Veondus ehk transport Raudteetransport Plussid: · Kiire · Odav · Korraga suur kaubakogus Miinused: · Raudteed ei ulatu kõikjale · Ehitamine kallis · Ümberlaadimine jaamades aeglane Fakte · Eestis sai alguse 1870. aastal · Esimene raudteeliin Eestis oli Peterburi- Tallinn-Paldiski · Eesti raudteede kogupikkus on 960 km · Sellest 130 km on elektrifitseeritud Autotransport ehk maanteetransport Plussid: · Kiire · Vedu "uksest ukseni" · Tihe teedevõrk Miinused: · Korraga väike kaubakogus
.., bn ühikut ehk bj ( j = 1, 2 , ... , n ). Veokulud i-ndalt hankijalt j-ndale tarbijale vedamisel kaubaühiku kohta moodustavad cij. Tuleb leida sellised veetavad kaubakogused x ( i = 1,2 , ... , m, j = 1,2 , ... , n) , mis toimetatakse i- ij ndalt hankijalt j-ndale tarbijale nii, et transpordikulud kujuneksid vähimateks. 31. 32. Probleemi matemaatiline mudel vastab tingimustele: 33. 1) iga hankija juures olev kaubakogus tuleb välja vedada 34. 2) iga tarbija vajadus tuleb rahuldada (vedusid tuleb teostada vastavalt nõudlusele, s.t. vastavalt tellimustele) 35. 3) veetavad kaubakogused ei saa olla negatiivsed (tundmatute mittenegatiivsuse nõue) 36. 37. Transpordiülesande põhikuju detailsem esitus: min Z = c11 x11 + c12 x12 + ... + c1n x1n + + c 21 x 21 + c 22 x 22 + ... + c 2 n x 2 n + + ... + 38. + c m1 x m1 + cm 2 x m 2 + ... + cmn x mn 39
4. Analüüsi eri transpordiliikide kasutamise eeliseid ja puudusi? Meretransport Plussid:odav, mahub korraga palju kaupa, ei ole vaja ehitada spetsiaalseid teid Miinused:laevaga ei saa sõita kõikjale, aeglane, kaup tuleb pärast ümber laadida Siseveetransport - Plussid: odav, ei ole vaja ehitada spetsiaalseid teid Miinused: kaup tuleb pärast ümber laadida, liikumisvõimalused piiratud, aeglane Raudtee transport - Plussid: kiire, odav, korraga suur kaubakogus Miinused:raudteed ei ulatu kõikjale, ehitamine kallis, ümberlaadimine jaamades aeglane Autotransport - Plussid:kiire, vedu "uksest ukseni", tihe teedevõrk Miinused:korraga väike kaubakogus, maanteede rajamine ja korrashoid kallis, vajab palju tööjõudu Lennutransport - Plussid:väga kiire, võimaldab vedada kiiresti riknevat kaupa Miinused:väga kallis, sõltub ilmast, kaup tuleb pärast ümber laadida
18.09.2012 NÕUDMISE JA PAKKUMISE KOOSTOIME. Hind kr Nõudluse kogus Pakkumise kogus 5 5 25 4 10 20 3 15 15 2 20 10 1 25 5 Hind 5 .............................. pakkumine (P)(majapidamised) 4 3 T 2 1 ........................... nõudlus (N)(ettevõtted) 0 5 10 15 20 25 kogus Lõikepunkt on turutasakaalu punkt. Selles punktis oleks turg tasakaalus. (T) T=15[(tasakaalu kogus- Q null ) ; 3 (tasakaalu hind-H null ) ] Ideaalne seisund, kus ettevõtted tulevad omakaupa müüma ja kõik saab müüdud. Tasakaaluhind on hind, mille puhul müüjate poolt pakutav ja ostjate poolt n...
Turunõudlus kõik, kus turult midagi ostavad moodustavad turunõudluse Asenduskaup. kaup, mida saad vahetada millegi muu vastu Turutõrked turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada Kaup toode, mida müüakse Konkurents võistlus Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas Hind rahasumma, mille eest kaupa saab osta Monopol ainuõigus Tootmisressursid kapital, tööjõud, loodusvarad, maa. Pakkumine kaubakogus , mid pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Nõudmine kauba kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma selle hinna eest. Turg paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvaid ning neid nõudvad inimesed Kaubandus majandustegevus, mis on seotud kaupade ostmisega teistelt ja müümisega kolmandatele, ilma et neid ise oluliselt töödeldaks. Täiendkaup nt. inimene laseb omal juukseid lõigata, kuid loobub soengust.
Tollimakse on kahte põhiliiki. 1) Tulutolli võetakse raha hankimiseks. 2) Kaitsetolle võetakse kodumaise tüütsutse eest kaitsmiseks välismaise konkurentsi eest. Tollimaks- kogumiskohajärgi - impordi tollimaks - Eksordi tollimaks - Transiittollimaks Maksustamiseviisi järgi - väärtuseline tollimaks % ühikult - Kindel tollimaks - Kombineeritud tollimaks ühikult + % Kvoot On kaubakogus , mida riil lubab kitsendusteta ja täiendava tollimaksuta improtida või eksportida. Ekspordisoodustus on maksusoodustuste ja sooduslaenude andmine ja potensiaalsetele eksportiajatele ning madalaintressiliste laenude andmine ekporttoodangu ostjatele välismaal. Dumping on toodete müümine välismaal alla omahinna - Miks riigid piiravad väliskaubandust riigikaitse sisukohalt oluliste majandusharude kaitseks.
