Majanduskeskkond logistikas Vaheeksam (20 punkti) - 17.03.2020.a. I osa Valige vastamiseks viis küsimust (5*2=10 punkti) 1. Millised on riigi majandusse sekkumise viisid, nimetage kolm (2 p.) ● Riik sekkub majandusse turutõrgete kaudu. (monopol, määramatus, välismõjud, avalikud hüvised). o Avalike hüvitise loomine on oluline; o infrastruktuuri loomine ja arendamine (aitab ühtlasi kaasa äride paremusele, kuna kaubaliikumine on kergendatum ja sihtkohti saab rohkem olla, kuna ei pea nii palju tiirutama punktide vahel); ● Kui võtame vaatluse alla ettevõtluse ja nende huvid, siis sellest tulenevalt lähtuvalt hinnatakse ettevõtetele osaks langevaid koormised, olgu selleks kasvõi maksukoormus, ning erinevaid hüvesid, näiteks maksusoodustus. ● Institutsiooni tasandil peab toimimise ja tehingute hindamise puhul keskenduma majanduse mõjule firmade ülesehitamisele. Samuti läh...
Moodustavad seda ümbritsevad tegurid (tingimused, trendid,jõud,sündmused,organisatsioonid jne), mis mõjutavad ettevõtte tegevust ja valikuid, avades ettevõttele võimalusi ja kutsudes esile riske. Mikro:Kliendid, konkurendid,tarnijad ja koostööpartnerid, vahendajad, huvigrupid, pangad, omavalitsused, tarbijakaitse, maksuamet,konkurentsiamet. Seondub erinevate siderühmadega, mis on otseselt seotud ettevõtte eesmärkide saavutamisega. Makro: Looduskeskkond, majanduskeskkond, tehnoloogiline keskkond, sotsiaalne keskkond, poliitiline keskkond,õiguslik keskkond. Sisaldab kõiki ettevõttega otseselt mitte seotud institutsioone ja jõude, mis mõjutavad ettevõtte võimet saavutada oma eesmärke. Looduskkeskkonna ja ettevõtluskeskkonna seos: Looduskeskkond mõjutab väga palju ettevõtluskeskkonda. Näiteks maastiku, tooraine kaudu.Ettevõtlus võib ka looduskeskkonda kahjustada ebasobiva tehnoloogia kasutamise kaudu(õhu saastumine, liigne müra, vibratsioon)
TMJ3330 "Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond ...
Ülesanne 1 (2 p.) a) Leida lahend FC = 10000 MC=AVC=100 AVC=100 (keskmine muutuvkulu) MC=100 (piirkulu) P=100 (hind konkurentsiturul) TR=PQ Q=100-0,1P → P=1000-10Q Kogukulu: TC= FC+AVC*Q TR=P*Q = (1000-10Q)*Q = 1000Q-10Q2 MR= TR ‘ (Q) → MR=1000-20Q (piirkulu valem) Max II - MC=MR Kasumit maksimeeriv kogus Max P → 100=1000-20Q => 20Q=900 => Q=45 tk Nõudlusfunktsioon P=1000-10Q → P=1000-10*45=550 Qm=45 Pm=550 Kogutulu ja kogukulu? TR =45*550=24750 TC=10000+45*100=14500 P=TR-TC=24750-14500=10250 (Kasum) b) Leida lahend, muud eeldused samad, aga FC=30000 FC= 30 000 MC=AVC=100 AVC=100 (keskmine muutuvkulu) MC=100 (piirkulu) P=100 (hind konkurentsiturul) TR=p*q=45*550=24750 TC=30 000+45*100=34500 P=TR-TC=24750-34500= -9750 (kahjum) ATC(45)= (1000 + 45*100)/45 = 14500/45 = 433,3 AVL = 100 AFC = ATC - AVL = 433,3 - 100 = 333,3 Muutub keskmine kulu (Pm-ATC)* Qm Kogus Q=100-0,1P , P =100 AVC(90)=(1000 + 90*100) / 9...
regionaal ja ettevõtetete tasanditel.( Perekrestova, Romanenkos, Sazonov...2004:58) 1.2 Riigi roll Riik on üldine majanduspoliitka kujundaja. Riigi läbi viidavast majanduspoliitikast sõltub, kas ettevõtjatel on riigis hea tegutseda, kas riiki voolavad siise välisinvesteeringud, kas inimestel on siin tööd, kas inimeste elatustase kasvab või kaheneb, millise maine on riigi majanduskeskkond omandanud Euroopa Liidus ja maailmas, milline on riigireiting jne. Riigi majanduskeskkond on pikkajaline investeering. Head majanduskeskkonda on raske luua, kuid suhteliselt kerge rikkuda. (Savisaar 2008:156) Riigi üldine majanduskeskkond on pidevas muutumises olev süsteem. Majanduskeskkond võib ajas nii atraktiivsemks kui ka vähem atraktiivseks muutuda. Viimase viieteistkümme aasta jooksul on Eestisse raha paigutanud paljud välisinvestorid, kes järelikult on leidnud meie riigi olevat hea koht äritegevuseks. Viimasel ajal on aga üha rohkem hakkanud
