Majanduse konspekt (0)

Majandus
Mis on majandusteadus ?
Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad.
Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi.
Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: „ Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin , see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi“.
Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid.
Erinevad majandussüsteemid:

• Tavamajandus
  
• Käsumajandus
  
• Turumajandus
  
• Segamajandus
  

Esimesed kaasaegsed majandusteadlased:
Merkantilistid – Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et riigid peaksid käituma üksteisega nii nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. Valitsus peaks andma välja seadusi, mis toetaksid tootmist, hoides madalal tööjõu ja tootmiskulud ning soodustades eksporti (müüki välisriikidesse). Siis saavutaksid riigid soodsa kaubandusbilansi.
Soodne kaubandusbilanss tähendab, et riigi eksport ületab tema impordi.
Füsokraadid – 18.saj prantsuse filosoofide ja majandusteadlaste rühmitus pidas seisukohta, et riik kaitseks oma ettevõtlust ja tootmist täielikuks mõttetuseks
Füsokraadid väitsid, et põllumajandustoodang ja muud loodusressursid tulenevad jumalast ja just need on jõukuse tõeline allikas. Teisisõnu, kuna tõeline rikkus tuleneb loodusest, peaks valitsusel jätkuma piisavalt tarkust, et jätta ettevõtlus omapäi ja lasta asjadel kulgeda oma loomulikke radu. Samuti seadsid füsokraadid kahtluse alla valitsuse pingutused ergutada soodsat kaubandusbilanssi. Nende ideed väljendusid loosungis: „ Laissez faire, laissez passer“ ehk „ laske teha, laske minna“.
Vaidlus nende vahel, kes toetavad majanduse reguleerimist, ja nende vahel, kes tahavad majandusel vabalt kulgeda lasta, on ikka veel aktuaalne ka tänapäeval. Mis tahes majandusprobleemide puhul leiab ikka osa inimesi, et valitsus peaks sekkuma, aga teised eelistavad majandusvabadust ja soovivad, et majandusjõud võtaksid vabalt oma kursi.
Makroökonoomika on õpetus turu üldisest tasakaalust ehk majandusest tervikuna .
Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid.
Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid.
Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust (vaba ettevõtlust) kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit.
Tooted e. kaubad on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad ja mida saab näha ja katsuda , nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag.
Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus. Teenused on väärtused, mida ei saa näha ega katsuda.
Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks.
Tootmisressursid e. tootmistegurid on:
Loodusvarad – osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Näit.: maavarad , mets, õhk ja vesi.
Kapital – hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja
teenuseid. Siia kuulub näit. paakauto, mis veab bensiini, kui ka infot edastav arvuti.
Inimressursid ehk tööjõud – füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks.
Sageli lülitavad majandusteadlased tootmisressursside loetellu ka ettevõtlikkuse.
Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine
Ettevõtja – isik, kes võtab endale äririski, lootes saada kasumit.
Nappus on suhteline mõiste. Nappus kujutab endast olemasolevate ressursside hulga ja inimeste soovide suhet. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud.
Alternatiivkulu e. loobumiskulu on parim teine võimalus, millest loobutakse valiku tegemisel.
Tootmisvõimaluste piir on kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Tootmisvõimaluste piir peegeldab otsuste alternatiivkulusid.
Piiriprintsiip – kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks.
Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist.
Eraomand – seadusega kaitstud, muudab valikud ja vastutuse omaniku omaks. Annab tõuke kasutada oma vara(ressursse). Võimalikult arukalt, efektiivselt, tulutoovalt.
Hinnasüsteem - Hinnad annavad informatsiooni: 1) tarbijate käitumise kohta 2)ressursside kasutamise loobumiskulude kohta 3)Ressursside väärtuste kohta 4)Tootmiskulude kohta
Hinnad motiveerivad: 1) Ettevõtjaid 2) Tarbijaid 3)Ressursiturge(tööjõu hind) ja vastavad kolmele põhiküsimusele.
Turumajandus on hindade poolt dikteeritud süsteem.
Motiiv – Millegi tegemise ajend . Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasu.
Kasum on raha, mis jääb järele, siis kui on tasutud äritegevuse kulud.
Kasum on firma kogutulude ja kogukulude vahe.
Miks tekib konkurents ?
Kuna kõikide soove pole võimalik rahuldada, siis inimesed võistlevad ehk konkureerivad olemasolevate nappide ressursside pärast. Ettevõtjaid püüavad saavutada edumaad, tooted kaupu ja teenuseid, mida ostjad nende arvates ostavad. Selle tulemusena teenivad ettevõtjad vahetustehingus kasumit. Ka ostjad konkureerivad üksteisega ostes kaupu ja teenuseid.
Konkurents on müüjate võistlus ostjate pärast ja ostjate võistlus müüjate pärast.
