Arhitektuuri näiteid eestist, Sangaste loss. Romantistlik kirjandus, mis levis saksamaal Torm ja Tung. Sinna kuulusid tähtsad näod nagu, Schiller ja Goethe. Romantilise romaani esindaja Hugo. Romantiline luule saavutas oma kõrgtaseme Byroni loomingus. Romantism muusikas Kõik vormid mis olid klassitsismi ajastul jäid alles ja samaks. Kuid erinevus on mõtlemisviisis. Rõhu asetus on nihkunud mõistuselt tunnetele. Võrreldes klassitsismiga on romantismi ajastu muusikas rohkem kiirendusi ja aeglustusi (tempomäärang rubaato)(vabas tempos või vahelduvas tempos). Uuendused. 1. Rõhutati meloodia tundelisust ja laululisust. 2. Romantikute huviobjektiks sai rahva looming, tänu sellele muutus rütm mitmekesisemaks. 3. Suurenesid orkestri koosseisud 4. Lemmikpilliks sai klaver, jätkuva sümfooniaorkestri vaimustuse kõrval. Dünaamika (ehk helitugevuse muutmine) on väga kontrastne, väga palju äärmusi 5
1.loeng humanism - inimese mõistus ennekõike Algas klassitsismiga. Kasutati metalliga tugevdatud portikust, sambad muutusid kandvaks elemendiks. (Jacques-German Soufflot kirik pariisis) Kenotaat - mälestusrajatis (nt. tahvel või mausaleum) aga pole seda keda mäletastatakse seal. Mida tegi metall mida varem ei saanud teha? Avarad ruumis, masstoodang, kõrged hooned, saledad konstruktsioonid, karkass konstruktsioon. Betoon võeti kasutusele siis kui hakati kasutama raudbetooni. Monoliitne raudbetoonkarkass
2.Romantism.(18 ja 19.saj.maalikunst) Romantismi on võrreldes klassitsismiga raskem määratleda ja iseloomustada,eelkõige sellepärast,et üldiste reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Klassitsismiga kõrvuti levisid mitmesugused kunstinähtused,mida enamasti ühendatakse romantismi mõiste all. 18.saj.lõpul algas huvi tõus keskaegse rahvaluule vastu kõigepealt Inglismaal(Sotimaal),pisut hiljem Saksamaal(Johann Gottfried von Herder ning kirjanduslik"tormi ja tungi" liikumine). MOOD
aastatel saadi aru, et töölisi saab paremini tegutsema panna, kui kasutada ka arhitektuuris neile paremini mõistetavat keelt. Nii hakatigi töölistele paleesid ehitama. Seejuures lähtuti klassikalisest antiigile toetuvast arhitektuurist klassitsismist, barokist ja renessansist. Elamuehituses oli aga eeskujuks Viini 1920. aastate sotsiaalehitus, mis oli samuti paleesarnane. Pärast sõda lisandus võidupateetika. Stalinistlikul eesti arhitektuuril on silmatorkavalt palju ühiseid jooni klassitsismiga. Ka sellele on Mark Kalmul oma seletus: eesti arhitektuuri tuldi suunama ja juhendama põhiliselt Leningradist. Seal on aga palju just klassitsismiajastust pärit hooneid, millest eeskuju võeti ja millega juurdeehitatavaid sobitada püüti. Mujal Nõukogude Liidus klassitsistlik alge nii teravalt esile ei tulnudki. Klassitsismiajastust on pärit ka siinsete stalinistlike ehitiste juures tihti kasutatud valge-kollase-kombinatsioon need värvid kuulusid juba klassitsismi lemmikvärvide hulka.
Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost, legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtustesse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Arhitektuuris on romantismiajastule iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. 2. Romantism 18. ja 19. Sajandi vahetusel levisid kõrvuti klassitsismiga mitmesugused kunstinähtused, mida enamasti ühendatakse romantismi mõiste alla. Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides.
