tööleht 11. Üleujutuste põhjused ning ärahoidmise võimalused. Tööleht Kiire lumesulamine, inimtegevus, merevee ootamatu tõus, metsade ulatuslik maharaiumine, intensiivsed vihmad. 12. Jõgi pinnamoe kujundajana kulutus ja kuhje, sootide teke, jõeorud erinevad. tööleht 13. Miks ei ole Pandivere kõrgustikul järvesid? Miks on neid palju aga Kagu-Eestis? tööleht 1) Maapõues lubjakivi, vesi liigub kiiresti 2) Künklik maasti, nõod kattunud veega. 14. Kuidas on tekkinud Mullutu Suurlaht, Saadjärv, Kaali järv, Viljandi järv, Türi tehisjärv? Tööleht · Ms-Rannajärv · S-Voortevaheline järv · K-Meteoriidi tekkeline
saanud Gustav Trolle. Ka kirik toetas uniooni. 1520. aastal ründas Kristian II Rootsit uuesti Pärast Taani kuninga võitu sõlmiti vaherahu ning Kristian II sai Rootsi kuningaks, 4nov. toimus kroonimine, millele järgnesid pidustused 7.nov näiliselt kuningapidustuste jätkamiseks kutsuti inimesed kuningalossi suurde saali kus neile teatati et karistatakse ''ketser'' Sten Sture pooldajaid. Samal päeval algas Stockholmi Suurturul peade maharaiumine, see sündmus läks ajalukku Stockholmi veresaunana. Jaanuaris 1521 algas uuesti vabadussõda Taani vastu, Gustav Vasa valiti riigi eestseisjaks ning 6.juunil 1523 valiti Gustav Vasa Rootsi kuningaks, iseseisvusvõitluse käigus oli teda toetanud Östergötlandi piiskop ja temaga sõlmitud kokkuleppe alusel pidi kuningas säilitama kiriku privileegid. Reformatsioon Rootsis Reformatsiooniprobleem tõusis esile 1520 aastatel kui luterluse ideid
Poja pikkus on umbes 65 cm ning ta on oma vanemate täpne koopia. Emasloom oma järglaste eest hoolt ei kanna. Juba mõni tund pärast sündi on noored anakondad täiesti iseseisvad. Nad alustavad oma kiskjaelu kalu ja konni süües, kuni on piisavalt suured, et püsisoojaseid loomi jahtima hakata. Esinemine ja kaitse Anakonda esineb Amazonase ja Orionco jõgikonnas Lõuna-Ameerikas. Kollast anakondat esineb kuni Argentinani. Anakondasid ohustab vihmametsade maharaiumine ning nende küttimine naha pärast. Tänapäeval on anakondade eluiga liiga lühike selleks, et rekordilisi mõõtmeid saavutada. Anakonda iseloomulikud omadused: Kaitsevärvus: Mustad laigud selja peal, hallikaspruunil taustal on tihedas metsapadrikus suurepärane maskeering. Ninasõõrmed: Anakonda ninasõõrmed paiknevad nagu krokodillilgi nina otsas, et ta saaks ujumise ajal hingata. Pikkus: Kollane anakonda kasvab üle 5 m, anakonda aga kuni 10 m.
Hiina naftavarud ei ole suured. Hiinas toodetakse aastas 210 mln kWh hüdroenergiat, mille osatähtsus riigis on 16%.Hiina on küttepuidu toodangu poolest üks esimesi riike maailmas. Hiina vetes toimub suurkalapüük, seal leidub tuunikala, heeringalisi, vähke, makrelle ja muid kalu. Hiina on maailma suurim kalapüügiriik – aastas püüab ca 42 mln tonni kala. Hiina on maailmas suuruselt teine kalade eksportija. Hiina on maailma suurim kivisöe tootja. Suur metsade maharaiumine on tekitanud probleeme loomadele – eriti pandadele ja tiigritele, kellel ei jätku eluruumi ning kohati on tegu ka üleraidega. Pinnamood on nii suures riigis nagu Hiina erinev – on mägesid (Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Viimasel on tihti probleemiks üleujutused, samas kui Tiibeti mägismaal on tänu külmunud pinnasele ja kõrgele mäestikule erakordselt raske üldse mingit elu alustada
● Limaanrannik ● Padumere rannik Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid ● Sademed ● Õhutemperatuur ● Lumi ja liustikud ● Lisajõed ● Läbivool järvest ● Paisu ehitamine ● Vee tarbimine Veepuudus ● Vesi on väga vajalik ● Vett saab peamiselt jõgedest ● Vähe magevett, palju soolast ● ⅔ maailma põllumaj ja tööstust kannatab ● Aafrika ● Reini jõe valgalas 30% jõgede äravoolust Üleujutuse põhjused. ● merevesi ● metsa maharaiumine ● vihmad ● lumi ● langu vähenemine ● linnade kasv Kasutatud materjal http://ragnsells.ee/kuukiri/ponevat-lugemist-prugisaared-on-pindalalt-suuremad-kui-ameerika/ www.tlu.ee/geo2/ained/mlg7097k/prgsrd.pdf annaabi.com wikipedia.org/et vhk.ee õppematerjalid. Geograafia õpik gümnaasiumile. Täname kuulamast !
