...........................................................5 1.4.Väikelaen...............................................................................................................................6 2.SEB PANK....................................................................................................................................8 2.1. Lühiajalised laenud...............................................................................................................8 2.1.1. Arvelduslaen..........................................................................................................................8 2.1.2.Käibekapitalilaen....................................................................................................................8 2.1.3.Limiidilaen............................................................................................................................10 2.2.Pikajalised laenud.................................................................
○ Kasvuportfell Juunior ○ Varakindlustus ○ Välismaksed ○ Kodukindlustus ○ Sõidukikindlustus ○ Reisikindlustus ○ Hüpoteeklaen ○ Kindlustused ○ SEB uue kodu kaart ○ Autoliising ○ Roheline liising ○ Mootorrattaliising ○ Veesõidukiliising ○ Koostööpartnerid ○ Arvelduslaen ○ Väikelaen ○ Õppelaen ○ Digikassa ○ Kogumishoius ○ Tähtajaline hoius ○ Investeerimishoius ○ Investeerimine ○ Investeerimisfondid ○ Aktsiad ja ETF-id ○ Väärtpaberikontod ○ Investeerimiskonto SWEDBANKI Pangteenused: ● KONTOINFO ○ Koondväljavõte ○ Konto väljavõte ○ Kontojääk
Rahavahendusasutused - Hoiu- ja laenuseltsid - Säästuühistud - Krediidiühingud Pangateenused · Hoiustamisteenused - nõudehoius ehk arvelduskonto - tähtajaline ehk deposiithoius - säästuhoius · Laenuteenused - Tarbimislaen - Hüpoteeklaen - Arvelduslaen - Sündikaatlaen · Maksete teostamine Muud pangateenused Usaldusleping Valuutavahetus Krediitkaart Kindlustus Akreditiivid Investeeringud Konsulteerimine Kindel hoiukoht Tarbimislaen Tarbimislaen on mõeldud igasuguse vallasvara
........................................................................................................................5 1.4Autoliising ja autolaen.......................................................................................................6 1.5Kodulaen ja kodukapitalilaen............................................................................................6 2LHV, SWEDBANK JA SEB ÄRISEKTORI LAENUTINGIMUSED JA KULUD.....................8 2.1Arvelduskrediit/arvelduslaen.............................................................................................8 2.2Korduvkasutuvusega Laenulimiit......................................................................................9 2.3Limiidilen/käibekapitalilaen..............................................................................................9 2.4Laen käenduse tagatisel...................................................................................................10
nõudehoiuseid ja anda oma arvelt kommertslaene. Panga tegutsemise põhieesmärk on kasumi saamine Pangateenused · Hoiustamisteenused nõudehoius ehk arvelduskonto tähtajaline ehk deposiithoius säästuhoius · Laenuteenused Tarbimislaen Hüpoteeklaen Arvelduslaen Sündikaatlaen Maksete teostamine Nõudehoius Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. Tähtajaline hoius ehk Hoius, mida ei kasuta kokkulepitud ajaperioodi jooksul, saades deposiithoius selle eest intressi näol vastavat tasu Tarbimislaen Tarbimislaen on mõeldud igasuguse vallasvara soetamiseks.
juhtimine, finants- ja pangandus järelvalve, arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine, sularaharingluse korraldamine Pankade liigid: emissioonipank, kommertspank, investeerimispangad Finantsvahendaja - pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur, kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega 3.Pangateenuste liigid. Hoiuteenused, laenuteenused, arveldused ja lisateenused. Hoiuteenuste erinevused. Laenutingimused. Tagatised. Krediitkaardid. Ego. Liising. Arvelduslaen. Sularahaga ja sularahata arvdeldamine. Nõudmiseni hoius ettenähtud arveldamiseks III isikutega. Hoiustatud vahendeid võib valbalt kasutada ja käsutada. Tähtajatu, võimalik on hoiuse negatiivne jääk. On võimalik teha pidevalt juurdemakseid. Tähtajaline hoius ettenähtud raha hoiustamiseks, ei ole ettenähtud arveldamiseks III isikutega, on fikseeritud lepinugs hoiustatav summa, panks maksab intressi, kui raha võetakse varem välja intressi ei maksta.
