Bioelekter Haapsalu Gümnaasium 11B Bioelekter… … on elavate rakkude, kudede või organismide poolt tekitatud elektriväli. Ajalugu Mingil määral teati juba iidsetel aegadel (Niiluse säga, elektriangerjas) 18. sajandil uurisid Galvani ja Volta sidet lihaste kokkutõmbumise ja elektri vahel Katsetes kasutati konni Bioelektrilised nähtused leiavad põhiliselt aset mikrotasandil: Raku sees Raku membraanis Raku vahetus ümbruses Aga leidub ka makrotasandil: Kudedes Organites Üle kogu organismi Rakud kasutavad bioelektrit: Ainevahetuse käigus tekkinud energia varumiseks Töö tegemiseks Sisemiste muutuste vallapäästmiseks Teiste rakkudega informatsiooni jagamiseks Organismid kasutavad bioelektrit: Orienteerumiseks Saaklooma leidmiseks Saaklooma peibutamiseks Saaklooma halvamiseks, uimastamiseks, tapmiseks Enesekaitseks Pinge Enamasti on tekkind impulsid 1-200 mV ...
TERMODÜNAAMIKA- soojusnähtuste mikrokäsitlus, mis tugineb mittetõestavatele printsiipidele. SOOJUSMASINAD- masinad, mis muundavad soojust tööks. TERMODÜNAAMIKA I PRINTSIIP- Energia ei teki ega kao mittemillestki, vaid muundub ühest liigist teise. TERMODÜNAAMIKA II PRINTSIIP- Soojus ei kandu iseenesest külmemalt kehal soojemale üle, looduses olevatel protsessidel on kindel suund. SISEENERGIA- molekulide kineetilise ja potensiaalse energia summa. KUIDAS MUUTA SISEENERGIAT? Soojusvahetuse käigus, kui kehale antakse mingi soojushulk või keha annab ise mingi soojushulga ära või siis saame kehade siseenergiat suurendada mehaanilist tööd tehes. MILLE POOLEST ERINEB SISEENERGIA MÕISTE KÄSITLUS MIKRO-JA MAKROTASANDIL? Parameetrite poolest. Soojusmasinates töötava kehana kasutatakse just gaasi mitte vedelikku või tahket ainet, sest see on otstarbekam, kuna gaas paisub tunduvalt rohkem. VALEM A=PV kehtib ainult gaaside jaoks,...
Ettevõtja ja juhi tüüpiliste omaduste ning käitumise võrdlus ETTEVÕTLUS MIKROTASANDIL Ettevõtja Tegur Juht Makrokäsitluses räägitakse väike- ja keskettevõtetest, mikrokäsitluses aga valdavalt Juhitud tajutud võimaluste poolt. Strateegiline Juhitud jooksvalt kontrollitavate väikeettevõtetest, keskettevõtetest ka, enamasti vaid viimaste erisuste väljatoomisel. orientatsioon ressursside poolt. Põhjus: enamik väikeettevõ...
olukorra parandamine. Alustatud reformid polnud aga piisavalt edukad, ning sotsialismileer varises lõpuks ikkagi kokku. Kuid kas perestroikat võib käsitleda sotsialismileeri lagunemise peamise põhjusena? Perestroikal saab eristada nii makro- kui ka mikrotasandit, millest viimane saigi kogu sotsialismileeri jaoks otsustavaks. Nõukogude Liidus pöörati suurt tähelepanu suhete parandamisele lääneriikidele, kuid samal ajal jäi tähelepanuta mikrotasand ehk inimeste igapäevaelu, mis halvenes iga aastaga. Kasvas rahva rahulolematus, mis viis nii Nõukogude Liidu, kui ka kogu sotsialismileeri lagunemiseni. Tõsiseks veaks võib pidada ka seda, et mõjutatuna perestroikast loobuti Nõukogude Liidus Breznevi doktriinist. Breznevi doktriini tähtsus seisnes aga selles, et NSV Liit võis vajaduse korral sekkuda relvajõudu kasutades teiste kommunistlike riikide siseasjadesse. Nüüd olid aga kommunistlikud riigid jäetud üksi ja
rahvamajandus on kõigi ettevõtete tegevuse tulemus. Hõlmab kaubandust kui tervikut. Mikrokäsitlus – seotud ettevõtte majandusõpetusega. Rahvamajandusõpetusest saab ta mõisted, kuna ettevõte on rahvamajandus üks osa. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse teoreetilised käsitlused Tasandid Mesotasand Makrotasand Mikrotasand Objekt: kaubandus- liidud, jm kont- Objekt: kaubandus Objekt: kaubandus- sentratsiooni- ja kaubandus- ettevõte ja/või ostja vormid poliitika 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse teoreetilise käsitluse orientatsioon Mikrotasand - üksikmajanduslik käsitlus,
