*Töötajate töövõime säilitamise eesmärk ettevõttes 1.Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2.Parandeb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3.Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4.Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5.Vähenevad kulud seoses töövõimetusega; 6.Vähenevad kulud seoses pensioniga. ILO(tööorganisatsioon)/WHO(terviseorganisatsioon) arvates on töötervishoiu ja tööohutuse kolmeks põhieesmärgiks: *Töötaja tervise ja töövõime säilitamine ning edendamine; *Töökeskkonna ja praktilise töötegemise parandamine tagamaks, et see soodustab ohutust ja tervishoidu; *Töökorralduse ja töökultuuri arendamine suunas, mis toetab töötervishoidu ja tööohutust ning ühteaegu edendab positiivset sotsiaalset kliimat ning ladusat tööd, mis aitab tõsta ettevõtte tootlikkust. Tööandja ennetus...
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...
Georg Friedrich Händel 1685-1759 Anu-Mai Lillo [email protected] · Sündis 23. veebruaril 1685 Halles · Tema isa oli õukonnas tunnustatud kirurg · Isa õhutas poega õigusteadust õppima · Isa eest salaja käinud ta pööningul klavikordi harjutamas · 1702. a. astus Händel Halle ülikooli ja õppis põgusalt õigusteadust · Töötas ka Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina · 1703. a. lahkus ta Hamburgi Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1710 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Hamburg (1703-1706) · Temast sai viiuldaja ooperiteatris · 1703. a. käis Händel Lübeckis külas vananeval Buxtehudel, ilmse huviga peatselt vabaneva prestiizika organistikoha vastu · Koha saamise tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega · 1705. aasta algul tulid lavale tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero"
Georg Friedrich Händel 1685-1759 · Sündis 23. veebruaril 1685 Halles · Tema isa oli õukonnas tunnustatud kirurg · Isa õhutas poega õigusteadust õppima · Isa eest salaja käinud ta pööningul klavikordi harjutamas · 1702. a. astus Händel Halle ülikooli ja õppis põgusalt õigusteadust · Töötas ka Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina · 1703. a. lahkus ta Hamburgi Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1710 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Hamburg (1703-1706) · Temast sai viiuldaja ooperiteatris · 1703. a. käis Händel Lübeckis külas vananeval Buxtehudel, ilmse huviga peatselt vabaneva prestiizika organistikoha vastu · Koha saamise tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega · 1705. aasta algul tulid lavale tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero"
Gregorius suur (540-604) Elulugu ja tähtsus Gregoorius Suur sai aastal 590. paavstiks. Viis läbi läänekiriku reformi kasutades ühendamispoliitikat. Tänu Temale muutus kirik väga oluliseks LääneEuroopas. Kirikus kinnitati ühtne liturgia, koos kindlate lauludega. Elulugu ja tähtsus Tema ühehäälne laul sai aluseks LääneEuroopa kunstmuusikale. Paljud heliloojad on tema viise kasutanud oma töödes. Tema laulud ehk koraalid on käibel ka tänapäevastes roomakatoliku kirikutes ja kloostrites. Usk USK OLI ÄÄRMISELT OLULINE. Sellel ajajärgul oli 1 ainujumal. Ainujumaalat teenisid nii kirjandus, maalikunst, arhitektuur ehk kogu professionaalne kunst. Tekst põhines ladinakeelsel Piiblil. Gregoor iuse laul Greogooriuse laulu iseloomustab usk ehk sõnumi tähtsus. Esitajateks olid vaimulik, koor või lauljate rühmad. Taktimõõt puudus, muusika rütm lähtus kõne rütmist. La...
604, hakkas kehtima ainult Roomas, kuna mujale polnud veel jõudnud. Nõudis, et pille kirikus ei kasutataks. Pillid tulevad kuskil 11 saj. kirikusse väike orel. Noodikiri Algul levisid suuliselt mungad laulsid. Kiriku ühtlustamisega tekkis vajadus panna viise kirja, erinevates kloostrites erinevad mürgisüsteemid. Hakati nimetama neumaaleks vt. Siitan - joonista Guido Arezzo. Kvatraat noodikiri (kandilised kastid) vt. Siitan - joonista Jäävad 16.sajandini Sabad tulevad renessansi ajal. 12-13 saj. hakatakse kasutama mitmehäälset laulu Oktaan Kvart organumid Kvint vt. 7. Kl õpik (Kaljuste 9. kl laulik roheline) See , mis on meie jaoks tavaline terts, sekst, neid peeti kuradist tulnud kooskõladeks. Mitmehäälsus ei tohtinud ahvatleda inimest muude asjade peale mõtlema.