Rent on tasu maa kasutamise eest. Intress on tasu kapitali kasutamise eest. 1 Millised laenud on levinud? Swedbank Sampopank SEB Kodulaen Kodulaen Ehituslaen Kodukapitalilaen Koduvahetuslaen Hüpoteeklaen Väikelaen Hüpoteeklaen Limiidilaen Arvelduskrediit Riiklikõppelaen Soovilaen Järelmaks Freestyle Arvelduslaen Riiklikõppelaen Autoliising Autolaen Autoliising Krediitkaart Järelmaks Mootorrattaliising Riiklikõppelaen Väikelaevaliising Krediitkaart Krediitkaart 2 3 4 5 6 Kuidas kujuneb intressimäär? Kui laen on väljastatud eurodes, siis tavaliselt koosneb
(ühes osas, graafiku alusel jne) järgi, tagasimaksmise viisi (ühes osas, graafiku alusel jne) järgi, intressimäära tüübi järgi, otstarbe järgi · tarbimislaen (tarbimiseks, summa tavaliselt piiratud ja tagasimaksmise tähtaeg lühike) · hüpoteeklaen (kinnisvara tagatisel, laenusummad suuremad ja tagasimaksegraafik pikem, intress madalam) · arvelduslaen (ootamatute ja kiireloomuliste väljaminekute katmiseks, määratakse, kui suures ulatuses võib klient arvelduskontoga miinusesse minna) · sündikaatlaen (mitu laenajat, summad nii suured, et üks pank ei taha riski võtta) · riiklik õppelaen (hariduse omandamiseks, maksimumsumma määrab riik, tagatiseks käendused või kinnisvara) · õppemaksulaen (erakõrgkoolide ja avalik-õiguslike ülikoolide üliõpilastele) Pensionifondid
Dividend on makse ettevõtte kasumist. Tallinna Börs avati esmakordselt 3. jaanuaril 1873 Suurgildi hoones Pikal tänaval. Tarbimislaen on mõeldud vallasvara soetamiseks, laenusumma on tavaliselt piiratud, tagasimakse tähtaeg lühike, tagatiseks piisab enamasti käendusest (20-25%). Hüpoteeklaen antakse kinnisvara tagatisel , laenusummad on suuremad, tagasimakse graafik pikem, ka intress on tavaliselt madalam (10- 20%). Arvelduslaen võimaldab kliendi kontol jääda ajutiselt miinustesse, seda laenu ei anta rohkem kui kuupalga ulatuses, intress olenevalt pangast. Sündikaatlaenu ei saa teha ükski eraisik, peab olema mitu laenajat. Enamasti on tegu nii suurte summadega, et ükski pank ei soovi üksi nii suurt riski võtta. Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine (eelkõige pikemaajaline ja sihipärane paigutamine, et saada majanduslikku tulu)
..................... 1.3.säästuhoius............................................................................................................................... 2. Laenuteenused: 2.1.tarbimislaen;............................................................................................................................ 2.2.hüpoteeklaen;........................................................................................................................... 2.3.arvelduslaen............................................................................................................................. 3. Maksete teostamine. Laene võib liigitada nende otstarbe, laenuperioodi pikkuse, intressimäära ja tagatiste järgi. Milliseid teenuseid pangad veel osutavad? 1. ......................................................................................................................................................... 2. ..............................................
