Oma essees tuginen peamiselt Kristi Salve artiklile ,,Vepsa metshaldjapärimus tänapäeval." Lisaks kasutan ka Aino Laaguse ning Madis Arukase artikleid. Eestlaste usundi kohta leidub kirjalikult fikseeritud teateid alates 13. sajandist, kuid haldja mõiste hakkab üha sagedamini esinema alles 19. sajandi keskpaigast alates. 1 On erinevaid teooriaid sellest, et miks on tekkinud läänemeresoome rahvaste pärimusse selline olend nagu metshaldjas. Siinkohal toon välja mõned, mis mulle Aino Laaguse artiklist tunduvad loogilisemad ning millega nõustun rohkem. M. A. Castrén on seisukohal, et haldjas on üldnimetus kaitsevaimudele, mis paiknevad looduses ja inimese enda loodud asjades. Haldjal on suhteliselt iseseisev eksistents, mis jätkub ka pärast eseme kadumist või selle olemasolu lakkamist. Haldjas valitseb ühe konkreetse metsa või metsatuka üle. Seega on metshaldjas lokaalse paiga vaim. Oskar Loorits peab
leierkastimees, kelles näeb enda saatusekaaslast. Pimeda mehe taldrik on alati müntidest tühi, isegi hulkuvad koerad ei pane teda tähele, aga vana mees mängib oma leierkasti nii hästi, kui väsinud ja kohmetunud sõrmed suudavad. · Tsükli lõpp jääb justkui õhku rippuma mis nendest kahest mehest edasi saab, mis neile saatus toob, jääb kõigil ise fantaseerida. SOOLOLAULUD VÄLJAPOOL TSÜKLEID · Kõige kuulsam on noore Schuberti loodud ballaad "Metshaldjas"Goethe tekstile. · Sisust: läbi pimeda metsa ratsutab isa, kellel kaasas haige ja palavikus laps, kes näeb viirastusi metshaldjast, kes kutsub teda oma (surnute)riiki. · Keerulisus: mitu tegelast 1. jutustaja erapooletu tegelane, alustab ja lõpetab loo. 2. haige laps dramaatiline tegelane, laulmismaneer on ärev, kaeblev. 3. metshaldjas intonatsioonilt rahulik ja meelitav. 4. isa kõnelähedane laulmine, rahulik ja rahustav
*Esimesena tuli vokaal muusikasse. Ooper jagunes kaheks oli Suur ooper ja lüüriline ooper. Suur ooper oli ajalooline ooper. Lüürilises ooperis rääkis tunnetest jne. Uusvorm oli sümfooniline poeem. Romantism jagunes kaheks: Romantismteosed, kriitiline realism. kritiseeriti tegelikkust. Tulid uued teemad revolutsioon, leinamuusika . Sai alguse operett Selle tähtsaim esindaja oli helilooja Johann Strauss juunior. Schubert- austria helilooja. Kirjutanud üle 600 laulu(N: Metshaldjas) , laulutsüklid, kammerteosed,klaveriteosed. 7ooperit, 6laulumängu , 9.sümfoonia on lõpetamata sümfoonia. Tunnis kuulasime Ave Mariat, Metshaldjas, Serenaad Schumann: Saksa helilooja. romantismiesindaja. Tahtis saada pianistiks aga harjutas üle ja siis keelati mängimine ära. Kirjutas laulutsüklid (Poeedi armastus (10laulu), Naise elu ja armastus( 8laulu) ), klaveriteosed(liblikas) , lastetseenid, sümfooniad(Kevad sümfoonia, Reinisümfoonia) Tunnis kuulasime ka
sümfooniaorkestrile o sümfooniline poeem-teos sümfooniaorkestrile, mille muusika aluseks on süzee või mingi idee, annab edasi mõtte. Tavaliselt aluseks mingi kirjandusteos. 5. Franz Schubert- Austria helilooja (tegutses Viinis). Üks esimesi romantilise stiili heliloojaid. Rajas romantilise soololaulu stiili. Palju erinevaid teoseid, enim soololaule. Tuntumad laulud: „Ave Maria“ ; „Metshaldjas“ ; „Forell“. Räägib läbielamistest, kannatustest, väjendusrikas. Subertiaat- muusika ja luuleõhtu, kus esitati Schuberti loomingut. Tsüklitest tuntumad: „Ilus Möldrineiu“ ; „Talvine teekond“. Esimene romantiline sümfoonia: „Lõpetamata sümfoonia“ Kokku sümfooniaid 9. Ta oli esimene kes hakkas oma laule koondama tsüklitesse, millel oli läbiv peategelane ja tegevustik. 6. Fryderyk Chopin- Poola helilooja, elas Pariisis. Väga hea pianist
õppejõuna. 1985-1994 oli Eesti Heliloojate Liidu konsultant. Tähtsamad teosed al on väga palju teoseid, valdavad on siiski erinevad vokaalžanrid, millest suurem õlmab koorimuusika kõikidele kooriliikidele. Eelkõige ongi ta koori- ja lastemuusi ooja. untumad teosed on näiteks „Jorupill Jonn“ ja „Tige tikker“. Kogumikkudest: „Kümm okaalminiatuuri lastele“ ja „Mina ka“ . Levilauludest on populaarseimad „Muinas maale“ ja „Metshaldjas“ Preemiad • Eesti NSV muusika aastapreemia (1981) • Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu preemia (1984)
Samal ajal loob ta palavikuliselt, uskumatu viljakusega. 1814. a. valmivad tema esimene lavateos "Saatana lõbuloss", tema esimene Mess Fa-mazoor, 3 keelpillikvartetti, 17 laulu (sealhulgas "Grete vokil"), hulk väikseid instrumentaalpalu jm. Järgmine aasta (1815) hämmastab oma toodangu mahuga: 2. ja 3. sümfoonia, viis ooperit, kaks messi ja teisi suuri vokaalteoseid ja klaveripalu ning lõpuks 146 laulu, millest mitmed on ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid meisterteoseid nagu "Metshaldjas", "Nõmmeroos" jt. Kaheksa laulu kannavad 15.okt. ja 7 laulu 19.okt. kuupäeva. Schubert lõi nii sundimatult ja kiiresti, et tema sõpradel tuli pidevalt raha kokku panna talle noodipaberi ostmiseks. Kui temalt küsiti tema loominguliste meetodite kohta, vastas ta lihtsalt: "Ma kirjutan kogu päev, kui üks pala saab valmis, siis alustan uut" (vt. "Laululooming"). Suureks saavutuseks Schubert instrumentaalmuusika arengus on tema 4. ja 5. Sümfoonia ning klaverifantaasia
KUNNINGANNA MARGRETHE II lk 33 Inimene ennekõike lk 38 KOHVIPAUSID JA SÕÕGIPAUSID: hommikusöök, kohvipaus kell 9.30, lõunasöök pisike uinak ja tagasi tööle, kell 15.00 kohvipaus. Õhtusöögile jõuab kell 19.00 Vanahärra Frede lk 69, töötas pool aasta, soovitab oma tuttavale Ellenile. Ellen & Sophie. S on 17a kass, kodu neil nagu muuuseum, mullivann toetub massiivsetele lõvikäppadele; Metsaldjast politseiproua. Kassi kirjeldus: metshaldjas hallijuukseline lk71 ROMO saar lk 79 Mae läheb Kathrini tõtre Sigridi sünnipäevalee Sõnnipäeval lauta lk 89 Skat lk 90
klaveri- ja viiulitunde. Peagi mängis ta koduses keelpillikvartets ja laulis kirikukooris. „Üleminekuperioodiks“ Schuberti loomingus nimetatakse ajavahemikku 1818-1822, kui Schubert tegeles suure hulga klaverimuusika komponeerimisega ning ooperižanris katsetamisega. Kuna isa teda enam ei toetanud, langes Schubert vaesusesse. Tihtipeale päästsid Schuberti näljasurmast tema sõbrad. Tuntuimad soololaulud on „Metshaldjas“ (1815), „Forell“ (1817), „Muusikale“ (1817), „Ave Maria“ (1825).