Bonifatius VIII kuulutas ta aastal 1298 Kiriku doktoriks Hinnang Peaaegu kõik uurijad on seda meelt, et Gregorius I on üks väljapaistvamaid paavste ajaloos. Ta rõhutas paavstiapostellikku suktsessiooni ja ülemautoriteeti kirikus. Ta rõhutas, et paavst sai priimaseõiguse Jumalalt kõikidekirikute üle. Seega jõustuvad kirikukogude ja sinodite otsused paavsti kinnituse alusel, samuti võib paavst neid tühistada. Kasutatud kirjandus: 1. Siitan, Toomas '' Õhtumaade muusikalugu I '' Avita 1998. 2. Siitan, Toomas; Sepp, Anu. ''Muusikaõpik gümnaasiumile I'' Avita 2008. 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Gregorius_I#V.C3.A4lislingid
aastate teoste hulgas on kaks klaverikontserti. Aastad 1800 1802 lõpetasid Beethoveni varase loominguperioodi ja olid samas sissejuhatuseks järgmisele, kõige viljakamale. Isikliku kriisiga kaasnes erakordne loominguline aktiivsus. Eriline kaal on neil aastail klaverisonaatidel. Esimene orkestriteos, milles Beethoven näitas oma hilisemate sümfooniate jõulist ja dramaatilist maneeri, oli klaverikontsert nr 3. ( Siitan 1998, lk 331-333) Loomingu kõrgaeg (1802 1812) Viini lähedal Heiligenstadtis 1802. aasta oktoobris kulmineerunud hingelisele kriisile järgnes kõige jõulisem ja viljakam ajajärk Beethoveni loomingus. Sellel kümnendil on ta loonud suurema ja tuntuima osa oma loomingust. Beethoveni varane kuulsus oli tollal nagu tänapäevalgi seotud eelkõige instrumentaalmuusikaga. Suur muutus vokaalmuusika valdkonnas algas revolutsioonijärgses Pariisis
Borrelioos Kaisa Siitan 12.c Põhjustaja Nakatumine Bakter, mis leidub puugi Puugi hammustuse tagajärjel seedekanalis Nakkuse saamiseks kulub enamsti kaks ööpäeva või kauem Sümptomid Nahalööve 1-4 nädala pärast - punetav laik, mis pidevalt laieneb Peavalu Iiveldus Kerge palavik Valud kätes, jalgades, kuklas või seljas Kehakaalu langus Harvemini haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või südames Diagnoosimine Haigusloo ja analüüside põhjal Vereproov Mõnikord analüüsiks seljaajuvedelik Kahjustab Click to edit Master text styles Second level Third level Närvisüsteemi Fourth level Fifth level Nahka Südant Liigeseid Ravi Antibiootikumidega...
Tartu Vanamuusika Festival · 1996 · Euroopa keskaja muusika · Tihedad sidemed Schola Cantorum Basiliensis'ega Sveitsist · Raho Langsepp · Festivitas Artium · 6.-9. oktoober Viljandi Vanamuusika Festival · 1982. aasta · Neeme Punder · 26. korda · 12.-17. juuli · Öökontserdid · Paolo Pandolfo,Trio Mediaeval, Haapsalu Vanamuusika Festivalid · 1994. aasta · Haapsalu Festivalikoor · CEFEMA · Paul Dombrecht, Sirkka-Liisa Kaakinen- Pilch · Toomas Siitan Rakvere Vanamuusika Festivalid · "Fiori musicali" · Rohkem pille kui varasemal korral. · "Händel Bachil külas" · "Puukingatants" Saaremaa Vanamuusikafestival · Neljas festival (2000) · 80 noort muusikut. · Tiiu Maripuu. · Krevera Rita Ilves. · Jacob van Eyck. · Lõpuüritus Muhus. Elleri muusikakooli vanamuusikaansambel · Anneli Kuusk. · Ellerino. · Kuressaare, Viljandi, Nizni-Novgorodi ja Rakvere. · Pillidel...