äärseid alasid. jaava tiiger Panthera tigris sondaica Jaava tiiger elas Indoneesias Jaava saarel, kus teda viimati nähti 1979. aastal. Jaava tiiger oli välimuselt üsna sarnane sumatra tiigrile, aga tal oli rohkearvulisem, tumedam ja tihedam triibustik. 50-ndatel eksisteeris veel 20-25 jaava tiigrit, enamus Ujong Kulon Wildlife Reserve kaitsealal. Kuid juba 60-ndatel olid peaaegu kõik hävitatud. Väljasuremiseni viis inimtegevuse laienemisega (põlluharimine, metsade maharaiumine, jne.) paratamatult kaasnev tiigri saakloomade vähenemine ja ka otsene hävitamine. bali tiiger Panthera tigris balica Viimane bali tiiger tapeti arvatavasti 1937. Bali saarel (Indoneesia). Teistest alamliikidest kõige väiksemal territooriumil elanud tiiger. Niigi algselt väikse populatsiooni viisid hukuni samad põhjused, mis jaava tiigri puhul. Viimased tiigrid elasid saare loodeosas. SISUKORD Tiitelleht -----------------------------------------
Kaitserelvastuse täiustumisega muutus ka mõõk (kaheteralisest kolmeteraliseks). Pooleteisekäe mõõkade teraviku pikkus oli 120-140 cm, kaal 3kg. Kahekäemõõga pikkus 160-180 cm, põhiliselt jalamehe relv, olulisemaid funktsioone lahingu alguses vastase jalaväe odade puruks raiumine. Timukamõõgal oli ots kumer/lame, teradel oli tekst (,,Jumal aitab mind vaest patust." ,,Kui ma mõõga tõstan, siis soovin patusele igavest elu."), ratta või võllamärk; mõõgaga pea maharaiumine oli kõige austusväärsem hukkamisviis. Saablil ühel küljel tera, teravik on kõver, kasutasid kergeratsaväelased. Sõjanoa ehk lühimõõga teraviku pikkus on 40-60 cm, kasutasid lihtsõdalased; esimese kolmandiku peal tera kõvasti laiem, et löök tugevam oleks. Duschak on käepidemeta mõõk; käepideme asemel on paraja suurusega auk, kust pisteti näpud läbi; kasutati praktilises võitluses vähe, rohkem õppustel. Pistoda - varaseim sõjarelv, kolmnurkne teravik, oluliseks nupp
Looduse aineringe: süsinik MÕISTE Üks olulisemaid aineringeid biosfääris. Vastutab kõigi elusorganismide poolt eritatava CO2 taaskasutamise eest. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalulises ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. SÜSINIKURINGE JAOTUB KAHEKS Kiire- süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse · Kiire süsinikuringe: süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2 orga...