Tööjõud palk Maa Rent Kapital Intress, dividendid ettevõtlus Kasum Nõudmine kaubaturul kaupade kogus mida ostjad soovivad ja on võimelised ostma Nõudmine tööturul töötajate kogus mida tööjõu pakkujad soovivad ja on võimelised ostma Pakkumine kaubaturul kaubakogus mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Pakkumine tööturul näitab kui palju on inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Palga liigid: Tükipalk tasu tööga loodud toodangu hulga eest. Ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest. Brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist.
35 € Agenteerimine 5000 € 9. Laevareisi Surveieri tasud 5000 € Sadamate tasud 30000 € Kaudsed kulud 25000 € Kulud kokku 530 613.35 € ekspluatatsiooniliste näitajate arvutamine ja hindamine Kvantitatiivsed näitajad Laeva/laevastiku tonnaž – netomahutavus (NT), kogumahutavus (GT), dedveit (Dw), puhas kandevõime (Dp) Veetud kaubakogus – (Q, ∑Q) Kus: Q – veetud kaubakogus lihtreisis, ∑Q– summaarne kaubakogus ja kas mingi ajavahemiku jooksul või laevade grupi kohta Läbitud miilide arv (L, ∑L) – L – läbitud miilide arv lihtreisis, ∑L summaarselt mingi ajavahemiku või laevade grupi kohta Teostatud tonn-miilide (QL, ∑QL) arv - QL– näitajad lihtreisis, ∑QL– summaarselt Tonnaazi-ööpäevade (DpL, ∑DpL) arv - DpL– näitajad lihtreisis, ∑DpL – summaarselt. Tabel 5
Nõudmise üldine seadus- Kui kõik nõudmist mõjutavad tegurid jäävad samaks, siis hinna suurenedes nõudlus kahaneb ja vastupidi. Kogus Hind kr. 5 5 4 10 3 15 2 20 1 25 Hind 25 20 15 10 Nõudlus. 5 0 1 2 3 4 5 Kogus. Nõudmise kõver on alati alanev kõver ehk negatiivse tõusuga kõver. y= -ax + b P= -aQ + b PAKKUMINE Pakkumine on selline kaubakogus, mida pakkuja soovib ja on võimeline turule tarnima (kohale viima) antud ajahetkel olemasoleva hinna juures. Pakkumise üldine seadus- kui peale kauba hinna on teised pakkumist mõjutavad tegurid püsivad, siis hinna kasvades suureneb ka pakutav kogus ja vastupidi. Kogus Hind kr 1 5 2 10 3 15 4 20 25 25 Hind 25 20 15 10 Pakkumine. 5 0 1 2 3 4 5 Kogus.
ettevõtja otsustab ise kõik majandus põhiküsimused, määrajaks on ostja soovid · Segamajandus- riigis on kõik eeltoodud majanduslik, enam-vähem võrdselt. 4. Sõna TURG on · Paik kus kohtuvad kaupade ja teenuste ostjad ja müüad. ·Kindlate reeglite alusel toimib tootmine ja kauplemiseks tänapäeval sõlmitakse kõigepealt kaubandusleping, siis vaadatakse kes mida tarnima hakkab. 5 Turunõudlus on ostjate ostusoovid. Nõudmine on kaubakogus mida tarbijad soovivad ja saavad osta olemas oleva hinnaga kindlal ajal ja kindlas kohas. Turunõudlust kujundavad: · kaubahind · tatbija soovid, vajadused ja maitse · tarbija ostujõud ehk sissetulekutase · tuleviku ootused · teiste kaupade hinnad 6. nim 7 põhjust, mis puhul võib turul nõudmine kasvada ja kahaneda. · Asenduskaup on odavam · täiendkaup kallineb · ilmastiku tegurid · kaup on hooajaline · Reklaamid mõjutavad
Tootja ei maksimeeri hinda ega kogust, vaid kogutulu. Ristelastsus Nõudmise hinnaelastsus näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest Pakkumise hinnaelastsus näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest 46 Iseloomustab koguse muutust hinna suhtelisel muutumisel Annab vastuse 2 küsimusele: 1. Kuivõrd reageerib nõutav kaubakogus hinnamuutusele? 2. Kas kogutulu suureneb või kahaneb? 3 võimalikku varianti: 1) kogus 2) kogus muutub 3) kogus muutub muutub samapalju kui olulisel määral vähesel määral hind · tulu muutub ·tulu jääb · tulu muutub hin- koos hinnaga, samaks nale vastupidises kui hind langeb, suunas: kui hind
Kaitsetolle võetakse kodumaise tööstuse kaitsmiseks välismaise konkurentsi eest. Kogumiskoha järgi: - impordi tollimaks - ekspordi tollimaks - transiittollimaks Maksustamisviisi järgi: - väärtuseline tollimaks % ühikult - kindel tollimaks - kombineeritud tollimaks ühikult + % Kvoot Kvoot on kaubakogus, mida riik lubab kitsendusteta ja täiendava tollimaksuta importida või eksportida. Ekspordisoodus Ekspordisoodustus on tus maksusoodustuste ja sooduslaenude andmine potentsiaalsetele eksportijatele ning madalaintressiliste laenude andmine eksporttoodangu ostjatele välismaal. Dumping Dumping on toodete müümine välismaal alla omahinna. Miks riigid 1
päevaraha eest, kui see praegu on, et olla kindel, et keegi kindlasti selle rendile võtab. Seda siis kuni umbes sept 2021. Sellega kindlustaksin enda jaoks ära selle, et laev madalperioodil tühjalt ei seisaks. Jah, kui turg peaks vahepeal ülesmäge liikuma ja olukord muutuma siis oleks muidugi kurb. 2(3) 11) Ülesanne. Leia laevale laaditav kaubakogus järgmiste andmete põhjal: DWT: 77328 MT 14.16M SW TPC: 67.1 GRAIN CAPACITY: 90,558 cbm KAUP: SÜSI; SF 1.45 cbm/mt SADAMA SÜVISEPIIRANG: 12.5m SW PUNKRID: 1300 MT UNPUMPABLE BALLAST: 150 MT FRESH WATER: 150 MT CONSTANTS: 300 MT 1) Mahuline kogus SF 1.45 cbm/mt Grain Capacity 90 558 / SF 1,45 = 62 452 to 2) Massiline kogus Laeva kandevõime (dwt) 77 328 MT -kütus (näiteks täis tankide puhul kuni 2500 tonni) -fresh water – 150 mt