Tegurid: Makromajanduskeskkond ja rahastamisvajadus Keskpanga monetaarpoliitika Krediidiasutuse rahastamisvõimalused Krediidiasutuse laenupakkumise võime Kohustuslikud regulatiivid Krediidiasutuse enda krediidipoliitika ja laenunõuded Probleemlaenude tase Konkurents laenuturul 18. Pangalaenude liigid ja eripärad. Liigid: Ettevõtluslaenud: o Laenud jooksva tegevuse finantseerimiseks, sh Arvelduslaen Korduvkasutusega limiidilaen Krediitkaardilaen Käibekapitalilaen o Investeerimislaen o Stardilaen o Sild- ehk vahelaen o Muud laenud Eraisikule: o Arvelduslaen o Krediitkaardilaen o Järelmaks o tarbimislaen o riiklik õppelaen o eluasemelaen o muud. 19. Faktooringu ja liisingu olemus ja liigid.
Ettevõtluslaen Ettevõtted vajavad lühiajalist laenu, et jooksavaid kohustusi täita. Nagu näiteks materjali ja tooraine ostmiseks ja ka palkade maksmiseks. Tihti ei pruugi laekumised ja väljaminekud oma vahel ajaliselt ühtida. Ettevõttelaenu andmisel lähtub pank sellest, milleks ettevõte laenu vajab ja ettevõtte reputasoonist. Pank vaatab ka üldfinantsseisundit ja pangakonto keskmist käivet. Ettevõttelaenu tagastatavus ja tähtajalisus oleneb üldjuhul varade käibe kestusest. Arvelduslaen Lühiajalinelaen, mis on panga poolt kliendile antud võimalus jääda arvelduskonto saldoga deebetisse e. miinusesse. Üldjuhul ei piira pank arvelduslaenu kasutamist, klient võib võtta arvelduslaenu alati, kui tal tekib käibekapitali puudus. Arvelduslaen pakub kindla limiidi ulatuses vararaha, mida saab kasutada nagu muud pangakontol olevat raha. Saab raha välja võtta ja ka makseid teha. Et aga arvelduslaenu saada peab laenusaaja vastama mõnigatele tingimustele. Pangad ei anna
allikaks. Tuntud kliendile antakse kaubad arvega, mille tasumistähtaeg ulatub 10-30 päevani - selle ajaga jõutakse tavaliselt kaup äragi müüa. Faktooring on pangalaenu alternatiiv, mille abil ettevõtted saavad katta oma lühiajalist finantseerimisvajadust. Faktooringu puhul müüb ettevõte oma klientide (võlgnike) tasumata arved, mille maksetähtpäev ei ole veel saabunud, kolmandale isikule, keda nimetatakse faktoriks (pank, tema tütarfirma, finantsettevõtted). Arvelduslaen ehk arvelduskrediit on panga poolt kliendile antud võimalus jääda arvelduskonto saldoga deebetisse ("miinusesse"). Üldjuhul ei piirata arvelduslaenu kasutamist kindla otstarbega. Loomulikult ei anta krediiti piiramatult. Tavaliselt kehtestatakse limiit - mille suurus sõltub konto käibest - 30-60% viimaste kuude keskmisest käibest. Arvelduslaenu ei anta piiramatu tähtajaga. Tavaliselt on tähtaeg kuni üks aasta. Laenu lõppedes peab klient
optimaalsed kogused transportimiseks. 3. Tootmise finantseerimine (jooksva tegevuse finantseerimine, faktooring) Tootmise finantseering-mida pikem on tootmis protsess, seda rohkem on raha vaja,ettevõttel võib tekkida vajadus lüajalise laenu järel. Jooksva finantseerimise liigid-arveldus krediit(sobib iga päevaseks arvelduseks. Arvelduslaenuga saate ühtlustada rahavooge laekumisviivituse, ootamatu kulutuse või hooajalise käibe korral. Arvelduslaen tagab katkematu raha ringkäigu väga paindlikul viisil, sest ettevõte saab kasutada laenulimiiti pidevalt ning igapäevase majandustegevuse jaoks vajalikus ulatuses.); limiidi laen(Limiidilaen on alternatiiviks arvelduslaenule. Kui arvelduslaen sobib eelkõige ettevõtte igapäevasteks arveldusteks, siis limiidilaen on projekti- ja tegevuspõhine. Limiidilaenu puhul ei ole laenulimiit piiratud käibega nagu arvelduskrediidi puhul.); käibe kapitali laen (erakorraliste kulude