Kirjanduse liigid ja žanrid Täida tabel näidete eeskujul Eepika – jutustav Lüürika - luule Dramaatika - kirjandus näitekirjandus Romaan – Ballaad – Traagiline Tragöödia – kurva Tammsaare „Tõde ja lõpp sisuga näidend. õigus”, Tolstoi „Sõda ja Under „Porkuni preili”, Kitzberg „Libahunt”, rahu” Goethe „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Jutustav luule Novell-lühike kokku Luuletus Komöödia- naerdakse surutud tegevus. D.Kareva elu pahede üle. Püandiga. Puškin Vilde „Pisuhänd“ Tuglas „ Popi ja Huhuu“ Mediere „Tartuffel“ Tšehhov „ Paks ja „Ebahaige“
1844 tabas vaimuhaigus. ,,Eusebius" tsüklist Karneval, ,,Florestan" tsüklist karneval, ,,See oli kuumal maikuul" tsüklist ,,Luuletaja armastus" Schubert - 31. jaanuar 1797 Viin 19. november 1828 Viin) oli Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Tema looming põhineb Saksa-Austria folklooril. Kuulus Viini koolipoiste hulka. ,,Lõpetamata", ,,Forellikvintett", ,,Metshaldjas", ,,Kuhu?" tsüklist Ilus möldrineiu Brahms Sündis Hamburgis 1833. Oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. 1853-1662 sõidab Saksamaal ringi ja mängib kammeransamblites. Kuni 1862 töötas Hamburgis, toimetas vanade heliloojate teoseid. 1862 saavutab oma kuulsuse Viinis. On Viini heliloojateliidu üks asutajaid. Kunstiideaalideks olid kindlad vormid tagasihoitud tundemaailm. Mitteprog. Muusika pooldaja. ,,Poco Allegro", ,,Ungari tants"
OÜ Metshaldjas TELEFONITEENINDUSE STANDARD 1. Telefonikõnele vastamine · Vasta telefonile kolmanda helina peale · Tutvusta ettevõtet, teata oma ametikoht ja nimi ning tervita helistajat · Tutvu helistajaga ja kasuta tema nime telefonikõne ajal · Vajadusel tee kõne ajal märkmeid · Kõne lõpetamisel täna helistajat helistamise eest, lõpeta kõne hea sooviga.. 2. Kliendiprobleemi käsitlemine · Kuula klienti tähelepanelikult, vajadusel tee märkmeid · Jää rahulikuks ja ära samal ajal tegele muude asjadega · Vajadusel palu kliendilt luba helistada tagasi,et täpsustada olukorda ja otsida lahendust 3. Kliendile helistamine (sh mobiiltelefoni numbrile) · Mõtle enne helistamist, millest on jutt, vajadusel kirjuta ette märkmed, otsi välja võimalikud abimaterjalid . · Kontrolli kliendi andmeid · Hoia telefoni juures paber ja pliiats, et saaksid teha märkmeid · Tutvusta ennast (firma nimi, ametikoht, nimi)ja informeeri klienti, miks helista...
