Kolmapeval, 7.mrtsil, kisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit La Traviata. Tegemist oli minu esimese ooperiklastusega. Ja llatuslikult vga positiivse elamusega. Libreto autor on Francesco Maria Piave. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), lle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Pldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Kster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii dObigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav Gurjev (Violetta teener), Igor Tsenkman (komissionr)
,,La Traviata" Kolmapäeval, 30.aprill, käisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit "La Traviata". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega. Ja üllatuslikult väga positiivse elamusega. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles. Osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Urmas Põldma (Alfredo), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii d'Obigny), , Rostislav Gurjev (Violetta teener), Mart Laur (doktor Grenvil),Igor Tsenkman (komissionäär)
,,La Traviata'' 25. märts külastasime 10h klassiga teatrit Vanemuine. Seal vaatasime ooperit ,,La Traviata'' mille on kirjutanud Giuseppe Verdi. Peategelast Violetta Valeryt mängisid Svetlana Trifonova, Tatjana Romanova ja Alla Popova. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse Violetta Valery paranemist raskest haigusest. Seal ta kohtab Alfredot ning nad armuvad. Väga palju oli Violetta ja Alfredo duetti. Nende duett oli väga ilusti välja lauldud. Mõlemad kuulasid teineteist ega ei lauldud üksteisest üle. Eriti kolmandas vaatuses võis kuulda palju nende kaunist duetti
Retsensioon La traviata ,,La traviata" oli esimene ooper mida ma vaatamas käisin. Minu arvates sobis see väga hästi esimeseks korraks. Etenduse sisu ei olnud igav ja tegevust oli palju. Oli selgesti näha ,et lavakaunistuste ja näitlejate rõivastega oli palju vaeva nähtud. Lavakaunistused oli minuarvates kõige huvitavamad esimeses ja kolmandas vaatuses. Nende vaatuste lavakaunistused meeldisid mulle ,sest need sobisid sinna ,esimeses vaatuses oli tegemist
Kontserdiretsensioon Käisin 07.04.2007 Estonia teatris G. Verdi ooperit ,,La Traviata" vaatamas.Sellest ajast on väga palju möödas ja see oli minu teine ooperikülastus. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles, ooperi sisu jõudis kuulajateni eestikeelse sünkroontõlke abil. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813-1901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolis-heroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth", "Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "Maskiball", "Aida", "Othello".
''La Traviata'' arvustus Käisin elus esimest korda ooperis 25. märtsil 2009 ning vaatasin Giuseppe Verdi ooperit ,,La Traviata''. Peaosalist Violettad kehastas Peterburi Maria teatri väga hinnatud solist Svetlana Trifonova ja kõrvalosi Juhan Tralla, Oleg Balashov, Eduards Cudavkovs, Valentina Kremen, Karmen Puis, Merle Jalakas, Taisto Noor, Aivar Kaseste, Jaan Willem Sibul, Endel Kroon, Märk Jakobson ning Tõnu Kattai. Lavastajaks oli Taisto Noor, dirigeerisid Mihkel Kütson, Paul Mägi ning Lauri Sirp, kuntstnilise poolega tegeles Liina Pihlak ning koreograafia eest hoolitses Rufina Noor.
La Traviata Neljapäeval, 3. veebruaril, käisin Rahvusooperis Estonia itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813- 1901) ooperit ,,La Traviata" vaatamas. Libretto autoriks on Francesco Maria Piave. Ooper baseerub Alexandre Dumas noorema romaanil "La dame aux Camélias" (,,Kaamelidaam"), mis avaldati aastal 1848. ,, La Traviata" esietendus toimus 6. märtsil 1853 Veneetsias Teatro la Fenice'is. Verdit köitis "Kameeliadaami" süzee ka tema enda elukäigu tõttu - pärast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. "La Traviata" peaks tähendama "naist, kes kaldus kõrvale" või "eksinut". Ooper oli kolmes vaatuses koos kahe vaheajaga. Etenduse kogupikkus oli 3 tundi. Lauldi itaalia keeles, kuid tekst jõudis minuni läbi eestikeelsete tiitrite
Neljapäeval, 5.novembril 2009 toimus Rahvusooper Estonias ooper „La Traviata” ehk langenud naine. La Traviata on Giuseppe Verdi kirjutatud kolme vaatuseline ooper. Ooperi esietendus toimus 6. Märtsil 1853. aastal. Violetta Valéryt mängis külalisesineja Bernarda Bobro, Flora Bervoixi Helen Lokuta, Anninat (Violetta teenijannat) Juuli Lill, Alfredo Germonti Mart Madiste, Georges Germonti ( Alfredo isa) Rauno Elp, Gastoni Oliver Kuusik, Parun Douphali René Soom, Markii d’Obignyt Mart Laur, Doktor Grenvili Märt Jakobson,