Minu arvates kõige paremini esdasi selle mõiste sisu annab №1, on lühike ja konkreetne, kuid samas informatiivne ja ammendav. Ettevõttemajandus Ettevõttemajandus kui distsipliin paigutub teaduste süsteemis sotsiaal- ja majandusteaduste alla. Majandusteaduste liigitamine ettevõtte- ja rahvamajandusõpetuseks on üldlevinud. Ettevõttemajandusõpetuse uurimisobjektiks on kogu ettevõtetes toimuv majandustegevus (mikrotasand); rahvamajanduseõpetus aga tegeleb omavahelistes suhetes olevate majandusüksuste kompleksiga ehk kogumajandusega. Väga hästi seletab selle mõiste sisu. Rahvamajandus Rahvamajandus, suveräänse, riiklikikult organiseeritud rahva majandus, milles eristatakse eramajandust ja avalikku majandust (jaotub riigi- ja omavalitsusmajanduseks). - Majandussüsteem
Urie Bronfenbrenner (1917-2005) Oli Vene- Ameerika psühholoog. Pidas väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Kujutas ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. 1. Mikrotasand e KODU, lapsevanemad, vanavanemad, õed-vennad jne. Laps (eriti varases eas ) on sellest tasandist väga mõjutatud. Tema elukeskkonna loovad tema eest hoolitsejad. 2. Mesotasand e LASTEAED/KOOL, eakaaslased, õpetajad. Selles tasandis areneb suurel määral koostöö ja suhtlemisoskus. Suur roll selle
kommunikatsioonis. * vt. raadio 1, restart, E-residentsus, D. Vaarik. Sidusrühmad vs sihtrühmad- vahe seisneb selles, mida sa tahad nendega teha Integreeritud kommunikatsioon Selge ja defineeritud tuum- mida me kommunikeerime, kas uus toode, väärtuste nihe, uus bränd vms väärtustest ja missioonist tulenevad sõnumid ühtsed elemendid igas kanalis ja sõnumis ühtne verbaalne ja visuaalne kood Integratsioon 3 tasandil mikrotasand- orgi komm operatsioonitasandil, ühtne stiil ja „hääletoon“ mesotasand- org. i erinevad komm poliitikad peavad olema ühtsustatud makrotasand- kommpoliitika ja org üldiste tegevuseesmärkide harmoonia Komm püramiid kommstart osad tausta, mis on üks või ev ümber, mis paneb meid mõtlema, miks vaja komstrat muuta org kirjeldus, palju töötajaid, mida toodad, kui siis olulised koostööpartnedi olenevalt komstrati em-ist
ja tagajärgi. KASVATUSTEADUSE SUHE LÄHITEADUSEGA joonis 1.1 Kasvatusteaduse koht teaduste süsteemis (lk 95) KASVATUSTEADUSE UURIMISOBJEKTID Me elame teaduslik-tehnilises maailmas. Teaduse tulemusi vajame peaaegu kõigil elualadel. See puudutab ka koolitust ja kasvatust. Otsuste tegemist toetavaid uurimusi tehakse tänapäeval eriti palju hariduse valdkonnas. Kasvatusteaduseid võib jagada kahte ossa: Mikrotasand e indiviiditasandi uurimus, mis on suunatud kasvatatava ja kasvataja vaheliste mõjusuhete uurimisele. Makrotasand e ühiskonnatasandi uurimus, mis on suunatud kasvatus- ja koolisüsteemidele. Kasvatusfilosoofia loob aluse nii kasvatustegevusele kui kasvatusteaduse ülejäänud valdkondadele. TEADUS, VÄÄRTUSED JA EETIKAKÜSIMUSED KASVATUS JA ÜHISKONNA ARENG MUUTUVAD ARUSAAMAD LAPSEPÕLVEST KASVATUS VANAL AJAL NING KREEKA HUMANISM