olemas, seda nii lühiajaliselt klientidele "lemmikloomapuhkuse" andmiseks kui ka nende lemmikloomade hoidmiseks, eriti maksujõulisema klientuuri puhul, kes ei taha oma lemmikloomi hukata. USA-s selline teenus on end täiesti õigustanud ja valdkonnas liiguvad üha suuremad rahad · Lemmiklooma klubid on oluliseks ettevõtmiseks, mis peaks kindlasti igas piirkonnas olema, et koolitada loomi ja loomade omanikke. 2.2. Majanduskeskkond Seadusandlus Seadusandlikult on ettevõtte planeeritud tegevus ehk lemmikloomade hotellindus allutatud kohalikes omavalitsustes sätestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjadele ning mingeid erilubasid ega litsentse ei ole vaja omada. Ettevõtte põhitegevus registreeritakse Majandustegevuse Registris. Makromajanduslikud mõjurid Sissetulekud. Eesti Vabariik on liitunud EU majandusruumiga, kuid hetkel valitseb kogu
teises. Siiski tuleb igas ühiskonnas ette tegevusi, mida kultuurilistel põhjustel taunitakse. korruptsiooni peetakse valdavalt avaliku sektori nähtuseks korruptsioon võib vohada ka era või kolmandas sektoris ( näiteks riiklike või Euroopa Liidu toetuste saamisel) Korruptsiooni tagajärjed Tekitab ebavõrdsust Suurendab kaudselt riigil saamata tulude arvelt vaesust Poliitiline ja majanduslik ebatsatbiilsus Kahaneb majanduskav Korruptiivne majanduskeskkond ei soodusta investeeringuid Korruptsioonivormid Korruptsiooni liigitatakse väike ja suurkorruptsiooniks ning bürokraatia ja poliitika korruptsiooniks Korruptsiooniliigid Altkäemaks Häälte ostmine Omasatamine/ kelmus Onupojapoliitika Parteide varjatud rahastamine Pöörduste efekt Rahapesu Korruptiivsuse mõõtmine Korruptiivsust mõõdetakse indeksiga, mida nimetatakse CPIks (corruption perception index) ehk korruptsiooni tajumise indeks
järjest üle läinud keskkonna-sõbralikematele tehnoloogiatele Silmet, Narva Elektrijaamad, Viru Keemia Grupp, EP. Riigipoolne kontroll keskkonna kasutamise ja säästmise üle on pidevalt tõhusamaks muutunud. Kõik eelnev lubab väita, et põlevkivienergeetika on jätkuvalt jätkusuutlik. [http://www.google.ee/search?hl=et&q=Ida- Virumaa+majanduskeskkond+ja+perspektiivid%2C+Priit+Perens%2C+Ettev %C3%B5tete+panganduse+tegevdirektor&btnG=Google+otsing&lr=] [Ida-Virumaa majanduskeskkond ja perspektiivid, Priit Perens, Ettevõtete panganduse tegevdirektor] (22.04.08) · Tänane trend rääkida põlevkivienergeetika kahjulikkusest ja kadumisest. · Homne tegelikkus ei kao ta kuhugi, sest on siis lähiaastatel midagi, millega põlevkivi asendada? · Kõigi eelduste järgi võetakse tulevikus kasutusele kombineeritud variandid, kus on koht ka põlevkivienergeetikale. Majanduslik potentsiaal tõotab uue metropoli tekkimist... ..
1. Riikide arengutase on näitaja mille alusel saab riikide pingerida koostada, võrrelda ja arengutaseme järgi rühmadesse jaotada. Näitajad millega riikide arengutaset võrreldakse on: SKT ühe elaniku kohta, riigi majandusstruktuur, energia tootmine inimese kohta ja energia tarbimine inimese kohta jms. 2. SKT – mingi aja jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Inimarengu indeks – riikide arengutaset iseloomustav näitaja mis koosneb: SKT-st, haridustasemest ja keskmise eluea osaindeksist. 3. Riike saab rühmitada põhja ja lõuna riikideks; arenenud riikideks ja arengumaadeks. 4. Agraarühiskond on ajalooliselt kõige varajasem ühiskonnatüüp, kus tegeletakse ülekaalukalt põllumajanduse, kalanduse ja küttimisega. Tänapäeval kohati levinud Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 5. Industriaalühiskond on ühiskond, kus inimeste põhilised tegevusalad on tööstus ja ehitus ning pe...
Lugupeetud direktor ja õpetajad, härra Andres Herkel (kui ta on olemas aktusel), armsad kaasõpilased! Homme tähistame me oma vabariigi 91. iseseisvuspäeva. See võiks olla üks päev, millal mõelda, mida tähendab iseseisvus meile õpilastele täna. Oleme põlvkond, kes on üles kasvanud uues taasiseseisvunud Eestis. Meie teadmised iseseisvumise saavutamisest pärinevad meie vanematelt, vana-vanematelt ning õpetajatelt kuuldul. See on kui kaunis legend, kuid selle tõelise sisu mõistmiseks võiks seda võrrelda meie endi iseseisvumisega. Hetkel on meie peamine kohustus omandada hea haridus ning iseseisvus on meile selle võimaluse ka andnud. See on haridus, millega võime julgelt minna laia maailma ning tunda ennast seal teistega võrdsetena. Mulle meeldis lause, õigemini väljend peagi kümme aastat vanaks saavast dokumendist "Eesti haridusstrateegiad 2015", mis kuulutab hariduse eestlaste rahvusreligiooniks. See on usk teadmiste jõusse, et just h...