20.0 0 19.0 40 18.0 84 17.0 120 16.0 200 15.0 300 14.0 450 13.0 600 12.0 800 11.0 950 10.0 1200 5 Pakkumine- Kõik, kes turul midagi müüa soovivad, on pakkujad, nende müügisoovid kokku moodustavad turupakkumise ehk pakkumine on kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Struktuur-näitab, kui palju igal konkreetsel hinnatasemel pakkujad sooviksid seda kaupa müüa. -tegurid: · kauba hind, · tootmis- ja müügikulud, · hinnangud tuleviku suhtes. Hind.....kogus Kr/kg.......kg 20.0- 1400 19.0- 1200 18.0- 950 17.0- 600 16.0- 450 15.0- 300 14.0- 200 13.0- 90 12.0- 10 11.0- 0 10.0- 0 6
seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. Rahandus ja ettevõtlus. 1. Selgitada nõudluse, pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust? Nõudnime on selline kaupade ja teenuste hulk (kogus), mida tarbijad soovivad antud ajahetkel osta ning on võimelised nende eest ka maksma olemasoleva hinna juures. Pakkumine on selline kaubakogus, mida pakkuja (tootja, vahendaja vm) soovib ja on ka võimeline turule tarnima antud ajahetkel olemasoleva hinna juures. Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud, tuntakse turutasakaaluna. Turumajandus on valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena. Turumajanduse põhiomadus on, et investeeringute ja toodetud kaupade jaotuse üle
TARNELEPING Käesoleva tarnelepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Tarnija nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tarnija esindaja nimi] (edaspidi: Tarnija), ja (2) [Ostja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [Ostja esindaja nimi] (edaspidi: Ostja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Ostja ostab ja Tarnija müüb Ostjale Lepingus sätestatud tingimustel järgmisi kaupu (edaspidi: Kaubad): (i) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; (ii) [tarnitava kauba nimetus...
TARNELEPING Käesoleva tarnelepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Tarnija nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tarnija esindaja nimi] (edaspidi: Tarnija), ja (2) [Ostja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [Ostja esindaja nimi] (edaspidi: Ostja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Ostja ostab ja Tarnija müüb Ostjale Lepingus sätestatud tingimustel järgmisi kaupu (edaspidi: Kaubad): (i) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; (ii) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; 1.2 Tarnija tagab: (i) Kauba kvaliteedi vastavuse valmistaja ...
ei ole vaja katkestada tegelikku süsteemi tegevust; 5.saab kasutada personali kaupade hulga ja veokulud. Esimeseks etapiks on asukohtade märgistamine koordinatide Savage kriteeriumid. Alternatiiv kõigi otsustaja käsutuses olevate vahendite ja tema mõju väljaõppes; 6.saab kasutada standartiseeritud mudelid. 7.modellerimismudelid arvestavad süsteemis. Raskuskese leitakse valemi abil Cx=(asukoha i koordinaat X * kaubakogus, mis all kujunevate tegurite kõik otsustajast olenevad seisundid. Väliskeskkonna seisundid reaalse protseesi keerukust 8.võimaldab tuua välja alternatiive 9. ei seega tegelikkuses viiakse või tuuakse i-st)/(kaubakogus, mis tuuakse või viiakse i-st) Cy =(asukoha i otsustaja poolt mittejuhtivad tegutsemistingimused, mis alternatiivide tulemuslikkust kulgevaid protsesse 10
piirkasulikkuseks (MU). Piirkasulikkuste summa annab üldise e. kogukasulikkuse. Piirkasulikkus langeb "vertikaalsuunas" ja "horisontaalsuunas" Kahaneva piirkasulikkuse seadus - piirkasulikkus väheneb koos tarbija käsutuses oleva hüvekoguse suurenemisega. Piirkasulikkus võib olla ka negatiivse arvväärtusega. Kogukasulikkuse maksimeerimine- tähendab jõuda oma piiratud eelarve puhul võimalikult suure rahuloluni. Nõudlusseadus: kauba hinna tõustes nõutav kaubakogus väheneb. MUA-kauba A füüsilise ühiku piirkasulikkust, PA-kauba A füüsilise ühiku hinda, MUa- võrreldav piirkasulikkus: MUa = MUA / PA (tarbija jaoks toote kvaliteedi ja hinna suhe.) Kasulikkust maksimeeriva kulutuste jaotus on tagatud siis, kui mingi kaubapaari piirkasulikkuste suhe võrdub nende hindade suhtega. MU1/MU2 = P1/P2 Hermann H Gossen-i seadused: Esimene seadus: ühe tarbimisperioodi jooksul kahaneb iga järgneva tarbitava
automaatselt (automaatselt faksi või EDI abil) ostuvajaduse tekkimisel, mil ostja nõustub tellimistingimustega ja saadab tellimuse edasi sobival viisil Kahe kasti meetod on tellimuspunktil põhineva tellimisviisi lihtsustatud rakendus. Selle meetodi korral: hoitakse kaupa kahes kastis kui esimene kast tühjeneb, võetakse kasutusele teine koos teise kasti kasutuselevõtuga tellitakse uus kast (kastis sisalduv kaubakogus peab sisaldama nii ringlus- kui ka reservlao osa) Kahe kasti meetodit kasutatakse üldjuhul madala hinnatasemega tooteartiklite puhul, mis puuduvad sageli isegi infosüsteemi saldodes. Tellimuspunkti meetod ei ole ainuke tellimismeetod. Laoseisu täiendav tellimus võidakse teha ka kindlate ajavahemike järel. Seda meetodit nimetatakse tellimustsükli meetodiks. Tellimustsükli meetodi puhul muutub tellitav kogus sõltuvalt nõudlusest ja hetke laoseisu ning maksimumlao vahest
