Majandus õpetuse aasta konspekt. (0)

• tulude suurusest
  
• ootustest
  
• pankade intressimääradest
  
• maksuseadustest
  

• finantseesmärkide püstitamine
  
• tulude hindamine
  
• kulude planeerimine
  

• info hindade ja uute toodete kohta
  
• suureneb müüjate vaheline konkurents
  
• alandab hindu tarbijate jaoks
  
• maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote eratelevisioonide kulud.
  

• reklaami tootmine on kulukas ning see tõstab mõnede toodete hinda
  
• reklaam võib panna inimesi tegema asjatuid oste
  
• meedia sõltub reklaamist
  

• ohutus
  
• tulumäär
  
• likviidsus
  

Ohutus

Tulumäär

Intress

Likviidsus

• Hoiukontod (nõudehoius ehk arvelduskonto ja tähtajaline hoius ehk deposiitkonto)
  
• Firmade aktsiad
  
• Kohalike omavalitsuste võlakirjad
  
• Avatud investeerimisfondid (rahaturufondid ja võlakirjafondid)
  
• Elukindlustusreservid
  
• Ettevõtte võlakirjad
  

• kohene kauba omandamine
  
• paindlikkus
  
• ohutus
  
• aitab ettenägematute asjaolude korral
  

• ülekulutamine
  
• kõrgem maksumus
  
• impulsiivsed ostud
  

• Kahjukindlustus
  

• Kõik kindlustusliigid, kus kahju on võimalik rahaliselt hinnata
  

• põhivajaduste rahuldamine (toit, rõivad, peavari)
  
• ohutusele (olla kaitstud tervisele, varale ja elule ohtliku kauba või teenuse eest)
  
• informatsioonile (saada vajalikku ja tõest teavet kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemiseks)
  
• haridusele (võimalusele saada koolitust ja oskusi, et käituda teadlike tarbijatena)
  
• valikule (võimaluse valida kvaliteetsete kaupade ja teenuste hulgast)
  
• esindatusele (õigusele võtta osa poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemise protsessist)
  
• kahjude hüvitamisele (nii materiaalse kui moraalse kahju tekkimise korral)
  
• keskkonnale (õigusele ohutule keskkonnale nii praegu kui tulevikus)
  

• Toote ohutuse seadus
  
• Konkurentsiseadus
  
• Kaupluste töö üldeeskiri
  
• Teeninduseeskiri
  

• Kuidas ergutab vaba ettevõtlus ettevõtlikkust?
  
• Millised on vaba ettevõtluse võimalused ja stiimulid?
  
• Milline on väikeettevõtluse roll majanduses?
  
• Millised on ainuomanikufirma, partnerettevõtte ja aktsiaseltsi eelised ja puudused?
  
• Kuidas on organiseeritud suured aktsiaseltsid?
  

• alustavad varajases nooruses
  
• töötavad välja ja müüvad tavalisi tooteid
  
• leiavad müümiseks uusi meetodeid
  
• avastavad tühje turge ja töötavad nende tarbeks välja uusi tooteid
  
• järgivad ja arendavad peretraditsioone
  

• ootamatute võimaluste kasutamine
  
• muutuvate turuoludega arvestamine
  
• toote või protsessi täiustamine
  
• alternatiivse toote või teenuse pakkumine
  
• rahvastikutendentside kindlaksmääramine
  

• kehv juhtimine
  
• ebapiisav finantseerimine
  

• Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA)
  
• Ettevõtluskeskused
  
• Ettevõtluskoolitus
  
• Väljaõpe töökohas
  
• Perekond
  

• Firma professionaalsus
  
• Efektiivne teenindus
  
• Õigete tehnoloogiate valik
  
• Müügi- ja hooldusvõrgu rajamine
  

• Ainuomaniku firma ehk sooloettevõte
  
• Partnerettevõte
  
• Aktsiaseltsid
  

• Piiramatu vastutus
  
• Piiratud fondid
  
• Piiratud potentsiaal
  

• Piiramatu vastutus
  
• Piiratud eluiga
  
• Piiratud fondid
  
• Jagatud kohustused
  

• Maksumus
  
• Topeltmaksustamine
  
• Seadusandlus
  

• Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
  
• Täisühing
  
• Usaldusühing
  
• Osaühing
  
• Aktsiaselts
  

• Mittetulundusühingud ja sihtasutused
  
• Riiklikud aktsiaseltsid
  
• Ühistud
  
• Frantsiis
  

• Kuidas aitavad finantsturud ettevõtetele leida kapitali?
  
