Ühiskonna mõisted Ülemvõim-kui riigi valitsejaks on teise maa kuningas ,keiser või diktaator Okupatsioon-kui maa on osaliselt või täielikult võõra relvajõudude võimu all Iseseisvus-riigi sõltumatus teistest riikidest Vabariik-riigivalitsemisvorm,kus kõrgeimad riigivõimuorganid on valitavad Demokraatia-poliitilise korra vorm-rahva heaks,rahva seast Parlament-riigi kõrgeim seadusandlik organ Kodakondsus-inimese õiguslik seaos riigiga Naturalisatsioon-kui inimene taotleb kodakondsust omal soovil Välismaalane-teise riigi kodinik Illegaal-ebaseaduslikult riigis viibib isik Kodakondsuseta isik-isik ,kellel puudu yhegi riigi kodakondsus Riigikogu valimised-iga 4 a.tagant märtsikuu 1.pühapäeval-kodanikud valivad riigi esinduskogu Valitsuskoalitsioon-erakondade liit Opositsioon-erakonnad,mis ei kuulu valitsusse ja kes peavad valitsuse puudusi esile tuua Riigikogu-EV parlament(101 liiget,4 a..) Lihthäälte enamus-kui kohalolevatest h...
Mõisted Riigikogu- Eesti Vabariigi parlament , rahva esinduskogu, seadusandliku võimu kandja , koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks lihthäälte enamus- kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vatu koosseisu häälteenamus- kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust, saadakse vähemalt 51 häält 101-st kvoorum- istungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab et koosolek või istund oleks otsustus võimeline eelnõu- seaduse projekt ,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud Riigikogu liige- Riigikogu valimistel valitud ametlik ja volitatud rahvaesindaja, üks parlamendi 101 liimest saadikupuutumatus- õigus Riigikogu liiget ainult Riigikogu nõusolekul kriminaalvastutusele võtta president- riigipea , kelle võim on riigiti väga erinevad veto- riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja ku...
Selles küsimuses on vaba mandaadi põhimõtet võimalik piirata; Poliitiline vastutus (nt valimisnimekirja mittekandmine, erakonnasisene distsiplinaarvastutus) pole välistatud. 7) Mis on indemniteet? V: Põhiseaduse § 62 järgi ei kanna Riigikogu liige õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus ja selle organites. 8) Seleta kuidas mõista riigikogu liikme immuniteeti. V: Immuniteet ehk saadikupuutumatus tähendab, et Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 9) Millega tegelevad riigikogu komisjonid? V: 10) Mis vahe on riigikogu alalisel ja erikomisjonil? V: 11) Kes ja kuidas võivad moodustada fraktsiooni? V: Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi
kombeid, kui vähema tähtsusega rituaalseid käitumisnorme.) Riikluse tekkides ja arenedes jäi üks osa tavanorme kehtima senisel traditsioonilisel kujul (nn kirjutamata õigus, ius non scriptum). Selle osa kohta öeldakse selle maa tava. Teine osa aga pani aluse kirjutatud õigusele (ius scriptum) ehk kehtestatud õigusele. Tavanormide seast on selekteerunud ka teatud püsikogum, mida tänapäeval tuntakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavadena (nt saadikupuutumatus ehk immuniteet), kuid riiklus tekitas ka uusi spetsiifilisi tavasid (nt parlamentaarsed tavad). Kõlblus- ehk moraalinormid on stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis on vastavas aegruumis inimeste käitumise pidevalt toimivaks süvamotivatsiooniks. Kriteeriumid, mille alusel hinnatakse inimkäitumist hea ja kurja skaalal. Kõlblusnorm on alati käitumise kohustus, millel pole alternatiivi. Kõlblusnormid toimivad kas kogu ühiskonnas või mingi sootsiumi piires. Samas on
poole. Linnriike valitsesid perekonnad dünastiad. Rahvastik kuulus enamasti nahuatli keelt kõnelevatesse etnilistesse rühmitustesse, kellel olid sarnased religioossed uskumused ja riitused (eriti inimohvritoomine jumalate toitmiseks maailma edasikestmise nimel). Linnriikidevahelise suhtlemise käitumiskoodeksisse kuulus vaba läbipääsu lubamine kõikide linnriikide poolt austatavate jumaluste pühamutesse, üldistesse kauplemiskohtadesse, saadikupuutumatus ja korrakohane sõjakuulutamine. Alaline sõjavägi puudus. Noorukitena said mehed sõjalise treeningu ja lahingutesse kutsuti neid vastavalt vajadusele. Elanikkond jagunes kahte sotsiaalsesse põhiklassi ülemkiht oli põhiliselt sünnipärane aadel ,,pilli", mis hõlmas ligikaudu 10% rahvastikust. Aadlike ja lihtrahva vahel oli võimalik sõjalisest vaprusest tingitud vertikaalne sotsiaalne mobiilsus, mis võimaldas ka mitteaadlikel saada auastmeid, riigiameteid,
Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine Ühiskond on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest Ühiskonnaelu tasandid : MINA perekond sõbrad kool linn riik jne ehk siis: 1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi...