REFERAAT CHRISTOPH WILLIBARD GLUCK Christoph Willibard von Gluck (2. juuli 1714 15. november 1787) oli klassitsismi aja saksa helilooja, keda nimetatakse neljandaks viini klassikuks. Cluck oli pärit Lõuna- Saksamaalt, kus ta sündis metsavahi kuuelapselise pere esiklapsena. Muusikaga puutus ta esmakordselt kokku kooli ajal, kui ta laulis kirikukooris. Oma õpinguid jätkas ta Praha ülikoolis. 1736. aastal sai temast Milanos Sammartini õpilane ning 1740. aastatel lõi mitmeid ooperid traditsioonilises napoli stiilis. Tema esimeseks ooperiks oli 1741.a loodud ,,Artaserse". Gluck proovis algul kätt prantsuse koomilise ooperiga, kuid oma tõelise stiili leidis ta pärast kohtumist poeedi ja libretisti Raniero di Calzabigiga. 1962. Aastal tuli Viinis lavale nende esimese koostööna sündinud ballett ,,Don Juan" (1761), millest sai alguse klassikaline dramaatiline ballett. 1750. aastate alguseks oli temas...
Renessanss vs 21. sajand Renessanssi ajal tehti palju maade avastusi, teaduses tehti uusi avastusi ja leiutati ka trükikunst. Trükikunsti leiutas J.Guttenberg. O.Petrucci leiutas sel ajal ka nooditrüki. Nendega seoses muutus Euroopa poliitiline pilt. Samuti sündis uus kultuuri- ja ühiskonnamudel. Alles renessanssi ajal hakati seostama teost ja autorit. Varem oli kõik nagu jumala loodud ehk siis ananüümne ja püha oli ainult teos, nüüd see muutus. Selle muutuse ajal hakati väärtustama loovat kuntsnikku ja tema isikupära. See on jäänud püsima ka tänapäeval. Reformatsiooni peamine teene filosoofia ajaloo seisukohalt oli väljaastumine katoliku kiriku autoriteedi vastu. Lutheri seisukohalt tuli filosoofia teoloogiast lahutada, kuid Lutheri eestvõttel loodi uus teoloogiline autoriteet – Pühakiri. Humanism kujunes välja linnakultuuri tingimustes. Suuremat tähelepanu hakati pöörama ladina keele kõrval ka rahvuskeeltele....
Referaat Muusikaajalugu Wolfgang Amadeus Mozarti ooperilooming 2010 Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, kes kirjutas kõikides tolleaegsetes muusikaanrites. Kuid esiplaanil oli ooper, mida on kokku 17. Tähtsaimad nendest on "Figaro pulm" (1786), "Don Juan"(1787), "Cosi fan tutte" ("Nii teevad kõik")(1790), "Võluflööt"(1791). Oma esimese ooperi "Apollo ja Hyacinthus" kirjutas ta kõigest 12-aastaselt. Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Tegevuspaik on antiik- või muinasmaailm. Kuid tema ooperite seas on ka palju selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu, näiteks "Figaro Pulm". Sündmustiku teljeks on Mozarti oopertites tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse sal...
Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, kus võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Olenevalt võistluse kriteeriumitest, kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti Norras Kristianias (hetkel asub seal Oslo) aastal 1767. Murdmaasuusatamine tuli taliolümpiamängude kavva alates 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. Aastal 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952.aastal võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised ja seda 10 kilomeetri pikkusel distantsil. 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants. Alates 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning t...