Rocca al Mare Kool Susanna Männik 8.a klass La traviata Retsensioon Tallinn 2013 Etendus "La traviata" toimus 10.10.2013 Rahvusooperis Estonia.1 Etenduse heliloojaks oli Giuseppe Verdi, lavastajaks oli Neeme Kuningas ning dirigendiks Eri Klas. 2 Etenduse peaosatäitjateks olid Kristel Pärtna, kelle tegelaskuju ooperis oli Violetta Valéry ja Mernas Vitulskis, kes mängis külalissolistina Alfredo Germont'i. Lavastuses osales ka Rahvusooper Estonia koor ning Rahvusooper Estonia orkester. 3 Dirigenditöö oli enam kui fantastiline ning kogu etendust saatev muusika oli ka tänu sellele
Gastone, Alfredo sõber - tenor Parun Douphol - bariton Markii d'Obigny - bariton Doktor Grenvil - bass Annina, Violetta teenijanna - sopran Giuseppe, Violetta teener - tenor Käskjalg - bass Ooperi idee Tänapäeval üks populaarsemaid Verdi teoseid kukkus esietendusel lootusetult läbi, põhjuseks teose uudsus ja vanade ooperitraditsioonide eiramine. Aasta pärast tegi Verdi ooperisse mõningaid muudatusi - viis tegevustiku 19. saj. keskpaigast 18. sajandisse. "Traviata" on ilmselt psühholoogiliselt kõige rikkam teos tema loomingus. Kogu kriitika oli suunatud ooperi sisule: kõrgklassi kurtisaan, kes ohverdas end armastuse nimel, keda ooperis näidati kui ühiskonna ohvrit, ei olnud kuidagi kooskõlas ajastu moraali ja tõekspidamistega. Kuid Verdi ei olnud enam nõus raskete toonidega ooperis. Muusikas tuleb see esile juba esimestest taktidest: helilooja ei kasuta traditsioonilist
La traviata Mina käisin vaatamas Giuseppe Verdi ooperit "La traviata". Ooper toimus Rahvusooper Estonias 30. Novembri õhtul kell 19.00. Ooper rääkis Alfredo ja Violetta omavahelisest armastusest ning keerulistest suhetest. Ooper kestis kolm tundi ja oli kahe vaheajaga. Ooper taustal mängis Rahvusooper Estonia orkester. Mulle meeldis selles ooperis väga ,,Joogilaul", mida olin juba varem kuulanud, aga ei teadnud, et seda ka seal ooperis esitatakse ja et see on Verdi looming. Seda alustas ooperi
Giuseppe Verdi ooper ,,La Traviata'' Ooperit, mis toimus kolmes vaatuses ning kestis umbkaudu 3 tund, sai käidud vaatamas Rahvusooper ,,Estonias'' neljapäeval, 19. jaanuaril 2012. Olles näinud eelmisel aastal esimest korda tõelist balletti ,,Luikede järv'', siis tundus kõige õigem otsus minna järgmisele levelile ning külastada esmakordselt ooperit. Ooper ,,La Traviata'', mis tähendab itaalia keeles,, langenud naist ''või ,,seda, kes on kaotanud õige tee'', räägibki loo võluvast kurtisaanist Violettast, kes on surmavalt haige. Ühel järjekordsel ballil esitletakse Violettale meest nimega Alfredo, kes kahekesi olles teatab talle, et on olnud juba tükk aega tema suur austaja. Kaunis neiu on aga harjunud meeste meelitustega ning ei võta meest tõsiselt.
Paide Gümnaasium Käty Kuusemets 10 humanitaar La Traviata Retsensioon Paide 2011 Kolmandal veebruaril külastasime klassiga Estonias ooperit ,,La Traviata". "La traviata" see on ooperite ooper, klassika, mis ei aegu. 19. sajandi keskpaigast alates on see vallutanud publikut kõikjal maailmas ning kujunenud üheks armastatumaks ooperiks muusikateari ajaloos. Ka "Estonias" on "La traviata" üks enimlavastatud oopereid, millele publik on pea sajandi jooksul aplodeerinud seitsmel esietendusel. Ooperi libreto on kirjutanud F.M Piave. Ooper baseerub A.Dumas nooremal romaanil ,, La dame aux Camelias", mis avaldati 1848. aastal. ,,Traviata" esietendus toimus 6
Paide Gümnaasium Nimi Klass Giuseppe Verdi ,, La traviata" Retsensioon Paide 2011 2011 aasta kolmandal veebruaril käisin mina esimest korda ooperit vaatamas. Minu jaoks oli see väga huvitav ja põnev elamus. Nüüd, mil ma seda retsensiooni kirjutan on ooperist juba mõni aeg möödunud, aga siiamaani on mul kõik veel väga hästi meeles. Olen tänulik oma muusika õpetajale Malle Nööbile, kes sellise võimaluse mulle andis. Ooper mida vaatamas käisin oli Giuseppe Verdi maailmakuulus ,,La traviata". Ooper
8B Suur sära Arvustus ooperile "La Traviata" Valisin vaatamiseks ooperi "La Traviata" lootes kuulata G.Verdi imelist muusikat ja ma ei pidanud pettuma. Lisaks sain ma nautida ka kõike muud. Kõige kustumatuma elamuse sellest ooperist jätsid mulle säravad kostüümid ja efektne lavakujundus. Mulle kohutavalt meeldisid lava kaunistavad suured maast laeni peeglid, kust vahetevahel võis dirigendi nägu ja saalis istuvat rahvast näha. Need muutsid lava suuremaks ja veel pidulikumaks. Kõige huvitavam oli kostüüme ja soenguid jälgida ballidel
Ooperielamus Meie klass käis vaatamas ooperit “La traviata”. See oli minu elus teine ooper, mida olen näinud. Sel aastal käisin isaga vaatamas “Rehepappi”. Need on muidugi kaks väga erinevat ooperit, kuid sügavama mulje jättis “La traviata”. “La traviata on traagiline ooper, mille autoriks on G.Verdi. Ooper rääkis Violetta ja Alfredo traagilisest armastusloost. Alfredo perekond ei olnud nõus, et Alfredo abielluks endise lõbutüdrukuga. Isa küll andis lõpuks noortele loa abielluda, kuid siis oli juba hilja- Violetta oli surmavalt haigestunud. Ma polnud kunagi varem klassikalist ooperit näinud ja ma ei ole sellise muusikastiiliga kuidagi seotud. Siiski arvan, et oskasin ooperit nautida.