f ( x) = sin x Y = [-1;1] f (0) = 0 f (± ) = 0 ... Määramispiirkonna määrab: 1.funktsiooni olemus nt. Kui funktsioon on f= ln x, siis x ei saa omada mittepositiivseid väärtusi. Seega määramispiirkond on kõik positiivsed reaalarvud 2. ülesande püstitus Nt. Kui hulk X tähistab kaubakogust, siis on määramispiirkonnaks kõik mittenegatiivsed arvud, sest negatiivne kaubakogus ei oma majanduslikku mõtet Funktsioonide määramisviise 1. Valemi abil Olgu eeskiri (funktsioon) f(x)=x2+3 Järelikult x =3 vastab y= 32+3 =12 x =10 vastab y= 102+3 =103 jne Seega valem näitab, milliseid tehteid ja millises järjrkorras tuleb funktsiooni väärtuste saamiseks argumendi väärtustega sooritada. 2 2. Funktsiooni esitamine graafiku abil
Kõige sagedamini kompromissvariant. Osa kulusid ettemaksuna, ülejäänud pärast lõplike kulude selgumist. Arve tasutakse sätestatud aja jooksul. Tasu ei sõltu vastastikustest pretensioonidest ja kommertsküsimustest. Aluseta maksmisest keeldumisel/viivitamisel maksab klient viivist. Maksmata jätmisel õigus hoida kinni kliendi kaupa ja muid väärtusi. Teenuste hinnad: Määratakse poolte kokkuleppel ja sõltuvad töötingimustest (kaupade nomenklatuur ja kaubakogus, teenuste keerukus jne.). Hinnakujunduse küsimuste tehniline lahendamine sõltub teatud määral eelpoolnäidatud lepinguliste suhete vormist. Sageli teevad printsipaalid enne konkreetse ekspediitori valikut ja sellega ametlike õigussuhete loomist hinnajärelpärimised üheaegselt mitmele ekspediitorile ja võtavad valiku aluseks minimaalsed kauba kohaletoimetamise koondhinnad. Ekspedeerimise koguhind moodustub kahest osast teistelt ettevõtetelt
baasitabelist saab välja kirjutada ka DÜ lahendi, see on leitav optimaalse baasitabeli sihifunktsiooni abitundmatute kohalt (täiendav lisaühik annab y krooni kasumit) TRANSPORDIÜLESANDED On tegemist ühetüübilise kauba vedamisega ladudest (tarnijatelt) tarbijatele (kauplused, vahendajad). Veokulud kaubaühku kohta i-ndast laost j-ndale tarbijale on cij. Eesmärgiks on kaup laiali vedada vähimate kuludega. Min Z=c11x11+c12x12+...+c1nx1n Kitsendused: 1) iga hankija juures olev kaubakogus tuleb välja vedada 2) iga tarbija vajadus tuleb rahuldada (vedusid tuleb teostada vastavalt nõudlusele, s.t. vastavalt tellimustele) 3) veetavad kaubakogused ei saa olla negatiivsed (tundmatute mittenegatiivsuse nõue): Iga muutuate komplekt xij, mis rahuldab kõiki tinginusi, on transportül lubatav lahend ehk lubatav veoplaan(rahuldab ladude pakkumist ja tarbija nõudmist + positiivsuse nõue). Kui lubatava lahendi sihifunktsioon omandab minimaalse väärtuse, on tegemist optimaalse
· Pikkasilla. Oluline ühenduslüli teel KaguEestist Viljandi maakonda Lisamaterjal: · Tallinn Tartu kiirtee · Via Baltica · Via Hansaetica Raudteetransport võimaldab kiiresti edasi toimetada suuri kaubakoguseid. Raudteel tasub vedada mahukaid kaupu ja eelkõige pika vahemaa taha, sellisel juhul on tööviljakus kõrge ja vedu odav. Kuid veo teostamiseks on vaja kokku koguda suur kaubakogus, mis tuleb pärast paljudele klientidele teiste transpordivahenditega laiali vedada. Nii kaotatakse osa võidetud ajast ja kulud suurenevad. Raudteevõrk ei saa olla väga tihe esiteks läheks see liiga palju maksma ja teiseks ei jätkuks tihedale raudteevõrgule vedusid. Kuhu tasub rajada raudteeühendus?
ekspediitor. 10. Kes peab teavitama klienti kauba saabumisest kliendile jaama? Kliendile kui saajale peab raudteejaama kaubakontor teavitama kauba või saadetise saabumisest. 11. Alates millisest kaubaveomahust kuus saab sõlmida EVR Cargoga kaubaveoalase koostöölepingu? Raudtee kaubavedu on mõeldud suurte kaubakoguste teisaldamiseks. AS EVR Cargo on oma veotingimustes arvestanud, et min. veetav kaubakogus on 35 t, veokaugus üle 101 km. Marsruutrongis on minimaalselt 57 tingvagunit üheliigilist kaupa. 12. Millise etteteatamisajaga peab kauba saatja esitama raudteele oma tellimuse ning mitmes eksemplaris? Kaubasaatja esitab raudteele oma tellimuse vähemalt 15 päeva enne planeeritavat kuud kolmes eksemplaris. 13. SRÜ riikidesse eksportkauba veoplaanid esitatakse 20 päeva enne planeeritava kuu algust. 14
TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE 2 KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Meretranspordi eelised ja puudused Eelised kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol, on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik; kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; omab suurt siseriiklikku regionaal-majanduslikku tähtsust, tagab “ääremaade” head transpordi- ja majandusühendused kesksete regioonidega; on veomahtudelt (tonn-miilides) transpordilogistika keti üks suuremaid...
