kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. Sellised normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest.16 1) Soolise võrdõiguslikkuse seadus § 8 ,,Keelatud on töö- ja koolituspakkumised, mis on suunatud üksnes ühest soost isikutele, kui selleks ei ole käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud põhjusi." · Õigusnorm on sotsiaalselt sisult regulatiivne ehk sisaldab hüpoteesi, mis on allajoonitud musta joonega, ning dispositsiooni. · Õigusnormi hüpotees on keeruline. · Õigusnormi dispositsioon on lihtne. · Õigusnorm on viitelise esitusviisiga. 15 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 104. 16 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 105.
Peatükk III: Õigusnormid 1. Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimkäitumises kehtivad kindlad reeglid ning seal valitseb kindel kord. N. Luhmann käsitleb ühiskonda kui süsteemi, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismiga. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Täpsemalt: sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Iga süsteemi kaks omadust on mitteamorfsus ja terviklikkus
riigiga (riik kehtestab käitumisreeglid, mille täitmine on tagatud riigisunniga). Õigus koosneb sotsiaalsetes normidest, mille üheks alaliigiks on õigusnorm. Sotsiaalse normi liigitunnused on: inimeste vaheline käitumise reegel; suunatud üldiste suhete reguleerimisele; tema sisu on ära määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Õigusnorm Õigusnorm on riigilt lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm lähtub riigilt, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu (esineb käsu või keeluna); Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga, teda kaitseb riik.
4. Sotsiaalse tasakaalu ja sotsiaalse kindlustatuse tagamine 5. Sotsiaalsete protsesside juhtimine Õigusnormi üks kesksemaid funktsioone on suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist. Õigusnormid tagavad sotsiaalse ja füüsilise kaitse , mida võib tähistada kui õigusnormi turvafunktsiooni. ÕIGUSNORMI MÕISTE JA STRUKTUUR käsulause-imperatiiv Kõik õigusnormid ei ole käsud ja keelud. Õigusvõime algab inimese elusalt sünniga ja lõppeb surmaga. Õigusnorm seisneb õiguslike tagajärgede esilekutsumises. Õiguslikud tagajärjed- mingi käsk, keeld v luba. Normi loogikast lähtudes koosneb iga täielik õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest kooseisust(T) ja õiguslikust tagajärjest(R). Kui T, siis R. Enamikel juhtudel koosneb faktiline kooseis olla seotud mitmme elulise asjaoluga(juriidilise faktiga), mis om akogumis või ka ainult ühe esinemisel toovad kaasa õigusliku tagajärje.
Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib. Mõnikord eristatakse avaliku ja eraõiguse kõrval ka karitusõiguse valdkonda. Kriminaalõigus kuulub sisuliselt avalikku õigusesse, kuna nii karistuspoliitika kui ka sanktsioonid on olnud ja on ka praegu riigi pädevuses. Õigusnormid Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava. Õigusnorm on sotsiaalne harjumus, mis korrastasid inimkäitumist. Mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali-ja tavanormidest. Moraali-ja tavanormid kui tüüpilised normid on üldise iseloomuga ja kohustuslikud.Kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. Õigusnormid on tüüpilised sotsiaalsed normid. Nad on korra loomise vahendiks
ülereguleeritud. Oleks normaalne, kui ühiskonnas suudaksid inimesed oma tegevust ise reguleerida ja mõistlikult käituda. Nt Iisraelis ja Suurbritannias puudub põhiseadus. Selle asemel lähtutakse igapäevaelus pelgalt tavanormidest ning keerulisemad küsimused jäävad kohtu lahendada. Ideaal oleks, kui suudetaks koostada õigusnorm, mis samastub tavanormiga, arvestab inimeste moraalseid õigusi ja pakub kaitset, mitte lihtsalt ei piira. Õigusnorm peaks olema kõigile arusaadav olenemata haritustasemest. Inimesed peavad aru saama, et inimesed on asjadest tähtsamad, hoiduma vägivallast, arvestama teiste inimestega ning loodusega ja olema produktiivsed. Õigusnorme ei peaks tagama mitte riik, vaid inimeste endi väljakujunenud veendumus.
9. Õiguse valdkondade järgi: avalikuõiguse norm või eraõiguse norm. 10. Lihtnorm või liitnorm. ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 1 Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt: Kui…, siis…, vastupidisel juhul… Õigusnorm koosneb täismahus tema loogilise struktuuri kolmest elemendist: hüpotees (H), dispositsioon (D) ning sanktsioon (S). Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Hüpoteesid liigitatakse: absoluutselt (täielikult) määratletud hüpotees – näitab täpselt normi kehtivuse piirid; suhteliselt (osaliselt) määratletud hüpotees – näitab samuti normi kehtivuse
1. Ühiskonna ajaloos tekkis kiire inimkona arengu tagajärjel olukord, kus inimene tootis rohkem, kui tarbida jõudis. Muutunud olukorras ei olnud sugukond enam võimeline funktsioneerima, tuli luua uus organistatsioon, mis oleks võimsam riik. Riik kui kogu ühiskonda hõlmav organisatsioon lõi uued käitumisnormid ehk õigusnormid. Riigi tunnused: - territoorium; - rahvus; - avalik võim; - suveräänsus; - riigi maksud; - sunniaparaat. Kuid õigus pole mitte esimene sotsiaalne kord. Nimelt olid tava ja moraal objektiivses tähenduses õiguse eelastmed, kujuneddes välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. Antud inimkäitumine, mida nimetatakse ka tavakäitumiseks, peab olema inimesel kujunenud harjumuspäraseks. Tavad avaldusid käitumisnormidena sugukondades, mida iseloomustab ühtsus, üksteise abistamine, koostöö kõigis küsimustes. Tava iseloomustab: - väljendas kogu sugukonna huve; ...