Ooperi sisu I vaatus Pariis, 19. saj. keskpaik. Violetta on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest ja on korraldanud selle auks balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest. Violetta lükkab armuavalduse tagasi, kuid noormehe sõnad ei jätnud teda külmaks. Üksi jäädes avastab Violetta, et on esimest korda elus armunud. II vaatus 1.pilt Noored on asunud elama Pariisi lähedale. On õnnelikud. Ühel päeval palub Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale. Naine nõustub oma armastuse ohvriks tooma ning sõidab tagasi Pariisi. Germont palub, et naine ei mainiks Alfredole sõnakestki. Saabub Alfredo ja leiab eest kirja Violettalt, kus naine väidab, et nende armastus on lõppenud ja et ta pöördub tagasi oma endise elu juurde. Raevunult tormab Alfredo Violettale järele. II vaatus 2.pilt Violetta sõbratari Flora juures on ball. Violetta s...
mis tõi Verdile üle-euroopalise kuulsuse. Seejärel tekkisid Verdi teostele poliitilised alatoonid, sest ta oli tugev Itaalia ühendatud kuningriigi pooldaja. 1940. aastatel sai alguse Verdi suhe Giuseppina Strepponiga. Nad abiellusid 1959. aastal. 1940. aastatel oli Verdi loomingu hiilgeaeg. Sellest ajast pärinevad ooperid nagu "Ernani", "Macbeth", "Luisa Miller" jt. Oma hiilgeaastate lõpul, 1851. aastal esietendus üks Verdi tuntuimaid teoseid ooper La Traviata. 1851 1853 esietendusid ka tema teised kaks kõige tuntumat ooperit: "Rigoletto", "Trubatuurid" 1860. aastatel suurenes tema poliitiline tegevus ning ta valiti isegi rahvuskogusse ja hiljem ka senaatoriks. Kuuekümnendate silmapaistvaim teos oli "Don Carlos" Üks Verdi nimekas ooper on ka "Aida", millega planeeriti avada Suessi kanal. Ooper aga esietenuds alles 1971. aastal. Erinevad allikad põhjendavad seda erinevalt. 1886. aastal esietendus Verdi üks väga
Hiljem kui Verdi oli kuulus, sai konservatoorium tema nime. Esimene ooper oli ,,Oberto", mis sai kuulsaks elu ajal Vahel kirjutas ka kaks ooperit aastas Lisaks ooperitele kirjutas ta ka reekviemi (leinamissa, surnute mälestamiseks), mis sai samuti tuntuks. 26 ooperit ,,Rigoletto" ,,Don Carlos" ,,Falstaff" ,,Trubaduur" ,,Aida" ,,Macbeth" ,,Traviata" ,,Othello" ,,Maskiball" ,,Nabucco" Librettod olid võetud tuntud kirjanduslikest teostest 1) Dumas ,,Kameeliadaam" ,,Traviata" alus; 2) Hugo ,,Kuningas lõbutseb" ,,Rigoletto" alus Ooperid on lavalis-muusikalised (lavategevus ja muusika on võrdsel kohal) Põhilised teemad armastus, armukadedus, emotsioonid, vihkamine
Ooper on kirjutatud heliloojale väga raskel perioodil, mil ta kaotas mõne aastaga oma kaks last ja naise. Teose süžee puudutas heliloojat tema isikliku traagilise kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse. 1851. aasta esietendusest alates on ooperit saatnud tohutu menu ning see on esikteoseks tema kuulsale triaadile, kuhu kuuluvad kõigile tuttavad populaarsed teosed „Rigoletto“ (1851), „Trubaduur“ (1853) ja „La traviata“ (1853). Viimati oli ooper „Estonia“ laval 40 aastat tagasi, mil peaosas särasid unustamatud Georg Ots ja Tiit Kuusik. 4. Faust- Charles Gounod’ Klassikaline Fausti-lugu jõuab Estonia lavale Gounod’ tuntuima ooperi näol, millele annavad ootamatu lahenduse Dmitri Bertman ja Ene-Liis Semper, kelle käsitluses tuli rahvusooperis 2007. aastal lavale mitmeid auhindu võitnud Erkki- Sven Tüüri „Wallenberg“. Faust müüb oma hinge saatan Mefistole ja saab temalt
F. Schubert „Muusikale“ naine laulmas, suht aeglaselt kõrgel toonil, klaver F. Schubert „Ave Maria“ sõnad alguses, naine J. Brahms „Unelaul“ lullaby ooperi vormis G. Bizet ooper „carmen“ escamilio kupleed mees G. Bizet ooper „Carmen“ „Segedilia“ naine, flööt valss G. Bizet ooper „Carmen“ „Habeneera“ naine, halamine G. Verdi ooper „Traviata“ Joogilaul mees koor naine G. Verdi ooper „Traviata“ germonti aaria mees E. Grieg süit „Peer Gynt“ Solveigi laul aeglane sünge rahulik, vana naine kiljumas M. Glinka ooper „Ivan Sussanin“ Ivani aaria mees, aeglane M. Mussorgski ooper „Boriss Godunov“ Varlani aaria tempokas, mees, jooks Sümfooniad M. Mussorgski „Pildid näituselt“ Jalutuskäigu teema trompetiga algab A. Borodin II sümfoonia 1