Miks on raske määratleda romantismi? Romantismi on võrreldes klassitsismiga raskem määratleda ja iseloomustada, eelkõige sellepärast, et üldiste reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Nii kunstiloomingus kui ka kunsti tajumises on romantikule esmatähtis üksikisiku sisetunne. Seetõttu on romantismil palju tunnuseid. Romantismi mõiste päritolu Selle kohta on mitu seletust. Keskajal kasutati Lõuna-Euroopas sõna „romanss“ rahvakeelsete, s.o. romaanikeelsete rahvalaulude ja muinasjuttude kohta, et neid
9.Iseloom. rokokoo maalisuuna rajaja A.Watteau'd töid. Maalis galantseid kõrgema seltskonna pidusid, teatriteemasid, meeleolu oli kurb ja igatsev. 10.Kes oli Jean Honore Fragonard? Mis sajandis oli tema looming? Rokokoomeister, 18 saj 11.Miss. ajastut matkis kõrgklassitsism? Antiikajastut 12.Milline. kultuurialane sündmus ajendas kunstnikke ja arhitekte matkima antiiki? Pompej ja Herculaneumi väljakaevamised 13.Millised ühiskondlikud muutused Prants. tingisid rokokoo asendamise klassitsismiga? Valgustus filosoofide (voltaire), Diderot, Rousseau teosed innustavad noort põlvkonda. Vaesuse rõhumise all, lihtrahvas ei kannatanud vanamoodi elada. Suur Prantsuse rev. 14.Mis on portikus? Sammaste koda (korintose sambad) 15.Miss. kunstiliik sai juhtivaks varaklassitsismis? Arhitektuur 16.Miss. Prants. XVIII saj. kuppelehitis sai eeskujuks teistele riikidele? Autor? Pantheon Pariisis, Jaques German Soufflot 17.Miss. Eesti linnas oli vilgas ehitustegevus klassitsismiajastul? Tartus 18.Miss
antiikset vormikõnet. Üheks kaunimaks klassitsistlikuks ehitiseks sai Tartu ülikooli peahoone. Klassitsistlikuks kujunes kogu Tartu südalinn. Maale rajati arvukalt kauneid mõisahäärbereid - nt Riisipere, Raikküla, Mäo, Hõreda, Ääsmäe ja Saku. Sajandi keskel hakkas klassitsismi hoog raugema, arhitektuuris ilmnesid nn. historistlikud tendentsid, st klassitsismiga hakati segama ka teiste voolude elemente (barokseid ja renessanslikke). Kirjanduses ja kunstis vahetus klassitsism romantismiga. Ranged maastikuvaated asendusid kirest, verest ja võitlusest täidetud, enamasti ajalooliste stseenidega. Romantism oli ka maailmavaade, mis otsis üllaid kangelasi ning väärt ideaale minevikust, iseäranis keskajast, samuti kaugetelt aladelt. Kaasnes huvi tõus rahvaluule ja muinasjuttude vastu (vendade Grimmide tegevus Saksamaal).