Äge konkurents kahandab kasumit harus. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. 14. Tabel: Majanduslik ringlus (ringkäik) 15. Maslowi hierarhia 16. Mis on täiuslik konkurents? (milline on olukord) turuvorm, kus turg on osadeks jaotatud paljude väikeste ettevõtete vahel, kus kõik on hinnavõtjad 17. Majandus (majandusareng) on oma olemuselt..(stabiilne?;ebastabiilne?;tsükliline?) - Tsükliline! 18. Vahet teha mikro- ja makrotasandil mikrotasand põhilisteks majandus majandusliku valiku tegijateks on kodumajapidamised ja ettevõtted ; makrotasand riigitasand 19. Mis on olemuselt SKP? Kuidas mõõdetakse? - mõõdab mingil ajavahemikul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust; mõõtmine lähtudes tuludest, kuludest ja kogutoodangust. 20. Piirkasulikkus - täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või
sissetulekutele. Näiteks talupidaja, kes rakendab uut põllumajanduslikku tehnoloogiat, mõjutab seeläbi ka oma naabreid - naaber võib võtta sama meetodi kasutusele järgides haritud naabri tegevust. Kõrgem haridustase võimaldab tervemat ja täisväärtuslikumat elu, vähendades kulutusi sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile. Tõestatud on ka demograafiliste muutuste seos haridustaseme tõusuga. MIKROTASAND MAKROTASAND Hariduse mõjud tervishoiule, rahvastiku Madalam rahvastiku kasvule ning investeeringutele : juurdekasv ning parem laste kõrgem haridustase; tervis (tööjõu kvaliteedi laste parem tervis ja väiksem suremus; tõus) väiksem sündimus Suurenenud palgad Suurem
Stabiilne 3. eluaasta - Eneseteadvuse (mina) läbimurre 3-6 (7) - Stabiliseerumine 6 (7). aasta - Kooliea alguse kriis 7-12 - Noorem kooliiga. Stabiilne 9-13 - Murdeea kriis 13-17 - Stabiliseerumine 17. eluaasta - Noorukiea kriis Urie Bronfenbrenner Urie Bronfenbrenner peab väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Ta kujutab ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. 1. Mikrotasand kodu, lapsevanemad, vanavanemad, õed-vennad jne. Laps on sellest tasandist väga mõjutatud. Tema elukeskkonna loovad tema eest hoolitsejad. 2. Mesotasand lasteaed/kool, eakaaslased, õpetajad. Selles tasandis areneb suurel määral koostöö ja suhtlemisoskus. Suur roll selle tasandi kujundamisel on riiklik õppekava, mille täitmisel kujundatakse lapsele keskkond, kus ta 2+ aastasena tenim viibib. 3
keelesüsteem loob tähendust. Keel on aga avalik ning sotsiaalne, mistõttu üksikindiviid ei määra tähendust. Eelnevat arvesse võttes koosneb auditoorium aktiivsetest tähenduse loojatest. Lisaks on keskne teema tähendust andvad praktikad, s.t tähenduse loomine teksti kaudu, samuti viiside uurimine, kuidas tähendust luuakse erinevates kontekstides. Peamised uurimisküsimused Peamised uurimisobjektid Kitsas suunitlus Lasswell: sõnum+ mõju (hiljem ka (mikrotasand): Kuidas panna sõnumi ja sisu vastuvõtt+mõju); konkreetset isikut käituma Hovland(+) sõnumi omadused teatud viisil? (hiljem ka vastuvõtja + sõnumi allikas) Mida on vaja teha selleks, et Kommunikatsiooni protsessi moonutused sidekanalites tehnilised ja füüsilised aspektid - oleks võimalikult väikesed ja info, sõnum (Shannon; Weaver); et moonutatud signaale oleks Meediumi ja sõnumi tasand (lk.36),
võõrkapitali struktuur rentaabluse suhtarvud- kasumi genereerimise efektiivsus käibelt turupõhised suhtarvud- aktsiate väärtus ! 1. Ettevõtte keskkond: poliitiline, majanduslik jne. poliitiline- seisneb valitsuse tegevuse peamistes poliitilistes eesmärkides, saavutada riigis majanduse kasv, vähendada töötuse määra, madal inflatsioon, panustada eksporti, madalad intressimäärad. ! majanduslik- valitsuspoliitika, tootmisettevõtete saavutused. võib vaadelda kahel tasandil: mikrotasand ja makrotasand. mikrokeskkond- inimesed, ettevõtted. makrotasand- tööstusharude ja riikide tegevus. ! ! ! !