Tema teoseid iseloomustavad kõlapuhtus ja täiuslikkus. Tema stiili, kontrapunkti, on toodud sajandeid eeskujuks paljudele heliloojatele. Kõrgemates muusikakoolides kasutatakse kontrapunkti heliloomingu algtõdede kinnistamiseks. *Oma eluajal polnud ta sugugi nii imetletud ja niisama rohkesti trükitud, kui lassus. Palestrina stiil kujunes aga juba siis klassikaliseks ja hiljem sai sellest ,,puhta ja väärika" kirjaviisi akadeemiline eeskuju. Kasutatud kirjandus 1. Siitan, Toomas. 1998 Õhtumaade muusikalugu I. Tallinn ,,Avita". 2. Internet(Vikipeedia-, Google`i otsingumootor)
Wolfgang Amadeus Mozart oli üks kolmest Viini klassikust. Selleks sai ta tänu eluaegsetele õpingutele. Juba väiksest lapsest peale on ta oma isa käe all õppinud muusikat. Tänapäeval nagu oma eluajal on ta tunnustatud helilooja. Tema teoseid kasutatakse igal pool maailmas erinevatel puhkudel ja erinevatel põhjustel. Võib arvata et ka saja aasta pärast ei ole tema nimi inimestele tundmatu. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Muusikaõpik gümnaasiumile 1. Osa. (Autorid: T. Siitan ja A.Sepp) 2. Muusikaajalugu gümnaasiumile. Õhtumaade muusikalugu 1. Konspekt (a: M.Kaldaru) 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Wolfgang_Amadeus_Mozart 4. http://miksike.ee/documents/main/referaadid/muusikaajaloo_kon sp.htm
väga suurel hulgal just seltskonnamuusikat. 14.-15. sajandil ei tehtud vahet vokaal- ja instrumentaalmuusikal: igasugust muusikat võis nii laulda kui ka mängida. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eemalduma ja kujunesid uued pillimuusikazanrid. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss http://et.wikipedia.org/wiki/Ars_nova 2 Toomas Siitan, Anu Sepp ''Muusikaõpik gümnaasiumile I'' 3
pikkuseks oli 6250 m . Peale võistlust saadeti võistlejad sauna . ESIMESED EESTI TALIMÄNGUD 1935. aastal toimunud talimängud on vaieldamatud laiahaardelisim üritus lühikeses Eesti suusaspordi ajaloos . Nende teene seisnes peaaegu kõigi suusatajate toomine suusaradadele . Talimängude avapäev kujunes tõelises rahavapeoks kõnede , laulude , rongkäikude ja orkestriga . Talimänge peeti 3. veeburaril . Esimesel päeval oli kavas 18 km distants , mille võitis Edgar Siitan . Kui 30 km starti kogunesid mehed , olid ligi 10- tuhendeline uudishimulik suusapere , enamik suuskadel . Korraldajad olid hoolitsenud ka pealtvaatajate eest . Neile oli toodud kateldega kapsasupp ja vorstijupid , mis läksid nagu soe sai . Kokkuvõtteks oli stardis üle 100 sportlase , suusamärgi taotlejaid oli üle 600 , suusahüppevõistlusest võttis osa 42 võistlejat . Rongkäikudest võttis osa ligi 2000 meest ning naist ning pealtvaatajaid oli ligikaudu 30 000 .
Esa-Pekka Salonen, Jukka-Pekka Saraste, Saulius Sondeckis, aga ka Kristjan Järvi, Leo Krämer, Christoph Spering, Gintaras Rinkevicius, Arvo Volmer, Andres Mustonen, Paul Mägi, Jüri Alperten, Vello Pähn, Tõnu Kaljuste, Nikolai Aleksejev jt. A cappella-kavadega on koori ees esinenud Lev Sivuhhin, Robert Sund, Josep Prats, Roman Toi, Chifuru Matsubara, Kaspars Putnis, Anatoli Grindenko, Lone Larsen, Timothy Brown, Vytautas Miskinis, Toomas Siitan ja Jaan-Eik Tulve jpt.Järjest tähtsamaks on koori tegevuses muutunud plaadistamine. Viimase viie aasta jooksul on RAMil valminud 12 CDd, sealhulgas firmadele Deutsche Grammophon, Sony, Finlandia, CC n 'C, Forte, Alba ja Virgin Classics. 2007. aasta oktoobris valmis plaaditsükkel Veljo Tormise meeskoorimuusikaga, mis koosneb viiest plaadist ("Vision of Estonia" I-III, "Visions Beyond Estonia", "Vision of Kalevala"), väljaandjaks on Alba Records, dirigent Ants Soots. Praegu on kooril
18. sajandi lõpus jõuti mitmehäälse koorilaulu harrastamiseni, nii võib öelda, et hernhuutlased toovad koorilaulu usuellu. Sajandi teisel poolel hakkasid hernhuutlased oma laulu saateks kasutama ka pille, näiteks kannelt, flööti, klarnetit ja viiulit.39 Samuti võib neid seostada oreli kasutusele võtmisega kirikutes. 35 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 244. 36 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 244. 37 R. Põldmäe, Hernhuutlane Christoph Michael Königseer, 179. 38 Toomas Siitan. Koraaliraamaud Eesti- ja Liivimaal. Tallinn 2000, 58. 39 Karl Leichter. Seitse sajandit eestlaste lauluteel. Tallinn 1991, 14. Suur osa maakirikute vanimaist oreleist on teada kihelkondadest, mis olid vennastekoguduste peamised tegevuspiirkonnad Lõuna-Eestis, nagu näiteks Urvaste, Kambja ja Võnnu. Lisaks sellel oli vennastekogudustega tihedalt seotud ka esimene teadaolev eestlasest orelimeister Johann Thal.40 Lauluraamatud
Kontserdid toimuvad linna kirikutes, erinevates saalides ja linna muudes põnevates paikades. Lugude esitamisel kasutatakse erinevaid keskaegseid pille. Näiteks rataslüüra, harf, fiidel jne. Tavaliselt on ka festivalidel võimalik näha tantsimas erinevates keskaegsetes riietes tüdrukuid või naisi seal esitavate laulude saatel. Tartu Vanamuusika Festival sündis 1996. aastal. Keskendudes põhiliselt Euroopa keskaja muusikale, on festival algusest peale olnud seotud ka orientaalsete kultuuridega. Huvikeskmes pole olnud aga mitte Idamaade kultuur iseseisvalt, vaid seostatuna Euroopa varasema, eelkõige keskaja kultuuriga, mil Euroopa sai vaieldamatult suurimaid mõjutusi araabia kultuurist. Festivalil toimuvad kontserdid, etendused, näitused, loengud ja meistriklassid ning alati on olnud avatud ka festivali kohvik. Eesmärgiks on olnud luua festivalist kunstiline tervik, kus kõik üritused on üksteisega tihedalt seotud. Juba festivali algusaastat...