Riigikogu PS IV peatükk • Eesti on vastavalt 1992. aastast kehtivale põhiseadusele demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandja on rahvas • PS § 56 „kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega“ Riigikogu valimised • Riigikogu 101 liiget valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning toimuvad iga neljanda aasta märtsikuu esimesel pühapäeval • Sõltuvalt saadud häälte arvust võib Riigikogu liikmeks saada isiku-, ringkonna- või kompensatsioonimandaadiga Valimise põhimõtted • Lähtuvalt põhiseaduse §-st 60 on Riigikogu valimised: • Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on õigus osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel. Õigus valimistel kandideerida on kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel. • Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste...
Ühiskond Linnriike valitsesid perekonnad dünastiad. Rahvastik kuulus enamasti nahuatli keelt kõnelevatesse etnilistesse rühmitustesse, kellel olid sarnased religioossed uskumused ja riitused (eriti inimohvritoomine jumalate toitmiseks maailma edasikestmise nimel). Linnriikidevahelise suhtlemise käitumiskoodeksisse kuulus vaba läbipääsu lubamine kõikide linnriikide poolt austatavate jumaluste pühamutesse, üldistesse kauplemiskohtadesse, saadikupuutumatus ja korrakohane sõjakuulutamine. Alalist sõjaväge ei olnud. Mehed said noorukina sõjalise väljaõppe ja kutsuti relvile vastavalt vajadusele. Elanikkond jagunes kahte sotsiaalsesse põhiklassi. Ülemkiht oli põhiliselt sünnipärane aadel (pilli), mis hõlmas ligikaudu 10% rahvastikust. Aadlike ja lihtrahva vahel oli võimalik sõjalisest vaprusest tingitud vertikaalne sotsiaalne mobiilsus, mis võimaldas ka mitteaadlikel saada auastmeid, riigiameteid, maksuvabastusi ja maavaldusi
kohtuotsuse jõustumine, tagasiastumine, kestev võimetus ülesannete täitmiseks ning surm. Riigikogu liikme volitused loetakse lõppenuks Riigikogu järgmiste valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast. 8. Vaba mandaat, immuniteet, indemniteet, inkompatibiliteet V: Vaba mandaat Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Riigikogu liige peab täitma oma ülesandeid vabalt, sõltumatult ja oma südametunnistusest lähtuvalt. Immuniteet saadikupuutumatus. Ei saa võtta saadikut kriminaalvastutusele. Traditsiooniline põhjus selleks on, et välistada Riigikogu liikme vahistamine või kohtu alla andmine täitevvõimu poolse mõjutusaktsioonina. Indemniteet vastutamatus. Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. Eesmärk on Riigikogu liikme sõna- ja otsustamisvabadus, vaba poliitiline debatt Riigikogus.