Krediidilimiit võib olla tagatud või tagamata/ garanteeritud või garanteerimata. Garanteeritud limiit tähendab seda, et limiidi piires võib klient vahendeid piiramatult kasutada ilma täiendavate kokkulepeteta. Garanteerimata limiit tähendab seda, et raha kasutamisele on seatud mingid tingimused, näiteks ette teatamine, kui pangal on vabu vahendeid. Üldjuhul ei tohi krediidilimiidi kasutusel pangakonto pidevalt miinusesse jääda vaid arvelduslaen antakse kokkulepitud ajaks, mille saabudes tuleb arvelduskonto saldo muuta positiivseks ja tasuda arvelduskrediidi intressid. Käibekapitalilaen Selle laenu arvelt finantseeritakse täiendavalt käibekapitali ehk käibesse suunatud kapitali. See on kapitali osa, mida kasutatakse reaalsel kujul ühes tootmistsüklis, näiteks tooraine, kütus, töötasu. Laen antakse kindlaks otstarbeks ja tähtajaks. Käibekapitalilaen on tavaliselt
· Hoiustamisteenused Krediitkaart - nõudehoius ehk arvelduskonto Kindlustus - tähtajaline ehk deposiithoius Akreditiivid - säästuhoius Investeeringud · Laenuteenused Konsulteerimine - Tarbimislaen Kindel hoiukoht - Hüpoteeklaen - Arvelduslaen - Sündikaatlaen · Maksete teostamine Muud pangateenused Usaldusleping 18. Raha loomine Raha pakkumist mõõtes leiti, et sularaha on vaid väike osa kogu ringluses olevast rahast. Suurem osa raha asub mitmesugustel pangaarvetel. Vastavalt sellele satub ka raha ringlusesse kahel viisil. Sularaharingluse tarvis emiteerib keskpank paberraha ja münte. Et raha emiteerimine on tänapäeval keskpanga ainu õigus, siis on sularaha hulga
· tähtajaline hoius. Üleöödeposiit on kõige lühema võimaliku tähtajaga hoius. See on mõeldud panga suurklientidele rahakonto juhtimise instrumendiks. Intressimäär on seotud pankadevahelise rahaturu intressimääraga. Nõudmiseni hoiust (arvelduskonto) iseloomustavad järgmised tegurid: · vajalik igapäevasteks arveldusteks; · hoiuse jääki võib vabalt kasutada ja sellele juurdemakseid teha; · on tähtajatu; · võimalik on hoiuse negatiivne jääk (arvelduslaen). Säästuhoiust iseloomustavad järgmised tegurid: · ei kasutada arveldusteks, vaid intressi teenimiseks; · fikseeritud hoiustamise tähtaeg; · hoiuse paindlik lõpetamine enne tähtaega; · fikseeritud minimaalne hoiustamise summa; · arvelduskontost kõrgem intressimäär; · hoiustatud summat võib suurendada lisasissemaksetega. Tähtajalist hoiust iseloomustavad järgmised tegurid: · ei kasutata arveldusteks, vaid intressi teenimiseks;
Rahavahendusasutused - Hoiu- ja laenuseltsid - Säästuühistud - Krediidiühingud Pangateenused · Hoiustamisteenused - nõudehoius ehk arvelduskonto - tähtajaline ehk deposiithoius - säästuhoius · Laenuteenused - Tarbimislaen - Hüpoteeklaen - Arvelduslaen - Sündikaatlaen · Maksete teostamine Muud pangateenused Usaldusleping Valuutavahetus Krediitkaart Kindlustus Akreditiivid Investeeringud Konsulteerimine Kindel hoiukoht Tarbimislaen Tarbimislaen on mõeldud igasuguse vallasvara