riskid: Valuutarisk Välisvaluutas arvestatavate investeeringute korral eksisteerib oht, et klient saab sellistelt investeeringutelt erinevate valuutade vaheliste valuutakursside ebasoodsa muutuse tõttu kahju. Tururisk Oht, et klient saab kahju väärtpaberiturul või selle teatud valdkonnas toimuva üldise ebasoodsa hinnaliikumise tõttu.Ebasoodsaid hinnaliikumisi võivad põhjustada näiteks vastava riigi või majandusvaldkonna halvad majandusnäitajad, ebastabiilne majanduskeskkond, ebastabiilne väärtpaberiturg jms. Hinnarisk Oht, et klient saab kahju väärtpaberi või muu vara, millesse ta on investeerinud, väärtuse ebasoodsast muutusest. Kuna tänapäeval toimub väärtpaberiturg peamiselt digitaalselt, siis kujutab ka see endast ohtu, mis seisneb selles, et (eelkõige) tehnilised rikked väärtpaberiregistrite, börside, arvelduskodade jt asutuste süsteemides ja arvepidamises või sidekanalite ühendusvead vms probleemid võivad
Äriseadustik - kas õigus või õiglus? Äriseadustik on Eesti Vabariigi Riigikogu seadus, mis reguleerib ettevõtjate tegevust. Pärast omandiõiguse alused sätestanud asjaõigusseaduse vastuvõtmist 1993. aastal seati sihiks korrastada majanduskeskkond ja luua euroopalik ärikultuur ning selleks asuti välja töötama 1993. aastal äriseadustikku. Seadustik võeti vastu 15. veebruaril 1995.aastal ja jõustus 1.septembril 1995 aastal. Kuigi nüüdseks äriseadustikus sätestatud õigussuhted tunduvad meile praegu, kümmekond aastat hiljem, palju mõistetavamad, ei läinud nende kehtestamine kaugeltki lihtsalt. Algselt oli äriseadustik ettevõtjaile uudne ja keerukas reeglistik, mis kodifitseeris kõik majandustegevuse
arv on selle aasta jaanuaris suurenenud pea 8% eelmise aasta jaanuariga võrreldes, sealhulgas on kõige rohkem turiste Venemaalt. Järelduseks on võimalik öelda, et tänu sellele tõuseb ka majanduskasv, seetõttu et vene turiste tuleb aina juurde, sest Venemaa taastub praegu järk- järgult kriisist. Täiendavalt tuleks esile tuua fakt, et viimatiste andmete alusel on ka tööturul seis positiivsem ning on võimalik väita, et tööturu majanduskeskkond püsib ka sellel aastal soodsana tööliste seisukohalt. Käimas on ka töövõimereform, millega üritatakse tööga hõivesse tagasi saada vähemalt mingi osa töövõimetuspensionäre, kes praegusel hetkel tööl ei käi ning antud reform peakski just 2017 aasta jooksul avaldama täpsemat mõju, mis eeldatavalt on kasulik Eesti majandusele, kuna töövõimeline elanikkond kasvab selle arvelt. Eesti on vananeva rahvastikuga väikeriik, kus iga lisanduv töötav inimene on väga tähtis
arv on selle aasta jaanuaris suurenenud pea 8% eelmise aasta jaanuariga võrreldes, sealhulgas on kõige rohkem turiste Venemaalt. Järelduseks on võimalik öelda, et tänu sellele tõuseb ka majanduskasv, seetõttu et vene turiste tuleb aina juurde, sest Venemaa taastub praegu järk- järgult kriisist. Täiendavalt tuleks esile tuua fakt, et viimatiste andmete alusel on ka tööturul seis positiivsem ning on võimalik väita, et tööturu majanduskeskkond püsib ka sellel aastal soodsana tööliste seisukohalt. Käimas on ka töövõimereform, millega üritatakse tööga hõivesse tagasi saada vähemalt mingi osa töövõimetuspensionäre, kes praegusel hetkel tööl ei käi ning antud reform peakski just 2017 aasta jooksul avaldama täpsemat mõju, mis eeldatavalt on kasulik Eesti majandusele, kuna töövõimeline elanikkond kasvab selle arvelt. Eesti on vananeva rahvastikuga väikeriik, kus iga lisanduv töötav inimene on väga tähtis
pöördeid, mis võivad mõjutada ootamatult eelarvet negatiivselt/positiivselt. Põhiline, millest tuleb juhinduda, on see, et eelarve peab olema usutav. Seega ei tohi eelarve kindlasti olla kaks või isegi poolteist korda vajaminevast suurem. Tegelik hinnatase on üpris kergesti välja selgitatav ja siin üle pingutada ei maksa. Ohuks eelarvestamise puhul võib pidada seda, et hoitakse kinni eelmistest näitajatest eelarvetes. Mineviku sündmused ei pruugi korduda, majanduskeskkond muutub pidevalt. Tuleb mõelda tuleviku peale, toetudes tulevastele sündmustele. Näiteks jõulude ajal toovad verivorstid palju rohkem tulu, kui märtsi kuus. Suvel toob jäätis palju suuremat tulu, kui talvel. Üleplaneeritus ja liiga jäik tulemuste nõudmine võib viia kollektiivi stressi ja töötulemused võivad hoopis langeda. Ohuks on ka oskamatus lähtuda koostatud eelarvest ja keskendumist valedele või ebaolulistele näitajatele. Eelarvestamise võimalused on piiramatud
Õppeülesanne 1. Aire Ilves RK32 Klassikalise koolkonna järeltulijate ja Keynesi ideede pooldajate erinevused. Klassikalise koolkonna järeltulijad Keynesi ideede pooldajad 1. Parim majanduskeskkond inimeste 1. Isereguleeruvad jõud on nõrgad. omakasu ja turujõudude vastastikune mõju. (Tänapäeval peetakse edasiviivaks jõuks puudust. Puudus ei ole vaesus.) 2. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne. 2. Inimesed saavad toodangut tootes kasumit. 3. Valitsuse sekkumine majandustegevusse on vajalik. 3
● Hügeeninõuded ● Negatiivsete välismõjude pidurdamine (nt saastemaks) ● Positiivsete välismõjude soosimine SKT, (GPT, SKD) - sisemajanduse kogutoodang Riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Majandusaastas on neli kvartalit. Nominaalne SKP e jooksevhinnad per capita SKP - SKP inimese kohta Inflatsioon - raha väärtuse e ostujõu langus THI - tarbijaindeks Näitaja, mis iseloomustab tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust. Soodsam majanduskeskkond jätab rohkem raha kätte. Impordi-ekspordi tasakaal! Kõige rohkem imporditakse ja ka eksporditakse elektriseadmeid. ELi roll Eesti majanduses + kaupade ja kapitali vaba liikumine + Tööjõu vaba liikumine + Toetused - suhteliselt karmid reeglid
......................................4 3.2. Teenus................................................................................................................................................5 3.2.1. Tehnilised vajadused.......................................................................................................................5 3.2.2. Hinnakujunduse alused...................................................................................................................5 3.2.3. Majanduskeskkond.........................................................................................................................5 3.3. Turg ja tarbijad...................................................................................................................................6 3.4. Konkurents.........................................................................................................................................6 3.4.1. Konkurendid teenuste lõikes................................
