· Loetakse evangeeliumist millest Credo-mina usun tuleneb hilisem jutlus Sanctus/Benedictus-Püha,kiidetud olgu · Lõpeb piduliku eeltunnistusega Agnus dei jumala tall Credoga (mina usun) Ite, missa est missa lõpulaul 2. muutuvate tekstidega osa proprium graduale alleluia kiitkem jumalat offertorium leiva ja veini ohverdamislaul communia-armulaualaul Introitus missa avalaul Melism-kaunistus, ühel vokaalil mitme noodi laulmine KYRIE-missa üks vanemaid laule. Kreeka keelsest tekstist, lihtne palvelaul preestri ja koguduse vahel. Responsoorne
laul; taktimõõt puudub) missa- armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (5 või 6 osaline) heliteos missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks neuma- keskaegse noodikirja märk, mis kirjutati sõnade kohale ning tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi, mis Prooprium Ordinaarium Sissejuhatu Introitus Kyrie s Gloria Sõnaliturgia Epistel Credo Graduale Alleluia/Sequ entia Evangeelium Jutlustus Armulaualit Offertorium Sanctus/Bene urgia Prefatio dictus Communio Canon missae Pater noster Agnus Dei Lõpetus Postcommuni Ite missa est o või Benedicamus Domino
4. Hümn -- stroofilise värsstekstiga laul, sai hiljem aluseks protestantliku jumalateenistuse lauludele. 5. Sekvents -- üks levinuim vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Sarnasuse tõttu ilmaliku muusikaga enamik neist 16.sajandi keskpaigaks kaotati. Piirkonniti erinev sekventsilooming. 6. Responsoorium -- algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, pikkade improvisatsioonilaadsete kaunistustega. Missas kasutati kahte responsoorset laulu: graduale ja alleluia (hbr k hallelu Jah = kiitkem jumalat) Laulda sai kolmes erinevas stiilis: 1. Süllaabiline ehk silbiline stiil, kus igale silbile vastab üks noot -- retsiteerimisel, hümnides, lihtsamates antifoonides 2. Neumaline ehk rühmaline stiil, kus igale silbile vastab üks neuma ehk 1-4 noodist koosnev rühm -- tüüpiline antifoonidele 3. Melismaatiline ehk kaunistatud stiil, kus tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliisidega -- tüüpiline responsooriumitele
2) Keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme, mille ülesehituse eeskujuks olid rahvalikud tantsulaulud. 3) Tekstid olid pühendatud oma kiriku, kloostri või linna kaitsepühakule ja repertuuar erines piirkonniti väga. 19. Responsoorium. 1) Keerulisem laul ja kaunistatud stiilis. 2) Algselt koorirefrääniga ekstaatiline soololaul. 3) Vaba improvisatsioon. 4) Missalaulude hulgas on kaks responsoorset laulu : graduale ja alleluia. Kõik laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla: 1. Silbiline(süllaabiline) 1) Igale silbile vastab üks noot. 2) Retsiteerimine, hümn, lihtsaimad antifoonid. 2. Rühmaline(neumaline) 1) Igale silbile vastab 1-4 nooti. 2) Levinuim stiil, eriti antifoonides. 3. Kaunistatud(melismaatiline) 1) Tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliiside ja melismidega.
