Majanduse konspekt (1)

Majanduse olemus
Ressursside piiratus – ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove.
Kompromiss – otsustamine millegi kasuks piirtulu või – kuluga .
Alternatiivkulu – kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus (parim alternatiiv , millest loobutakse valiku tegemisel). Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda , et saada soovitud kaup.
Piirtulu / -kulu – otsusega kaasnev tulu/kulu (lihtsalt otsuse lisatulu või –kulu). Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss.
Majandussubjektid :
Tarbija – kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk: oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid (hüviseid).
Ettevõte – iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk: saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit.
Riik – kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsiooniks ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk: suurendada ühiskonna kui terviku heaolu.
Majanduse põhivalikud – vastused küsimustele: Mida? Kuidas? Kellele?
Tootmistegurid – kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad , puit, vesi ja õhk. Tootmisressursid:
Loodusvara – looduskeskkonna osad, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab.
Inimressurss – ehk tööjõud – inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks.
Kapital – hooned, tööriistad ja masinad , mida inimesed kasutavad teiste kaupade ja teenuste tootmiseks.
Tootmisvõimaluste kõver – erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogiate korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud.
Turumajanduse alused:
Eraomand – kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või –ettevõte, mitte aga riik.
Hinnasüsteem – hindade kasutamine nappide ressursside jaotamiseks; kuna inimesed teevad vahetusi, kehtestavad turud toodetele , teenustele ja ressurssidele hinnad.
Turukonkurents – kuna ressursid ja tooted on piiratud, võistlevad inimesed kõikides ühiskondades nende ressursside pärast, mida on võimalik kätte saada. Konkurentsil võib olla mitmeid vorme, aga turumajanduses konkureerivad inimesed vabatahtliku vahetuse kaudu.
Ettevõtlikkus – kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks .
Majandussüsteemid:
Käsumajandus – majandussüsteem, kus põhilistele majandusotsustele – mida toota, kuidas toota, kellele toota – vastab tavaliselt valitsus.
Tavamajandus – majandussüsteem, mis jaotab nappe ressursse tavade kohaselt; muutused ja areng on väga aeglased; inimesed teevad seda, mida nende vanemad on teinud enne neid, ning enamik kaupu toodetakse ja tarbitakse kohapeal; süsteem, kus põhilistele majandusküsimustele mida?, kuidas?, kellele? vastatakse tavade ja kommete järgi.
Turumajandus – majandussüsteem, mis kasutab turge (vabatahtlikku vahetust) kui põhilist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Nimetatakse ka kapitalismiks ja vabaks ettevõtluseks.
Segamajandus – majandussüsteem, mis vastab põhilistele majandusküsimustele, kasutades elemente mitmest majandussüsteemist: turu-, käsu- ja tavamajandusest.
Nõudlus, pakkumine, hind
Turg – mehhanism , mille kaudu turul osalejad ( ostjad ja müüjad) omavahel suhtlevad ning kujundavad kaupade ja/või teenuste hinnad ja kogused ; mehhanism, kus saavad kokku hüviste müüjad ja ostjad; vabatahtlike vahetustehingute sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled.
Nõudlus – hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest ehk pöördvõrdeline seos hüvise hinna ja nõutava koguse vahel; teatud toote või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel.
Nõudlus mõjutavad tegurid:

• Tarbijate sissetulekud. Üldjuhul sissetulekute kasvades tarbimine kasvab, kuid eristatakse kahte liiki kaupu: normaalkaubad ja väheväärtuslikud kaubad .
  
• Teiste kaupade hinnad. Ka siin tuleb eristada kahte liiki kaupu asendushüvised ja täiendkaubad.
  
• Tarbijate ootused tulevaste sissetulekuta ja hindade suhtes.
  
• Tarbijate maitse ja eelistused .
  