- Riigikogu struktuur Riigikogus on 101 liiget, kes valivad endale 3-liikmelise juhatuse. Riigikogu liikmed koonduvad fraktsioonidesse ning teevad juhatusele ettepaneku oma liikmete nimetamiseks komisjonidesse. Juhatus moodustab komisjonid fraktsioonide ettepanekute alusel. - Õigusaktide menetlemine Riigikogus Vaata lisa 1 KONSPEKT 16.4 Riigikogu liikme õiguslik seisund: - Riigikogu liikme tagatised (vaba mandaat, vastutamatus, saadikupuutumatus, ametite ühitamatus) - Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised - Riigikogu liikme volituste peatumine ja lõppemine 17. Rahvas, kodakondsus 17.1 kuidas jaguneb Eestis elavad isikud (kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud, tähtajalise elamisloaga, pikaajalise elaniku elamisloaga, EL kodanik). Eesti kodanik on isik, kes on Eesti kodakondsuses, samuti isik, kes on omandanud, saanud või taastanud Eesti kodakondsuse. 17
seaduse kohaldamise erikomisjon; - Riigieelarve kontrolli erikomisjon; c). Uurimiskomisjonid praegu ei ole ühtegi; d). Probleemkomisjonid esitab tegevuse lõppemisel Riigikogule aruande oma tegevusest; 3). Riigikogu fraktsioonid võivad moodustada ja sellesse peavad kuuluma vähemalt viis sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud Riigikogu liiget. 16.4 Riigikogu liikme õiguslik seisund: - Riigikogu liikme tagatised (vaba mandaat, vastutamatus, saadikupuutumatus, ametite ühitamatus) Vaba mandaat kaks põhimõtet: 1). tuleneb vaba mandaadi põhimõttest, et Riigikogu liige esindab parlamendis mitte üksnes oma valijate või valimisringkonna huve, vaid ta teostab riigivõimu kogu rahva esindajana. 2). nõuab kõnealune põhimõte, et Riigikogu liige peab saama teha poliitilisi valikuid ning korraldada oma tegevust vabalt, lähtudes oma südametunnistusest ja parimast äranägemisest. Riigikogu liikmele ei saa anda õiguslikult
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus: Raul Narits Õiguse entsüklopeedia.Õpik TRÜ 1995 Juri Liventaal Riik ja õigus.T. 1999 Juriidiika 2001-2004-04-21 1 Sissejuhatus Eesti Vabariigi õiguskultuur on tihedalt seotud Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga ja traditsioonidega.Tartu Ülikoolis on õigusteaduskon...
Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid. Riik on ühiskondlik institutsioon, mille eesmärgiks on ühiskonnas olemas oleva korra kaitsmine, alalhoidmine ja ühiskonna üldine juhtimine. Ühiskonna üldiste probleemide lahendamine. Institutsioon-moodustis, asutus, mehhanism millegi reguleerimiseks.(kirik, kool) Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine) b) Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn. Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid...
RIIGIÕIGUS 1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. 1.1 Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised...
Parlament (Riigikogu) on riigi SEADUSANDLIK esindusorgan, mis võtab vastu seadusi, st üldkohustuslikke käitumiseeskirju. Parlament koosneb ühest või kahest kojast (föderatsioonides). Olulisim ülesanne on seaduste vastuvõtmine, kusjuures nende seaduste hulka võib kuuluda ka põhiseadus. Riigipea valimine. Parlamentaarsed ja presidentaalsed riigid. EV on parlamentaarne, riigipeal on vaid esindusfunktsioon ja riigikogu poolt vastuvõetud seaduste väljakuulutamise dekreet. Immuniteet e saadikupuutumatus – parlamendi liikme võib kriminaalvastutusele võtta vaid riigikantsleri taotlusel parlamendi enamuse nõusolekul, kohe võib kinni võtta otse kuriteo sooritamisel. Indemniteet – parlamendi liige ei kanna õiguslikku vastutust parlamendis peetud sõnavõttude ega hääletuse eest. Valitsus on TÄITEVVÕIMU organ. Kollegiaalne organ, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Portfelliga ministrid juhivad ministeeriumi, portfellita ministrid ei juhi ministeeriumi (nt.
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
üksikult vaid saab seda teha ainult in corpore, st terve Komisjoni koosseisu näol. Siiski on Europarlamendil rahvusparlamentidega ka mõningaid sarnasusjooni : nn europarteid istuvad Europarlamendis kui rahvusparlamentide fraktsioonid ühe kooslusena koos poliitilise orientatsiooni tunnuse järgi (erinevate maade sotsiaaaldemokraadid üheskoos, erinevate maade konservatiivid üheskoos jne.). Samuti on Europarlamendi saadikuil saadikupuutumatus ja kindel saadikupalk nagu rahvusparlamentides. Ent kuni 2009.aastani eurosaadikupalkadel eri maadest saadikuil torkasid silma suured erinevused, kuivõrd eurosaadiku palk oli võrdsustatud tema emamaa parlamendiliikme palgaga. Nüüdseks on eurosaadikuil need erinevused kõrvaldatud ja määratud kõigile ühine palk Brüsselist. IX loengupaar aines "Euroopa Liidu alused ja institutsioonid" (J.Värk, PhD) ---------------------