Ettevõtluskeskkond. Sise- ja väliskeskkond. Loetle alpool toodud tabeli esimeses veerus oma eelnevalt püstitatud äriideega seotud makrokeskkonna tegureid. Pööra seejuures erilist tähelepanu erinevatele muutustele makrokeskonnas. Kirjelda tabeli teises ja kolmandas veerus, kuidas need tegurid mõjutavad äriidee teostamist. MAKROKESKKONNA VÕIMALUSED OHUD TEGURID Kuidas mõjutavad? Kuidas mõjutavad? Looduskeskkond Looduslikud ressursid on keskkonnaõigus ettevõtte tooraineallikaks. Eesti ökoloogiline seisund on suhteliselt hea, inim tekkeline reostus maismaal on suhteliselt väike / ei sega äritegevust Majanduskeskkond Näiteks on oluline arvestada majandustsükli...
Põgusalt analüüsitakse piimaturu trende viimasel kümnel aastal ja tootjate erinevat käitumist turu järsul muutumisel. 2. Kas tegemist on positivistliku voi normatiivse analüüsiga? Põhjendage. Töö autor leiab, et tegemist on positivistliku analüüsiga: 1. Artiklis proovitakse erinevate tegevuste ja mudelite abil lahti seletada ja prognoosida, milliseks kujuneb olukord tulevikus piima kokkuostu ja lõppkaupade turul ja kuidas kujuneb majanduskeskkond. 2. Analüüsitakse, milliseks on meil piimaturul kujunenud olukord praegu ja mida me saame tulevikus oodata. 3. Positivistlik analüüs põhineb reeglina faktidel. Antud artiklis nii graafik kui ka tekstis olevad arvud naitavad kuidas piima hind hakkab kujunema. 3.Kas artiklis on juttu mõnest tootmisressursist? Missugusest? Põhjendage. Selles artiklis on raske välja valida üks tootmisressurss. Omavahel on seotud loodusressursid
1)Hanullogistika-eesmärk on õige koguse ja sortimendiga,parima hinna ja kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneala ja väiksemate kogukuludega.Hanullogistika=logistikasisend Logistikasisend:Loodusressursid-maa,seadmes,varustus Inimressursid-tööjõud Finantsressursid Inforessursid 2)Tootmislogistika-üldeesmärk on tootlikkuse suurenamine,tehnoloogia,arendamine,ressurside ja tootmisprotsesside optimeerimine. Ressursid:tööjõud,kapital,aeg,organisatsioon(tehas,ettevõte) 3)Jaotuslogistika(logistikaväljund)-eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi,mis toimuvad peale toote valmimist,kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisse etappi või lõpptarbijani. Põhilised osategevused jaotuslogistikas:materjalide käsitlemine,ladustamine,pakkumine,vedu,sihtturule ettevalmistamine,nõudluse prognoos,info töötlemine. Integreeritud logistika-logistikaahelas t...
finantskoolituste läbiviimine. Koolituse abil on võimalik "maagilised "eelarvestatud näitajad konkreetse töötaja tööülesannetega seostada ja lahti mõtestada ning tekitada olukord, kus töötaja järjest rohkem ja tulemuslikumalt osaleb eelarvestamise protsessis ning saab eelarvetest oma töös reaalset kasu ja abi.(Karu,Zirnask 2004:28) Ohuks eelarvestamise puhul võib pidada seda, et hoitakse kinni eelmistest näitajatest eelarvetes. Mineviku sündmused ei pruugi korduda, majanduskeskkond muutub pidevalt. Tuleb mõelda tuleviku peale, toetudes tulevastele sündmustele. Näiteks jõulude ajal toovad verivorstid palju rohkem tulu, kui märtsi kuus. Suvel toob jäätis palju suuremat tulu , kui talvel. Kui eelarve näitab, et raha on puudu, tuleb kindlasti mõelda selle peale, kuidas kulusid vähendada. Kui see ei ole kuidagi võimalik, tuleb leida teisi võimalusi sissetuleku suurendamiseks. Eelarvestamise võimalused on piiramatud.
Sissejuhatus Annan ülevaate ettevõtluskeskkonnast Eestis. Mis mõjutab ettevõtluskeskkonda, milline on selle roll ja tähtsus, ning milline on visioon ? Ettevõtluskeskkond Ettevõtluskeskkond loob võimalusi või takistab ettevõtete alustamist, arengut ja tegevust. Ettevõtluskeskkonna jätkusuutliku arengu eelduseks on inimeste ligipääsu tagamine teenuste kättesaadavusele. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad riigimajanduskeskkond ja ettevõtlustingimused. Riigi majanduskeskkond: · majanduse avatus · valitsemise efektiivsus · finantsturgude toimimine · tehnoloogiline areng · infrastruktuuri arengutase · juhtimisoskused · tööjõu paindlikkus · seadusandlus Ettevõtlustingimused: · finantsvõimalused · valitsuspoliitika · valitsuse programmid · haridus ja täiendkoolitus · teadus- ja arendustegevuse kasutamine · ärikeskkond ja seadusandlus · kultuurilised ja sotsiaalsed normid
Ptk 1 Tööstusühiskond Selle kujunemise eelduseks oli tööstusrevolutsioon st. leiutati masinad, mis panid aluse vabrikutööstusele.Vabrikutööliste kiht e. proletariaalid, tänu sellele said hoo sisse mitmed ülestõusud, millest tähtsaim on sotsialism.Tööstusajastul olid pikad tööpäevad, elutingimused halvad.Tugevnes ametnike võim e. bürokraatia.Suure hoo sai sisse linnastumine e. urbaniseerumine. Postindustriaalne ühiskond Sellele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Majanduskeskkond jagatakse 3 sektoriks: 1) primaar e. hankivsektor (põllumaj.) 2) sekundaar e. töötlev tööstus (vabrikud,tehased) 3) tertsiaal e. teenindussektor (kõik ametnikud) Postind. viimast etappi on hakatud nim. infoühiskonnaks e. teadmusühiskond.Eriliselt on tõusnud hinda oskusteave.Esile on tõusnud keskklassi kuuluvad spetsialistid, k...