kokkuvõtteks kogu saksa hakkasid toimuma suured Händeli- barokkmuusikale ja mitmes mõttes festivalid. ka palju pikemale ajastule Euroopa Händeli 100. Sünnipäeva tähistati ka muusikaloos. Bachi muusika Viinis. inspireeris Mozartit, Beethovenit ja Tema looming mõjutas Haydnit. paljusid teisi. KASUTATUD MATERJAL 1. Toomas Siitan ,,Õhtumaade muusikalugu I" leheküljed 231-253, 253-267
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kursuse projekt: Tehniline Mehaanika Konveier ajami projekteerimine Õpilane: Siim Jaansoo MH-31 Juhentaja: Ants Siitan Kehtna 2005 Projekteerida lint konveierile ajam, kasutades tigureduktorit ja kett ülekannet. Variant:39 Joonis 10,11 Lähteandmed:1) Ringjõud konveieri trumlil F=2,5 kW 2) Trumli ringkiirus V=0,4 m/s 3) Trumli läbimõõt D=350 mm Koormus on püsiv;reduktor on ettenähtudpidevaks tööks ja ülekanne ei ole reverseeritav. Lahendus Käik: 1
...........Ühisgümnaasium Referaat Barokk muusika Koostas: ............. Õpetaja:............... 2011 Sisukord Sissejuhatus barokkmuusikasse Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana, nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Jätkus vaimuliku koorimuus...
17. Sajandi keskpaigast algas aga kastraatide sajandipikkune domineerimine ooperis, kus neid kummardati ja honoreeriti kui tõelisi staare. Kuulsad kastraadid olid Senesino (1680- 1759), Farinelli (1705-1782) ja Domenico Bedini (1745-1795). See hääleliik kadus ooperilavalt 19. sajandi keskpaigas. Isegi 18. sajandil esitasid kastraadirolle mõnikord meheriietes naislauljad (3). KASUTATUD ALLIKAD 1. Siitan, T., Sepp, A. (2008). Muusikaõpik gümnaasiumile 1. osa. Tallinn: Avita. 2. Ooper. [11.veebruar.2012] http://et.wikipedia.org/wiki/Ooper 3. Kastraat. [11.veebruar.2012] http://et.wikipedia.org/wiki/Kastraat 4. Joamets, V. (2008) Ooperi teke. [11.veebruar.2012] http://eller.tmk.ee/UserFiles/File/Oppematerjalid/Ooperi_teke.pdf
19. augustil Tartus ja 20. augustil Tallinnas jõuab oma esimese uusaegse ettekandeni Eestis tänavuse juubilari Johann Valentin Mederi ooper "Kindlameelne Argenia" (Tal linn 1680), Põhja-Euroopa muusikaloo väga kaalukas meistriteos. Hiljaaegu ilmus nostalgiahõngulisel plaa dil muusikat Hermanni lauleldusest "Uku ja Vanemuine", mida esitleti naljaga pooleks esimese eesti ooperina. Tõsimeelsemad otsivad seda algust hoopis hilisemast ajast, Evald Aava kandist, ja tõdemus annab taas toitu me kultuurilisele alaväärsustundele läheb veel tükk aega, kuni me ooperilugu sajandipikkuseks saab. Seda võib ju pidada pelgaks mänguks, ent sõnajärg võib palju muuta: jah, mitte "esimene eesti", küll aga Eesti esimene ooper loodi Tallinnas enam kui 300 aasta eest, kõigest kaks aastat pärast esimese saksa ooperimaja avamist Hamburgis! Ühtaegu satub see teos olema ka üks kolmest esimesest säilinud ooperist kogu Põhja-Euroopa saks...