sõbralik,heatahtlik,siiras,südamlik ka tema muusika loomingus esikohal isikulised läbielamised,mõtted,unistused soololaulud muutis konsertteosteks kinnistas muusikasse programmilisuse sümf puudub klassikaline ehitus, selles vaid 2 osa, sonaadi vormis, lüürislis-dramaatiline teos tähtsad ka lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolusid 600 laulu, sümfooniad, sümfoonilised avamängud, kammeransamblid, üle 20 klaverisonaadid ooperid, laulumängud, kirikumuusika laulud: ''metshaldjas'', ''forell'', ''muusikale'', ''ave maria'' laulutüskklid: ''kaunism öldrineiu'', ''talvine teekond''
okt.1825 aastal Viinis. Tema isa oli helilooja ja kuni 19 sajandi keskpaigani valsikuninga tiitlit kandnud Johann Strauss vanem. Johann Strauss Kuulsamad teoseid: "Kaiser-Walzer" "Lood Viini metsadest" "Triks-traks-polka" "Neue Pizzicato Polka" "Nahkhiir" "Mustlasparun" "Ilusal sinisel Doonaul" Franz Schubert Franz Schubert oli Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1000 teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Metshaldjas Ave Maria Arpeggione Noël Lee Franz Schuberti looming umbes 600 soololaulu 9 sümfooniat 22 klaverisonaati lühipalad klaverile Klaveripalad neljale käele 19 ooperit 7 missat Austria rahva pillid Parmupill Tsitter Kordamisülesanne Mittu sümfooniad kirjutas Haydn? Millal ja kus sündis Johann Strauss? Nimeta ühe Austria rahva tantsu
" 5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati ,, Pateetiline", ,,Appiasonata" ,,Kuupaistesonaat", palju väikepalu ja variatsioone 3.F. Schubert- Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Looming: Kuhu? Tsüklist ,,Ilus möldrineiu" ,,Metshaldjas" ,,Talvine teekond" 4.Schumann- Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Sümfooniad:"Kevadsümfoonia""Reini sümfoonia" klaveritsükkel: "Karneval" Vokaaltsükkel:"Naise elu ja armastus" 5.Brahms- Kuigi ta oli väga osav pianist, pooldas ta siiski sümfooniaid. Looming: 4 sümfooniat, 2 klaveriteost"Ungari tants" ,,Valsid" 6.Lizt- Mängis kaasaegsete heliloojate muusikat
tegevus toimub muistses egiptuses. Richard Wagner (1813-1883) muusikaliselt absoluutne geenius e. tõbras ooperi reformaator, dirigent, libretist, muusikakirjanik, teatriteoreetik. Peamine looming oli ooper. 13Ooperit 1 sümfoonia 8 avamängu mõningad marstid sümfoonia orkestrile ja soolo ja koori laule. Draama Leobold ja Adelaide Sõbramma ja suur abi Wilhelmine Schöder-Devrient (ta on elanud ka eestis) Wagner kujutas teda ette alati ooperite peaosas. Muinasjutulise esiooperi Metshaldjas. 1834 artikkel Saksa ooper läks magdeburgi ja sai seal ameti linna ooperis võlausaldajad hakkasid kiusama 1837 kolib Riiga seal sai tast Riia ooperi juht. Tema proovid olid väga ranged ja pikale venivad. Riia perioodi tipp hetkeks oli Rienzi loomise idee. Rienzi- prs grand operaa, suur ooper. Tavaliselt 5 vaatust. Lõplikult valmib ooper alles 1840. Wagner Pariisis. Riiast lahkus väikesel kaubalaeval ja tuli teha häda peatumine Norra sadamas. Meremeestelt
Kirjanduse liigid ja žanrid Täida tabel näidete eeskujul Eepika – jutustav Lüürika - luule Dramaatika - kirjandus näitekirjandus Romaan – Tammsaare Ballaad – Under Tragöödia – Kitzberg „Tõde ja õigus”, Tolstoi „Porkuni preili”, Goethe „Libahunt”, „Sõda ja rahu” „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Eepos – F.R. Luuletus – Juhan Liiv Draama – A. Kitzberg Kreutzwald ''Ema'', Lydia koidula ''Tuulte pöörises'', E. ''Kalevipoeg'', A. ''Teretamine'' Vilde ''Tabamata ime'' Heintalu ''Kuldmamma!'' Novell – August Gailit Sonett – M. J. Eisen Komöödia – E. Vilde ''Ristisõitjad'', August ''Õnnesoov isamaale'', ''Pisuhänd'', Oskar Luts
* Talvine teekond 24 laulu. Ilus möldrineiu jutustab möldriselli õnnetust armastusest, võõra möldrineiu vastu. Sell pingsalt õppinud töötanud. Möldriveski annab vaba paeva. Teise veskis kohtab kena neidu. Neiu oli vanamöldri tütar. Mölder saadab ta teise Veskisse tagasi ja laseb karistada. Talvine teekond jutustab rändurist, kes suurde lumetormi sattudes varjab end suure puu taha, kus näeb oma elu. Tuntuim üksiklaul on metshaldjas (kirjutas 18-aastasena). Lisaks lauludele kirjutanud ka 8 ooperit.(Rudiger, Adrast, Alfonso, Estrella). On veel kirjutanud 9 laulumänagu( Fernando, Cladine von Villa Bella). On hulk vaimulikku muusikat, 7 missat ( Stobat mater) Instrumentaalmusuuikas oli suureks vormiliseks eeskujuks Beethoven. Seegi valdkond on esinduslik. 14 keelpillikvartetti, 1 keelpillikvintett, 1 puhkpillioktett, 2 klaveritriot, 3 viiulisonaati, arvukalt klaverisonaate
Franz Schubert (1797-1828) Schubert sündis Viini lähistel Liechtenthalis moraavia-sileesia perekonnas kaheteistkümnenda lapsena. Ema suri 1812. aastal, lapsi kasvatas range kooliõpetajast isa. Koduse musitseerimise kausu sai väike Franz selgeks viiuli ja klaveri -, hiljem ka vioolamängu. 1808-1813 õppis Schubert Viini õukonnalauljate koolis (konviktis), mida juhatas Antonio Salieri. Schubert laulis õukonnakapellis. Vaimustus Haydni, Mozarti ja Beethoveni teostest. Salieri juures õppis kompositsiooni. Kolm aastat töötas algklasside õpetajana oma isa koolis, seejärel sai temast vabakutseline helilooja. Schubert komponeeris impulsiivselt, kiiresti, ilma suuremate parandusteta ning ilma klaverita, kuna see oli harva tema käsutuses. Ta elas äärmiselt vaeselt, ööbides kord ühe, kord teise sõbra juures ning komponeeris palavikuliselt päevad läbi. Ta ei kirjutanud mitte anonüümsele kuulajaskonnale, vaid oma sõprade rin...
5) Lavamuusikas uued zanrid operett ja ballett 6) Ajastu lemmikpill klaver 2. Nimeta romantismiajastu muusika põhilised jooned! (vähemalt kolm) 1) Vaba vorm 2) Programmiline muusika 3) Muusika seadmine orkestrile - orkestratsioon 3. Nimeta 19. saj autor, kes esimesena võrdsustas soololaulu instrumentaalzanridega ja kelle soololaule esitatakse maailmas kõige enam! Lisaks nimele pane kirja ka vähemalt üks soololaul tema loomingust. Franz Schubert, ,,Metshaldjas", ,,Ave Maria" 4. Kes kirjutas esimese romantilise sümfoonia? Mis on selle sümfoonia pealkiri? Franz Schubert, ,,Lõpetamata sümfoonia" 5. Mille poolest on prantsuse helilooja H. Berlioz muusikalukku läinud lisaks sellele, et ta oli tuntud helilooja? Uuendaja 19. saj orkestrimuusikas, nüüdisaegsete orkestratsioonipõhimõtete alusepanija. Anis välja orkestratsiooniõpiku. Suurendas sümfooniaorkestri koosseisu: võttis kasutusele ohtralt löökpille 6
Teoseanalüüs Goethe (1749-1832) oli saksa kirjanik, filosoof ja looduseuurija. Mees alustas kirjanduslikku tegevust anakreontilise lüürika ja näidendite avaldamisega aastatel 1767-1769. Ta kirjutas palju draamasid, näidendeid ja ballaade. Goethe vaimustus W. Shakerpeare`ist , suhtus samas kriitiliselt klassitsismi ning toetus oma loomingus rahvaluule traditsioonile. Üldtuntud on tema luuletused "Nõmmeroosike", "Ränduri öölaul" ning ballaad "Metshaldjas". 1773.a sai Goethel valmis nn "Alg-Faust", mis oli tol ajal vaid armastuslugu. 1790.a ilmus trükis "Faust. Fragment". See hõlmas nii armastuslugu kui ka noorendamise osa. 1808.a ilmus "Faust I", millele oli autor lisanud ka pühenduse, teatristseeni jms. "Faust II" ilmus 1833.a ning oli eelnevatest palju filosoofilisem. Kirjandusvooluks oli romantism. Materjal on pärit 16.sajandil Saksamaal ilmunud rahvaraamatust "Doktor Faust" ning Marlowe "Doktor Faustuse traagilisest loost".