......................................................................................... 6 VII. Turundus ............................................................................................................................. 6 VIII. Toote kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted ................................................................. 6 IX. Tööprotsess .......................................................................................................................... 7 X. Majanduskeskkond ................................................................................................................ 8 XI. Võimalikud konkurendid ..................................................................................................... 9 XII. Teenuste turustamine ja müügiprognoos ............................................................................ 9 XIII. Finantsosa ................................................................................................................
,.,.,.,.,., " " " Kvaliteet I Paindlikkus , I ...
6. väärtustada töötajate sotsiaalse ja eriala kompetentsi, sest mitte ahelad, protsessid ja struktuurid, ei loo uut väärtust, vaid nende taga on inimene Log. Üldkontseptsiooni 3 eesmärki:1)kulude vähendamine 2)investeeringute optimeerimine 3) soovitud teenindustaseme leidmine toodete ja tarbiate sihtgruppide lõiges Kogukulude arvestamine tarneahelas 1)makroekonomika tasend (tooaine, turu, tööjõu paiknemise ja regiooni majanduskeskkond 2)mikroekonoomika tasend (toode, tehnoloogia,teenuste arendusprotsessi juhtimine, ettevõtte tasand) 3)indiviidi tasend (personaalne inovatsioonvõimekus, huvitatavus) Ettevõttes tuleb tegeleda 3 valdkonna juhtimisega 1)finantsjuhtimine raha juhtimine 2)tootmise juhtimine 3)turundusjuhtimine vastab müügi eest Süstemaatiline mõtlemine tähendab, et terviku mõistmiseks ei piisa ainult Log. Süsteeme,
paigaldamise eest tasuti 12, kuna masina eest tasumisega jäädi hiljaks, tasuti leppetrahvi 5, masina kindlustamise eest tasuti 15. Masina soetusmaksumus on a. 1 035 b. 1 010 c. 1 030 d. 1 050 e. 1 018 Question 8 Märgid, mis võivad viidata põhivara väärtuse langusele on näiteks a. ettevõtte netovarade väärtus on suurem ettevõtte turuväärtusest b. sarnaste varade turuväärtus on langenud c. üldine majanduskeskkond on halvenenud, mistõttu varast genereeritav tulu tõenäoliselt väheneb d. varast saadavad tulud on väiksemad planeeritust e. ettevõte kavatseb lõpetada mõningaid tegevusvaldkondi f. ettevõtte netovara väärtus on väiksem ettevõtte turuväärtusest g. turu intressimäärad on tõusnud h. varade füüsiline seisund on järsult halvenenud Question 9 Majandusaasta aruanne koosneb a. põhiaruannetest ja lisadest b
v Samuti peab riik kindlustama kohalike omavalitsuste toimimise, suurendama turvalisust, vähendama ravijärjekordi, ühtlustama regionaalset arengut. Irl: v Vastu astmelisele tulumaksule. v Maamaks kodudelt tuleb Eestis kaotada. Peame ebaõiglaseks, et oma kodualuse maa välja ostnud koduomanikud peavad tasuma selle eest ka koormavat maamaksu. v Langetame makse, et panna majandus kiiremini kasvama. v Võimalikult madal ettevõtte tulumaks tagab, et Eesti majanduskeskkond on jätkuvalt atraktiivne. Eesti ettevõtete maksukeskkond peab olema atraktiivne ka peale 2009. aastat. Selleks toetame sellist ettevõtete tulumaksumudelit, mis tooks Eestisse maksimaalselt välisinvesteeringuid ja soosiks ettevõtete loomist Eestisse v Kas pooldate toidukaupade käibemaksu alandamist? v IRL: Oleme seda meelt, et maksupoliitika abil sotsiaalpoliitika tegemine ei ole kõige õigem viis ja eelistame pigem otseseid toetusi abivajajatele, sest
KORRUPTSIOON Korruptsiooni määratlus Kõige levinum korruptsiooni definitsioon on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Ka Eesti korruptsioonivastase seaduse järgi on korruptiivne tegu ametiseisundi kasutamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Sellise definitsiooni probleemiks on see, et ta ei sobi kõikidesse kultuuridesse ja ühiskondadesse. Samuti ei pruugi see, mida peetakse korruptsiooniks ühes ühiskonnas, olla sama teises. Siiski tuleb igas ühiskonnas ette tegevusi, mida kultuurilistel põhjustel taunitakse, ning ootusi, mida avalike funktsioonide täitjatele pannakse. Segadust tekitab asjaolu, et korruptsiooni peetakse valdavalt avaliku sektori nähtuseks. Selline arusaam korruptsioonist on piiratud kahel põhjusel. Esiteks tuleb korruptsiooni ,,pakkumise" pool reeglina erasektorist, näiteks kui altkäemaksu andjaks on ...
Taani Kuningriik Rahvusvaheline turundus Tallinn 2010 SISUKORD 1. Majanduskeskkond..................................................................................................................3 1.1. Pindala..............................................................................................................................3 1.2. Rahvastik..........................................................................................................................3 1.3. Haldusjaotus.................................................................................
Ajaloo olümpaaadi konspekt. Vära,E. Tannberg,T. Lähiajalugu II. Õpik 9. klassile. Tallinn, 2004, lk. 108-118; 124-125. · Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul , kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga teisisõnu fosforiidikampaania ametkondi kaevanduse ramaisest loobuma . · 1987.aasta augustis loodi I poliitiline ühendus : Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), selle eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939. Aasta Hitler-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaale. Kokku tuli üle 2000 inimese, see oli esimene senist reziimi vastustava poliitilise massimeeleavaldamisega . Hirvepargi miiting ja ühiskonna politiseerumine 1987 a 23 augustil korraldas MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamis...
