Mis on majandusteadus ?

I peatükk

• Mis on majandusteadus?
  
• Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist?
  
• Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised?
  
• Millised on tootmisressursside neli liiki?
  
• Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid?
  
• Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees?
  
• Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga?
  

Turg
Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid.
Turumajandus
Turumajandus kasutab turge (vabatahtlik vahetus) kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit.
Majandusteadus

• Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad.
  
• Ühiskonnateadus, mis kirjeldab ja analüüsib seda, kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside hulgast, et rahuldada oma vajadusi.
  

Kaup
Kaup on füüsiline toode, mida saab näha ja katsuda ning mida tarbitakse peale toote valmimist. Kingad , leib-sai, arvuti.
Teenus
Teenus on toode, mida ei saa katsuda ning mida tarbitakse tootmise käigus. Juukselõikus, torulukksepatööd, taksosõit. Teenus on tasu eest tehtav töö.
Nappus
Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove.
Ressursid
Tootmistegurid
Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad , puit, vesi ja õhk.
Tootmisressursid on loodusvarad , inimressurss , kapital ja ettevõtlikkus.
Loodusvarad
Loodusvarad on looduskeskkonna osad, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab.
Inimressurss
Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks.
Kapital
Kapital on hooned, tööriistad ja masinad , mida inimesed kasutavad teiste kaupade ja teenuste tootmiseks.
Ettevõtlikkus
Ettevõtlikkus on kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks .
Loobumis- ehk alternatiivkulu

• Loobumis- ehk alternatiivkulu on parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel.
  
• Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda , et saada soovitud kaup.
  

Piirtulu ja piirkulu
Kompromiss
Piirtulu või –kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu või –kulu. Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss.
Makroökonoomika
Makroökonoomika on uurimus majandusest tervikuna . Uurib majandusprotsesside kulgemise kiirust, kogutoodangu ja –tulu suurust, tööhõive probleeme.
Mikroökonoomika
Mikroökonoomika uurib üksikisikute, perekondade ja ettevõtete valikuid.
Majanduse põhivalikud
Vastused küsimustele – MIDA, KUIDAS, KELLELE
Majandusmudel
Majandusmudel on lihtsustatud väide, diagramm või valem, mida kasutatakse majandussündmuste selgitamiseks.
Majandus
Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme kui tarbijad, töötajad, ettevõte omanikud või juhid ja valitsusametnikud.
Nõudlus
III peatükk

• Mis on nõudlus ja kuidas see illustreerib hindade mõju?
  
• Miks inimesed ostavad mingit kaupa madalamate hinnaga rohkem ja kõrgema hinnaga vähem?
  
• Milline seos on üksikisikute nõudmiste ja turunõudluse vahel?
  
• Mis on nõudluse hinnaelastsus ja mis seda määrab?
  
• Milline erinevus on hinnamõju ja nõudluse muutus vahel?
  

Nõudlus
Teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel.
Nõudlusseadus
Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama hinna kui kõrgema hinna eest.
Nõudluskõver
Nõudluskõver on (kõver)joon nõudlust kujutaval graafikul, mis liigub paremale alla ja näitab hinna mõju koguse suhtes.
Hindu mõjutavad tegurid

• Ostujõud
  
• Vähenev isiklik väärtus
  
• Asenduskaupade olemasolu
  

Nõudluse hinnaelastsus
Nõudluse hinnaelastsus on hinnamõju mõõt. See näitab ostja valmisolekut osta kaupa või teenust.
Kui mõju on suur, on nõudlus elastne ehk iga väiksemgi hinna muutus mõjutab oluliselt ostetava kauba kogust. Kui hinnamõju on väike, on nõudlus jäik. Vt. tabel 2
Nõudluselastsust mõjutavad tegurid

• Asenduskaupade olemasolu, kättesaadavus ja hind
  
• Täiendkaupade hinnad ja kättesaadavus
  
• Osatähtsus eelarves
  
• Aeg
  
• Sisetulekute muutus
  
• Ilm või hooaja muutus
  
• Ostjate arvumuutus
  
• Stiilide, maitsete, harjumuste muutus
  
• Ootuste muutus
  

Nõudluse muutus
Nõudlus muutub kui toodete arv suureneb või väheneb iga hinnaga. Nõudluse suurenedes liigub nõudluskõver vasakule, vähenedes paremale.
Asenduskaubad
Kaubad mis rahuldavad samasid vajadusi ning on üksteisega asendatavad . Näiteks karastusjoogid .
Täiendkaubad
Täiend- ehk siduskaubad on kaubad, mida sageli koos kasutatakse.
Kuidas individuaalne bensiini nõudlus annab kokku turunõudluse (hinnad kroonides ) Tabel 1
Tee siia alla joonis, millel on kujutatud bensiini nõudlusgraafik.



Koolajookide ja piima nõudluse hinnaelastsus. Tabel 2
1 liitri piima ja 1 pudeli koolajoogi koguse ja tulu muutus peale 50% hinnamuutust.
Koosta eelneva tabeli kohta nõudlusgraafik.
Pakkumine
IV peatükk

• Mis on pakkumine ja kuidas see illustreerib hinnamõju?
  