süsteemide olemuse kohta. Saab mõlemat teooriat kasutada ühiskonna väiksemate gruppide korral (perekond, töökeskkond). Erinevus- strukuttur- finktsionalismi põhihuviks on suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi terviku ja selle osade vehel (mingi grupi ja grupiliikmete vahel) konfliktiteooria keskendub korratusele, kokkulepete puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas. Sümboolne interaktsionism ja mikro-makrotasandi sotsioloogia erinevus- Mikrotasand- (vähem abstraktsed ja analüüsiühikud)põhitähelepanu protsessidel, mille abil inimesed mõistavad ja annavad tähenduse igapäevaelu sündmustele, mõistavad inimestevahelist interaktsiooni sotsioloogilise arusaamise lähtekohana, iseloomustab paradigmade mitmekesisus. Makrotasand- liigub sotsiaalse struktuuri üldiselt mudelilt tagasi igapäevakäitumise juurde ja kõige sagedamini rakendatakse seda suurte sotsiaalsete üksuste analüüsimisel
Kõige elementaarsema taseme kohaselt saab defineerida hariduse ja tööturu vahelisi seoseid kui kolmeastmelist suhet: esmalt tuleb kindlaks määratleda hariduse tulemused, mis omakorda määravad ära tööturule sisenemise (vaata Joonis 2 Hariduse ja tööturu seosed). Kuid hariduse ja tööturu vaheline suhe on siiski palju keerulisem, sest see kõik toimub mitmete tasandite vahel. Üks olulisemaid tasandeid on mikrotasand, mis hõlmad heaolusüsteeme, näiteks tasuta haridus, hariduse eri taseme stiimulid, sotsiaalkaitse ning töötute jaoks tööturu toetus. Samuti on väga vajalik teada üldist makromajanduslikku konteksti. Nõudlust mõjutavad nii laps kui ka perekonna omadused ja ka kogukonna ning ühiskonna omadused. Pakkumise poole pealt kuuluvad nad kooli omaduste ja muude sisendite alla. (Fasih, 2008, 11) Väga oluline on õpetada kognitiivseid ja tehnilisi oskusi, üldisi ja spetsiifilisi teadmisi ja
Põhiprobleemid: bürokraatia ja standardiseerimine. · Makrotasand ehk projekti tasand, mis seisneb metatasandi rakendamises konkreetse projekti kontekstis; hõlmab projektiga seoduvat poliitikat, protseduure ja praktikat, eesmärgiga konkreetsete ajaliste ja materiaalsete vahendite juures toota nõuetele vastav tarkvaratoode. Põhiprobleemid: kvaliteet ja kulude optimeerimine. · Mikrotasand ehk projektirühma tasand, hõlmates vaheesmärgi saavutamiseks vajalikku poliitikat, protseduure ja praktikat. Põhiprobleemid: sisu ja ajagraafik. Protsess võib oluliselt vähendada eesmärgi saavutamiseks vajalikku tööjõukulu. Näiteks n-sammulise protsessi korral võib püüda suurendada iga sammu efektiivsust, aga võib ka mõne sammu elimineerida või kavandada sammude paralleelset täitmist.
Kellele? Millise mõjuga .Shannon ja Weaver tegelesid tehnoloogilise müra allikaga A astub kommunikatsiooni teadmisetega ja eeldab B kohta näiteks seda, et ta ei tea teemast .mitte midagi. X1 tema enda teadmised sündmuse kohta .B suhtleb lähtudes eeldustest .X kujuneb nende kahe mõjul .Katz, Lazarfeldi kaheastmeline kommunikatsiooni mudel. Grupifenomenid Makrotasand massikommunikatsioon .(Mesotasand organisatsiooni, rühmadevahelne kommunikatsioon(meso/mikro .Mikrotasand rühmasisene kommunikatsioon, indiviidide vaheline ja sisene .Internet lõhub massikommunikatsiooni erinevust teistest kommunikatsioonivormidest ?Igal tasandil on samad küsimused: Kes kommunikeerub kellega? Miks kommunikeerutakse Isiku tasandi kommunikatsioon autokommunikatsioon: iseenda kogemuse sõnastamine, sisekõnes, päevikus. Isiksuslik domineerib eneseväljendus, emotsionaalne kontakt, reeglid vabad, dialoogilisus kahepoolsus