aastal ja lapsi kasvatas range kooliõpetajast isa. Koduse musitseerimise kaudu sai väike Franz selgeks viiuli- ja klaveri-, hiljem ka vioolamängu. Lõi oma elu jooksul üle 1500 muusikateose. Tema loomingu põhiosa moodustavad laulud ja klaveripalad.Tema muusikas on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused, kuid uus on muusika sisu ja tunneteväljendus. kõige suurem laulude looja. Eriti väärivad tähelepanu Schuberti laulude klaverisaated -justkui iseseisvad teosed. ,,Metshaldjas" ,,Ave Maria", ja muusika väljendab selles osalevate inimeste tundeid. Schuberti üheksast sümfooniast jäid kolm lõpetamata. Parim teos- Sümfoonia nr 8, h-moll. 6.Ferenc Liszt- (1811-1886) Sündis Ungaris, ta oli 19.sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Liszt püüdis astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu sest ta oli välismaalane. Alustas koostööd ühe klavereid tootva firmaga.
sümfooniline poeen, operett ja kujunes välja klassikalise balleti traditsioon. 3.Kirjelda muusikazanrit, mis kannab nime kammerlaul ehk Lied ? Kammerlaul ehk Lied on klaverisaatega soololaul. Leid`i oluline tunnusjoon on soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikus. Kammerlaulu saateinstrumendiks oli klaver. 4.Nimeta Franz Schuberti (1797-1828) tuntumad teosed vokaalmuusika zanrist. Tuntuimad laulud on ,,Metshaldjas" (1815), ,,Forell" (1817), ,,Muusikale" (1817), ,,Ave Maria" (1825). 5.Nimeta kaks romantismiajastu hinnatumat klaverivirtuoosi/heliloojat.Milles seisneb nende klaverikäsitluse erinevus? Frederyj Chopin (1810- 1849) loomingule on iseloomulik klassitsistlike ja romantistlike väljendusvahendite tasakaalustatus, tema looming koosneb peamiselt klaverimuusikast, millest põhiosa moodustavad väikevormid sooloklaveritele. Ference Liszt (1811- 1886) rajas uue interpretatsioonisuuna, mida
väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Schuberti laulutsüklid Schuberti suured tsüklid "Kaunis möldrineiu" ja "Talvine teekond" moodustavad tema laululoomingus tippsaavutuse .Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost. Kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit tervikuna võib võrrelda omapärase lüürilise "soolo-ooperiga" Tuntuimad soololaulud on "Metshaldjas" (1815), "Forell", "Muusikale", "Ave Maria". Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu teiste "väärikamate" zanridega, muutis selle kontsertteoseks. Ta kirjutas saksakeelsetele luuletekstidele (Goethe, Schiller, Heine). Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepäras t on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik Goethe sõnadele loodud(Faustit) "Gretchen voki juures" (laul)"Teisik" samuti laul NB!Tema lauludel on väga viimistletud saatepartiid, enamasti klaverisaatel.
Samal ajal loob ta palavikuliselt, uskumatu viljakusega. 1814. a. valmivad tema esimene lavateos "Saatana lõbuloss", tema esimene Mess Fa-maoor, 3 keelpillikvartetti, 17 laulu (sealhulgas "Grete vokil"), hulk väikseid instrumentaalpalu jm. Järgmine aasta (1815) hämmastab oma toodangu mahuga: 2. ja 3. sümfoonia, viis ooperit, kaks messi ja teisi suuri vokaalteoseid ja klaveripalu ning lõpuks 146 laulu, millest mitmed on ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid meisterteoseid nagu "Metshaldjas", "Nõmmeroos" jt. Kaheksa laulu kannavad 15.okt. ja 7 laulu 19.okt. kuupäeva. Schubert lõi nii sundimatult ja kiiresti, et tema sõpradel tuli pidevalt raha kokku panna talle 5 noodipaberi ostmiseks. Kui temalt küsiti tema loominguliste meetodite kohta, vastas ta lihtsalt: "Ma kirjutan kogu päev, kui üks pala saab valmis, siis alustan uut" (vt. "Laululooming"). Suureks saavutuseks Schubert instrumentaalmuusika arengus on tema 4. ja 5
Olulisimad väikevormid klaverile on nokturn, ballaad, rapsoodia, prelüüd, eksprompt, valss, masurka, polonees, kontsertetüüd. *Nimeta 19.sajandi klaverivirtuoose. 19.sajandi klaverivirtuoosid olid Chopin ja Liszt. *Seleta mõistet ,,programmiline muusika". Programmiline muusika on kindlal teemal või süzeel põhinev instrumentaalteos, mille sisu on esitatud programmis või teose pealkirjas. *Too näiteid programmilistest teostest. Programmilised teosed on näiteks Schuberti ,,Metshaldjas'' ja Schumanni ,,Karneval''. *Missugused uued peategelased tõusid esile ja lisandusid ooperis 19.sajandil? 19. sajandi ooperikuningaks peetakse Verdit. *Mida uut tõi 19.sajand balletizanri arengusse? 19. sajandil kasvas koreograafia, lavalise tegevuse ja muusika ühtlus, kujunes lõplikult välja klassikalise balletti reeglistik. Võeti kasutusele varvastants, balletikingad ja kahar tüllseelik. *Nimeta ooperi ja opereti olulisemad erinevused. Ooper on vanem kui operett
maa peale heli- muusika teosed loomingu 1. F.Schubert Austria * Traagilise Tähtsaim zanr. 22 klaveri- 10 19 ooperit ja üksinduse, elu ja 700 laulu. sonaati sümfooniat. laulu- surma heitluste, *,,Metshaldjas" 3 neist jäid mängu lüüriliste pihtimuste lõpetamata. laulik. Tsüklid: Tuntuim: Uuendus: * ,,Ilus ,,Lõpetamata soololaulude tsüklid, möldrineiu", sümfoonia"
folkloorsed elemendid meloodikas ja harmoonias. Sibelius on Soome kuusaim helilooja, sümfoonik. Järgis Viini klassikute, Griegi ja Tsaikovski eeskuju. Ta oli kõlamaalingute meister, suurepärane orkestreerija, ta kasutas julgeid harmooniavärve. Sibelius sa inspiratsiooni kodumaa loodusest ning Soome rahvapärimusest ja muistenditest, mis olid ,,Kalevalas". 6. Autorid ja teosed Schubert- ,,Lõpetamata sümfoonia" ,,Metshaldjas" ,,Surm aj tütarlaps" Wagner- ,,"Tannhäuser" ,,Nibelumgi sõrmus" ,,Valküüride lend" ,,Lendav Hollandlane" Berlioz- ,,Fantastiline sümfoonia" Verdi- ,,Rigoletto" ,,Aida" Grieg- ,,Peer Gynt" Sibelius- ,,Finlandia"
muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu teiste "väärikamate" zanridega, muutis selle kontsertteoseks. Ta kirjutas saksakeelsetele luuletekstidele (Goethe, Schiller, Heine). Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepärast on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik. Klaverisaade on laulu võrdväärne partner, see annab edasi meeleolu. Tuntuimad soololaulud on "Metshaldjas" (1815), "Forell", "Muusikale", "Ave Maria". Schubert lõi esimesena süzeelisi laulutsükleid, milles iga laul on omaette tervik ning samal ajal lüli sündmuste ahelas. Tuntumad neist on "Ilus möldrineiu" (1823) ja "Talvine teekond" (1827). Soololaul on vokaalmuusika alla kuuluv muusikazanr, kus heliteos esitatakse ühe laulja (solisti) poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel. Suure populaarsusega oli see zanr romantismi ajal, 19
Esimene tõeline romantik, kes klassikalise vormi täidab romantilise sisuga, kauni laululised meloodiad. Toob uue zanri lied e. laulu .oluline klaverimuusika looja.. Laulude mõju ka instrumentaalteostele. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. 5. Schuberti looming umbes 600 soololaulu (tuntuimad ,,Metshaldjas", "Forell" ,"Muusikale") 9 sümfooniat 22 klaverisonaati lühipalad klaverile klaveripalad neljale käele 19 ooperit kirikumuusikat Tuntud on ka 8. (lõpetamata) sümfoonia. 6. Liszti loomingu üldiseloomustus ungari pianist ja helilooja. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Liszt uuendas sonaati ja kontserti, muutes need üheosaliseks, kontserdis võrdsustas sooloklaveri ja orkestri. Programmilise muusika impulss on
koosnev. Wilhelm Mülleri sõnadele loodud • kammerlaulu enim esitav helilooja, esimene romantik • 1500 teost ja 9 sümfooniat — säilinud 8 • 600 soololaulu e. Lied-i, milledes on loodusteema põimunud armastus-, pettumus- või surmamotiiviga. Peamiselt Goethe, Schilleri jt tekstidele loodud • 8. sümfoonia on lõpetamata sümfoonia — täielikult romantiline. 2 osaline, sonaat-allegro vormis • 20 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati • loodusega ‘’Forell’’, ‘’Metshaldjas’’ • kunst ‘’Muusikale’’, ‘’Lautole’’ 2) Fryderyk Chopin (1810-1849) Pärit Poolast. • rahvusliku suuna rajaja • valssidel ja prelüüdidel eriline tähendus — laiendas zanri piire • 17 laulu ja kammermuusikat — pigem väikevormid sooloklaverile • klaverivirtuoos • iseloomulik klassitsitlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus • tõi täiesti ainulaadse klaverifaktuuri, oluline roll harmooniliste nüansside peenel sulandamisel
1814. a. valmis tema esimene lavateos "Saatana lõbuloss", tema esimene Mess Fa-maoor, 3 keelpillikvartetti, 17 laulu (sealhulgas "Grete vokil"), hulk väikseid instrumentaalpalu jm. Järgmine aasta (1815) hämmastab oma toodangu mahuga: 2. ja 3. sümfoonia, viis ooperit, kaks messi ja teisi suuri vokaalteoseid ja klaveripalu ning lõpuks 146 laulu, millest mitmed on ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid meisterteoseid nagu "Metshaldjas", "Nõmmeroos" jt. Kaheksa laulu kannavad 15.okt. ja 7 laulu 19.okt. kuupäeva. Schubert lõi nii sundimatult ja kiiresti, et tema sõpradel tuli pidevalt raha kokku panna talle noodipaberi ostmiseks. Kui temalt küsiti tema loominguliste meetodite kohta, vastas ta lihtsalt: "Ma kirjutan kogu päev, kui üks pala saab valmis, siis alustan uut" Suureks saavutuseks Schubert instrumentaalmuusika arengus on tema 4. ja 5. Sümfoonia ning klaverifantaasia "Rändur", mis kõik valmivad 1816. a.
& valmistas talle rõõmu. Mõne ajapärast kahjuks haigestus ja 19.nov suri. Schubert valmistas elujooksul kokku umb. üle 600 laulu. Tal on esikohal SOOLOLAUL ! Kuulamine : ''Ave Maria'' F.Schubert (Ladina keelne tekst on originaalis) Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi-Maarja poole. Norra kuulsaim sopran - SISSEL. Luuletaja ja kirjanik , kelle tekste on kasutan Schubert - 71 laulu on Goethe tekstitega. Kõige tuntum teos tema tekstitega on ballaad - ''Metshaldjas''. Teos on kirjutatud meeshäälele , klaverisaatega. Üks-sama meeshääl peab andma kõiki nelja rolli edasi (korraga). Saksa keeles on metshaldjas - Erlkönig. Üksikute laulude kõrval on Schubertil ka laulutsükleid - tuntumad - ''Ilus möldrineiu'' & ''Talvine teekond''. Peale laulude on kirjutanud ta veel sümfoonilist muusikat - 9 sümfooniat ( 8. sümfoonia kannab alapealkirja: ''Lõpetamata sümfoonia'' - seda peetakse kõige
tohi elada oma rolli sisse vaid ainult mängib seda; vaataja kriitiline ja leiaks lahendusi; võõrituse effekt. A.Tsehhov: arst; elas kaua Jaltas; novellist ja näitekirjanik; (näided ,,kajakas") F.Dostojevski: insener; vaene ametnik, mängusõltuvus; pühendus aint krijandusele; inimene loomupoolest hea aga ühiskond muudab teda; kristlane; (Kur&Kar, idi,) J.W von Geothe: loodusteadlane ja kirjanik; 1) tormi ja tungi periood (prometheus- draama, metshaldjas- ballaad) 2) itaalia p (luuletsükkel rooma eleegiad, trag egmont) 3)hilisem p (faust, wilhem meistri õppeaastad, rännuaastad). H.Hesse: isa misjonär ja baltisakslane; raamatukaupmees; arhivaar; nobeli preemia (peeter camenzind; stepihunt; demian.ühe nooruse lugu). E.Hemingway: ajakirjanik; I ms raskelt haavata; rändas palju; loomingut iseloomustab ajakirjanikku stiil ja jäämäe printsiip; (ja päike tõuseb; eedeni aed; kellel on ja kellel pole).