• Kuidas ettevõtted laenavad?
  
• Mis on omakapital ja kuidas seda kasutada äritegevuse laiendamise finantseerimiseks (rahastamiseks)?
  
• Kuidas ettevõtted säästavad?
  
• Mis on väärtpaberiturg ning miks on see oluline?
  
• Mis on bilanss ja kasumiaruanne ?
  

• sisefinantsid – kasum ja amortisatsioon
  
• võõrkapital – krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud
  

• pikaajalised (üle 10 aasta)
  
• keskmise tähtajaga (kuni 10 aastat)
  
• lühiajalised (kuni aasta)
  

• kommertskrediit – kaubad võlakontole
  
• laenud rahaasutustelt
  
• laenud teistelt firmadelt ja üksikisikutelt
  

• Esmasturg - uued aktsiad
  
• Järelturg – varem emiteeritud aktsiad
  

• Investor teatab oma ostu-müügi soovist börsipäeval hiljemalt 13.55
  
• Maakler registreerib investori tehingukorralduse
  
• Toimub vahetus – väärtpaberid või raha investori kontole jõuavad väärtuspäeval T+3 börsipäeva peale kella 15.00. Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium saadab investorile kirjaliku teate väärtpaberikontol toimunud liikumiste kohta.
  

• Mis on sisemajanduse kogutoodang ja kuidas seda mõõdetakse?
  
• Kuidas mõjutavad sisemajanduse kogutoodangu muutused elatustaset?
  
• Miks sõltub elatustase tootlikkusest?
  
• Millised tegurid määravad tootlikkuse pikema aja jooksul?
  
• Kuidas saavad ettevõtte juhid tootlikust tõsta?
  
• Miks muutuvad toodangu muutumisega ka tootmiskulud?
  

• ei kajasta kõiki kaupu ja teenuseid, mida toodetakse
  
• hõlmab ainult lõpptarbimise kaupu
  
• hõlmab vaid puhas eksporti (impordi ja ekspordi vahe)
  
• inflatsioon võib moonutada SKP kasvu tähtsust
  
• ei kajastu kvaliteedi muutused
  
• rahvastiku muutused
  
• kahjulikud kaubad ja teenused
  
• turuvälised tooted
  
• mõõtmisvead
  

• muutused inimressursside kvaliteedis
  
• põhivarade hulga ja kvaliteedi tõus
  
• tehnoloogilised muudatused
  

• arenda välja usaldusväärne tarnijate võrk;
  
• vähendada asjatuid operatsioone;
  
• luua täpisajastusega laokontroll;
  
• luua ühine visioon (töötajate pühendumine firmale ja selle eesmärkidele).
  

• kinnitada selged kvaliteedi standardid ning tagada nende saavutamiseks vajalik väljaõpe ja seadmed;
  
• haarata kvaliteedikontrolli protsessi ka tootega seotud töölised, kes teeksid sagedasi mõõtmisi ning vastutaksid otseselt oma töö kvaliteedi eest;
  
• anda töölistele võimalus ja innustada neid tegema tootmisprotsessis täiendusi, tõstma selle efektiivsust ning vähendama tootmisjäätmeid.
  

• rohkem on võimalus jaotada tööjõudu spetsialiseeritud ülesannete täitmiseks
  
• tooret ja varustust saab osta suurtes kogustes, mis annab võimaluse hinnaalanduseks
  
• toote omahinna (kulu tooteühiku kohta) alandamiseks on võimalik osta spetsiaalseid seadmeid ja masinaid
  
• on võimalik investeerida uurimis- ja teadustöö programmidesse ning nende abil alandada tootmiskulusid ja toota uusi paremaid tooteid.
  