Teenuse pakkumiseks vajalikud seadmed on erinevad tööriistad autoremondiks, kontori ruum, koos sisustusega ja arvuti koos vajaliku programmiga, et teostada disainimist. 3.4. Hinnakujunduse alused Tavateenuste hinnad jäävad keskmisele tasemele, mõneti ka keskmisest väiksemale tasemele. Kitsamale ringile suunatud teenuste hinnad on kõrgemad, kuid täiesti vastavad pakutava teenuse kvaliteedile. Kui tekivad püsikliendid, siis on loomulik ka teatav hinnaalandus. 3.5. Majanduskeskkond Asukoht on valitud just eelkõige pidades silmas klientide mugavust ja ka silmatorkavuse pärast. tänav on tiheda liiklusega, tee äärde paigutatud viitesilt ja esimesel korrusel asuvad ruumid hakkavad kaugelt silma. Klientidele meeldib parkida auto sihtpunkti lähedusse ning seetõttu oleme maja ette planeerinud parkimisplatsi. Ruumid on piisavalt avarad ning hästi valgustatud. Firma avamise ajaks on lõpetatud ka ruumide remont. Stiilse
ettevõtlusega seotud õigusaktid tõhusamaks. Ettevõtlusel on oluline roll piirkonna konkurentsivõime tagamisel. · Protsesside ristfunktsionaalsus · Koostöö klientide ja tarnijatega · Individuaalne lähenemine klientidele · Ülemaailmne turg · Uuenduslikkus · Teadmustöötajad igal organisatsiooni tasandil Euroopa Liidu poliitikas on oluline eesmärk luua soodne ning konkurentsivõimelisuse kasvu panustav majanduskeskkond kõikides Euroopa Liitu kuuluvates liikmesmaades. 4 Oodatavad tuleviku suunad valdkonnas Peamisteks tuleviku suundadeks selles valdkonnas on kindlasti tehnoloogia arendamine, mille järgi nõudlus aina suureneb ja loodustoodete arendamine . Alamvaldkonnad ja nende perspektiivikus Rahvusvahelise ärikorralduse alamvaldkondadeks on pangandus, turundus ja
kiire kasv kui ka langus, kinnisvaramulli puhumine kui ka selle lõhkemine, ajavahemiku valimisel sai määravaks ka andmete kättesaadavus. Andmed pärinevad statistikaameti koduleheküljel asuvatest andmebaasidest. Ülevaade kinnisvara turust Eestis Kinnisvaraturg ja selle areng kajastavad riigi sotsiaal-majanduslikku arengut. 2000. aastate esimesel poolel toetasid kinnisvaraturu ostjate ja müüjate aktiivsust pankade liberaalne laenupoliitika ning soodne majanduskeskkond. Euroopa Liiduga ühinemine tegi Eesti kinnisvaraturu atraktiivseks ka välisostjatele. See lõi soodsa pinnase kinnisvara hindade kunstlikuks kergitamiseks. Kuni 2007. aastani kasvas kinnisvara ostu-müügitehingute arv keskmiselt 3040% aastas ja nende väärtus üle 40% aastas. Kinnisvara hinnad saavutasid lae 2007. aastal, millele järgnes märkimisväärselt kiire langus ja 2010. aastal oli ostu-müügitehingute keskmine väärtus ligi poole (48%) väiksem kui 2007. aastal
KONKURENTSIANALÜÜS Kolme juukse hooldus salongi külastamine juukseravi ja -hoolduse eesmärgil. 1.1. Rahuldatava vajaduse kirjeldamine Tarbija probleemiks olid lõhenenud ja kuivad juuksed. Tarbija vajab kogenud juuksurisalongi teenust, et saavutada terved ja ilusad juuksed.Tarbija ootas hinnangut juuste seisukorrale ja sellele vastvalt juuste lõikust ja hooldust. Teenuse puhul olid olulised professionaalne (elukutseline) hinnang ja kvaliteetne lõikus (korralik lõikus), lisaks soovitusi iseseisvaks juuste hoolduseks. Olulised ootused: 1. Juuste hooldus 2. Aeg- lõikuse sooritamise pikkus ajalises mõttes. 3. Hind 1.2. Võrdluskriteeriumide püstitamine, andmete kogumine ja teenuste võrdlemine Tabel 1. Teenuste võrdluskriteeriumid Võrdluskriteerium Vanalinna Heaolu- Salon + Kuldne Juus salong Ratsionaalsed võrdluskriteeriumid: Töö kvaliteet ...
Kaubaveo pakkumist mõjutavad: · Konkurents · Seadusandlus: 1) tehnilised nõuded (piirangud, standardid) 2) maksud, tasud (teed, sillad, tunnelid, raskeveokid...) 3) regionaalpoliitika (Rail Baltica) · Kõikide tootmistegurite kulud: 1) Kütuse hind 2) hooldus 3) rehvid 4) palgakulu · Infrastr arendamine / taandareng · Kliendi vajadused: nt turvalisus, kiirus, aeg, sagedus Kas ennetame / eeldame või reageerime tagasisidele · Majanduskeskkond (surve teenusele, hinnale, pankrot??) · KAUP: hooaeg, nõudluse tipud, puhkused · Pakkuja turvalisus Reisijateveol pakkumist mõjutavad: · Riigi dotatsioonid ja korraldusmudel (nt hanked, vähempakkumine, või kuulub riigile) · Mis ulatuses riik maksab · ,,konkurents turu pärast" VS ,,konkurents turul" · Terminali asukoht · Tarbijate arv, asustus, paiknemine · Geograafia Millest sõltub pakkumine transpordis? · Teenuse pakkumise kulud
14. Millised oleksid kaasaegse tööjaotuse etapid, millega tegelevad liiderfirmad/allhankefirmad? Uurimis- ja arendustegevus, detailide valmistamine, monteerimine, müük ja hooldus. 15. Miks REV eelistavad paigutada oma tütarfirmad arengumaadesse?(3-4 põhjust) Odav tööjõud, uued töökohad, odav tootmine. 16. Millest oleneb välisinvesteeringute maht riigis? Kui odav on tööjõud, kui madalad on ettevõtte maksud, kui kallis on maavalduste omandamine, kui stabiilne on majanduskeskkond, kui suur on siseturg, milline tööjõud. 17. Miks suureneb majanduses tööjaotus ja toimub järjest kitsam spetsialiseerumine? Suurema efektiivsuse nimel. 18. Selgita, mis on teadus- ja tehnoloogiapark. Teaduspark ehk tehnoloogiapark on ruumiliselt kokkukuuluvate tehnoloogiafirmade kogum, mis paikneb tavaliselt ülikoolilinnakus või selle läheduses. 19. Mis paigutustegureid tuleb arvestada teadus- ja tehnoloogiapargi asukoha valikul?