Õigusõpetuse eksamitöö 1. Kas testament on leping? Jah ____ Ei ____ Milline tehing on leping? 2. Kas üks isik saab samaaegselt osaleda mitmes õigussuhtes? Selgitage lühidalt (näide). 3. Millel tugineb tehingu kehtivus? 4. Mida tähendab tehingu vormivabadus? 5. Mis vahe on eksimusel ja pettusel tehingu tühistamise seisukohast? Palun lühikest, arusaadavat selgitust! 6. Kas iga tehingut saab tühistada põhjusel, et minu tahe mõne aja möödudes muutub? Jah __ Ei __ 7. OÜ juhatus on äriühingu: a) seadusjärgne ____ b) tehinguline eindus ____ OÜ müügijuht esindab OÜ-d: a) seaduse alusel ____ b) tehingulisel alusel ____ 8. Mis on volitus? Kas volikiri võib olla ka suuline? Jah ____ Ei ___ 9. Tähtaeg (palun lahendage kaasus, varustage oma seisukoht viitega seadusesätte(te)le): Mis päevaks (st. nimetage kuupäev) peab tööandja esitama töötukassale avalduse töötaja (staazi koondamise päevaks üle 7 aasta) koondamishüvituse saamiseks, kui...
õigusrikkumine 2. Õigusnormi tunnused ja funktsioonid ühiskonnas. (tunnused lk 66, funktsioonid lk 57) Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall. Norm on ka sotsialiseerumise vahend. Norm ei ole tõene ega väär. Normide abil liigitatakse või kvalifitseeritakse asjad näiteks kästuteks, keelatuteks ja lubatuteks. Õigusnormi tunnused: *õigusnorm on alati otseselt või kaudselt ametivõimude kasutuses. Õigusnorm reliseerub ametivõimude tegevuses teisiti kui nt moraalinorm. Vaid seoses õigusnormidega saab rääkida sellistest nähtustest kui normi sätestamine ja seaduste rakendamine. *õigusnormi iseloomulik joon on ka abstraktsus, sest normiga sätestatakse vaid tüüpjuhtumeid. Õigusnormide abstraktsust on tegelikult peetud õigusriigi üheks vältimatuks tunnuseks. Õigusriik tagab üksikisikule ala, kus tema vabadus on puutumatu. *kolmandaks on see, et õigusnormid peavad olema üldkehtivad
reguleerimine tagada võrdse kohtlemise põhimõtet. Normatiivne reguleerimine- eesmärgiks on inimeste käitumise korraldamine üldise reegli abil. Määratakse kindlaks üks käitumismudel, mida kasutatakse analoogsete käitumisaktide või kõikide subjektide suhtes. Neg: ei arvestata konkreetset individuaalset erinevust. Pos: loob õiguslikku reguleerimisse teatud stabiilsuse, ning vähendab juhuse osa. 20. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega teatud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse õigused ja pannakse kohustused. Õigusnorm lähtub riigist, õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, õigusnorm annab osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiisved juriidilised kohustused, õigusnorm on formaalselt
Õigusnormid ja õigussüsteem Referaat Õppeaine: Õiguse alused Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 SOTSIAALNE REGULEERIMINE JA SOTSIAALSED NORMID.......................................4 1.1. Sotsiaalsed normid...........................................................................................................4 ÕIGUSNORM............................................................................................................................6 2.1. Liigid...............................................................................................................................6 3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR....................................................................8 3.1. Hüpotees.............................................................................
