Fiskaalpoliitika Valitsuse rollid majanduses: 1. ressursside paigutamine 2. ümberjaotav roll 3. regulatiivne roll 4. stabiliseeriv roll-makroökonoomiline roll Majandusliku stabiilsuse tagamiseks mõjutab valitsus makroökonoomilist keskkonda maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud: maksud sissetulekutelt-tulumaks maksud kulutustelt-käibemaks maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid: Regressiivne maksusüsteem-kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimes...
1 Fiskaal- ja rahapoliitika Fiskaalpoliitika · Fiskaalpoliitika on riigi eelarvepoliitikia · Fiskaapoliitika lähtub riigi ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest. · Valitsuse traditsiooniline makroökonoomiline poliitika mõjutab reeglina kogunõudlust. · Nõudluse laiendamist või kitsendamist kasutatakse sageli kogutoodangu suurendamiseks või vähendamiseks, mis omakorda põhjustab inflatsiooni kiirenemist
Loeng g 11. Fiskaal- jja monetaarpoliitika p 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaal- ja monetaarpoliitika Eesmärgid sarnased. Suunatud kogunõudluse (tarbimise) riigipoolsele kontrollile. Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist suurenemist. Fiskaalpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli muutes tasakaalu valitsuse
7. Selgitage, kuidas saavad eelarvepoliitilised ergutusefektid töötada suvalise fiskaalpoliitika eesmärkide vastu? Ergutusefektideks oleks maksupoliitika, valituse ostud, kohalike omavalitsuste doteerimine jne.. Juhul kui puudub stabiilsus näit. maksupoliitikas, võivad inimesed kohandada oma käitumist ning efekti polegi. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 8. Kas fiskaal- ja monetaarpoliitika on tavaliselt koordineeritud või koordineerimata ? Fiskaal- ja monetaarametkondade seadusliku eraldatuse tõttu on sisuliselt koordineeritus kehv. Liigselt kitsendatud monetaarpoliitika takistab investeeringute alase eesmärgi saavutamist, liiga vaba monetaarpoliitika teeks raskeks hinnataseme alal püstitatud eesmärgi saavutamise. 9 Millised 9. Milli d on koordineeritud k di it d poliitika liitik eelised
Jaguneb maksupoliitikaks, kulutustepoliitikaks, tasakaalupoliitikaks ja laenupoliitikaks. Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika on suunatud riigi keskpanga tegevusele. Eesmärgiks on tagada raha stabiilsus hinnataseme ja inflatsiooni stabiilsus - majanduse üldine kasv ja kõrge tööhõive. Antud töö eesmärgiks on analüüsida eelmises seminaris välja toodud näitajate SKP, töötus ja inflatsioon seost fiskaal- ja monetaarpoliitikaga Eesti majanduses. Välja tuua ka peamised muutused majanduses maksusüsteemis. Ajavahemikuks on endiselt majanduse muutlik periood 2007-2011. Andmeid leidsin peamiselt Rahandusministeeriumi kodulehelt. Leian, et üks olulustest muudatustes maksuseadustes aastatel 2007-2011 on kindlasti käibemaksumäära tõstmine 18%-lt 20%-ni alates 2009. aasta 1. juulist. Maksud moodustavad
....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE Kaasaegse majandusteaduse isaks loetakse Adam Smith'i. Tema majandusteadust tänapäeval tuntakse makroökonoomika nime all. A
Euroopa Liidu 3.test 1. Missugune alljärgnev väide tänase EL ühise majandusruumi kohta on kõige korrektsem a) Euroopa Liit on majandusliit: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt, rakendanud kolmandate riikide suhtes ühtset tolimaksu ja lubavad tootmisteguritel vabalt liikuda liikmesriikide vahel, ning on lisaks nõustunud ka fiskaal-, monetaar- ja sotsiaalpoliitika ühtlustamisega b) Euroopa Liit on tolliliit: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt ja rakendanud kolmandate riikide suhtes ühtset tollimaksu, ent ei toimu tootmistegurite vaba liikumist liikmesriikide vahel. c) Euroopa Liit on ühisturg: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja
- Toetused kohalikele omavalitsustele - Avaliku sektori palgad Valitsuse tulud - Maksud - Füüsilise isiku tulumaks - Ettevõtte tulumaks - Käibemaks - Aktsiisimaksud - Muud maksud ja trahvid - Finantstulud - Tulud varadelt Fiskaal Fiskaal tähendab finantsilist. Nii eelarve kui raamatupidamise seisukohalt võib fiskaalaasta erineda kalendriaastast. Aktsiisimaks Aktsiisimakse võetakse teatud toode tarbimise korral, näiteks mootorikütus, tubakas, alkohol, mootorsõidukid, pakendid. Milleks kogutakse - et mingit tootmisharu kaitsta tollimaks makse? - et pidurdada tegevust, mida valitsus peab
kaubandustõkete kõrvaldamisele töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest importivate kaupade osas EHK kaupade ja teenuste vaba liikumine liikmesriikide vahel + ühine väliskaubanduspoliitika Seletame asjad lahti, mis on ... · Ühisturg - kaupada ja teenuste vaba liikumine liikmesriikide vahel + ühine väliskaubanduspoliitika + kapitali ja tööjõu vaba liikumine, osaliselt ühine rahandus-, fiskaal- ja tööjõupoliitika · Majandusühendus koostöövorm, mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikat EFTA · Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (European Fair Trade Association) · Asutati 1987, ametliku staatuse sai 1990 · Liikmed Sveits, Itaalia, Austria, Madalmaad, Saksamaa, Hispaania, Belgia, Prantsusmaa ja Suurbritannia NAFTA · Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon (North American Free
