KORDAMINE MAJANDUSEKSAMIKS (0)

KORDAMINE
MAJANDUSE EKSAMIKS
I PEATÜKK: MIS ON MAJANDUSTEADUS ?

• Majandusteadus – uurib seda, kuidas inimene endale valikuid tehes elatusvahendeid hangib.
  
• Majandus – on ühiskonna toimimise süsteem, mis tuleneb valikutest erinevate isikute vahel
  

• Turg – see eksisteerib igal pool, kus inimesed teevad omavahel vabatahtlikke vahetusi. Turul kohtuvad kaupu müüvad ja kaupu ostvad osapooled.
  
• Turumajandus – tekib siis, kui vabatahtlik vahetamine on tootmise põhiline eesmärk. Mõlemad pooled vahetusest saavad kasu.
  
• Ressurss – põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks.
  
• Tootmisressursid jagunevad: loodusvarad (ehk maa), inimressurss (ehk tööjõud), kapital (ehk raha, masinad , tehnika, hooned), ettevõtlikkus (ehk filosoofia ja põhimõtted)
  
• Kõiki ressursse ja kapitali kõigile ei jätku.
  
• Nappus – olemasolevate ressursside ja inimsoovide suhe. Nappus tuleb sellest, et kõike ei jätku, sest soove on liiga palju.
  
• Alternatiiv – ehk loobumiskulu . Kaup või teenus, millesst loobutakse. Parim kasutamata võimalus ehk parim alternatiiv teiste seast, millest sa valikut tehes loobud.
  
• Tootmisvõimaluste piir – näitab, kui palju on olemasoleva põhjalik võimalik toota
  
• Piirprintsiip – kompromissi otsimist piirkulude ja piirtulude vahel, et tulemus oleks parim
  
• Kompromiss – tehakse punktis, mis suurendab meie heaolu. Loobutakse pisut ühest alternatiivist selleks, et saada natukene ka teisest.
  
• Piirtulu – lisatulu, piirkulu – lisakulu
  
• Majandusteaduse põhiküsimused: Mida toota (ja kui palju), kuidas toota, kellele toota?
  
• Mida toota – vajalikku, kuidas toota – säästlikult, kellele toota – tarbijale.
  
• Tavamajandus – põhineb traditsioonidel, omatarbeline naturaalmajandus , aeglane areng. Näiteks Aafika, L- Aasia , L-Ameerika jms piirkonnad.
  
• Käsumajandus – sotsialistlik ühiskond, juhtimine ühest kindlast punktist ja võim riigi käes, eraomand keelatud, toodangumaht planeeritud, hinnad kindlalt kehtestatud, tarbija vajadused ei loe.
  
• Turumajandus – arenenud riikidele omane, konkurents , nõudmise-pakkumise suhe, majandusvabadus .
  
• Segamajandus – vabatahlik vahetus ja riiklikud regulatsioonid ühes demokraatlikus ühiskonnas. Eestis on tegemist segamajandusega, sest mõni ettevõte on riigi omanduses .
  
• Ökonoomika tähendab kokkuhoidu. Makroökonoomika – riikide vaheline tasand, mikroökonoomika – ettevõtete ja üksikisikute vaheline tasand.
  

II PEATÜKK: VABA ETTEVÕTLUS EHK TURUMAJANDUS

• Turumajandust toetavad neli asjaolu: eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikkus.
  
• Eraomand – kapital jm ressurss, mille omanik on ettevõte või isik, MITTE RIIK. Eraomandiga on õigus omanikul teha, mida ta soovib. Omamine motiveerib inimesi oma asju kasutama parimal võimalikul viisil, et hiljem poleks liialt palju kulutusi.
  
• Motiiv – millegi tegemise ajend ehk motivaator, turumajanduses on selleks kasum
  
• Hinnasüsteem – vahetuse tulemusel kehtestatakse toodetele hinnad. Hind kannab endas väga palju informatsiooni.
  