seeläbi sellele elulisele asjaolule õigusliku tähenduse. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Õigusnorm on käitumisreegel, mis sisaldub seaduses. Õigussuhe on niisugune seos, mis tekib õigusnormide alusel. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise vahendiks. Õigusnorm on üldine käitumiseeskiri, õigussuhe aga sellest konkreetsetele isikute tulenev siduv õiguste ja kohustuste kogum. Õiguse võib realiseeruda kolmes vormis: õigusest kinnipidamise, õiguse kasutamise, või õiguse rakendamise teel. Õigusest kinnipidamine seisneb enda käitumise korraldamises õiguspärasel viisil. Tekiks kord ja stabiilsus. Õiguse kasutamine seisneb enda subjektiivse nõudeõiguse realiseerimises
1) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib 2. Liitfakt juriidiline fakt, mis ühes käitumisaktis sisaldab õigusnormi alusel peamine erisus teiste ühiskonnasuhetega samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa mitu võrreldes. Õigusnormita ei saa tekkida suhet, millel on õiguslikku tagajärge. õiguslik, juriidiline iseloom. Õigusnorm määrab reguleeritava suhte liigi iseloomu, selle subjektide õigusliku seisundi. 3. Juriidiline ehk faktiline koosseis juriidiline fakt, mis avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleidva 2) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib muutuse koostoimes
VII. KOV Õigustloov kompetents. 1. Kuidas mõista õigusnormi funktsiooni? Selgita! Õigusnormid ei ole vaid olemisnormid vaid ka pidamisnormid. Õigusel kui reeglil on kirjutatud õiguses nn õiguslause vorm. Need õiguslaused sisaldavad ülestähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta. Nad on pidamislaused, kus midagi peab "peanduma". Norm võib olla ka normatiivsuse funktsiooniga, kus võib leida normi adressaat mida või kuidas teha. Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu vaid kirjutab midagi ette, tagab või jätab millestki ilma. Õigusnorm on kehtiv või mitte. Ei ole võimalik, et kas on tõene või väär. Õigusnormi ülesanne on anda üldiseid, kättesaadavaid ja mõistetavaid käitumisreegleid. Üldisus märgib abstraktset iseloomu, kuna õigusnorm sätestab vaid tüüpjuhtumeid. Regulatiivsete ja kaitsvate normide sisuks on situatsiooni kirjeldus, käitumise liik ja määr. Õiguse rakendamise
Näiteks kohtuotsus, autasustamine või armuandmine. Seadus on normatiivakt, mille võtab vastu parlament. Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas- seaduste ülimuslikkus. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81) 1) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. See on peamine erisus ühiskonnasuhetega. Õigusnormita ei saa tekkida suhet, millel on õiguslik, juriidiline iseloom. Õigusnorm määrab reguleeritava suhte liigi iseloomu, selle subjektide õigusliku seisundi. 2) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm, kehtestades mingi suhte jaoks üldise käitumismudeli, annab selle suhte abstraktsetele subjektidele kindlad õigused ja neile vastavad kohustused. 3) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. Kuna riik
Õigusõpetus II Riigiaparaat Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu.Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa, mis kujutab endast praktiliselt tema tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Riigiorganite tunnudes on: Riigiorgan on riigiorganite süsteemi ehk riigiaparaadi element ehk struktuurne osa Riigiorganil on riigivõimu volitused Riigiorganil endal on omakorda kindle süsteemne sisemine liigitus ehk struktuur, mis üldjuhul koosneb funktsiona...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Seminaritöö Juhendajad Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2019 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Kolmandal töönädalal loetud õigustloov akt ning tingimused mille põhjal võib väita, et tegemist on objektiivsesse õigusesse kuuluva aktiga?.........................4 2. Kümnendana loetud õigusakt. Millisesse mandrieuroopalikku õiguskultuuri õigusvaldkonda loetud akt kuulub?....................................................................5 3. 13. töönädalal loetud õigusakt. Milline on loetud õigustloo...
ÕIGUS Õiguse valdkonnad ERAÕIGUS AVALIK ÕIGUS Reguleerib isikutevahelisi suhteid reguleerib riigi ja isiku vahelisi suhteid Õigusharud Õigusinstituut Õigusaktid Õigusnorm · Õigusaktide struktuur: 1. Seadusandlike ja haldusaktide struktuur a. Pealkiri b. Preambula (sissejuhatus võib olla, ei pea) c. Üldsätted d. Regulatiivne osa e. Rakendussätted f. Signatuur ja saatum (kuupäev) 2. Kohtuotsuse struktuur a. Motiveeriv osa b. Resolutiivosa · Õigusaktide kehtivus 1) Jõusolek ja õigusjõud 2) Jõus on iga jõustunud õigusakt
* pluralism ehk mitmekesisus(huvide), mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas N: klassireisile minekul tahavad pooled minna Rootsi, veerand Tsehhi ja teine veerand Venemaale * pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Demokraatlik ühiskond -> Eesti ühiskond .> usuvabadus * identiteet ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Ühtekuuluvustunne -> Laulupidu * tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Abielu kahest erinevast rassist inimese vahel * nulltolerants täisleppimatus; sallimatus, tolerantsi vastand Eesti vabariigi sallimatus kuritegevuse ja roolijoodikute vastu * enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Riigikogu otsuste vastuvõtmine * k...
Äriõigus Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Ka tavad ja moraal (objektiivne õigus). Õigus (õigustus) on õigus teatud viisil käituda ja nõuda teatud käitumist ka teistelt (subjektiivne õigus). Riik tagab sunniaparaadiga, et õigusaktist kinni peetakse. Tava ja moraali riik ei kehtesta, sanktsioone nende rikkumise puhul ei järgne, kui just sellega ei ole kaasnenud ka mõne õigusakti rikkumist. 1. ius non scriptum kirjutamata seaduste periood 2. ius scriptum periood, mil hakati õigust kirja panema. Õiguse idee: 1. õiglus filosoofiline kategooria 2. õiguslik garanteeritus seadused peavad olema selged ja kõigile ühtemoodi mõistetavad. 3. eesmärgipärasus riik peab tagama, et seadustest kinni peetakse. Õigusnorm käitumise eeskiri, mis on suunatud teatud isikute ringile. Ka üks seadus on õigusnorm. Kehtib ajas ja ruumis. Tagasiulatuvalt kehtestada ei tohi, vaid üksikud eran...