3. Mida mõistad virtuoosikultuse all 19.sajandi kontekstis? Virtuoosikultus - klaverimängija pandi viimase piirini proovile. ettekande keskmine oli instrumendi täiuslik tehniline valdamine. 4. Seleta mõistet "programmiline muusika" too näiteid kuulatud muusikapaladest. Programmiline on selline muusika, mille aluseks on kas kirjandusteosest või mujalt võetud süzee (=sisu). Heliteose pealkiri annab meile tavaliselt kõige selgema vihje teose programmi kohta. nt. schubert metshaldjas ja schumann ''karneval''. 5. Nim. ja iseloomusta romantismiajastu olulisemaid muusikazanre sümfooniline poeem, programmiline süit, programmiline sümfoonia, operett 6. Iseloomusta Franz Schuberti vokaalloomingut Soololaulud on Schuberti loomingu kõige tähtsam osa, neid on ta loonud üle 700. Tänu Schubertile kujunes soololaulust arvestatav kontsert- zanr. Tema meloodiad on väljendusrikkad, klaverisaatel on meloodiaga sarnaselt tähtis roll. Enamus laule on salmilaulud
Goethe (kokku 57 laulu), Schubert kasutas oma Liedides kaasaja saksa autorite - Johann Wolfgang von Goethe (kokku 57 laulu), Friedrich Schiller, Heinrich Heine, Wilhelm Müller tekste. Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepärast on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik. Tähtsaimaks väljendusvahendiks on siiski meloodia, mis vaatamata oma lihtsusele on väga väljendusrikas. Klaverisaade on laulu võrdväärne partner, mis annab edasi meeleolu. Tuntuimad soololaulud on ,,Metshaldjas" (1815), ,,Forell" (1817), ,,Muusikale" (1817), ,,Ave Maria" (1825) SOOLOLAULUDE TSÜKLID Schubert lõi esimesena süzeelisi tsükleid, milles iga laul on omaette tervik ning samal ajal lüli sündmuste ahelas. Kokku on neid kaks: ,,Ilus möldrineiu" (1823; ,,Die schöne Müllerin") ja ,,Talvine teekond" (1827; ,,Die Winterreise"), mõlema teksti autor on Schuberti kaasaegne saksa poeet Wilhelm Müller. Pärast helilooja surma koondati osa Schuberti lauludest veel kolmandassegi
· kirjeldas ta Forelli, kui peategelast, kes helendavas vees vingerdab ja teeb äkilisi liigutusi. · Forell, sattudes kaluri võrku, tuletab meelde inimelu lühidust ja ebakindlust. SOOLOLAUL · Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu teiste "väärikamate" zanridega, muutis selle kontsertteoseks. · Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepärast on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik. · Tuntuimad soololaulud on "Metshaldjas" (1815), "Forell", "Muusikale", "Ave Maria". · Schubert lõi esimesena süzeelisi laulutsükleid, milles iga laul on omaette tervik ning samal ajal lüli sündmuste ahelas. Tuntumad neist on "Ilus möldrineiu" (1823) ja "Talvine teekond" (1827). "KAUNIS MÖLDRINEIU" · 20 laulu (originaaltekstis 24 luuletust) on hoolimata tsükli traagilisest lõpust täis lootust, armastust elu vastu ja õrna, nooruslikku romantismi.
Kunstnik oli Mikael Melbye.1 Mõnda esinejate tutvustamiseks. M.Lindqvist õppis Rootsi Kuningliku Ooperi Balletikoolis ja Rootsi Kuninglikus Balletikoolis. O.Westring õppis Rootsi kuninglikus Balletikoolis. Dirigent M.Murdvee lõpetas 1998. aastal Tallinna Muusikakeskkooli viiuli erialal. 2 Etendus oli tõeline tragöödia. Ballett on sisu poolest väga kurb, selle põhjustajaks on printsi õnnetu, võimatu armastus ning tema soov saada kaunis metshaldjas enda valdusesse. Prints ei suutnud otsustada, kas abielluda oma kihlatu Effy või sülfiidiga. Tema ja Effy pulmapeo ajal viib haldjas ta metsa, kus nad koos armunult ringi kõnnivad. Haldjad tantsivad. Metshaldjale aga saab armastus saatuslikuks, sest prints tapab ta, kuigi kogemata, nõiutud salliga. Effy abiellub printsi sõbraga. Kunstniku töö oli professionaalselt tehtud. Lavakujundus oli ideaalne, kostüümid imekaunid
kus oli vaid paar aastat · hakkas vabakutseliseks helil.-nii oli raske läbilüüa(teos. trükki eriti ei võetud) · enamjaolt kirjutas vaid sõpradele, kes hiljem teosed kaminas ära võisid põletada · Schubert suri tüüfusesse * looming on õnnetu ja traagiline, raske, tõsine · soololaul on tähtsaim, neid oli tal +600 laulu( enamasti klaveri saatel) -tuntuimad: "Metshaldjas", "Ave Maria", "Muusikale" · samuti oli tal ka väga palju armastuslaule *Robert Schumann(1810-1856)-Saksamaa helilooja, sündis Zwickaus · ema nõudmisel läks Leipzigi arstiks õppima, omandas vastumeelt arsti kraadid · võttis klaveri eratunde, abiellus klav.õpetaja tütre Clara Wilcki'ga · õppis klaverimängu liialt ning tulemuseks sai tema käsi kannatada · hakkas heliloojaks, Clara "mänedzeriks" ja muusikaajakirja toimetajaks