Kyrie Issand, halasta! millest tuleneb peamissa jutlus 2.Georia Au *pidulik usutunnistus=Credo 3.Credo Mina usun 4.Santus Benedictus Püha kiidetud olgu 5.Agnus Dei Jumala tall 2. muutuvad tekstid=PROPRIUM 1.Graduale 2.Alleluia kiitkem Jumalat 3.Offertorium leiva, veini ohverdamine 4.Communio armulaua laul Missa lõpulaul ,,Ite, Missa est", meloodia väljendusrikas melism vokaalmuusika kaunistused, kus ühel silbil lauldakse ära mitu nooti Arvo Pärt kirjutanud koraale Helilaade kokku 8, loeti altüles või ülevaltalla. NOODIKIRI:
Psalm palvelaul juudikuninga Taaveti aegsetele tekstidele. Melism ühel silbil lauldakse palju noote. Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Missade avalaulud ehk introitus-antifoonid on eriti pidulikud. Hümnid stroofilise värsstekstiga. Sekvents keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme, mille ülesehitusele olid eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Responsooriumid algselt koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud. Responsoorsed laulud: graduale ja alleluia mõlemad saadavad pühakirjalugemisi ning loovad hetke nende üle mõtisklemiseks. Püha Augustinus võrdles alleluia'sid Vahemere madruste lihtsa lauluga. Koraal ladina keelne, ühehäälne ja saateta katoliku kiriku laul. Liturgia jumalateenistuse ülesehitus ehk korrastus. 3 laulmisstiili: 1. Silbiline stiil igale silbile vastab üks noot (retsiteerimisel, hümnides) 2
Tekstid/laulud jagunevad kaheks: 1. Muutumatud tekstid(meloodia võib muutuda) 2. Muutuvate tekstidega laulud, mis muutuvad vastavalt päevale ja otstarbele Eesti heliloojatest on kirjutanud missa Urmas Sisask. Meie Isa Palve loetakse armulaualiturgias. Muutumatute tekstidega laulud: Kyrie Eleison issand halasta Gloria au Credo mina usun Sanctus/Benedictus Püha/kiidetud olgu Agnus Dei jumala tall Muutuvate tekstidega laulud: Graduale - palvelaul Alleluia missa muusikaline kõrgpunkt Armulaua laul offertorium saadab armulauategevust Commeenia Lõpp: Ite, Missa est - Deo Gracias Missa ülesehitus: Sissejuhatus(introitus, kyrie, gloria) Sõnaliturgia Armulaualiturgia Lõpetus GREGORIUSE LAUL -ladina keelne, ühehäälne, saateta(harva tagasihoidlik orelisaade), puudub ühtne taktimõõte, laulurütm sõltub teksti rütmist, vabalt hõljuv rütm, kasutatakse
II Gloria (in Excelensis deo)- Au (olgu Jumalale kõrges)- pikk, umbes 18 lõiku, psalmoodia karakteriga. III Credo in unum deum- Mina usun Jeesusesse ... - Mikaia usutunnistus, süllaabiline tekst( igale silbile vastab üks noot) IV Sanctus/Benedictus- Püha/Kiidetud olgu- Sanctus valmistab ette missa sisulist kõrgpunkti, meloodia kaunistatud. Täheldatakse läbi komponeeritud meloodiate. V Agnus Dei- Jumala Tall- moodustab koos Kyriega raamistiku. Propium- 1. Graduale- astmealaul, lauldakse pärast epistli lugemist. 2. Alleluia- laul, mida lauldakse väljaspool liturgiat. On aluseks ka vaimulike rahvalaulude tekkele. Palju melisme ning rändavaid meloodiaid. Esimene ja teine osa valmistavad ette missa muusikalist kõrgpunkti. Mõlemad laulud juubeldavad. 3. Offertorium- armulaud (õnnistatakse Jeesuse verd ja ihu). 4. Communio armulaua laul. Meloodias ebapüsiv tonaalsus (Sõltumine toonikast).