Eestis on sel ajal kevad või sügis. Päev ja öö on ühepikkused. Osooniauk- osoonikihi oluline õhenemine stratosfääris, esinevad polaaraladel. Osooni lagundavad freoonid. Kasvuhooneefekti olemus lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikaajaline soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on: CO2,CH4, N2O, O, O3. · CO2 süsinikdioksiidi hulka suurendavad: metsade maharaiumine, autode heitgaasid, tsemendi tootmine · N2O- naerugaas: autode heitgaasid, põldude väetamine, eraldumine lennukite düüsidest · CH4-metaan: märgaladest õhkupaisumine, riisikasvatustes, prügilatest lendumine, veisekasvatus · Freoonid: eraldumine külmutusseadmetest, deodorantide kasutamine, tulekustutusseadmete kasutamine. Öösel maismaa jahtub kiiremini kui meri, mere kohal madalrõhu ala. Päeval soojeneb maapind kiiremini kui meri
90 protsenti troopilistest vihmametsade ökosüsteemist on hävinenud aastaks 2020. [9] Foto 4 : Mitmekesine vihmamets Vihmametsade raie Palju põhjusi on , miks vihmametsi maha raiutakse, kuid palju neist põhjustest üks sõna majandus. Nimelt just majanduse parandamiseks hävitatakse väga vajalikku vihmametsa. Erinevate lehtpuude mahraie Erinevate vähemväärtuslikumate ja väärtuslikumate lehtpuude maharaiumine nagu tiikpuu, mahagon, roosipuu ja paljud teised mööbli, ehitusmaterjali, söe ja teiste puu produktide valmistamsieks on tähtis tööstusharu ja toob palju sisse. Osad troopilised lehtpuu liigid eksportitakse enam arenenud riikidesse,näiteks Ameerika Ühendriikidesse, kus nendest tehakse kirste, mis lihtsalt maetakse maa alla või põletatakse. Eeldatakse, et Filipiinidega, Malaisiaga, Elevnadiluu rannikuga,
Erosioon põhjustab kõrbestumist, vähendab põllumaa tootlikkust, veeteede ummistumist liigsete setetega ning toitaineterikaste pindade kadumist. Tuul ja vesi põhjustavad kõige ulatuslikumat erosiooni. Inimtegevustest mõjutavad erosiooni põllumajandus, metsatustumine, teede ehitus, linnastumine ja inimeste tekitatud kliimamuutused. Inimtegevused nagu linnastumine, põllumajandus ja metsade maharaiumine on kiirendanud tuuleerosiooni. Kõrbestumine – desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademetehulga.
Tööleht nr 1 Küsimused Mis on õigus? Kuidas tekkis õigus? Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). Mis on õigussüsteem ja millisesse õigussüsteemi kuulub Eesti õigussüsteem? Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide õigussüsteemid küll erinevad, ...
üksnes niiskes kohas (4). Rohukonna levilat näeme joonisel 2. Rohukonn konkureerib elupaiga pärast samasse perekonda kuuluva rabakonnaga. Nende peamine erinevus on see, et rabakonnal on niiskuse suhtes väiksemad nõudmised. Seevastu talub rohukonn paremini madalaid temperatuure kui rabakonn. Viimaste sajandite jooksul on rohukonna levila nihkunud kagust loode suunas. Seda on põhjustanud kliima soojenemine ja inimtegevus, eriti metsade maharaiumine. Neil aladel, kust rohukonn on kadunud, on tema asemele tulnud rabakonn (4). Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes elutseb peamiselt niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning ka kultuurmaastikel. Päeva veedavad rohukonnad kusagil varjus (4). Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. Joonis 2. Rohukonna levila
elupaiku ja kasvukohti Natura 2000 6. Tähtsam KeM valitsemisalas olevad ametiasutused on EV Maa- amet. 7. Milline objekt ei sobi loetellu. Kemu kadakas, Majakivi, Sakala, Valaste juga, Tori Põrgu 8. Eesti rahvuspargid Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Karula, Matsalu 9. Kliimasoojenemise juhitegurid (3). Kasvuhoonegaasid, aerosoolid atmosfääris (põllumaj. protsessid) , maakasutuse muutused (metsade maharaiumine põldudeks) 10. Too näiteid ennetavatest meetmetest keskkonnakaitses. Planeerimine, keskkonnamõjude hindamine, keskkonnaaudit, keskkonna juhtimissüsteemid (ISO 14001 ja EMAS), keskkonnariski hindamised. a. planeeringute liiigid: üleriigiline, maakonna planeering, detailplaneering ja üldplaneering. b. planeering peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne, orienteeritus pikaajalisusele 11. Keskkonnaõiguse rakendamise printsiibid. Mis need tähendavad?