5. Institutsionaalse kaubanduse tasandid Institutsionaalse kaubanduse käsitlemisel saab eristada kolme tasandit (mikro-, meso- ja makrotasand), mis erinevad üksteisest objekti ja orientatsiooni poolest (vt. tabel 1). Tabel 1 Kaubanduse teoreetilise käsitluse tasandid, objektid ja orientatsioon Tasand Objekt Orientatsioon Mikrotasand Kaubandusettevõte Üksikmajanduslik käsitlus, mis on ja/või ostja orienteeritud kas ettevõttele või ostjale . Mesotasand Kaubandusliidud, Grupimajanduslik käsitlus, mis on kooperatsiooni- ja orienteeritud ettevõttevahelistele prob- kontsentrat- leemidele, ettevõtete gruppidele ja sioonivormid nende üksikprobleemidele
kooselu kõikides sfäärides. Kaasaegne ühiskond ei saa eksisteerida ilma muutusi selgitamata ja tulevikku vaatamata. Sotsiaalsed muutused toimuvad kolmel tasandil: - makrotasand rahvusvahelised süsteemid, transnatsionaalsed korporatsioonid, rahvad, rahvused, riigid, globaaltasand; - mesotasand- korporatsioonid, parteid, religioossed liikumised, suured assotsiatsioonid, institutsioonid; - mikrotasand- perekond, grupp, tutvusringkond, klikk Sotsiaalsete muutuste liigid: - sotsiaalse moodustise struktuure hõlmavad; - sotsiaalsetes protsessides toimuvad; - sotsiaalsete süsteemide, institutsioonide, organisatsioonide funktsioonide muutumisega seotud; - indiviidide ja kollektiivide tegevuse motivatsioonis toimuvad. Muutusi võivad esile kutsuda: - Sotsiaalse elu looduslikes alustes toimuvad muutused tulenevad
.. Arengupsühholoogia kõrvalharud Arengupsühholoogiat peetakse kuuluvat arengubioloogia valdkonda (ühelt poolt bioloogia, teiselt poolt psühholoogia). Ilma kehaliseta pole vaimset ja vastupidi. Areng peegeldab erinevaid indiviidiga aset leidvaid muutusi alates munaraku viljastumisest kuni surmani. Muutustel korrapära ja kindlad tunnused. Aremg on bioloogiline looduslik nähtus, kuid arvesse tuleb võtta väga erisugused mõjud lähtuvalt konkreetsest keskkonnast, kus laps kasvab. Mikrotasand kodu Makrotasand ühiskond Arengu faktorid · Bioloogilised tegurid, mis mõjutavad arengut · KK tegurid (nii füüsiline kui mittefüüsiline) · Kasvatus, õpetus · Enesearendamine Arengu alaliigid · Füüsiline areng kuidas erinevad kehastruktuurid ,,küpsevad" Nt kasv (pikkus) · Motoorne areng motoorsete oskuste progresseeruv omandamine Nt kirjaoskus (peenmotoorika)
vastavalt vajadusele orienteeritakse ümber terviseteenused. Mõjutatda poliitilisi otsuseid ni tervishoiu süsteemis kui ka väljaspool seda. Nii näiteks indiviidid kui grupid oleksid kindlustatud töö olemasolu ja elamistingimustega, et tervislikud valikud oleksid kergeimad valikud selleks siis kindlustataks ehariduse kvaliteeti, keskkonna kvaliteeti ja hariduslike propagandasid. Sotsiaalsete võrgustike arendamine. Sotsiaalselt tundlike gruppide tervishoiuteenuse tagamine. Mikrotasand on seotud eelkõige väikeste tasanditega, on kõige pisem.
ajakirjandus ka madalamat tüüpi - igaüks võib sinna kirjutada. Feminismi probleem samasugune - probleemid on nendel, kes saavad lubada endale asju. Neid, kes ei saa ja keda ekspluateeritakse, need ei huvita. Tarbijate jaoks on ükskõik - nad tahavad odavaid riideid. Lahendused rasked, kuna tootmise ja müügi ringis on nii palju inimesi. Lahedused peavad olema lokaalsed ja kontekstuaalsed. Linn, regioon isegi linnaosa või naabruskonna tasemel. Tootjate ja tarbijate vahelised suhted on mikrotasand. Eesmärgiks dialoog, et hakata jagama kultuurilisi maailmu - üksteisest aru saama. Tehnoloogiavastasus. Tegelikult pärinevad juba 19 sajandi Ludiiditide liikumisest (masinapurustajad). Esimesed olid hipid - huvitav, et neid mõjutas massimuusika. Aja ratsionaliseerimise vastu - narkots, ida filosoofiad. Suurem sensoorsus - laulmine, tantsimine jms. Paganism, müstitslism jms. Hullu lehma tõbi - uus laine kriitikat toidueetika kohta. Loomulik vs ebaloomulik loomapidamine.
