Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus. (4)

+
Lk.1 “ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU”
I VARAKRISTLIK MUUSIKA
1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA
Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle .
Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid , hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris)
Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi:
1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi), seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad.
Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodial on kiriklikus liturgias väga tähtis koht- ta on peamiseks laulutüübiks kõikidel tunnipalvlustel, klassikalise kloostrikorra järgi lauldakse igal nädalal läbi kõik 150 psalmi.
2.Hümnide laulmine ehk hümnoodia- esmakordselt Matteuse ja Markuse evangeeliumist -tõenäoliselt tegemist uute laulutekstide laulmisega
Lihtsamate laulutüüpide hulka kuuluvad hümnid, mis on stroofilise värsitekstiga.
2.RESPONSOORNE ,ANTIFOORNE ettekandeviis
Antitoon – üks sagedasemaid laulutüüpe, refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele, aja jooksul on ka iseseisvunud , psalmideks eraldunud. Lühike tekst, üks pikem või paar lühemat lauset, on pühendatud kirikuaasta konkreetsele päevale ja pärit enamus Piiblist(sageli vabalt töödeldud).Eriti pidulikud on missade avalaulud.
Respektooriumid- on kaunistatud stiilis keerulisemad laulud, mis algselt on olnud koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud . Nende vabas improvisatsioonis kujunenud stiil on säilinud pikkades väljendusrikastes kaunistusvokaliisides ehk melismides.
Missalaulude hulgas on kaks responsoorset laulu: graduale ja alleluja- mõlemad saadavad pühakirjalugemist ning loovad hetke nende ülemõtisklemiseks. Enam kaunistusi sisaldab alleluia.
3.CONCENTUS , ACCENTUS meloodiastiil
Kaks meloodiastiili:
a)concentus- vaba meloodiakujundus ,jubilius
b)accentus- deklamatsiooniline, valdav on kõnerütm
Lk.2
4.Liturgilise laulu vormid - missa ordinarium , missa proprium , officiumid.
Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga:
1.Tunnipalvlus ehk offitsium –lihtne tavaliselt ilma eriliste rituaalideta palvus , mida peetakse 8 korda päevas ,peamiselt kloostrites. Tunnipalvused toimuvad kindlatel tundidel , korraldades nii tervet päeva.
2. Missa –igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud paljude rituaalidega.
Nii tunnipalvuses kui missas on tekste , mis jäävad alati samaks ,neid muutumatuid iga päev korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks.
Suur osa tekstidest aga muutub igal päeval vastavalt kirikukalendrile, neid osi nimetatakse propriumiks.
5. Gregooriuse laul.
Gregooriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Nagu vanakreeka klassikalises lüürikas , ei saa siingi lahutada muusikat ja teksti
(liturgilised tekstid pole algselt eksisteerinud kõnelduna ,neid on alati lauldud)
Liturgilised tekstid on mõeldud jumalateenistuse, palvuste või rituaalse talituse jaoks- nii pole ka gregooriuse laulul muud funktsiooni.
Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või koor(mis sageli jaguneb kaheks grupiks)
Igasugune mitmehäälsus –on gregooriuse laulu kunstipärane töötlus.
Loomu poolest on gregooriuse laul saateta. Laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed , kasutatakse proosatekste või vahelduva rütmiga vabavärssi.
Laulu rütmiline omapära – tal puudub ühtne taktimõõt, rütm on vabalt hõljuv ning 2-3 osalised jaotused vahelduvad täiesti süsteemitult.
Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitustiile, zanre ja lauluvorme.
6. Neuma , neumakiri.
Gregooriuse laul on sajandeid levinus suulise traditsioonina, vajamata noodikirja .
Varaseimad noodikirja näited, mis meieni on jõudnud 8.-9.sajandist, paistavad meile õige primitiivsed .
Neumad - noodikirja märgid, mis ei tähista mitte üksnes heli ,vaid 1-4helist koosnevat meloodiaelementi.
On arvatud ,et neumad matkisid graafiliselt meloodia liikumise suunda, seda teevad teksti kohale ühele kõrgusele joonistatud neumad algeliselt ja viisi meenutamisel on sellest vähe abi. Uusimad uuringud näitavad aga ,et neumad tähistavad esituse rütmilisi peensusi ja teevad seda täpsemalt kui ükski hilisem noodikiri .
10.sajandil tehti katseid märkida täpsemalt üles ka helikõrgusi. Kõige otstarbekam oli aga kirjutada neidsamu neumasid eri kõrgustele,kasutades selleks noodijooni.(algselt oli neid 2, hiljem kuni 10)
11. sajandil leiutas Guido Arezzost kompaktse joonesüsteemi ,helikõrgusi tähistavad nii jooned kui joontevahed-see süsteem on siiani kasutusel.
Lk.3
II ÜHEHÄÄLSE KIRIKUMUUSIKA EDASINE ARENG
1. Zanrid : troop ja sekvents
9.-12.sajandil, ajal mil kirikulaulu suuline traditsioon muutus valdavalt kirjalikuks, ilmus sinna uus omapärane loomingu meetod troop-traditsiooniliste tekstide vaba laienemine. Väga paljudesse liturgiatekstidesse kiiluti uusi, lühemaid ja pikemaid lõike, algteksti õpetlikke ja poeetilisi kommentaare.
Palju troope loodi suurtes laulukeskustes (Galleni klooster Sveitsis )
Troobid võisid olla nii pikad ja iseseisvad ,et nendest arenesid välja iseseisvad laulud.
Näiteks varased sekventsid – olid alleluia laulude pikkadele vokaliisidele loodud troobid.(hiljem sai neist omaette lauluvorm)
Sekventsi tekst on värsiline- see oli keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme, mille ülesehitusele olid eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Sekventsid olid pühendatud oma kiriku, kloostri või linna kaitsepühakule.

III ÜHEHÄÄLNE ILMALIK LAUL

1. Trubaduurid ja truväärid
Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegset õukondlikku luulet ehk rüütlilaulu.
Provintsikeelne trobar ja prantsuskeelne trouver tähendavad ühte ja sama –(leidma, leiutama )ja on seotud verbiga tropare – tropeerima, troope looma.
Trubaduurid – olid provintsi keeles luuletanud laulikud Lõuna –Prantsusmaal , nende kunst levis ka Põhja- Prantsusmaale , kus prantsuse keeles luuletanud laulikuid nimetati truväärideks.
Trubaduuride luule õitseaeg oli 12.sajand .Järgmise sajandi algul laastanud sõjad tõid kaasa selle aadlikultuuri hääbumise ning 13.saj. rüütliluules andsid tooni truväärid.
2. Minnesingerid .
Keskaegsel Saksamaal võeti rüütlikodades kõiges eeskuju prantslastelt ning 12.sajandi lõpu poole tärkas rüütlilaulikute minnesingerite (saksa keeles lembelaulik) kunst .
Rüütlilaulu värsid elasid esmalt vaid laulduna ja pandi kirja alles hiljem. Luule ja muusika olid siin veel lahutamatud ning kõik luuletajad olid üheaegu ka laulikud. Rüütlilaulikutelt on säilinud rohkem tekste kui viise , viiside mäletamine oli edasilauljal ilmselt kergem kui nende kirjapanek.
Rüütlid ja õuedaamid laulsid ja luuletasid üksnes oma õukonna tarbeks. Laiemalt levisid nende laulud tänu alamast seisusest muusikuile.
Rüütlilaulikuid oli mitmesugusest seisusest. Algul andis tooni kõrgaadel, hiljem kohtame samavõrd alamaadlit, kuid särav anne tõi laulikute hulka ka madalast seisusest inimesi. 13.saj. hakkas truvääride kunst linnastuma ja oli seetõttu võrreldes trubaduuridega rahvuslikum.
Peamisteks olid armastus ja kangelaslaulud , iseloomuliku südamedaami kultusega(rõhutatud aupaklikkus ja alandlikkus )
Prantsusmaal ja Saksamaal oli rüütliluule valdavalt ilmalik, Hispaanias ja Itaalias peamiselt vaimul
Lk.4
IV MITMEHÄÄLNE MUUSIKA (IX-XIV saj.)
V MADALMAADE MUUSIKAAJALUGU(XV-XVI saj.)
1. Burgundia kool ehk I madalmaalaste põlvkond; Dufay.
Kahe sajandi vältel kogu Lääne- Euroopa muusikastiili määranud koolkond kujunes Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal ( 1420 –1460). Tähtseim muusikakeskus -
Hertsog Philippe Hea õukond Dijonis, kuid olulised olid ka kaubandusega kiiresti rikastunud linnad (Cambria), lubades endale 20 lauljaga kapelle.
Madalmaade koolkonnas kujunes uudne muusikaline keel, mille eelkäiaks oli : 1) prantsuse art nova ratsionaalne kompositsioonitehnika
2)inglise muusika uudsed tertsilised kooskõlad
3) itaalialikult laulev meloodia
Siit sai alguse polüfooniatüüp, kus hääled ei vastanud enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine, mis saavutati häälte pehme kooskõlaga. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid- seda nim. imitatsiooniliseks polüfooniaks. Kompositsioonitehnika ratsionaalne pool ei arvesta nii palju rütmilist korda , vaid peab silmas meloodiaelementide korrapära.
Imitatsioonilise polüfoonia ratsionaalseim vorm on kaanon .
15.saj. I poolel oli tavaline 3- häälne polüfoonia, saj. keskel kujunes normiks 4-häälsus, alumiseks hääleks madalas registris bass , mitte laenatud tenoriga meeshääl keskmises või kõrgemas ulatuses. Vaba bassihääle tulek andis aluse ka harmooniasüsteemi väljakujunemiseks.
Madalmaade vokaalmuusika puhul kasut. mõistet a-capella stiil. (selle all mõistetakse pillisaateta vokaalmuusikat ) Tolleaegset vokaalmuusikat on stiilne esitada koos pilliga. A- capella stiil-võrdväärsete häältega ansamblipolüfoonia .
I põlvkond- meistrid sünd. 1400 a. paiku , tegevusaeg 1420-1460
Stiili alusepanijaks Guillaume Dufay (1400- 1447 ) oli pärit Burgundia vaimuelu keskusest Cambraist ning 1409.a.katedraali laulupoisiks. Õppis Itaalias, Bologna ülikoolis omandas kraadi kanoonilise õiguse alal, 1428.a. pühitseti ka preestriks. Dufay jagas oma elu Cambria ja Itaalia vahel, rändav eluviis mõjutas tema loomingut. Säilinud üle 200 teose käsikirjad- 8 missatsüklit, ladinakeelsed motetid, hümnid, pr. keelsed sansoonid , it. keelsed laulud. Kunsti aluseks pr. art nova rats. tehnika ja teda peetakse uusaegse heakõlastiili peamiseks rajajaks. Oma muusikas suutis pr. rütmitehnika ja ingl. muusika kooskõlad geniaalselt ühendada it. – liku laulva pehmejoonelise meloodiaga.
Legendaarseim teos motett ” Äsja rooside õisi… “
Lk.5
2. II Madalmaalaste põlvkond ,Ockeghem, Obrecht
Meistrid sünd.1430.a. tegevusaeg 1460- 1490 .Alustasid tegevust Burgundia riigi langusajal. 15.saj. I poolt iseloomustab “renssanslikulu” lihtne meelelisus , siis II poolel muutus kompositsioon taas “gootilikumaks”- mõistusepärasemaks, keerukamaks. Meloodiate selge liigendus asendus pideva, lõpmatusse suunatud arenguga, rütm ,muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks, ning kaotas oma selge seose tekstiga . Zanrid jäid samaks ,domineerinud ilmalik laul loovutas koha missale ja motetile. Iseloomulik on äärmiselt viimistletud ja mõistuspärane polüfooniatehnika, mille arenenumaks võtteks on kaanon ( võte ,kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest).
15.saj. II poole tähtsaim helilooja madalmaadel oli Johannes Ockeghem (1420-1497).Pärit Ida –Flandriast, laulis katedralikoolis, 1440 siirdus Pr. ja sai kuningakapelli liikmeks ja peatselt juhiks. Tegutses peamiselt Tours `is ja Pariisis, Pr. kuningate kahes residentsis. Hinnatud kui suurepärane helilooja ja laulja, väljapaistvate heliloojate õpetaja.
Looming- kümmekond terviklikku missat (mitmed kirjutatud vabas tehnikas).Üks kuulsaim teos on esimene säilinud polüfooniline reekviem –missa.
Jacob Obrecht (1450- 1505 ) Teenis Cambrias, Brügges, Antverpenis,Ferraras- elust on teada vähe,suri katku. Eluajal tunnistati teda kui üht Euroopa suurimat heliloojat.
Looming- peamiselt kiriklik, pearõhk missatsüklitel(säilinud 30).Jätkas Dufay jaOckeghemi laadis ja jõudis oma stiilis kõrgrenessansliku vormiselguseni.(on raamatus III põlvkonna Juures)