Majanduslik stabiilsus XIV peatükk · Kuidas aitavad sisemajanduse kogutoodang (SKT) ja töötute osatähtsus majandust kirjeldada? · Kuidas majanduse "tervis" muutub? · Millised on majandustsükli etappidele iseloomulikud jooned? · Kuidas üritab valitsus majandust stabiliseerida? · Millised on fiskaal- ja raha- ehk monetaarpoliitika eelised ja puudused? Majandusindikaatorid Majandusindikaatorid on näitajad, mida kasutatakse majanduse iseloomustamiseks. Kuidas SKT leitakse, - SKT hõlmab ainult lõpptarbimist mis seda mõjutab - SKT hõlmab ainult riigi territooriumil toodetud kaupu - SKT kasvu võib mõjutada inflatsioon - Rahvastikumuutused - Kvaliteedimuutused
Usuvad siiski, et lõpuks suudab ka turumehhanism end ise langusperioodist välja korrigeerida. Majanduspoliitiliseks lahenduseks pakuvad ekspansiivset eelarve- ja finantspoliitikat. Postkeinslased arvavad, et majandus on põhiliselt ebastabiilne ja tendents isekorrigeerumisele puudub. Nad leiavad, et tänapäeva majanduses domineerivad ametiühingud ja suured korporatsioonid ning pakuvad välja, et valitsus peab kasutama demokraatlikku planeerimist ja tulupoliitikat ning fiskaal- ja rahapoliitikat. Paul Anthony Samuelson Paul Anthony Samuelson on Ameerika Ühendriikide neoklassikaline majandusteadlane. Ta sündis 15. mail 1915 Samuelsoni autasustati 1970. aastal Nobeli majandusauhinnaga. Tema tuntuim raamat on 1947. aastal välja antud "Foundations of Economic Analysis" ("Majandusanalüüsi alused"). Koos Kenneth Arrowiga peetakse teda 1955. aastal neoklassikalise majandusteaduse koolkonnale alusepanijaks ja matemaatika
korraldamine Maakorraldustööd maareformi läbiviimisel seisnesid: · Endiste mõisamaade tükeldamises talukohtadeks, kõrvaltööharu-, eriotstarbe- ja eluasemekohtadeks ning ehitusplatsideks · Riigistatud maadel asuvate renditalude ja popsikohtade korraldamises · Eraomanduses olevatele väikekohtadele juurdelõigete planeerimises · Riigi- ja eramaade vahetuses maakasutuspuuduste kõrvaldamises. 13. Fiskaal- ja legaalkataster, nende erinevus. (lk 159) Fiskaakataster. Fiskaalkatastri ehk lihtsalt katastri ülesandeks oli kinnisvara koosseisu, selle väärtuse ja tulukuse kindlakstegemine kinnisvara omaniku maksustamiseks. Kataster sisaldas andmeid maa suuruse, kõlvikute ja klasside ning maa tulukuse kohta, st faktilisi andmeid kinnisvara kohta, mis aja jooksul võivad muutuda. Katastri selles osas on seega esikohal majanduslikud andmed. Katastrit peeti riigi huvides. Legaalkataster
Majanduse koomale tõmbamine, vähendatakse avaliku sektori kulutusi või tõstetakse makse. Monetaarpoliitika on rahapoliitika. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist. Nii fiskaal- kui monetaarpoliitika saavad majandust kitsendada ja laiendada. Fiskaalpoliitikat teostab valitsust, monetaarpoliitikat teostab keskpank. Mõlema eesmärk on riigi majandust edendada ja kontrollida. Eesmärgid on sarnased, ettepanekuid on lihtne teha, kuid teostada raske. 4. Olgu meil mingi kauba nõudlus väljendatud valemiga p=100-10x, kus p on kauba hind ja x on kauba kogus tükkides. Milliseks kujuneb turu tasakaalupunkt kui:
Peamised tegevussuunad: ·Palkade indekseerimise kõrvaldamine ·Pensioniea tõstmine ·Ettevõtete tulumaksule ühtse aluse kokkuleppimine (common base for corporate taxes) ·Laenamise pidurite kehtestamine ("Schuldenbremse") muudatused riikide põhiseadustes, mis piiravad juriidiliselt laenamise ulatust riikidele Huvi võivad pakkuda veel järgmistel saitidel olevad materjalid: · http://kristjanvaik.weebly.com/uploads/1/1/5/6/1156868/loeng_11.fiskaal- jamonetaarpoliitika.pdf · http://slideplayer.com/slide/10207534/ · http://slideplayer.com/slide/8333178/ 5 6 7
LM kõver Kui i on nominaalne intressimäär ja Eπ oodatav inflatsioon, siis ex ante reaalne intressimäär on i-Eπ r∗¿ IS: Y =C (Y −T )+ I ( i−Eπ )+ G ¿ Y =C (Y −T )+ I ¿ LM: M/P=L(i,Y) M/P=L(r*,Y) Fiskaal-ja rahapoliitika Ujuv vahetuskurss Fikseeritud vahetuskurss Ekspansiivne Y e NX Y e NX majandyspoliitika Fiskaalpoliitika 0 0 0 Rahapoliitika 0 0 0 Y =Y´ + α ( P−EP ) , α >0 kogupakkumise võrrand
(EFTA, NAFTA) Tolliliit iseloomustab koostöövormi, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele, töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas. (CACM, CARICOM) Ühisturg erineb kahest eelmisest selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline tootmistegurite vaba liikumine. Majandusühendus on koostöö vorm, mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar-, fiskaal- ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite liikumisega seotud probleemid. Poliitiline ühendus on koostöö vorm, mille raames osalevatest riikidest moodustub sisuliselt üks riik. Moodustatakse ühine valitsus ning valitakse ühine parlament ning muud vajalikud institutsioonid, mida on vaja iseseisva riigi toimimiseks. 3. Tolliliidu mõju Majanduslik: Kaubanduse loomise all mõistetakse kaubanduse mahu kasvu, mis suurendab heaolu.