20 Vaba mandaadi põhimõtte •Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites (PS §62) •Riigikogu liiget ei saa tagasi kutsuda, ei rahvas, kes teda on valinud, ega ka erakond, kelle nimekirjas ta on parlamenti valitud •Peab langetama oma otsuseid südametunnistusest lähtuvalt •Ei ole seotud valimistel antud lubadustega 3.21 Saadikupuutumatus •Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul (PS §76) •Puutumatuse eesmärk on: -tagada, et Riigikogu saaks segamatult toimida; -kaitsta Riigikogu liikmeid meelevaldsete, poliitilistel kaalutlustel esitatavate kriminaalsüüdistuste eest 3.22 Vastutamatuse põhimõte
mis ei ole kellegi teise pädevusse antud. Parlamendi liikmetel on enamikes riikides vaba mandaadi õiguslik staatus, ehk parlamendi liikmeid käsitletakse kogu rahva esindajatena mitte konkreetse valimisringkonna esindaja. Vaba mandaat tähendab, et parlamendi liikmeid ei saa tagasi kutsuda ning neile ei saa anda õiguslikult siduvaid juhiseid, neid ei saa anda ka erakond (iseasi kuidas see faktiliselt on). Parlamendi liikmel on enamikes riikides saadikupuutumatus ehk immuniteet (parlamendi liikme võib vahistada või võtta kriminaalvastutusele ainult parlamendi nõusolekul va kui liige tabatakse teoslt). Immuniteet on tagatud ka eesti põhiseadusega. Lisaks immuniteedile kuulub parlamentääri õigusliku staatuse hulka ka indemniteet (parlamendi liige ei ole õiguslikult vastutav parlamendis peetud sõnavõttude ega hääletuste eest). Eestis samuti kehtiv. · Valitsus on täitevvõimu organ
NB! Abistav materjal, mitte "piletid" hääletamisakt Riigikogus või selle organites. PS §-ga 62 antav kaitse laieneb mitte Riigikogu liikme igasugusele tegevusele, vaid üksnes tema kui kollegiaalse organi liikme funktsioonide täitmisele (seaduseelnõude ja arupärimiste esitamine, osalemine parlamendiaruteludes, hääletamine jms). Seejuures ei hõlma vastutamatus Riigikogu liikme muud poliitilist tegevust, näiteks intervjuusid või sõnavõtte erakonna üritustel. Saadikupuutumatus e immuniteet PS §76. Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. RKLS § 18 lg-d 2, 3 ja 4: (2) Riigikogu liiget ei või takistada tema ülesandeid täitmast. (3) Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamisel ning tema suhtes menetlustoimingute tegemisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku 14. peatükis sätestatut. (4) Immuniteedist ei saa Riigikogu liige loobuda
(Kuuluvad ka veel sinna tabelisse) Tavanormid on inimese käitumise püsivad reeglid, mis on kujunenud pika aja jooksul ning on saanud harjumuseks. (Lauakombed) Need antakse edasi põlvest põlve, kas suuliselt või eeskuju näol. Need tavad on püsivad ning neid muuta ei ole lihtne. Tavade täitmisel kasutatakse tihti rituaale ja sümboleid. Riikide tekkimisega võeti tavad kasutusele nagu kirjutamata õigused, teised olid kirjutatud õigused. On ka rahvusvaheliselt tunnustatud tavad nt saadikupuutumatus. Moraalinormid on inimeste ühiselu ja inimeste käitumisreeglid, mis vastavad ühiskonnavaadetele ja arusaamadele headusest ja kurjusest, õigusest ja ebaõiglusest, aususest ja alatusest. Need on eriti püsivad väärtushinnangud ning mõjutavad inimeste käitumist kogu elu. Moraalinorm on alati käitumiskohustus, millel ei ole alternatiivi. Egotsentristlik moraal (hundimoraal) - inimene inimesele on hunt. Moraalnormid on õigusaluse loomiseks ja kriteeriumiks
kombeid, kui vähema tähtsusega rituaalseid käitumisnorme.) Riikluse tekkides ja arenedes jäi üks osa tavanorme kehtima senisel traditsioonilisel kujul (nn kirjutamata õigus, ius non scriptum). Selle osa kohta öeldakse selle maa tava. Teine osa aga pani aluse kirjutatud õigusele (ius scriptum) ehk kehtestatud õigusele. Tavanormide seast on selekteerunud ka teatud püsikogum, mida tänapäeval tuntakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavadena (nt saadikupuutumatus ehk immuniteet), kuid riiklus tekitas ka uusi spetsiifilisi tavasid (nt parlamentaarsed tavad). 153 Kõlblus- ehk moraalinormid on stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis on vastavas aegruumis inimeste käitumise pidevalt toimivaks süvamotivatsiooniks. Kriteeriumid, mille alusel hinnatakse inimkäitumist hea ja kurja skaalal. Kõlblusnorm on alati käitumise kohustus, millel pole alternatiivi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