Eksamikordamine 2013 1. teema- Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1.Mõisted: §1.1: · Ühiskond- inimeste kooselu vorm. · Majandus- tootmise ning kauplemise moodustatud valdkond. · Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Kultuuri moodustavad rahvakunst, kirjandus, arhitektuur, kujutav kunst, tähtpäevad ja pidustused, viisakusreeglid, muusika jne. · Poliitika- riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. · Erasektor ehk tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine. · Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. · Tulundussektor- majanduse eesmärk saada tulu. · Avalik sektor- inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutav poliitikat (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika). · Mittetulundus...
ühiskonna ja kultuuri muutumisega. Õigus on reaktsioon ühiskonnas esinevale vajadusele. Subjekti vajadus reguleerida asjade seisu; vajadus sunni järele; vajadus vahendi järele. “Aga õigus teeb enamat, kui pelgalt käseb, keelab, lubab ja karistab”. (Rosentau 2004, lk 219) Õiguse “suur väljundfunktsioon” – kord anarhiast Õigus kui sotsiaalseid vajadusi rahuldav tegevusprogramm, tegevusjuhiste süsteem. (Rosentau 2004, lk 222-223) Õigus on riigi sunninormide kogum. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumiseeskiri. Õigusnorm kirjutab midagi ette, tagab või jätab millestki ilma. Õiguskord tagatakse riigi sunnijõuga. Tavanormi ja õigusnormi erinevusest Hästi on Mario Rosentau selgitanud ka tavanormi ja õigusnormi erinevust alljärgmise hästi tuntud tavanormi, mille kohaselt söögilauda istudes võetakse müts maha, ja õigusnormi, mis sätestab keelu autoga punase fooritule alt läbi sõita, näitel.
Sotsiaalse reguleerimise viisid ja normid. Ühiskondlikus tootmises ja mujal tekivad inimeste vahel väga erisugused suhted. Inimeste käitumisaktid on määratud objektiivsete tingimustega, kuid objekti tingimused nõuavad ka seda, et inimeste käitumine oleks vastastikkes suhetes reglementeeritud. Ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse nende suhete organiseeritus. Neid norme, mis reguleerivad inimeste käitumist ühiskonnas nimetatakse sotsiaalseteks normideks ja ühiskondlike suhete reguleerimist selliste normidega normatiivseks reguleerimiseks. Reguleerida tähendab kindlaks määrata inimeste ja nende kollektiivide käitumine, anda neile funktsioneerimise ja arengusuunad, viia nad teatud raamidesse, sihipärase......... Sotsiaalne reguleerimine annab inimeste käitumisele mingid piirid. Sotsiaalse regulatsiooni arenedes suureneb selles sotsiaalsuse osatähtsus. Algas kõige isiklikumate käitumisaspektidega. Sotsiaalne...
viisakus e. kombestikunormid: omapäraks see,et tavaliselt reguleerib indiviidi käitumise välist külge. Need normid on diferentseerunud ning aegade jooksul on erinevad sotsiaalsed kihid väärtustanud neid käitumisreegleid küllaltki erinevalt. Õigusnormi mõiste Õigusnormid on sotsiaalse normi liigiks, siis on õigusnormile omaseks kõik mis iseloomustab sotsiaalseid norme. Õigusnormid on samuti üldise iseloomuga reeglid, mis on suunatud teatud ühiskonna suhete reguleermiseks. Õigusnorm on siin ära määratud sotsiaalse,majandusliku tippmuutuja. Õigusnorm on ka rida spetiifilisi tunnuseid ja nende abil eristame õigusnorme teistest sotsiaalsetest normidest. Esimeseks spetsiifiliseks tunnuseks on see ,et õigusnorm lähtub alati riigist ja kannab st. autoritaarset iseloomu. Esineb kas käsu või keeluna,toetub riigivõimule. Õigusnorm esineb ka ettekirjutises, kuidas võib käituda ja kuidas mitte.
Õigusnormid on riigi poolt kehtestatavad üldised dokumendid. EL õigusaktidest tuleks esile tõsta määrusi, mis on käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi kohustuslikud kõigis liikmesriikides kui siseriiklik õigus. võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi. Õigusnorm on Direktiivid on suunatud liikmesriikidele ja nende mõte on abstraktne reegel s.t kirjeldab juhtumit või tegu üldiste tunnuste ühtlustada liikmesriikide seadusandlust. Siseriiklik õigus peab alusel. Õigusnorm on õiguslikult kehtiv norm. vastama direktiividele.