3.III madalmaalaste põlvkond. Josguin des Prez

Meistrid sün.1440-1460, teg. aeg 1490-1520.
15.-16.saj. vahetusel algasid sõjad Pr. ja Habsburgide võimuvõitlus Euroopas, sellest pr. ja flaami muusika tulek It.-sse. Täht. helilj.tegutsesid Põh.-It. või keiser Maximillian õukonnas Innsbruckis. Periood langeb kokku kõrgrenessansiga It. kujutavas kunstis (Raffael, leonardo de Vinci), arenesid renessanslikud jooned ka muusikas täiuseni. Kõrvaga tabamatud struktuuri mängud ei köitnud heliloojaid, kasut. lihtsamaid kaanonvõtteid ja imitatsioone, mis on kuulajates kergesti jälgitavad.
Kompositsioonis eelistati pala selget liigendust võrdseteks osadeks . Rütm lihtsustus ja lähtus teksti deklamatsioonist. Häälte kooskõla harmoonia - mängib järjest suuremat rolli .Polüfoonia pole liiga keerukas, tekst on selgelt kuulda. Tekst hakkab inspireerima muusikalist väljendust, ilmuvad tundelise väljenduse võtted.
III suurim helilooja Josguin Desprez (1440-1521) nim. “muusikute vürtsiks”, kes avas teiste silmad. Sünd. Põhja –Pr., laulupoisiks Picardies ja õppis arvatavasti Ockeghemi juures. Tegutses Itaalias- Milanos, Roomas ja Pr.
15. ja 16. saj. vahel leiutati nooditrüki tehnika ,suurem osa loomingust on eluajal trükitud- 20 missat, 100 motetti, 70 ilmalikku laulu. Loomingule on iseloomulik harmooniliselt tasakaalustatud selge vorm, isikupärane väljenduslaad, jõuliselt emotsionaalne stiil- veelahe keskaja ja uusaja vahel.
Lk. 6
Eelmise põlvkonna pikkade ja lõputute melodialiinide asemele on tulnud kontsentreeritud ja tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine .(leinaood Ockeghemi surma puhul). Motetizanris on ta end väljendanud kõige vabamalt ja uudsemalt , andes eeskuju kogu 16 sajandile. Suutis vararessansi matemaatilise kirjatehnika ja kõrgressansi tasakaalustatud vormi ühendada tundelise väljendusega.
4. Humanism . Afektikeel. Orlando di lasso.
Meistrid sün. 1520- 1530 ,teg. aeg 1560 - 1600
16.saj. II pool esiplaanil It. ,madalmaade polüfooniastiili alusel kujunes välja mitu uut koolkonda . Ideaaliks sai jõuline, värvirohke ,isikupärane väljendus ,polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse , suurema efekti (tihti šokeeriva) huvides vastandasid heliloojad kaugete helistike värve ning leiutasid võtteid , millega teha teksti kujundid lause “nähtavaks”. Ekspresiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku.
Oma ajastu väljapsistvaim muusik Orlandus Lassaaus(1530- 1594)-on ühendanud loomingus kõik parima oma ajastu it. ,pr. ja saksa muusikast.
Sündinud Pr. ja Belgia piirialal ,väljapaistvalt andekas, tegi kiirelt karjääri- töötas Pariisis, Itaalias, Münchenis- oodatud külaline tähtsamates õukondades. Vanemas eas langes depresiooni ja domineeris kannatuse ja surma teema.(üle 70 missa,3 reekviemi, 4 passioni, 2 kogumikku kabelilaule, üle 500 moteti, 450 it. ,pr., sak. keelset ilmalikku laulu) .Oma eluajal enim trükitud ja muusikaajaloo suur legend- kui põhiline osa tema muusikast on täna tundmatu. Lassus oli helilooja, kelle loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti juba kadumahakkav muusikastiil .1600 asendus kirjaviis kiiresti uuega, mis keskendus vaid ühele väljendusrikkale meloodiahäälele. Suur oli ta osatähtsus õpetajana Saksa muusika arengule-arenes edasi ajastu iseloomulike joontega jõudes välja Schützi ja Bachi loomingus.
5. Veneetsia koolkond. Andrea Gabrieli. Giovanni Gabrieli.
Veneetsia oli võimas sadam 15.saj.Euroopa kaubanduses ja majanduses.16. ja 17. jõudis oma õitsengus keskpunkti Veneetsia muusika ja kunst(Püha Markuse kirik -erilised tingimused musitseerimiseks)
Kirikumuusika omapära –pillide rohke kasutamine, koori tugevdamiseks kasutati orelit ja teisi pille.(tromboon, vioola )Eriti efektseks ja kontsertlikuks muutusid suuremate kirikupühade vespriteenused.(pärit kontsertlikud instrumentaalvormid-canzon, sonata, toccata ) Markuse kiriku kapellmeistri ja 2 organisti ametikohad olid ühed ihaldusväärsemad kogu Euroopas. Andreas Gabrielli oli väga andekas Markuse kiriku organist ja helilooja .Kirjutanud missasid , psalmikompositsioone, oreli - ja ansamblimuusikat. Külastas tihedalt Saksa ja Austria õukondi, sealt pärinevad Veneetsia koolkonna tihedad sidemed Saksamaaga.
Lk.7
Tema vennapoeg Giovanni Gabrieli ( 1555 -1612),Veneetsia koolkonna tähtsaim helilooja ,õppis Lassuse juures. Teenis Markuse kirikus organistina ,enamus loomingust moodustab Markuse kiriku paljukooriline tseremooniamuusika. Võrdseta kooriplokkide vastandamise asemel arenes tema teostes uus barokilik tehnika soolohäälte ,virtuoossete pillipartiide ning koori ja saateansambli kontsertliku vastandamisega.
Veneetsia stiil levis 16. saj. II poolel üle kogu Ülem- Itaalia ja Põhja –Euroopas.
6. Rooma koolkond. Palestrina.
15.saj. keskel Trento kirikukogu aastatel kujunes Roomas akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond, kes järgis kõige hoolsamalt kirikukogu juhiseid.
Rooma koolkonna üks tähtsaim esindaja oli Giovanni da Palestrina( 1515 - 1563 ). Oma sajandi üks väljapaistvaim helilooja, järgnevate saj. on tema kuulsus aga aina kasvanud. Oma eluajal polnud nii imetletud ja rohkesti trükitud kui Lassus. Palestrina stiil kujunes juba siis klassikaliseks ja hiljem sai sellest “puhta ja väärika” kirjaviisi akadeemiline eeskuju. Nimi Palestrina on laenatud sünnilinna Rooma külje alt,
kus ta noorusaastatel pidas organistikohta , kujunemine ja karjäär on seotud üksnes Roomaga.
Peaaegu kogu ta looming on vaimulik ,v.a. 100 konservatiivses laadis ilmalikku madrigali (mida ta elulõpul hiljem häbenes). Tuntumad on ta madrigalid (säilinud 104), motette (400), hümnid jt. kiriklikud teosed. Peamine kompositsiooniline taotlus oli kõigi elementide harmoonia, ideaaliks oli rahulik , lihtsas rütmikas kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes, eelistatud sujuv astmeline liikumine .Palestriina stiil mõjub oma ajastus väga konservatiivsena, iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastus. Tema stiil on kui kokkuvõte Madalmaade koolkonna kompositsioonipõhimõtteist. Tegemist on enam kui sajandipikkuse esteetilise kogemuse geniaalse kokkuvõttega.
VI BAROKKMUUSIKA (1600- 1750)
1.Ooperi tekkimine. Monoodiline stiil. GiulioCaccini.Jacopa Peri , Claudio Monteverdi , Prima prattica,seconda prattica.
Aaria , retsitatiiv , avamäng (Sinfonia, Ouverture)
Olulisemad autorid: Cavalli, Lylly, Rameau , Hänhel, Purcell .
Ooperi tekkimine - eelkäijateks dramaatilised mängud muusikaga: müsteeriumid, piiblinäidendid, laulumängud, intermeediumid(lõbusad vahemängud draamades , enamasti muusikaga)madrigalikomöödiad, õukonnaballett Prantsusmaal, maskiteater Inglismaal. Bardi ja Corsi aadliresidentsides Firenzes vesteldakse 1580 .a. antiikkunsti taassünni võimalusest.
Lk.8.
Põhiteemaks antiikdraama taaselustamine, mida kujutati tihedalt muusikaga seotuna. Sel ajal leiti Mesommedese hümnid, mis inspireerisid teoseid monoodilises stiilis( monoodia - kompositsioon juhtiva peahääle ja allutatud akordilise saatega). 1581.a. kirjutas VincencoGalilei( astronoomia isa)trakaadi varasema polüfoonilise muusika vastu. Giulio Caccini teostekogu 1601 .a. kannab nime “Uus muusika” selle eesõnas nõutaksa ,et muusika oleks allutatud sõnale.