dendid jms.), kasutades mitmesuguseid ettevõtte likviidsust ja riski iseloo- mustavaid suhtarve, võrreldes neid teiste strateegiate ja majandusharu keskmiste näitajatega. Lühiajalise krediidi allikad: Tagatiseta allikateks on kõik need, mille ainsaks tagatiseks on laenuandja usk laenuvõtja maksevõimesse tähtaja saabudes. Tähtsaimateks kindlustamata laenudeks on äri- ehk kaubakrediit, kindlustamata laenud kommertspankadelt (arvelduslaen, käibekapitali laen). Tagatud laenud on tagatud teatud varadega juhuks, kui laenuvõtja ei suuda kustutada laenusummal või tasuda intressi. Kindlustatud laenu annavad ettevõttele kommertspangad, faktooringfirmad, kusjuures tagatiseks on harilikult käibevara ja nende üksikud elemendid (nt. debitoorne võlg, tootmisvarud). 7
investeerimishoius tähtajaline hoius, milles hoiuse turvalisus on liidetud võimalusega teenida aktsiaturgude liikumistelt. · Laenud: Tähtaja järgi, tagatise olemasolu järgi, väljaandmise viisi järgi, tagasimaksmise viisi järgi, intressimäära tüübi järgi, otstarbe järgi. · Tarbimislaen auto ostmine, remont, vallasvara ost jne. Tarbimiseks. · Hüpoteeklaen kinnisvara tagatisel. · Arvelduslaen ootamatute ja erakorraliste kulude katteks. · Sündikaatlaen mitu laenatajat. · Riiklik õppelaen õpilasele ja üliõpilasele antav laen hariduse omandamisel kaasnevate kulude katteks. · Õppemaksulaen maksta õppelaenu ja kursuseid. · Pensionifond normaalse pensioni tagamiseks tulevikus. · Kogumispension 2 % sinu brutopalgast läheb fondi. · Pangagarantii panga kohustus maksta garantiikirjas olev rahasumma, juhul kui
Varahaldus - privaatpangandus - pensionifondide juhtimine - muude fondide juhtimine/haldamine - väärtpaberitesse investeerimine läbi panga - nõustamine 24.Selgitada erinevate hoiuste liigitust ja nende olemust? Nõudmiseni hoiused: - on ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega - on tähtajatu - hoiustatud vahendid võib vabalt kasutada ja käsutada - võimalik on hoiuse negatiivne jääk, st arvelduslaen - võib teha pidevaid juurdemakseid Säästuhoius: - on ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks - ei ole ette nähtud arveldamiseks kolmandate isikutega - hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mõne erisündmusega - arve avamiseks on vajalik panga poolt fikseeritud kindla minimaalse rahasumma hoiustamist - hoiustatud summat võib suurendada täiendavate sissemaksetega - lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid
Pangateenused Hoiustamisteenused - - nõudehoius ehk arvelduskonto - - tähtajaline ehk deposiithoius - - säästuhoius Laenuteenused - - Tarbimislaen - - Hüpoteeklaen - - Arvelduslaen - - Sündikaatlaen Maksete teostamine Muud pangateenused Usaldusleping Valuutavahetus Krediitkaart Kindlustus Akreditiivid Investeeringud Konsulteerimine Kindel hoiukoht