• Turukonkurents – piiratud arvu ressurside/toodete pärast võistlemine.
  
• Kasum – tulu, mis tuleb, kui kogutuludest lahutatakse kogukulud
  
• Ettevõtja – töötab kasu saamise eesmärgil.
  
• Ettevõtlikkus – loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus, arukas juhtimine, hoiak ja isikuomadused.
  
• Majapidamine – ühise eelarvega majandavate inimeste kogum. Tarbija: majapidamiste liikmed, nad kasutavad tooteid/teenuseid, mida ettevõtted toodavad. Ressursiomanik: omavad nad erinevaid tootmisressursse nagu nt maavara, kapital, tööjõud. Majapidamine pakub ettevõttele tööjõudu jt ressursse.
  
• Ettevõte – toodavad tooteid ja teenuseid, mida majapidamised nõuavad. Maksavad tööjõu eest palka, mida kasutatakse ostmiseks .
  
• Toodete ja teenuste turg – vabatahtlik vahetus tarbija ja tootja vahel.
  
• Ressursiturg – vabatahtlik vahetus ressursipakkuja ja ettevõtte vahel. Ettevõte pakub palka.
  
• Turumajanduse kriitika: mõtlematu laenamine, nauding on kõige tähtsam, virtuaalmaailm, uimastimaailm, tulevikuhirm.
  
• Turumajanduse eesmärk: täielik tööhõive, majandusareng , hindade stabiilsus, majandusvabadus, sotsiaalsed tagatised, õiglus, tõhusus.
  
• Majandusmudel – majandusringluse skeem, kus ringlevad raha, ressursid ja tooted.
  
• Raha – vahetusvahend, vara kogumise ehk akumulatsioonivahend , väärtuste mõõdupuu.
  

III PEATÜKK: NÕUDLUS

• Nõudlus – teatud toote või teenuse kogus, mida tarbija suudab osta erinevate hindadega mingil ajahetkel
  
• Soov – kui sa tahaksid endale midagi osta, aga võib-olla ei suuda seda teha.
  
• Hinnamõju – inimesed ostavad kallimaid kaupu vähem, kui odavamaid kaupu, kui muud tingimused (nt kvaliteet) jääb samaks. Seda nimetatakse ka nõudlusseaduseks.
  
• Ostujõud – nõudlus, mis on tagatud rahaga. Ostujõud suureneks, kui hinnad langeksid.
  
• Turunõudlus – individuaalsete nõudluste summa mingil turul kindlal ajahetkel.
  
• Nõudluse hinnaelastsus – ostja valmisolek, kui toote hind muutub. Hinnamuutus mõjutab nõutavate toodete kogust.
  
• Elastne toode on see, millele leitakse kiirelt asenduskaup. Jäik toode vastupidi.
  
• Nõudlust mõjutavad tegurid – kauba hind, individuaalne maitse, ostujõud, raha, tuleviku ootused, asenduskaupade hinnad.
  
• Nõudluse muutuse põhjused: sissetulekute muutus, asenduskaupade hinnad/kättesaadavus, hooajakaup, ostjate arvu muutus, maitsete muutus, ootuste muutus.
  

IV PEATÜKK: PAKKUMINE

• Pakkumine – erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja suudab pakkuda erinevate hindadega teatud ajahetkel.
  
• Suurema tootmise puhul ja pakkumise puhul, suurenevad kulud. Seega peab ettevõtte tõstma toote hinda, et teenida tulu.
  
• Kõrgemate hindadega suudab ettevõtte müügiks anda rohkem tooteid. Pakkumisseadus .
  
• Turupakkumine – kõikide müüjate pakkumised kokku
  
• Pakkumise hinnaelastus – räägitakse kui hinnamõju suurusest . Kui hinnamõju on suur, on pakkumine elastne, kui hinnamõju on väike, on pakkumine jäik. Elastne pakkumine, kui ressursse saab antud toote tootmiseks kiiremini ja tõhusamalt kasutada ja sealt eemaldada.
  