ROMANTISM Referaat Romantism on kunsti suund, sotsiaalpoliitika ideoloogia ning stiiliperiood. Täpsemalt arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino. Romantism asendus klassitsismiga 1820. - 1830. aastail. Seda iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, ebatavalised tegelaskujud, sündmustik, looduseihalus, mineviku idealiseerimine, eksootilisus, inimese individuaalsuse rõhutamine, imed, maagia, seiklused ja fantastika. Romantismi tekkimise allikaks olid Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine revolutsioonide tulemustes
väljendab kahtlust/pettumust valgustajate ideaalides, tunded tähtsad, sai alguse Inglismaalt. Ühine tekivad kunstinäitused ja kunstikriitika, kunstitellijate osatähtsus väheneb, kiriku autoriteet langeb, läbi põimunud, Pompei ja Herculanumi väljakaevamised, hinnati puutumata loodust, kunstiline originaalne eneseväljendus. ROMANTISM 1830-1840/50(kõrgkeskaeg), 19. saj II veerand. Tekib kõrvuti klassitsismiga, kuid kasvab välja. *kunstivool(ei hõlma kõiki kunstiliike) kujutav kunst, graafika, muusika, kirjandus *tunnused: kunstniku omapära ja kordumatus, keskaja ülistamine(sündmuste kujutamine) *kunstivoolud: a.)sõltumatu kunst muutuvad, mässavad voolud. ,,Maha klassitsistlik kivisus", ,,Elu tuleb kujutada nii nagu ta on", olemasolev aeg(klassik arvab, et on sobiv; romantik arvab, et kaasaeg ei sobi kuhugile) b.)sõltuv e salongikunst e ametlik kunst
Aastate lõpus ja 1960. Aastate alguses rajoonide arvu pidevalt vähendati. Aastatel 1952/53 oli Eesti Venemaa eeskujul jaotatud kolmeks oblastiks- Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks. 1960. aastate keskpaigaks kujunes Eesti NVS- välja 15 rajooni, lisakse nendele oli Eestis 6 vabariikliku alluvusega linnad, ülejäänud olid rajoonilise alluvusega. 1990. aastate alguses nimetati külanõukogud taas valdadeks. Arhitektuur Stalinistlikul eesti arhitektuuril on palju ühiseid jooni klassitsismiga. Eesti arhitektuuri tuldi suunama ja juhendama põhiliselt Leningradist. Kohtla-Järve kultuurikeskus, Moskva ülikoolihoone, Valga raudteejaam. Sillamäe on stalinstliku arhitektuuri terviklik näide ning võetud sellisena ka muinsuskaitse alla. Linnavalituse hoone ja keskväljak. Pühajärve restoran on üks nõukogudeperioodil (1960) ehitatud funktsionalistlike hooneid. 1950. aastate alguses on maanteede kaunistamise ajajärk, rajati maanteede
ROMANTISM Väljaspool Prantsusmaad ei olnud klassitsism 18. ja 19. sajandi vahetusel sugugi ainuvalitsev kunstivool. Klassitsismiga kõrvuti levisid mitmesugused kunstinähtused, mida enamasti ühendatakse ROMANTISMI mõiste alla. Romantismi on võrreldes klassitsismiga raskem määratleda ja iseloomustada. Üldiste reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Nii kunstiloomingus kui ka kunsti tajumises on romantikule esmatähtis üksikisiku sisetunne. Seetõttu on romantismil palju tunnuseid, kuid enamasti on ainult mõni nendest vajalik, et mõnda kunstiteost romantiliseks nimetada. Romantismi piir ja mõiste päritolu on samuti keerulised ja ebaselged. On mitmeid seletusi,
Nii saidki mitmete kunstiajaloolaste uurimused, näiteks Johann Joachim Winckelmanni "Antiikkunsti ajalugu" aluseks tõelisele üleeuroopalisele antiigivaimustusele. Selle raamatu järgi olid klassitsismi põhinõueteks "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsism muutub populaarseks 1670ndatel, Prantsusmaast saab selle peakeskus, Pariis tõrjub Euroopa kunstipealinna kohalt vaikselt Rooma. Klassitsismiga konkureerib 19. saj. alguseks romantism, 19. saj. keskpaigaks realism & impressionism, lõplikult suudab klassitsismi välja juurida 19. saj. moodne kunst. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsistliku arhitektuuri kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate
ROMANTISM 18saj. lõpp-19.saj. algus kuni poole peale Aeg.Esindusriigid: -Esinudsriigid olid: Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Ameerika ja........................ . Saksamaal tekkinud. Romantismi tunnused: -*Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. *Tunded on mõistusest üle. Kirg, mässumeelsus ja vabadusiha. *Iseloomustavad need meeleolud, mis haaravad ühiskonda üleminekuaegadel, kui oodatakse midagi uut, aga samas tuntakse selle uue ja senikogematu ees ärevust. Voolu kujunemise tingimused riigiti: -Saksamaa- Vara-ja lõppromantism. 18.saj ja 19.saj. Vararomantism-Novalis-Saksa vararomantismi luuletaja. Pöördus rahvaluule poole, käsitledes seda kui rahvahinge säilitajat. Torm ja tung iseloomustavad saksa romantismi. J. C. F. Hölderlin- Saksa lüürik. Teosed ülistavad ilu ja harmooniat ning toetub...