Referaat Georg Friedrich Händel Koostaja: Doris Koddala Elva Kaugõpe 2016 1 Daatumid: Georg Friedrich Händel Georg Friedrich Händel [georg friidrihh hendel] oli saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727. aastal Briti kodakondsuse. Sündis: 23. veebruar 1685, Halle, Saksamaa Suri: 14. aprill 1759, London, Suurbritannia Haridus: Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg (17021703) Vanemad: Georg Händel, Dorothea Händel Õed-vennad: Karl Händel, Johanna Christiana Händel Elulugu 2 Halle ja Hamburg Georg Friedrich Händeli isa Georg Händel oli tunnustatud habemeajaja, kirurg ja Saksi-Weißenfelsi hertsogi õukonnaarst. Helilooja ema Dorothea Taust pärines kirikuõpetaja perekonnast. Taust oli Georg Händeli teine naine ning tulevase helilooja sünnihetkel oli Georg juba ...
Kolme ajastu jooksul on toimunud muudatused. Võrreldes barokiajastu oratooriumi romantismi või klassitsismi ajastuga, näeme, et meloodias kerkib esile muudatusi, harmoonias ja ka koosseis suureneb. Sarnaseid muudatusi näeme ka teistes vokaalsümfoonilistes suurvormides, sellistes nagu missa, passioon ja kantaat. Kolm ajastu vältel arenes see muusika liik kindlas suunas ning muudatused zanrides on nähtavad. Kasutatud allikad: Õhtumaade Muusikalugu 1, Toomas siitan. 1998. www.et.wikipeedia.org.ee www.annaabi.ee www.slideshare.net www.koolielu.ee www.miksike.ee www.abiks.pri.ee www.en.wikipedia.org
tarkvara antakse välja kahe litsentsiga -- GPL ning kommertslitsents. Kes tunneb, et GPLi litsentsitingimused ei sobi talle, võib alati soetada kommertslitsentsi. Vaba lähtekoodiga tarkvara seostatakse tihti vastutuse puudumisega. Kuna MySQL AB pakub ka kommertstuge, on tal ,,vaba lähtekoodi maailmas" hea kuulsus ning samaaegselt pakub ta ka ärilist vastutust. Arendajad ka Eestist MySQL AB's on töötajatena kaasa löönud ka eestlased Tõnu Samuel ning Indrek Siitan (aka tfr). Esimene nendest sai laiemale publikule tuttavaks seoses Eesti Telefoniga ning teine on ilmselt tuttav kõigile jututubades olnutele -- nimelt Indrek on kohaliku jututoa cafe.ee looja. Tõnu Samueli viis elu MySQL AB'sse peale 1998 toimunud börsikrahhi -- kadusid ära arendustööd pankadele, pidi vahetama töökohta. Paraku polnud olukord Eestis kõige parem ning tööd oli kasulik otsida ka välismaalt. Üllatuseks pakkus tööd MySQL
Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1.Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil - parandada töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkust teha mõtestatud tööd - parandada ettevõtte tegusust ja tootlikkust - töötajad peavad õppima kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks - töökollektiiv peaks õppima iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid - vähenendada kulusid töövõimetusele - vähenendada kulusid seoses pensioniga 2.Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks - vältida riski - kui pole võimalik vältida, siis tuleb määrara riski suurus - püüda vähendada riski tekitavat põhjust (riski allikat) - kohandada töö indiviidi võimetele (töökoha disain, töövahendid, tööprotsess, t...