Konkurents on kasulik majandusele tervikuna: Madalamad hinnad – Ettevõtjad võistlevad turul tarbijate raha pärast alandades müügihind. Rohkem töökohti. Kõrgemad palgad – ettevõtjad võistlevad omavahel, et saada paremaid töölisi. Parandab kvaliteeti – mida kvaliteetsem on ettevõtja toode, seda suurem on tema edumaa konkurentide ees. Ressursside efektiivsem kasutamine- ettevõtjad püüavad pidevalt vähendada kulusid , et suurendada tulusid.
Turg on koht, kus toimub vabatahtlik vahetus.
1)Firmade arv turul
2)kontroll hinna üle
3)toodete eristamine
4)pääs turule
Nende tunnuste alusel võib eristada järgmisi turustruktuure ehk konkurentsi liike:
1)Täielik konkurents- tooteid saab asendada , takistusi turule pääsemiseks pole,
2)Piiratud konkurents – sarnased tooted , takistusi võib olla.
3)Konkurents puudub( monopol )- asenduskaubad (tooted) puuduvad, full takistus.
Patent – seaduslik ainuõigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20 aastat
Autoriõigus - Originaalse loometöö autori ainuõigus müüja või paljudada oma töid.
Autoriõigus kehtib autori eluajal ning veel 70 aastat pärast tema surma.
Kaubamärk- kujund, nimi või sümbol, mis tähistab teenust, toodet või firmat.
Konkurendid ei tohi kasutada regristreeritud kaubamärke ega ka nendega sarnaseid kaubamärke, et tarbijaid eksitada.
Valituse litsents – tegevusluba , mis annab õiguse ettevõttel tegutseda konkurentsita.
Monopol –(kreeka sõnadest monos – „üks“ ja polein – „müüma“), kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Monopoli puhul puudub konkurents pakutavatele toodetele või teenustele puuduvad asendustooted. See võimaldab müüjal küsida toote eest hinda, mis ühiskonna seisukohalt on liiga kõrge.
Majandusringlus
Majapidamised – ühise eelarvega majandavate inimeste kogum. Moodustavad kõik riigis elavad inimesed, tarbijad, pered ja leibkonnad
Majapidamistel on majanduses kaks tähtsat rolli:
-Tarbijatena kasutavad nad ettevõtte valustatud tooteid ja teenuseid.
-Ressursiomanikena omavad nad tootmisressursse(maavarad,kapital ja inimressurss)
Adam Smith- 1776.aastal raamat – majandusteaduse isa. Raamat „Rahvaste rikkus“ Hakkas vastu nii merkantelistidele kui ka füsiokraatidele. Tema vaated:
-Rikkus sõltub tootmisest , tootmine aga sellest, kuidas ühilduvad tootmistegurid
-Valitsus ei tohi sekkuda majandusse
-„Nähtamatu käsi“ – vaba turumajandus, mille vunamendiks on hinnad – tema metafoor.
- Tööjaotus ja masinate kasutamine suurendab tootmist.
Raha roll:
-Vahetusvahend
-Väärtuse mõõdupuu
-Vara kogumise e. akumulatsioonivahend
Turg on koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakuvad ning neid nõudvad inimesed: Ostjad ja müüjad
Nõudlus – teatud toote või teenuse kogused , mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hinadega teatud aja hetkel.
Nõudlusseadus
Hind – rahasuma, millest tuleb loobuda kauba või teenuse omandamiseks. Väljendab kauba kasulikkust ostja silmis .
Turu jaoks on tähtis ostujõuline nõudmise, s.o. Nõudmine, mis on rahaga tagatud.
Mida kõrged on hind, seda väiksem on nõutav kogus.
Nõudlust mõjutavad tegurid:
-Kauba hind
-Tarbija ostujõud(nõudluse struktuur)
-Teiste kaupade hinnad(asendus- ja täiendkaubad)
-Tulevikuootused(tarbija tulevane sissetulek, tulevane hind)
-Tarbijate arv(mõju kogunõudlusele)
-Tarbijate individuaalne maitse ja eelistused
Muutused nõudluses
Väheneb kui
-asenduskaupade hind langeb
-kaaskauba hind tõuseb
-sissetulek väheneb
-rahvaarv väheneb
Suureneb kui
-Asenduskaupade hind tõuseb
-Kaaskauba hind langeb
-Sissetulek suureneb
-Rahvaarv suureneb
Asenduskaubad – Kaubad, millega saab teist kaupa asendada.(õun vs pirn, buss vs rong)
Riiklikult reguleeritav hind- kehtestab valitsus kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest ei saa loobuda.
Majandusmudel – skeem, kus on ringlust püütud kajastada.
Partnertehing on tehing, kus raha ei kasutata
Hind on rahaline mõõde ja näitab mingi asja väärtust.
Hinnamõju
Ostujõid– Nõudlus, mis on rahaga tagatud
Väheneb isiklik väärtus- kahanev kogus, kus iga järgmine tarvitud ühik pakub vähem rahulolu kui pakkus eelmine .
Kahanev piirkasulikkus - - kahanev kogus, kus iga järgmine tarvitud ühik pakub vähem rahulolu kui pakkus eelmine.
Asenduskaubad- Kaubad, millega saab teist kaupa asendada
Turunõudlus – Individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel
Hinna elastsus – Hind on elastne, kui mõnel tootel on palju asenduskaupu, toode on kallis, nõuab suurt osa eelarvest ja samas ka aega planeerimiseks ja ostu reguleerimiseks on piisavalt.
Jäik hind vms – vähe asenduskaupu, toode on odav, nõuab väikest osa eelarvest, peab kohe ostma, pead väljamineku kindlasti ja kohe tegema.
Kaup või teenus, kumma nõudlus on elastsem ja põhjus
1)6 pudelit coca -colat või kümnekäiguline jalgratas, jalgratas on elastne, sest on kallis ja värki
2)Kooli T-särk või kooli almanahh , t-särk, sest
3) Arstiabi tõsise haavaga käele või arstiabi nohule, arstiabi nohule, sest tollega on aega
4)Juustuburger või küte talvekuudel – Küte talvekuudel, sest ostu reguleerimiseks on, nõuab suurt osa eelarvest, toode on kallis ja tal on palju asenduskaupu.