o Haridus, koolitus o Tehnoloogia ja R & D 26 o Eksport o Tööhõive · Sihtgrupid o Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted o Eksportöörid o Tööstusettevõtted o Innovaatilised ettevõtted o Ettevõtted maakondades · Ettevõtluse tugisüsteem o Makro-, meso- ja mikrotasand o Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, välisesinduesd Londonis, Hamburgis, Stockholmis, Helsingis, Moskvas ja Peterburis. o Maakondlikud Arenduskeskused o Ettevõtja infovärav "Aktiva" o Teadus- ja arendusprojektid o EAS struktuur: järgmine slaid 37. Tallinna toetusmeetmed ettevõtljale. (lk ?, KKink_Tallinna_toetusmeetmed_ettevotjale) · Tallinna linna finantstoetused ettevõtjatele
o Haridus, koolitus o Tehnoloogia ja R & D o Eksport o Tööhõive · Sihtgrupid o Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted o Eksportöörid o Tööstusettevõtted 26 o Innovaatilised ettevõtted o Ettevõtted maakondades · Ettevõtluse tugisüsteem o Makro-, meso- ja mikrotasand o Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, välisesinduesd Londonis, Hamburgis, Stockholmis, Helsingis, Moskvas ja Peterburis. o Maakondlikud Arenduskeskused o Ettevõtja infovärav "Aktiva" o Teadus- ja arendusprojektid o EAS struktuur: järgmine slaid 37. Tallinna toetusmeetmed ettevõtljale. (lk ?, KKink_Tallinna_toetusmeetmed_ettevotjale) · Tallinna linna finantstoetused ettevõtjatele
o Haridus, koolitus o Tehnoloogia ja R & D 26 o Eksport o Tööhõive Sihtgrupid o Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted o Eksportöörid o Tööstusettevõtted o Innovaatilised ettevõtted o Ettevõtted maakondades Ettevõtluse tugisüsteem o Makro-, meso- ja mikrotasand o Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, välisesinduesd Londonis, Hamburgis, Stockholmis, Helsingis, Moskvas ja Peterburis. o Maakondlikud Arenduskeskused o Ettevõtja infovärav “Aktiva” o Teadus- ja arendusprojektid o EAS struktuur: järgmine slaid 37. Tallinna toetusmeetmed ettevõtljale. (lk ?, KKink_Tallinna_toetusmeetmed_ettevotjale) Tallinna linna finantstoetused ettevõtjatele
Hüviste kättesaadavuse taset ei ole võimalik mõõta (võrrelda) Elukvaliteet ei ole sageli mõõdetav ega võrreldav SKP suurus ei peegelda täpselt sotsiaalset heaolu Varimajanduse ja naturaalmajanduse eksisteerimine SKT ei peegelda hüvede jaotust ühiskonnas SKT ei peegelda välismõjusid SKP TARBIMINE JA INVESTEERINGUD SKP elemendid: Tarbimine Investeerinud Valitsussektor (loob lisaväärtust sarnaselt erasektoriga) Tarbimisotsused-kogum indiviidi eelistusi (mikrotasand) ja tingimusi, mis mõjutavad kogu ühiskonna tarbimist Eesmärk: isikliku heaolu maksimeerimine Tarbimist mõjutab: Tulu (palk, ettevõtlustulu, siirde jm) Laenuvõimalused Ootused Maksud ja fiskaalpoliitika Vanuseline struktuur Tarbimis- ja säästmiskalduvus Muud Keynesi tarbimisfunktsioon Teooria: Kui tulud on suuremad, siis säästad rohkem Kogukulutused ei sisalda sääste.
· Kõrgharidus: Primus programmi toetused, HTM. · Koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon: Psühhosotsiaalne lähenemine on välja kasvanud 19.saj. lõpus kujunenud juhtumianalüüsist (case-work, Mary Richmond). Psühhosotsiaalne lähenemine on integreeritud ja süsteemne, hõlmab endas inimese ja tema keskkonna vastasmõju kolmel tasandil (Kiik, et al 1999,4): 1. Mikrotasand inimene koos oma isiklike suhetega 2. Mesotasand inimene oma elukeskkonnas (sots/füüsiline) 3. Makrotasand ühiskond. EESMÄRK: suurendada isiku funktsioneerimist nii, et isik võiks olla edukas ja rahul tema poolt valitud keskkonnas minimaalse professionaalse abiga (Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing). 17 Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon:
Otsimise teooria (search theory), mille kohaselt kulub töötuks jäänud inimesel teatud aeg uue töökoha leidmiseks. Selle peamiseks põhjuseks on (ebareaalselt) suured palgaootused ja tööotsimise perioodi pikenemisega langevad tööotsija nõudmised reaalsemaks. Lepingute teooria (contract theory), mille kohaselt nõudlust ja pakkumist mõjutavad ametiühingud, mille tegevuse tulemusena kehtestatakse tasakaalupalgast oluliselt kõrgemad palgad. Mikrotasand alates 1980 Sees- ja väljasolijate teooria (insider- outsider theory ), mille kohaselt ametiühingute liikmeid ja teisi hõivatuid nimetatakse seesolijateks, kes kaitsevad oma töökohti väljasolijate eest kõrgendatud palganõudmistega. Efektiivse palga teooria (efficiency wage theory), mille kohaselt maksab tööandja töötajatele turupalgast tunduvalt kõrgemalt palka, et säilitada töötajate lojaalsus ja töötajate töö kõrge tootlikus.