osas _ Kesk-Ameerika Ühisturg (CACM) _ Kariibi Ühendus (CARICOM) 6 Ühisturg erineb kahest eelmisest selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline ootmistegurite vaba liikumine: Euroopa Liidu võib tuua ühisturu näitena, sest lisaks tolliliidule on Euroopa Liidus vabastatud ka tööjõu ja kapitali liikumine. Majandusühendus on koostöö vorm, mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar-, fiskaal- ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite liikumisega seotud probleemid: Euroopa Liit on saamas selliseks ühenduseks 8 Poliitiline ühendus on koostöö vorm, mille raames osalevatest riikidest moodustub sisuliselt üks riik. Moodustatakse ühine valitsus ning valitakse ühine parlament ning muud vajalikud institutsioonid, mida on vaja iseseisva riigi toimimiseks. Kahe Saksamaa ühinemine 1990. aastal. Tolliliidu loomise positiivsed ja negatiivsed efektid
formuleerimisel, seejärel selle täitmise jälgimisel ja toetamisel. Omapoolse heakskiidu andis programmidele fondi direktorite nõukogu. Sel perioodil suurenes ka RVF-i koha pealsete esindajate roll jooksval nõustamisel. Üha suurema kaaluga koostöövaldkonnaks muutus tehniline abi osutamine, mis panganduskriiside järgses keskkonnas keskendus peamiselt pangandus- ja kogu finantssektori reformile ning järelevalve tugevdamisele. Samuti olid tähelepanu all fiskaal- ja maksuküsimused ning statistikaalase suutlikkuse tõstmine. Lisaks missioonidele kaasati RVF-i eksperte keskpanga ja ministeeriumide töösse. Teiseks oluliseks tehnilise abi valdkonnaks oli valuutafondi poolt korraldatud koolitus, mis aitas kaasa tarviliku hulga turumajanduse vallas pädevate ametnike ettevalmistamisele. 1998. aastal puhkenud Vene kriis avaldas Balti riikidele küllaltki ulatuslikku mõju, sest vähenenud kaubaeksport itta tingis languse kogu majanduses
Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon (NAFTA)).Ühisturg erineb kahest eelmisest selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline tootmistegurite vaba liikumine (Euroopa Liidu võib tuua ühisturu näitena, sest lisaks tolliliidule on Euroopa Liidus vabastatud ka tööjõu ja kapitali liikumine).Majandusühendus on koostöö vorm,mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar-,fiskaal- ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite liikumisega seotud probleemid (Euroopa Liit on saamas selliseks ühenduseks).Poliitiline ühendus on koostöö vorm,mille raames osalevatest riikidest moodustub sisuliselt üks riik.Moodustatakse ühine valitsus ning valitakse ühine parlament ning muud vajalikud institutsioonid, mida on vaja iseseisva riigi toimimiseks (kahe Saksamaa ühinemine 1990. aastal).Tolliliit iseloomustab koostöövormi, kus lisaks omavaheliste
LM a) LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge (joonis 4); b) LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk (joonis 5); IS c) rahanõudlus on intressitundlik; Q d) investeeringud on intressitundlikud. Joonis 4 33. Fiskaal- elik eelarvepoliitika p on efektiivsem kui: a) LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge; r LM1 b) b) LM LMkõver kõveron onlauge laugeja jaIS ISkõver kõveron onjärsk; järsk;
Kaob vajadus tolliametnike järele omavahelistel piiridel. Järgmine vorm on ÜHISTURG, mille liikmedriikide vahel on lubatud vaba tõõjõu ja kaüitali liikumine lisaks kõigile 1 vabakaubanduspiirkonna ja tolliliidu eelistele. Tuntuim näide on Euroopa Ühendus. Neljandaks astmeks riikidevahelises koostöös on TÄIELIK MAJANDUSLIIT, mille liikmesriigid ühtlustatavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar-, fiskaal-, ja sotsiaalpoliitika, samuti kaubanduspoliitika ja tootmistegurite liikuvuse probleemid. Täielik majandusliit on Euroopa Liidu lõppeesmärk. Eesti Vabariigi väliskaubanduse bilansist läbi kolmeteistkümne aasta 1994 -2006 Eestis on viimastel aastatel palju räägitud jooksevkonto defitsiidist. Eesti jooksevkonto defitsitsiidi põhjus on selge, see on väliskaubandusbilansi puudujääk.