• Hinnamõju pakkumisele. Hinnatõusud ja langused saadavad pakkujatele teateid. Hinnatõus motiveerib ettevõtjaid, hinnalangus viib ettevõtjad turult ära – nn motiveeriv funktsioon.
  
• Pakkumine muutub, sest: piirkulu muutus (nt langemine – rohkem pakkuda, tõusmine – suudetakse vähem pakkuda), muutus tootjate arvus, ootuste muutus.
  

V PEATÜKK: TURU TASAKAAL JA – HIND

• Turu tasakaal – nõutava ja pakutava kauba kogused mingil hinnatasandil on samad
  
• Kui hind on turu tasakaalust madalam, tahavad tarbijad rohkem toodet osta ja konkureerivad teiste ostjatega. Kui nad konkureerivad ja ostavad rohkem, siis lükkavad nad hinda kõrgemale. Kõrgema hinnaga toodet ei taha enam nii paljud osta, kui madalama hinnaga. Suureneb pakutav kogus ja langeb nõutav kogus. Tekib ülejääk.
  
• Defitsiit – olukord turul, kus nõudmine ületab pakkumise
  
• Ülejääk – olukord turul, kus pakkumine ületab nõudmise.
  
• Turuhind – tasakaalustaja, suunaja – stiimul inimesele toote või teenuse ostmiseks.
  

VI PEATÜKK: TARBIMINE JA SÄÄSTMINE

• tarbija – ostab tooteid või teenuseid isiklikuks tarbimiseks
  
• Säästud – osa sissetulekutest, mida kohe ei kulutada.
  
• Eelarve – plaan rahale, kus on kirjas tulude ja kulude plaan
  
• Eelarve on tasakaalus, kui tulud ja kulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tuluda ja ülejääk siis, kui tulud ületavad kulud.
  
• Kaks tuluallikat on tulu tööst ja tulu oma rikkusest.
  
• Rikkus on kogu sinu varandus , pangaarved, säästud jne kokku.
  
• Säästmine oleneb: tuludest, ootustest, intressimääraest, maksuseadustest.
  
• Eelarve koostamisel: finantseesmärkide püstitamine, tulude hindamine, väljaminekute planeerimine .
  
• Tulumäär – protsent aastasest hoiustatud summast
  
• Likviidsus – säästude kergus muutuda rahaks
  
• Arvelduskonto , säästuhoius, tähtajaline hoius , võlakirjad, kinnisvara investeering
  
• Aktsia – väärtpaber, mis näitab omanikule tema õigusi ettevõttes
  
• Intressimäär – näitab mitu protsenti tuleb mingi aja jooksul maksta raha kasutamise eest
  
• Dividend – ettevõte maksab aktsionärile kasumist
  
• Laen – võimalik kasutada raha, mida sul endal pole.
  
• Eluasemelaen , atoliising, õppelaen, järelmaks, krediitkaart .
  
• Laenu eelised: kohene omandamine, paindlikkus, ohutus, ettenägematute asjade puhul.
  
• Laenu puudused: ülekulutamine, kõrgem maksumus.
  
• Laenuandja analüüsib: isikuomadusi, maksevõimet, vara.
  
• Kui laenajal vara ei ole, vastutab selle eest käendaja.
  
• Vastutuskindlustus, varakindlustus, elukindlustus (riski, kapitali, pensioni, tervise..)
  

VII PEATÜKK: ETTEVÕTLUS

• Ettevõte: valmistab tooteid ja teenuseid, tööjõi ja toomisvahenditega varusatud asutus
  
• Ettevõtja – tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja lisab ärisse omalt poolt ressursse.
  
• Ettevõtlikkus – hoiak: loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus, arukus .
  