5)Küte talvekuudel või küte järgmise talvede tarbeks- küte järgmise talvede tarbeks.
Muutused nõudluses
Väheneb kui
-asenduskaupade hind langeb
-kaaskauba hind tõuseb
-sissetulek väheneb
-rahvaarv väheneb
Suureneb kui
-Asenduskaupade hind tõuseb
-Kaaskauba hind langeb
-Sissetulek suureneb
-Rahvaarv suureneb
Pakkumine
Kõik, kes turult midagi osavad on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse.
Hind- see rahasumma , millega saab kaupa osta.
Pakkuja jaoks on oluline kauba omahind , mis väljendab kauba tootmisest tehtud kulutusi.
Turuhind – see, millega kaupu tegelikult pakutakse.
Nõudlusseadus – mida kõrgem on hind, seda vähem nõutakse.
Pakkumiseadus – mida kõrgem on hind, seda suurem on pakutav kogus.
Pakkumine – erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüja erinevate võimalike hindadega teatud kindlalt ajahetkel.
Turupakkumine - kõikide individuaalsete pakkumiste kogusumma antud turul kindlal ajahetkel.
Pakkumiselastsus näitab, kuidas hinnamuutus mõjutab pakutavate koguste muutust. Pakkumine on elastne siis, kui 5% hinnamuutus põhjustab pakutavate koguste muutust rohkem kui 5%. Kui pakutav kogus suureneb vähem kui 5%, siis on pakutav kogus jäik.
Nõudluselastsus näitab kui palju hinnamuutus mõjutab nõutava kaubakoguse muutust. Nõudluselastsust mõõdetakse tulutestiga: kogutulu =hind*müüdud kogus
Hinnatõus – kogutulu suureneb- jäik nõudlus, väheneb – elastn nõudlus. Hinnalangus vastupidi.
Kui hinnamõju suur – elastne nõudlus, kui hinnamõju väike- jäik nõudlus.
Nõudluselastsus on erinevatel kaupadel ja teenustel erinev järgmistel põhjustel:
1)Asenduskaupade olemasolu – mida rohkem, seda elastsem.
2)Osatähtsus eelarvest – mida suurem see on, seda elastsem on nõudlus
3)aeg- mida rohkem on aega inimestel kohaneda hinnamutustega, seda elastsem on nõudlus.
Turuhind- hind, mille eest müüjad soovivad müüa just niipalju, kui ostjad osta soovivad.
Turuhinna juures kohtuvad nõudlus-ja pakkumiskõverad. Turuhinna puhul pakkumine on võrdne nõudlusega. Ainus hind, mis tühjendab turu.
Hindade roll turumajanduses
Vaatamata igaühe valiku ja tegutsemisvabadusele valitseb turul kindel kord. Mille kaudu nõudjad ja pakkujad üksteisega suhlevad, mis kooskõlastab nende tegevust
Hinna funktsioonid
1)Nõudmise ja pakkumise tasakaalustamine
2)Tootjaid ja tarbijaid on suunav ja juhtiv roll
3)Tulude jaotaja ühiskonnas
TARBIMINE JA SÄÄSTMINE
Maslow ’ vajaduste hierarhia
Eneseteostusvajadus
Esteetilised vajadused(sümmeetri, kord,ilu)
Kognitiivsed vajadused(teadmised, arusaamine, uudsus )
Enesest lugupidamise vajadus(kompetentsus,heakskiit, tunnustus)
Kuuluvus-ja armastusvajadus( Kiindumus , omaksvõtt,kuuluvus)
Turvalisusvajadus( rahulikkus ,ohutus, hirmu puudumine)
Füsioloogilised vajadused(Toit, vesi, õhk)
Tarbija on inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Kui tarbija kasutab teiste tarbijatega raha, siis ta võtab osa toote ja teenuste turust. Enne kui sinust saab tarbija pead ressursiturul teenima sisetulekut.
Tuluallikad
Tulu tööst – palk
Tulurikkusest
Rikkus on omanduses olevate asjade väärtus. Moodustavad : varandus + säästud pangaarvel+ investeeringud .
Rikkuse suurendamine säästes ja investeerides.
Investeerime – kasusaamine eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus. Investeeritaks kapitaliks on raha.
Raha saab investeerida: 1)Väärtpaberitesse 2)Väärismetallidesse 3)Kinnisvarasse 4)Eluskarja, seadmetesse.
Säästud osa sissetulekust , mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks .
Tulud – suuremate sissetulekute korral on võimalik rohkem säästa
Ootused – kui on paremad ajad, kalduvus inimestel suurendada oma kulutusi ja vähendada sääste.
Pankade intressimäärad –Kõrgemad intressimäärad ergutavad säästmist.
Kõrge laenu hind sunnib inimesi edasi lükkama kallite asjade ostmist.
Maksuseadused ­– riiklikud maksumäärad võivad samuti, kas sästmist soodustada või pärssida.
Eelarve – finantsplaan , mis koostatakse tulevaste tulude ja kulude kavandamiseks.
Eelarve koostamine koosneb kolmest etapist:
1)Finantseesmärkide püstitamine
2)Tulude hindamine
3)Väljaminekute planeerimine
Eelarve võib aidata
Finantseesmärkide püstitamine- säästad kuluakte ostude jaoks: ülikooiharidus, auto, oma ettevõte
Tulude hindamine- Loed kokku oma tuluallikad, töötamine, taskuraha , kingitused, hoiuseintressid
Väljaminekute planeerimine – kõik asjad, mis eelarve perioodil ostad.
Tuluallikad
Tulu tööst – palk
Tulurikkusest
Rikkus on omanduses olevate asjade väärtus
Varandus+säästud pangaarvel+investeeringud.
Rikkuse suurendamine säästes ja investeerides
Investeerimine – Kasusaamine eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus. Investeeritavaks kapitaliks on raha, saab investeerida : 1)Väärtpaberitesse 2)Väärismetallidesse 3)Kinnisvaradesse 4)Eluskarja, seadmetesse.
Tuleb otsida parimat säästukohta
Ohutus-
Tulumäär-Väljendatakse protsendina hoiustatud summast (põhisummast) aastase perioodi kohta. Nt. 100eurone tähtajaline hoius 5%-lise intressimäära puhul aasta jooksul 5 eurot.