Õiguse idee * eesmärgipärasus * õiguskindlus * õigusrahu -lahendatakse 3 isikute poolt, lahend saabub alati. * normaallahend *aegumine Õiglus- *jaotav *võrdsustav Õiguse tunnused *normatiivsus *regulatiivsus *ühiskondlikkus *ajalooline *kokkuleppelisus *vormilisus *korrafunktsioon *rahufunktsioon *otsustamisfunktsioon õiguskord -ühe maa kehtivad normid kokku õigusperekond sarnastel alustel koondunud õigus korrad. Anglo-Ameerika õigusperekond kohtulahend. Kohtutava õigus. LOOB SEADUST/ÕIGUST- ) Vaadatakse eelnevaid juhtumeid ja otsustatakse. Romaani-Germaani õigusperekond põhineb kirja pandud õigusaktidel. RAKENDAB OLEMAS OLEVAT ÕIGUST. (Eesti) Õigusallikaks on kindlas vormis esitatud õigusakt. Õiguse tekke allikas: moraal, tava, arusaamad heast ja halvast. Õiguse tekke allikateks on asjad meie ümber (üldine nägemus). Tunnetusallikad: * kohustuslikud-põhiseadus, määrsu, Euroopa Liidu alusleping (kõik mis on kirja pandud). *soo...
õigused, juriidilised kohustused Õigusl. nähtused Õigusliku regul. mehhanism aitavad kaasa õig.reg õigusnorm, õigussuhted, õiguse rakendamise aktid õigusliku reguleerimise tagajärg Sotsiaalsed normid - normatiivne reguleerimine - ühiskondlik (sotsiaalne kord) tavanorm korporatiivsed õigusnorm moraalinorm 21. Õigusnorm on riigi poolt kehtestatud üldise iseloomuga, üldkohustuslik, formaaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga. Õigusnorm on käitumisreegel inimese teadvuses. Õigusnormi tunnused: üldine iseloom selle aspektist iseloomustab õigusnorme sihitlus isiku huvidele või ühiskonna üldhuvidele ning käitumise prognoositud mall õigusnormis sisalduvas eeskirjas. Isiku huvidele sihitud normiks loetakse sellist, mis on suunatud: normiandja huvide
Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus - normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks. Eksami küsimused? 1. Õigusnormi erinevus teistest sots normidest? Spetsiifilised tunnused: Õigusnorm lähtub riigist, tagatakse riikliku sunniga, üldkohustuslik käitumisreegel, õigusnorm annab suhte liigist osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja kohustused, formaalselt määratletud reegel. 2. Juriidilise fakti mõiste ja liigid Lihtfakt on selline juriidiline fakt mis kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje.
õiguslause, mis on pidamislause Need ei ole õiged või väärad, need on kas kehtivad või mitte. Reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna. Hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Õigusnorm on üles ehitatud: kui (hüpotees) – siis (dispositsioon) – vastasel juhul (sanktsioon) . Õigusnorm lubab midagi teha; kirjutab midagi ette, tagab või jätab ilma. Õigusnormid on õiguslausetena formuleeritud käitumiseeskirjad. Õigusnormid pole tõesed ega väärad, need kas kehtivad või mitte. Õigusnormi ül on anda küllaltki üldised, kättesaadavad ja mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel
süsteemidesse. Seda võimaldab kontinentaalsele õigusele omane kodifitseerimisidee. Sellele vastandina moodustub case law avatud süsteemi. Siiski saab selliselt süsteeme luua ainult siis, kui me võtame süsteemi loomisel aluseks mingi õiguse põhimõtte. Iga taoliselt konstrueeritud suletud süsteem (kaubandusõigus) on avatud järgmisele süsteemile (eraõigus) ja see omakorda järgmisele (õigus). Õigusnorm on ka sotsiaalne norm ja nii avanevad õigusel edasised perspektiivid osalemiseks teistes sotsiaalsetes süsteemides. Õiguse tõlgendamine, õigusest kui õigusnormide süsteemist arusaamine, tähendab sisuliselt ja on loogiliselt lubatav ainult siis, kui eelkõige õigust ise mõistetakse teatud tervikuna. See peab eelnema õigusnormi mõistmisele kui õiguse ühe süsteemse elemendi mõistmisele. Juba antiikmaailmast leitakse mõte, et mitte reeglist ei tulene õigus, vaid
1. Õiguse tekkimine. · Sotsiaalse võimu esinemine · Sotsiaalse juhtimise olemasolu · Alluvussuhete tekkimine inimeste vahel Õiguse seos riigiga. Riik on allutatud põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele. Riik kehtestab ja sanktsioneerib õigust. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse seos poliitikaga. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Õigus tekkib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. 2. Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem. Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGU...
Haldusprotsess Avalik haldus · Haldus kõige laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgipärane tegevus. Halduse mõistet saab vaadelda erinevatest aspektidest. · Haldus esineb ka eraõiguses, nt majandusõiguses ja ühinguõiguses. Halduse kandjaks võib olla inimene, äriühing, mittetulundusühing. Sellest tulenevalt võime rääkida tööstus- jm ettevõtete haldamisest, ühingu asjade haldamisest. · Halduse kandjaks võib olla ka riik ja tegemist on riigihaldusega laiemas tähenduses ning seda sisustab avalik haldus, mis moodustab haldusõiguse sisu. Avaliku halduse tüüpilised tunnused Tüüpilised tunnused ja kui kõik tunnused ei esine alati, kuid ikkagi esinevad reeglipäraselt ja on olemuslikud avalikule haldusele. 1. Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus. 2. Haldus on suunatud avalikele huvidele. 3. Haldus on suunatud tulevikku. 4. Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksi...
