Loetletud spiraalid kuuluvad kõik sagedamini esinevate inflatsioonispiraalide hulka. Näiteks hinnad-palk-hinnad spiraali puhul hakkab kõigepealt nõudluse kasv kergitama hindasid, mistõttu tekib surve palgatõusuks, mis aga omakorda suurendab nõudlust ja põhjustab uut hindade tõusu. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Inflatsiooni kaks peamist liiki on nõudlusinflatsioon ja kuluinflatsioon. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Nõudlusinflatsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusinflatsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluinflatsioon (pakkumispoolne inflatsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine hindade tõus, liiga kiire palgakasv, kaudsete maksude tõstmine jms). Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus
Väärtus- see on tajutav meeltega, see teeb kauba vahetuse võimalikuks. Inimtööaeg, mis on vajalik ühe või teise kauba tootmiseks. Tarbimisväärtus- kauba võime rahuldada inimese vajadust, kauba konkreetne külg, saab ise tajuda, vajalik Hind- väärtuse avaldumine konkreetses turu olukorras. Väärtuse väljend rahas ei pea kokku langema. 3. Inflatsioon ja deflatsioon; inflatsiooni liigid (mis on nõudeinflatsioon, mis kuluinflatsioon); hüperinflatsioon. Mõtiskle, millised on inflatsiooni võimalikud tagajärjed tarbijale, millised ettevõtjale. Kuidas inflatsiooni mõõdetakse (mis on inflatsiooni määr?), mis on tarbijahinnaindeks (THI). Inflatsioon- raha odavnemine, väljendub hindade tõusus, kaasneb majanduskasvuga. mõõtühik on inflatsioonimäär, väljendatakse %, hinnatõus teatud baasperioodi jooksul,
väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb; intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega kaasneb inflatsioonitempo tõus. Üldjuhul kipuvad hinnad nõudluse kasvades tõusma. Ja vastupidi, rasketel aegadel, kui kulutatakse vähem raha, hakkavad hinnad sageli langema. Nõudluse ja pakkumisega seotud muutusi nimetatakse inflatsiooni esilekutsuvateks teguriteks. Inflatsioon jagatakse selle tekkepõhjuste järgi erinevate nimetustega: kuluinflatsioon, nõudlusinflatsioon, inertne inflatsioon, majanduspoliitiline inflatsioon, välistest faktoritest tingitud inflatsioon ja loomulik inflatsioon. 2.1. Kuluinflatsioon Põhjuseks on tootmiskulude tõus. nt palgatõus, mis ei ole tingitud tootlikkuse kasvust, tootmissisendite kallinemine (tooraine hinnasokk maailmaturul) Hinnasokk tekib konkreetse kauba (nt nafta) järsust hinna tõusust, millel on kaasnev toime ka teiste kaupade hindadele
Mis on säästud? – Ülejääv raha, vaba raha Intress on tasu raha kasutamise andmise eest / laenu hind Raha ajaväärtus – raha maksab täna alati rohkem kui homme Raha väärtus võib muutuda Inflatsioon Inflatsioon – raha ostujõu langus, mida iseloomustab hindade üldine tõus Mis seda põhjustab? Nõudlusinflatsioon – ’’Liiga palju raha jahib piiratud hulgal kaupu’’. Nõudlus kasvab kiiremini kui pakkumine. Kuluinflatsioon – Tootmiskulude kasvust põhjustatud hinnatõus Kes saavad inflatsioonist kahju: Kindlate tuludega inimesed Hoiustajad Laenuandjad Ettevõtlus Kes saavad inflatsioonist kasu: Kellel on kerge oma tulusid suurendada Laenuvõtjad
muutunud 2) Tarbijahinna indeks(THI) mis näitab nende tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud majanduses kogumajapidamised. (jooksva kuu ostukorvihind/ baas kuu ostukorvi hind)*100% 3) Tootjahinna indeks Jooksva kuu inflatsioon, mis väljendatakse tootmis resursside eest makstud hinna, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud 25. Nõudluse inflatsioon, kuluinflatsioon Nõudluseinflatsiooni teooria väidab, et kui kogunõudlus on suurem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, siis inflatsioonilõhe.Nõudlusinflatsiooni käsitlemisel eeldatakse, et tootmistegurite ja toodangu hinnad on küllalt paidlikud, et suureneva nõudluse survel tõusta. Nõudlusinflatsioon võib põhjustada ka fiskaalpoliitika(mis suurendab avaliku sektori