14. novembril käisin Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit "Tuhkatriinu". Tegemist oli Giocchino Rossini teosega. Olin kuulnud, et seda on väga kiidetud ja seega ootasin vapustavat ooperielamust, mille ka sain. Tuhkatriinu osa laulis Helen Lokuta. Ta on õppinud Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. 2002. aastal lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia laulmise erialal. Praegu õpib Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris. Ta on teinud kaasa mitmes ooperis: "Carmen", "La Traviata", "Rigoletto", "Võluflööt". Samuti on Helen Lokuta andnud soolokontserte paljudes Eesti kirikutes ning ka välismaal. Prints Don Ramirot mängis Roland Liiv, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1998. aastal. Ta on pälvinud diplomeid ja auhindu erinevatel konkursidel. Samuti on ta laulnud Tartu "Vanemuises", Pärnu "Endlas" ja ka välismaal. Ta on teinud palju rolle mitmetes ooperites, nagu "Carmen", "La Traviata", "La Cambiale di Matrimonio", "Võluflööt", "Lõbus lesk"
meistrikursustest (E. Söderström, I. Gage, E. Kirkby, W. Vernocci jpt.). Ta on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis, nende seas Krahvinna (Mozart “Figaro pulm”), Donna Anna (Mozart "Don Giovanni), Mimi (Puccini “Boheem”), Cio-cio-san (Puccini “Madama Butterfly”), Tosca (Puccini “Tosca”), Elisabeth (Verdi “Don Carlos”), Desdemona (Verdi “Othello”), Violetta (Verdi “ Traviata”), Elvira (Verdi “Ernani”), Amelia (Verdi “Maskiball”), Lady Macbeth (Verdi “Macbeth”), Aida (Verdi "Aida"), Venus (Wagner “Tannhäuser”), Liisa (Tšaikovski "Padaemand"), Santuzza (Mascagni "Talupoja au") jpt. Pille Lill on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis (Mozart – Krahvinna “Figaro pulm”, Donna Anna "Don Giovanni", Pamina "Võluflööt"; Puccini – Mimi
Ooper rääkis kuningast ja naisest Amelia, kes armastasid teineteist, kuid naine oli juba abielus kuninga peaministriga. Oma naise ja kuninga armastusest teada saades soovis peaminister kätte maksta ning otsustas kuninga tappa. Amelia osa laulis külalisesinejana Aile Asszonyi. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluerialal ning jätkas õpinguid Madalmaade Ooperistuudios. Samuti on täiendanud end Itaalias. Ta on teinud kaasa mitmes ooperis: "Don Giovanni", "Fidelio", "La traviata". Kuningat mängis Mart Madiste, kes on õppinud laulmist Eesti Muusikaakadeemias, täiendanud end prof. Virgilijus Noreika juures. 1999. aastast on ta Rahvusooper "Estonia" solist. Temagi on kaasa teinud mitmetes ooperites: "La traviata", "Lõbus lesk", "Carmen". Esimene vaatus algas avamänguga, mis tekitas publikus ootusärevuse eelseisva etenduse ees. Eesriide avanedes, tuli nähtavale esialgu veidi hirmutav
o "Boheem" (La bohème; Torino 1896) o "Tosca" (Rooma 1900) o "Madame Butterfly" (Madama Butterfly; Milano 1904) o "Tütarlaps kuldsest läänest" (La fanciulla del West; New York 1910) o "Pääsuke" (La rondine; Montecarlo, 1917) · Giuseppe Verdi o "Nabucco" (Milano 1842) o "Macbeth" (Firenze 1847) o "Rigoletto" (Veneetsia 1851) o "Trubaduur" (Il trovatore; Rooma 1853) o "Traviata" (La traviata; Veneetsia 1853) o "Don Carlos" (Pariis 1867) o "Aida" (Kairo 1871) o "Simon Boccanegra" (Milano 1881) o "Othello" (Otello; Milaano 1887) o "Falstaff" (Milaano 1893) Kasutatud Materjal www.vikipeedia.ee http://gazette.gmu.edu/images/OperaVerdi2.jpg www.wikipedia.com
Hea ei olnud, et mõned subtiitrid käisid väga kiiresti, et neid ei jõudnud lugema hakatagi. Kokkuvõtteks võib öelda, et täitsa hea oli. Mõni lugu ja esimene vaatlus venis(esimene vaatus oli ka ajaliselt kõige pikem), aga ei saa öelda, et kogu ooper oleks olnud igav ja veninud. Segas muidugi ka see, et subtiitrid vahepeal käisid kiiresti ning neid ei jõudnud lugeda. Mõnele vaatajale ei pruugi ka meeldida vägivaldne lõpp. Minule isiklikult meeldis eelmisel aastal külastatud ,,La Traviata" natuke rohkem. ,,La Traviata" muusikaline pool meeldis mulle rohkem. Mihkel Ehrlich 12A Retsensiooni number: 2
ansambli- ja kooritseenid, ta pani suurt rõhku libretodele,kasutas väärtkirjandust,ooperite süzeed põhinevad sageli psühholoogilstel ning sotsiaalsetel probleemidel, kus tugevad karakterid on kired.Teosed: "Oberto" (1839), "Kuningas üheks tunniks" (1840), "Nabucco" (1842), "Lombardlased" (1843), "Ernani"(1844), "Attila"(1846), "Machbeth" (1847), "Luisa Miller "(1849), "Rigoletto" (1851), "Trubaduur" (1853), "Traviata" (1853), "Don Carlos" (1867), "Aida" (1871), "Othello" (1887), "Falstaff" (1893). 1847 kirjutas A.Manzoni mälestuseks Reekviemi.Vaimulikud teosed "Stabat Mater" ja "Te Deum". Fryderyk Chopin (1810-1849) sündis Varssavi lähistel Zelazova Wolas,7aastaselt kirjutas oma esimesed kaks poloneesi,1823-26 õppis Varssavi lütseumis,1826-29 õppis kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis,1849 suri tuberkuloosi.Looming:19