tootminesaavutabkriisieelsetaseme 42. - 41. Majandusliktõus, economic growth iseloomustabtootmismahtudejätkuvkasvjatootmiseuuenemi 43. - ne, inves-teerimis jatarbimisnõudlusekasv, , hindadejatuludekasv, tööpuudusevähenemine 44. , 42. Fiskaal- e.eelarvepoliitika, fiscal politic valitsuse 45. - tegevus majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja (, ) eelarvekulutuste kaudu 43. Rahapoliitika, monetary politic keskpanga tegevus, mis mõjutab raha hulka ja intressimäärasid, et kontrollida inflatsiooni ja soodustada selega majanduskasvu 44. Keskpank, central bank riigi peapank 45
-d (UNDP, UNEP jt.) • FAO, WFP, WHO, ILO, WIPO, IOM, OPEC jt. NAFTA, ASEAN, BRICS, SRÜ jt 2.8. Majanduspoliitika otsustusmeh. • Turg (iseregulatsioon, turuvõim) • Demokraatia (enamuskoalitsiooni võim) • Bürokraatia (ametnike võim) • Läbirääkimised (kõigi huvipoolte kompromiss) 3.1. Makro-ja mikropoliitikad • Makromajanduspoliitika: – Stabilisatsioonipoliitika – Konkurentsipoliitika – Monetaar(raha) ja fiskaal (eelarve)poliitikad – Struktuuri- ja maksupoliitikad – Investeerimispoliitika - Kaubandus-ja tollipoliitika • Mikromajanduspoliitika: - ettevõtluspoliitika, - personali- ja palgapoliitika; - hinnapoliitika; - innovatsiooni ja tehnopoliitika 3.2. Geo- ja globaalpoliitika • Geopoliitika eesmärk- võitlus majandusruumi- ressursside ja turgude pärast • Globaalpoliitika eesmärk – konfliktide vältimine, ressursside ratsionaalne ja
- Toetused kohalikele omavalitsustele - Avaliku sektori palgad Valitsuse tulud - Maksud - Füüsilise isiku tulumaks - Ettevõtte tulumaks - Käibemaks - Aktsiisimaksud - Muud maksud ja trahvid - Finantstulud - Tulud varadelt Fiskaal Fiskaal tähendab finantsilist. Nii eelarve kui raamatupidamise seisukohalt võib fiskaalaasta erineda kalendriaastast. Aktsiisimaks Aktsiisimakse võetakse teatud toode tarbimise korral, näiteks mootorikütus, tubakas, alkohol, mootorsõidukid, pakendid. Milleks kogutakse - et mingit tootmisharu kaitsta tollimaks makse? - et pidurdada tegevust, mida valitsus peab
Vabakaubanduse Assotsiatsioon (NAFTA)).Ühisturg erineb kahest eelmisest selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline tootmistegurite vaba liikumine (Euroopa Liidu võib tuua ühisturu näitena, sest lisaks tolliliidule on Euroopa Liidus vabastatud ka tööjõu ja kapitali liikumine).Majandusühendus on koostöö vorm,mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar-,fiskaal- ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite liikumisega seotud probleemid (Euroopa Liit on saamas selliseks ühenduseks).Poliitiline ühendus on koostöö vorm,mille raames osalevatest riikidest moodustub sisuliselt üks riik.Moodustatakse ühine valitsus ning valitakse ühine parlament ning muud vajalikud institutsioonid, mida on vaja iseseisva riigi toimimiseks (kahe Saksamaa ühinemine 1990. aastal).Tolliliit iseloomustab
on tagatud riigiaparaadi kiire kasv d. on suureks probleemiks nende pikaleveniv ja suuri vahendeid nõudev ettevalmistusprotsess 60. Uuenduslik fiskaalpoliitika: a. usub, et varsti pole fiskaalpoliitikat enam vaja b. püüab lahendada majandusprobleeme sihtprogrammide abil c. nõuab ulatuslike sotsiaalprogrammide väljatöötamist d. peab oluliseks säilitada sõjaliste kulutuste tase 61. Milline allpool toodud põhjustest ei ole fiskaal- ja monetaarpoliitikate halva koordineerituse põhjuseks: a. poliitikaametid võivad pooldada erinevaid majandusteooriaid b. poliitikaametid võivad järgida erinevaid prognoose c. riigi võlakirjade vähene ost või müük väärtpaberibörsil d. vastavate poliitikaametite eesmärgid on erinevad 62. Kui kauba X hind alaneb 100 kroonilt 90-le ja selle tulemusena nõutav kogus kasvab 50 ühikult 60-le, siis järelikult on nõudlus: a
majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad majandusnäitajaid ja sellega ka aluseid, mille põhjal võetakse vastu kogu ühiskonda puudutavaid rahvamajanduslikke juhtimisotsuseid. Enamasti tegeleb MÖ probleemidega lähtudes majanduspoliitikast. Nt: raha- ja fiskaal- ning valuutakursi, tulu- ja tööstuspoliitikat ning majanduskasvu küsimused Keskseks probleemiks on majanduslike häirete, esmajoones konjunktuurikõikumiste analüüs. Nt: töötus, inflatsioon, maksebilansi tasakaalu puudumine jne Suure panuse kaasaegse makroökonoomika tekkesse ja arengusse andis John Maynard Keynes, kes ühendas reaalse ja monetaarse sfääri majandusteoorias ning selgitas oma kontseptsiooni kehtivust efektiivse (ehk rahaga tagatud) nõudluse kaudu
a.* IS1, see tähendab, et kõver muutub laugjamaks b. kohale IS2, see tähendab, et kõvera tõus muutub järsemaks c. ei juhtu midagi ja IS kõver jääb samale kohale d. kulumultiplikaator ei saagi muutuda Question 53 (1 point) Arvatakse, et eelarve defitsiit: a. tõstab intressimäärasid b. * suurendab töötust c. tõrjub välja välisinvesteeringuid d. ei võimalda kasutada monetaarpoliitikat Question 54 (1 point) Milline allpool toodud põhjustest ei ole fiskaal ja monetaarpoliitikate halva koordineerituse põhjuseks: a. vastavate poliitikaametite eesmärgid on erinevad b. poliitikaametid võivad pooldada erinevaid majandusteooriaid c. riigi võlakirjade vähene ost või müük väärtpaberibörsil d. * poliitikaametid võivad järgida erinevaid prognoose Question 55 (1 point) Kas rahapakkumise vähenemine põhjustab intressimäära? a. * Suurenemise b. ei mõjuta üldse intressimäära c. vähenemise Question 56 (1 point)
Loeng 12. Tulupoliitika Üldist. Tulupoliitika reaalse kasutamise juhtumid 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majanduses kasutatakse peamiselt fiskaal- ja monetaarpoliitikat. Mõned riigid g kasutavad ka tulu- jja industriaalpoliitikat. p Kasutavad põhiliselt USA, mõned L-Euroopa riigid ja Jaapan. Tulupoliitika p seisneb inflatsiooni kontrollimises ilma langusperioodita. g p Põhivahenditeks on palkade ja hindade kontroll.