• Ettevõtte eesmärgid: kasumi teenimine , ühiskonna vajadused, omanike sissetulekute tagamine, töötajate palkade tagamine, eneseteostuse võimaldamine.
  
• Ettevõtja kasutab erinevaid strateegiaid : ootamatute võimaluste kasutamine, muutuvate asjaolude arvestamine , toote v protsessi täiustamine, alternatiivse toote pakkumine, rahvastikudententsi kindlaksmääramine.
  
• Väikeettevõte – võime rahuldada erilisi turge, võimalus kohaneda muutustega . Kehv juhtumine, ebapiisav kapital, suutmatus palgata head tööjõudu – väikeettevõtte puudused.
  
• Vastutus: Omanike vastutus, juhtide vastutus.
  
• Kuidas alustada: internet , ettevõtluskeskus, koolitused, väljaõpe, perekond.
  
• FIE – füüsilisest isikust ettevõtja. Pakub tooteid ja teenuseid oma nimel. Eelised – kasum, isiklik saavutus, raamatupidamine lihtne. Puudused – piiramatu vastutus, piiratud fondid, piiratud potensiaal.
  
• Täisühing – vähemalt kaks omanikku , kogu varaga vastutav , ei tohi olla riik, ega omavalitsusüksus. Uue liikme võib võtta mõlema omaniku nõusolekul. Eelised – lisafondid, võimed, organisatsiooni kerge moodustada. Puudused – piiramatu vastutus, jagatud kohustused.
  
• Usaldusühing – vähemalt kaks omanikku, üks peab olema täisosanik, teine piiratud vastutusega.
  
• Osaühing – osadeks jaotatud osakapital . Osanikul on piiratud vastutus. Eelis – piiratud vastutus, piiramatu eluiga, suuremad ressursid, väikene algkapital, kerge juhtuda. Puudused – raamatupidamine keerukam , vajab juriidilist abi.
  
• Aktsiaselts – Piiratud vastutusega. Algkapital 400 000. Aktsia annab aktsionärile osalega hääleõigusega üldkoosolekul ja saada dividendi. Kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek. Eelised – piiratud vastutus, edasikandmise kergus, piiramatu eluiga. Puudused – maksumus, seadusandlus .
  
• Riiklik aktsiaselts – kasulikud kogu ühiskonnale. Nt veemajandus, transpordifirmad jne.
  
• Tulundusühistu – eesmärgiks on oma tegevusega toetada nende majapidamiste või tegevuste eksisteerimist. Nt põllumajandusühistu.
  
• Frantsiis – luba juhtida ettevõtet nii, nagu see oleks suure ahela osa.
  
• Mittetulundusühingut – eesmärk pole tulu saamine.
  
• Ühistu – ühistu liikmete vara ühine majandamine. Näiteks korteriühistu.
  

VIII PEATÜKK: ETTEVÕTTE RAHASTAMINE

• Algab äriplaani koostamisest, ettevõtte asutamisekulud, äri registreerimine., osta ruumid, toormaterjal, töötajate palk.
  
• Osaühing 40 000, aktsiaselts 400 000
  
• Investeerimine – tootmiseks vajalike masinate , seadmate jms soetamine eesmärgil, et saada põhivara kasutamisest majanduslikku tulu.
  
• Fintantsinvesteering – säästude paigutamine väärtpaberitesse.
  
• Kust saada äri jaoks raha? - oma säästud, äripartneri säästud, pangalaen, toetus mõnest programmist või sponsorilt, riskikapitalist.
  
• Riskikapital – inimesed, kes otsivad algusjärgus projekte, kes tõotavad suurt tulu tulevikus.
  
• Käibekapitalilaen – mõeldud hooajalisest tingitud vajaduse leevendamiseks.
  
• Arvelduskrediit – laen, mis võimaldab saldoga minna miinusesse.
  
• Faktooring – Pank saab koguda laekumisi ettevõtetele veel tasumata arvetest.
  