klaveri taga. Töötas ja täiendas oopereid. Kirjutas 2 shakespeare teemalist ooperit (othello 1887, falstaff 1889). Need 2 elulähedast ooperit on testamendiks rahvale. Maetud 2 korda (maamõisas ja sealt Mialnosse). 25000 (?) austajat matustel. Looming 26 ooperit (8 tänapäevani pop.). Vanemates ooperites köitsid teda ajaloolised sündmused. Hilisemad üha isikulisemad. Ei peegelda üksnes sündmusi vaid ka tegelaste iseloomu ja hingeelu. Kuulsamad: Rigoletto, Traviata, Aida, Nabucco, Othello, Attila, Trubaduur, Macbeth, Don Carlos. Muust loomingust on ooperitega tähtsuselt võrdne Reekviem (ülistuslaul). Rigoletto Züsee alus on Hugo draama ,,kuningas lõbutseb". Rigoletto on monarhi (hertsog Duke) narr. Groteskne välimus, karistamatu oma elukutse tõttu saab kõike öelda. Elab lossi kõrval jõekese juures. Seal ka salajas ta 18a tütar Gilda. Monarh läheb siis üliõpilasena uksele ja palub juua. Käsib teenritel tüdruku kinni võtta ja lossi tuua
Ooper on kirjutatud heliloojale väga raskel perioodil, mil ta kaotas mõne aastaga oma kaks last ja naise. Teose süžee puudutas heliloojat tema isikliku traagilise kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse. 1851. aasta esietendusest alates on ooperit saatnud tohutu menu ning see on esikteoseks tema kuulsale triaadile, kuhu kuuluvad kõigile tuttavad populaarsed teosed „Rigoletto“ (1851), „Trubaduur“ (1853) ja „La traviata“ (1853). Kui Verdil paluti nimetada oma lemmikteos tema enda loodud ooperite hulgast, vastas ta: „Kui oleksin amatöör, ütleksin „La Traviata“, professionaalina pean ütlema aga „Rigoletto“. Viimati oli ooper „Estonia“ laval 40 aastat tagasi, mil peaosas särasid unustamatud Georg Ots ja Tiit Kuusik. „Rigoletto” osatäitjadeks olid: peategelasena Jassi Zahharov ning kõrvaltegelastena Angela
Franz Schubert Austria Soolo laulud Robert Schumann Saksamaa Klaver ja vokaalteosed Ferenc Liszt Ungari Klaveriteosed Richard Wagner Saksamaa Ooperid Johannes Brahms Saksamaa Sümfooniad Georges Bizet Prantsusmaa Oooperid Frédéric Chopin Poola Klaverimuusika Giuseppe Verdi Itaalia Oooperid ( "Ernani"; "Macbeth"; "Luisa Miller"; "Traviata") Edvard Grieg Norra Klaveriteosed Jean Sibelius Soome Sümfoonia teosed
Lemmikzanriks oli tal ooper. Looming Giuseppe Verdi on kirjutanud 26 ooperit. Tema teostele on omane seos rahvamuusikaga , väljendusrikas ja nõtke meloodia, erakordne peenekoelisus ning julge harmoonia. Ta on kirjutanud lisaks ooperitele ka ,,Reekviemi"(1874), keelpillikvarteti e-moll(1873), kandaate, vaimulikke teoseid, laule ja hümne. Tema lood on hästi meelde jäävad. Ooper "Nabucco" tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias, eriti Milanos. Ooperi "Traviata" 6.III 1853. a. Veneetsia "La Fenice's" asetleidnud esiettekanne vilistati välja. raserfsaerfaesfes- 4 - 4- -4- - 4 -- 4 - Ooperid "Oberto, krahv di Bonifacio"1839 "Kuningas üheks tunniks"1840 "Nabucco"1842 "Ernani"1843 "Lombardlased Esimeses Ristisõjas"1843 "Kaks Foscarit"1844 "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi"1845
Lemmikzanriks oli tal ooper. Looming Giuseppe Verdi on kirjutanud 26 ooperit. Tema teostele on omane seos rahvamuusikaga , väljendusrikas ja nõtke meloodia, erakordne peenekoelisus ning julge harmoonia. Ta on kirjutanud lisaks ooperitele ka ,,Reekviemi"(1874), keelpillikvarteti e-moll(1873), kandaate, vaimulikke teoseid, laule ja hümne. Tema lood on hästi meelde jäävad. Ooper "Nabucco" tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias, eriti Milanos. Ooperi "Traviata" 6.III 1853. a. Veneetsia "La Fenice's" asetleidnud esiettekanne vilistati välja. Ooperid "Oberto, krahv di Bonifacio"1839 "Kuningas üheks tunniks"1840 "Nabucco"1842 "Ernani"1843 "Lombardlased Esimeses Ristisõjas"1843 "Kaks Foscarit"1844 "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi"1845 "Alzira"1845 ,,Attila"1846 "Jeruusalemm"1847 "Macbeth"1847 "Attila"1846 "Korsaar"1848