Ühisturg Ühisturg erineb kahest eelmisest selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline tootmistegurite vaba liikumine. o Euroopa Liidu võib tuua ühisturu näitena, sest lisaks tolliliidule on Euroopa Liidus vabastatud ka tööjõu ja kapitali liikumine Majandusühendus Majandusühendus on koostöö vorm, mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar-, fiskaal- ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite liikumisega seotud probleemid. o Euroopa Liit on saamas selliseks ühenduseks Poliitiline ühendus Poliitiline ühendus on koostöö vorm, mille raames osalevatest riikidest moodustub sisuliselt üks riik. Moodustatakse ühine valitsus ning valitakse ühine parlament ning muud vajalikud institutsioonid, mida on vaja iseseisva riigi toimimiseks. o Kahe Saksamaa ühinemine 1990. aastal
Ühisturg Ühisturg erineb kahest eelmisest selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline tootmistegurite vaba liikumine. o Euroopa Liidu võib tuua ühisturu näitena, sest lisaks tolliliidule on Euroopa Liidus vabastatud ka tööjõu ja kapitali liikumine Majandusühendus Majandusühendus on koostöö vorm, mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar-, fiskaal- ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite liikumisega seotud probleemid. o Euroopa Liit on saamas selliseks ühenduseks Poliitiline ühendus Poliitiline ühendus on koostöö vorm, mille raames osalevatest riikidest moodustub sisuliselt üks riik. Moodustatakse ühine valitsus ning valitakse ühine parlament ning muud vajalikud institutsioonid, mida on vaja iseseisva riigi toimimiseks. o Kahe Saksamaa ühinemine 1990. aastal Tolliliidu majanduslik mõju
Tolliliit iseloomustab koostöövormi, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele, töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas. Ühisturg erineb kahest eelmisest selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline tööjõu ja kapitali vaba liikumine. Majandusühendus on koostöö vorm, mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar-, fiskaal- ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite liikumisega seotud probleemid. 13. Maksebilansi olemus ja tähtsus Maksebilanss on staatiline aruanne, mis summeerib süstemaatiliselt teatud ajaperioodil (kuu, kvartal, aasta) konkreetse riigi (sisemaa) majandustehingu kõigi teiste riikidega (välismaaga). Sise-ja välismaa eraldusjooneks pole seejuures mitte riigipiit, vaid majandususubjektide residentsus. Maksebilanss: a
elustandardi. Rootsi majanduspoliitikat iseloomustab eelkõige madal inflatsioon ning valitsuse rahanduspoliitika stabiilsus. Samuti on iseloomulik laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poliitika, mida võimaldavad kõrged maksud ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuuduse madalal hoidmisele. 1990. aastate alguse majanduslangus tõi kaasa fiskaal- ja monetaarpoliitika karmistamise, mille peamiseks eesmärgiks oli inflatsiooni ohjeldamine. Paranenud rahvusvahelise majanduskliima ning kiire IT-sektori arengu mõjul väljus riik majanduskriisist, misjärel makromajanduslikud näitajad on taas tõususuuna võtnud ning ka majanduskasv on olnud OECD riikide keskmise tasemel. 3.2.Majanduskasv 2006. aastal oli sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 4,2 %, mis on suurim alates 2000
· Ülevaate saamiseks maast kui varast · Territooriumi plaanimiseks · Planeeringute ja ehituse järelvalve korraldamiseks · Kinnisvara maksustamiseks · Kinnisvara tsiviilkäibe õiguspärasuse tagamiseks · Omandi kaitse tagamiseks · Omanike õiguste ja kohustuste teadvustamiseks · Hüpoteegi seadmise võimaldamiseks · Kinnisvarapoliitika kujundamiseks 18) Millised on olulisemad kinnisvararegistrid. Fiskaal- ja legaalkatastrid ja ehitisregister . 19)Maakatastri ülesanne ja kooseis. Maakatastri ülesanne on kajastada maatükkide majanduslikku reziimi. Koosseis: maaregister, katastrikaardid, katastriarhiiv. 20)Maakatastris katastriüksuste kohta fikseeritavad andmed-asukoht,- nimetus(hajaasustustega aladel) ,- katastritunnus,- katastri registreerimise aeg,- pindala,- sihtotstarve,- kõlvikute loetelu koos pindaladega,- registriosa nr,- maksustamishind