Lihtintress makstakse ainu hoiuse põhisummalt.
Liitintress- Arvutatakse kontol olevalt hoiuselt(põhisummalt) ja eelnevalt arvutatud intressilt eeldusel , et jätad selle oma kontole.
Ül- liitintress
Tähtajaline hoius on 1000eur, aastane interssimäär 5% ja intressi arvutatakse kord aasta. Aasta lõpuks on 1050 eurot. Teisel aastal teenid intressi 5%. Kui suureks on hoius kasvanud kahe aasta lõpuks? 1102,5euri
Likviidsus – Kui kiiresti on võimalik sinu tehtud investeering rahaks muuta, mida kergem on raha välja võtta, seda suurem on likviidsus. Likviidsusel on ka oma hind – odav. Kõige likviidsem on hoida sularaha pangakontol, sealt teenid kõige vähem.
Vaba raha arvelduskontol- pole eriti tulus.
Tähtajaline hoius – Vaba raha hoidmiseks kindlaks tähtajaks. Tähtajalise hoiuse intress võrreldes kasutushoiusega kõrgem
Intress- Raha laenaja e. Võlgniku poolt võlausaldajale viimase raha kasutamise eest makstav tasu. Väljendatakse portsentides.
Investeerimishoius- Tähtajaline hoius, mis sobib pikemaajaliseks hoiustamiseks, kõrgema tulu eesmärgil.
Kasutushoius – saab raha juurde panna ja vajadusel ka osaliselt või täielikult välja võtta, kaotamata seejuures teenitud intresse.
Väärtpaberid – Võimalik osta ja müüa(aktsiad, võlakirjad, fondiosakud) Vajalik värtpaberikonto
Võlakirjad – Väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaanda on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakirja väljaanda ehk emitent peab võlakirja kustutus – ehk lunastamistähtajal tagasi ostma.
Võlakirja väljaandmine ja lunastamise vahelisel ajal maksab emitent võlakirja omanikule intressi.
Aktsia – väärtpaber, mis näitab selle omaniku(aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist.
Rahakrediit – võimaldab laenata raha, et tasuda oma ostude eest
Kaubakrediit – Võimaldab osta kaupu ja teenuseid praegu ja maksta nende eest hiljem.
Eluaseme laen
-pikajaline laen, et osta maja või korterit
-annavad pangad
-makstakse tagasi kuumaksetena kogu laenuperioodi vältel
Autoliisingud
-Pankadest ja liisingfirmadest on võimalik saada laene spetsiialsete ostude jaoks(auto ost)
- makstakse tagasi võrdsete kuumaksudena
Järelmaksud
-Võimaldab osta kuni kindla piirini ilma sularaha maksmata
-intressi võetakse kasutatud krediidilimiidilt(s.o. veel tagastamata järelmaksu summast)
Krediitkaardid
-Järelmaksu liik, mis võimaldab omanikul osta mitmest erinevast kohast
- Sooritatud ostude eest tasub kaardiomanik kindlaks määratud maksepäeval
Riiklik õppelaen
-Tagatis kahe EV kodaniku või Eestis alalise elamisloa alusel viibiva isiku käendused või Eestis asuv kinnisvara.
2004/2005
w.dolceta.ee
Finantskoormus -On kogusumma, mida makstakse krediidi kasutamise eest. See hõlgab intressikulusid ja teisi tasusid(nagu teenindustasud ja kindlustus ), mida müüja või laenaja laenule lisab.
Aastane intressimäär- Krediidikulu, mida arvestatakse aastaprotsendina. Nt keegi laenab sulle raha 2,5% eest kuus, siis on aastane intressimäär 30%(kuna 2,5*12=30)
Krediidi eelised
Kohene omandamine –
Paindlikkus – Võimaldab oste ajastada, kasutada ära odavaid väljamüüke ja muid soodustusi.
Ohutus- krediitkaardid ja järelmaksud tagavad ohutuse ja pakuvad inimestel sobivaid võimalusi, et suurendada nende ostuvõimet näiteks reisides.
Aitab ennenägematute asjaolude korral- ootamatuste puhul leevendus.
Ülekulutamine- kulutamine kerge, võib tekkida ülekulutamine
Kõrge maksumus – krediiti pakkuvad kauplused võtavad sageli kõrgemat hinda, kui kaup maksab.
Laenusaaja isikuomadused – Sinu ausus ja soov maksta võlg tagasi. Kui sinu krediidilugu näitab, et oled maksnud oma arved õigeaegselt, eeldavad laenuandjad, et teed seda ka tulevikus.
Maksevõime- on mõõt, mis näitab sinu suutlikkus oma võlga maksta. Kreeditorid soovivad teada, millised on sinu sissetulekuallikad, kui palju sa teenid ja kas sul on mudiu finantskohustusi.
Vara- Mida rohkem on vara(raha pangakontol, investeeringud, väärtpaberid), seda kergem on sul maksta oma kohustusi. Laenuandjad võivad samuti paluda , et kasutaksid om avara laenu tagatisena.
Käendaja-isik, kes tagab sinuaenu tagasimaksmise, kui sa seda ei suuda.
Kindlustuspreemia- Hind, mimda inimesed kindlustuse eest maksavad.
Tuntumad:
- liikluskindlustus (autojuhi vastustuskindlustus)
-sõidukindlustus( varakindlustus )
-elukindlustusi sõlmitud vähem
-Tervisekindlusute ja pensionikindlustuse on osalised Eestis korraldanud riik
- Ravikindlustus - ja sotsiaalmaksu võetakse maksudena tööandjalt, arvestades töötaja palga suurust, kui võib ennast ka täiendavalt kindlustusfirmades kindlustada.
Kahjukindlustus - kõik kindlustusliigid, kus tekkinud kahju on võimalik rahaliselt hinnata
Vastutuskindlustus-Kaitseb inimesi kahju eest, mis kaasneb teistele tekitatud vigastuste või teiste vara rikkumisega.
Liikluskindlustus- Vastutuskindlustuse liik, mis kaitseb autojuhte nõuete eest, mida põhjustavad nende tekitatud autoõnnetused teistele(autoomanikud, reisijad )
Ametialase tegevusega seotud kohustus sõlmida vastutuskindlustus
EV seaduste alusel- notar, audiitor , advokaat.