• Miks soovivad tootjad müüa mis tahes kaupa rohkem kõrgema ja vähem madalama hinnaga?
  
• Milline seos on turupakkumise ja üksikmüüjate pakkumise vahel?
  
• Mis on pakkumise hinnaelastsus ja mis seda määrab?
  
• Milline erinevus on hinnamõju ja pakkumise muutuse vahel?
  

Pakkumine
Pakkumine tähendab erinevaid koguseid mingeid kaupu, mida tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel.
Pakkumisseadus
Kõrgemate hindadega soovitakse müüja enam tooteid kui madalate hindade puhul.
Pakkumise hinnaelastsus
Kui hinnamuutusel on suur mõju pakutavate toodete kogusele, siis on pakkumine elastne. Kui hinnamõju on väike, siis pakkumine on jäik.
P hind
kogus
akkumiskõver
Pakkumiskõver on (kõver)joon pakkumist kujutaval graafikul, mis liigub paremale üles ja näitab hinna mõju koguse suhtes.

Pakkumiskõver

Pakkumise muutus
Pakkumise muutus tähendab, et tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevaid hulki kõikide võimalike hindadega.
Pakkumine muutub kui toodete arv suureneb või väheneb iga hinnaga. Pakkumise suurenedes liigub pakkumiskõver paremale, vähenedes vasakule.
Turupakkumine
Kõikide müüjate koondpakkumine
Pakkumist mõjutavad tegurid

• Muutused tootmise piirkuludes (materjalide omahind , tööjõuhind, energiakulu , tehnoloogia muutus)
  
• Muutus müüjate või tootjate arvus
  
• Ootuste muutus
  

Piirkulu
Kulud, mida tootjad kannavad, et toota kaupu piir-(lisa) kogustes .
Kuidas individuaalne bensiini pakkumine annab kokku turupakkumise (hinnad kroonides) Tabel 1
Tee siia alla joonis, millel on kujutatud bensiini pakkumisgraafik.
Turgu tasakaalustav hind
V peatükk

• Kuidas tasakaalustavad pakkumine ja nõudlus kogust, mida ostjad soovivad osta, kogusega, mida müüjad soovivad müüa?
  
• Mis on vaegus (defitsiit) ja ülejääk ning kuidas saab turukonkurents neid kõrvaldada?
  
• Kuidas normivad turgu tasakaalustavad hinnad kaupu ja teenuseid?
  
• Mil viisil motiveerivad turgu tasakaalustavad hinnad inimesi tooteid ja teenuseid tootma ?
  
• Kuidas tekitavad nõudluse ja pakkumise muutused muutusi ka turgu tasakaalustavates hindades?
  
• Kuidas annavad turgu tasakaalustavad hinnad informatsiooni ja motiive nii tarbijatele kui ka tootjatele?
  

Nõudluse ja pakkumise mõju
Kui kõrgem hind paneb müüjaid soovima müüa rohkem tooteid, siis ta paneb ostjaid soovima osta vähem.
Turgu tasakaalustav hind
Turgu tasakaalustav hind on hind, mis tasakaalustab koguse, mida ostjad soovivad osta, hulgaga, mida müüjad soovivad müüa. Hind mille puhul pakkumine on võrdne nõudlusega.
Vaegus ehk defitsiit
Vaegus ehk defitsiit on nõudluse ja pakkumise koguse vaheline erinevus - kui palju mingit toodet on ostjad valmis antud hinnaga rohkem ostma, kui müüjad on seda valmis müüma. Ostjad konkureerivad üksteisega saadaoleva koguse pärast.
Ülejääk
Ülejääk: kui palju mingit toodet on müüjad valmis antud hinnaga rohkem müüma, kui ostjad on seda valmis ostma. Müüjad konkureerivad üksteisega tarbijate raha pärast.
Normiv seadus
Mida enam on milleski puudu, seda kõrgem on tema hind ning seda vähem on inimesi, kes on nõus seda ostma.
Motiveeriv funktsioon
Kui hinnad tõusevad, siis tõmbab see ligi lisa tootjaid. Hinna langus peletab eemale tootjaid.
Muutused hindades
Nõudmine Hind Pakkumine
Nõudmine Hind Pakkumine
Informatsioon
Turgu tasakaalustavad hinnad võtavad kokku tarbijate eelistused, öeldes tootjatele, mida tarbijad kõige rohkem soovivad (milliseid tooteid, millises koguses).
Tarbijale annavad hinnad teada tootjate kuludest nende soovide rahuldamisel.
stiimulid
Kui ettevõte suudab hoida oma tootmiskulud normi piires, saab ta teenida kasumit, müües oma toodet turgu tasakaalustava hinnaga. Hoides samal ajal oma piiratud, kulukaid ressursse.
Tarbijaid ergutab vähem tarbima teatud tooteid, et kohaneda pakutavate kogustega.



















































































Nõudlus
Pakkumine
Tasakaaluhind
Vaegus
Ülejääk
kogus
Hind
Tarbijad ja säästjad
VI peatükk

• Millised on kaks peamist sissetulekuallikat?
  