laulda) Solist J.S Bach Ganoud „Ave Maria“ (aeglaselt ave maria, naine) G.F. Händel ooper „Xerxes“ xerxese aaria (klavessiin, kastraat) W.A. Mozart ooper „Figaro pulm“ figaro aaria (eesti keeles, mees) aeg jõuab kätte W.A. Mozart ooper „Don Giovanni“ Don Giovanni aaria(veini ja viina voolab jõena) W.A.Mozart ooper „Don Giovanni“ Don Giovanni ja Zerlina duett (mees ja naine, eesti) F. Schubert „Metshaldjas“ klaver, tagaajamine, varsti mees tenor F. Schubert „Muusikale“ naine laulmas, suht aeglaselt kõrgel toonil, klaver F. Schubert „Ave Maria“ sõnad alguses, naine J. Brahms „Unelaul“ lullaby ooperi vormis G. Bizet ooper „carmen“ escamilio kupleed mees G. Bizet ooper „Carmen“ „Segedilia“ naine, flööt valss G. Bizet ooper „Carmen“ „Habeneera“ naine, halamine G
Veel kirjutas ta ümber nt Bachi, Saint-Saensi ja Berliozi teoseid. Minu üks lemmik on Saint saensi Macabre tants. 5) Romantilisel kangelasel oli madal valulävi. Oli väga tundeküllane ja emotsionaalne.. Liialdamine tundeelus, mis viis haiglasee piirile, olid sageli tragilise elu käiguga. Loodus mängis kangelaste elus suurt rolli. Schubert oli heliloojaa väga traagiline nt tema laul ,,Ilus möldrineiu" . Schubert kasutas ka Goethe loomingut ,,Metshaldjas". B 1)Romantism sai valitsevaks 19.sajandil, enne seda kasutati samu väljendusvahendeid mis olid käibel viini klassikute ajal. Hakati vältima klassikalisi norme. Läbivaks teemaks oli tunded ja emotsinaalsus. Tähtis oli loodus. Loodust ja tundeid samastati. Veel olid teemadeks üksildus,armastus,öö,salapära,unistused. Tihti kirjutati fantastilisi muinajuttudest inspireeritud teoseid nt ,,Undine", ,,Wilhelm Tell"
Tuntumad laulutsüklid: ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond", ,,Luigelaul".Lõi oma teosed impulsiivselt, kiiresti, ilma suuremate parandusteta, ilma klaverita, esines väikestele seltskondadele. Kirjutas soololaule. Romantiline soololaul (mis muutub väga populaarseks). Ta on klassikalise muusika üks suuremaid ja kuulsamaid laululoojaid - ligi 700 laulu. Peamised teemad on õnnetu armastus, üksindus, unistused, elu ja surma heitlus. Tuntumad Schuberti laulud on "Metshaldjas", "Forell", ja "Ave Maria" Schuberti loomingus sai laulust sisukas ja tõsine kontsertmuusika zanr. R. Schumann Looming: erinevalt Shuberti loomingust on tema looming elu jaatavam ja rõõmsam. Rohkem kontrasti, tormakust, eredaid karaktereid. Oma oratooriumi ,,Paradiis ja Peri". Väljapaistvama osa moodustasid klaveriteosed ja vokaalmuusika. Klaveriteostes eelistas väikevorme, mida sageli liitis tsüklitesse ,,Karneval", ,,Lastestseenid" ,,Sümfoonilised etüüdid" jt
../ mille tulemusena tekivad erilised ringlõksud (gallitraps), mis meenutavad mujal maades tuntud haldjaringe.” (Levy 2001:168) Haldjaringidesse jäävad teekäiad kinni, tiirutades vahel tundide kaupa. Ringist välja pääsemiseks peab riided pahupidi selga panema. Sarnaseid vempe mängivad näiteks eesti metshaldjad, kes metsaskäijaid eksitavad. Tavaliselt on see isik neid enne millegagi pahandanud. Eisen kirjutab:“Eksijal moonutab metshaldjas silmad nii ära, et eksija võib kas 10 korda oma kodu ümbruses käia, ilma et selle ära tunneks.”(Eisen 1995:50) Ringiratast uitaja päästab eesti talurahva arvates koera haukumine või kuke kiremine. Ka see uskumus on ristiusu mõjul muutunud, osutudes kasulikuks kirikuõpetajatele – metshaldjas eksitab nüüd pühapäeviti metsas rändavaid kütte ja marjulisi, kes on üle astunud puhke- ja kirikupäeva reeglist.
Samal ajal loob ta palavikuliselt, uskumatu viljakusega. 1814. a. valmivad tema esimene lavateos "Saatana lõbuloss", tema esimene Mess Fa-maoor, 3 keelpillikvartetti, 17 laulu (sealhulgas "Grete vokil"), hulk väikseid instrumentaalpalu jm. Järgmine aasta (1815) hämmastab oma toodangu mahuga: 2. ja 3. sümfoonia, viis ooperit, kaks messi ja teisi suuri vokaalteoseid ja klaveripalu ning lõpuks 146 laulu, millest mitmed on ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid meisterteoseid nagu "Metshaldjas", "Nõmmeroos" jt. Kaheksa laulu kannavad 15.okt. ja 7 laulu 19.okt. kuupäeva. Schubert lõi nii sundimatult ja kiiresti, et tema sõpradel tuli pidevalt raha kokku panna talle noodipaberi ostmiseks. Kui temalt küsiti tema loominguliste meetodite kohta, vastas ta lihtsalt: "Ma kirjutan kogu päev, kui üks pala saab valmis, siis alustan uut" Suureks saavutuseks Schubert instrumentaalmuusika arengus on tema 4. ja 5. Sümfoonia ning klaverifantaasia "Rändur", mis kõik valmivad 1816. a.