tähtaeg on kuni 1 aasta. Lühiajalised kohustused kajastatakse bilansi passivas kirjetel: · Laenukohustused · Võlad ja ettemaksed · Lühiajalised eraldised 7.1.1 Lühiajalised laenukohustused Laenukohustused jagunevad: · lühiajalised laenud ja võlakirjad · pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil · konverteeritavad võlakohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Lühiajalised laenud on alla 1 aasta tasumistähtajaga laenud ja ka arvelduslaen. Arvelduslaenu saadakse kokkuleppelistel alustel pangaga mitmesuguste maksete tasumiseks (kui ettevõttel endal ei puuduvad momendil rahalised vahendid). Arvelduslaen kajastatakse bilansis ainult kasutatud osana, jääki bilansis ei kajastata. Võetud laenu eest arvestatakse intressi tekkepõhiselt. Intress on ettevõtte finantskulu ja kajastatakse kasumiaruandes kirjel Finantskulud - intressikulud. Kui laenuperiood
· Hoiustamisteenused Usaldusleping - nõudehoius ehk arvelduskonto Valuutavahetus - tähtajaline ehk deposiithoius Krediitkaart - säästuhoius Kindlustus · Laenuteenused Akreditiivid - Tarbimislaen Investeeringud - Hüpoteeklaen Konsulteerimine - Arvelduslaen Kindel hoiukoht - Sündikaatlaen · Maksete teostamine 18. Raha loomine Raha pakkumist mõõtes leiti, et sularaha on vaid väike osa kogu ringluses olevast rahast. Suurem osa raha asub mitmesugustel pangaarvetel. Vastavalt sellele satub ka raha ringlusesse kahel viisil. Sularaharingluse tarvis emiteerib keskpank paberraha ja münte. Et raha emiteerimine on tänapäeval keskpanga ainu õigus, siis on sularaha hulga reguleerimine suhteliselt lihtne ülesanne
Samuti tuleb arvestada sellega, et ettevõte võib ka põhivara müüa. Seetõttu tuleb põhivara jääkmaksumus leida järgmise valemi abil: Tähele tuleb panna seda, et kuna põhivara ost saadakse rahavoo eelarvest, siis on see ise negatiivse väärtusega. Seega valemis sisulise poole pealt vaadatuna tuleb võtta absoluutväärtus. 24. Intressikandvate kirjete prognoosimine Lühiajalised kohustused algavad intressikandvate laenukohustustega. Arvelduslaen kajastatakse bilansis ainult kasutatud osana, jääki bilansis ei kajastata. Kuigi tavaliselt esineb ettevõtetel ka lühiajalisi võlakohustusi, siis antud juhul käsitleme vaid pikaajaliste pangalaenude ja kapitalirendikohustuste tagasimakseid järgmistel perioodidel. Raamatupidamisreeglite järgi peab arvestama pikaajalistest intressikandvatest kohustustest välja järgmisel aastal tasutava osa ja panema selle lühiajaliste kohustuste reale. 25
maksma. Laene liigitatakse erinevate parameetrite järgi. Otstarbe järgi võib eristada: Tarbimislaen - mõeldud auto ostmiseks, remondiks, igasuguse vara soetamiseks. Tabrimislaenu summa on tavaliselt piiratud ja tagasimakse tähtaeg lühike ning tagatiseks piisab enamasti käendusest. Hüpoteeklaen - antakse kinnisvara tagatisel. Laenusummad suuremad, tagasimakse periood pikem ning intress madalam. Arvelduslaen - mõeldud ootamatute ja kiireloomuliste väljaminekute katteks. Sõlmitakse leping, kui palju tohib arvelduskonto miinustesse minna. Võrreldes krediitkaardiga on eeliseks see, et raha saab välja võtta ja teha ülekandeid. Arvelduslaenu tagatiseks on kliendi igakuine sissetulek. Sündikaatlaen - laen, mille puhul on mitu laenusaajat. Enamasti on tegu suurte summadega, ükski pank ei soovi üksi nii suurt riski võtta.