Imelaps Mozart on andnud väga palju klassitsismiajastu muusikale ning moodustanud suure osa muusikaajaloost. Seda tõestab ka tema kuulumine Viini klassikute hulka. Ma usun, et teda tunnustatakse veel palju palju aastaid, kui mitte aastasadu ning vaevalt ka tema ooperit ,,Võluflööt" niipea unustatakse. 7 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Klassikaline_muusika Toomas Siitan ,,Õhtumaade muusikalugu I" 8
2 ongi kirikumuusika. Palve osta, ülistus kaubale-teenusele ja patukahetsus hiljem tühja rahakotti ja kokkutassitud tarbetut träni vaadates? Kaubanduskeskuste rituaalid asendamas jumalateenistust? Aga kirikumuusikat on koos kooli-, tseremoniaal- ja teraapilise muusikaga liigitatud ka tarbemuusika valdkonda, Toomas Siitan on kirjutanud: ,,Kui muusikalood on alati keskendunud jääva esteetilise väärtusega kunstmuusikateostele, siis koraaliraamatuis sisalduvad lauluseaded kuuluvad pigem nn triviaalmuusika või kirikliku "tarbemuusika" valdkonda." Võib-olla siis ostukäigul kuuldut tuleks võtta kui sakraalset tarbemuusikat sekulaarses pakendis? Kirikumuusikaks võiks pidada siiski väga laia skaalat, alustades Lähis-Ida rahvaste
tööõnnetuse uurimise tähtajad. 13. Sisekontroll, milles seisneb? 14. Tööleping erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga. 15. Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida? 16. Tähtajaline tööleping (millal võib sõlmida, tähtaeg, millal muutub tähtajatuks); 17. Töö- ja puhkeaeg; 18. Töötasu, lisatasud; 19. Puhkused; 20. Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada; 21. Materiaalne vastutus. Koostas: Priit Siitan Lektor 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6
1Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Üliõpilaste kirjalike uurimus- ja kraaditööde nõuded (Prof. Urve Lippuse juhendi põhjal töödelnud ja praktiliseks kasutamiseks täiendanud Kristel Pappel) EMTA uurimis- ja kraaditööde liigid tulenevad õppekavade nõuetest ja võivad muutuda koos õppekavade muutustega. Jooksvalt täpsustatud nõuded tööde kirjutamiseks kasutatava aja ja tööde mahu kohta leiab õppekavadest ja ainekataloogist. Üldiselt jagunevad üliõpilaste kirjalikud tööd referaatideks, esseedeks ja uurimuslikeks töödeks. Käesolev juhend puudutab uurimuslikke töid. Uurimuslik töö tähendab mingi probleemi püstitamist, seda puudutava kirjanduse ja materjali tundmaõppimist ning probleemile oma lahenduse pakkumist. Uurimuslikku tööd eristab esseest see, et essee jaoks piisab väitest ja arutlusest ning järeldustest, stiil on vabam ja kirjanduslikum. Aga ka esseel peab olema uurimisprobleem, eesmärk jms ning ta peab demonstreerima valitud teema ...
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Riigi tasandil ??? Ettevõtte tasandil 1) Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2) Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3) Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4) Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5) Vähenevad kulud töövõimetusega; 6) Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; § 12¹. Tööandja ennetustegevus (jõustus 01.03.2007.a.) Üldised ennetuspõhimõtted: 1) riskide tekkimise vältimine; ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina Tö11MK Kaubarühmade märgistus Juhendaja: Viive Siitan Tallinn 2010 SISUKORD 1. Eestis kasutatavad toidumärgised 2. Rahvusvahelised märgistused toodetel 3. mee märgistusel ja muul viisil antava teabe kohta 3.1Mee märgistamine 3.2Mee märgistusel tuleb esitada järgmine teave (kohustuslik teave) 3.2.1 Toidu nimetus 3.2.2 Toidu koostisosad ehk ,,Koostis" 3.2.3Netokogus 3.2.4Minimaalne säilimisaeg ja toidupartii tähistus 3.2.5Päritolumaa 3.2.6Valmistaja, pakendaja 3.2
Muusikaajalugu: I kursus, I semester Vanamuusika: Vanaaeg Keskaeg Renessanss Abi ja lisamaterjal õpiku (Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998) ja isikliku konspekti kõrvale Koostas: Oliver Vatsfeldt 2010 LOODUSRAHVAD JA NENDE MUUSIKA EE: ,,Loodusrahvad: ühiskonna ja majanduse arengult ürgkogukonna tasemel elavad, algelise kultuuriga (minu kurs. v.j.) rahvad, kes sõltuvad elatusvahendite hankimisel otse looduskeskkonnast." Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles
1) VANAAJA MUUSIKA 10. sajand eKr.- 4. Sajand Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi....