Harilikult olevat ta puude kõrgune, kuid võivat muutuda ka inimesepikkuseks. Siis ilmuvat ta sageli valgeis rõivais taadina. Metsas olevat tal pere ja palju vara. Nagu vetehaldjad, nii pidanud metshaldjadki kaks korda aastas pulmi. Siis tormanud nad suuri puid murdes tuulispeadena ringi. Nad meelitanud enda juurde inimesi, eriti lapsi. Metshaldjad eksitanud ka kariloomi või kandnud neid ühest kohast teise. metshaldjas kaitseb inimesi kurjade vaimude eest ja annab jahisaaki, ent vihastades võib ka paha teha ja inimesi röövida. 15.Kreutzwaldi Isa Juhan Reinholdson, elukutselt oli kingsepp, hiljem Rakvere kihelkonna, Kaarli mõisa aidamees. Kreutzwaldi koolitee: õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 18151817, kreiskoolis 1817 1818, Tallinna kreiskoolis 18191820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 18181819. Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825
Tuntumad balletid: "Uinuv Kaunitar", "Luikede järv", "Pähklipureja" Iseloomusta Põhjamaade muusikat ja nimeta tuntumad heliloojad. Too näiteid nende loomingust. MK Põhjamaade muusika oli rahuliku alguse, pigem kurvema meloodiaga ja aeglase tempoga. Norra- Ole Bull, Edvard Grieg Soome - Fredrik Pacius, Jean Sibelius Laulu pask F. Schubert tsükkel Ilus möldrineiu ,,Rändamine" https://www.youtube.com/watch? v=mu_HYb4KmPc F. Schubert ,,Metshaldjas" https://www.youtube.com/watch?v=8noeFpdfWcQ F. Schubert ,,Ave Maria" https://www.youtube.com/watch?v=pwp1CH5R-w4 F. Schubert ,,Muusikale" https://www.youtube.com/watch?v=HtIvQNv6t1M https://www.youtube.com/watch?v=mP3cnGg6E6s F. Chopin Prelüüd op.28, nr 15 ,,Vihmapiiskade prelüüd" https://www.youtube.com/watch?v=6gV9gUeFHIw F. Chopin ,,Valse brillante" https://www.youtube.com/watch?v=g2r7skqSkNM F. Liszt Etüüd nr. 12 ,,Tuisk" https://www.youtube.com/watch?v=Tu1QaimCJkg N
pianistivõimeid. Oma eelkäia klavessiiniga võrreldes oli klaver rikkama kõlaga ning võimaldas esitada romantilisele muusikale nii olulisi dünaamikamuutusi (helitugevus ja selle muutumine muusikateoses). 1.4. Tuntumad kammerlaulu heliloojad ja nende looming Romantilise kammerlaulu suurkuju on Franz Scubert (1797-1828). Loonud kokku u 600 laulu. Tuntuim kammerlaul on Johann Wolfgang Goethe sõnadele loodud ,,Metshaldjas"( ,,Der Erlkönig"). Scubert hakks esimesena koondama laule tsükklitesse, millel on läbiv peategelane ja tegevustik. Neist tuntumad ,,Ilus möldrineiu" ja ,,Talvine teekond". ,,Ilusa möldrineiu" (koosneb 20 laulust) muusika meeleolu on helge ja elurõõmus. Laul on komponeeritud lihtsa refääriga salmilaulu põhimõttel: 8-taktiline salm on ülesse ehitatud meloodia kordusena. Refrään jaguneb kaheks. Salm ja refrään vahelduvad laulus viis korda. ,,Talvise teekonna"
Ei too kuulsust, õnne ega melu."LOOMING Sõnade autoriteks olid põhiliselt Müller, Heine, Schiller ning Shakespeare. Maailmakuulsad on kaks tema laulutsükklit: - ,,Ilus möldri neiu" (20 laulu)- jutustuab möldri õpipoisist ja tema õnnetust armastusest võõra möldri neiu vastu. - ,,Talvine teekond" (24 laulu)- üksik talvine rändur, kes varjub lume tormi eest puu alla ning talle tulevad silme ette mustad mälestused elust. Z Tuntumateks üksiklauludeks on ,,Ave Maria" ja ,,Metshaldjas". Lisaks sellele on tal ka 8 ooperit- tuntumad- Rüdriger, Alfonso, Adrest ja Estrella. Ning lisaks ka 9 lalumängu (väike koosseis nii esinejate kui ka orkestri kohalt ning lühme ja ka tagasihodlikud dekoratsioonid. Tuntumad Fernando ja Clandine von Villa Bella. On ka hulk vaimulikku muusikat- 7 missat- ,,Stalat mater" (Seisis kurb ema). 14 keelpillikvartetti (2 viiulit, vioola, tsello) 1 kvintett ( 5pilli) 1
Romantism 1. F.Schubert- Romantilise kammerlaulu tänapäevani enim esitatav suurkuju; kirjutas kõrvuti sümfoonilise ja kammerloominguga üle 600 laulu. Seal hulgas on lühikesi lugusid, mis oma vormi ja väljenduse lihtsuselt meenutavad 18.sajandi koduses musitseerimises levinud repertuaari ja dramaatilisi stseene (Johann Wolfgang Goethe sõnadele loodud ,,Metshaldjas'') Schuberti elusaatus oli heitlik, vireles pidevalt puuduses, tal oli õnnetu armastus ja haigused. Inimese emotsionaalseid läbielamisi ja kannatusi suutis ta kordumatu eredusega väljendada. Oli esimene, kes koondas oma laule tsüklitesse, millel oli läbiv peategelane ja tegevustik. ,,Ilus möldrineiu'' ja ,,Talvine teekond''. Tsükkel ,,Ilus möldrineiu'' meeshääle7 ja klaverile koosneb 20 laulust. ,,Talvine teekond'' koosneb 24 laulust. Schubertiaadid- Schuberti muusika õhtud ; need
· lühipalad klaverile · Klaveripalad neljale käele · 19 ooperit · kirikumuusika Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu teiste "väärikamate" zanridega, muutis selle kontsertteoseks. Ta kirjutas saksakeelsetele luuletekstidele . Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepärast on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik. Klaverisaade on laulu võrdväärne partner, see annab edasi meeleolu. Tuntuimad soololaulud on "Metshaldjas" (1815), "Forell", "Muusikale", "Ave Maria". Schubert lõi esimesena süzeelisi laulutsükleid, milles iga laul on omaette tervik ning samal ajal lüli sündmuste ahelas. Tuntumad neist on "Ilus möldrineiu" (1823) ja "Talvine teekond" (1827). Robert Schumann (8. juuni 1810 Zwickau (Saksamaa) 29. juuli 1856 Endenich (Bonni lähedal)) oli saksa pianist, helilooja ja muusikakriitik. Ta oli romantik ja 19. sajandi kuulsamaid pianiste
haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid. Maa jõu kehastuseks ja taeva valitseja vastandiks-paariliseks oli arvatavasti Maaema Mõneti ebaselge rolliga tegelane oli Murueit, kes võis olla Maaema analoog või siis teatud metshaldjas, aga võis ka olla seotud surmakujutelmadega Kujunes välja rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku kristlik kurat, andes tegelase nimega Vanapagan.
annaabi.ee 