Kordamine üleminekueksamiks(majandus) Majanduse kolm põhiküsimust. · Mida? Toota kaupu ja pakkuda teenuseid, mida tarbijad vajavad. · Kuidas? Milliseid vahendeid tootmises kasutada. Valimisel lähtuda võimalustest, hinnast, ajast. · Kellele? Kes on kliendid? Näide: · Mida ehitusteenuse pakkumine. · Kuidas kas kasutada inimtööjõudu või tehnikat? · Kellele suuremad ehitusfirmad, eraisikud. Tootmisressursid ja tootmistegurid. Ressursid ja Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. · Loodusressurss-rent,üür · Inimressurss-palk · Kapital-intress · Ettevõtlikkus-kasum,kahju Nappus,piirprintsiip ja a...
müüjaid. Raskuskeskme meetod on arvutusmeetod, mida kasutatakse asukoha leidmisel üksikule objektile, mis teenindab erinevaid turge. Objekti parima paiga leidmisel võtab meetod arvesse turgude asukohad, turgudele saadetavate kaupade hulga ja veokulud. Esimeseks etapiks on asukohtade märgistamine koordinaatide süsteemis. Raskuskese leitakse valemi abil Cx ¦ (asukoha i koordinaat X kaubakogus, mis viiakse või tuuakse i st ) ¦ (kaubakogus, mis tuuakse või viiakse i st Cy ¦ (asukoha i koordinaatY kaubakogus, mis viiakse või tuuakse i st ) ¦ (kaubakogus, mis tuuakse või viiakse i st Ideaalseks asukohaks on see, kus objekti ja müügikoha vaheline kaalutud vahemaa on väiksem. y Transpordikulu meetod. Transpordikulu meetod kuulub erikujuliste lineaarsete plaanimisülesannete
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Uurimustöö PAKENDID JA PAKENDIRINGLUSE KORRALDAMINE TOITLUSTUSETTEVÕTTES ’ PÄRNU 2013 Sisukord Sissejuhatus Eeldan, et uurimustöö eesmärk on välja selgitada, kuidas toimub pakendi ja pakendiringluse korraldamine erinevates toitlustusettevõtetes. Kindlasti leian siit uut infot, mida saan kunagi tulevikus kasutada. Pakendid Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted. Pakendid jagunevad müügi-, rühma- ja veopakenditeks: 1. Müügipakend on lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks ettenähtud müügiühiku osa. ...
müüjaid. Raskuskeskme meetod on arvutusmeetod, mida kasutatakse asukoha leidmisel üksikule objektile, mis teenindab erinevaid turge. Objekti parima paiga leidmisel võtab meetod arvesse turgude asukohad, turgudele saadetavate kaupade hulga ja veokulud. Esimeseks etapiks on asukohtade märgistamine koordinaatide süsteemis. Raskuskese leitakse valemi abil Cx ¦ (asukoha i koordinaat X kaubakogus, mis viiakse või tuuakse i st ) ¦ (kaubakogus, mis tuuakse või viiakse i st Cy ¦ (asukoha i koordinaatY kaubakogus, mis viiakse või tuuakse i st ) ¦ (kaubakogus, mis tuuakse või viiakse i st Ideaalseks asukohaks on see, kus objekti ja müügikoha vaheline kaalutud vahemaa on väiksem. y Transpordikulu meetod. Transpordikulu meetod kuulub erikujuliste lineaarsete plaanimisülesannete
selle osta juba enne hinnatõusu ja vastupidi: lootus hinna langusele võib panna inimest oma oste edasi lükkama, s.t vähendama oma praegust tarbimist. 1.2 Nõudluse elastsus Nõutava kaubahulga muutust, mida põhjustab nõudlusega seotud tegurite muutumine mõõdetakse nõudluse elastsusega. Antud kauba hinna, teiste kaupade hinna või tarbijate reaaltulude muutumine võib põhjustadaantud kauba nõutava koguse muutumist. Seda, kui palju muutub nõutav kaubakogus mingi teise muutuja muutumisel ühe ühiku võrra, näitabki elastsust. Teisisõnu, elastsus on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt. Nõudluse elastsuse liigid: 1) Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus, on tegu mitteelastse nõudlusega. Sel juhul on nõudluse hinnaelastsuse 5 koefitsent väiksem kui 1
muutust, mis sõltub hinna suhte- e r d a ei d k ä (ja ela a epä lisest muutusest va sts sen ra- stu em du Annab vastuse 2 küsimusele pid on s. i) 1. Kuivõrd reageerib nõutav kaubakogus hinnamuutusele? 2. Kas kogutulu suureneb või kahaneb? 3 võimalikku varianti: MITTEELASTNE ÜHIKELASTNE ELASTNE 1) kogus ei muutu 1) kogus muutub 1) kogus muutub samapalju kui hind olulisel määral 2) tulu muutub 2) tulu jääb samaks 2) tulu muutub hin-
Kui alused on liiga suured, siis veoühiku ruumala kasutamine on ebaefektiivne. Raisatakse liiga palju vajalikku ruumi. Käsitsemise efektiivsus väheneb, kuna manööverdamisvõime väheneb ja sellest tingituna on suurem kauba vigastamise oht. Teisest vaatenurgast vaadates et, kui alused on liiga väikesed, siis on jällegi veoühiku ruumala kasutamine ebaefektiivne. Käsitsemise efektiivsus on väike, kuna üha teisaldamisega viiakse ühest kohast teise liiga väike kaubakogus, samuti kauba vigastamise oht veoprotsessi käigus suureneb. Võivad suureneda laadimise kulud, kuna aluste liikumahakkamise vältimiseks veo ajal on vaja neid täiendavalt rihmadega kinnitada. 2. Laadimise unifitseerimine Väga tähtis on unifitseerimine selleks, et kasutada ühesuguste mõõtmetega aluseid, siis on lihtsam koormaid komplekteerida ja kaupa sinna mahutada. 3. Pakendite paigutus kaubaalusel