• Kuidas võimaldab tööviljakuse kasv ettevõtetel ja töölistel aja jooksul rohkem teenida?
  
• Kuidas samal ajal varustada tarbijaid paremate ja odavamate toodetega?
  
• Kuidas seletada palkade tõusu nõudluse ja pakkumise muutustega?
  
• Millised peamised muutused on aastate jooksul tööjõus toimunud?
  
• Kuidas on seotud tööliste investeeringud oma oskustesse ja teadmistesse ning nende võime pidevalt kohaneda muutuva majandusega ja sellest kasu saada?
  
• Kuidas tekkisid ametiühingud ning kuidas mõjutas nende kasv tööseadusandlust?
  
• Kuidas on aastate jooksul muutunud töötajate ja juhtkonna vahelised suhted?
  

• erinev võimekus
  
• erinev töötahe ja töö
  
• kogemus
  
• haridus ja väljaõpe
  

• inimesed eelistavad jääda paigale
  
• tööalane diskrimineerimine
  
• riigi seadusandlus
  
• ametiühingud
  

• Lepitamine
  
• Vahendus
  
• Arbitraaž (vahekohus)
  

• libisev tööaeg
  
• töövaidluskomisjonid
  
• töötajate kaasamise programmid
  

• kvaliteediringid
  
• eriotstarbelised töögrupid
  
• isejuhtimise töögrupid
  

• Kuidas turumajanduses töötavad konkurents ja koostöö käsikäes?
  
• Miks mõned ettevõtted on hinnakujundajad ja teised hinnavõtjad?
  
• Kuidas mõjutavad erinevad turustruktuurid – täiskonkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol ettevõtete omavahelist konkurentsi?
  
• Kuidas on turundus seotud informatsiooni maksumuse ja vahetamisega?
  
• Miks on turundus üks ärikonkurentsi meetod?
  

• Loomulikud monopolid (riigi kontrolli all olevad firmad, millel puudub turul konkurent – kommunaalettevõtted (elektritootjad, vesi- kanalisatsioon , prügimajandus)).
  
• Valitsuse litsentsid (valitsuse litsentsi alusel antud ainuõigus tegutseda teatud piirkonnas teatud alal)
  
• Patent (patent on seaduslik ainuõigus kasutada uut toodet või ideed 17 aastat)
  
• Autoriõigus (autoriõigus on originaalsete loometööde autorite ainuõigus müüa või ükskõik millisel viisil paljundada oma töid nende eluajal ja 50 aastat peale autori surma)
  
• Kaubamärgid (kaubamärgid on spetsiaalsed kujundid , nimed või sümbolid, mis tähistavad toodet, teenust või firmat)
  

• vertikaalne liitumine
  
• horisontaalne liitumine
  
• konglomeraatliitumine
  

• informatsiooni kogumine
  
• ostmine
  
• vedu
  
• müük
  
• ladustamine
  
• finantseerimine
  
• standardiseerimine
  
• sortimine
  
• juhtimisrisk
  

• Toode (product)
  
• Hind (price)
  
• Müügitoetus (promotion)
  
• Müügikoht ( place )
  

XII peatükk

• Millised ülesanded jäävad vabal ettevõtlusel täitmata?
  
• Milliseid probleeme tekitavad valitsuse otsused?
  
• Kuidas riik oma tegevust finantseerib?
  
• Milliseid makse makstakse?
  
• Mille poolest erinevad proportsionaalne-, progressiivne- ja regressiivne maksusüsteem?
  
• Miks on eelarve puudujääk probleem ja kuidas eelarve puudujäägist vabaneda?
  
• Kes maksab makse?
  

• Suureks majanduseks peetakse sellist majandust, mis suudab mõjutada maailma intressimäärasid. USA
  
• Väikesed majandused ei suuda mõjutada maailma majandusnäitajaid.
  