Õiguspärane käitumisvariant. Kohustuslik situatsioon ei ole sunnitud, vaid on kokkulepitud meie endi vahel. Õigus ei ole meile väljastpoolt peale surutud,vaid on konventsionaalne, kokkuleppeline asi. Olenemata, kas on tegu arhailise perioodi või kirjaliku õigusega. Õigusellikas on see koht, kus me leiame õigust. Olemuslikult M-E õiguskultuuris algelement õigusnorm, mis sünnid riigi õigustloova tegevuse tulemusena. Kui see on abstaktsioon, kategooria. Õigusnorm peab leidma oma koha allikas. M-E kontekstis on õiguseallikas kõige üldisemalt SEADUS. Formaalselt määratletud, üldkohustuslik, tüüpilise sots norme, kuid kuna nad on riigi poolt loodud, on nad ta riigi poolt tagatud. Sellised käitmusmallid leiavad oma koha õigusallikates, mille kõige üldisemaks nimetuseks on seadus. Sünnivad nad kodifitseerimise käigus. Õigust on M-Es alati kodifitseeritud, selle sünniloo kõige olulisem kategooria.
3.2. ÕIGUSNORMI MÕISTE JA KOHT SOTSIAALSETE NORMIDE SÜSTEEMIS. Lk 38 - 39 Õigusnorm riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi spetsiifilised tunnused: 1) Õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab autoritaarset iseloomu. 2) Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik. (õiguskaitseorganite süsteem: politsei, prokuratuur, kohus) 3) Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. 4) Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. 5) Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. on fikseeritud õigusallikas, nt
1) Mis on Õigus Õigus on riigi tahte aktina kehtestaud üldkohustuslik käitumis normistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate instuttisoonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikiliku normiga. 2) Õigus koosneb: a) Õiglusest, b) õigluskindlusest c)eesmärgi pärasusest 3) Õigus norm riigi poolt kehtestatud käitumis reegel ja mille tätimine on tagatud riikiliku sunniga 4) Õigusharud : A) materjal õigusnorm b) menetlus õigus norm 5) Menetlus õiguse alla kuulubad: a) Haldusmenetlus b)kriminaalmenetlus c) tsiviilmenetlus 6) Õigussuhe:- reguleeritud ühiskondlik suhe, kus poolrd on omavaheel seotud õiguste ja kohustuste kaudu 7) Õigussuhte strtruktuuri 3 osa: 1. pooled 2. Objekt 3.Sisu 8) Juriidilised isikud omavad A)Teomvõime B)Õigusvõime 9) Õigus jaguneb: Eraõgius ja avalik õigu Õiglus otsusttus kuidas inimest kohelda ja millised asjaolusid arvesse võtta Õiguskinldus...
õiguse kui süsteemi iseseisvuse jaoks tervikuna. Eesmärk- See on süsteemi doktriini mõttes. Hindamine saab alguse eesmärgipõhiselt. Igal süsteemiosal allikakeskselt rääkides õigustlooval aktil peab olema eesmärk, mille kontekstis tuleb hinnata õigusallikat tervikuna ja tema iga osa eraldi. Õiguslik eesmärk pole muud kui teatud olukorras, kus teatud kvaliteediga inimkäitumises tuleb kvaliteet kokku leppida. Õigusnorm toetub teatud korrale, mida nimetatakse õiguskorraks. Õiguskorraga seonduvad küsimused on miks õigussubjektid sattudes õigusliku tähendusega situatsiooni ei vii oma käitumist vastavusse normidega. Organiseeritus- ehk korrastatus, st iga süsteemi puhul tema arengutaset, mida organiseerutum on süsteem, seda raskem on mõjutada seda süsteemi väljastpoolt. Õigussüsteem õigussüsteemina on siin kindlasti üsna hästi organiseeritud süsteem,
1 ) Võimude kolmikjaotus (horisontaalne võimu jagunemine) : Seadusandlik võim ( RIIGIKOGU ) Täidesaatev võim ( VABARIIGI VALITSUS, PRESIDENT, VALITSUSASUTUSED Kohtuvõim ( 3 astmeline MAA/HALDUSkohus, RINGKONNAkohus; RIIGIKOHUS) 2)Vabariigi Valitsus ( täidesaatev võim) Koosneb peaministrist ( Jüri Ratas ) ja 15 ministrist. Volitused algavad riigikogu kinnitamisega. 4 aastat, nagu riigikogugi. - viib ellu riigi sise ja välispoliitikat - annab väljs määrusi ja korraldusi - koordineerib valitsusasutuste tegevust - koostab riigieelarve eelnõu 3) Riigikogu ( seadusandlik võim) Riigikogusse võib kandideerida 21 a hääleõiguslik Eesti kodanik, 101 liiget, 4 aastat Riigikogu juhatus koosneb riigikogu esimehest ja 2 aseesimehest . 11 ALALIST komisjoni, 6 ERIALA/UURIMIS komisjoni - võtab vastu seaduseid ja otsuseid - valib Vabariigi Presidendi - võtab vastu riigieelarve - ratifitseerib välislepinguid - kinnitab Presidendi ettepanekul õiguskants...