korra tantsis laval erinevalt teisest naissolistist, kes tundus liiga arg oma aaria jaoks. Mulle ei meeldinud Tuuletants ja Soome tants balletist "Kalevipoeg". Need olid kuidagi kuivad ja igavad ning kavas vale koha peale asetatud. Kui võrratule aariale järgneb väga igav instrumentaalteos, mis kohati tekitas tunde, et see oleks hea unelaul, siis mulle üldse ei meeldinud. See järsk üleminek oli minu jaoks liiga ootamatu ja pettumust tekitav. G. Verdi Alfredo aaria ooperist "Traviata" ja G. Verdi Hertsogi laul ooperist "Rigoletto" olid esitatud Vladimir Dmitruki poolt. Ma ootasin neid kahte teost sellest ajast saadik kui ma sain kätte kava. Ma olin nii ärevil, et ma saan päris elus oma kõrvaga kuulata neid ja oli mida oodata, sest see esitus ja Vladimir Dmitruki hääl oli võrratu suure algus tähega. Ta esines nii enesekindlalt ja vabalt ning oskas aaria meeleolu edasi anda. Kõige armsam oli see, et ta suudles iga naise kätt, kes talle lilli viis
Verdi ooperi "Aida" lavastuse kohta Estonia teatris "Uued ooperilavastused Estonia sügishooajal". On terve rida oopereid, mida iga teater arvab kohustuslikuks repertuaaris hoida ja millelt loodetakse publikumenu. See kokkuleppeline repertuaarieeskiri ehk -kaanon kujunes aegamisi välja XX sajandi alguseks. Tollal oli see siiski tunduvalt mitmekülgsem kui praegu, sest XX sajandil toimus veel omakorda selle kaanoni kitsenemine. Bizet' ,,Carmen", Verdi ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,La Traviata" ja ,,Aida", Puccini ,,Boheem" ja ,,Madame Butterfly" on selle kaanoni põhiteosed, heal juhul lisatakse ka näpuotsatäis Mozartit (,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", viimasel ajal ka ,,Cosi fan tutte"). Teatrijuhtide köietants seisneb tasakaalu leidmises nende teoste ja vähem mängitud ning uute teoste vahel. Eesti kahe ooperiteatri, "Estonia" ja "Vanemuise" sügishooaja esietendused kuuluvad peamiselt repertuaari konservatiivsesse poolde: "Aida", "Estonias" ning
Mitut hoogsat ooperiviisi hakkas rahva laulma võitluslauluna, näiteks koori ooperist ,,Nabucco". Verdi kirjutas kokku 26 ooperit: ,,Oberto, krahv Bonifacio", ,,Kuningas üheks päevaks", ,,Nabucco", ,,Lombardlased esimeses ristisõjas", ,,Erani", ,,Kaks Foscarit", ,,Jeanne d'Arc", ,,Alzira", ,,Attila", ,,Macbeth", ,,Röövlid", ,,Korsaar", ,,Legano lahing", ,,Luisa Miller", ,,Stiffelio", ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Traviata", ,,Sitsiilia verepulm", ,,Simon Boccanegra", ,,Maskiball", ,,Saatuse jõud", ,,Don Carlos", ,,Aida", ,,Othello", ,,Falstaff". ,,Rigoletto" Victor Hugo näidendi ,,Kuningal on lõbus" põhjal valminud ooper pajatab loo Rigolettost, kes teravkeelse kojanarrina südametu hertsogi juures leiba teenib. Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta.
kulmineerub teose lõpus. Pidev pinge kasv libretistid Henri Meilhac, Halevy). + hispaaniapärane koloriit(habanera, seguidilla). Ooperid: ,,Don Procopio", ,,Pärlipüüdjad", ,,Ivan Julm", ,,Perthi kaunitar", ,,Malbrough läheb sõtta". + 2 sümfooniat. Giuseppe Verdi Wagneri, Bizet ja Tsaikovski kõrval on ta 19. sajandi II poole üks suurimaid ooperiheliloojaid. Tänu temale sündis Itaalias esimene autorikaitse. Teosed: kokku loonud 26 ooperit (nt. ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Traviata", ,,Maskiball", ,,Don Carlos", ,,Aida", ,,Othello", ,,Falstaff"). ,,Macbethis" olu uudne psühholoogilise tõe taotlus negatiivsed tegelased pandi laulma kähinal, sosinal. ,,Othellos" loobub ta numbriehitusest, püüdlus tegevuse voolavuse poole. ,,Traviata" ainus ooper tema kaasajast. Ta oli suur meloodiameister. Eesmärgiks oli muusika liitmine teatri ja draamaga. Colorito igal ooperil individuaalne värving. Ooperid võib jagada kahte rühma:1
Veendunud rahvuslane Venndunud rahvuslane Põhiteosed ooperid 1849 hakati tagakiusama. Kolis sveitsi 1838 esimene oooper Põhiteosed ooperis Itaalia suurooper e. numbriooper 1832 esimene ooper Ooperi reformaator -muusikaline draama(sümfooniline arendus, orkestri Bel canto "La traviata" osatähtsus kasvas,tegelaste juhtmotiivid Ooperitegelasteks kõrgem K:avamäng "Rienzi" seltskond.N:Kuningad,krahvid jne., alati keegi Esimene kustutas ooperisaalis tuled ka alamklassist Ehitas põranda kaldu,et publikul oleksparem Ooperiteemad:poliitika,sotsiaalne ebavõrdsus, vaadata,pööras dirigendi orkestri poole
Sel teemal on väga palju kirjutanud üks tuntumaid naiskirjanikke, Jane Austen. Korraldatud abielud, armastus ja raha oli üks tema peateemasid, mille elemente võib leida pea igas tema raamatus. Tihti juhtus tol ajal ka nii, et kui erinevatest klassidest pärit noored armusid, ajasid nende vanemad nad lahku, tuues põhjuseks ikka ,, ta ei kõlba sulle" ning ,,temaga sul tulevikku ei ole". Üheks näiteks tooksin siinkohal 18. sajandil aset leidva Giuseppe Verdi ooperi ,, La Traviata". Ballil kohtuvad ning armuvad noored Violetta ja Alfredo, Violetta vaene kurtisaan, Alfredo aga rikas aadlik. Alfredo isa, saades teada noorte suhtest, palub Violettal salaja Alfredo maha jätta, kuna nad lihtsalt ei sobi kokku ning koos temaga ei ole mehel helget tulevikku. Vastumeelselt täidabki Violetta isa soovi ning murrab noormehe südame. Usun et selline käitumine oli tol ajal üpris sagedane. Vanemad on alati oma lastele parimat soovinud, aru saamata, et see, mis nende