olukord paranenud ja viimaste aastate arvukus Eestis on olnud üsna stabiilselt 4050 paari. Talvituvaid linde on 100-200. Suvel on Euroopa poupulatsiooni suurus 7900-10000 paari ning maailmas elab hinnanguliselt kuni 250000 isendit. Territooriume, kus kaljukotkas elab ja paaritub, väheneb pidevalt. 19. sajandil hukkus palju kotkaid talupoegade ja jahimeeste pärast. Hiljaaegu põldudel kasutatud mürgid vähendasid oluliselt kaljukotka sigimisvõimet. Keskkonnareostus ja metsade maharaiumine vähendavad pesitsemiseks sobivate puude arvu ning muudavad kaljukotkale sobivad jahiterritooriumid äärmiselt piiratuks. Üldiselt puuduvad kaljukotkal looduslikud vaenlased, kuid teadaolevalt Põhja-Ameerikas on ainukesed kiskjad, kes on tekitanud linnupoegadele ohtu grisli ja ahm. Kaljukotkaste kaitse Eestis kuuluvad kaljukotkad I kategooria kaitse alla, kuid Punasesse raamatusse neid veel kantuid ei ole
Jõhvi Gümnaasium Hiina Referaat Andrei Fomin 10. b klass Õpetaja Ene Sokman Jõhvi 2008 Üldandmed Hiina asub euraasia mandril, aasia maailmajaos. Hiina Rahvavabariik laiub Kagu-Aasias ning jagab oma riigipiiri paljude riikidega. Põhjas piirneb Hiina Venemaa ja Mongoliga; idas Koreaga, Kollase Mere ja Ida-Hiina Merega; lõunas Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani ja Nepaliga; läänes India, Pakistani, Afganistaani, Tadzikistan, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Riigi kuju meenutab V tähte mille alumine ots on suunaga lõunas aga ülemised otsad suunaga loode ja kirdesse. Hiina asub vahemikus 70-130E ja 20-60N. Hinnas elab 1 314 480 000 inimest ja tema pindala on 9 596 960km² see teeb rahvastiku tiheduseks 137 in/km². Hiina pealinn on Peking tema geograafilised koordinaadid on 39° 54 20 N, 116° 23 29E. Pekingi ja Tallinna vahemaa on umbes 7000km. Ajavahe Eesti ja Hiina vahel on 5 tundi suvel ja...
Hiina on maailmas suuruselt teine kalade eksportija. Hiinas leidub ca 160 mln ha metsa, mis on maailmas üks suurimaid metsamaa omandajaid eespool on, vaid Venemaa, Brasiilia, Kanada ja USA. Hiina on küttepuidu toodangu poolest esimene riik maailmas toodab aastas 191 mln m 3 puitu. Ümarpuitu toodab 96 mln m3 aastas ja on maailmas 5 selle toodanguga. Hiinas leidub enamasti okkas- ja lehtpuid. Selline puidu tootmine rahuldab Hiina vajadused ning saab eksportida puitu. Muidugi suur metsade maharaiumine on tekitanud probleeme loomadele eriti pandadele ja tiigritele, kellel ei jätku eluruumi ning kohati on tegu ka üleraidega. Arengutase Hiina on arengutase on suhteliselt madal, sest riigis on väga palju elanikke ja pindala on väga suur, kuigi kirjaoskus on Hiinas väga kõrge 82%, kuid SKT elaniku kohta on madal 3600$ aastas. Hiinas meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naite keskmine eluiga 74 aastat. Hiinas on rahvaarvu kasv peatunud kõigest 0,88%, kuid see on
Referaat Inimene ja keskkond 2008 Tegelikult peaks olema nii, et inimene sõltub loodusest, sest loodus ju varustab teda eluks kõige vajalikuga. Kahjuks on aga praegu juba saanud tegelikkuseks olukord, et looduski sõltub inimesest. Kas loodus ka tulevikus säilib sellisena nagu praegu, see sõltub inimesest, tema otsustest ja käitumisest. Nii inimene kui ka kõik teised elusolendid saavad eluks vajaliku- toidu, vee, hapniku jms neid ümbritsevast keskkonnast. Veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad: toitusid korjatud viljadest ja kütitud loomadest ega rikkunud ökosüsteemide tasakaalu. Olukord muutus siis, kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Külvates kultuurtaimi sinna, kus need looduslikult ei kasvanud, ja pidades loomi kitsal piiratud alal, kus nende väljaheiteid kuhjus palju rohkem kui looduses, muutsid inimesed looduslikku tasakaalu. Mida aeg edasi, seda rohkem oleme rikkunud oma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