1594.a. esimene ooper Dafne eraetendusena Corsi palees ,muusika autor Jacopo Peri. Kaks järgmist ooperit olid Perilt ja Caccinilt samale tekstile Euridice. Programmilised taotlused. Teksti selgus, deklamatsiooniline meloodika, retsitatiivis peab harmoonia vahetus tekstist tingitud.
Esimene suur ooperilaulja oli Claudio Monteverdi (1567-1643). Juba 17 aastasena paistis ta silma madrigaliloojana ,viiuldajana, lauljana, siis kapellmeistrina Mantovas, aastast 1613 Markus kiriku kapellmeister Veneetsias.Tema esimene ooper Orfeo 1607 Mantovas. Teosed: 10 madrigaliraamatut, ballette, vaimukikud ja ilmalikud vokaalteosed, aariad , iseseisvad orkestrivahemängud, instrumentatsioonid erinevatele tseenidele.
Stiili üldine iseloomustus. Monteverdi iseloomustas kaht stiili: Prima Prattica-(vanem stiil muusikas, muusik pole sõna teener vaid isand )Seconda Prattica-( uuem stiil, poeesia on muusika isand)
Aariad(duetid jne.)- seotud retsitatiividega. Seccoretsitatiiv (kuiv)- ainult klavessiini saatega voolav kõnelaul)Recitativo accompagnato- orkestri saatega rõhutatud väljendusega .Kolmeosaline (A B A) A osa tagasipöördumide enamasti improviseeritud kaunistusega. Avamänge (sinfonia) tempodes allegro , andante allegro- kasutatakse hiljem ka väljaspool teatrit ja ta saab eeskujuks klassikalise sonaadi ja sümfoonia tsüklile. Loobutakse koorist, prima donnad (kõrgtehniliste võimetega ), staarikultuse levik.
Olulisemad autorid :Itaalias Cavalli (Markuse kiriku kapellmeister) loonud 50 ooperit,
Prantsusmaal Lully (Firenzes)kammerteener, viiuldaja , tantsija ,õukonnamuusika juht,kuningliku ooperi direktor ,kirjutanud 16 ooperit, 22 balletti, 14 komöödia- balletti, Uudseks vormiks on prantsuse avamäng(Ouverture)-tempodega aeglane –kiire(fugaato) –aeglane. Hilisbaroki tähtsaim ooperimeister Rameau- 20 ooperit, sh. suured ballett - ooperid . Inglismaal kirjutati 16.saj. mütoloogilise sisuga vaatemänge, millesse ikka tugevamalt tungis muusika.Tuntuim Inglise helilooja oli Purcell.
Napolis viljeldi opera seria (heroilised süzeed) kõrval ka opera buffat (paroodialik või koomiline süzee, rahvalik, tüüpkarakterite e. maskidega). Napoli ooperi tüüpi jälgis põgusalt ka Händel.
2.Üldmõisted.: Basso continuo , tabulatuurid, afektiõpetus, stiili üldiseloomustus.
Basso continuo (it. k “ katkematu bass”)ehk saksapäraselt generalbass on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia.
Lk.9
Basso continuo`t mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt kaks pilli:
1)basspill ( tsello , viola de gamba, fagott , suuremates kooss. ka barokk - kontrabass e.vioola , mis mängib bassimeloodiat
2) harmooniapill (klavesiin, orel , lauto),mis improviseerib bassinootide saateakorde.
Helilooja kirjutas sooloteostes üksnes meloodia ja bassi ning lisas numbritega bassile sobiva akordi . Barokki nim.generaalbassi ajastuks.
Tabulatuur- soolorepertuaari jaoks kujunes välja omapärane praktiline noodikiri, mis ei pannud kirja mitte helikõrgusi vaid pigem mänguvõtteid.
Afektiõpetus- muusikas sai tähtsamaks inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundeist.
Kindlate hingeseisundite väljendamiseks leitakse rütmilis –meloodilised figuurid ja käsitletakse neid õpperaamatutes süsteemselt. Ooperi ja iseseisva ins. muusika areng toob kaasa üksikute zanrite tugeva eraldumise. Seni oli vaimulik ja ilmalik tihedalt seotud ,nüüd ooperistiil, kammerstiil ja stile misto(segastiil).
Üldiseloomustus- “Barokk”-kunsti ja muusikastiil 16.saj. lõp. –18.saj. keskpaigani.
Portugali keelest pärit ”barroco” tähendab - ebaloomulik ,kummaline, ekstsentriline , liialdav.
Barokiajastu liigendus: 1) 1580-1630 varane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine
2)1630-1680 keskmine periood ,piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine
3)1680-1740 hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg.
Muusikaline barokistiil on pärit itaaliast - olulisemad tõuked andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Itaalias kuj. enamik ajastu zanridest ning itaalased (nagu renessansi ajal madalmaalased)olid kõigis muusikavaldkondades.
3.Vaimulik muusika: oratoorium ja passion (Schütz, Händel, Bach )
Vaimulik kontsert (Schütz), Vaimulik kantaat (Buxtehude, Bach)
Oratoorium –on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile,mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta,üksnes muusikaliste vahenditega.Oratooriumim kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga Aegamisi tungivad sisse monoodia elemendid : a)lavategevuseda , läheneb vaimulikule ooperile
b)kontsertliku esitlusega
Passioon - Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Oratooriumi heliloojad- Schütz, Händel, Bach.
Oratoorium, passioon, vaimulik ooper ,vaimulik kontsert- on omavahel tihedalt seotud, oopereid ja oratooriume kirjutasid enamasti samad heliloojad , mõlemas zanris ilmusid üheaegselt analoogilised muutusad. (tihti olid ka samad esitajad )
Lk.10
Barokiaegsed oratooriumid olid alati vaimuliku sisuga(piiblilood, pühakutelegendid),
tegu pole mitte kirikumuusikaga, oratooriumil puudus side jumalateenistusega. (esitlus toimus paleedes ,mitte kirikus)
Oratooriumizanr sündis Roomas ja eelkäiaks oli pühakirjatekstide dramaatiliselt kujutava liturgilise draama saj. vanune traditsioon, eriti aga 16 .saj. pärit Terento kirikukogu vennaskonna palvekogunemised.(kus loeti pühakirja ,peeti jutlust, lauldi vaimulikke laule).Nimetus “oraatium” tähendab palvesaali, kabelisarnane ruum kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedes. Oratooriumi libreto võib olla nii ladinakeelne (tugev seos traditsioonilise kirikumuusikaga) kui itaaliakeelne (seos ooperiga). Keskseks solistiks on jutustaja -annab edasi põhi süzee, teised solistid kehastavad loo tegelasi ja esitavad lugu saatvaid lüürilisi mõtisklusi. Kommenteeriva ja sündmustes vahetult osaleva koori tähtsus on (eriti ladinakeelses)palju suurem kui ooperis.
Vaimulik kontsert- motetist, mille esitlusel osalesid pillid lauluhääle toetajana,sündis monoodilise stiili mõjul vaimulik kontsert. Mitmehäälse kooritehnika asemel tuli soololaul . Varsti peale 1600 a. esimesed vaimulikud soolokantaadid.
Heinrich Schütz(1585-1672) sünd. Tüüringis, kooripoiss, juuratudeng, õppis Veneetsias Gabrielli juures, 55 aastat Dresdeni õuekapelli juht.
Schütz toob Põhja -Euroopasse itaalialiku väljenduse ja vormimaailma, arendab seda edasi saksa kõnemeloodika alusel. Teosed: Itaalia madrigalid, 3passioni, (jõululugu, ülestõusmislugu, lunastaja 7 sõna ristil )palju teoseid kadunud.
Vaimulik kantaat- Koraalimotetist kujunes monoodia elementide sissetungiga kantaat. Ilmaliku soolokantaadi jäljendamine. Algselt oli Itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga duett . 17. saj. kujunes uus kantaadi tüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperitseeniga. Kantaate kirj . ühele solistile ,keda saatis pisike kammeransambel .Sisukeskmes enamasti piiblitekstid koos koraaliga, mille stroofid on varieeritud. Kõrgpunktis Bachi looming,
Buxtehude (kirjutas kantaaditsükleid Lübecki õhtumuusika kontsertidel)