Varakindlustus- Kaitseb poliisiomanikke nende oma vara kaotuse, hävimise või kahjustamise eest.
Vabatahtlik sõidukikindlustus- maksab autoomaniku kulud kinni varguse, loodusõnnetuse, tulekahju, vandalismi korral, liiklusõnnetuse põhjustanud autojuhi enda autole tekkinud kahju.
Majaomanikud ostavad varakindlustust, et olla kaitstud tulekahjust , veeavariist, loodusõnnetustest või vargustest põhjustatud varakaotuse eest.
Üürnik võib kindlustada oma mööblit ja muud isiklikku vara.
Ettevõtta omanikud ostavad kindlustust ettevõtte vara hävimise või kahjustamise tõttu tulu kaotuse vastu.
Elukindlustus – Sõlmitakse, et tagada perekonnale , kui pere ülalpidaja(palgateenija) sureb.
Kindlustuspoliisi kasutatakse ka hoiusena.
Elukindlustuspoliise saab Eestis kasutada:
-Luua lastele ülikoolifond
-luua pensionifond
-kaitsta peret palgateenija kaotuse vastu
-täiendavalt tagada laenude tagasimaksmisvõimet.
Riskikindlustus – kindlustussumma makstakse välja ainult kindlustatu surma korral. Kui kindlustatu ei sure, mingit väljamakset ei toimu. Sõlmitakse kas tähtaegselt või eluaegselt.
Kapitali ehk kogumiskindlustus- Hoiustamise liik, kus kindlustusvõtja poolt makstud preemiate osa on võimalik tulevikus väljamaksetena tagasi saada. Makstakse välja kindlaksmääratud kuupäeval või kindlustatud ajal.
Investeerimiskindlustus – Riski- ja kapitalikogumiskindlustuse kombineeritud vorm, kus kindlustusvõtja saab ise otsustada enda makstud preemiate investeerimise (seega ka kasumise suuruse) üle erinatesse kohtadesse.
Pensionikindlustus – Kogumiskindlustuse vorm, kus kindlustussumma makstakse välja inimese teatud vanuses, kas ühekordse maksena või perioodiliste maksetena(kord kuus, kvartalis , poolaastas, aastas). Väljamaksmine võib toimuda kuni inimese surmani või teatud perioodi jooksul.
Tervisekindlustus - tundus ravikindlustusena, mida riik finantseerib kogutava ravikindlustusmaksu abil.
Täiendavate kulutuse katmiseks, mida riik ei hüvida võib sõlmida tervisekindlustuse poliisi.
Reisikindlustus – reisikindlustuse poliisi ostavad reisivad, mida katavad nende välismaal tekkivad ravikulud.
Kindlustuse ajalugu: 6000a. Tagasi sõlmisid kaupmehed lenginguid röövlite rünnatud kaubakaravanide heastamiseks. Esimesed kindlustusasutused Vana- Rooma matsusekassad.
Suurimaid ja vanimaid kindlustusfirmasid on Loyds of London.
Eestis 1866a. Tallina vastastikune Kinnitusselts.
Tarbijakaitse
Majandsues osalejate - tootjate ja tarbijate jõud ei ole võrdsed. Äripoolel on tarbijate ees eeliseid suuremate teadmise ja võimaluste tõttu. Tarbijakaitseseadus paragrahv 4 sätestatud tarbija põhiõigused. Esimene võeti vastu 1.jaanuar 1994, hetkel hetkeb 15.04.2004 jõustus(vastu võetud 11.02.2004).
Vastavalt ÜRO tarbijakaitsejuhistele on kõikidel tarbijatel õigus:
1)Põhivajaduste(toit,rõivad, peavari ) rahuldamisele
2)Ohutusele- olla kaitstud tervisele, varale ja elule ohtliku toote või teenuse eest
3)Informatsioonile- vajalik või tõene teave toodete ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemiseks
4)Hariduele- võimalus saada koolitust ja oskusi, et käituda teadlike tarbijatena.
5)Valikule- Võimalus valida kvaliteetsete toodete ja teenuste hulgast
6)Esindatusele- õigus võtta osa poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemise protsessist
7)Kahjude hüvitamisele nii materiaalse kui moraalse kahju tekkimise korral
8)Keskkonnale- õgus ohutule keskkonnale nii praegu kui tulevikus.
Eestis on tarbijate põhiõigused kaetud selliste õigusaktidega nagu Toote ohutuse seadus, Konkurentsiseadus, tarbijakaitseseadus, Võlakaitseseadus.
Toote ohutuse seadusega kindlustatakse, et toodetud tooted ja teenused oleksid ohutud tarbija tervisele, varale ja elule
Konkurentsiseadus tagab võrdsed võimalused kõilike ettevõtjaile ja seega suurendab tarbija vailikuid.
Eestis on riikliku tarbijakaitse elluviimiseks loodud Riigi Tarbijakaitseamet , eesmärk on aidata tarbijat, kaitsa tema seaduslikke õigusi, anda võimalusi omandada teadmisi, et olla arukas osaleja turusuhtets ja vääriline partner teenuste ja kaupade pakkujatele-müüjatele.
www.tka.riik.ee
Reklaam on teave, mis avalikustakse toodete või teenuste müügi suurendamise, ürituse või idee edendamise või mõnes muus valla mõne muu soovitud tagajärje saavutamise eesmärgil ning mida avalikustaja tasu eest või mõnel muul vastaval kaalutlusel levitab.
Eesti keelne termin reklaam pärinem ladina keelest, kus reclamare tähendab karjumist, kõvasti hüüdmist.
Reklaami eelised:
1)Info
2)Ergutab konkurentsi
3) Alandab hindu
4)Maksab kinni massimeedia
5)Ergutab nõudlust
Reklaami puudused:
1)Kaupadel kõrge hind
2)Ostetakse kaupu, mida muidu ei sooviks
3)Massimeedia ei pruugi olla objektiivne ja vaba
Reklaami strateegiadmine
Lööklause,
Mõistusele ja loogikale suunatud
Tunnetel suunatud:
1)Tuntud inimeste kasu
2)Karjainstinkt
3)Populaarsus
Reklaavi avalikustamisel kasutatakse kõiki meediavorme:
Trükiajakirjad-ajalehed, raadio, televisioon , kino , kuulutustetahvlid, telefon jne.
Ülesanne: Leiame intressisuuruse, 40*650= :100 = 260+ 650=910, 910/12= 80euri.