põhimõtetes, millele tugineb olemasolev maailmasüsteem) algatuse olemasolu loomaks autoritaarseid struktuure anarhilises keskkonnas – spetsialiseeritud asutused nagu rahandusinstitutsioonid; aatomienergia komisjon kaitsta olemasolevat süsteemi väljakutsuja eest mikrotasand – multilateraalne; eeldab väga hästi määratletud RV suhete keskkonda; kas see alati annab parima tulemuse? hiljem on proovitud kahte asja kokku panna, saades tuge suurtelt neoliberaalsetelt mõtlejatelt – siis saab rääkida hegemoonilisest juhtrollist (Keohane oma režiimiteooriaga). o Milline võiks sellises olukorras välja näha tulevikumaailm? Wiener arvab, et
Käitumine sõltub ka sotsiaalsest situatsioonist. Sotsiaalne situatsioon kujuneb aja, koha, subjektid-objektid ja sündmused koosmõ- jul. 1 Charles-Arnold Kurr van Kennep (1873–1957) — Prantsuse etnograaf ja folklorist. Uuris üleminekurii- tusi ühest vanusegrupist teise. 39 8.4.2 Ühiskonnad sotsiaalse kihistumise astme järgi Erinevate staatustega on seotud ebavõrdsus (mikrotasand — pere, makrotasand — ter- ve grupp, mis on ebavõrdses seisus võrreldes teistega). Reeglina, mida keerulisema struktuuriga on ühiskond, seda kihistunum see on. Sotsiaalselt kihistunud ühiskond on see ü, mis on jagunenud kaheks või enamaks grupiks, millest ühte loetakse alamaks, teist ülemaks, kusjuures alama grupi liikme- tel on ühiskonnas vähem prestiiži, privileege ja võimalusi, ühiskonna poolt hinnatud ressursse
2. Projekti kvaliteet (arhitektuurne lahendus, konstruktiivne dimensioneerimine, projekti erinevate osade kokkusobimine, materjalide valik) 3. Ehitustööde kvaliteet (tööde teostamine ehitusplatsil, järelevalve) 4. sisekliima ja keskkond (sõltub palju kasutusotstarbest ventilatsioonist ja küttesüsteemist) 5. Väliskliima ja keskkond ( makro tasand: ehitise asukoht, kesktasand: ehitise paiknemine krundil, tema lähiümbrus ja ilmakaared, mikrotasand: ehitise detailid. 6. kasutustingimused (hoone sihtotstarbe, sihtotstarbe kohane kasutus) 7. hooldustingimused (kv hooldus) Kasutusea lõppemise põhjused 1. majanduslikud põhjendused (kasutuskulud, korrashoiu kulud, energiakulud) 2. funktsionaalsed põhjendused (otstarbetus, sihtotstarve muutus) 3. Ehitise eluohtlikuks muutumine või tervisele ohtlikuks muutumine ( konstruktiivne olukord, sobimatu sisekliima). 4
indikatiivreferaadile. 3) soovitusannotatsioon iseloomustab teavikut või selle osa. Eesmärk on hinnandu andmine, huvi äratamine ja emotsionaalne mõjutamine. Sobib kasutamiseks ilukirjanduse, publitsistika jm aimetekstide, eriti lastekirjanduse tutvustamisel. Võib kasutada epiteete, metafoore, küsilauseid ning algtekstist võib esitada ka tsitaate. Annoteerimistasandid: makrotasand (teavik, selle osa kui tervik) ja mikrotasand (teaviku või selle osa sisu semantilised seosed). Annotatsiooni tunnused on ulatus, objektiivsus, maht ja mõistetavus. REFERAAT Referaat on ühe dokumendi infomudel mida kirjeldatakse. Referaat teksti tootlus, mille tulemusena valmib vahendusinfo tekst; koostatakse uhe dokumendi infosisu edastamiseks (abstract) · Pohieesmark: abistada spetsialisti ilmuvate teaduspublikatsioonide voo jalgimisel