Goya tegi peamiselt paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst. MAALIKUNST SAKSAMAAL Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli CASPAR DAVID FRIEDRICH (1774-1840), kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). MAALIKUNST PRANTSUSMAAL Prantsuse romantiline maalikunst oli opositsioonis klassitsismiga, teatud eeskujusid leiti aga barokk-kunstist. 1819. aastal esines THEODORE GERICAULT [teodoor erikoo] (1791-1824) maaliga "Meduse`i parv", mida võib pidada uue voolu esikteoseks Prantsusmaal. Teose sisuks oli reaalne sündmus kaasajast - merehädaliste kaheteistkümnepäevane vaevlemine parvel. Tõeline romantikute esindaja oli aga mees nimega EUGENE DELACROIX [öz`een dölakroaa] (1798-1863), kes pani suurt rõhku maalilisele käsitluslaadile ja emotsionaalsusele. Peamiselt
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Grete Jeltsov Historitsism Referaat Juhendaja: Raimond Lepiste Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Historitsistlik arhitektuur...............................................................................................3 Neogootika maailmas...............................................................................................4-5 Vastuolu fassaadi ja siseruumide vahel...................................................................5-6 Neobarokk...................................................................................................................6 Eklektika...................................................................................................
Above the Sea of Fog" 1818 Teine saksa romantikust maalikunstnk oli Philipp Otto Runge (1777-1810). Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. P.O. Runge P.O. Runge-" Võimas Hommik" 1809-10 P.O. Runge- ,,The Hülsenbeck Children" 1805-06 P.O. Runge- ,,Dimes of Day" 1805 Maalikunst Prantsusmaal Prantsuse romantiline maalikunst oli opositsioonis klassitsismiga, teatud eeskujusid leiti aga barokk-kunstist. 1819. aastal esines Theodore Gericault (1791-1824) maaliga "Meduse`i parv", mida võib pidada uue voolu esikteoseks Prantsusmaal. Theodore Gericault Thedore Gericault- ,,Le Radeau de la Méduse" Theodore Gericault-"Severed Limbs" 1818 Theodore Gericault- ,,Portrait présumé de Madame Elisabeth De Dreux ,, Tõeline romantikute esindaja oli aga
..........................................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................8 Lisad.....................................................................................................................................................9 Sissejuhatus Väljaspool Prantsusmaad ei olnud klassitsism 18. ja 19. sajandi vahetusel sugugi ainuvalitsev kunstivool. Klassitsismiga kõrvuti levisid mitmesugused kunstinähtused, mida enamasti ühendatakse romantismi mõiste alla. Sõna ,,romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas
1 KLASSITSISM Valgustusajastu, revolutsiooniajastu, suurte ühiskondlike muutuste ajastu. 18. sajandit on nimetatud ,,valgustusajastuks" või mõistusesajandiks, mis muutis murranguliselt tolle aja inimeste maailmanägemist. Valgustusideede levikut seostatakse eelkõige Haydni-Mozarti kaasaegsete prantsuse filosoofide Diderot`, Voltaire`i ja Rousseau` tegevusega. Diderot` initsiatiivil ilmus 1774. aastal uusaja esimene entsüklopeedia, teadmiste ja mõttevabaduse levitamise täht-teos. Valgustajad eitasid seisuste hierarhiat ja kõnelesid isksusest, kellel oli päritolust, haridusest ja varanduslikust seisusest sõltumata vaieldamatu õigus vabadusele ja võrdsusele. Ühiskonna ainsa arenguvõimalusena nähti liikumist ühesuguse elukorralduse poole. Samas Rousseau nägi selles ohtu isiksuse vabale arengule ja püstitas loosungi tagasi looduse ja elu lihtsate vormide ...