• Väärtpaber – paber, dokument, mis näitab, et ettevõttes on keegi andnud kellelegi laenu.
  
• Aktsia – väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist.
  
• Lihtaktsia – Viimases järjekorras kasumi jaotamisel, annab hääleõiguse üldkoosolekul.
  
• Eelisaktsia – ei anna hääleõigust, kuid annab eesõiguse kasumist osa saamisel
  
• Võlakiri – dokument, mis tõendab, et laenaja on laenuandjalt laenu saanud. Võlakirja käeshoidmise ajal maksab võlakirja omanikule intressi.
  
• Intress – tasu laenu kasutamise eest.
  
• Börs – osa väärtpaberiturust. Seal on kauplemisreeglid täpselt paika pandud.
  
• Otseinvestor – ettevõttesse investeerinud isik, kes lööb juhtimises aktiivselt kaasa
  
• Portfellinvestor – investeerinud isik, aga ei löö juhtimises kaasa
  
• Ettevõtte raamatupidamine: Bilanss – ettevõtte vara, kohustused ja kapitali mingil ajahetkel. Kasumiaruanne võtab kokku firma tulud, kulud ja nende kahe vahe teatud perioodi ajal.
  
• Bilanss on alati tasakaalus.
  
• AKTIVA : käibevara: raha, väärtpaberid, laekumata arved , kauba ja tootmisvarud . Põhivara: ehitised, seadmed ja muud.
  
• PASSIVA: kohustused: tasumata arved, maksekohustus riigile, pikaajalised kohustused jms. Omakapital : aktsiakapital , jaotamata kasum.
  

IX PEATÜKK: TOOTMINE JA TOOTLIKKUS

• Sisemajandusekoguprodukt ehk SKP – kindlal perioodil riigis toodetud teenuste ja toodete koguväärtus.
  
• Eestis mõõdetakse SKP'd liites kokku aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega toodete ja teenuste ostud .
  
• SKP puudused:
  
• Tööviljakus- toodangu hulk mingil hetkel ühe töötaja kohta.
  
• Tootlikkus – valmistatud toodete hulka ühe ühiku kohta mingil aja hetkel.
  
• Eksport – riigis toodetud kaupade müük välismaale
  
• Import – riigist väljas toodetud kaupade ost sisse
  
• Puhaseksport – ekspordi ja impordi vahe
  
• Inflatsioon – hindade tõus, millega kaasneb raha ostujõu langus.
  
• Kahaneva tootlikkuse seadus: kui püsivate tootmisressurssidele nt hoonetele lisada ühe enam muutuvaid tootmisressursse nagu nt tööjõud, hakkab mingil hetkel lisa ehk piirprodukt vähenema.
  
• Püsikulud – jäävad samaks, vaatamata ettevõtte tegevusele
  
• Muutuvkulud – muutuvad ettevõtte tootmismahu muutusega. Nt energia, vesi, elekter .
  
• Mastaabisääst – keskmise tootmiskulu alanemine suurema tootmise tagajärjel.
  
• Kuidas tootlikkus kasvab: inimressursi kvaliteet, juhtimise kvaliteet, kliendi rahulolu, tähelepanu kvaliteedil,töötajate kaasamine, ühine visioon, põhivarade hulk, tehnoloogilised muutused.
  
• Tootmise muutustega muutuvad ka kulud.
  
• Püsikulud + Muutuvkulud ehk kogukulud
  

X PEATÜKK: TÖÖJÕUD

• Tööviljakus – tähendab seda, et ettevõtted võivad oma tootmiskulusid suurendamata maksta töötajatele kõrgemat tasu.
  
• Tootlikkus – madalam hind tarbijale – suurem teenistus omanikule, suurem palk.
  
• Kui nõudlus tööjõu järele on suurem, kui pakkumine, siis palk on suurem.
  