• Avatud majandused ei tee piiranguid ei kaupadele, kapitali ega tööjõu vabale liikumisele.
  
• Täiesti avatud või suletud majandusi on vähe.
  

• Omandiõiguse kindlaksmääramine ja nende kaitse
  
• Turusüsteemi kaitse
  
• Positiivsete kõrvalmõjude toetamine ja negatiivsete kõrvalmõjude piiramine
  
• Avalike hüvitiste pakkumine
  
• Tulude ümberjaotamine
  
• Majanduse stabiliseerimine
  

• Shermani monopolidevastane akt 1890.a. Selle aktiga muutus monopoli loomine, selle kavandamine või äritegevuse tõkestamine seadusevastaseks. Äritegevuse tõkestamiseks peetakse ka hindade fikseerimise või turgude jagamise kokkuleppeid.
  
• Claytoni akt 1914.a. Tsiviilkoodeksiga reguleeritud määrus, mis ei sisalda kriminaalkaristust. See keelab teatud ettevõtluse praktiseerimise. Näiteks on keelatud erinevad hinnad klientidele, kui see vähendab konkurentsi või loob turul monopoolse seisundi.
  
• Föderaalne kaubanduskoja akt 1914.a.
  
• Celler-Kefauveri liitumisvastane akt 1950.a. Algselt kirjapanduna kehtis Claytoni akt üksnes ettevõtete “ horisontaalse ” liitumise kohta. Celler-Kefauveri akt täiendas seadust, hõlmates igasuguseid liitumisi, mis vähendab konkurentsi või loob monopoolse seisundi.
  

• Toetused sissetuleku suurendamiseks . Näiteks sotsiaaltoetused ja teised pensioniprogrammid, abirahad, toidukaardid ja töötuabirahad.
  
• Programmid, mis on ette nähtud vaeste ja majandusliku ebavõrdsuse kaotamiseks. Sel eesmärgil pakutakse haridusprogramme ja ümberõpet, mis on mõeldud inimeste oskuste täiendamiseks ning tööviljakuse kasvuks.
  

• Stiimulid – need ressursid, mida valitsuses otsuselangetajad kasutavad, ei kuulu neile endile. Samuti ei vastuta nad nende ressursside optimaalse kasutamise eest. Selle tulemusena puuduvad valitsusametnikel sageli stiimulid vara optimaalseks kasutamiseks.
  
• Informatsioon – valitsuse otsuselangetajatel ei pruugi olla informatsiooni tarbijate soovid kohta. Valitsusametnikud lähtuvad aga kas enda eelistustest või ei huvita neid praktiliselt, milliseid kaupu ja teenuseid avalikkusele pakutakse.
  
• Erihuvid – mitmetel huvigruppidel on tugevad stiimulid, et olla valitsusega tihedalt seotud, kuna läbi lobitöö on võimalik saada endale kas toetus või seadusandlike soodustusi.
  

• Toetused
  
• Pensionid
  
• Tervishoiukulutused
  
• Riigikaitse
  
• Intressid riigivõlalt
  
• Toetused kohalikele omavalitsustele
  
• Avaliku sektori palgad
  

• Maksud
  

• Füüsilise isiku tulumaks
  
• Ettevõtte tulumaks
  
• Käibemaks
  
• Aktsiisimaksud
  
• Muud maksud ja trahvid
  
• Finantstulud
  
• Tulud varadelt
  

• et mingit tootmisharu kaitsta – tollimaks
  
• et pidurdada tegevust, mida valitsus peab kahjulikuks – tubaka- ja alkoholiaktsiis
  
• et teatud tegevusi soodustada
  

• proportsionaalne
  
• progressiivne
  
• regressiivne
  

• Riigivõlg ei ole nii suur, kui näib.
  
• Eesti riigivõlg on %-na SKT-st väga väike, võrreldes enamuse üleminekuriikidega või isegi tööstusriikidega. 1999.a. oli see 4,7% SKT-st.
  