·põllumaj. saadusete töötlemine ·metsa- 4)allutatud laenud. Suuremad laenuandjad: EBRD- kasvatus ·töötlev tööstus ·kaubandus ·turism& Euroopa rekonstruktsiooni ja arengupank; NID- teenindus Eksplotatsiooni põhiliigid:1)Käibekapital- Põhjamaade investeerimispank. Laenatud võõrvahendite laen, millega fin. täiendava käibekapitali vajadust; valik sõltub paljudest tegur.-st:1)ressursi hinnast; 2)raha 2)Arvelduslaen- saab stabiliseerida firma rahavoogusid, kasut. võimalikust peri.-st; 3)intressiriskist; 4)keskpanga katta ettenägematuid kulusid; 3)Käsiveksel- kirjalik nõuetest, piirangutest; 5)valitsuse lanufondid & välisabi maksekorraldus, mille väljaandja käsib saajal, maksjal laenufondi (õppelaen). Panga varad Olulsemad tulu- tasuda märgitud summa kokkulepitud tähtajal. Käsi- allikad on laenud
56. Mis on omafinantseerimise määr ja maksepuhkus? Omafinantseerimise määr on see osa laenuprojektist, mida laenusaaja peab rahastama omavahenditest. Maksepuhkus on periood, mille kestel laenuvõtja ei pea tasuma põhisumma tagasimakseid, vaid ainult intressi tagastamata jäägilt. Seda kasutatakse laenusaaja maksevõime ajutise halvenemise korral. 57. Nimetage olulisemaid eraisikulaene ja kui kallid nad on praegu Eestis? Arvelduslaen (krediitkaardi vormis) Tarbijalaen Õppelaen Eluasemelaen 58. Tooge välja SMS laenu spetsiifika. SMS laenu saavad võtta kodanukud alates 20. või 21. eluaastast. See on paindlik laen saavad võtta ka katseajaga töötajad; võimalus laenata väiksem summa kui pangast laenu võttes. SMS laenu võttes lisandub tagasimakstavale summal lihtintress või liitintress. SMS laen võib takistada eluasemelaenu saamist, seda eriti nö tsükklise sattudes (võetakse laen ning
dendid jms.), kasutades mitmesuguseid ettevõtte likviidsust ja riski iseloo- mustavaid suhtarve, võrreldes neid teiste strateegiate ja majandusharu keskmiste näitajatega. Lühiajalise krediidi allikad: Tagatiseta allikateks on kõik need, mille ainsaks tagatiseks on laenuandja usk laenuvõtja maksevõimesse tähtaja saabudes. Tähtsaimateks kindlustamata laenudeks on äri- ehk kaubakrediit, kindlustamata laenud kommertspankadelt (arvelduslaen, käibekapitali laen). Tagatud laenud on tagatud teatud varadega juhuks, kui laenuvõtja ei suuda kustutada laenusummal või tasuda intressi. Kindlustatud laenu annavad ettevõttele kommertspangad, faktooringfirmad, kusjuures tagatiseks on harilikult käibevara ja nende üksikud elemendid (nt. debitoorne võlg, tootmisvarud). 55
laenu summast, laenu teenimise määrast. c) Tagatise olemasolu järgi: - tagatisega krediit (garanteeritud) - tagatiseta krediit (blanko) 22 Eesti pankade poolt väljastatavad krediidid on üldjuhul tagatud. Ettevõtluslaenud võib tinglikult jagada kahte gruppi: I Jooksva tegevusega seotud laenud, millest käsitleme: 1) arvelduslaen on panga poolt kliendile antud võimalus jääda arvelduskonto saldoga deebetisse (miinusesse), st saada laenu. Üldjuhul ei piira pank arvelduslaenu kasutamist kindla otstarbega: klient võib arvelduslaenu võtta alati, kui tal tekib mingil põhjusel käibekapitali puudus. Arvelduslaenu ei anta piiramatult, vaid kliendile kehtestatakse kindel limiit, mille suurus sõltub tema arvelduskonto käibest. Arvelduslaenu limiit
annaabi.ee 