• Esimene e primaarsektor: põllumajandus, kalandus, jahindus , metsandus jne
  
• Sekundaarsekor ehk teine: töötlev tööstus, ehitus ja kaupade tootmine.
  
• Tertsiaarsektor ehk kolmas: teenuseid pakkuvad alad.
  
• Inimesed töötavad seal, kus elavad. Nad jäävad paikseks.
  
• Riigi seadusandlus ehk suurim tööturgu mõjutav tegur turust väljaspool.
  
• Töörurg – turg, kus inimene müüb oma tööjõudu ja töötandja ostab seda, makstes talle selle eest palka.
  
• Ametiühingud – püüavad kaitsta oma liikmete huve ja õigusi.
  
• Tööandjate ühendused – ettevõtluskeskkonna parandamine ja ettevõtluse soodustamine.
  
• Sotsiaaldialoog – tööandjate ja töötajate esindamine on protsess, kus kahel osapoolel on võimalik informatsiooni vahetada ja kokkuleppeid sõlmida. Tööturg, palk keskkond jne.
  
• Sotsiaaldialoog toimub tavaliselt mitmetel tasanditel: ettevõtte tasand, majandusharu või kutseala tasand, riigi tasand.
  
• Tööturupoliitika: uus ettevõtlus, tulemuslik rakendumine, uuendustega kohanemine, võrdsed võimalused.
  
• Struktuurne töötus – kui tööjõukvaliteet ja paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega.
  
• Erimeelsusi tööandjate ja töötajate vahel lahendab Riiklik lepitaja ja Tööinspektsioon.
  

XI PEATÜKK: KONKURENTS

• Konkurents – võitlus piiratud ressurside nimel. Kus ühes on võitjad ja teised kaotajad . Konkurentsis on kaks või rohkem osalejaid.
  
• Ettevõte on hinnakujundaja, kui ta püüab leida oma kauvale õiget hinda.
  
• Ettevõte on hinnavõtja, kui ta lepib turu poolt määratud hinnaga ja otsustab palju selle hinnaga toota.
  
• Koostöö, kokkumäng – kokkulepe või turukorraldus, mille puhul ettevõtted piiravad oma toodangut, et selle läbi tõsta hindu ja teenida kasumit.
  
• Monpolistlik konkurents – ettevõtjatel on sarnased tooted, kuid mitte täpselt ühesugused, tooteid annab eristada.
  
• Oligopol – domineerivad üksikud suurfirmad, kus on konkurents väga tihe. Suurettevõtted toodavad suurema osa toodetest. Nt autod, kodumasinad .
  
• Monopol – ainult üks müüja, sarnased asenduskaubad puuduvad, turutõrked – võimalikud rivaalid ei pääse turule, vabas turumajanduses monopolid puuduvad.
  
• Loomulik monopol – turg, kus toodang on nii suur, et tootmise koondamine ühe ettevõtte kätte, alandab hinna miinimumini.
  
• Patent – kuni 20ks aastaks toote eraomaniku õigused, kui keegi tahab sama toota, peab selle ostma.
  
• Autoriõigus – kehtib looja eluajal ja 50. aastat pärast tema surma.
  
• Kaubamärk – tähistab toodet, keegi teine ei tohi kasutada.
  
• Monopson – ühe ostajaga turg, nt sõjatööstus – valitsus ainus ostja
  
• Oligopson – 3-5 ostjat
  
• Ettevõtted laiendavad oma tegevust kahel viisil: ettevõttesiseselt (masinad, seadmed, tootmispinnad) ja ettevõtteväliselt (omandavad uusi firmasid liitumise teel)
  
• Ettevõtete liitumine toimub siis, kui üks ettevõtte teise ära ostab. Teine firma kas likvideeritakse või see muutub ühendatud osaks.
  
• Liidetakse sellepärast, et : saada uusi tooteid, saada kasu, suudetakse liidetud ettevõtet paremini juhtida, vähendatakse kulusid .
  