• Kuidas aitab isiklik eelarve sul tarbija ja säästjana arukaid valikuid teha?
  
• Kuidas saad panna oma rikkust aja jooksul kasvama, säästes teatud osa oma tuludest?
  
• Millistesse alternatiivsetesse kohtadesse saab sääste paigutada?
  
• Millised on krediidi kasutamise plussid ja miinused?
  
• Kuidas aitab kindlustus sul oma eelarves ootamatusi arvestada?
  
• Mis kaitseb meie vaba ettevõtlusega majanduses tarbija huve?
  

Tarbija
Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks.
Tuluallikad
Tulu tööst – palk
Tulu rikkusest – intress ,
Rikkus
Rikkus on sinu omanduses olevate asjade väärtus.
Rikkuse tunnused

kasulikkus

piiratud pakkumine

rahaline väärtus

omandiõigus peab olema vahetatav.
Säästmine sõltub:

• tulude suurusest
  
• ootustest
  
• pankade intressimääradest
  
• maksuseadustest
  

Eelarve
Tulude ja kulude plaan.
Eelarve koostamise kolm sammu:

• finantseesmärkide püstitamine
  
• tulude hindamine
  
• kulude planeerimine
  

Reklaamist saadav kasu

• info hindade ja uute toodete kohta
  
• suureneb müüjate vaheline konkurents
  
• alandab hindu tarbijate jaoks
  
• maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote eratelevisioonide kulud.
  

Reklaamiga kaasnevad ohud

• reklaami tootmine on kulukas ning see tõstab mõnede toodete hinda
  
• reklaam võib panna inimesi tegema asjatuid oste
  
• meedia sõltub reklaamist
  

Millele mõelda, kui plaanid säästa

• ohutus
  
• tulumäär
  
• likviidsus
  

Ohutus

Riik tagab sinu hoiuste turvalisuse kuni 20 000.- kroonini

Tulumäär

Tulumäära väljendatakse protsendina hoiustatud summast (põhisummast) aastase perioodi kohta.

Intress

Intress on tasu (tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. On olemas lihtintress (tasu ainult põhisummalt) ja liitintress (tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel , et jätad selle oma kontole).

Likviidsus

Likviidsus näitab seda, kui kiiresti on võimalik oma sääste rahaks muuta. Raha kasutamisvõimalus kaupade ostmisel ja maksete tasumisel .
Kuhu on võimalik oma sääste paigutada

• Hoiukontod (nõudehoius ehk arvelduskonto ja tähtajaline hoius ehk deposiitkonto)
  
• Firmade aktsiad
  
• Kohalike omavalitsuste võlakirjad
  
• Avatud investeerimisfondid (rahaturufondid ja võlakirjafondid)
  
• Elukindlustusreservid
  
• Ettevõtte võlakirjad
  

Tarbimiskrediit
Tarbimiskrediit on kas rahakrediit või kaubakrediit . Rahakrediit võimaldab laenata raha, et tasuda oma ostu eest. Kaubakrediit võimaldab osta kaupu ja teenuseid praegu ja maksta nende eest hiljem.
Eluasemelaen , autoliising, järelmaksud, krediitkaardid.
Finantskoormus
Finantskoormus on kogusumma , mida maksad krediidi kasutamise eest. See hõlmab intressikulusid ja teisi tasusid (teenustasusid, kindlustus), mida müüja või laenaja laenule lisab.
Aastane protsendimäär (APM)
APM on krediidikulu, mida arvutataks aastaprotsendina.
APM=2 m i/P(n+1)
m – makseperiood (52 nädalat, 12 kuud)
i – laenukulu (intressi summa)
P – põhisumma (laenatav raha)
n – tegelik maksete arv
Krediidi eelised

• kohene kauba omandamine
  
• paindlikkus
  
• ohutus
  
• aitab ettenägematute asjaolude korral
  

Krediidi puudused

• ülekulutamine
  
• kõrgem maksumus
  
• impulsiivsed ostud
  

Käendaja
Käendaja on isik, kellel on vastuvõetav krediidireiting ning kes on nõus maksma sinu asemel laenu tagasi, kui sa ise seda ei suuda.
Kindlustus
Kindlustus on võimalus jagada riski ootamatuste vastu.
Kindlustuse liigid

• Kahjukindlustus
  

• Kõik kindlustusliigid, kus kahju on võimalik rahaliselt hinnata
  

- elukindlustus
Vastutuskindlustus
Vastutuskindlustus kaitseb inimesi kahju eest, mis kaasneb teistele tekitatud vigastuste või teiste vara rikkumisega, mille eest nad vastutavad. Liikluskindlustus
Varakindlustus
Varakindlustus kaitseb poliisiomanikke nende vara kaotuse, hävimise või kahjustumise eest.
Elukindlustus
Elukindlustuse peamine põhjus on tagada raha perekonnale , kui pere ülalpidaja (palgateenija) sureb . Mõned inimesed kasutavad oma kindlustuspoliisi ka kui hoiust.