Eestis on 27 põhiõigust. Teema 3. Õiguse allikad 3.1 Õiguse allika mõiste ja liigid - Õigusvorm (e. õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arengu protsessis on õigusvormidena olnud kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Õigusnorm täidetakse riikliku sunniga. 3.2 Õigustloov akt ja õigust rakendav akt - Õigusakt on juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus, toob kaasa teatud õiguseid ja kohustusi. Õigusakt on pädeva organi või ametiisiku poolt vastuvõetud kirjalik otsus, millega luuakse, lõpetetakse või muudetakse õigussuhteid. Õigusakt võib olla: 1) õigust loov akt ehk üldakt 2) üksikakt 3.3 Õiguse allikad Eesti õiguskorras: seadus, seadlus, määrused -
Loomuõigus teeb võidukäigu XVII saj Kontinentaal-Euroopas. Eksisteerib ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel ning positiveerub inimese mõistuse abil ja selle kaudu. Kuna see baseerub üleüldise õigluse ja headuse ideel, siis peab ta olema inimeste poolt loodud õiguse mastaabiks. Lubatud on kõik see, mida ei keela looduslik ega positiivne õigus. Valgustusaegsed kodifikatsioonid sundisid taandama Mandri-Euroopas valitsenud kasuistlikuse. Õigusnorm hakkas omandama järjest rohkem omaseid ja traditsioonilisi tunnuseid. Õigusnorm peab olema üldise iseloomuga e abstraktne. AJALOOLINE KOOLKOND Savingy-enne generaalsete koodeksite loomist peame küsima , et kas oleme valmis selliseid koodekseid tegelikult ka tegema. Tema tuntuim töö „Vom Beruf Unserer Zeit Für ...“ See sai ka aluseks ajaloolise koolkonna tekkimisele. Õigust ei tohi seadusandja kunstlikult luua. Õigus peab välja kasvama traditsioonidest ja tavadest
Haldus- ja menetlusõigus Haldusõiguse käsiraamat – Internetis olemas. Haldusõiguse üldosa-Hartmut Haldusmenetluse seadus on suunatud isikute õiguste kaitseks. 1.mai 2004 astusime EL. KODUNE TÖÖ:Haldusmenetluse põhimõtted Riigikohtu praktikas (Kaalutlusõigus) Kuus lahendit loen läbi ja kirjutan mis meie silamde läbi on oluline avamaks selle sisu. (10 lkd) I LOENG Avalik haldus ja selle tunnused Avalik haldus on igasugune plaanipärane korraldav tegevus, mis on seotud avaliku võimu teostamisega. Võimude lahususe printsiip (seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus) 380 000 pensionäri on eestis. Riigil on seadusandlik funktsioon- toota norme, mis korraldaks meie igapäevast elu. Haldusfunktsioon-ehk üleüldine kord/korrastatus riigis. Õigusmõistmise funktsioon ehk juristiktsiooniline funktsioon. Avalik haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, tema esemeks on in...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS PEREKONNASEADUS Koostaja: ... Juhendajad: professor Raul Narits, lektor Silvia Kaugia Tartu 2010 1 SISUKORD · SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 · PEREKONNASEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE.........................................................................................................................4 · PEREKONNASEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA.........................................................
normid,tava,religioosed normid,välise kultuuri normid, 19. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid?õigusnorm lähtub riigist,selle täitmine tagatakse riigi sunniga,on yldkohustuslik käitumisreegel,annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused,on formaalselt määratletud reegel.funkt-on suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist.- 20. Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on üldkohustuslik norm, mis on tagatud riigi poolt ning suunatud kas rahvale üldiselt või teadud isikute ringile. 21. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? Õigurnorm reguleerib inimese käitumist käsu või keeluga, mis jõuab adressaadini teadvuse kaudu. Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi: · Hüpotees õigusnormide kehtivuse tingimus. · Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi.
Tallinna Ringkonnakohus Pärnu mnt 7 Tallinn 09.05.2016 Apellant: Mari Maasikas (isikukood 48611148758) Aadress: Paju 2, Tallinn 18293 E-post: [email protected] Tel: +372 5464 7464 Apellandi volitatud esindaja: Vandeadvokaat Toomas Tool Advokaadibüroo OÜ E-post: [email protected] Tel: +372 6474 7363 Vastustaja: Kalle Saabas ( 35606050403) Aadress: Saju 3, Tallinn 12623 E-post: [email protected] Tel: +372 5689 1452 Apellatsioonkaebus Tallinna Harju Maakohtu 09.04.2016 otsusele tsiviilasjas nr 1-2-345 1) Sissejuhatus: 1. Apellatsioonkaebusega vaidlustatakse Tallinna Harju Maakohtu poolt 09.04.2016 tehtud ...
Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumise vastavad raamid sellega, et määratleb isiku õigused ja kohustused. Kui vastavaid kohustusi ei täideta või neid rikutakse, kohaldatakse rikkujatele sanktsioone Seaduse algatamise õigus on:Riigikogu liikmel,Riigikogu fraktsioonil,Riigikogu komisjonil,Vabariigi Valitsusel,Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. Õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes on õiguse toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele Sanktsiooniks nimetatakse karistust, mida kohaldatakse normirikkujale. Sellisteks sanktsioonideks on näiteks eriõiguse äravõtmine, rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi Kui Riigikogu koosseisu volitused lõpevad, siis langevad Riigikogu menetlusest välja kõik eelnõud, mida koosseis ei jõudnud lõpuni menetleda Vaba...
Õigusnormid on riigi poolt kehtestatavad üldised Iseseisev töö. Euroopa Liidu õigusaktid: määrus, ELi kohtuasi, käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi direktiiv, COM ja JOIN dokumendid, otsus, SEC ja SWD võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi. Õigusnorm on dokumendid. EL õigusaktidest tuleks esile tõsta määrusi, mis on abstraktne reegel s.t kirjeldab juhtumit või tegu üldiste tunnuste kohustuslikud kõigis liikmesriikides kui siseriiklik õigus. alusel. Õigusnorm on õiguslikult kehtiv norm.
§3 Õigusnormi tunnused ja mõiste. Õigusnormi liigid 1. Õigusnormi tunnused 1) Üldine iseloom (toime hõlmab kõiki ning igaüht) 2) Üldkohustuslikkus täitmiseks (imperatiivsus juriidilise kohustuse aluselt, mis on tagatud riigi sunniga) 3) Formaalne määratlus (spetsiifiline normitehniline konstruktsioon ning eriline formaliseeritud keel õiguskeel (normitehniline keel) 5 2 Õigusnormi mõiste 1) Õigusnorm on pideva institutsiooni poolt kindlas korras kehtestatud üldise iseloomuga üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga. Vastuvõetud RK-s (parlamendis) õigusnormid vormistatakse kirjalikult õigusaktideks (õigustloovad üldaktid ehk normatiivaktid ning õigustrakendavad üksikaktid). Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavalt dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine
Õiguse entsüklopeedia Raul Narits · Õigusteaduse ülesandeks on õiguse kui reaalselt ekststeeriva sotsiaalse fenomeni igakülgne ja süsteemne uurimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade argumentatsiooni abil · Enesekriitika, argumentatsioon, kriitika, julgus, enesekindlus · Edukalt elamisek: teadmised, tahtmine, julgus · Instutio õigustekstide lugemine · Instructio õigustekstide asjakohaste kommentaride kuulamine · Oluline õigustekst on seadus · Mandri-Euroopalik õiguskultuur, Common law: · common law case law, maailma õigusruum, selle tekkimine on peamiselt seotud Inglismaaga, pretsedendiõigus, tänapäeval levinud üle maakera, Angloameerikaõiguskultuut, Londoni kohtute poolt loodud õigus, üldine õigus · Ius non scriptum kirjutamata õigus · Lisaks kohtutele tekkisisd kantslerid Islamin õigus: · Teoloogia, mida uskuda ja püh...
Avaliku võimu esindaja võib seaduse piires teha ettekirjutusi, mida isik on kohustatud täitma. Subjektid on üksteise suhtes allutatud. Avalik huvi ei tohi vastuollu minna põhiseadusega(sõjaolukord võib minna vastuollu). Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu 21 dets 1920. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu 3 juuli 1992. Õigusnorm Õigusnorm on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud käitumisreegel, mis väljendab riiklikku tahet ning mille täitmine on garanteeritud riigi sunniga. Õigusnormi tunnused on: · Õigusnormis sisalduvate ettekirjutuste täitmine on garanteeritud riigi poolt. · Õigusnormis sisalduv ettekirjutus on üldise iseloomuga, st ta on suunatud teatud ühiskondlike suhete reguleerimisele.
Õiguse mõiste ja õiguse idee Õigus riigi kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid, mida vajadusel tagatakse sunniviisiliselt (õigus koosneb kohustuslikest reegleist e. õigusnormidest) Objektiivne Õigus kirjapandud käitumisreeglite kogum Subjektiivne õigus Subjektiivne õigus tekkib siis, kui kehtivas õiguses on olemas norm, mis lubab isikul mingil viisil käituda. ( nt : võlausaldaja ei pea enda võlga sisse nõudma, see on tema subjektiivne õigus) Õigusidee : õiglus-> 1)võrdsustatud õiglus 2) õiguslik (=garanteeritus see, kes seaduse välja annab, peab jälgima ka seadusest kinnipidamist. 3) õiguse eesmärgi pärasus (eesmärk seaduse max. täitmine) Õiguse erinevad liigid Avalik õigus vähemalt 1 subjektidest on riik. Subordinatsioonisuhe. Ühiste asjade korraldamiseks avalikes huvides. Ei saa kokkuleppima( riigi, rahvusvaheline, haldus, finants, karistus, protsessõigus). Era...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