• Vertikaalne liitumine – kahe või enama majandusharu erinevates tootmisetappides tegutseva firma ühinemine.
  
• Horisontaalne liitumine – kahe või enama samal alal tegutseva ettevõtte ühinemine.
  
• Konglomeraatliitumine – ühendab kahte või enamat ettevõttet, mis on erinevatest tegevussfääridest, kuid millel on ühine juhtimisorgan.
  
• Turundus – kõik see, mis toimub tootmise ja ostu vahelisel ajal. Turundus hõlmab müümist, ostmist, toote planeerimist, klienditeenindust, turu- uuringuid , müügitoetust, finantseerimist jms tegevusi.
  
• Turunduse võtmetegurid: toode, hind, turundussuhted, koht.
  
• Toode – esimene etapp. Toode peab olema selline, mida tarbijad sooviksid osta ja mida tarbijad suudaksid selle hinna eest osta.
  
• Hind – firma peab leidma hinna, mis võimaldaks neil teenida võimalikult suurt kasumit.
  
• Turundussuhtlus – reklaam , ostukampaaniad jms. See võimaldab tootjal anda edasi oma toote kohta informatsiooni ja sõnumit.
  
• Koht – toode peab olema kättesaadav tarbijale õigel ajal ja õiges kohas.
  
• Konkurentsi + : info kogumine, efektiivsus ja uuenduslikkus, püsima jäävad parimad, mitmekesine valik tarbijale, sunnib kiiresti reageeriam turu muutustele.
  
• Konkurentsi - : nõrgemad turult välja, hävitab kapitali ehk vanad masinad seisma ja välja
  

XII PEATÜKK: VALITUS JA RIIGIEELARVE

• Valitsuse majanduslikud ülesanded: majanduse seadusandluse loomine, omandiõiguste määramine, turusüsteemi kaitsmine, konkurentsi stimuleerimine, tulude ümberjaotamine, majanduse stabiliseerimine , positiivsete kõrvalmõjude toetus, negatiivsete piiramine.
  
• Suur majandus – suudab mõjutada rahvusvahelist hinda ja intressitaset. Tänapäeval on suureks majanduseks hetkel USA, aga varsti saame selleks pidada ka EL'i.
  
• Väike majandus – enamik tänapäeva rahvusriike, kes ükski ei suuda müjutada maailma majandusnäitajaid.
  
• Avatud majandus – ei tee piiranduid kaupade, kapitali ja tööjõu vabale liikumisele.
  
• Suletud majandus – kõikidele asjadele on piirangud, tollimaksud jne.
  
• Ühishüvised – on kaubad ja teenused, mida kasutatakse ühiselt, mille tarbimist ei saa välistada ja mis jagatakse ilma turu vahenduseta.
  
• Valitsuse otsuste varjuküljed: Stiimulid : need ressursid, mida valitsus kasutab, ei kuulu neile endale, informatsioon: valitsuse otsuselangetajatel ei pruugi olla infot tarbija soovi kohta ehk lähtuvad oma soovidest, erihuvid: lobitöö kaudu saada eeliseid, tegutsetakse oma huvide nimel.
  
• Valitsuse kulutused: toetused ja teised tulusiirded , riigikaitse, intressid riigivõlalt, toetused kohalikele omavalitsustele, avaliku sektori palgad .
  
• Valitsuse tulud: füüsilise isiku tulumaks , ettevõtte tulumaks, käibemaks, aktsiisimaks , muud maksud ja trahvid .
  
• Eelarve defitsiit – riigivõlg ehk eelarve täielik ära kasutamine ja puudujääk.
  
• Eelarvet kontrolli all hoida: koostada mitme aasta ellarve, strateegia, et näha ette pikaajalisi kulutusi, maksute tõhusam kogumine, maksusüsteemi optimeerimine , laenata ainult investeeringuteks, mitte jooksvate kulude katteks.
  