Asendushüvised – kaubad, mis rahuldavad ühtesid ja samu vajadusi. Asenduskaupade puhul ühe kauba kallinemisel selle tarbimine väheneb ja tarbijad asendavad selle asenduskaubaga.
Täiendkaubad – kaubad, mida tarbitakse koos. Täiendkaupade puhul ühe kauba kallinedes väheneb nõudlus mõlema järele.
Pakkumine – võrdeline seos hüvise hinna ja tootja poolt pakutava koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa; erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel.
Tasakaaluhind – ehk turuhind – hind, mille korral nõutav ja pakutav kogus on turul võrdne.
Tasakaalukogus – (tasakaaluhind) – tootjatele ja tarbijatele vastuvõetav hinna ja koguse kombinatsioon.
Nõudluse hinnaelastsus – tarbija reageerimise tundlikkus hinna muutustele, nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele; hinnamõju mõõt, näitab nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes. E= nõutava kauba koguse %-ne muutus / kauba hinna %-ne muutus (jagamistehe).
Defitsiit – NÕUDLUS > PAKKUMINE
Ülepakkumine – PAKKUMINE > NÕUDLUS
Pakkumise ja nõudluse tabelid ja graafikud .
Konkurents
Turg – mehhanism, kus saavad kokku hüviste müüjad ja ostjad.
Konkurents – võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast.
Täielik konkurents – ehk täiskonkurents – konkurents, mis kujuneb turul, kus on palju müüjaid, kaubad on identsed, informatsioon on täielik ning soovijatele on tagatud vaba sissepääs. Palju osalejaid, üks tegija ei määra hinda ega muuda ka koguturu müügikogust, toodang on ühetaoline, turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne (toorpiim, teravili).
Monopol – konkurentsivorm, kus turul on vaid üks müüja. Turul on ainult üks ettevõte, monopoli toodang on unikaalne , seda teeb vaid tema, turule sisenemine on peaaegu võimatu, kuid ka sealt lahkumine on raske, monopol määrab oma toodangu hinna lähtudes maksimaalsest kasumist ( veevarustus , elekter ).
Oligopoolne konkurents – konkurentsivorm, mille korral turul valitsevad üksikud suured ettevõtted. Turul on vähe osalejaid, toodang on erinev või ühesugune, turule tulen on raskendatud, kuna konkurendid on suured ja tugevad, toimib ränk konkurents nii hinna osas kui koha eest turul ( arvutid , teras, bensiin).
Monopolistlik konkurents – iseloomustab turgu, kus on palju müüjaid, kelle toodang on küll sarnane, aga mitte identne. Iga tootja on oma toodangu osas monopolist. Palju osalejaid, toodang on erinev, turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne, hinnad on erinevad tänu toodangu erinevusele.
Loomulik monopol – üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu mdalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat .
Konkurentsi kahjustavad tegevused(/ kahjustav koostöö) – konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus.
Kartell – üks osa konkurentsi kahjustavast koostööst. Kartell hõlmab konkurentidevahelisi kokkuleppeid ja kooskõlastatud tegevusi, mille eesmärgiks on kahjustada konkurentsi ostu- või müügihindade kindlaksmääramise, tootmise või müügikoduste piiramise või kaubaturgude jagamise kaudu.
Inimene kui tarbija
Isiklik ja pere eelarve – finantsplaan , mis võtab kokku teatud perioodi tulud ja kulud.
Eelarve piirangud –
Säästmine – osa sissetuleku hoidmine, mitte koheselt kulutamine toodete ja teenuste ostmiseks .
Investeerimine – kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine.
Aktsia – väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist.
Võlakiri – väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud.
Intress – tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelgi teisel oma vara kasutada.
Dividend – ettevõtte kasumiosa, mis makstakse aktsionärile välja.
Laenamine –
Intressimäär – näitab mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest.
Laenugraafik –
Käendaja – isik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda ei suuda teha laenaja ise.
Hüpoteek – pikaajaline kinnisvaraga tagatud laen .
Liising – vara tagatisel antav laen, mis võimaldab finantseerida vara soetamist või vabastada raha vara alt:
Kasutusrent võimaldab kasutada vara liisinguperioodi jooksul peale mida on rendilevõtjal võimalus vara liisinguandjale tagastada või kasutada võimalust ostmaks vara välja jääkmaksumusega.
Kapitalirent on vara finantseerimine, mille eesmärk on vara omandada liisinguperioodi lõpuks.
Järelmaks võimalda samuti vara ostu finantseerida. Järelmaksu eesmärk on perioodi lõpuks vara välja osta.
Valemid: Lihtintress FV=põhisumma x (põhisumma x protsent x periood). Liitintress FV=põhisumma x (1 + protsent)^periood.
Inimene kui töötaja
Tööjõud – riigi aktiivne tööealine elanikkond, Eestis 16. eluaastast kuni pensionieani.
Tööhõive –
Tööturg – turg, kus inimene müüb oma tööjõudu ja tööandja ostab töötaja tööd, makstes selle eest palka.
Palgad – palk – hind, mida makstakse tööjõu kasutamise eest.
Maksud –
Maksed –
Valitsuse osa majanduses.
Valitsuse roll majanduses – majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide määratlemine ja nende kaitse, vaba konkurentsi kaitse, positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine, ühishüviste pakkumine, tulude ümberjaotamine, majanduse stabiliseerimine .
Majandusringlus –
Riigieelarve moodustamine -