910/50=18,2 kuud.
Sisemajanduse koguprodukt - Kindla perioodi jooksul(tavaliselt aasta) riigis toodetud toodete ja teenuste koguväärtus.
SKP=K+I+V+PE
K-Kogumajanduspidamite kulutused
I-Ettevõtete investeeringud
V-valitsuse kulutused
PE-puhas eksport(ekspordi ja impordi vahe)
SKP-sse arvestatakse ainult lõpptarbimise kaubad, SKP ei võta arvesse tooteid, mida ettevõtted ühtede või teiste toodete valmistamiseks ostavad.
SKP näitab toodangu suurust, aga mitte rahva heaolu, sest:
1)Kõik riigis toodetud kaubad ja teenused ei lähe müügiks- kodumajapistes toodetakse teenuseid, mida tarbitakse ise(lapsehoidmine, autohooldus)
2)Ei arvestata vaba aja väärtust- kulutused, mis tehakse inimese taastumiseks(nt puhkusereisid)
3)Ei mõõdeta varimajanduse toodangu suurust – SKP-sse ei arvestata tulu, mis saadakse salakaupade müügist.
4)Ei mõõdeta kahjulike kaupade osakaalu - SKP-sse arvestatakse sigarettide müügitulu, kui ei lahutata kulutusi, mis on vajalikud kopsuvähi raviks
5)SKP võib suurendada kaotatud taseme taastamisel, nt. Loodusõnnetuste järel.
Inflatsioon võib moonutada SKP andmeid. Inflatsioon on hindade tõus, millega kaasneb raha ostujõu langus(e. Raha kaotab oma väärtust).
Inflatsiooni põhjused:
1)Nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine
2)Tootmiskulud suurenevad
3)Suurim probleem inflatsiooni juures on raha väärtuse langemine , sellega koos langeb ka ostujõud.
Riigi elatustase: raalne SKP: rahvaarv
Nominaalne SKP on jooksevhinna. Toodete maksumus antud aastal, mis arvestab ka hinnamuutuse mõju, kajastab turuhinna muutusi.
Reaalne SKP on püsivhinnad. Muutumatud baasperioodi hinnad, kaupade ja teenuste hulga reaalne kasv, mitte maksumuse kasv.
Reaalse SKP kasv näitab elatustaseme paranemist, selle põhjal on näha majanduskasv või langus.
Tootlikkus võib üldiselt defineerida kui valmistatud toodete ja pakutud teenuste hulka ühe sisendiühiku koht. Ajaühik, üks töötaja, kapitaliühik
Tööviljakus e. Tööjõu tootlikkus on töö maht, mida tööjõid on suuteline teatud aja jooksul tegema. Kui tootlikkus tõuseb, toodavad inimesed sama aja jooksul rohkem ja paremaid kaupu. Kui suureneb tootlikkus, suureneb reaalne SKP. Tootlikkus suureneb aastate jooksul, sest muutub:
1)tööjõu kvaliteet- haritud ja heade tööoskustega töölised suudavad tootlikumalt töötada.
2)Põhivarade hulk ja kvaliteet – haritud ja heade tööoskustega töölised suudavad tootlikumalt töötada.
3)tootmistehnoloogia- võetakse kasutusele uued tootmismeetotid, uued sisepidamismeetodid.
Püsikulud- kulud, mis jäävad muutumatuks, vaatamata ettevõtte tootmismahule(amortisatsioon, ruumide küte, juhtide palgad, laenuintressid)
Muutuvkulud - Kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega(tööliste palgaraha, elektri hind, tooaine hind.
Püsikulud + Muutuvkulud = KOGUKULU
Tootmise kasvuga kogukulud esialgu langevad. Kui tootmine veelgi suureneb, tõuseb ka iga tooteühiku maksumus.
Keskmised kogukulud hakkavad suurenema vastavalt kahaneva tootlikkuse seadusele
Kahanev tootlikkuse seadus – Kui püsivatele tootmisressurssidele(hooned, seadmed) lisada üha enam muutuvaid tootmisressursse(tööised, tooraine ), siis teatud määrast alates hakkab toote omahind suurenema. Põhjused on muutuvate tootmisressursside lisandudes tekib teatud momendil olukord, kus need hakkavad püsiressursse segama.
Mastaabisääst- on keskmise tootmiskulu vähenemine suurtootmise tagajärjel.
Tekkimise põhjused:
1)Tööjaotus, töö jaotatakse rohkemateks etappideks
2)tooraine ja varustuse ostmine suurtes kogustes- madalam hind
3) Omahinna alndamiseks ostetakse spetsiaalseid masinaid ja seadmeid
4)Omahinna alndamiseks investeeritakse uurimis-ja arendustöösse.
Tööealine rahvastik 15-74 aastased,
Majanduslikult aktiivne rahvastik e. Tööjõud(hõivatud, töötud)
Majanduslikult mitte aktiivne rahvastik(pensioniealised, õpilased, ajateenijad , koduperenaised, invaliidid )
Turujõud
Nõudlus- kui nõudlus tööjõu järele on suurem kui selle pakkumine, siis palgad suurenevad.
Pakkumine- kui tööjõu pakkumine on nõudlusega võrreldes suur, siis palgad vähenevad.
Tööjõu koosseisu mõjutavad turuvälised jõud
Inimesed eelistavad jääda paigale
- riik on kehtestanud mitmeid piiranguid ületunnitööle, tundide arvule, lastetööle, alampalgale(278.02)
Tööalane diskrimineerimine- ühe inimese eelistamine teisel põhjustel, mis pole seotud tema võimekusega seda tööd teha. Kõige levinum on vanuseline ja rassiline diskrimineerimin. Naised-mehed.
Riigi seadusandlus- Olulisim turuväline tööturgu mõjutav tegur, sest töösuhteid reguleerivatel õiguaktidel on otsene mõju tööjõu hinnale.
Töölepinguseadus- (01.07.2009) individuaalsete töösuhete reguleerimiseks.
Ametiühinguteseadus- ametiühingute seadustamiseks
Usaldusisikuseadus- sätestab töötajate usaldusisiku õiguslikud alused.
Kollektiivlepingu seadus – näeb ette kollektiivlepingu sõlmimiseks vajalikud protseduurid, lepingu kehtimise asjaolud ning pooltse kohustused kollektiivlepingu kehtivuse alal.
Tööturg on turg, kus inimene müüb oma tööjõudu ja tööandja ostab töötaja töötaja tööd, makstes selle eest palka.