Lõpeb piduliku usutunnistusega: Credo Mina usun. Peamissa jaguneb Peamissa jaguneb kaheks: 1)Muutumatute tekstidega laulud e. ordinaarium. Muutuda võib vaid meloodia. Peamissa 5 osa 1) Kyrie Issand halasta 2)Gloria - Au 3)Credo Mina usun 4)Sanctus Benedictus Püha Benedictus, kiidetud olgu 5)Agnus dei jumala tall 2) Muutuvate tekstidega laulud, muutuvad vastavalt kiriku kalendrile ja päevale millal jumalateenistust korraldatakse. #proprium Graduale, astmelaul peale esimest lektsiooni. Juubeldav laul, võib ulatuda väga suurtesse kõrgustesse. Alleluia lauludest arenesid välja rahvalikud laulud. Gregoriuse koraali esitusviisid #Retsiteerimine laulja laulab pikki proosatekste peamisel ühel noodil. Kõrvalekanded on vaid mõnetoonilised. #Psalmoodia Psalmitekstide laulmine. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssider ning seetõttu on ühel toonil lauldavad lõigud lühemad
katoliku kiriku kogu, laulumoraal on süllaabiline e silbitatud Sanctus (püha) / Benedictus (kiidetud olgu) valmistab ette missa sisulist kõrgpunkti, kaunisatud rohkete kaunistustega Agnus Dei (Jumala Tall) 7.saj lõpul, tekst kolmeosalises struktuuris, mis moodustab ühtse raami II. Muutuvate tekstidega e PROPIUM Graduale astmelaul; lauldi 2 puldiastmel, palju rändavaid melisme, psalmilaul, ulatub suurtesse kõrgustesse Alleluia (laulud vaimulike laulude tekke aluseks) järgneb juubeldavale gradualele, vormilt üks lihtsamaid laule Offertarium- laul, mis saadab leiva ja veini ohverdamist alataril; teinud läbi palju muutusi Commodo- kõlab armulaulu sakramendi jagamisel
muutumatute tekstidega, lauludega osa - ordinaarium meeloodia võib muutuda, tekst on sama; 5 kohustuslikku laulu: kyrie(issand halasta, vanimaid missa laule, koguduse ja preestri vaheline lühike palvelaul), gloria(au, liigendatud, psalmoodia karakteriga), credo(mina usun, tekst NIKAIA usutunnistus), sanctus benedictus(püha kiidetud olgu, kuni 17. saj olid koos) ja agnus dei(jumala tall); + lõpulaul ITE MISSA EST muutuvate tekstidega, lauludega osa propium algab lauludega graduale ja alleuia, mis moodustavad missa muusikalise kõrgpunkti, aluseks rahvalaulude tekkele communio leiva-veini ohverdamine altari juures offertoorium armulaud patuste jaoks Varase keskaja muusikateoreetikud: Guido Arezzost uus lauluõpetamismeetod ''Guido käsi'' juurutas kompaktse joonesüsteemi püha Ambrosius püha Augustinus Gregorius Suur Troop - ILMALIK LAUL
MISSA PROPRIUM ORDINARIUM SISSEJUHATUS Introitus Kyrie Gloria SÕNALITURGIA Epistel Graduale Alleluia/ Sequentia Evangeelium Jutlus Credo ARMULAUALITURGIA Offertorium Prefatio Sanctus/
aluseks protestantliku jumalateenistuse lauludele. Sekvents -- levinuim vaimuliku luule vorm, ülesehituse eeskujuks rahvalikud tantsulaulud, pühendatud oma kloosri/linna kaitsepühakule, paikkonniti erinevad. Sarnasuse tõttu ilmaliku muusikaga enamik neist 16.sajandi keskpaigaks kaotati. Responsoorium -- algselt koorirefrääniga ekstaatiline soololaul, vaba iprovisatsioon, palju melisme. Missas kasutati kahte responsoorset laulu: graduale ja alleluia (hbr k hallelu Jah = kiitkem jumalat) rafineeritud, rahvalaulukauged. Kõik nimetatud laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla: Süllaabiline (silbiline) stiil, kus igale silbile vastab üks noot retsiteerimisel, hümnides, lihtsamates antifoonides Neumaline (rühmaline) stiil, kus igale silbile vastab üks neuma ehk 1-4 noodist koosnev rühm kõige levinum antifoonides
Lühike tekst, üks pikem või paar lühemat lauset, on pühendatud kirikuaasta konkreetsele päevale ja pärit enamus Piiblist(sageli vabalt töödeldud).Eriti pidulikud on missade avalaulud. Respektooriumid- on kaunistatud stiilis keerulisemad laulud, mis algselt on olnud koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud. Nende vabas improvisatsioonis kujunenud stiil on säilinud pikkades väljendusrikastes kaunistusvokaliisides ehk melismides. Missalaulude hulgas on kaks responsoorset laulu: graduale ja alleluja- mõlemad saadavad pühakirjalugemist ning loovad hetke nende ülemõtisklemiseks. Enam kaunistusi sisaldab alleluia. 3.CONCENTUS , ACCENTUS meloodiastiil Kaks meloodiastiili: a)concentus- vaba meloodiakujundus ,jubilius b)accentus- deklamatsiooniline, valdav on kõnerütm Lk.2 4.Liturgilise laulu vormid -missa ordinarium, missa proprium, officiumid.
annaabi.ee 