,,Ernani" ,,Lendav Hollandlane" ,,Attila" ,,Tannhäuser" ,,Macbeth" ,,Lohengrin" ,,Luisa Miller" ,,Tristan ja Isolde" ,,Rigoletto" ,,Nürnbergi meisterlauljad" ,,Trubaduur" ,,Parsifal" ,,Traviata" ,,Sitsiilia verepulm" ,,Maskiball" ,,Saatuse jõud" ,,Don Carlos" ,,Aida" ,,Othello" ,,Falstaff"
rollide. Üks peamisi lauljaid oli haige ja ta võttis üle rolli Mimi „Puccini La Boheme”`s. Tema täielik edu selles osas on viinud edutamiseni peaosa rollideni, sealhulgas Pamina (Võluflööt), Puccini Tosca, Verdi Aida, Marta Eugene d'Alberti Tiefland ja Richard Strauss rollid Arabella, Chrysothemis (Elektra) ja Salome . Ta on saanud Euroopa maine näiteks laulmine Bremenis, Milanos, Viinis, Barcelonas ja Lissabonis, võttes osa erinevatest rollidest Violetta (La Traviata), Tatjana (Jevgeni Onegin), Dvořáki Armida ja Russalka ja Marie Bergi Wozzeck. Ta debüteeris La Scala 1960a Flower Maiden in Parsifal. Ta laulis Mexico Citys 1964 nagu Massenet 'Manon. Allikad:http://et.wikipedia.org/wiki/Montserrat_Caball %C3%A907.11.2014 http://www.allmusic.com/artist/montserrat-caball%C3%A9-mn0000659071 07.11.2014
Miliza Elizabeth Korjus 1909 1980 eesti päritolu koluratuursporan ja näitleja. Aastal 1938 kandideeris ta Carla Donneri rolliga filmis "Suur valss" Oscarile, kuid võidu pälvis Fay Bainter. Arhiiviandmed näitavad , et Korjuste perekond olid Eestis elanud läbi nelja sajandi, võib-olla veelgi kauem. Miliza vanaisa Karl Korjus pidas Tallinna südalinnas, Viru hotelli vastas kuulsat "Korjuse kõrtsi". Isa Artur mängis klaverit ja viiulit. Artur õpetas oma tütart Milizat laulma viiuli järgi. Suguvõsas mäletatakse Arturi sagedasi sõnu Milizale: "Laula! Ära karju!". Karjäär Teismelisena reisis Korjus Nõukogude Liidu piires. Oma lauljakarjääri jätkas ta sopranina Saksamaal, kuni sai 1933. aastal töökoha Berliini riigiooperis. Tema edukad esinemised ka väljaspool Saksamaad tõid talle hüüdnime "Berliini ööbik". Siis reisis Korjus Ameerikasse, Hollywoodi. Tema esimene film Hollywoodis oli "Suur valss" . Vhpl elas Mehhikos...
austada. Sellest sai Verdi esimene Pariisi suursuguse ooperi stiiliga teoseks. 38-aastaselt leidis Verdi omale uue armastuse, kelleks oli sopran Giuseppina Strepponi ja kellega ta aastal 1859 abiellus. 1851. esietendus Veneetsias Verdi üks kuulsamates ja parimates meistiteostest ,,Rigoletto", mis põhineb Victor Hugo näidendil. Sellele järgnevad kaks kolmest Verdi nn. Keskmise perioodi suurteosest. 1853 aastal esietendus Roomas ,,Il Travatore" ja ,,La traviata" Veneetsias. 5 Vahemikus 1855-1867 kirjutas Verdi veel mitu silmapaistvat ooperit sealjulgas ,,Don Carlos" ja uuem versioon ,,Macbethist". 1869. aastal kirjutas ta koos teiste Itaalia heliloojatega Gioacchino Rossini mälestuseks ,,Reekviem Massi" ja hiljem uuendas ta ,,Libra Med" ja kasutas seda ,,Reekviem Massis" Alessandro Manzoni mälestuseks, kes suri 1873 aastal. Täielik
Tema seisund järjest halvenes ning ta suri 27. jaanuaril . "Nabucco" on Giuseppe Verdi kolmas ooper. Ooper "Nabucco" tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias. Teose analüüs Meloodia-ebaühtlane, kõikuv. Helitugevus- kohati läheb väga valjuks aga muidu ühtlaselt talutav. Seda esitab sümfooniaorkester Oma arvamus Selline muusika stiil ei kuulu minu lemmikute hulka, aga muidu mõni koht oli isegi talutav. Üritused La traviata (G.Verdi ooper) 25.05.2012 - 09.06.2013 Rahvusooper Estonia, Tallinn Eesti
saj väljapaistvaim pianist, sündis ungari piirkonnas, 1830 tegeles muusikalise enesetäiendamisega. Sümfooniline poeem. 14. 3 liszti teost, 3 fakti-programmilise muusika pooldaja, tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, lõi üheosalise poeemi, tasso, promethus, hamlet. 15. Chopin vs liszt-liszti huvitas pilli orkestraalne kõla, chopini peenekoeline tämbriline õhustik lähtub klaveri spetsiifikast.. 18. 6 verdi ooperit-oberto, nabucco, ernani, attila, maebeth, traviata. 19. 3 fakti wagner-sündis leipzigis, 1830 õppima leipzigi ülikooli, 1976 avati ooperimaja. 20. verdi ooperite süseed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel.