Eesti Vene tsaaririigi koosseisus KEISRINNADE SAJAND Balti erikord (suurvõim on aadli rüütelkonna käes) Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisaomanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadliku kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev, kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liikmeil. Rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles, ning kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigusega. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (põhjustas Virumaa mõisa mõisnik) Teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud neilt keegi võtta. See asjaolu...
suund. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Töö eesmärk on ülevaate andmine romantismist, kui stiiliperioodist. mis tuli 1820. 1830. aastail klassitsismi asemele. 2 1. ROMANTISMI TUNNUSED 18. ja 19. Sajandi vahetusel levisid kõrvuti klassitsismiga mitmesugused kunstinähtused, mida enamasti ühendatakse romantismi mõiste alla. Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist
• Eeskujulikud ja õpetlikud teosed • Kangelaslikud stseenid Lõpu aastad • Liiga ranged ettekirjutused ja külm kaalutlus tekitas vastuseisu • Hakkas arenema romantism, mis vastandus klassitsismile Näited • Jacques Louis David ‘’Marat surm’’ ‘‘Horatiuste vanne’’ ROMANTISM 18.saj. - 19.saj. • Hakkas tekkima 18.sajandi teises pooles, üle Euroopa levis 19. sajandi alguses • Sõltumatu kunst, vastandus klassitsismiga • Klassitsistlik rahu ja tasakaal asendus dünaamika ja kirgliku tunneteavaldusega • Ainestik romantilised kirjandusteosed, ajalugu ja legendid • Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa ja Hispaania • Riik toetas neid, kes jäid truuks klassitsismile: ametlik ja tunnustamata kunst Näited • William Turner ‘‘Lumetorm’’ • Eugene Delacroix ‘‘Vabadus viib rahva barrikaadidele’’ • Fransisco Goya ‘‘Ülestõusnute mahalaskmine’’ REALISM 19.saj. • 19
5 VENE AEG 26. Ptk Keisrinnade sajand (18.saj) Balti erikord (lk 140) Uusikaupunki rahuga olid balti aadlikud niisiis saanud kinnituse oma Rootsi aja lõpul käest libisema kippunud võimule. Administratiivsed piirid jäid samaks: P-Eesti mood Eestimaa kubermangu, Lõ-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Eristaatuses oli Liivimaa alla kuuluv Saaremaa, kus oli omaette rüütelkond. Sisuliselt valitsesid Eestit 3 rüütelkonda: Eesti-, Liivi- ja Saaremaa oma. (tähtsamad- Eesti-ja Liivimaa oma, üks keskusega Tln, teine Riias) Immatrikuleeritud aadlikud-aadlimatriklisse kantud aadlikud, kes ei kuulusid rüütelkonda. Koos prkliikmetega kokku oli kahe kubermangu matrikliaadlikke kokku u 2000. Maapäev-kummagi kubermangu (Liivimaa, Eestimaa kubermang) aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks (nagu Rootsi ajalgi). Seal oli otsustav sõnaõigus vaid rüütelkondade liikmeil. Ja nagu R ajal, nii oli ka nüüd rüütelkonna...