4.Ilmalik kantaat ja laul.
Ilmalik kantaat e. kammerkantaat. Ooperi monoodiline stiil inspireerib ilmalike tekstidega iseseisvat solistilist vokaalmuusikat. Umbes 1620 .a.tähistus Cantada –teos laulmiseks, enamasti omavahel seotud retsitatiivide ja aariatega. Zanri piirid laienevad mitme solisti või ansambli ning pillide lisamisega. Itaalias on 17.saj. ilmalik kantaat üks armastatumaid zanre. Meistrid: Alessandro Stradella, Benedetto Marcello, Scarlatti , Händel, Bach.
Ilmalik laul – Saksamaal tekib monoodilise stiili tulekuga generaalbassi saatega ilmalik laul, millest areneb klassitsismi ja romantismi klaverisaatega soololaul. Ka mitmehäälne generaalbassiga ilmalik laul, tihti instrumentaalsete ritornellidega stroofide vahel. Arenenud itaalia rahvalikest laulutüüpidest ,nagu villanella .
Meistrid: Schein , Albert , Krieger .
Lk.11
5. Instrumentaalmuusika baroki ajal.
a)Muusika soolopillilise – ricercar , cannzzzon, toccata, süit, soolosonaat.
b)Muusika ansamblile või orkestrile- sonata da camera , sonata da chiesa(trisonaat).Concerto grocco, soolokontsert .
Auturid: Frescobaldi , Buxtehude, Froberger, Coupern, Rameau, Telemann , Bech , Händel, Corelli , Domenico Scarrlatti.
Instr. m. hoogustus . 17.asj., eesotsas itaalased. Viiuli võidukäik.
Orelimuusika - vokaalpalade töötlused, esimesed iseseisvad orelipalad Veneetsia,
saksa, inglise, heliloojetelt. Tähtis orelihelilooja Rooma Peetri kiriku organist Frescobaldi; arenenud variatsioonitehnika –ricercaris ( variatsioon –ricercar), canzonis ja toccatas. Tema õpilane Froberger oli õukonnaorganistiks Viinis .
Süit- Süidilikus tsüklis on osad reeglina samas helistikus.(sammutants- 2 osalises mõõdus, huppetants-3 osalises mõõdus).Variatsioon-süidis on erinevad tantsud kujundatud ühe teema variatsioonina. Frobergeri loomingus kujunes välja kindel 4-osaline süidi tsükkel: Allemande(saksa), Courante (prantsuse-itaalia), Sarabande ( hispaania ), Gigue (inglise).Bachi ajal olid need põhitantsudeks, süiti laiendati vahele kiilutud tantsudega ( menuett ) ja avaosaga Praeludium, Sinfonia, või Ouveeerture. Klavesiinisüite lõid-Couperin(kaalukas õpik klavesiinimängu kunstist) ja ooperihelilooja Rameau(põhjalik teoreetiline töö-harmooniatraktaat).
Sonaat -algselt tähistas mistahes instrumentaalpala ,mitte kindlat vormi. Hiljem kujunes 2 tüüpi-sonata da camera (kammersonaat on süit tugevasti stiliseeritud tantsudega ), sonata da chiesa (kirikusonaat-kujunes canzoni lõikude iseseisvumise teel), algab piduliku avaosaga, millele järgnevad osad tempodega kiire-aeglane-kiire. Kujunes Ülem-Itaalias(Veneetsia, Bologna), hiljem pole kammer –ja kirikusonaati enam rangelt eraldatud. Kooseisuks 2 viiulit ja basso continuo-trisonaat. Peameistrid Torelli, Corelli(itaalia) Purcell, Händel (inglis),Bach(saksa).Scarlatti valmistab ette klassikalist sonaadivormi .(elegantne virtuoosne klaveritehnika)500klavesiinisonaati.
Concerto grosso - mõiste concerto (koos tegutsema, ühendama).Contcerto grosso puhul on tavalisele barokktriole (väike kooseis -consertino) lisatud suurem ansambel (concerto grosso).Suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti ,et teda kõlaliselt täiendada. Concerto Grosso- on tegelikult laiendatud triosonaat ja kuna suur grupp vaid toetab väiksemat siis võib sellist kontserti mängida ka concertinoga. Selle ala suurim meister oli Corelli (12 kontserti – esimesed 8 jälgivad kirikusonaadi ja 4viimast kammersonaadi eeskuju).
Soolokontsertis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkesrtist sõltumatud nagu concerto grosso`s vaid nende vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillid sagedamini on viiul ja oboe . Kontsert on reeglina kolmeosaline (k- a-k); kiiretes osades vaheldub orkestri mängitud korduv teema virtuoossete soololõikudega, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Peameistrid Torelli ja Vivaldi .
Viiulikontserte on loonud ka Telemann, Bach, orelikontserte Händel ,klavesiinikontserte Bach.
Lk.12
6. J. S. Bach (1685-1750)
Sündinud Eisenachhis kuulsas muusikute perekonnas (kantorid, organistid, linna muusikud, heliloojad). Peale varajast vanemate kaotust kasvab oma organistist venna juures. Hea humanitaarharidus, Lüneburgis kooripoiss ja kooriperfekt. Reisid Cellesse (Prantsusmeelne muusikakeskus) ja Hamburgi (põhja Saksa orelimuusika).1703.a. lühikest aega viiuldaja Weimari hertsogi kapellis; organist Arnstadtis (1707- 1717 )sõit Lübeckisse, Bextehude juurde; organist Mühlhausenis (1707-1708), ebameeldivused kiriklikes suhetes, õueorganist ja kammermuusik Weimaris (1708-1717, kapellmeister Kötheni õukonnas(1717- 1723 ); aastast 1723 kantor Leipzigi Toomkoolis(internaadiga gümnaasium). Lauluõpetus ja õpilastega kirikumuusika linna neljas kirikus. Ajutiselt juhib Telemanni rajatud üliõpilaste muusikaühingut “Collegium musicum”. Reisis Potsdami Friddrich suure külalisena, Saksa –Poola kuningale August III-le pühendas miss h- moll - selle eest tiitel .Viimastel eluaastatel silmahaigus ja ebaõnnestunud operatsioon . Kaks abielu (teisele naisele, Anna-Magdalenale kirjutatud noodivihik), tema poegadest on heliloojana kuulsad Wilhelm Friedemann, Carl Philipe Emanuel , Johann Christopher ja Johann Christian .
Bachi välismaareise asendab intensiivne ja pidev töö nootidega .Ühendab palju mõjutusi orgaaniliselt isikupärasesse stiili; põhja-saksa orelikunst, prantsuse ja itaalia muusika. Tiitlid: Prantsuse süidid, Itaalia kontsert.
Vastavalt ametikohtadele loomingus kolm põhigruppi: organistina – oreliteosed ; õukonna kapellmeistrina - orkestriteosed, klaviirimuusika ; kantorina – oratooriumid, passioonid, kantaadid , oreli ja klaviiriteosed.
Suur huvi uue stiili ja uute pillide vastu, oma loomingus pole aga uuendaja , arendab ülesvõetud vormid ennenägematule kõrgusele eelkõige oma julge harmooniakäsitlusega, mis oma aega kaugelt edestas. Oma aegsetele on ta ületamatu harmooniameister, meie aeg imetleb teda suure kontrapunktimeistrina. Tugev väljendusjõud, palju affekte väljendavad muusikalisi figuure . Palju teoseid loodud pedagoogilisel otstarbel oma poegadele . Loomingus jälgitav pidev areng ja süvenemine kuni hilise stiilini. Bach oli oma aja suuremaid organiste ja klavessiinimängijaid (arenenud pedaalitehnika ja pöidla haaramine sõrmestusse), ka hea viiuldaja. Tema oreliteoste ja kontsertide aluseks on itaalia eeskujudest edasiarendatud instrumentaalne mängutehnika.
Tagasihoidlikud elutingimused , lesk suri vaesuses . Sagedased kokkupõrked ümbruskonnaga ,Toomkooli rektori poolt pealesurutud ametikohustused. Algav rokokoo kutsus esile esteetilised vaidlused Bachi stiili vastu(meloodia kontrapunkti vastu). Bachi teosed unustati peale tema surma kiiresti , neid hindasid vaid vähesed asjatundjad. Bach taasavastati romantikute poolt, 1851 .a. ilmub esimene Bachi kogutud teoste sari, järgmine 1954. Tugevad mõjud Mozartile, Mendelssohnile, Schumannile, Brahmsile jne.
Teosed: Suur missa (missa h-moll), Jõuluoratoorium, Johannese ja Matteuse passion, u. 200 kantaati, 6 Brandenburgi kontserti,15 sinfoniat, 40 oreliteost, süidid, 140 koraalielmängu jne.
Lk. 13