Valuutakomitee ülesanded jälgida, et lõik käibele lastud Eesti kroonid on tagatud kulla või väisvaluuta reservidega (eesti krooni kurss on seotud euroga, enne seda saksa margaga)Väldib keskpanga suva raha emiteerimisel, keskpank ei saa omatahtmist mööda raha juurde trükkida ja seda käibele lasta. Inflatsiooni liigid · Nõudlusinflatsioon kui kaupade üldine nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine seda rahuldada suudab, siis hinnad tõusevad. · Kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus Kes saab kasu, kes kahju inflatsioonist? Kahju: suhteliselt kindlate tuludega inimesed (elukalliduse tõusuga on vaja endise elatustaseme säilimiseks teenida rohkem raha; hoiustajad (kui intressimäär ei ole vähemalt sama kõrge kui inflatsioonitempo, saab raha tagasisaamisel selle eest vähem kui varem); laenuandjad (nagu hoiustajate puhul ei pruugi olla tagasi makstav
olema veel üks tingimus täidetud. Hindade tase peab tõusma püsivalt. See tähendab, et ühekordne hinnataseme tõus ei ole inflatsioon. Inflatsioonimäär leitakse hinnataseme protsentuaalse muutusena. Inflatsiooni tekkepõhjusi on neli, mis on seotud nõudluse ja kuludega. Nõudlusinflatsioon, mille lähtekohaks on pakkumist ületava nõudluse esinemine ehk liignõudlus, seda seostatakse liigse raha olemasoluga majanduses. Kuluinflatsioon on tingitud tootmiskulude kasvust, mida võib põhjustada näiteks teatud tooraine kallinemine, suuremad palgakulud või muu selline faktor. Majandusootustest tulenev inflatsioon on ootuste toimel kujunevad erilised käitumise vormid, mis soodustavad inflatsiooni ja takistavad selle tõkestamist. Struktuurne inflatsioon, mis tekib siis, kui lühikese ajaperioodi jooksul toimub nõudluse siirdumine ühest tootmisvaldkonnast teise ning kuna palgad ja hinnad on alanemise
keskmise hinna muutust teatud perioodil. SKP deflaator: Kogutoodangu hinnataseme indeksit mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust teatud perioodil. Nõudlusinflatsioon: Teooria väidab, et kui kodunõudlus on suurem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, siis esineb inflatsioonilõhe. Kuluinflatsioon: On seotud pakkumispoolse inflatsioonilise survega toodangu- või tootamistegurite turgudelt.
keskmise hinna muutust teatud perioodil. SKP deflaator: Kogutoodangu hinnataseme indeksit mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust teatud perioodil. Nõudlusinflatsioon: Teooria väidab, et kui kodunõudlus on suurem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, siis esineb inflatsioonilõhe. Kuluinflatsioon: On seotud pakkumispoolse inflatsioonilise survega toodangu- või tootamistegurite turgudelt.
iseloomustab hindade üldine tõus. Deflatsioon Deflatsioon on üldine hinnataseme alanemine. Tarbijahinnaindeks Tarbijahinnaindeks saadakse teatavate ostukorvi (THI) kuuluvate kaubagruppide hindade muutuse võrdlemisel teise perioodiga. Mis põhjustab 1. nõudlusinflatsioon liiga palju raha jahib inflatsiooni piiratud hulka kaupu. 2. kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus. Kes saab kahju 1. suhteliselt kindlate tuludega inimesed inflatsioonist 2. hoiustajad 3. laenuandjad 4. ettevõtlus Kes saab kasu 1. need, kellel on kerge oma tulusid suurendada inflatsioonist 2. laenuvõtjad Kust tulevad Eesti Sente ja münte valmistas 1991-96 Eesti Panga
kättesaadavuse kaudu. Vahendid: · Diskontomäär · Kohustusliku reservi nõue · Avaturu operatsioonid 29. . Töötus on olukord, kus inimesed ei suuda leida tööd. Eriliigid: · Hooajaline · Struktuurne Pikaajaline töötus · Tsükliline töötus sõltub majanduse olukorrast 30. Inflatsioon on hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Inflatsiooniteooriad: · Nõudlusinflatsioon · Kuluinflatsioon · Puhas inflatsioon 31. Maksebilanss on riigi aruanne tema kõikidest tehingutest residentide ja teiste riikide residentide vahel. 32. Jooksevkonto on maksebilanssi osa, kus kirjendatakse lühiajalised maksevood, mis ei sisalda finantsvarade ostu või müüki. 33. Vahetuskurss on ühe riigi valuuta hind teise riigi valuutas.
Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. 25. Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. 26. Nõudluse inflatsioon, kuluinflatsioon. Nõudlusinflatsioon– inflatsiooni tekitab suurenev nõudlus, rohkem raha kui kaupa Kuluinflatsioon – ettevõtjate kulutused tõusevad, siis tõusevad ka hinnad 27. Maksebilanss, jooksevkonto, finantskonto, kapitalikonto. Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register. Jooksevkonto on tasakaaluarvestussüsteem eksporditavate ja imporditavate kaupade
*Negatiivne mõju- raha väärtuse ehk ostujõu langus *raha väärtus-kaupade või teenuste hulk, mida saab rahaühiku eest osta *kui inflatsiooniga samaaegselt tõuseb ka inimese palk, siis raha väärtus küll langeb aga ostujõud ei pruugi langeda *inflatsioon mõjutab negatiivselt säästusid. Hinnatõusu põhjused: *nõudlusinflatsioon- nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine Inimestel on palju raha, aga pole kaupa, mida tarbida Juhtub, kui pangad annavad liiga kergelt laenu *kuluinflatsioon- tootmiskulude kasv ( nt nafta tõus) *hindade ühtlustumine maailmaturu hindadega Majandusarengu planeerimine-makromajanduspoliitika Majanduspoliitika eesmärgid: *kõrge tööhõive *hindade stabiilsus *kõrge ja püsiv majanduskasv *õiglane sissetulekute jaotus Rahapoliitika *rahapoliitika tegeleb raha väärtuste säilitamise ehk rahalise stabiilsuse tagamisega *eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil
Bartertehing on kaupade ja teenuste vahetamine ilma raha vahenduseta (kaup kauba vastu) Kui hinnad tõusevad, siis raha väärtus langeb. Pikemat hindade tõusu nimetatakse inflatsiooniks Kui hinnad langevad, siis raha väärtus suureneb Pikemat hindade languse perioodi nimetatakse deflatsiooniks Nõudlusinflatsioon kui kaupade üldine nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine seda rahuldada suudab, siis hinnad tõusevad Kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus
1. Mis on nõudluse… 2. Mida toob majanduses kaasa olukord, kus kogunõudlus ületab kogupakkumise? Kuidas sõltuvad eelnimetatud olukorra tagajärjel Tekib inflatsioonilõhe. Kuni majandus on allpool kogutoodangu täishõivetaset ja nõudlus suureneb, suureneb ka reaalne SKP. Kogunõudluse edasine kasv põhjustab SKP suurenemise täishõivetasemeni. Kui nüüd kogunõudlus jätkab kasvamist, siis kasvab ainult hinnatase, sest kõik ressursid on täielikult hõivatud. Kuluinflatsioon on tingitud ressursside (sh tööjõu) hinnataseme tõusust, mis omakorda põhjustab tootmiskulude kasvu ja seeläbi toodangu hinna tõusu 3. Milles seisnevad ekspansiivse fiskaalpoliitika ja ekspansiivse monetaarpoliitika erinevused ja sarnasused? Ekspansiivne fiskaalpoliitika oleks majanduse laiendamine. Suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse makse. Ekspansiivne rahapoliitika tähendab diksontomäära alandamist, kohustusliku reservinõude
korrigeerimine vastavalt inflatsioonimäärale Avalik ja varjatud infl. A.infl. on turumajandusega kaasnev nähtus,mis avaldub hinnatõusus-hinnad muutuvad pidevalt,mis võimaldab tulusid ja ressursse ümberjaotada. Varjatud infl.e allasurutud infl.korral hinnad ei muutu,kuid kaupade kvaliteet langeb Nõudlusinflatsioon. -on kogunõudluse mingi elemendi olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. (liigne raha ringluses?alapakkumine?) Pakkumiseinflatsioon. -e kuluinflatsioon on hinnatõus,mida põhjustab kogupakkumise vähenemine Kogutoodang väheneb ja hinnatase tõuseb Majandusootuse inflatsioon -on seotud üksikisikute ja firmade käitumisega -kavandatakse kõrgemad hinnad hinnatõusu ootuses -tarbijad kulutavad rohkem ostudele kartes tulevast hinnatõusu
Tarbijahinnaindeks (THI) ostukorvi hinna muutus teatud perioodil. SKP deflaator SKP komponentide keskmise hinna muutus teatud perioodil. Nõudlusinflatsioon kui kogunõudlus on suurem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, esineb infltasioonilõhe nõudlusinflatsioon eeldab, et tootmistegurite ja toodangu hinnad on küllalt paindlikud, et suureneva nõudluse survel tõusta. Kuluinflatsioon seotud pakkumispoolse inflatsioonilise survega toodangu- või tootmistegurite turgudelt. Phillipsi kõver kirjeldab inflatsiooni ja töötuse vahelist seost.