Neogootika stiilis hoonete peamisteks tellijateks olid monarhilistlikud valitsused, aristokraadid ja kirikud ( jõukad linnakodanikud eelistasid teisi neostiile, eriti neorenessanssi ja neobarokki). Üks inglise kirjanik laiendas 18 sajandi keskel oma maakodu ning muutis selle ,,gootipäraseks''. Neogootika levis nüüd inglise stiilis parkidesse eksootilise lisana kabelite, karjasemajakeste ja kunstlike varemetena. 19 sajandi alguses levis Inglismaal neogootika kõrvuti ,,uuskreekaliku'' klassitsismiga. Mõni arhitekt töötas koguni mõlemas stiilis. Charles Barry (1795-1863) jt ehitasid 1836-1860 Londonisse parlamendihoone. Selle silueti muudavad eri kõrguse ja kujuga tornid ebasümmeetriliseks ja maaliliseks, kuid põhiosa on klassitsistlikul reeglipärane ning gootikale viitavad ainult rohked kaunistused. Prantsusmaal õhutas gootika tunnustamist ning korraldas keskaegsete kirikute ja linnuste restaureerimist Eugéne Viollet-Le-Duc(1814-1879). Saksamaalgi hakati neogooti stiilis
s. stiili juures. Seda tunnistasid kõige selgemini peahoone esimesed teostamata kavandid; ka ehitis lõplikul kujul on õieti veel Louis XVI. stiilis, igatahes küll tema viimases, rangemas faasis, umbes nagu seda Prantsusmaal edustavad Chalgrin, Soufflot, Contant d' Ivry, Louis j. t. Meil tekib nüüd küsimus, kus on Krause kunsti eeskujud ja missugustest allikatest ta on saanud tõuget ning ammutanud õpetust. Eriti huvitav oleks kindlaks teha tema vahekord vene klassitsismiga. On teada, et Krause käis a. 1791 Peeterburis16, tähendab siis, kui Peterburi oli kujunemas puhtklassitsistlikuks linnaks. Sest üle 30. a. kestnud suurte Peterburi klassitsistide esimese generatsiooni (de la Mothe, Rinaldi, Veldten, Bazenov, Starov, Cameron) palavikuline tegevus oli lõppenud, juba oli ka Quarenghi läbi viinud kõik oma tähtsamad ehitised. Need meistrid (ja nende kõrval loomulikult suur hulk teisi vähem silmapaistvaid) olid Peeterburis ja tema
· Romantiline romaan Viktor Hugo · Luule Shelley, Byron Romantiline elustiil on äraminek reeglitega piiratud maailmast. Muusikas tähendab see vähem reeglitest hoolimist. Romantism muusikas Kui baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, siis pole sellist üleminekuaega klassitsismi ja romantismi vahel. Teose ülesehitus jäi samaks, vormid ka. Sümfoonias jääb sonaat-allegro vorm aluseks. Rõhuasetus on läinud üle mõistuselt tunnetele. · Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu).
rahvaluule vastu. Uus pargistiil-inglise park. Arhitektuuri nimetatakse historitsistlikuks arhitektuuriks. Sellepärast, et arhitektuur jäljendas mineviku arhitektuure. Neo stiilid levisid alates 1820ndatest aastatest, neogootika algas samal ajal klassitsismi uue tõusuga(1850). Neogootika levis peamiselt inglismaal ja saksamaal. Neogooti hoonete peamised tellijad olid valitsejad, aristokraadid ja kirik. 19.saj alguses levis inglismaal neogootika koos klassitsismiga. 1860 aastal ehitati Londoni parlamendihoone. Eri kõrguse ja kujuga tornid, mis teevad hoone ebasümmeetriliseks. Põhiosas oli maja klassitsistlikult reeglipärane, aga oli ka rohkelt kaunistusi. Prantsusmaal neogootikat ei olnud, kuid hakati rohkem restaureerima keskaegseid kirikuid, sh Jumalaema kirik. Saksamaal Kölni toomkirik(1248-1880). Eestis ehitati 19.saj enamik luteri kirikuid. Jaani kirik(neogooti). Alatskivi loss, Sangaste mõis(Windsori loss). 19sai teine pool soositi vene kunsti