VII TEEMA- KLASSITSISM .

1. Varaklassitsism . Mannheeimi koolkond. Joh. Stammitz. Ooperireform. Gluck .
Üleminekud stiiliajastute vahel on järk järgulised. Uue stiili üksikjooned ilmnevad mõne helilooja puhul juba väga varakult, sealjuures aga vana stiili pikk järelmõju. Klassitsistlik stiil jõuab täie maksuvuse ja küpsuseni alles 1770.a. 80 aastatel.
Varaklassitsismist võib muusikas rääkida umbes u. 1760 -1780. Sajandi keskel sündinud uued vormid ja žanrid jõudsid selle aja jooksul küpse kunstilise väljenduseni. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tähelepanu keskpunktis on selgelt liigendatud, lühikeste fraaside ja ooperlike “zestidega” meloodia. Tavalised on mitme teema kasutamine ja järsud karakterikontrastid teemade vahel.
Sümfoonia , mis oli 1750-1760 lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontserteoseks.
Nendesse aastatesse jääb ka Haydni ja Mozarti ,klassikalise stiili peamiste kujundajate varajane looming.
Saksamaal Mannheimis tegutsesid 1742 aastast kunstihuvilise Pfalzi kuurvürsti Kar Theodori residentsis. 1788.a. kolis õukond Münchennisse. Böömi päritolu viiulivirtuoos ja helilooja Johann Stamitz (1717-1757)kutsuti õukonda kapellmeistriks. Arenes efektne orkestristiil, peen dünaamika. Teostes rahvalaulu lähedane meloodika, mis tugineb harmoonilisele põhifunktsioonidele, tundeline efektirohke kirjaviis. Klassikaline orkestratsioon (klarnetid, metsasarved). Aegamisi loobuti generaalbassist ,klavesiin muutus orkestris ülearuseks. Klassikalise sonaadivormi areng sümfoonias. Stamitzil suur mõju Haydnile ja Mozartile, nagu ka prantsuse muusikale . Teosed: 50 sümfooniat, u. 100 orkestritriot, kammermuusikat.
C.W.Gluck (1714- 1787) on ooperiajaloos tuntud reformaatorina. Sündinud Baieris, noorus Böömimaal, Viin , Milanos Sammartini õpilanne, esimene edu ooperis, London, rändtrupi kapellmeister, Kopenhagen. Peale enam kui 30 ooperit koostöö Viinis libretist Calzabigiga, (Orfeo ed Euridice 1762) .Tegutses palju aastaid Pariisis (prantsuse versioon Orfeost). Vihane võitlus itaalia ooperi pooldajatega. Reformooperites alates Orfeost antiikainestik, igavese maksvusega traagiline konflikt trafaretsete tüüpidega intriigooperi asemel. Taotleb dramaatilist ühtsust. Seccoretsitatiivi asemel orkestrisaatega retsitatiiv väljenduse süvendamiseks. Teosed: u. 50 ooperit, lisaks ballette ja instrumentaalmuusikat.
Lk. 14
2. Klassitsism üldiselt :žanrid (sonaat, kvartett , kontsert, sümfoonia, avamäng) vormid ( sonaadivorm , rondo ); stiili üldiseloomustus.
Klassitsism on suund ,mis annab vormile sisuga võrdse väärtuse . Sisu ja vormi tasakaalu omistati eriti kreeka kujutavale kunstile ja arhitektuurile ; väljend klassikaline ajastu.
Valgusajastu tõstis 18.saj. keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus enam seotud kirikuga, vaid inimese isiklike usuliste kogemustega. Valgustajad pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduse arengu eest, rääkisid inimese loomupärastest õigustest. 18 saj. hakkasid heliloojad suhtlema laia ja anonüümse publikuga – tekkisid kontsertorganisatsioonid. Eelistati vastandiks barokile (keerukalt kaunistatud meloodia, pingestatud harmoonia) lihtsate ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust.
Tekkisid uued zanrid, esimene periood kus pööratakse tähelepanu inst . muusikale- sümfoonia.
Sonaat-kahe põhihelistiku ning neile vastavate erinevas karakteris teemade vastandamine on klassikalise sonaadivormi alus.
Sonaadivorm allegro vorm koosneb 3 lõigust:
a) ekspositsioon -(antakse teema) peateema , (antiikne) kõrvalteem(lüüriline) ,pea- ja kõrvalteema vahel moduleeriv sidepartii
b)töötlus –teema töötlus,keskosa,arendab eksp.muusik. materiali
c) repriis – teema edasiarendus(kordab ekspositsiooni muusikalist materiali)
Kvartett (keelpilli)-2viiulit, tsello, alt. Zanr mõeldud väikeses seltskonnas musitseerimiseks (keeruline zanr).Kõik pillid võrdse tähtsusega-polüfooniline. Haydn oli alusepanija.
”Kreisikvartett” I- kiire , sonaat allegro; II- aeglane; III- menuett; IV- finaal
Sümfoonia- Viini klassikaline sümfoonia oli mitmeosaline teos, millel oli kindel ülesehitus ja mõeldud süm. orkestrile. ( puupuhkpillid , vaskpuhkpillid, löökpillid, keelpillid)

Suurim uuendus keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm(flööt,oboe, klarnet ,fagott)

Sümf. ork. aluseks neljahäälne keelpillirühm (viiulid, vioolad ,tsello, kontrabass)
Sümf. ülesehitus: I-osa osa kiire sonaat allegro
II- osa aeglane (teema variarsioonidega)
III- osa tantsuline menuett
IV- osa finaal kiire ( teemasid kokkuvõttev osa)
Lk. 15
BAROKK KLASSITSISM
Bach, Händel Haydn, Mozart , Beethoven
1) õukondlik, kiriklik 1)kodanlus-muusika hakkas
muusika keeruline lihtsustuma
2)polüfoonia,generaalbass 2) homofooniline –ühes viis,
teises seade
3)fuuga, süit, motett, 3) sonaat, (sümf. kontsert)
soolokontserdi vorm lauluvormid, rondo
concerto grosso, sonata de cheiesa
4)eelis. kiriklik 4)eelis. ilmalik,tantsulis-laululis
põhiloomus,menuett, sonaadi-
tsüklis
5)meloodia keeruline(trillerid) 5)meloodia lihtsustus,kolmkõla
6) rütm- ühetaoline 6)rütm-kiire rütmide vaheldum.
kontrastide ahel
3. J. Haydn ( 1732 -1809)
Sündia Alam- Austrias Rohrau külas. Oli toomkiriku laulupoiss,hiljem klaveriõpetaja ja tantsuviiuldaja. Viinis itaalia helilooja Porpora klaverisaatja ja kammerteener.Edu heliloojana, esimene keelpillikvartett asjaarmastajatele.1759.a. krahv Morzini kammerhelilooja, kirjutas esimene sümfoonia.1761-1790 kapellmeister Eisenstardtis, edasi surmani Viinis. Hinnatud helilooja Inglismaal- Oxfordi ülikooli audoktor.
Haydn pani aluse viini klassikalisele stiilile . Looming ulatub läbi poole sajandi ja hõlmab kõiki muusikazanre. Klassikalise sonaadivormi areng, eriti keelpillikvartetis ja sümfoonias.
Teosed: 104 sümfooniat,(nr. 94 -“Londoni sümfooniad”), 50 orkestriga soolokontserti, 83 keelpillikvartetti, 52 klaverisonaati, 200 kammerteost jne.
4. W. A. Mozart (1756-1791)
Peetakse üheks kõigi aegade geniaalsemaks heliloojaks.(varaküps imelaps , meistriteosed kõigis žanrites).Seotud Itaalia hilisborokiga, väljenduses lähedal rokokoole, mõjutatud itaalia muusikast.Ooperiloojana suur draamameister, psüholoogiliselt peened ja isikupärasad karakterid, hiilgav vokaaltehnika. Instrumentaalmuusikas eriline võime tajuda pillide(sh.puhkpillide)eripära ning seda muusikaliselt väärtustada(eriti kontsertides). Meisterlik instrumentatsioon,
harmoonias tugevalt romantilisi jooni.
Lk. 16
Sündinud Salzburgis; isa väljapaistev muusik (viiuldaja, helilooja, asekapellmeister) kirjutas viiuliõpiku, erakordne muusikapedagoog- plaanikindel muusikaline kasvatus pojale. Varajased kontsertreisid imelapsena (München, Viin, Pariis, London, Holland ).Esimesed säilinud teosed loonud 6 aastaselt, 10 kooliooper ja 1 vaatus oratooriumist. Reisid Itaaliasse, 14 sai Rooma paavsti rüütelkonna aumärgid, Milanost tuli ooperitellimus. Peale piiskopi surma konfliktid tema järeltulijaga. Oma isikupärase stiili leidnud väljakasvanud imelapse tagasihoidlik elu. 1779 .a. õueorganist Salzburgis ; 1781 .a. ooper Idomeneo Münchenis; vallandamine Salzburgist, seejärel vabakutseline Viinis. Ooperite ajajärk algas Singspieliga “Haaremirööv”; reisid Prahasse, Viini, Berliini, Frankfurti.
1787.a. Kammer-Compositeur tühise palgaga, Õnnelik abielu sugulase Constanze Weberiga; samas majanduslik laostumine .35.aastaselt sureb vaesuses maetud vaeste ühishauda.
Teosed: 19 lavateost, tähtsamad “Haaremirööv”( 1782 ), “ Figaro pulm”( 1786 ) “Don Giovanni”(1797)”Cosi fan tutte ” (1790) “Võluflööt”(1791).; 18 missat ja Reekviem(1791) ; u. 50 sümfooniat ,3 viimast- Es- duur , g- moll, C-duur “ Jupiter ”, 23 klaverikontserti; 26keelpillikvartetti, 40 sonaati, 41 laulu jne. Kogutud teosed 1876.a. ,uus väljaanne 1955.a.
5. L. van Beethoven (1770- 1827)
Kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi, arenes heliloojana aeglaselt, viljakas looming uue saj. algusaastail. Kui Mozart ja Haydn olid klassikalise stiilinormide loojad ,siis B. alustas keskonnas kus olid väljakujunenud kindel stiil ja žanrid. Muutunud oli ka aeg-(sotsiaalsed muutused) prantsuse revolutsioon , USA iseseisvusdeklaratsioon . Sündinud muusikaelu uued alusstruktuurid: kodanlikud muusikaühingud, avalik kontsertelu, muusika- ajakirjandus , muusikaharidus jne. Erines Bachist ja Haydnist ka eluvaadetelt: ideaaliks isiklik vabadus, individualism, eetilise ideed. Loominguprotsess raskepärane, suhteliselt väike teostehulk, pidev töö teema kallal, suuremate teostega töötab aastaid.
Sündis Bonnis flaami päritolu muusikuperekonnas, 13 aastasena aldimängija, asendusorganist õukonnas; 1787.a. esimene reis Viini, ettemängimine Mozartile.
1792.a. kolib õppimise eesmärgil Viini, õpetajaks Haydn, Salieri . Viinis algul hinnatud pianistina, toetajad aristokraatlikest peredest (pühendused teostel).1809.a. saab neilt eluaegse pensioni kohustusega jääda Austriasse.1800.a. alanud kõrvahaigus viib ta 1820 a.kurdistumiseni.(9 sümfoonia ,Missa solemis-kirjutatud kurdina).
Loomindus kolm peamist ajajärku:

tugev sõltuvus Mozartist ja Haydnist- arendab isikupäraselt edasi motiivilise töötluse tehnikat

keskmine periood- “tüüpiline” Beethoven keskendunud ja väga tahtekindel isikustiil

hiline stiil- väga subjektiivne väljendus, hakkab domineerima ideest lähtuv arendus, “lõhutud” klassikaline vorm. Väga arenenud variatsioonitehnika.
Lk.17
Beethoven kirjutas kokku 9 sümfooniat. V-sümf. –“saatusesümfoonia”oli dramaatilisem, jõulisem, otsekohesem.Tõi sümfoonia juurde tromboonid, kontrafogoti (kõike kasutas finaalis).Läbi kannatuste õnnele- muusikas.
IX –sümf.(1828) “Ood rõõmule” Finaalis solistid ja koor (esmakordselt)koori on kasutanud veel Mahler -19.saj.lõpp.ja Šostakovitš 20 saj.keskel. IX- sümf. on kaks põhiteemat- “ saatuse ” ja “rõõmuteema” , kusjuures teine tõrjub esimese kõrvale.
Beethoveni looming juhatab muusikaajaloos sisse 19.saj.-eeskujuks romantismi heliloojatele.(eriti sümfoonia ja kammersonaadiga) B. oli novaator ja teerajaja.
Beethoven oli isepäine geenius ,kes elu lõpuni ei suutnud kohaneda oma ajastu ja ühiskonnaga. Ta tõuseb kõrgemale oma ajast ja loob 19.saj.- mida nimetatakse Beethoveni ajastuks.
Teosed: Ooper “ Fidelio ” ; kaks missat; 9 sümfooniat; avamängud, muusika balleti ja draamaetendustele,5 klaverikontserti, viiulikontsert , arvukalt kammerteoseid, 32 klaverisonaati, 24 variatsioonitsüklit, 66 laulu. kogutud teoste sari ilmus alates 1864.a.
VII TEEMA – ROMANTISM .

Stiili üldiseloomustus.
Varane-romantism 1815-1880( Schubert , Mendelssohn - Bartholdy)
Kõrg-romantism 1830-1850 Programmiline sümfoonia, kunstide süntees-
Hilis -romantism 1850-1890 Berlioz , List, Chopin , Shumann
150 aastat kestab üks periood, (esimesed 50 segunevad uus ja vana stiil, järgmised on uus ajastu ja viimased 50 jälle segunemine )
Romantismis saab oluliseks vaimne liikumine, seab tundelise olulisemaks mõistuslikust, hõlmab kõiki elu valdkondi.(eriti muusikas, luules, maalikunstis)
Olemuslikud tunnused: peenenenud hingeelu , madal valulävi, romantiline liialdus viib sageli haiglase piirile. Lõpmatusepüüd vastandina ratsionaalsele piiritlusele, teispoolsuse mõtted vastandina siinpoolse toonitamisele. Tahe ületab sageli võimed, romantiline kunstnik traagilise loomuga, eelistatakse tumedat, saladuslikku; usk imesse, unistuste maailm, põgenemine argipäevast kunstide abil, huvi kauge mineviku vastu (uuritakse rahvalaulu, muinasjutte-vennad Grimmid ).Oma rahvuse väärtuse toonitamine.(Austria monarhia kokkuvarisemine, riigi kujunemine Itaalias, revolutsioon hariduses)
Klassitsismis püütakse sisu ja vormi ühtsuse poole, romantismis olulisem väljenduse taotlus, sageli sisulise aspekti ülekaal. Romantismi ajastul kõik struktuurid laienevad, teosed muutuvad pikemaks. Sõna suurem tähendus muusikas. Soololaul on vararomantismi lemmik žanre. Muutub ka helilooja ja ühiskonna suhe.(vabakutselised heliloojad, Beethoven terve elu vabakutseline).
Lk. 18
Muutub kontserdi tegevus, suuremad kontserdisaalid saj. algul, tekivad iseseisvad sümf. orkestrid; uuelaadsed muusikaühingud (kodanlus ühineb kooridesse- meeslauluühingud; koduseks pilliks klaver - väikevormide viljelemine)Romantismile omaseid jooni leidus Haydni, Mozarti kui Beethoveni loomingus.
Romantiline ooper- teemaks inimene üleloomulike jõudude mõjusfääris, süüa ja lunastada idee; teisalt kodanlik suund-salmilaulude ja hubase miljööga laulumäng, rahvalikud elemendid. F. Schubert oli esimene romantik muusikas.(tema iidoliks oli Beethoven)

Franz Schubert (1797- 1828)
Sündinud Viini lähistel, isa õpetaja, elav kodumuusika harrastus. Laulupoiss, pedagoogiline stuudium, abiõpetaja, hiljem sõprade toetusel vabakutseline. Varaküps helilooja ilma põhjaliku teooriakoolituseta, (18 aastaselt 150 laulu sh. ” Metshaldjas ”)Kõrgete vaimsete huvidega sõpradering luuletajatest ja kunstnikest. Suri 31 –aastaselt närvipalavikku, veidi enne surma Viini õueorganist ja teoreetiku Sechteri teooriaõpilane.
Kirjutanud 630 laulu ligi 90 luuletaja tekstile, Kaks suurt laulutsüklit, “Ilus möldrineiu” ja “ Talvine teekond ” W. Mülleri tekstile. Peale surma koostatud tsüklis “ Luigelaul ” 6 kuulsat Heine –laulu.
Laulutüübid : a) salmilaul -lähedane rahvalaulule
b) varieeritud salmilaul- variatsioon vastavalt meeleolumuutusele
c) läbikomponeeritud laul- muusika jälgib hingelisi muutusi või
sündmuste kulgu , leidub kantaatliku ehitust
Instrumentaalmuusikas eeskujuks Beethoven, (klassikaline vormimaailm romantilise sisuga). Teosed.: ooperid laulumängud, 7 missat, vaimulik ja ilmalik koorimuusika, 8 sümfooniat, 14 keelpillikvartetti, arvukalt klaveriteoseid.
3.Felix Mendelssohn- Bartholdy (1809-1847)
Sündinud Hamburgis rikkas perekonnas, noorus Berliinis parimate õpetajate juures, Zelter nende hulgas. Varaküps pianist ja helilooja, kirjutas 13 aastaselt head kammermuusikat, 17 aastaselt avamäng “suveöö unenäole”. Kunstireisid välismaale, Düsseldorfi muusikadirektor, siis Leipzigis konservatooriumi asutamine,(19. saj. juhtivaid muusikaõppeasutusi).
Loomingus klassikaliste eeskujude tugeva mõju all-hiilgav instrumentatsioon, väljenduslik maailm mõnevõrra piiratud(tänapäeval huvitab vaid üksikute teostega)
Oli esimene kes tundis huvi vanamuusika vastu (n. Bachi teosed), temast alguse saanud traditsioon vanema aja muusika vastu.
Teosed : Oratoorium Paulus ja Elias, 5 sümfooniat, 10 avamängu, viiulikontsert, 2 klaverikontserti, 8 vihikut “Sõnadeta laule” klaverile, 83 soololaulu, koorimuusikat. Paremad noorpõlve teosed taas välja antud.
Lk. 19

Frederic Chopin (1810-1849)
Sündinud Varssavi lähistel, isa prantsuse emigrant, ema poolatar. Imelaps, haridus Varssavi konservatooriumist, kontsertreisid Viini , Londonisse, seejärel elupaik Pariisis. 19 saj. tärganud rahvuslike koolkondade esimene oluline helilooja (poloneesid, krakovjakid, ligi 60 masurkat). Uus tämbririkas klaveristiil tüüpilise ornamentika ja isikupäraste mängufiguuridega saates, millel on tugev järelmõju. Sageli folkloorsete joontega harmoonia väga peene ja ehtromantilise väljenduskeele teenistuses (nokturnid)
.Teosed .2 klaverikontserti, hulgaliselt klaveriteoseid sh.24 prelüüdi ja 2 vihikut etüüde.(olulised pianistliku hariduse juures).