*SKT ei pruugi olla parim heaolu mõõt SKT ja heaolu: ei kajasta kõiki tehinguid (omatarve), vaba aeg, toodete kvaliteet, kogutoodangu struktuur, keskkond, varimajandus. INFLATSIOON- võrreldava kaupade ja teenuste kogumi (ostukorvi) üldine hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus aga vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Mõisted: nõudlusinflatsioon, kuluinflatsioon, mõõdukas inflatsioon, hüperinflatsioon (situatsioon, mille puhul on inflatsioon kontrolli alt väljunud, see väljendub kiires hinnatüusus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtuses; inflatsioon, mis on suurem kui 50% kuus), pakkumissokk, palgainflatsioon. DEFLATSIOON on inflatsiooni vastandprotsess, mille käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta.
Okun’I seadus Okun’s law Avatud I´. Open inflation Surutud I. Repressed I. Oodatud I. Expected I. Ootamatu I. Unexpected I. inflatsiooniootused Inflationary expectations Adaptiivsed ootused Adaptive expectations Ratsionaalsed ootused Rational expectations pakkumisinflatsioon Demand-pull inflation kuluinflatsioon Cost-push I. stagflatsioon stagflation Phillipsi kõver Phillips curve Eelarve ja fiskaalpoliitika. Budge and fiscal policy. Fiskaalpoliitika Fiscal policy Valitsuse eelarve Government budget Fiskaalföderalism Fiscal federalism Eelarve puudujääk Budget deficit, BD Esmane eelarve Primary BD puudujääk
1. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalselt muutust baasperioodiga võrreldes. 2. Hinnaindeksi abil mõõdetakse hinnataseme muutust Tarbijahinnaindeksi arvutamine 1. Indikatiivne ostukorv koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. Inflatsiooni mõju tarbijale: Tarbekaubad vaestele Luksuskaubad rikastele Raha väärtuse ehk ostujõu langus Hinnatõusu põhjused: 1. Nõudlusinflatsioon 2. Kuluinflatsioon 3. Palgainflatsioon 4. Hinnainflatsioon 5. Maksuinflatsioon Teadmusühiskond Ühiskond, mis toetub teadmistele Innovatsioon uuendus elukestev õpe Terve elu kestev õpe, koolitused, inimene ise harib end Formaalharidus paberiga haridus, gümnaasium, keskkool, ülikool jne. Mitteformaalne haridus elukestev õpe, koolitused, kursused E-majandus pea kõiki majandustegevusi saab teha ka internetis, nt. e-poodides shoppamine Haridus Õpitud koolitarkus
· Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) · Ekspordihinnaindeks (EXHI) · Impordihinnaindeks (IHI) THI arvutamine · indikatiivne ostukorv -koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist Inflatsiooni mõju tarbijatele · Mõju sõltub kaupadest: o tarbekaubad vaestele o lukskaubad rikastele · Raha väärtuse ehk ostujõu langus Hinnatõusu põhjused · nõudlusinflatsioon · kuluinflatsioon · palgainflatsioon 25 · hinnainflatsioon · siirdeinflatsioon · maksuinflatsioon Majandusarengu planeerimine makromajanduspoliitika pt. 5.4 Riigi majandusse sekkumist käsitlevad teooriad Reguleerimisteooriad - J. M. Keynes (1183-1946): a) Ebastabiilne kapitalistlik majandus b) Majandusprobleemid mitteküllaldasest nõudlusest
potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, siis esineb inflatsioonilõhe. Kui majanduses on saavautatud kogutoodangu täishõivetaseme, väljendub kogunõudluse kasv ainult hinnataseme tõusus, sest tegelikult kogutoodang ei saa enam suureneda. Seda olukorda nimetatakse puhtaks inflatsiooniks. 2. Kuluinflatsioon on seotud pakkumisepoolse inflatsioonilise survega toodangu- või tootmistegurite turgudelt. Tööjõuturu korral kirjeldatakse seda tihti kui palgainflatsiooni. PHILLIPSI KÕVER Phillipsi kõver kirjeldab inflatsiooni ja tõõtuse vahelist seost. Maksebilanss ja vahetuskursid MAKSEBILANSS Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetsete riigi poolt teatud perioodi