lähen poodi ma ostan sealt kaupa ja sellega saab ettevõtja tulu. 6. Nõudlus ja seda mõjutavad faktorid. Kõik kes turult midagi ostavad on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad aga turunõudmise. Nõudmise tegurid: 1) kauba hind 2) tarbija individuaalne maitse 3) tarbija ostujõud ehk sissetulekute tase 4) tulevikuootused 5) teiste kaupade hinnad 7. Pakkumine ja seda mõjutavad faktorid. Pakkumine on kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Pakkumise tegurid: 1) kauba hind 2) tootmis- ja müügikulud 3) hinnangud tuleviku suhtes 8. Normaal-, asendus, täiend - ja inferioorse kauba mõiste. Normaalkaup – on kaup, mille nõudlus suureneb, kui tarbija sissetulek kasvab. Enamikku kaupu peetakse normaalkaupadeks. Asenduskaup – on kaup, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise kauba hind tõuseb
Nõudlus - seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida ostajad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta Nõudlusseaduse kohaselt ostavad tarbijad rohkem, kui toote või teenuse hind langeb, ja vähem kui hind tõuseb seega on toodete ja teenuste hind ning nõutav kogus pöördvõrdeliselt seotud. Nõudluskõveral negatiivne tõus näitab, et tarbijad soovivad ja suudavad madalamate hindad korral osta suuremaid koguseid. Turu puudujääk - olukord, mille puhul nõutav kaubakogus ületab pakutava kauba koguse antud hinna puhul Asendusefekt - olukord, kus toode muutub teiste sarnaste kaupadega võrreldes odavamaks ning tarbija ostab seda toodet rohkem ehk asendab odavama tootega teisi, kallimaid tooteid. Sissetulekuefekt - olukord, kus pärast kauba hinna langemist saab tarbija sama sissetuleku juures seda kaupa rohkem osta. Nõudlust (nõudluskõvera nihkeid) mõjutavad tegurid : o Kauba hinna muutumine o Tarbija individuaalse maitse muutumine
St. et toote hinna ja koguse vahel on võrdeline seos mida kõrgem on hind, seda suurem on pakkumine ja vastupidi. PAKKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID: 1. tootmisressursside hinnad; 2. tehnoloogia tase; 3. tootjate ootused; 4. tootjate arv; 5. maksud. TURU TASAKAAL Nõudmine ja pakkumine on kaks turu osapoolt. Kui ostjate ja müüjate soovid kattuvad, saabub turul tasakaal. Tasakaaluhind on hind, mille korral ostjate poolt nõutav ja müüjate poolt pakutav kaubakogus on võrdne. Tasakaalukogus on selle hinna juures nõutav ja pakutav kogus. Mitte alati ei kujune nõudmise ja pakkumise koostegevusest turul tasakaal, vaid hoopis üle- või puudujääk. Turu ülejääk tekib siis, kui turul kehtiva hinna korral pakutav kogus ületab nõutava koguse. Turu puudujääk tekib siis, kui turul kehtiva hinna korral nõutav kogus ületab pakutava koguse. Ülejääk surub hinna alla, puudujääk aga peaks aga avaldama survet hinnatõusuks. Kui tasakaal
eeldatava varude puudujäägiga. Antud olukorra näiteks sobib jaemüüja tellimisalase tegevuse kirjeldus seoses tootega, mille nõudlus kipub pakkumist ületama, tulenevalt piirangutest toote valmistamisel. Olukorras, kus nõudlus on üldjuhul pakkumisest suurem, on jaemüüja seisukohalt kõige ratsionaalsem teha kõik selleks, et lõppkliendi vajadused saaksid igal juhul rahuldatud. Selle tarvis tellitakse oma tarnijalt kaubakogus, mis on suurem sellest, kui see oleks olnud, kui tegu oleks piiramatu pakkumisega kaubaga. Tellimuste kokkukuhjamine esineb tavaliselt siis, kui tellimise püsikulu erineb nullist (näiteks, kui tellimuse täitmiseks on muuhulgas vajalik teha suurel hulgal paberitööd), seega igal perioodil uue tellimuse esitamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Tellimise arvelt säästmiseks tellitakse harvem ja korraga suuremaid koguseid.
tehes tuntava hinnavahe korral odavama. Kütuse asenduskaubaks võiks olla ühiskondlik transport. Täiendkaubad - kaubad, mida sageli koos kasutatakse (nt auto ja bensiin). Hinna mõju kogusele, mida tarbijad ostavad, nimetatakse nõudluse hinnaelastsuseks. Hinna mõju on väiksem neile kaupadele, mis on eluks vajalikud (toiduained, eluase, elekter), suurem luksuskaupade, ajaviiteteenuste ja moekaupade puhul. Hinnad võimaldavad inimestel võrrelda kaupade väärtusi. Pakkumine - kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Pakkumine sõltub hinnast, tootmis-ja müügikuludest ja tulevikuprognoosidest. Kõik, kes turul midagi müüa soovivad, on pakkujad ja nende müügisoovid kokku moodustavad pakkumise. Hindade tõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Ettevõte, mis on võimeline tootma väiksemate kuludega, on huvitatud suuremast pakkumisest. Pakkumine tõuseb ka siis, kui turule tulevad uued ettevõtted.