näed) ja seriaalsust. Hiljem väga olulised prantsuse impressionismis suur eeskuju. Constable eelistab romantilisi vaateid: varemeid ja keskaegseid kirikuid. ,,Salisbury vaade", kokku üle 100 maali eri aastaaegadel ja eri ilmadega. ,,Õhtune Stonehenge" üks seeriamaal. Mõned teosed realistlikumad, enamasti siiski tundeküllusega. Hispaania romantism on andnud meil suure meistri Fransisco Goya, kelle varasem looming on seotud baroki ja klassitsismiga, kuid kes keskealise mehena pöördub romantismi. Kibestub ja muutub ülitundlikuks, põhjuseks haigestumine keskkõrvapõletikku, jääb peaaegu kurdiks, mis õuekunstniku on jaoks piinlik. Pöördub fantstika poole, tegeleb palju graafikaga, tema maalid on sageli õelad ja grotesksed. Kasutab intensiivsemaid värve. Suurim sümpaatia maalil ,,Alba hertsoginna", ilmselt on sama naine ka ,,Alasti maja."Goyal on mitu suurt ofortide sarja, seotud fantastikaga
kujutatud seljaga vaataja poole, kuuvalguse või loojangupuna ees. 2. kirjuta, milliseid tundeid ja mõtteid see maal Sinus tekitab: Caspar David Friedrichi maal on nii tõetruu, et see tekitab tahtmist, ise olla see punases kleidis kujutatud naine, ning nautida seda vapustavat mere vaadet. Aga erilisi tundeid see maal ei tekita. Romantism Prantsusmaal (§ 31) 1) Milliseid erinevusi klassitsismiga võrreldes võib täheldada Theodore Gericault` maalil Meduse` parv? (vt teksti lk 208-209 ja illustratsiooni lk 208) * figuurid on kihtidena üksteise taga * on kaks lõikuvat diagonaali * põhjalik eeltöö--kunstnik on visandanud surijad ja haigeid. 2) Kes oli suurim Prantsuse romantismiajastu maalija? Iseloomusta tema loomingut ja nimeta peateos! Eugene Delacroix on prantsuse romantismiajastu suurim maalija. Delacriox´ teosed on rahutud, maalilised ning täis tugevaid tundeid
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...
olukorraga rahul olid, muutus klassitsismi traditsioonida ja ,,igaveste ilureeglite" kaitsmine mitte ainult esteetiliseks, vaid ka poliitiliseks ülesandeks. Seda asus täitma riik, mis andis tellimused, autasud ja kunstikoolide õppejõudude kohad neile, kes ei suutnud või ei tahtnud mõista uusi taotlusi ja püüdsid jääda truuks klassitsismile. Riigi poolt tunnustatud kunsti nim ametlikuks, tunnustamata kunsti aga sõltumatuks. Prantsuse romantiline maalikunst oli opositsioonis klassitsismiga, teatud eeskujusid leiti aga barokk-kunstis. 1819. a esines Gericault maaliga ,,Meduse'i parv", mida võib pidada uue voolu esikteoseks Prantsusmaal. Teose süzeeks oli reaalne sündmus kaasajast merehädaliste 12-päevane vaevlemine parvel. Kompositsioonis loobus Gericault figuuride paigutamisest kihtidena ja kompositsioon taandus kahele ristuvale diagonaalile. Klassitsistlik 29
Nõudmistega jõuti lihtsalt ühest äärmusest teise. Aiakunst lahkus ehitusarhitektuuri rüpest, kus ta oli kasvanud ja püsinud aastasadu. Uusi aedu ja parke ei kujundanud enam arhitektid, ehitusmeistrid ja aiakunstnikud, vaid filosoofid ja maalikunstnikud. Seetõttu tehti kujundamisel ka vigu: maalikunstnikud ei kujutanud maastikku ruumina, kus inimene liigub, vaid järgisid maastikumaalimisel kehtivaid seaduspärasusi. Kunsti- ja arhitektuuriajaloos levisid klassitsismiga kõrvuti mitmesugused kunstinähtused, mida enamasti ühendatakse romantismi mõiste alla. Isegi klassitsistlikku stiili, mis samal ajal valitses, võidi tõlgendada romantiliselt - näiteks igatsusena harmoonilisema maailma järele, mis aitaks unustada igapäevaelu. KAASAEGSE MAASTIKU ARENEMINE Inglismaal levisid mitmesugused romantilised ideed ja meeleolud varem kui mandril. Tööstuslik pööre ja turumajanduse edu olid siin juba jõudnud näidata oma varjukülgi - traditsioonilise