• Majanduslanguse ajal võib eelarve puudujääk suurendada kogukulutusi ja seega ka SKT-d. See toimib siis, kui valitsus laenab ja kulutab raha, mida inimesed on kokkuhoidnud, kuid mida firmad pole investeerinud.
  

• Riigivõlalt tuleb maksta intressi.
  
• Suur eelarve puudujääk võib tõsta intressimäärasid.
  
• Puudujäägi seotus erainvesteeringutega.
  
• Puudujäägi seotus inflatsiooniga.
  

• Koostatakse alati mitme aasta eelarve, et näha ette pikemaajalisi kulutusi.
  
• Koostatakse riiklike investeeringute programm, mis määrab pikemaks perioodiks vajalikud investeeringud ja nende võimalikud rahastamise allikad.
  
• Pensionireformi läbiviimine, mis peaks vähendama riigi vahendavat rolli pensionite maksmisel.
  
• Jätkuv erastamine .
  
• Maksude kogumise tõhustamine.
  

• Mis on raha? Millised on selle omadused?
  
• Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas?
  
• Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused?
  
• Kuidas “loovad” pangad raha?
  
• Mis on Eesti Panga roll ja kohustused?
  
• Miks muutub raha väärtus?
  
• Miks inflatsioon meid kõiki puudutab?
  

• stabiilsus
  
• kaasaskantavus
  
• kulumiskindlus
  
• ühtlus
  
• jagatavus
  
• äratuntavus
  

• Sularaha – pangatähed ja mündid
  
• Sularahata maksevahendid
  

• Maksekorraldused
  
• Tšekid
  
• Kaardimaksed
  
• Otsekorraldused
  

• Ringlusse lastud sularaha
  
• Ringlusse lastud kontoraha
  

• Sularaha majanduses
  
• Nõudmiseni hoiused
  

• Tähtajalised ja säästuhoiused
  
• Valuutahoiused
  

• Hoiu- ja laenuseltsid
  
• Säästuühistud
  
• Krediidiühingud
  

• Hoiustamisteenused
  

• nõudehoius ehk arvelduskonto
  
• tähtajaline ehk deposiithoius
  
• säästuhoius
  

• Laenuteenused
  

• Tarbimislaen
  
• Hüpoteeklaen
  
• Arvelduslaen
  
• Sündikaatlaen
  

• Maksete teostamine
  

• Usaldusleping
  
• Valuutavahetus
  
• Krediitkaart
  
• Kindlustus
  
• Akreditiivid
  
• Investeeringud
  
• Konsulteerimine
  
• Kindel hoiukoht
  

• Hoiuste tagamise süsteem
  
• Pangajärelvalve
  

• Kuidas aitavad sisemajanduse kogutoodang (SKT) ja töötute osatähtsus majandust kirjeldada?
  
• Kuidas majanduse “tervis” muutub?
  
• Millised on majandustsükli etappidele iseloomulikud jooned?
  
• Kuidas üritab valitsus majandust stabiliseerida?
  
• Millised on fiskaal- ja raha- ehk monetaarpoliitika eelised ja puudused?
  

• SKT hõlmab ainult lõpptarbimist
  
• SKT hõlmab ainult riigi territooriumil toodetud kaupu
  
• SKT kasvu võib mõjutada inflatsioon
  
• Rahvastikumuutused
  
• Kvaliteedimuutused
  
• SKT ei hõlma kasutatud kaupu
  
• Kahjulikud kaubad ja teenused
  
• Turuväline tootmine
  

Tootmise meetod (kogu toodangu arvutamine)

Tarbimismeetod

Sissetulekumeetod

• vabatahtlik töötus
  
• sunnitud töötus
  
• siirdetöötus
  
• struktuurne töötus
  
• tsükliline töötus
  

Siirdetöötus

• Fiskaalpoliitika
  
• Raha- ehk monetaarpoliitika
  

• eelarvepuudujäägi tekkimine
  
• väljatõrjeefekt
  
• inflatsioonioht
  
• poliitiline surve eelarvele
  

• vabaturu operatsioonid (valitsuse väärtpaberid)
  
• diskontomäära muutused
  
• kohustuslik reservimäär
  

• üksikisiku tulumaks
  
• töötuabiraha ja sotsiaalabi
  

• Miks vaatlevad majandusteadlased importi kui tulu ning eksporti kui tasu vahetuse eest?
  