Feminismi probleem samasugune - probleemid on nendel, kes saavad lubada endale asju. Neid, kes ei saa ja keda ekspluateeritakse, need ei huvita. Tarbijate jaoks on ükskõik - nad tahavad odavaid riideid. Lahendused rasked, kuna tootmise ja müügi ringis on nii palju inimesi. Lahedused peavad olema lokaalsed ja kontekstuaalsed. Linn, regioon isegi linnaosa või naabruskonna tasemel. Tootjate ja tarbijate vahelised suhted on mikrotasand. Eesmärgiks dialoog, et hakata jagama kultuurilisi maailmu - üksteisest aru saama. Oluline - ekspluateerimine ei toimu ainult kolmanda maailma riikides. b. Tehnoloogiavastasus. Andy Bennett (2005) Culture and Everyday Life Tegelikult pärinevad juba 19 sajandi Ludiiditide liikumisest (masinapurustajad). Esimesed olid hipid - huvitav, et neid mõjutas massimuusika. Aja ratsionaliseerimise vastu - narkots, ida filosoofiad. Suurem sensoorsus - laulmine, tantsimine jms.
diferentseerituks ja spetsialiseerituks. · Vanuseliselt diferentseerunud klassisüsteem, mis jaotab koolihariduse alg-, põhi- ja keskhariduseks. Samuti on teadmised jagunenud erinevateks õppeaineteks. · Keskkoolijärgsel tasandil on haridussüsteem diferentseerunud kutse-, rakendusliku kõrghariduse- ja kõrghariduse tasemeks. Haridussüsteemi struktuur: koolisisene elu · Makrotasand: haridussüsteemi funktsioonid ja struktuur · Mikrotasand: koolitamine, mis toimub vahetus suhtlemise tulemusena, spetsiaalsetes ruumides ja kindlates asutustes Põhiväärtused koolis ja klassiruumis sõltuvad ümbritsevast keskkonnast. Haridussüsteemi struktuur: koolisisene elu Õpetaja ootused mõjutavad tugevalt õpilase edasijõudmist koolis. See, kuidas õpetaja õpilast näeb, kujundab tema käitumist ja mõjutab tugevalt lapse liikumist 93 haridussüsteemis
Sotsiaalne kapital avaldub kolmel tasandil. Ühiskonna tasand (makrotasand). Grupi tasand (mesotasand). Toimivad ametiühingud ja kutseliidud, sõlmitakse kokkulep- peid tööandjate ja töövõtjate vahel, moodustuvad poliitiliste parteide koalitsioonid, saavad realiseeritud ettevõtte sidusgruppide huvid. Üksikisiku tasand (mikrotasand). Sotsiaalse kapitali rohkuse poolest paistavad silma kaht tüüpi ühiskonnad: o Kõrgelt arenenud heaoluühiskonnad (näiteks Rootsi ja Šveits). o Vähem arenenud, traditsioonidele toetuvad ühiskonnad, kus kollektiivsed ja perekondlikud väärtused on veel tugevalt au sees (näiteks India, Indoneesia, Mali, Nigeeria, Sri Lanka)
ehitusprojekti kvaliteet (arhitektuurne lahendus, konstruktiivne kandevõime, ehitusfüüsikaline toimivus); ehitustööde kvaliteet (tööde teostamine ehitusplatsil, järelevalve); sisekliima ja -keskkond (sõltub palju kasutusotstarbest, ventilatsiooni- ja küttesüsteemidest); väliskliima ja -keskkond (makrotasand: ehitise asukoht; kesktasand: ehitise paiknemine krundil, tema lähiümbrus ja ilmakaared; mikrotasand: ehitise detailid); kasutustingimused (hoone sihtotstarbe, sihtotstarbekohane kasutamine, vandalismi võimalus); hooldustingimused (omandisuhted, omanike teadlikkus, varalised võimalused); Hoone terviklikkuse seisukohalt vaadates peab see tegurite ring olema terve. Kui mõne teguri mõju on väiksem, peavad teised seda täiendama. Olemasoleval hoonel on ehitusmaterjalide, ehitusprojekti ja ehitustööde kvaliteet etteantud suurus ja ilma
annaabi.ee 