Mehed pakuvad ressursse, otsivad nooremat partnerit, atraktiivsust ja mõned pakuvad pühendumist. Rikastel meestel ja vaestel naistel on rohkem lapsi. Paariväline seks on sagedasem siis, kui võimalus viljastuda on maksimaalne. Meeste ja naiste suremuse erinevuse on suurim vanuses, kus suguline valik on tugevam. Mehed surevad naistest sagedamini riskikäitumise tagajärjel. Mida suurem on ebavõrdsus ressursside jaotumises, seda tugevam on paarumiskonkurents. Ultraliberaalne majanduskeskkond suurendab sugulise valiku intensiivsust. Elukäikude evolutsiooni teooria seletab, miks ja kuidas sigimiskäitumise optimeerimise reeglid on evolutsioneerunud. Kui vanemad investeerivad sigimisse märkimisväärsel hulgal ressursse, siis nende tõenäosus veel edaspidigi sigida enamasti väheneb. Tasuvusanalüüs kui ees terendab pikk ja viljakas eluiga, siis investeeri sigimisse vähe korraga, et saaksid seda veel edaspidigi teha
........................................7 2.TOOTMINE JA TURUNDUS............................................................................................................................ 8 2.1 TOOTE KIRJELDUS JA HINNAKUJUNDUSE PÕHIMÕTTED...................................................................................8 2.2 TOOTMISPROTSESS..........................................................................................................................................9 2.3 MAJANDUSKESKKOND.................................................................................................................................... 9 2.4 KONKURENDID..............................................................................................................................................10 2.5 TOODETE TURUSTAMINE JA MÜÜGIPROGNOOS............................................................................................. 11 3.FINANTSOSA...............................................
seega Eesti kulueelis Põhjamaadega hakkab taas vähenema. Tööjõu tootlikkus on langenud. Oskustööliste vähesus mõjutab toodangut kui aga tööjõu tootlikus on madal ei mõju see välisinvesteerinutele soosivalt. Investoreid huvitab oskustööjõud, eriti praeguse kriisi tõttu tekkinud tööpuudust arvestades. 5.3 Keemiatööstuse võimalused EL majandusruumi kuulumine soodustab välisinvesteeringute suurendamist. See tõstab siinse tegevuse usaldusväärsust. Eesti majanduskeskkond on muutunud sarnaseks arenenud maade omale, seega on välisettevõtjate hirmud vähenenud. ELi liikmelisus on Eesti muutnud investeerimise siia veelgi ahvatlevamaks, seda enam, et siinne majanduskasv on üks ELi kiiremaid. EL riikidel on suurem keskkonnateadlikkus, transpordi kulud väiksemad EL riikide vahel. On kehtestatud EL ühtsed direktiivid mis peavad olema ka Eestis täidetud. EL rahade toel on võimalik investeeringuid kasvatada. 14
......................................6 2.4.2 Pakutava teenuse kirjeldus ning turu senised arengutendentsid.............................6 2.5 Miks on äriidee edukas (tugevad ja nõrgad küljed, konkurentsieelis).......................... 7 2.6 Olemasolevad ja planeeritavad partnerlussuhted.......................................................... 7 2.7 Tulevikuplaanid:............................................................................................................7 3. MAJANDUSKESKKOND.................................................................................................8 3.1 Ettevõtlust reguleeriv seadusandlus.............................................................................. 8 3.2 Makromajanduslikud tendentsid - mõjud antud tegevusalale.......................................8 3.3Tegevusala arengutendentside analüüs.......................................................................... 8 3.4Ressursside olemasolu.........................
Tallinna Tehnikaülikool. Äriplaan OÜ Siimax Katre Niinemägi Tallinn 2015 Sisukord 1.Äriidee ja ettevõtte tutvustus 2.Turundus 2.1.Müük 2.2.Ettevõtte turg 2.3.Tarbijad 2.4.Hinnad 2.5.Konkurendid 2.6.Turustamine 2.7.Marketing 3.Äri ettevõtluskeskkond 3.1.Riskid ettevõtluskeskkonnas3.2.Majanduskeskkond 3.3.Makromajanduslikud mõjurid 3.4.Inimressursid 4.Tootmine ja teenindus 4.1.Tooted/teenused 5.Äri juhtimine 5.1.Ettevõtte struktuur 5.2.Palkade eelarve 5.3.Personal 5.4.Ettevõtte infosüsteem 6.Äriplaani finantseelarved 7.Äriplaani finantsanalüüs 7.1.Tundlikkuse analüüs 7.2. Investeeringute tasuvuse analüüs 1.Äriidee ja ettevõtte tutvustus. Põhiidee on osta odavamalt ja müüa kallimalt ehk kasumiga. Valdkonnaks on kinnisvara Tallinnas. Täpsemini Tallinna kesklinnas. Eesmägiks ...