Rootsi majanduspoliitikat iseloomustab eelkõige madal inflatsioon ning valitsuse rahanduspoliitika stabiilsus. Samuti on iseloomulik laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poliitika, mida võimaldavad kõrged maksud ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuuduse madalal hoidmisele. 1990. aastate alguse majanduslangus tõi kaasa fiskaal- ja monetaarpoliitika karmistamise, mille peamiseks eesmärgiks oli inflatsiooni ohjeldamine. Paranenud rahvusvahelise majanduskliima ning kiire IT-sektori arengu mõjul väljus riik majanduskriisist, misjärel makromajanduslikud näitajad on taas tõususuuna võtnud ning ka majanduskasv on olnud OECD riikide keskmise tasemel. Rootsi peamised majandusnäitajad 2000-2005 (%) 2000 2001 2002 2003 2004 2005
Selles sai 6 riiki kontrolli sõjatööstuseks vajalike ressursside üle Euroopas. 1957 Euroopa Aatomienergia Ühendus ja Euroopa Majandusühendus Eesmärgiks oli moodustada Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom).ühisturg, kaotada turgudevahelised tõkked ja piirangud, ühiselt kehtestada tollitariifid. Tagada konkurents erinevate turuosaliste vahel, rahvuslikud majandus-ja rahanduspoliitika koordineeriti omavahel. Harmoniseeriti fiskaal- ja sotsiaalpoliitikad. Loodi ühised poliitikad põllumajanduses, transpordis, töötajate ja ettevõtjate vabas liikumises, kaupade ja teenuste vabas liikumises. Asutati investeeringute pank ja Euroopa arengufond-euroopa kontinendist eemal asuvate piirkondade arendamiseks. Asutati majandus ja sotsiaalkommitee, et saada nõu majandus ja sotsiaalvaldkondade Euroopa Ühenduste poliitikate väljatöötamisel. 1986 Ühtne Euroopa Akt
d. Majandus vajab väliseid regulatsioone potentsiaalse täishõive saavutamiseks Keynes'i teooriast lähtudes põhjustab majanduslangust a. Intressimäära alanemine b. SKP komponentide vähenemine c. Säästmise jäikus d. Piirtarbiimise suurenemine Klassikalise majandusteooria koolkond a. Eeldab, et hinnad ja palgad on jäigad b. Kogupakkumise kõver on horisontaase kujuga c. Eeldab, et majandus on pikaajaliselt isereguleeruv d. Eeldab, et majandus vajab fiskaal- või rahapoliitilist stiimulit majanduskriisi ületamiseks Majandustsükli volatiivsust on võimalik vähendada majanduspoliitiliste instrumentidega. Jean Batiste Say ja klassikaline koolkond väidavad, et tööpuuduse kaotamine sõltub a. Valuutakursi nõrgenemisest b. Hindade stabiilusest c. Hindade ja palkade paindlikkusest d. Intressimäärade stabiilsusest Fiskaalpoliitika, mis on suunatud ülekuumenemise vähendamisele, eeldab a. Intresside alandamist b. Maksude tõstmist c
kui analüüsiti, kuidas mõjutab majanduse avamine üldist heaolu. Rahvusvahelise kaubanduse lubamine tõstis küll ühiskonna üldist heaolu ent see mõjutas erinevalt erinevaid sotsiaalseid gruppe. Seega ilma kompensatsioonimehhanismideta, mis harva töötavad ideaalselt, on alti selliseid gruppe kes osutuvad kaotajateks. Kaubanduspoliitikat võib kasutada ka kaubanduslike tsüklite stabiliseerimiseks (tootmine, tööpuudus ja maksebilanss). Tavaliselt on fiskaal-, monetaar- ja vahetuskursipoliitika abil võimalik saavutada paremaid tulemusi, kui kasutades kaubanduspoliitika vahendeid. Kaubanduspiirangute õigustamise taga seisavad teatud sotsiaalsed huvigrupid. Järgnev tabel loetleb mitmeid selliseid eesmärke, kus tuleb teha otsus tootmistegurite jaotuse, heaolu ümberjaotamise ning stabiliseerimise osas: · Maksutulu · Maksebilanss
Jaapan peale II MS: Peale kaotust II MS Jaapan okupeeriti liitlasriikide poolt: Sakhalin Kuril saared lähevad Venemaale. 1952 okupatsioon lõppeb. Liitlased tellivad uue põhiseaduse: parlamentaarne vabariik. Artikkel 9 keelab Jaapanil omada sõjaväge ja kaitsekulutused võivad moodustada 1% SKPst. Jaapani kodanike reparatsioonid- üle 5 mil kodaniku naaseb Jaapanisse peale sõja lõppu: toidu ja kodude puudus. 1960-80 Imeline majanduskasv: maa reform, Korea sõda, tehaste buum. Kolm noolt: Fiskaal stiimul, rahanduse lihtsustamine, struktuursed reformid. Suhted Hiinaga; Ajaloolised rivaalid: 1895 Sino-Jaapani sõda (Jaapanile Senkaku saared). 1915 a. 21 nõudmist 1937 Teine Sino-Jaapani sõda (Jaapani sõja kuriteod hiinlaste vastu). Vaidlusküsimused: Senkaku saared, meerealused nafta varud, õhtutõrje tsoon Hiina poolt ja teised Hiina agressiivsed sõjalised torkimised. Yasukuni Shirine- kollektiivne mälu eelnenud sõndumustest, “shirinel” tähendus erineb rahvuseti
Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu (ning Reformierakonna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna) valitsusliidu programm aastateks 2007-2011 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Pere- ja rahvastikupoliitika Valitsusliidu peaeesmärk on saavutada Eesti rahvastiku positiivne iive sündimuse kasvu, keskmise eluea pikenemise ja elukvaliteedi tõstmise teel. Selleks kavandab valitsusliit ja viib aastatel 2007-2011 ellu järgmised fiskaal-, majandus ja õigus- majandus- õigus ning hariduspoliitilised sammud: 1) võimaldab vanemail olla kauem oma väikelapse juures, selleks pikendab valitsusliit lit liit vanemahüvitise hü iti maksmise k i perioodi i di lapse l 1,5-aastaseks 15 t k saamiseni
kohtunike kriminaal-, tsiviil- ja distsiplinaarvastutuse teemadel ning plaanib sel teemal aruande esita- da ühenduse nõupidamisel käesoleva aasta juunis. 12 Kohtute seaduse eelnõu seletuskirja p 3.13. Arvutivõrgus: http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=003674649&login= proov&password=&system=ems&server=ragne1 (28.03.2006). 13 Poola näitel on tõestatud, missugused ohud varitsevad kohtuvõimu autonoomiat siis, kui täitevvõimule jääb kohtute suhtes fiskaal- ja haldusjärelevalve teostamise õigus. Sõltumata sellest, millisele organile jäävad kohtute haldamise volitused, peab see organ olema läbipaistev ning töötama välja reeglipärased, kõiki osapooli kaasavad protseduurid. Kohtuvõimu suutlikkus Euroopa Liiduga liitumise protsessis (viide 4), lk 26. 14 K. Merusk, R. Narits. Eesti konstitutsiooniõigusest. Tallinn 2000, lk 57. 15 Euroopa Nõukogu komisjonide CCJE ja CEPEJ avalehekülgi arvutivõrgus vt http://www.coe
c. võtab arvesse inflatsiooni mõju ja iseloomustab laenu tegelikku hinda Oletame, et kulumultiplikaatori väärtus vähenes. Selle tulemusena: a. IS kõver nihkub paremale b. IS kõver nihkub vasakule c. IS kõver muutub laugjamaks d. IS kõver muutub järsemaks Oletame, et investeeringute intressitundlikkus suureneb. Selle tulemusena: a. IS kõver nihkub paremale b. IS kõver nihkub vasakule c. IS kõver muutub laugjamaks d. IS kõver muutub järsemaks Fiskaal- elik eelarvepoliitika on efektiivsem kui: a. LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge b. LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk c. rahanõudlus on intressitundlik d. investeeringud on intressitundlikud ISLM mudelis põhjustab rahapakkumise vähendamine: a. kogutulu ja intressimäära tõusu b. kogutulu ja intressimäära vähenemist c. intressimäära tõusu ja kogutulu vähenemist d. rahanõudluse vähenemist Monetaar- elik rahapoliitika on efektiivsem kui:
muutmise kaudu. 3. Millele p6hineb Eesti rahapoliitika ja see omakorda Baseerub valuutakomitee systeemil fikseeritud kurss euroga. Kogu panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja v2lisvaluutareservidega. Kogu k2ibelolev eesti kroonide hulk on tagatud v2lisvaluutaga. Eesti krooni on v6imalik vabalt vahetada igal ajahetkel v2lisvaluuta vastu. 4. Mile poolest erineb fiskaalpoliitika rahapoliitikast? Rahapoliitika on suunatud hindade stabiilsusele, fiskaal pyyab riiki toetada majanduse aregnut ning v2hendada t66puudust. 5/ Nimeta j2rgmised eesti maksude m22rad, tulumaks k2ibemaks sotsmaks 21 tulu, k2ive 20, sots 33 6. Millised maksud on otsesed millised kaudsed Otsene maks on see mida makstakse vahetult tuludelt. Fyysilise isiku tulumaks. Ettev6tte tulumaks. Sotsiaalmaks. Kohustuslikud kindlustusmaksed. Kaudsed maksud on maksmine tarbimiselt, kaupade ja teenuste hinnalisa. K2ibemaks, aktsiisid ja tollimaks. 7
) ringlusse laskmine (emiteerimine). Eesti Pank - Eesti kesk- ja emisjoonipank. Juhtkond: Eesti Panga nõukogu ja president, pannakse ametisse riigikogu ja riigipresidendi poolt 5-ks aastaks. Eesti Pank on aruande kohustuslik vaid riigikogu ees. Eesti Panga tegevuse kontrollimiseks nimetab riigikogu igaks rahandus aastaks ametisse sõltumatud audiitorid - revidendid. Eestis oli rahareform viimati 19-21.06.1992. Eesti on suhteliselt eduka ja kindla rahandusega. Fiskaal poliitika. Vabakaubandus ja protekstionism. Keinesianism. Fiskaalpoliitika - riigikassasse puutuv poliitika. Valitsuse ja parlamendi pädevuses on eelarve ja maksupoliitika. Valitsus koostab ja parlament kinnitab igaks eelarve aastaks riigi eelarve. Eestis langevad eelarve- ja kalendri aasta kokku. Tulude poole moodustavad peamiselt maksud. Makse on: 1. Otseseid, mida maksuamet korjab otse maksja käest (tulumaks jne). 2