• Proportsionaalne – sama protsent kõigile tulumaksult.
  
• Progressiivne – suurema tuluga inimestele kõrgem maksuprotsent.
  
• Regressiivne – madala tuluga inimestele kõrgem maksuprotsent.
  

XII PEATÜKK: RAHANDUS JA PANGANDUS

• Rahal on kolm funktsiooni: maksevahend , väärtuste mõõdupuu, akumulatsioonivahend.
  
• Raha on mis iganes tunnustatud ja korduvat kasutamist võimaldav maksevahend, millega saab tasuda kaupade ja teenuste eest.
  
• Stabiilsus – raha väärtus peab olema enam-vähem sama, mis homme ja eile.
  
• Kaasaskantavus – piisavalt väike ja kerge, et kaasas kanda. Praktilisus on oluline.
  
• Kulumiskindlus – materjal peab olema vastupidav.
  
• Ühtlus – sama nimiväärtusega raha peab olema alati sama väärtusega.
  
• Jagatavus – raha on võimalik jagada osadeks.
  
• Äratuntavus – inimene peab teadma, milline on raha. Seda peab olema raske järgi teha, kuid kerge ära tunda.
  
• Sularaha – Koosneb pangatähtedest ja on meile kõige paremini tuttav. Selle likviidsus on väga suur.
  
• Maksekorraldus – sularahata maksevahend
  
• Tšekk – ei ole eestis kuigi populaarne .
  
• Kaardimaksed – populaarseim eestis
  
• Nõudehoius – arvelduskonto, deebetkaart .
  
• Pangateenused: Pangaülekanne ( pangasisene , siseriiklik, välis), määratus maksed, püsikorraldus, otsekorraldus.
  
• Maksevahendid: sularaha, maksekorraldus, tsekid, liising , kaardimakse.
  
• Ringluses olev raha: sulraha, rahakonto, väärtpaberid.
  
• Elekteroonilised pangakanalid: Internetipank, mobiilipank, sularaha ja makseautomaadid.
  
• Hoiused : Nõudehoius ehk arvelduskonto, tähtajaline hoius ehk deposiithoius – teenitav intress tähtis, säästuhoius – raha laekub pidevalt juurde, teeb osamakseid ja saab sellelt pidevalt intressi, fondsäästmine – säästude paigutamine investeerimisfondidesse, investeerimishoius – tähtajaline hoius, milles hoiuse turvalisus on liidetud võimalusega teenida aktsiaturgude liikumistelt.
  
• Laenud: Tähtaja järgi, tagatise olemasolu järgi, väljaandmise viisi järgi, tagasimaksmise viisi järgi, intressimäära tüübi järgi, otstarbe järgi.
  
• Tarbimislaen – auto ostmine , remont, vallasvara ost jne. Tarbimiseks.
  
• Hüpoteeklaen – kinnisvara tagatisel.
  
• Arvelduslaen – ootamatute ja erakorraliste kulude katteks.
  
• Sündikaatlaen – mitu laenatajat.
  
• Riiklik õppelaen – õpilasele ja üliõpilasele antav laen hariduse omandamisel kaasnevate kulude katteks.
  
• Õppemaksulaen – maksta õppelaenu ja kursuseid.
  
• Pensionifond – normaalse pensioni tagamiseks tulevikus.
  
• Kogumispension – 2 % sinu brutopalgast läheb fondi.
  
• Pangagarantii – panga kohustus maksta garantiikirjas olev rahasumma, juhul kui garanteeritavat kohustust ei täideta.
  
• Akreditiiv – on ostja panga kohustus maksta müüjale välja summa, kui müüja täidab akreditiivi tingimused.
  
• Faktooring – finantsteenus , mis tagab firmale ühtlase rahavoo ka siis, kui pakutakse klientidele maksetähtaega.
  
•