Organisatsiooni voib vaadelda kui valiskeskkonnast ressursside koguja (toojoud, raha, materjalid, toovahendid) ning sisekeskkonna toimub nende konventeerimine kasulikeks toodeteks ja teenusteks. Sisekeskkonda kuuluvad tootajad, juhtkond, aktsionarid jne. 2. Valiskeskkond koosneb koikidest valjaspool organisatsiooni asuvatest institutsioonidest ja joududest, millel on tegelik voi potentsiaalne moju organisatsioonile. Valiskeskkond koosneb erinevatest osadest majanduskeskkond, sotsiaal- kultuuriline keskkond, tehnoloogiline keskkond jne 13. Mida nimetatakse organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonna teguriteks? Nimetage organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonna tegurid. Kui makrokeskkonda reeglina organisatsioonid ise mojutada ei saa, siis mikrokeskkonda saavad nad mojutada. Mida labimoeldum on mikrokeskkonaga suhtlemine organisatsioonil ja mida pohjalikumalt organisatsioon moodab nn suhtlemise mojusust, seda toenaolisem on,
Tänapäeval rakendavad agressiivset müüki peamiselt riigid, kus ettevõtete äritegevuse eetilised põhimõtted pole veel välja kujunenud. Müügikontseptsiooni nn pehmemaid vorme (aktiivset müüki) kasutatakse aga kõikides riikides, kus soovitakse oma turuosa kiiresti laiendada, esineb raskusi konkureerivatest toodetest eristumisel või tuleb umbusaldavaid tarbijaid esmaostule meelitada (Mauring 2001). Turunduskontseptsioon 1990 aastatest alates on majanduskeskkond kiiresti muutunud. Tootmine on kandunud siseriiklikult tasandilt üle rahvusvahelisse keskkonda, tehnoloogiad vahelduvad kiiresti, intensiivistunud on innovaatiline tegevus, konkurents sh rahvusvaheline konkurents tiheneb, tarbijad on muutunud kaupade ja nende tarbimisomaduste suhtes valivamaks, ostude juures arvestatakse üha enam mugavust ning aja kokkuhoidu jne. Kõik see nõuab ka ettevõtetelt senisest suuremat keskendumist turu vajadustele. Turun
demograafiline, majandus-, loodus-, tehnoloogiline, poliitiline ja kultuurikeskkond. · Looduskeskkond ¤ Looduskekkonna moodustavad loodusressursid, mida turundajad kasutavad sisendina või mis mõjutavad turundustegevust. Turundajad peaksid olema kursis järgmiste looduskeskkonda puudutavate trendidega: 1. Tooraine vähenemine 2. Energiahindade tõus 3. Kasvav saastatus 4. Valitsuse sekkumine loodusvarade ksautamisse · Majanduskeskkond Majanduskeskkonnal, kus ettevõte tegutseb, võib olla kriitiline mõju ettevõtte tegevuse edukusele nõudluse ja pakkumise kaudu. ¤ Majanduskeskkonna moodustavad tegurid, mis mõjutavad tarbijate ostujõudu ja kulutamismustreid. Tähelepanu tuleks pöörata ka järgmistele näitajatele: 1. Sissetulekute jagunemine ühiskonnas 2. Säästude ja võlgnevuste hulk ning kreiidi kättesaadavus 3. Välishanked ja vabakaubandus Turud vajavad nii ostujõudu kui ka inimesi.
NOAROOTSI GÜMNAASIUM ... TEE TOORAINEST KEEMIATÖÖSTUSENI JA SELLE HINNA KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: Ülle Rääli Pürksi 2014 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................3 1.Keemiatööstus.....................................................................................................4,5 1.1Keemiatööstus.........................................................................................4 1.2 Keemiatehnoloogia............................................................................................. ........................................4 1.3 Tooraine........................................
1918 võeti vastu liidulepingu seadus (Forbundsloven), millega Taani tunnistas Islandit kui iseseisvat riiki, mis on Taaniga personaalunioonis. 17. juunil 1944 kuulutati ingvelliril välja Islandi Vabariik. Kriis Islandil praegu Island, mis on juba aastaid olnud rohkem sõltuv finantssektorist kui kalastusest, on majanduskriisis, mida iseloomustavad järjest kosuv inflatsioon, taevasse kõrguvad intressimäärad ja raske maandumise suunas tüüriv majanduskeskkond. Kõige paremini on kriisi tunda Nasdaq-OMXi süsteemi kuuluval Reykjaviki börsil. Aktsiahinnad on viimase aastaga langenud 50%. Mitme suurpanga, nt Kaupthingi, Glitniri ja Landsbanki aktsiad on oma väärtust kaotanud enamgi veel. Kriisi on näha ka Reykjaviki tänavatel. Kui viimaste aastatega on riigis müüdud rekordiliselt maastureid, millega saab mugavalt rasketes põhjamaistes oludes hakkama, siis viimastel kuudel on pidurdunud ka nende müük
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL XXXX TALENDIJUHTIMINE Referaat Juhendaja: XXXX XXXX 2013 Sisukord 2 SISSEJUHATUS Talendijuhtimine on ettevõtte edukuse võti! Organisatsiooni strateegiliste plaanide edukas elluviimine eeldab õigete inimeste olemasolu õigel ajal ja õiges kohas. Üha keerukamaks muutuv majanduskeskkond on tõstnud süsteemse järelkasvu planeerimise ja arendamise temaatika juhtide huviorbiiti, kuna sellest võib sõltuda organisatsiooni püsimajäämine tingimustes, kus senised eeldused pikaajalistest stabiilsetest töösuhetest ei kehti ning tööjõuturgu iseloomustab terav konkurentsivõitlus talentide pärast. (A. Noormägi) Talendijuhtimine kirjeldab organisatsiooni pingutusi selleks, et olla atraktiivne
Personali väljaõppe vajadus ja võimalused. Tootmismahu ja kvaliteedi suurendamise võimalused. Uudistoodangu juurutamise võimalused. Kuidas uudistoodangut on võimalik ühildada olemasoleva tehnoloogiaga? Laiendamiseks vajaminevad investeeringud. Tootmisprotsessi seosed raamatupidamisega (omahind, laoarvestus). Valmistoodangu käsitlus, seosed turustamisega (pakkimine, töötlemine). Kriitilised faktorid, mis võivad mõjutada tootmisprotsessi. Riskide hajutamise võimalused, maksumus. 2.3. Majanduskeskkond Ettevõtlust reguleeriv seadusandlus (valitud tegevusala reguleerimine, litsentside vajadus, maksud jms). Makromajanduslikud tendentsid – kuidas need mõjutavad antud tegevusala (nt sissetulekute tõus, inflatsioon jne). Tootmisharu (tegevusala) arengutendentside analüüs. Ressursside olemasolu. (Käsitleda vaid selles osas, mis on oluline antud ettevõttele). Vesi – lähtekoht ja kvaliteet. Kas vajalik varu rahuldab momendi vajadusi ja kas piisab ka tegevuse laiendamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