Robert Schumann (1810- 1856 )
Sündinud Zwickaus( saksamaa) juuratudeng, muusikaõpingud Leipzigis, tegutsenud lühikest aega Leipzigi konservatooriumis, Düsseldorfis muusikasirektor .Abielus nimeka pianisti Clara Wieckiga, oma õpetaja tütrega. Vaimuhaigus aastast 1854.
Oluline on tugevalt klassikutega seotud klaveri ja laululooming, tänu põhjalikule Bachi uurimisele tihedalt polüfooniline looming( fuugad teemale B-A-C-H), siit väga isikupärane rikkalikult arendatud keskhäältega klaveristiil. Sisult romantiline ja ka muusikaväliselt inspireeritud väljendusmaailm( Fantaasiapalad, Karneval, Noortealbum).Kirjaniku ja kriitikuna suur mõju avaliku arvamuse kujundamisele. 1834.a. asutas ajakirja muusikutele.
Teosed : ooper “Genoveva”, ilmalik oratoorium Paradiis ja Peri, 4 sümfooniat, kontserdid klaverile, tsellole, viiulile, olulosed kammerteosed , . 27 suurteostklaverile (3 sonaati, Sümfoonilised etüüdid, Fantaasia C-duur, Kreisleriana).
5.Romantiline realism , Intellektuaalsus. a) R. Wagner , G. Verdi
Programmiline muusika b) H.Berlioz, F. Liszt
Mõiste romantiline realism märgib suunda, mis erineb olulistes joontes kõrgromantismist. Tema rõhutatud intellektuaalsus on sisemine vastuolu romantilise klassitsismiga . Arengu idee muusikas, sageli poleemilise iseloomuga kunstilised ideed ja teooriad kirjutistes.
R. Wagner- üks muusikaajaloo keerukamaid isiksusi, helilooja, luuletaja( oma kõigi ooperite libretist), kultuurifilosoof, kirjanik, ooperireformaator, väljapaistev dirigent ja organisaator. Tema ooperiteooria põhiidee : kunstide ühtsus universaalses teoses, kus on ühendatud sõna, muusika ja ruumilised kunstid -(läbikomponeeritud ooper e. muusikalise draama pooldaja .) Muusika olgu viljastatud poeesiast. Traditsioonilise “numbriooperi” asemel tuleb ikka enam ( Beethovenist inspireeritud) sümfooniline arendus, ideaaliks “lõputu meloodia).Oluline osa orkestril , “sümfooniline ooper” ; juhtmotiiv ( leitmotiiv ) muusikalise sümbolina.
Lk. 20
Avamängust saab teosega sisemiselt seotud eelmäng. Orkestrikõne arendamine, meisterlik orkestratsioon.
Raskused ooperite teatris hoidmisega-annavad festivalide idee.
Peale visat võitlust saab teoks kaetud orkestriruumiga teatrimaja ehitamine, mis mõeldud üksnes Vagneri teoste esitamiseks . Kuulaja eraldatud argipäevast, muusika eetilis religioosne mõju. Ainestik rahvalikset müütidest, (Lendav Hollandlane ), seotud ka ajastule iseloomuliku psühholoogilise problemaatikaga(Tristan ja Isolde ). Tohutu mõju tervele heliloojate põlvkonnale. Kunsti ja kultuuri uuenemist taotlevate kultuuripoliitiliste ideede suur kandepind.
Sündinud Leipzigis, võõrasisa oli Dresdenis näitleja, muusikaline haridus ebajärjekindel, sai viiuli ja klaveriõpetust. Beethoveni Egmontist ja 9 sümf. sügav mulje. Filosoofiaõpingute ajal õppis ka kontrapunkti Weinligi juures. 1833 koorijuht ja teatri kapellmeister saksas ja Riias. Põgenemine Riiast võlgade tõttu, Pariisi , seal raske olelusvõitlus.2 abielu , poliitiliselt kirev elu.(osavõtt maiülestõusust, pidevad põgenemised (Veneetsia, Lutzern, Pariis)
Saksamaale naaseb 1862 .a. peale poliitilist amnestiat. 1872.a. nurgakivi Bayreuthi ooperimajale, 1876 .a. esimene festivsl. Suri 1883.a. Veneetsias.
Teosed : 11 ooperit, ( Lendav hollandlane, Tannhäuser, Reini kuld , Tristan ja Isolde, Nürbergi meisterlauljad, Siegfried, Jumalate hukk)Oratoorium apostlite viimane õhtusöömaaeg.
G. Verdi- kirjaoskamatu kõrtsmiku poeg, muusikaharidus soosijate toetusel. Milanos teatri klavessinisti õpilane, konservatooriumisse ei võetud vastu. Kodulinna Busseto muusikadirektor, 1839.a. esimene ooper. Verdi varastes ooperites sütitavad revolutsioonikoorid, mis tegi temast oma rahva lemmiku.36 aastasen rajas oma ooperi (Luisa Miller ) tuludest kodukandis mustermõisa, mida ise majandas. Esimene maailmamenu tuli ooperiga “ Rigoletto ” , hiljem valmisid “ Trubaduur ” ja “La Traviata ” , “ Maskiball ” , “Saatuse jõud”. Hilisemad “Don Carlos ” , “Aida” 61- aastaselt, “Otello” 77 aastaselt, “Falstaff” 83 aastaselt viimane uudses buffo stiilis.
Verdi oli meloodiameister, (suur asjatundja laulmise alal) hilisemates teostes ka orkestriosa rikkam, jõuline ja elamuslik rütmika. Põhiliselt numbriooperid, raskuspunkt sümf. orkestril. Tetraloogia “Niebelungide sõrmus” .
Programmiline muusika püüab muusikaliselt kujutada pealkirjas antud teemat, sündmuste kulgu, filosoofilist ideed. Muusikaväliseid sündmusi (loomade hääled) kirjeldatakse helimaali võtetega , on oht kujutada asju mis on väljaspool muusika võimalusi. Algus Beethoveni 3, 5, 6-sümf.
H. Berlioz- Tähtsaim programmiline teos on “ Fantastiline sümfoonia” (episood ühe kunstniku elust) Julge eksperimenteerija orkestratsioonis, Berlioziga tulevad sümf. orkestrisse uued pillid- harf . Valss kui žanr sümf. muusikas.
Teosed: 3 ooperit, 2 oratooriumi, 8- osaline koorisümfoonia Romeo ja Julia , orkestriteosed, vaimulikud teosed.
Liszt- Ungarist pärit imelaps, Viin ,Pariis, -rändav virtuoos .
Töötas välja uue žanri -üheosalise sümf. poeem . Ainestik- isiklike elamuste maailm, inspiratsioon kirjandusest, kujutavast kunstist.(loodus, ajaloo jm. teemaline). Omal ajal avangardist, tänapäeval vaid elav vähestes teostes.
Lk. 21
19 saj. oli klaver väga soodne nii kodus kui kontsertisaalis
Liszt oli esimene kontsertpianist, tema mängus oli erakordne väljendusoskus.
Teosed : 13 sümf. poeemi, (sh.Tasso ja Prometheus ) , 2 klaverikontserti, rohkesti klaveriteoseid.
7.Romantiline klassitsism. a) Johannes Brahms b) Anton Bruckner
Programmilise muusika eitajad seovad end klassitsismi ja hilisbaroki vormidega. Helikeelt avardavad aga romantismi meloodilised, harmoonilised ja rütmilised vahendid. Nn. Absoluutse (s.t. programmita) muusika ja programmilise muusika (nn. “Uus saksa suund”) vassasseis viib 19. saj. II poolel kahe suuna esindajate terava võitluseni kriitikas ja muusikakirjanduses. Lööksõnadeks – “progress” “konservatismi” vastu. Kunstis ei ole otsustav aga mitte progress ja uuendused vaid idee ja kunstiline väljendusjõud.
Johannes Brahms (1833 – 1897 )oli saksa helilooja.
Mõjutajateks Beethoven, Mendelssohn, Schumann ja vana koori polüfoonia. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis, kus kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks. Tema loomingusse kuulub 4 sümfooniat, avamänge (“Akadeemiline”, “Traagiline”)kontsert, “Ungari tantsud” klaverile, “Saksa reekviem”, kammermuusikat, laule jne. Brahmsi looming on põhiolemuselt tõsine, kuid selle kõrval leidub ka rohkesti tantsumuusikat.
Anton Bruckner (1824-1896) Alustas sümfoonikuna kui Schuberti järglane ning lähenes harmoonias ja värvirõõmsas orkestratsioonis Wagnerile. Hiline loominguline kujunemine (esimene sümf. 41 aastasena) Teosed: 9 sümfooniat, 3 missat (orelimuusika), keelpillikvartetid, kooriteosed . Laiendas sümf. vormi kolmanda teemaga nn. finaal-sümfoonia (teose kõigi teemade ühendamine).
8.Rahvuslikud koolkonnad , Grieg , Smetana, Dovorak, Mussorski, Tsiokovski.
Romantism vallandas kultuuriautonoomia taotlusega rahvalikud liikumised. Muusikalistele püüdlustele on iseloomulik lähtumine kohalikust rahvamuusikast, folkloorsed jooned meloodias ja harmoonias.
Grieg ( 1843- 1957) oli norra helilooja. Tema muusika on tihedalt seotud kodumaa looduse ja rahvamuusikaga, põhjamaiselt kerge ja põhitoonilt lüüriline.Valdavad on väikevormid- soololaulud, klaveripalad (sh. Norrapärane tantsumuusika)Tuntuim on muusika Ibseni näidendile “ Peer Gynt ” ,millel põhineb kaks orelisüiti. Kuulus on ka klaverikontsert .
Tšehhid- Smetana ,jääva väärtusega sümfooniline 6- osaline tsükkel “Mu isamaa” ja ooperilooming “Müüdud mõrsja” .Keelpillikvartett “Minu elust”; rahvatantsud .
Lk. 22
Dovorak- algul orkestrimuusik, 3 aastat konservatooriumi direktoriks New Yorkis , hiljem Praha kontsi juht.Teosed : 10 ooperit, 9 sümfooniat, 4 sümf. poeemi, viiulikontsert, slaavi tantsud, kammermuusika .
Venelased – Mussorgski rahvadraama “ Boriss Godunov ” -vene ooperiloomingu tähtsaim teos. Klaverisüit “Pildid näituselt”, laulud.
Tšaikovski- loomingus tähtsal kohal 6 sümfooniat, ooperid “ Padaemand ”, “ Jevgeni Onegin ” , balletid “ Luikede järv”, “Pähklipureja”.Kõrgelt hinnatud klaverikontsertid, viiulikontsert, klaveripalad tsüklid “ Aastaajad ” “ Lastealbum” ja kammeransamblid. Paljud Tšaikovski teosed põhinevad karmi saatuse ja õnneunistuste vastuolul .
9. Hilisromantism a)Gustav Mahler b) Rishard Strauss
Hilisromantism toetub IXI saj. romantismile.
Olulisemad esindajad : Gustav Mahler (1860- 1911) ja Richard Strauss(1864- 1949)
Mahler oli väljapaistev dirigent (tegutses Viinis, New Yorkis) mõjutas oluliselt ooperielu ja intepretatsiooni. Hilises loomingus impressionismi mõjud. Kirjutanud 9 sümfooniat ja laulutsükleid.
Strauss- Nooruses Wagneri mõjutused, isikupärane stiil alates”Salomest”.
Sümfoonilise poeemi meistriteosed. Oli väljapaistev dirigent (Berliinis ,Viinis).
Tähtsamad lavateosed : Salome , Elektra, Roosikavaler, Adriane Naxosel.
Sümfoonilised poeemid : Machebeth, Don Juan . Programmsümfooniad: Domestica, Alpisümfoonia. Kontserdid, kammermuusika, laulud.
IXI TEEMA- XX saj. muusika