• Kuidas eksport ja import teineteisest sõltuvad?
  
• Missugused on väliskaubanduses absoluutse ja suhtelise eelise erinevused? Kummal on neist kaubanduses suurem mõju?
  
• Miks on tootlikkus väga tähtis?
  
• Miks on riikide vahel kaubanduspiirangud ?
  
• Mis määrab vahetuskursid?
  
• Miks on riigi maksebilanss alati tasakalus?
  

• impordi tollimaks
  
• ekspordi tollimaks
  
• transiittollimaks
  

• väärtuseline tollimaks % ühikult
  
• kindel tollimaks
  
• kombineeritud tollimaks ühikult + %
  

Dumping

• Millised on maailma kahe suurima kapitalistliku majandussüsteemi, Jaapani ja Ameerika Ühendriikida, sarnasused ja erinevused?
  
• Mille poolest erineb sotsialism kapitalismist?
  
• Kuidas on arenenud sotsialism?
  
• Millised on kaasaegse sotsialistliku majandussüsteemi peamised jooned?
  
• Missugused on arengumaade probleemid?
  
• Kuidas arengumaad oma probleeme lahendavad?
  
• Missugust rolli esindavad arengumaade abistamises kõrgelt arenenud riigid ning rahvusvahelised organisatsioonid?
  

• USA ja Inglismaa majandusteadlased on väitnud, et majandussüsteemid toimivad vastavalt tarbija soovidele ning vajadustele. Ettevõtte tegevus on suunatud tarbija soovide ning vajaduste rahuldamisele, kuigi mitte niivõrd armastusest kliendi vastu, kuivõrd soovist teenida suuremat kasumit. Tarbija soovide arvestamine käsikäes kasumi maksimiseerimisega.
  
• Jaapanlaste eesmärk on turuosa laiendamine – ettevõtte, kogu riigi majanduse tugevdamine, hõivates endale üha suurenevat osa maailmaturgudest.
  

• USA-s vaadatakse kasumit, kui kiiresti realiseeruvat tulu. Suurem osa (65%) ettevõtte kasumist jaotatakse dividendidena aktsionäride vahel. Ülejäänud aga investeeritakse uuesti ettevõttesse.
  
• Jaapanis toimitakse vastupidi – suurem osa “paisatakse tagasi” ettevõttesse.
  

• Kui USA-s ei ole töötajad ettevõttele enam vajalik, siis ta vallandatakse.
  
• Töökohti vahetatakse tihti, minnes mõnda teise ettevõttesse, mis pakub paremaid palgatingimusi või kõrgemat positsiooni.
  
• Samuti teenivad Ameerika töölised oma Jaapani ametivendadest rohkem ning saavad preemiaid vastavalt isiklikele töötulemustele.
  
• Jaapanlased saavad preemiat vastavalt meeskonnatöö tulemustele.
  
• Läbi aegade on suuremad Jaapani ettevõtted taganud oma töötajatele töökohad kuni nende karjääri lõpuni.
  

• riiklik tootmisvahendite omandus
  
• majanduse tsentraliseeritud planeerimine
  

• Kolonialismi pärand
  
• Madal tootlus
  
• Kiirelt kasvav rahvastiku arv
  
• Vaegressursibaas
  
• Tootliku kapitali puudus
  
• Madala tasemeline infrastruktuur
  
• “Inimkapital” – harimatu, tervishoiutingimused, oskuste puudumine
  

• riigi säästud ja investeeringud
  
• välisinvesteeringud ja kapitaliressurss
  
• rahvusvaheliste organisatsioonide abi