Ooper Saksamaal 19. saj. algul raskustes. Puudusid vajalike oskustega lauljad, repertuaar Muusikadraama Mozart - Die Zauberflöte/Võluflööt - koomiline ooper Linnateater (mitmežanriline) - Eestis Vanemuine Richard Wagner (saj. keskel) ilmus ooperisse, kes analüüsis põhjalikult Saksamaa ooperiga. Õukonnateater (kindel trupp) Giuseppe Verdi (1813-1901) ,,La Traviata'' - 19 muusikalist numbrit, peaosa Violeta , sopran; Alfredo, tenor.
Kolmanda vaatuse muusika meeldis mulle kõige rohkem, seal kasutati palju trumme ja kõik kokku tekitas põneva meeleolu. Neljas vaatus oli igavam ja Madiste hääl jäi jälle täiesti varju. Üldiselt oli selline keskpärane muusika ning ma usun, et Puccinil on kindlasti paremaid oopereid. Kõige rohkem meeldisidki mulle kostüümid esimeses vaatuses, Aile Asszonyi võimas laulmine ning orkestri kokkumäng. Võrdluseks võin öelda, et aasta eest nähtud Verdi „La Traviata“ meeldis mulle palju rohkem, nii muusika, meessolistide kui ka lavadekoratsioonide ja kostüümide pärast, kuid põhikomponent on siiski muusika. „Manon Lescaut“ oli küll vaadatav, aga erilist muljet ta mulle kahjuks küll ei jätnud.
lühikesest tuumast ja selle arendusest Grandioossed, kuulajat jäägitult haaravad Meloodiarikkad, jõulise rütmiga, meeldejäävate motiividega Nüansid tulevad välja orkestratsiooni Nüansid tulevad välja meloodialiinis arengus Laulja hääl pidi olema tugev, väljendusrikas Laulja hääl valitseb orkestri üle, ja hea tervikutunnetus Tuntumad teosed ,,Lendav Hollandlane", Tuntumad teosed ,,Traviata", ,,Trubaduur", ,,Rigoletto" ,,Tannhäuser", ,,Tristan ja Isolde"
rahvakogunemiseks Looming Oli üks 19.saj Itaalia tuntuimatest heliloojatest Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega Lemmikzanriks oli tal ooper Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat Tema meeldejäävad meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Heliteoseid Ooperid - "Nabucco" , "Attila" , "Rigoletto" , "Traviata" , "Othello" Teosed koorile - "Ave Maria" , "Pater noster" , "Rahvuste hümn" Kammerteosed - "Stornello" , "Nokturn" , "Ahvatlus" , "Pagendatu" Roll Itaalia ühendamises Verdi populaarsus langes kokku Itaalia ühendamisajaga Tema romantiline ja kohati kurb muusika sobis hästi Itaalia poliitilise olukorra vastaste meeleoludega Ooper "Nabucco" tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias, eriti Milanos, mis sellal oli Austria poolt okupeeritud
· 1842: "Nabucco" · 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" · 1843: "Ernani" Ooperid · 1844: "Kaks Foscarit" · 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" · 1845: "Alzira" · 1846: " Attila" · 1847: "Macbeth" Kuulsaim ooper · 1847: "Röövlid" · 1847: "Jeruusalemm" Ooperid · 1848: "Korsaar" · 1849: "Legnano lahing" · 1849: "Luisa Miller" · 1850: "Stiffelio" · 1851: "Rigoletto" · 1853: "Trubaduur" · 1853: "Traviata" Ooperid · 1855: "Sitsiilia verepulm" · 1857: "Simon Boccanegra" · 1857: "Aroldo" · 1859: "Maskiball" · 1862: "Saatuse jõud" · 1867: "Don Carlos" Ooperid · 1871: "Aida" · 1887: "Othello" Shakespeare'i näidendil põhinev · 1893: "Falstaff" Koomiline ooper, Shakespeare'i näidendil põhinev, mis jäi tema viimaseks Aitäh kuulamast!
Meloodiad sarnanevad Itaalia Laulja hääl on juhtiv instrument rahvamuusikale Tuntumad teosed: Tuntumad teosed: "Tristan ja Isolde" "Aida" "Nibelungide sõrmus" "Othello" "Tannhäuser" "Rigoletto" "Lohengrin" "Trubaduur" "Parsifal" "Traviata" "Nürnbergi meisterlauljad" "Maskiball" "Don Carlos" "Falstaff" Suri 27. jaanuar 1901 Milanos Suri 13. veebruar 1883Venezias
annaabi.ee 