Impressionism . a) Debussy b) Ravel
Impressionism tegeleb kõlamaalingutega, otsib uusi “värvilisi” harmooniaid, annab edasi muljeid ,väldib suuri kontraste. Hingeliste muljete edastamine . Impressionism armastab õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Uued hingemaastikud ja tundeelu kunstilises kujutamises.
Kõige olulisem imp. maalikunstis ja muusikas värv- kõlavärv, pilli tämber, kontuur ähmane – meloodial konkreetsus puudub, heledad toonid ja värvid. Areneb väga täiuslik mängutehnika, lemmik pillideks puupuhkpillid. Muusika pealiskaudne- mänglev, vaatlev; sisuka temaatika asemel tihti kõla, traditsioonilise vormi asemel kõla järgnevused. Primitiiv – rahvaste muusika, eriti jaava muusika mõju, mis sai Euroopas laialt tuntuks Pariisi maailmanäitusel 1889.a.
Claude Debussy (1862- 1918)
Stuudium Pariisi konservatooriumis, Rooma preemia, siis vabakunstnik Pariisis.
Debussy on uue klaveristiili looja, see on arenenud looduselamuste kujutamisest ja talle on iseloomulik teatud kõlaline kaalutlus. Tüüpilised pealkirjad: Peegeldused vees, Aiad vihmas, Tuul lagendiku kohal.
Lk. 23
Teosed: lavaline oratoorium “Püha Sebastiani kannatused”; orkestriteosed “Meri”, “Nokturnid”; klaveriteosed ; 24 prelüüdi kahes vihikus; keelpillikvartett g-moll; sonaadid viiulile ja klaverile, trio flöödile, aldile ja harfile; laulud. Debussiga saavutab prantsuse muusika taas üleilmse tähenduse.
Maurice Ravel (1875- 1937)
Varastes teostes side Debussiga , hiilgav klaveristiil, “Vetemängud”-üks parimaid imp. klaveriteoseid. Hiljem pöördumine klassikalisse vormimaailma, side džässielementidega. Oma väga vitaalse rütmikaga ( Bolero ) on tugevasti mõjutanud järgnevate aastakümnete muusikat.
Teosed: mitu ooperit ja balletti, 2 klaverikontserti, keelpillikvartett F-duur ,sonaadid viiulile ja klaverile; tšellole ja klaverile. Klaveriteosed: sonatiin.
2.Muusika 20 saj. I poolel . Ekspressionism . Neoklassitsism . Neobarokk.

Schönberg ja Viini koolkond, Anton Webern , Alban Berg

Bela Bartok, Paul Hindemith

Igor Dtravinski, Sergei Prokofjev , Dimitri Šostakovitš
Sajandivahetusel arendatakse kõrgromantilist helikeelt, mis I maailmasõja eelsetel aastatel viib ekspressionismini.(intensiivse, sageli üle pakutud väljendusega kunst). Ekspressionism kannab endas ajastu pahesid, peegeldab inimese sisemaailma tumedamaid külgi, on vastand impressionismile. Esimene laine enne I -ms. ja teine enne II – ms. Ekspressionism on surutud inimeste stiil. Kasutusele tuli atonaalne muusika (puudub kindel helistik).Heliloojatest silmapaistvamad: Schönberg “Kammersümfoonia op. 9” , Stravinski ballett “Tululind” .Saavad alguse avangardse suunitlusega muusikafestivalid (1921) ja Rahvusvahelise Uue Muusika Ühingu rajamine 1922.a.
Alates 1920 a. selginemistendentsid mis viivad Prantsusmaal neoklassitsismini.(kus vastukaaluks romantismile rakendatakse barokk -ja klassikalise stiili võtteid ja vorme, ent helikeel on kaasaegne.(Prokofjev, Stravinski, Reger)
Bachi “ motoorika ” suur mõju viib omalaadse neobarokini- suure huviga kontsertstiili vastu .Lihtne , kõnerütmiline meloodika, paljude löökpillidega -mõjud gregooriuse laulust ja vanemast rahvalaulust. (Bartok, Hindemith)
Arnold Schönberg ( 1874 Viin-1951Los Angeles )
1908 a. esimesed atonaalsed teosed, väikevormid. Ekspressionistlik väljenduslaad, vähi-ja peegelkaanonid.1923.a. loob teose “ Serenaad ” häälele ja 7 pillile.1925.a. kompositsiooni meistriklass Preisi Kunstiakadeemia juures –õpilased Zillig, Skalkottas, Gerhard , Cowell.1933.a. emigreerub USA-sse.
Teosed: ooper “ Mooses ja Aaron”, sümf.poeem “Pelleas ja Melisande ”
Schönbergi muusikal on otsustav mõju 20.saj. muusikale. Dodekafooniatehnikal eriti suur mõju II ms. järgsele põlvkonnale.
Anton Webern(1883- 1945) sünd. Viinis, Schönbergi õpilane ja sõber. Arendab välja rea kihistumisele ja madalmaade polüfooniatehnika eeskujudele tugineva variatsioonitehnika.
Lk. 24
31 teost : 2 kantaati, 5 orkestriteost, 12 laulutsüklit klaveri või inst. ansambliga. Eluajal vähene tähelepanu, 50.ja 60.-aasatel saab tema looming noorte heliloojatepõlvkonna keskpunktiks.
Alban Berg (1885- 1935) sünd. Viinis, vabakutseline helilooja ja eraõpetaja. Tähtsaim lavateos –ooper Wozzek” Büchneri draama järgi. Berg oli väljendunud ekspressionist ja püüdis oma helikeelt edukalt dodekafooniaga, Teosed: klaverisonaat op.1, keelpillikvartett, 3 orkestripala, kammerkontsert, viiulikontsert, lõpetamata ooper “Lulu”(lõpetanud Cerha).
Bela Bartok (1881- 1945) õppis Budapestis, klaveriprofessor muusikaakadeemia juures, hiljem emigreerus YSA-sse. Rohked rahvamuusika üleskirjutused Ungari, Slovakkia , Rumeenia , Põhja-Aafrika, Türgi, -tõhus teaduslik tegevus folkloori alal.
Palju rahvamuusika töötlusi, eelkõige klaverile, stiili ilmus folkloorseid meloodiaelemente ja ida-euroopa rahvamuusika vitaalset rütmikat.Teosed :2 balletti, 3 klaverikontserti, 2 viiulikontserti, 6 kelpillikvartetti, õppeteos Mikrokosmos ja 153 progreseeruvat järjestatud klaveripala .