Millised ümberjagavad (distributional) järelmid sel ideoloogia muutusel on? Nn vanade poliitikate suurimad muutused puudutavad pensioneid ja töötuskindlustust. Palju ka uusi sotsiaalpoliitika valdkondi- parental leave, childcare, in-work benefiits. Seega nn vanade ja uute riskide eristamine- vanad sotsiaalsed riskid (VSR) ja uued sotsiaalsed riskid (USR) Sotsiaalpoliitika üha rohkem kui osa suuremast poliitökonoomilisest struktuurist, mis mõjutab riigi majandust. See viinud sotsiaal-, fiskaal-, majandus- ja hariduspoliitika tugevama seostamiseni. Uued sotsiaalsed riskid: On tarvis jõuda nende sotsiaalsete gruppideni, kelle riske senised heaoluprogrammid ei ole üldiselt arvestanud- emad, üksikvanemad, noored, migrandid, madalapalgalised. USRide tekkepõhjused: postindustriaalne tööhõives; demograafilised ja sotsiaalsed muutused. USRid ohustavad pigem rohkem nooremaid, mistõttu oleks vaja ressursse nö ümber paigutada- nn crowding out-
kogus oma ringkonna lihtkvoodist suurema häälteprotsendi. Häälte võrdsuse korral saab mandaadi üleriigilises nimekirjas eespool olev kandidaat. Erakond ei saa rohkem mandaate, kui on nimekirjas kandidaate. Kui kandidaadi registreerimise otsus tühistatakse jäävad talle välismaal antud hääled erakonnale. Samuti jäävad erakonnale hääled, mis anti kandidaadile, kes suri pärast eelhääletuse algust. 2. Millised on riigi võimalused turumajanduses mõjutada majandust fiskaal- ja eelarvepoliitika abil? Fiskaalpoliitika on eelkõige keskpanga pädevuses. Saab raha emiteerides mõjutada raha hulka ja kehtestab pankade vahelise laenu intressi baasmäära (Euroopas euribor), mis muudab laenamise kas odavamaks või kallimaks. Odavam laen peaks majandust ergutama, kallim jahutama. Odavamat raha laenatakse rohkem ja seda on rohkem ringluses. Pikkade tasuvusarvutuste jaoks on oluline diskontomäär (kui palju on homne
li i il i d? Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programm aastateks 2007-2011 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Pere- ja rahvastikupoliitika Valitsusliidu peaeesmärk on saavutada Eesti rahvastiku positiivne iive sündimuse kasvu, keskmise eluea pikenemise ja elukvaliteedi tõstmise teel. Selleks kavandab valitsusliit ja viib aastatel 2007-2011 ellu järgmised fiskaal-, majandus ja õigus- majandus- õigus ning hariduspoliitilised sammud: 1) võimaldab vanemail olla kauem oma väikelapse juures, selleks pikendab valitsusliit lit liit vanemahüvitise hü iti maksmise k i perioodi i di lapse l 1,5-aastaseks 15 t k saamiseni
Selles sai 6 riiki kontrolli sõjatööstuseks vajalike ressursside üle Euroopas. 1957 Euroopa Aatomienergia Ühendus ja Euroopa Majandusühendus Eesmärgiks oli ühisturg, kaotada turgudevahelised tõkked ja piirangud, ühiselt kehtestada tollitariifid. Tagada konkurents erinevate turuosaliste vahel, rahvuslikud majandus-ja rahanduspoliitika koordineeriti omavahel. Harmoniseeriti fiskaal- ja sotsiaalpoliitikad. Loodi ühised poliitikad põllumajanduses, transpordis, töötajate ja ettevõtjate vabas liikumises, kaupade ja teenuste vabas liikumises. Asutati investeeringute pank ja Euroopa arengufond-euroopa kontinendist eemal asuvate piirkondade arendamiseks. Asutati majandus ja sotsiaalkommitee, et saada nõu majandus ja sotsiaalvaldkondade Euroopa Ühenduste poliitikate väljatöötamisel. 1986 Ühtne Euroopa Akt
Külgvöönd -‐ külgvööndi laius ei või ulatuda lähtejoonest kaugemale kui 24 meremiili -‐ rannikuriigi õigused on külgvööndis väga piiratud -‐ teostada võib ainult jurisdiktsiooni, mis on vajalik et § ära hoida territooriumil või terriotriaalmeres kehtestatud tolli-‐, fiskaal-‐, immigratsiooni-‐ või tervishoiualaste regulatsioonide rikkumist § karistada nende regulatsioonide rikkumise eest -‐ täiendavaid regulatsioone ei tohi kehtestada Majandusvöönd -‐ majandusvööndi laiuseks võib olla kuni 200 meremiili alates lähtejoonest
olemas või on liiga vähe ruumi selle jaoks): ❏ Külgvööndi laius ei või ulatuda lähtejoonest kaugemale kui 24 meremiili (võib takistada sealt mingi laeva sisenemist territoriaalvette) ❏ Rannikuriigi õigusedon külgvööndis väga piiratud ❏ Teostada võib ainult jurisdiktsiooni, mis on vajalik, et: - hoida ära territooriumil või territoriaalmeres kehtestatud tolli-, fiskaal-, immigratsiooni- või tervishoiualaste regulatsioonide rikkumist - karistada nende regulatsioonide rikkumise eest ❏ Täiendavaid regulatsioone ei tohi kehtestada! MAJANDUSVÖÖND (selles paiknevad märkimisväärsed ressursid): ❏ Majandusvöönd on laiuseks võib olla kuni 200 meremiili alates lähtejoonest ❏ Rannikuriigil on suveräänsed õigused: - merevees, merepõhjas ja maapõues asuvate ressursside uurimiseks, ammutamiseks,
annaabi.ee 