2 KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Meretranspordi eelised: a. kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol, on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik; b. kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; c. on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; d. omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; e. omab suurt siseriiklikku regionaal-majanduslikku tähtsust, tagab “ääremaade” head transpordi- ja majandusühendused kesksete regioonidega; f. on veomahtudelt (tonn-miilides) transpordilogistika keti üks suuremaid osi. Puudused: a. enamikel juhtudel ei võimalda kaupade j...
Maad peab omakorda väetama, tuleb muretseda istikud ja nende kasvu eest hoolitseda, valminud saak õigel ajal koristada, säilitada ja müügipaika transportida. Lühidalt, kauba pakkumine nõuab eelnevaid kulutusi selle valmistamiseks. Veelgi täpsemalt, mida rohkem me toodame, seda suuremad on kulutused. Ükski tootja ei hakka valmistama kaupa, mille müümisel ta saaks raha tagasi vähem, kui ta kulutas selle valmistamiseks. Eelnevalt kokku võttes sõnastame pakkumise olemuse. Pakkumine on kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Pakkumine sõltub mitmesugustest teguritest. Olgu nimetatud peamised: · Kauba hind · Tootmis-ja müügikulud · Hinnangud tuleviku suhtes Mida kõrgem on mingi kauba hind, seda rohkem on tootja huvitatud selle kauba tootmisest ja pakkumisest. Seega on pakkumise majanduslik seaduspärasus: hinna tõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. TURG. NÕUDLUS. TURG
Inimeste soovid on aga väga erinevad. Erinevatel turgudel mõjutavad ostusoove erinevad tegurid. Võib aga välja tuua olulisemad nõudmist mõjutavad tegurid. a) kauba hind b) tarbija maitse c) ostujõud d) teiste kaupade hinnad Pakkumine - Kõik, kes turul midagi müüa soovivad on pakkujad. Nende müügisoovid moodustavad turupakkumise. Kui tarbija on huvitatud ostmisest võimalikult madala hinna eest, siis pakkuja soovib kaupa müüa võimalikult kallilt. Pakkumine on kaubakogus , mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Pakkumist mõjutavad järgmised tegurid: a) kauba hind b) tootmis- ja müügikulud c) hinnangud tuleviku suhtes Turul nõudmine ja pakkumine tasakaalustuvad. Kui nõudmine ületab pakkumist, siis on tegu defitsiidiga. Kui aga pakkumine ületab nõudmise, siis on tegu ülepakkumisega. 5. Milline on reklaami roll toodete müümisel? Milliseid trikke kasutatakse reklaamides inimestele toodete müümiseks
Hind raha/liitri ehk koguse kohta, kiirus km/h. Kvantitatiivne muutuvsuurus: näitab hulka, mahtu. Kvalitatiivne x Kvantitatiivne = resultaat (tegurisüsteem). Nt: hind (Ip)x kogus (Iq) = Maksumus (Ipq) kogus hind = tarbitud kauba maksumus; kogus omahind = toodangu maksumus; aeg kiirus = tee pikkus; külvipind saagikus = saak; töötundide arv tootlus = toodete arv. · Ühismõõtsustamine ehk ühismõõtseks saamine. · Varasema perioodi kaubakogus Laspeyres hinnaindeks: ILP= p1q0/p0q0 Juhul kui võrrelda hilisema perioodi kaubakogumi maksumusi hilisemates ja varasemates hindades, saab Paasche hinnaindeksi: IPP= p1q1/ p0q1 · Juhul kui ühismõõtsustajateks on varasema perioodi hinnad, saab Laspeyresi koguseindeksi: ILq=p0q1/p0q0, kus q1 tänane kogus, q0 baas, eilne kogus. Juhul kui ühismõõtsustajateks on hilisema perioodi hinnad, saab Paasche koguseindeksi: IPq=p1q1/p1q0 VALIMID
tehnoloogiliselt täiendavat kaupa, nt auto ja kütus) korral aga põhjustab ühe hüvise hinna kasv teise hüvise nõudluse vähenemist (hinna languse puhul on tegemist vastupidiste muutustega). 9. Pakkumine ja mis seda mõjutab. Pakkumiskõver Pakkumisseadus kauba pakutav kogus ja hind on võrdeliselt seotud. Hinna tõus suurendab ja langus vähendab pakkumist Pakkumine on kaubakogus mida pakkujad soovivad müüs ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest Pikema aja jooksul suudetakse enam pakkuda (toota). Turupakkumise seisukohalt konkurents tiheneb tulevad uued pakkujad turule Kõrgema hinna juures tahetakse rohkem pakkuda- kasum on suurem, kõrgema hinna juures suudad katta ka kõik tootmiskulud. Kui hind on kõrgem siis samade ressursside korral toota kaupa mille hind on kõrgem kui alternatiivsel kaubal. N. Leib- kõrgem hind
49. Nõudlus Kõik, kes midagi ostavad on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudmise. Nõudmine on hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest. Kogunõudlus on defineeritav kui igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitsused ja välissektor. 50. Pakkumine Kõik, kes turul midagi müüa soovivad, on pakkujad, nende müügisoovid kokku moodustavad turupakkumise. Pakkumine on kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Kogupakkumise all mõeldakse ettevõtete (majapidamiste ja valitsuste) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil. *Pakkumine on võrdeline seos hüvise ja tootjat poolt pakutava koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. 51. Palk Palk on tasu tehtud töö eest. Palgal on kaks vormi: Tükipalk – tasu tööga loodud toodangu hulga eest;
Arvestuse teemad 1.1 Majanduse üldteooria mõiste Majandusteaduse teke 17.-18.sajandi Lääne- Euroopas, kus hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi, mitte enam Jumala tahet. Erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem, pakkumine loob ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria; * neokeinsistlik esindaja J.M. Keynes. Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus; * monetaristlik (Chicago koolkond) majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine; * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M. Friedman. Nemad lausa eitavad valitsuse võimet majandust mõjutada, majandus on täiesti isereguleeruv tänu hindade ja palkade paindlikkusele; * postkeinsistlik ma...