Kuluinflatsiooni põhjustab tootmiskulude järsk kasv. Sagedasemad kuluinflatsiooni põhjused on importtoorme järsk tõus (pakkumissokk: nafta hinna muutus maailmaturul, põud), palkade liiga kiire kasv võrreldes tööviljakuse kasvuga, riiklikult reguleeritud hindade tõus, kaudsete maksude tõstmine. Kulude kasv toob kaasa pakkumise vähenemise. See omakorda põhjustab hindade tõusu, kui nõudlus pole muutunud. Kuluinflatsioon põhjustab ka töötuse kasvu. Inflatsioonispiraal Inflatsioonispiraal kujutab endast inflatsiooni ülekandumist ühest sfäärist teise. Näiteks hinna ja palga spiraali korral toob nõudluse kasv kaasa hinnatõusu, mis tekitab vajaduse tõsta palkasid ja see omakorda suurendab nõudlust ning põhjustab uue hinnatõusu. Inflatsiooni mõjud 1) Mõju inimeste elatustasemele: toimub jõukuse ümberjaotus nende kahjuks, kelle nominaalsissetuleku
iseloomustab hindade üldine tõus. Deflatsioon Deflatsioon on üldine hinnataseme alanemine. Tarbijahinnaindeks Tarbijahinnaindeks saadakse teatavate ostukorvi (THI) kuuluvate kaubagruppide hindade muutuse võrdlemisel teise perioodiga. Mis põhjustab 1. nõudlusinflatsioon liiga palju raha jahib inflatsiooni piiratud hulka kaupu. 2. kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus. Kes saab kahju 1. suhteliselt kindlate tuludega inimesed inflatsioonist 2. hoiustajad 3. laenuandjad 4. ettevõtlus Kes saab kasu 1. need, kellel on kerge oma tulusid suurendada inflatsioonist 2. laenuvõtjad Kust tulevad Eesti Sente ja münte valmistas 1991-96 Eesti Panga
maksma. Inflatsiooni liigid vastavalt nende tekke põhjuste järgi Hüperinflatsioon- situatsioon, kus inflatsioon on riigi kontrolli alt väljunud. Formaalselt defineeritakse hüperinflatsioon kui inflatsioon, mis on suurem kui 50% kuus. Nõudlusinflatsioon- nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine. Inimestel on palju raha aga pole kaupa, mida tarbida. Juhtub, kui pangad annavad liiga kergelt (tarbimis)laene Kuluinflatsioon- tingitud tootmiskulude kasvust, mida võib põhjustada näiteks teatud tooraine kallinemine, suuremad palgakulud või muu selline faktor. Tarbijahinnaindeks (THI)- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Selle arvutamise aluseks on indikatiivne ostukorv- koosneb teatud erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise põhimõtted
Õige 33. Reaalpalk näitab nominaalse ehk rahapalga tegelikku ostuvõimet ja saadakse nominaalpalga korrutamisel hinnaindeksiga. VALE, nominaalpalk jagatud hinnaindeksiga. 34. Nõudlusinflatsioon on tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustuse (näiteks toorainehindade tõus maailmaturul) või palgatingimuste muutumise (näiteks ametiühingud nõuavad kõrgemat miinimumpalka) tõttu. VALE, Kuluinflatsioon (ka pakkumispoolne inflatsioon) on tootmiskulude kasvust ....... 35. Varjatud ehk allasurutud inflatsiooni iseloomustab hinnataseme püsivuse juures kaupade ja teenuste kvaliteedi halvenemine ja/või sortimendi ahenemine. Õige 36. Nõdlusinflatsioon on liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus,mille tulemusena kogunõudlus suureneb veelgi. Õige 37. Huperinflatsiooni korral on üldine hindade tõus: suurem kui 50% kuus 38
Maksukoormus Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKPsse. Eestis on maksukoormus ca 33 % SKPst, mis on EL raames madal, OECD raames keskmine. 7. Inflatsioon ja abinõud selle ohjeldamiseks Inflatsioon on raha ostujõu langus, hindade üldine tõus, mis on seotud raharingluse häiretega. Inflatsiooni liigid: - nõudlusinflatsioon - juhul kui nõudlus kasvab kiiremini kui mingil tööstusharul on võimalik seda rahuldada - kuluinflatsioon - hinnad tõusevad tootmiskulude suurenemise tõttu Inflatsiooni väljendatakse inflatsioonimäär vt. õpik lk.146 Inflatsioonimäär on keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. Enim kasutatud hinnaindeks on tarbijahinnaindeks THI (ostukorvi kuuluvate kaubagruppide hinnad teatud perioodi algul ja lõpul). Eestis oli THI 2004.a. (2003.aastaga võrreldes) 3,0 ja 2005.a. eelmisega võrreldes 4,1, 2008 10,4
annaabi.ee 