Ametiühingud- töötajate esindusorganisatsioonid- püüavad kaitsta oma töötajate huve.
Riiklikul lepitajal töötüli lahendamiseks kolm võimalust
Lepitamine- riikliku lepitaja ülesandeks on osapooled omavahel taas kokku viia ja anda soovitusi probleemi lahendamiseks.
Vahendus - osapooled omavahel taas kokkku viia ja anda soovitusi probleemi lahendamiseks, kuid need soovitused ei ole osapooltele kohustuslikud
Vahekohus e. Arbitraaž – riiklik lepitaja kuulab osapooled ära ja langetab otsuse, mis on lõplik ja kohustuslik.
Ettevõte juhtkonna meetodid
Lokaut e. Töösulg – ettevõtte juhtkond katkestab töö ja palga maksmise eesmärgiga mõjutada AÜ nõustuma juhtkonna seisukohtadega.
Kohtulik keeld- kohtu ettekirjutus AÜ poolt organiseeritud streikide ja pikettide ärahoidmiseks
Argpüksileping- tööandjad sundisid töölisi enne tööle võtmist alla kirjutama lepingule, milles nad lubasid AÜ mitte astuda.
Must nimekiri- töandjad seas levitat. AÜ juhtide ja liikmete nimekirju, et takistada AÜ organisaatorite tööle võtmist.
Tööliste meetodid
Streik - töö katkestamine tööliste pool eesmärgiga mõjutada ettevõtte juhtkonda nõustuma tööliste ettepanekutega
Pikett - Plakatitega liikumine ettevõtte ees eesmärgiga tõmmata oma probleemidele avalikkuse tähelepanu
Boikott- AÜ liikmete ja nende toetajate keeldumise töösuhtest töövaidlusega seotud ettevõttega.
Tööturupoliitika
Euoopa Liidu tööpoliitika 4 peamist suunda:
1)Uus ettevõtlus – eesmärgiks on uute töökohtade loomine, millele aitab kaasa uute töökohtade loomine, millele aitab kaasa ettevõtete asutamise lihtsustamine
2) Tulemuslik rakendumine- eesmärk on struktuurse töötuse vähendamine, ergutades töötajaid rakendumiseks avajalikku kvalifikatsiooni omandama(ümberõpe)
Striktuurne töötus, selline tööpuudus, kui tööjõu kvaliteet(oskused, teadmised, kogemused) ja paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega.
3) Uuendustega kohamine- eesmärk on suurendada tööturuosaliste kohanemist kiiresti muutuvate tehnoloogiate ja uue turusituatsiooniga
4)Võrdsed võimalused- eesmärk on vähendada tööturul soolist diskrimineerimist ja tõrjutud gruppidele(invaliidid, pensionärid) võimaluste loomist.
Alampalk e. Miinimumpalk, mida tööandja võib töötajale maksta.
Maksusüsteem
Tagamaks piisava hulga rahaliste vahandite laekumie riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid.
Ülesehitatud erinevate põhimõtete kohaselt, vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summas. E. Kõik riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi.
Proportsionaalne maksusüsteem- Maksumäär ei sõltu sissetuleku suurusest . Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastat 10000 eurot, maksma samasuguse protsendi tuludest, kui see, kes teenib 2500 eurot aastas.
Eestis liht-astemga tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis on 144 eurot kuus e. 1728 eurot kaasa.
Progresseeruv maksusüsteem ehk astmeline maksusüteem, kus suurem sissetulekuga inimestest võetakse suuremat maksu. See on kolmeastmeline.
Euroopas on ülekaalus riigid, kus kehtib astmeline maksusüsteem.
Regressiivne maks – madalama sissetulekuga inimestel võetakse suurem protsent, kui kõrgema sissetulekuga inimestelt.
Regressiivne maks on käibemaks.
Maksukoormus – summa, mida maksuobjekt peab maksudena riigile ja kohalikule omavalitsusele maksma. Maksukoormus on kõigi maksude kogusumma protsendina ühiskondlikus kogutulust (sisemajanduse koguproduktist, ehk SKP-st)
Eesti maksukoormus kõrge või madal?
Maksusubjekt e. Maksukohuslane on füüsiline või juriidiline isik, kellel on seaduse alusel pandud maksukohustus.
Maksumäär on mõiste majandusest, mis äthendab tavaliselt protsenti, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult mingit summat.
Eestis kaheksa maksu:
1) Tulumaks 21%
2)Sotsiaal 33%
3)maamaks 0,1-2,5%
4)Käibemaks 20, raamatutel ja ravimitel 5%
5)Hasartmängumaks
6)Tollimaks
7) Aktsiisid (alkoholi,tubaka,kütuse,elektri,pakendi)
8) Raskeveokimaks
Kohalikud maksud
1)müügimaks 2) Paadimaks 3)reklaamimaks 4)teede ja tänavate sulgemise maks 5)mootosõidukimaks 6) loomapidamismaks 7)Lõbustusmaks 8)parkimistasu
Püsikulud- kulud, mis tuleb anda igal juhul, sõltumata sissetulekute suurusest. Näiteks renditud pinna rent ja kommunaalmaksed,internetitasu, raamatupidaja tsau , veebi majutustasu jne. Igal ettevõttel erinev.
Muutuvkulud-kulud, mis tekivad alles siis, kui teenust ostutatakse, näit. Transpordikulu. Kui tegevust ei toimu, siis neid kulusi ka ei ole.
Alternatiivkulu e. Loobumiskulu on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teise e.alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ja ilma jääb, kui ta on antud valiku teinud.
Alternatiivkulu e. Loobumiskulu – parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest.
Piiriprintsiip – kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel.
Piirkasu- otsusest tulenev lisakasu .
Kahaneva piirkasulikkuse seadus- Iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahulolu kui eelmine.
Kahanev piirkasulikkus põhjustab:

• Hindade langemist turul
  
• Uusi reklaamikampaaniad tootjatelt
  
• Erinevate toodete turule jõudmist
  

Suhtelise eelise printsiip ütleb, et

• Riik spetsialiseerub sellele, mida ta paremini teeb
  
• Riigi spetsialiseerumise aluseks on väiksemad alternatiiv e. Loobumiskulud
  

Siiretööstus – olukord, kus inimene jääb tööta, sest ta vahetab töökohta. Uue töökoha leidmine võtab alati teatud aja.
Struktuurne töötus- selline tööpuudus, mis tekib siis, kui tööjõu kvaliteet ja paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega.
Kauba nõudlus on elastne, kui kogutulu suureneb iga hinnalangusega.
Rahapoliitika e. Monetaarpoliitika
Rahapoliitika otsene eesmärk on raharingluse mõjutamine.
Finantskoormus ehk krediidimaks kogu summa, mis makstakse krediidi kasutamise eest. See hõlmab intressikulusid ja teisi tasusid(teenustasud, kindlustus), mida müüja või laenaja laenule lisab.
Turundus on tegevus,mille eesmärgiks on kokkuviia ostjad ja müüjad
Põhiaspektiks on uute klientide värbamine ja olemasolevate klientidea suhte kinnistamine ja laiendamine.
Turundustegeuvse hulka kuuluvad: Turu-uuringud,toodete väljapaneku korraldamine, hinnakujundus, reklaam. Tarbimine siia hulka ei kuulu.
Riigi elatustase= reaalne SKP: rahvaarv
Vältimaks infaltsioonist tulenevaid moonutusi arvestavad majandusteadlased SKP jooksvates hindades ümber reaalseks SKP-ks(SKP, millest on infaltsiooni % maha arvestatud)
Riigi elatustaseme tõusu võib oodata siis, kui SKP taseme tõus on kiirem kui rahvaarvu tõus.
Dumping on kauba eksport alla omahinna või koduhinnast madalama hinna, et vabaneda konkurentidest ja laiendada turgu.
Maksuline tulu:
Otsene maks- mida maksumaksja (üksikfirma, firma) maksab riigile oma tulult . Maksumaksja ja maksukoormuse kandja on sama isik.

• Füüsilise isiku tulumaks,
  
• ettevõtte tulumaks,
  
• maamaks,
  
• töötuskindlustus maks
  
• sotsiaalmaks
  

Kaudne maks – maksukoormuse kannab lõpptarbija

• käibemaks
  
• aktsiisimaks
  
• tolimaks
  
• hasartmängumaks
  

Tulumaks 21%
Sotsiaalmaks 33%

• pensionikindlustus – 20%
  
• tervisekindlustus – 13%
  

Käibemaks 20%