Ettevõtja taotlus liikmesriik DG TAXUD Euroopa Nõukogu. Kehtestatud maksupeatamisi võivad kasutada kõik ettevõtjad igas riigis SUSPENSIONS andmebaas, hetkel kehtivaid ca 1000. MAKSUPEATAMISE LIIGID: teatud tööstus- ja põllumajandustoodete maksupeatamine; lennukõlblikkussertifikaatidega imporditud kaupade maksupeatamine; õhusõidukite ehitamiseks, hooldamiseks ja remondiks mõeldud toodete maksupeatamine. Teatud relvade ja sõjaväe varustuse maksupeatamine. TARIIFIKVOOT: Kaubakogus, mida lubatakse importida soodsama tollimaksumääraga võrreldes tavapäraselt ühise tollitariifistikuga ettenähtud tollimaksudest. Tariifikvoodist tuleneva soodsama tollimaksumäära kohaldamine lõpetatakse niipea, kui ettenähtud impordikogus on saavutatud. Avamine: tariifikvoodi järjekorranr, kogus, kehtivusaeg, tollimaksus suurus. Liigid (laad): avatud, kriitiline, uus, ärakasutatud. Taotlemine: deklarant
· turgude üldine tasakaal olukorda, kus kõik turud, nii kauba kui teguriturud, on üheaegselt tasakaalus · turu ajastamine sobiva momendi valik väärtpaberite ostmiseks ja müümiseks · turu puudulikkus turu piiratud funktsioneerimist heaolumajanduse põhimõtetest lähtudes · turu struktuur majandusharu struktuur, mis määrab ära ettevõtete konkurentsi tingimused · turu tasakaal turu seisund, kus nõutud kaubakogus (või tootmistegurite hulk) vastab pakutavale kaubakogusele (või tootmistegurite hulgale) · turu tasakaal tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil konkreetsel hinnatasandil · turu vaba toimimise üldine seaduspärasus turu võime saavutada nõudmise ja pakkumise tasakaal · turuhind rahas väljendatud turuosaliste hinnang konkreetse hüvise kasulikkusele ja tootmiskuludele
turgude üldine tasakaal - olukorda, kus kõik turud, nii kauba- kui teguriturud, on üheaegselt tasakaalus turu ajastamine - sobiva momendi valik väärtpaberite ostmiseks ja müümiseks turu puudulikkus - turu piiratud funktsioneerimist heaolumajanduse põhimõtetest lähtudes turu struktuur - majandusharu struktuur, mis määrab ära ettevõtete konkurentsi tingimused turu tasakaal - turu seisund, kus nõutud kaubakogus (või tootmistegurite hulk) vastab pakutavale kaubakogusele (või tootmistegurite hulgale) turu tasakaal - tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil konkreetsel hinnatasandil turu vaba toimimise üldine seaduspärasus - turu võime saavutada nõudmise ja pakkumise tasakaal turuhind - rahas väljendatud turuosaliste hinnang konkreetse hüvise kasulikkusele ja tootmiskuludele turujõud - ettevõtte võime mõjutada tasakaaluhinda; suurim turujõud on monopolil,
Kogumiskoha järgi: - impordi tollimaks - ekspordi tollimaks - transiittollimaks Maksustamisviisi järgi: - väärtuseline tollimaks % ühikult - kindel tollimaks - kombineeritud tollimaks ühikult + % Kvoot Kvoot on kaubakogus, mida riik lubab kitsendusteta ja täiendava tollimaksuta importida või eksportida. Ekspordisoodustus Ekspordisoodustus on maksusoodustuste ja sooduslaenude andmine potentsiaalsetele eksportijatele ning madalaintressiliste laenude andmine eksporttoodangu ostjatele välismaal. Dumping on toodete müümine välismaal alla omahinna. Dumping
mis suurendavad või vähendavad mingi kauba pakkumist, muudavad seost pakutava koguse ja hinna vahel. Alternatiivne kaup on hüvis, mille tootmiseks kasutatakse põhiliselt samu ressursse. (ühe alternatiivse kauba x hinna tõus võib vähendada tema alternatiivkauba Y pakkumist ja vastupidi) Pakkumisseadus on kui teised pakkumise mõjutavad tegurid peale kauba enda hinna antud ajaperioodil ei muutu, siis hinna tõustes müüjate poolt pakutav kaubakogus suureneb ja vastupidi, hinna langedes alaneb. Pakkumisseadus kajastab samasuunalist positiivset seost hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Turupakkumine kujutab endast kõigi individuaalsete pakkujate poolt igal konkreetsel hinnatasemel pakutavate koguste üldsummat. Turupakkumiskõver on joon, mis saadakse individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsummana, kus ühel või teisel hinnatasemel liidetakse müüjate pakutavad kogused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