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Maamajanduse mehhaniseerimine Siim Jaansoo AUTODE REMONDI- JA HOOLDEKOJA PLANEERIMINE Lõputöö Juhendaja: Ants Siitan 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. HOOLDE-JA REMONDIKOJA ÜLDPLANEERING..........................................................4 1
20 Mait Õunapuu ......................................... 21 (allkiri ja kuupäev) 22 Kaitsmisele lubatud "......".............. 20....a 23 Transporditeaduskonna dekaan Priit Siitan .................................... (allkiri 1 SISUKORD 2 3 4 1 2 3 4 5 1 PÕHJALIK SÜGISENE STIILISPIKKER NAISTELE 6 Sügis keerab tooni võrra tumedamaks päikesekiired ja sama toimub moevärvide paletil sinna, kus 7 suvitas türkiis, astub raskem rohekassinine ja korallide koha hõivab külluslik veinipunane. Kuid 8 värvid ei kao sel aastal kuhugi! See on tõesti tõsi, mustjashalli hooaja asemel tervitab meid
tavaline inimene mitte kui maailmakuulus helilooja. Selle tööga suurenes ka silmaring ning kindlasti võtan nendest teadmistes edasisesse ellu palju kaasa. 15 KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS 1. JAADLA, A. Virumaa Teataja: "Pisike poiss Jalgrattal." http:// www.virumaateataja.ee/ ?id=98304 (14.04.2010) 2. Joamets, V. Siitan, T. Eesti heliloojad. Arvo Pärt. http:// www. koolielu. edu. ee/ eesti_muusika/ composers/ part/elu2. Html (23.03.2010) 3. Vaike Kalda(Huik) kiri O.Kirsile 27. Jaanuarist 1994. Säilitatakse Rakvere Muuseumis. 4. KIRSI,H. KIRSS, O.MUIK,M. Rakvere Gümnaasium. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 1997. 5. Odette Kirss (elukoht Rakvere), suulised mälestused.(09.04.210) 6. Klassikaalaste mälestused, Kirja pandud 1994
[redigeeri] Renessanss Piiri tõmbamine keskaja muusika ja renessanssmuusika vahele on keeruline ja seda on tehtud küllaltki erinevalt. Renessanssmuusika omaduste kujunemine oli järk-järguline protsess ning ajastu algusajaks muusikas on pakutud aega 14. sajandi algusest kuni 1470ndateni. Mõned muusika-uurijad on öelnud, et renessanssmuusika mõistet tuleks üldse vältida või vähemalt kasutada äärmise ettevaatusega. Üks tunnustatud Eesti muusikaloolane Toomas Siitan igatahes toob oma raamatus "Õhtumaade muusikalugu I" renessansi eraldi jaotisena välja ning ütleb seal: "Renessanss-stiil kujunes paralleelselt hilisgooti ilmingutega 14. sajandil prantsuse ja itaalia ilmalikus laulus ning 15. sajandi I poolel Madalmaade muusikas". Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis Euroopasse laiemalt 15.-16. sajandil. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus
Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool Maamajanduse Mehhaniseerimine Siim Jaansoo OPTIMAALNE MASINAPARK 300- HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTALULE LÕPUTÖÖ Juhendas: Ants Siitan 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 1.MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST............................................4 2. KAASAEGSED MASINAD TERAVILJA KASVATUSES.................5 2.1. Taktorid,tõstukid ja laadurid.....................................................................................5 2.2. Mullakarimis-ja kivikoristus masinad..
1568 1452 Saremat Raivo Lääne-Viru 04:24:04 M45 761 861 Saviir Jaan Läänemaa 03:44:12 M45 443 792 Schröder Mart Läänemaa 03:27:47 M45 2431 2300 Seim Heiki Tartu 06:31:20 M45 2106 1803 Serg Rene Läänemaa 05:01:05 M45 180 235 Shumanov Tiit Lääne-Viru 03:09:29 M45 2037 2028 Siimpoeg Viivo Tallinn 04:55:07 M45 2132 2632 Siitan Andres Tallinn 05:04:25 M45 627 608 Simonov Aleksandr Venemaa 03:37:16 M45 1622 1276 Sinitsyn Ants Tallinn 04:27:03 M45 622 1491 Sirkka Erkki Soome 03:36:58 M45 1651 2273 Sulaoja Urmas Ida-Viru 04:28:45 M45 136 160 Suluste Jüri Saaremaa 03:05:34 M45 1034 2846 Suurna Tõnu Tartu 03:57:34 M45 1035 945 Tamm Kaido Pärnu 03:57:35 M45
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
